Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

ORTOGRAAFIA

KIRJAVAHEMÄRGID

Mõttekriips

Mõttekriips(ud) pannakse:

  1. koondlauses loetelu järele kokkuvõtva sõna ette (SÜ 89): Rahulik, nõudlik ja vähese jutuga – selline peabki üks ülemus olema;

  2. rindlauses osalause esiletõstuks (SÜ 121): Kõik rannaküla inimesed töötasid hommikust õhtuni – keegi ei saanud selle eest tänugi;

  3. pikema kiilu eraldamiseks muust lausest, eriti kui kiilus juba on teisi kirjavahemärke (SÜ 133): Rasvane lest kuivatati ja see oli – veel praegugi hakkab suu vett jooksma! – tõeline maiuspala;

  4. eriti esile tõstetud lisandi eraldamiseks põhjast (SÜ 110): Viimase ülesande lahendas valesti isegi Toomas – meie parim matemaatik;

  5. sõna(de) ette, mis peab (peavad) mõjuma üllatavana, ootamatuna: Uks lendas lahti ja sisse kargas – suur koer;

  6. lausekatkestuse tähistuseks (nagu mõttepunktidki): Lähme – nojah – lähme siis pärast – mis siis ikka – pärast kümmet võib – võib küll – lähme käime ära;

  7. sõna kuni asenduseks: lk-d 19–36, üheksa–kaksteist elanikku, 10–20 aastat, aastail 1945–1960, 1990.–1995. aastal, 12.3.–20.3.2008, kell 9.00–18.45, 19–26%, 6–9°, 9,5–9,8 m pikkune, 3–6aastased lapsed (raskepärasem, aga samuti õige: 3–6-aastased), 1–5karaadised teemandid (1–5-karaadised);

      NB!

    1. Täpsemais erialatekstides (nt tehnikas, majanduses) kasutatakse mõttekriipsu asemel kolme punkti (sest mõttekriips ja miinusmärk võivad segi minna): 19...26%, –6...–9 °C, 6...8 mm läbimõõduga ava.

    2. Kõrvutiste arvude puhul on peale tõlgenduse kuni (ning vastavalt mõttekriipsu) võimalik ka tõlgendus ja (ning vastavalt sidekriips). Siiski on lihtsam lähtuda siingi kuni-võimalusest ja panna mõttekriips: 16.–17. mail, 16.–17. leheküljel.

  8. rinnastatud täiendite vahele, kui tegemist on vahemaadega (distantsid, liinid, marsruudid jms). Sel juhul on ükskõik, kas panna mõtte- või sidekriips (vt „Sidekriips tuleb panna” O 60 p 8 NB! 2). Nt Tallinna–Peterburi rong ~ Tallinna-Peterburi rong (nii ka järgmised näited), edela–kirde suund, Kose–Männiku bussiliin, Tartu–Kääriku maraton, Lelle–Türi raudteelõik; vt ka järgmine punkt;

  9. rinnastatud täiendite vahele, kui vähemalt üks neist on sidekriipsuline või mitmesõnaline: Ameerika Ühendriikide – Prantsuse maavõistlus, Euroopa – Lõuna-Ameerika jalgpallimatš, Paul Kerese – Mihhail Botvinniku partii, Elmar Muugi – Mihkel Tedre grammatika (nendes näidetes saab mõttekriipsu asendada ka sõnaga ja); vahemaakriips: Kohtla-Järve – Tallinna gaasijuhe, autobussiliin Ristiku t – Paldiski mnt – Toompuiestee – Rannamäe tee, Tallinna – Maini-äärse Frankfurdi lennuliin;

  10. rahasummade kirjutamisel, kui täis- või kümnendosa on null: 65.– kr, 65.– (65 krooni), –.80 kr, –.80 (80 senti);

  11. samast reast jätkuvate otsekõnede vahele: „Enn!” – „Mis sa tahad?” – „Mis kell on?” – „Ajanäitaja.”

  12. loetelumärgina.

    Nt Sama loetelu osad peavad olema vormilt ühesugused:

      – iseseisvaist lauseist moodustatud lõigud

      – täislaused (või)

      – loetelu sissejuhatavasse lausesse kuuluvad väikese tähega algavad lauseosad.

Mõttekriipsu ei panda:

väljajättelises ehk lünklauses: Õde käib esimeses klassis, vend kolmandas. Ühele meeldib ema, teisele tütar. Jüri ja Mari mingu põllule, Ants heina­maale.

Lausete, nagu Noorus – külviaeg, asemel tuleks öeldis välja öelda: Noorus on külviaeg.