Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

ORTOGRAAFIA

KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE


Põhimõtted

Oma normaalolekus on sõnad üksteisest lahku kirjutatud.

Kokkukirjutisi on kahesuguseid – liitsõnad ja muud kokkukirjutised. Liitsõna osad kirjutatakse alati kokku, ükskõik mis vormis või ümbruses nad ka ei esineks, nt raudtee, sünnipäev, pealkiri, puupüsti, umbusaldama. Muude kokkukirjutiste osad on kokku kirjutatud ainult teatud tingimustel, nt ühend- või väljendtegusõna saab kokku kirjutada vaid siis, kui tegusõna on kesksõna vormis ja lauses eestäiendiks, nt lahtivõetav kapp, asetleidnud õnnetus. Ortograafia seisukohalt ei ole see vahetegemine siiski oluline, sest ortograafia ülesandeks on kirjeldada igasuguse kokkukirjutuse tingimusi.

Kahe või rohkema grammatilises seoses oleva sõna kokkukirjutamiseks peab olema mingi põhjus. Eesti keeles arvestatakse sõnade kokku- või lahkukirjutamisel järgmisi põhimõtteid:

  1. semantiline ehk tähenduspõhimõte – kokkukirjutised tähistavad erinevat mõistet võrreldes samakoosseisuliste lahkukirjutistega, vrd nt peatükk ja pea tükk, lapsepõlv ja lapse põlv, väikemees ja väike mees, ülepea ja üle pea;

  2. vormipõhimõte – nimetavakujuline või lühenenud tüvega sõna kirjutatakse järgneva sõnaga kokku, nt raudkapp, lumivalge, teenimisvõimalus, purskkaev, kaugrong, inimtühi;

  3. kontekstipõhimõte – teksti selguse nimel tuleb vahel kokku kirjutada ka harilikult lahku kirjutatavaid sõnu, nt erakonna liige – iga erakonna­liige, kunstipärased naiste käekotid – kunstipäraste naistekäekottide näitus, naised läksid oma meeste asju ajama – mehed läksid oma meesteasju ajama;

  4. sageduspõhimõte – sagedasi sõnaühendeid kirjutatakse rohkem ­kokku kui harva esinevaid, nt kooliminek – kuuri minek, tööleminek – näitusele ­minek;

  5. traditsioonipõhimõte – õigekirjakorra püsimise nimel hoitakse kinni kord juba kokkulepitust, nt arvsõnade, tänavanimede, ne- ja line-omadussõnade kirjutamine;

  6. pikkuspõhimõte – kui teiste põhimõtete alusel kokkukirjutatu läheks liiga pikaks, siis ei saa seda siiski kokku kirjutada, nt aastalõpu koosviibimine (vrd sünnipäevapidu), keskkonnakaitse teemaline (vrd loodushoiuteemaline), murdmaateatejooksu võistlused (vrd odaviskevõistlused), teraviljakasvatusühistu võib kasutada teraviljakasvatuse ühistu.

Kui kõhklete, kas kokku või lahku, siis kirjutage parem lahku.


Nimisõna + nimisõna

Ainsuse nimetavas käändes või lühitüveline nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku.

    Nt vesiveski, nahkmööbel, sarvloom, külglibisemine, verivorst, betoontala;

    kuningriik, naisarst, tellimiskaart, haldusnõukogu, inimväärikus.

Selle reegli alla kuuluvad muu hulgas kõik s-liitumisega sõnad.

Ainsuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta märgib selle nimisõnaga väljendatud mõiste liiki või laadi, moodustades koos temaga ühe kindlakskujunenud mõiste (liigimõistelise sisuga omastav) ja vastates küsimusele missugune? (mis liiki?, mis laadi?, mis?).

    Nt jahikoer, karjakoer, toakoer, linnukoer .., taskukell, seinakell, käekell, tornikell .., rongipilet, bussipilet, kontserdipilet, teatripilet .., kingapood, raamatupood, rauapood, toidupood ..; elektrituli, eksamitöö, muusikakool, laulupidu, koolikohustus, jõulupühad, rahvatants, keeleteadus, sõiduauto, marjakorv, aprillinali, põhjatuul, seapraad, tangusupp, tammepuu, särjekala, märtsikuu, linnulaul, röntgenikabinet, südamearst.

