[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

SõnastikustKasutusjuhendPilt ja heliMängime


Pildilehed     Õppelehed     Maad ja rahvad     Grammatikatabelid     Õpetajale

liidese seadistamine

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 artiklit

alles määrsõnaalles


1. säilinud, (veel) olemas
Pool kooki on söödud, aga pool on veel alles.
2. väga vähe aega tagasi
Ta alles saabus.
Mul pole kõht tühi, ma alles sõin.
3. (ikka) veel
Võistlus alles käib.
Mul on töö alles pooleli.
4. vähem, kui võiks arvata
Kell on alles kaks.
5. tavalisest või oodatavast hiljem, mitte enne kui
Jõuan koju alles õhtul.
Alles nüüd sain ma tõe teada.

ühendid: alles hoidma, alles jätma, alles jääma

hilja määrsõnahilja ; võrdlus: hiljem, kõige hiljem


1. hilisel ajal, päeva lõpus vastand vara2
On juba hilja.
Isa jõudis koju alles hilja õhtul.
2. pärast tavalist või õiget aega vastand vara2
Suvi saabus sel aastal hilja.
Ma jõudsin täna hiljem tööle.
Tee töö valmis enne, kui on hilja.

ühendid: hiljaks jääma

kade omadussõnakade , kadeda , kadedat ; mitmus kadedad, kadedate, kadedaid; võrdlus: kadedam, kõige kadedam


kui inimene on kade, siis ta on vihane või õnnetu, sest tahab endale midagi, mis kuulub kellelegi teisele
kelle peale Martin on Peetri peale kade.
kadedaks tegema Naabri uus auto tegi ta kadedaks.

kaebama tegusõnak`aebama , kaevata , k`aebab , kaevatud


1. oma murest või hädast kellelegi rääkima sama mis kurtma
mida Patsient kaebas arstile peavalu ja väsimust.
mille üle Ta ei kaeba kunagi oma tervise üle.
et Tiit kaebas, et tal on igav.
2. kellegi kohta midagi süüdistavat ütlema
kelle peale Noorem vend kaebab tihti vanema venna peale.
kohtusse kaebama Mees kaebas naabri kohtusse.

kevad nimisõnakevad , kevade , kevadet ; mitmus kevaded, kevadete, kevadeid


talve ja suve vaheline aastaaeg, kus taimed kasvama hakkavad
Nartsissid õitsevad kevadel.
Kevad saabus sel aastal vara.
Kevad on käes.
eelmisel kevadel, järgmisel kevadel

kohus2 nimisõnakohus , k`ohtu , kohut ; mitmus k`ohtud, k`ohtute, k`ohtuid


1. riiklik asutus, kus kohtunikud otsustavad, kas keegi on süüdi või mitte
Kohus mõistis mehe kolmeks aastaks vangi.
2. (ainsuses) protsess, mille käigus kohtus otsustatakse, kas keegi on süüdi või mitte
kelle üle kohut mõistma, kohut pidama Varga üle hakatakse kohut mõistma.
kohtusse kaebama Ta kaebas naabri kohtusse.
saab moodustada: kohtuotsus

mööda minema tegusõnam`ööda minema , m`ööda m`inna , läheb m`ööda


1. mööduma, mööda liikuma
kellest-millest Lähen iga päev sellest kauplusest mööda.
2. lõppema; ajaliselt mööduma
Talv läks mööda, saabus kevad.
Läks mööda mõni minut ja Robert helistas uuesti.

naaber nimisõnan`aaber , n`aabri , n`aabrit ; mitmus n`aabrid, n`aabrite, n`aabreid


sinu kõrval või lähedal elav inimene
Saan oma naabritega hästi läbi.
ülemised naabrid, alumised naabrid

partii nimisõnapart`ii , part`ii , part`iid ; mitmus part`iid , part`iide, part`iisid


1. kindel kogus ühesuguseid tooteid
Müügile saabus uus partii kosmeetikat.
2. üks mäng näiteks males või kabes
Äkki mängime ühe partii malet?

pinginaaber nimisõnapingi+n`aaber , pingi+n`aabri , pingi+n`aabrit ; mitmus pingi+n`aabrid, pingi+n`aabrite, pingi+n`aabreid


inimene, kelle kõrval sa koolis ühe laua taga istud
Minu pinginaaber on Ivar.

saabuma tegusõnas`aabuma , s`aabuda , s`aabub


1. kohale jõudma, kuhugi tulema
Külalised saabusid õhtul.
Teade tulekahjust saabus varahommikul.
kuhu Rong saabub Tartusse kell 12.
2. aja kohta: kätte jõudma, algama
Sel aastal saabus kevad vara.
Oli saabunud õhtu.

saabumine \⇐ saabuma\ nimisõna <s`aabumine, s`aabumise, s`aabumist>
Otsisime teda pimeduse saabumiseni.

saatel kaassõnas`aatel


1. osutab tegevusele, mis toimub millegagi samal ajal
muusika saatel, klaveri saatel, orkestri saatel Laulja esines klaveri saatel.
2. kellegagi koos
kelle saatel President saabus turvameeste saatel.

sõbralik omadussõnasõbral`ik , sõbraliku , sõbral`ikku ; mitmus sõbralikud, sõbralike, sõbral`ikke; võrdlus: sõbralikum, kõige sõbralikum


lahke, abivalmis; meeldiv
Meie naabrid on väga sõbralikud.
sõbralik õhkkond, sõbralik suhtumine; sõbralik naeratus

täpselt määrsõnat`äpselt ; võrdlus: t`äpsemalt = t`äpsemini, kõige t`äpsemalt = kõige t`äpsemini


1. õigesti; selgelt, üksikasjalikult
Ma tean täpselt, kui palju mul arvel raha on.
Seletage palun täpsemalt, mis teiega juhtus.
2. just, täiesti, igas mõttes
Laps tegi täpselt nii, nagu ema ütles.
Ma arvan täpselt samamoodi.
3. mitte rohkem ega vähem (või varem ega hiljem) mingist konkreetsest ajast
Kontsert kestab täpselt kaks tundi.
Buss saabus väga täpselt.
Kell on täpselt neli.

öine omadussõna`öine , `öise , `öist ; mitmus `öised, `öiste, `öiseid


öösel toimuv või esinev
Ta töötab öises vahetuses.
Meie naabrid kuulavad öisel ajal kõvasti muusikat.
öine uni; öine taevas

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur