Autoriõigus: Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
- Sissejuhatus
- LAUSE EHITUS
- Öeldis
SÜ 11 - Öeldis
SÜ 12 - Öeldis
SÜ 13 - Öeldis
SÜ 14 - Öeldis
Öeldise grammatilised kategooriad
SÜ 15 - Öeldis
Öeldise grammatilised kategooriad
Isik ja arv. Öeldise ühildumine alusega
SÜ 16 - Öeldis
Öeldise grammatilised kategooriad
Isik ja arv. Öeldise ühildumine alusega
SÜ 17 - Öeldis
Öeldise grammatilised kategooriad
Isik ja arv. Öeldise ühildumine alusega
SÜ 18 - Öeldis
Öeldise grammatilised kategooriad
Isik ja arv. Öeldise ühildumine alusega
SÜ 19 - Öeldis
Öeldise grammatilised kategooriad
Tegumood
SÜ 20 - Öeldis
Öeldise grammatilised kategooriad.
Tegumood
Impersonaal
SÜ 21 - Öeldis
Öeldise grammatilised kategooriad.
Tegumood
Passiiv
SÜ 22 - Öeldis
Öeldise grammatilised kategooriad.
Tegumood
Ollakse/oldi + tud-kesksõna
SÜ 23 - Öeldis
Aeg
SÜ 24 - Öeldis
Aeg
Olevik
SÜ 25 - Öeldis
Aeg
Minevik
SÜ 26 - Öeldis
Aeg
Tulevik
SÜ 27 - Öeldis
Aeg
saama-tulevik
SÜ 28 - Öeldis
Aeg
mas-tarind
SÜ 29 - Öeldis
Kõneviis
SÜ 30 - Öeldis
Kõneliik
SÜ 31 - Öeldis
Kõneliik
SÜ 32 - Öeldis
Kõneliik
SÜ 33 - Alus
SÜ 34 - Alus
Täis- ja osaalus
SÜ 35 - Alus
Aluseta laused
SÜ 36 - Sihitis
SÜ 37 - Sihitis
Täis- ja osasihitis
SÜ 38 - Sihitis
Täis- ja osasihitis
Täis- ja osasihitise valiku probleeme
SÜ 39 - Sihitis
Täis- ja osasihitis
Täissihitis omastavas või nimetavas käändes
SÜ 40 - Sihitis
Täis- ja osasihitis
Vormilt ja/või sisult mitmuslik täissihitis
SÜ 41 - Sihitis
Täis- ja osasihitis
Täissihitis käsklauses
SÜ 42 - Sihitis
Täis- ja osasihitis
Täissihitis aluseta lauses
SÜ 43 - Sihitis
Täis- ja osasihitis
Erandliku vormivaheldusega asesõnalised sihitised
SÜ 44 - Sihitis
Täis- ja osasihitis
Määrusega vahelduv sihitis
SÜ 45 - Öeldistäide
SÜ 46 - Öeldistäide
Täis- ja osaöeldistäide
SÜ 47 - Öeldistäide
Öeldistäite ühildumine alusega
SÜ 48 - Määrus
SÜ 49 - Määrus
SÜ 50 - Määrus
Määruse õigekeelsus
Omamise väljendamine
SÜ 51 - Määrus
Määruse õigekeelsus
Mõne kaassõna kasutusest
SÜ 52 - Määrus
Mõne kaassõna kasutusest
SÜ 53 - Määrus
Mõne kaassõna kasutusest
SÜ 54 - Määrus
Koha väljendamine
Sise- või väliskohakääne
SÜ 55 - Määrus
Koha väljendamine
Kus- või kuhu-kääne
SÜ 56 - Määrus
Koha väljendamine
Kus- või kust-kääne
SÜ 57 - Määrus
Koha väljendamine
Vahend või koht
SÜ 58 - Määrus
Aja väljendamine
Ajamääruse kääne
SÜ 59 - Määrus
Aja väljendamine
Muid ajaväljendeid
SÜ 60 - Määrus
Sihitisekäändelised määrused
SÜ 61 - Määrus
lt-määrused
SÜ 62 - Määrus
Seisundimäärus olevas ja saavas käändes
SÜ 63 - Määrus