Sellesama reegli järgi kirjutatakse kokku ka:

  1. sihitisliku täiendiga omaette tähendusega ühendid (täiendosa märgib objekti, millele põhiosaga väljendatud tegevus on suunatud), nt vennaarmastus (‘armastatakse venda’, vrd venna armastus ‘vend armastab’), rõõmuavaldus (avaldatakse rõõmu), rukkilõikus (lõigatakse rukist), kartulipanek, rehepeks, karjakasvatus, kalapüük, tuletõrjuja, buldooserijuht, metsavaht, raamatupidamine, pesupesemine.

    Konkreetse üksikjuhtumi korral kirjutatakse selline omastav järgnevast nimisõnast lahku, nt vaiba puhastamine, kinga parandamine, põranda värvimine, kirja saatja, parketi lihvija, vrd liigimõistelised tegevusalad või ametid vaibapuhastus, kingaparandus, põrandavärvimine, kirjasaatja, parketilihvija;

  2. hulka ja kogu väljendavad ühendid, nt liivahunnik, suhkrutükk, saiapäts, vihmapiisk, veetilk, räimekilo, piimaliiter, rahvahulk, klaasikild, singiviil. Kui täiendosa on liitsõna, siis kirjutatakse ta lahku: mereliiva hunnik, peegliklaasi kild, prantssaia viil;

  3. mitmusliku sisuga ainsuse omastav, nt tikutoos, raamatukapp, teatriliit, tellisetehas, palgikoorem, kartulipanek, marjakorjamine, männimets, hambaarst;

  4. kolm või enamgi tüve, nt aedviljakonserv, aruandeaasta, jalgpallikohtunik, kartulivõtumasin, käterätikuriie, laevaremonditehas, okaspuumets, perekonnaseisuametnik, rahvatantsuring, sadulsepatööd, tarbekunstinäitus, töövõtuleping, tükitöösüsteem, viljapuuaed, kauglaskesuurtükk, kingsepatöökoda, erastamisväärtpaberiarve, vaherahuläbirääkimised, ülehelikiiruslennuk, allmaaraudteejaam, olümpiapurjespordikeskus.

Liiga pikaks minevaid kokkukirjutisi võib liigendada loetavussidekriipsu abil või kirjutada lahku (vt eespool pikkuspõhimõte): erastamisväärtpaberi-arve ~ erastamisväärtpaberite arve, vaherahu-läbirääkimised ~ vaherahu läbirääkimised, ülehelikiirus-lennuk ~ ülehelikiirusega lennuk, allmaaraudtee-jaam ~ allmaaraudtee jaam, olümpia-purjespordikeskus ~ olümpia ­purjespordikeskus.

Kui ainsuse omastavas olev nimisõna vastab küsimusele kelle?, mille?, siis kirjutatakse ta järgnevast nimisõnast lahku.

Nt isa saapad, eesli saba, naabri auto, õpilase kirjand, õpetaja portfell, õpiku autor, kauba headus, toodangu kvaliteet, rahva heaolu, looduse ilu, lehma ammumine, ukse kääksumine, tuule undamine, mehe jutt (ühe teatud mehe jutt, vrd liigimõisteline mehejutt), lapse kisa (ühe teatud lapse kisa, vrd liigimõisteline lapsekisa), osakonna juhataja (kõnesoleva osakonna juhataja, vrd ametinimetus osakonnajuhataja).

Kokku- või lahkukirjutamine oleneb täiendi kuuluvusest.

Täiend laiendab täiendit:Täiend laiendab kogu järgnevat ühendit:
märja turba hunnikudmärjad turbahunnikud
tähtsa linna elanikudtähtsad linnaelanikud
meie kooli õpetajadmeie kooliõpetajad
küpse vilja peadküpsed viljapead
tubli koori juhidtublid koorijuhid

Mitmuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast harilikult lahku: teaduste akadeemia, vigade parandus, raamatute nimestik, ekspertide komisjon, sademete hulk, sisehaiguste kliinik, kurttummade kool, muusikariistade kauplus, uudiste agentuur.

