[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 4 artiklit

kohus-e 4› ‹s

1. mingisuguste kohustuste täitmise sisemine, moraalne vajadus. Poja kohus oli haige ema eest hoolitseda. Sõbra kohus on sõpra aidata. Õppimine on õpilase kohus. Pean, loen oma kohuseks sind hoiatada. Täitsin ainult oma kohust. Ta teadis, mis on tema kohus sellises olukorras. *Aga ma teen seda ainult kohusest teie vastu .. H. Lepik (tlk).
▷ Liitsõnad: au|kohus, ema|kohus, kodaniku|kohus, mehe|kohus, naise|kohus, poja|kohus, vanematekohus.
2. kohustus, ülesanne midagi teha. Peaminister on esialgu ühtlasi presidendi kohustes. *Hommikuse vahitrimmeri kohuseks oli peale kohvikruuside pesemise ka ruhvi põranda pühkimine – laupäeval pesemine. A. Hint. *.. kihelkonna inimesed tülitasid köstriisandat väga harva, ainult siis, kui kiriksand ise ei saanud oma kohuseid mingil põhjusel täita .. E. Särgava.
3. van see, millele kellelgi on õigus v. mis on kellelegi ette nähtud. Andke keisrile, mis keisri kohus. *Aga sellepärast ei tohi Ovidiust hooletusse jätta. Ovidiusele, mis Ovidiuse kohus. K. Ristikivi. *All roogevirne liuad, lauad lohus: / .. et andkem kõhule, mis kõhu kohus. M. Under.

kohuskohtu, kohut, kohtusse, kohtute, kohtuid, kohtutesse e. kohtuisse 17› ‹s

1. kohtuasju läbivaatav ja lahendav riigiorgan (ka vastav asutus). Esimese, teise astme kohus. Kohtu esimees, eesistuja. Ajab asju kohtu kaudu. Nõudis võlad kohtu korras, kohtu teel, kohtuga sisse. Kohtule esitati kaebus, avaldus. Asi läheb kohtusse 'kohtus arutamiseks'. Seltsimehelik kohus 'nõukogudeaegne ühiskondlik organ, kus arutati väiksemaid õiguserikkumisi ja üleastumisi'. Kolm korda kohtu seadus. Õigus ülem kui kohus. || ruumid, kus nimetatud asutus asub. Astusime kohtusse sisse. || kohtunikud, kohtu koosseis. Kohtu väljasõiduistung. Kohus läheb otsust tegema. Püsti tõusta, kohus tuleb! Kohus tunnistas kaebealuse süüdi. Kohus mõistis mehe vangi. Süüalune kutsuti kohtu ette.
▷ Liitsõnad: apellatsiooni|kohus, au|kohus, eri|kohus, foogti|kohus, haldus|kohus, inkvisitsiooni|kohus, kaela|kohus, kassatsiooni|kohus, ketseri|kohus, kihelkonna|kohus, kogukonna|kohus, kreisi|kohus, kriminaal|kohus, linna|kohus, maa|kohus, mees|kohus, mõisa|kohus, rae|kohus, rahu|kohus, rahva|kohus, riigi|kohus, ringkonna|kohus, silla|kohus, sõja|kohus, talurahva|kohus, tsiviil|kohus, vaes(te)laste|kohus, vahe|kohus, valla|kohus, vande|kohus, vasalli|kohus, väli|kohus, õue|kohus, ülemkohus.
2. kohtuprotsess, kohtupidamine. Kedagi kohtusse andma, kaebama 'kellegi vastu kohtuprotsessi algatama'. Ähvardas naabri laimamise pärast kohtu alla 'kohtusse' anda. Kohut mõistma, pidama 'kohtuasja arutama, kohtuprotsessi pidama'. Esines kohtus tunnistajana. Eeluurimine on lõpetatud, varsti tuleb kohus. Ilma kohtuta ei tohi kedagi karistada. Kohus algas kell üheksa. || piltl (hrl. süüdimõistev, tauniv) otsustamine kellegi v. millegi üle. Ta on teiste üle kange kohut mõistma. Kirjanduslik kohus 'kirjandusteose tegelas(t)e käitumisele hinnangu andmine kohtupidamise vormis'. *Järgmisel üldkoosolekul – mõistke siis ta üle kohut. E. Krusten.
▷ Liitsõnad: lintši|kohus, mere|kohus, oma|kohus, viimsepäevakohus.

kohut käima
kohtu teel õigust taotlema, protsessima. Naabrid tülitsesid ja käisid kohut. Ega saksaga maksa kohut käia.

nagu kord ja kohus vt kord [2]

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur