[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kaebama ‹kaevata 48›

1. kellelegi millestki halvast, ebameeldivast, muret tekitavast v. häirivast asjaolust rääkima, kurtma. Kaebab sisemisi valusid, sisemiste valude üle. Isa kaebas õhtul väsimust, väsimuse üle. Kaebab külmavärinaid, peavalu, pisteid küljes. Kaebas, et süda on paha. Ei kaevanud kunagi kellelegi oma tervise üle. Kaebas ajapuudust, janu, rahapuudust. Kaebab igavuse, tüdimuse, üksilduse üle. Sissetulekute, korteri üle ei saa kaevata. Kaebas sõpradele oma häda. Talus kaebamata kõik saatuselöögid. Eit pistis hädaldama ja kaebama. Kaebab, et aasta, viljasaak oli halb. Kaevatakse liigse müra ja kuumuse üle tsehhis. „Mul on külm!” kaebas Anu. | piltl. *.. ja mu süda nutab ning kaebab sinu valu pärast .. H. Anto. || van halama, taga nutma, häälekalt leinama. *Isamaa! / Sinuga / nutan teda härdal meelel, / kaeban teda kurval keelel. A. Grenzstein. *Nii nagu vanast Paabeli vangis, nii kaebavad nad siin [= Jeruusalemma nutumüüri ääres] pikas nutulaulus .. O. Kallas.
2. kellegi kohta teisele isikule (v. instantsile) midagi süüdistades teatama. Kedagi kohtusse kaebama. Ats läks, tuli vanaemale kaebama. Kaeba või keisrile. Tüdrukud ähvardasid õpetajale ära kaevata. Jookseb iga tühja-tähja pärast kaebama. Ta oli ministri juures kaebamas käinud. Kaebas aina teiste peale. *Varsti tuldi emale kaebama, et Karl on saanud hakkama mingi ulakusega. E. Krusten.

edasi kaebama
madalama instantsi otsuse peale kõrgemale instantsile kaebama (2. täh.) Kohtuotsuse peale on õigus kassatsiooni korras edasi kaevata. *Kõik asjad talupoegade vahel .. algasid vallakohtust, kihelkonnakohtusse edasi kaevata võis, kui asi üle viie rubla väärt oli. A. Kitzberg.

peale kaebama
kaebama (2. täh.) *Rand kuulutab nüüd igal pool, et sa oled nuhk, käid peale kaebamas ja üles andmas. R. Kaugver.

taga kaebama
van taga kurtma, taga nutma, taga leinama. Üks päev kaebab teist taga. *Kadunud lapsi ei kaevanud ta enam teiste kuuldes taga .. E. Bornhöhe.