Järgneva nimisõnaga kokku kirjutatakse kahesilbiline mitmuse omastavas olev nimisõna omaette tähendusega ühendeis, nagu lasteaed, lastearst, lastehaigused, lastekeel, lastekodu, lastekoor, lastepidu, lastepäevakodu, lasterõivad (aga mitte nt laste sõber Lotte); naistearst, naistehaigused, naistenõuandla, naistepesu, naistepäev; meestesokid, meestesärk; noorterekord, noorteõhtu; häälteenamus, keeltekool, kiirtepärg, käterätik, kätetöö, maadeuurija, meeltesegadus, nõudepesija. Samuti kirjutatakse kokku mõned pikemadki mitmuse omastavas olevad nimisõnad kindlakskujunenud ühendeis, nagu hingedepäev, surnutepüha, pühadekaart, rahvastepall, saadikutekoda, teadetebüroo, teenetemärk, vanadekodu, vanematekogu, võõrastemaja.

Sageli on mitmuse omastavaga sõnaühendi asemel parem ainsuse omastavaga liitsõna: loengute sari → loengusari, lihaste põletik → lihasepõletik, pisikute kandja → pisikukandja, peitlite komplekt → peitlikomplekt, veoste käive → veosekäive, autode hooldus → autohooldus, marjapõõsaste istikud → marjapõõsaistikud.

Järgneva nimisõnaga saab kokku kirjutada ka mõnes muus käändes esineva nimisõna, kui selleks on vähemalt üks kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtete all loetletud põhjustest.

    Nt (raskustega) rindapistmine, ellujäänu, ellusuhtumine, linnasõit, erruminek, teeleminek, seenelkäik, vetelpääste, pinnaltpäästja, reaskülv, hädasolija, peastarvutus, töötatööline, maatamees, peataolek.

Kui peasõna juurde kuulub kaks või rohkem omastavalist täiendit, tuleb nende kokku- või lahkukirjutamisel toimida samade eeltoodud reeglite järgi.

    Nt lahku: elu ja surma küsimus, teaduse ja tehnika päevad; pronks on vase ja tina sulam, nafta ja naftasaaduste eksport, impordi ja ekspordi maht.

    Nt kokku: ooperi- ja balletiteater, õuna- ja marjaaed, suu- ja sõrataud, hinna- ja turupoliitika, aruande- ja valimiskoosolek, liha- ja villalammas. Vt ka O 60 „Sidekriips tuleb panna” 4. p.


Omadus-, arv-, asesõna või muutumatu sõna + nimisõna

Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast üldiselt lahku: suur maja, rõõsk koor, raske koorem, head tõugu, sinist värvi, kolm nurka, meie maa, meie aja, oma aja, omal ajal, tol ajal, tolle aja, ses suhtes, sel määral. Sama reegli järgi kirjutatakse lahku ka: teist laadi kaalutlused, seda liiki juhtumid, mitut seltsi mehed, igat sorti külalised, sama tüüpi suvila jms juhtumid.

Nimisõnast lahku kirjutatakse ka käändumatud omadussõnad ja nende sarnased väiketähelised kohanimelised täiendid: väärt tüdruk, kulla sõber, katoliku kirik, gooti stiil, indiaani naine, slaavi hõimud (vt ka allpool eri); eesti keel, läti rahvas, vene muusika, ungari kirjandus.

    Märkus 1. Iseseisvate nimisõnadena tarvitatavad nimelähtesed sõnad (nt diisel, morse, röntgen, maraton, olümpia) kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku liitsõnades nagu diiselmootor, morsetähestik, röntgenikiired, maratonijooks, olümpiamängud, olümpiatuli jms.

    Märkus 2. Väiketäheline eesnimeline täiend kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku: jaaniuss, jaanilill, kadripäev, mardihani, pärtliöö, aadamaõun, eevaülikond (vrd Aleksandri kook, Madise leib, Kadri sai kui saiasort).

Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta koos sellega väljendab kindlat omaette mõistet: vanaema (vrd vana ema), uusaasta (= 1. jaanuar, aga: head uut aastat!), elavnurk, enesekriitika, heategevus, julgeolek, kaheksandiknoot, kalliskivi, kergetööstus, kitsasfilm, kolmnurk, koresööt, kõrgepinge, kümmepäevak, mustmuld, noormees, omakasu, raskejõustik, sügavkünd, ­vaenelaps, vanemteadur, veerandaasta, üksmeel.

