Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

SÜNTAKS

LAUSE EHITUS

Üldlaiend ja sidend

Sidend

Sidendid seovad lause moodustajaid omavahel. Rinnastavad sidendid seovad nii sõnu, fraase kui ka osalauseid, alistavad sidendid seovad ainult kõrvallauseid pealausega.

Rinnastavate sidenditena toimivad sidesõnad (vt ka M M 13), mõned partiklid ja nende ühendid: ja, ning, ega, ehk, või, aga, kuid, ent, vaid; küll .. küll, ei .. ei, ei .. ega, nii(hästi) .. kui ka, kas .. või jt, nt Peeter ja Raul mängisid palli. Ma käisin sind otsimas, aga sind polnud kodus. Viga pole temas, vaid sinus. Laste kilkeid jätkus küll tuppa, küll aeda. Ta ei lausunud ei musta ega valget;

Alistavate sidenditena esinevad:

  1. sidesõnad (vt ka M 13), mõned partiklid ning sidesõna ühendid kõrvallause asesõnalise vastega: et, kui, kuna, sest, kuni, kuigi, ehkki, nagu, justkui, otsekui; kas; nii et, siis kui, nii nagu, samal ajal kui, selle asemel et (= selmet), sellepärast et, sellele vaatamata et, sellest hoolimata et, seda enam et jt, nt Ma loodan, et kõik läheb hästi. Peab koju minema, sest kell on juba palju. Mu pea kohal kostis raksatus, nii et ma ehmatusest istuli kukkusin. Õhk oli lämbe, sellest hoolimata et päev läbi oli sadanud;

  2. siduvad ase- ja asemäärsõnad: kes, mis, milline, kumb; kus, kuhu, millal, miks, mistarvis, mistõttu, mismoodi, kuidas jt. Erinevalt ülejäänud sidenditest täidavad siduvad ase- ja asemäärsõnad korraga kahte funktsiooni - ühelt poolt nad alistavad kõrvallause pealausele, teiselt poolt on nad aga kõrvallause sees ise lauseliikmed, nt Ütle, kes (alus) sind siia saatis. Näita, mida (sihitis) sa oskad. Ma ei tea, kuhu (määrus) ta läks.