EESTI KEELE KÄSIRAAMAT
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
- Sissejuhatus
- LAUSE EHITUS
- Öeldis
SÜ 11 - Öeldis
SÜ 12 - Öeldis
SÜ 13 - Öeldis
SÜ 14 - Öeldis
Öeldise grammatilised kategooriad
SÜ 15 - Öeldis
Öeldise grammatilised kategooriad
Isik ja arv. Öeldise ühildumine alusega
SÜ 16 - Öeldis
Öeldise grammatilised kategooriad
Isik ja arv. Öeldise ühildumine alusega
SÜ 17 - Öeldis
Öeldise grammatilised kategooriad
Isik ja arv. Öeldise ühildumine alusega
SÜ 18 - Öeldis
Öeldise grammatilised kategooriad
Isik ja arv. Öeldise ühildumine alusega
SÜ 19 - Öeldis
Öeldise grammatilised kategooriad
Tegumood
SÜ 20 - Öeldis
Öeldise grammatilised kategooriad.
Tegumood
Impersonaal
SÜ 21 - Öeldis
Öeldise grammatilised kategooriad.
Tegumood
Passiiv
SÜ 22 - Öeldis
Öeldise grammatilised kategooriad.
Tegumood
Ollakse/oldi + tud-kesksõna
SÜ 23 - Öeldis
Aeg
SÜ 24 - Öeldis
Aeg
Olevik
SÜ 25 - Öeldis
Aeg
Minevik
SÜ 26 - Öeldis
Aeg
Tulevik
SÜ 27 - Öeldis
Aeg
saama-tulevik
SÜ 28 - Öeldis
Aeg
mas-tarind
SÜ 29 - Öeldis
Kõneviis
SÜ 30 - Öeldis
Kõneliik
SÜ 31 - Öeldis
Kõneliik
SÜ 32 - Öeldis
Kõneliik
SÜ 33 - Alus
SÜ 34 - Alus
Täis- ja osaalus
SÜ 35 - Alus
Aluseta laused
SÜ 36 - Sihitis
SÜ 37 - Sihitis
Täis- ja osasihitis
SÜ 38 - Sihitis
Täis- ja osasihitis
Täis- ja osasihitise valiku probleeme
SÜ 39 - Sihitis
Täis- ja osasihitis
Täissihitis omastavas või nimetavas käändes
SÜ 40 - Sihitis
Täis- ja osasihitis
Vormilt ja/või sisult mitmuslik täissihitis
SÜ 41 - Sihitis
Täis- ja osasihitis
Täissihitis käsklauses
SÜ 42 - Sihitis
Täis- ja osasihitis
Täissihitis aluseta lauses
SÜ 43 - Sihitis
Täis- ja osasihitis
Erandliku vormivaheldusega asesõnalised sihitised
SÜ 44 - Sihitis
Täis- ja osasihitis
Määrusega vahelduv sihitis
SÜ 45 - Öeldistäide
SÜ 46 - Öeldistäide
Täis- ja osaöeldistäide
SÜ 47 - Öeldistäide
Öeldistäite ühildumine alusega
SÜ 48 - Määrus
SÜ 49 - Määrus
SÜ 50 - Määrus
Määruse õigekeelsus
Omamise väljendamine
SÜ 51 - Määrus
Määruse õigekeelsus
Mõne kaassõna kasutusest
SÜ 52 - Määrus
Mõne kaassõna kasutusest
SÜ 53 - Määrus
Mõne kaassõna kasutusest
SÜ 54 - Määrus
Koha väljendamine
Sise- või väliskohakääne
SÜ 55 - Määrus
Koha väljendamine
Kus- või kuhu-kääne
SÜ 56 - Määrus
Koha väljendamine
Kus- või kust-kääne
SÜ 57 - Määrus
Koha väljendamine
Vahend või koht
SÜ 58 - Määrus
Aja väljendamine
Ajamääruse kääne
SÜ 59 - Määrus
Aja väljendamine
Muid ajaväljendeid
SÜ 60 - Määrus
Sihitisekäändelised määrused
SÜ 61 - Määrus
lt-määrused
SÜ 62 - Määrus
Seisundimäärus olevas ja saavas käändes
SÜ 63 - Määrus
Seisundimäärus olevas ja saavas käändes
Olevas ja saavas käändes seisundimääruse arvuühildumine
SÜ 64 - Rektsioone, milles sageli eksitakse
SÜ 65 - Üldlaiend ja sidend
SÜ 66 - Üldlaiend ja sidend
Üldlaiend
SÜ 67 - Üldlaiend ja sidend
Sidend
SÜ 68 - Üldlaiend ja sidend
Sidend
Sidendite õigekeelsusest
SÜ 69 - Lausetüübid suhtluseesmärgi järgi
SÜ 70 - Lausetüübid suhtluseesmärgi järgi
SÜ 71 - Lausetüübid suhtluseesmärgi järgi
SÜ 72 - Lausetüübid suhtluseesmärgi järgi
SÜ 73 - Lausetüübid suhtluseesmärgi järgi
SÜ 74 - Lausetüübid suhtluseesmärgi järgi
SÜ 75 - Asendus
SÜ 76 - Asendus
Lausesisene asendus
SÜ 77 - Asendus
Lausetevaheline asendus
SÜ 78 - Väljajätt. Lünk- ja vaeglause
SÜ 79 - Väljajätt. Lünk- ja vaeglause
SÜ 80 - Väljajätt. Lünk- ja vaeglause
SÜ 81 - Väljajätt. Lünk- ja vaeglause
SÜ 82 - Kordus
SÜ 83 - Koondlause
SÜ 84 - Koondlause
Ellipsi kasutusest rinnastuse korral - Koondlause
Ellipsi kasutusest rinnastuse korral
SÜ 86 - Koondlause
Ellipsi kasutusest rinnastuse korral
SÜ 87 - Koondlause
Mitmuse kasutusest nimisõnafraaside rinnastamisel
SÜ 88 - Koondlause
Koondlause kirjavahemärgid
SÜ 89 - Koondlause
Koondlause kirjavahemärgid
Koma kasutusest mitme määruse korral
SÜ 90 - Lause sõnajärg
Olulisim info lause lõpus
SÜ 91 - Lause sõnajärg
Verbi asend lauses
SÜ 92 - Lause sõnajärg
Verbi asend lauses
SÜ 93 - Lause sõnajärg
Verbi asend lauses
SÜ 94 - Lause sõnajärg
Verbi asend lauses
SÜ 95 - Lause sõnajärg
Muid sõnajärjestusseiku
- Öeldis
- LAUSE MOODUSTAJATE EHITUS
- Kirjandust süntaksi kohta
SÜNTAKS
LAUSE EHITUS
Öeldis
Aeg
Olevik
Olevikutähendust, s.o tegevuse toimumist kõnehetkel, väljendab verbi morfoloogiline olevikuvorm - olevik ehk preesens, nt Poiss istub laua taga ja loeb raamatut. Olevikuvormi kasutatakse ka korduvate sündmuste ja üldkehtivate tõdede väljendamisel, nt Peeter laulab kammerkooris. Eesti keel on soome-ugri keeli.