Järgneva nimisõnaga kirjutatakse alati kokku lühenenud tüvega omadussõna, samuti tegusõna tüvivorm: esmaabi, kiirrong, kinnistäht, kommunaalmajandus, kõrgrõhkkond, lihtsaadetis, lühikursus, normaaltasu, nüüdisaeg, pisiküsimus, rohevetikas, rõhtpuu, sinilill, sirgjoon, siseturg, toormaterjal, tsiviilõigus, võõrkeel, välispoliitika, ühistegevus, ürgmets; heegelnõel, hõõrdketas, keerdtrepp, lendorav, peitvara, raidkivi, rihtlatt, rippsild, ronitaim, triivjää, tõmblukk.

Sõna eri kirjutatakse järgnevast nimisõnast lahku, kui ta tähendab ‘erinev, erisugune; lahusolev, omaette, eraldi, üksik’; tähenduses ‘spetsiaalne, eriline’ kirjutatakse see järgneva sõnaga kokku. Nt töötasime igaüks eri alal (= igaüks omaette, erineval alal), aga tuli valida endale mõni teine eriala (= spetsiaalala); igaühele neist anti eri ülesanne (= erisugune, teistest erinev ülesanne), aga talle anti eriülesanne (= mingi eriline, spetsiaalülesanne); selle kohta ilmus mitu eri teadet (= mitu üksikut teadet), aga kõigepealt kuulsime sellest päevauudiste eriteates (= sellekohases spetsiaalteates).

Muutumatu sõna esineb lauses harilikult teistest sõnadest lahus: kummuli paat, lokkis juuksed, valjusti rääkimine, kaelakuti kõndijad. Siiski võib ta nimisõnaga mõningatel juhtudel liituda ja moodustada liitnimisõna: allüürnik, eeskoda, koostöö, kõrvalhoone, otsetabamus, pealkiri, püstiasend, tagahoov, tänapäev, vastukaja, poolthääl.

Kokku kirjutatakse ka niisugused kolme- või enamatüvelised omaette tähendusega ühendid nagu kuumaveeallikas, mustaveepang, mustasõstramoos (omadussõna + nimisõna + nimisõna), kahemehefirma, kolmepunktivise, neljasilmajutt, neljarattavedu, üheinimesevoodi (arvsõna + nimisõna + nimisõna), mitmeparteisüsteem (asesõna + nimisõna + nimisõna), allveelaev, pealmaarajatis, ülesõelajahu, ümbermaailmareis (kaassõna + nimisõnad). Kui omaette tähendust ei ole, tuleb kirjutada lahku: puhta vee juurdevool, viie ratturi võistlus, üle mere tulijad.


Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine

Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku: Emajõgi, Põhjalaht, Vahemeri, Surnumeri, Lasnamägi, Pelgurand, Mõisaküla, Supilinn (Tartus), Metsakalmistu, Rannavärav, Hirvepark, Kivisild; Suursaar, Kõrgelaid, Pühajärv, Vanaküla, Uuemõisa, Sinialliku, Punaoja, Teravmäed.

Kohanime liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku järgmistel juhtudel:

  1. kohanimi võib samas tähenduses ette tulla nii koos liigisõnaga kui ka ilma selleta: Tartu linn = Tartu, Aakre küla = Aakre, Peipsi järv = Peipsi, Volga jõgi = Volga, Surju mõis = Surju, Kihnu saar = Kihnu, Alpi mäed = Alpid, Balkani poolsaar = Balkan, Bosporuse väin = Bosporus;

  2. tegemist on aadressikoha, s.o tänava, maantee, puiestee, väljaku vms nimega: Allika tänav, Kollane tänav, Narva maantee, Mere puiestee, Vabaduse väljak, Lossi plats, Raekoja plats, Suitsu põik, Järve tee, Vana turg, Roheline aas, Pikk jalg, Börsi käik (pelgalt omadussõnatüvi kirjutatakse ikkagi kokku: Kesktänav, Keskväljak);

  3. nimetuumaks on käänduv omadussõna: Vaikne ookean (Vaiksel ookeanil, Vaiksest ookeanist), Must meri (Musta merre, Mustalt merelt), Punane meri, Valge meri, Kollane jõgi, Suur väin, Väike Emajõgi, Vaikne järv;

  4. tegemist on selge sekundaarnimega, s.o teisest kohanimest või isikunimest tuleneva kohanimega: Pärnu jõgi, Kihnu väin, Soome laht, Jaapani meri, India ookean, Põlva maakond, Käina vald, Kopli rand, Brandenburgi värav, Narva värav (Peterburis); Beringi väin, Patkuli trepp, Wrangeli mäed.

