[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kevad ‹-e 2› ‹s›
talve ja suve vaheline aastaaeg. Kevade algus, esimesed tundemärgid. Kevad ligineb, läheneb, algab. Kevad on käes. Vilu, soe, vara(ja)ne, kaunis kevad. Kevad oli sel aastal hiline ja jahe. Väljas on juba suur kevad. Vastu kevadet haaras õpilasi väsimus. Sellest oli kevade poole palju juttu. Kevade poole talve. Ilmad hakkavad kevadele kiskuma. Tegi seda kevadel varakult. Ehitamine kestis kevadest sügiseni. 1974. aasta kevadest peale. Tuleval, möödunud kevadel. See kordus iga(l) kevad(el). Õhus tundub juba kevadet. Kevaded on tundras lühikesed. | piltl. Inimelu kevad. *1886. a. uinus Kroonlinnas unele rahvusliku kevade laulik Koidula. J. Kärner.
▷ Liitsõnad: eel|kevad, hilis|kevad, süda|kevad, varakevad; elu|kevad, muusika|kevad, sõja|kevad, teatri|kevad, võidukevad.