[VOT] Vadja keele sõnaraamat

vahtia K L P M Kõ Lu Li J (Ra Ku) vaht́śia Ku vahtiaɢ I, pr vahin K P L J Ku, imperf vahtizin P Lu J
1. valvata | vn сторожить
M mõizaa tar̆raavahti, täm vahti tar̆raa mõisa aiavaht, tema valvas aeda
P menin vahtimaasyõ, tšen tšäüp kapussoi vargassamaᴢ läksin valvama, kes käib kapsaid varastamas
Lu emikko parõp kottoa vahiʙ, a kulli meeb ain tšüllää vaa emane (koer) valvab paremini maja, aga isane läheb muudkui külasse
Lu ühee inemizee piti vahtia pärettä i tulta, ain vajõltaa üks inimene pidi valvama peergu ja tuld, aina vahetama (peergu)
M sis kui tuõʙ jo sünnüttämizee aika, siz lehmää vahtiaᴢ, võib õlla etti tälle piäb avittaa siis, kui tuleb poegimise aeg, siis lehma valvatakse, võib-olla, et teda tuleb aidata
2. (karja, lapsi) valvata, hoida, karjatada, (karja, laste) järele vaadata | vn присматривать, пасти; нянчить
M sikuri sik̆koo vahiʙ seakarjus valvab sigu
Lu eittsenikad vahtivad õpõzija üül õitsilised valvavad öösel hobuseid
Lu sinuu isä vahti sikoja sinu isa oli seakarjus (= karjatas sigu)
Lu karjušši vahip karjaa karjane valvab (hoiab) karja
I a miä õl̆lii vanapik kõittšia i vahtiaɢ, lõõkuttaaɢ i süüttääɢ i juuttaan näitä i vaattaaɢ aga mina olin (lastest) kõige vanem ja (mul tuli) neid valvata, kiigutada ja sööta ja joota ja (nende järele) vaadata
3. valvata, (millegi järele) hoolt kanda v. vaadata, silmas pidada | vn заботиться, присматривать
M siz veel emä piäb vahtia etti lahz eb autuiᴢ siis peab ema veel hoolt kandma (vaatama), et laps ei hauduks
M vahtiaᴢ, štob linnahsõd evät tulissuiss valvatakse, et linnased ei läheks kuumaks
Lu võtan teen tšiireeltää tšämmelkakuu, sitä piäʙ vahtia võtan teen kiiresti paistekaku (kämblakaku), seda peab valvama (küpseb ahjupaistel)
4. valvata, jälgida, luurata, varitseda | vn следить, подсматривать
M pah̆haa voima vahip saunanaissa vanakuri jälgib (luurab) sünnitajat
M sakkali vahip kanoja kanakull luurab kanu
Lu jeegeri vahiʙ kütt varitseb (metslooma)
5. vaadata, vahtida | vn смотреть, глядеть
M vahi, vahi, tšenleeb meni vaata, vaata, keegi läks!
J kahs veĺĺä üli õrrõõ vahitaa i hüpitää, a tõin tõiss evät tunnõ. se on silmeᴅ mõist kaks venda vaatavad üle õrre ja hüplevad, aga teineteist ei tunne? Need (see) on silmad
Lu mitä siä veel takkaa vahiᴅ mis sa veel tagasi vahid?
J viisaz vahtii viiloonalta rl tark vaatas viilu alt
Kõ nurkaa takant vahiʙ vahib nurga tagant
J vahib niku üü-lakko silmet harrillaa vahib nagu öökull, silmad pärani
Ku katso kui pahass vahib mejjee päällᴀ̈ (Mäg. 218) vaata, kui kurjalt vahib meie peale
M elä vahi tšül̆lää, tšül̆lää nainõ paŋgõt kõrjaaʙ, koira kõrõtaa ära vahi küla poole: külanaine peidab panged, koer kaelkoogud (= küla on sinu vastu halb)
J ev vahi iḱä varõssõ rl ei vahi iga varest (= ei raiska asjata aega)
Kõ täm õõ vahtinnu naisia ta on (aina) naisi vahtinud
Lu viinaa vahiʙ vahib (ringi) viina (järele) (= käib ja vaatab, kust saaks viina)
■
M lehmä on mokom bluutka, eb vahi õm̆maa kot̆toa lehm on niisugune hulkuja, ei hoia oma kodu (= läheb hulkuma)