Seisundimäärus olevas ja saavas käändes
Olevas ja saavas käändes seisundimääruse arvuühildumine
SÜ 64 - Rektsioone, milles sageli eksitakse
SÜ 65 - Üldlaiend ja sidend
SÜ 66 - Üldlaiend ja sidend
Üldlaiend
SÜ 67 - Üldlaiend ja sidend
Sidend
SÜ 68 - Üldlaiend ja sidend
Sidend
Sidendite õigekeelsusest
SÜ 69 - Lausetüübid suhtluseesmärgi järgi
SÜ 70 - Lausetüübid suhtluseesmärgi järgi
SÜ 71 - Lausetüübid suhtluseesmärgi järgi
SÜ 72 - Lausetüübid suhtluseesmärgi järgi
SÜ 73 - Lausetüübid suhtluseesmärgi järgi
SÜ 74 - Lausetüübid suhtluseesmärgi järgi
SÜ 75 - Asendus
SÜ 76 - Asendus
Lausesisene asendus
SÜ 77 - Asendus
Lausetevaheline asendus
SÜ 78 - Väljajätt. Lünk- ja vaeglause
SÜ 79 - Väljajätt. Lünk- ja vaeglause
SÜ 80 - Väljajätt. Lünk- ja vaeglause
SÜ 81 - Väljajätt. Lünk- ja vaeglause
SÜ 82 - Kordus
SÜ 83 - Koondlause
SÜ 84 - Koondlause
Ellipsi kasutusest rinnastuse korral - Koondlause
Ellipsi kasutusest rinnastuse korral
SÜ 86 - Koondlause
Ellipsi kasutusest rinnastuse korral
SÜ 87 - Koondlause
Mitmuse kasutusest nimisõnafraaside rinnastamisel
SÜ 88 - Koondlause
Koondlause kirjavahemärgid
SÜ 89 - Koondlause
Koondlause kirjavahemärgid
Koma kasutusest mitme määruse korral
SÜ 90 - Lause sõnajärg
Olulisim info lause lõpus
SÜ 91 - Lause sõnajärg
Verbi asend lauses
SÜ 92 - Lause sõnajärg
Verbi asend lauses
SÜ 93 - Lause sõnajärg
Verbi asend lauses
SÜ 94 - Lause sõnajärg
Verbi asend lauses
SÜ 95 - Lause sõnajärg
Muid sõnajärjestusseiku
- Öeldis
- LAUSE MOODUSTAJATE EHITUS
- Kirjandust süntaksi kohta
SÜNTAKS
LAUSE EHITUS
Väljajätt. Lünk- ja vaeglause
Nii kõnes kui ka kirjas esineb sageli lauseid, milles mõni oluline osa on puudu, kuid mis on ometi täiesti arusaadavad. Osa neist on sellised, millesse saab puuduva lauseosa juurde mõelda. Neid lauseid nimetatakse lünklauseteks ehk väljajättelisteks ehk elliptilisteks lauseteks (vt ka SÜ 1). Välja jäetud võib olla: 1) teatud lausetes sageli korduv, neile ehituslikult tüüpiline element, mida on kerge juurde mõelda eesti lauseehitust tundes, nt (Ma) kohtasin teda paar kuud tagasi; 2) niisugune lauseosa, millel on lause lähikontekstis (eelkõige eelnevas rindosalauses) olemas analoog: Mina armastan sind, sina ø teist. Jaak elab Tallinnas, kuid ø töötab Tartus. Esimest tüüpi ellipsit nimetatakse lühendusellipsiks, teist kontekstiellipsiks.
Väljajätt võib kaasneda ka lause moodustajate rinnastusega, nt Ta ostis endale natuke leiba ja ø saia. Ta parem käsi ja ø jalg on halvatud. Sellist väljajättu käsitletakse koondlause juures, vt SÜ 85.