Lahku kirjutatakse ka kohanime omakorda täpsustav kohanimi: Rõuge Suurjärv, Valguta Mustjärv, Virtsu Vanasadam.

Märkus. Vrd

Anne turg   Anneturu apteek

Uus turg   Uueturu tänav

Pikk jalg  Pikajala kohvik

Linda kivi  Lindakivi kultuurikeskus

Ka liigisõna maa kirjutatakse nimetuumaga harilikult kokku: Novgorodimaa, Donimaa, Baltimaad, Saksamaa, Madalmaad, Tartumaa, Frangimaa.

    Märkus 1. Isikunimi kirjutatakse liigisõnast maa lahku: Adélie maa, Baffini maa.

    Märkus 2. Tavaliselt mitmuslik riigi tähenduses esinev maa kirjutatakse talle eelnevast suuremat territooriumi märkivast kohanimest lahku: Aafrika maad = Aafrika riigid, Aasia maad, Balkani maad, Skandinaavia maad, Lääne­mere maad, Vahemere maad, Beneluxi maad.

Sidekriipsu tarvituse kohta kohanimedes vt O 60 „Sidekriips tuleb panna” 3. p.


Käänd- või määrsõna + omadussõna

Nimi- või omadussõna kirjutatakse järgneva omadussõnaga kokku, kui nad moodustavad kindla omaette mõiste: viljarikas, maailmakuulus, külmakindel, kohusetruu, verevaene, sõnakehv, ohvriterohke, sademeterohke, eelarvamustevaba, peegelsile, sulgkerge, lindprii, tulikuum, hulljulge, kurikaval, helekollane, tumepruun, magushapu, rohekashall.

Samuti kirjutatakse järgneva omadussõnaga kokku tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust: ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus, puruväsinud, püstihull, uhiuus, võhivõõras, ülivõimas, ebakindel, alaarenenud, vaegsäritatud, poolvillane.

-ohtu ja -võitu kirjutatakse eelneva käändsõna omastavaga kokku: lapseohtu, poisikeseohtu, igavavõitu, laisavõitu, vanavõitu.

-verd kirjutatakse eelneva käändsõna osastavaga kokku: mustaverd, valgetverd, puhastverd.

-karva ja -värvi kirjutatakse kindlakskujunenud väljendeis nimisõna omastavaga kokku: tinakarva pilved, taevakarva sinine, khakivärvi ülikond, samblavärvi seelik, tulekarva ~ tulevärvi juuksed. Osastavast käändest kirjutatakse karva ja värvi lahku: roosat karva riie, punast värvi maja.

Märkus. Kui täiendsõnal on omakorda täiend, siis kirjutatakse lahku ka omastav: küpse kirsi karva ~ värvi riie.

laadi, liiki, seltsi, sorti, tüüpi jms vt O 40 „Omadus-, arv-, asesõna või muutumatu sõna + nimisõna”.

Määrsõnaliselt tarvitatavad omadussõnad kirjutatakse järgnevast omadussõnast lahku: hirmus palav (= väga palav), kole külm, paras soe, tavatu kõrge, tohutu suur, määratu pikk, ääretu lai, põhjatu sügav, üüratu kauge.

ne- ja line-omadussõna kirjutatakse eelneva käändsõnaga kokku: meetrilaiune, mäekõrgune, rahuaegne, jõulueelne, ookeanitagune, sajanditepikkune, eeldustekohane, nõukogudeaegne, kõnealune, laupäevaõhtune, linnadevaheline, omavalitsustevaheline, suurejooneline, heledavärviline, napisõnaline, kergemakujuline, eestikeelne, kuueaastane, pooleteiseaastane, temataoline, sellenimeline.

    Märkus. Kui ne- või line-omadussõna juurde kuuluval sõnal on käänd­sõnaline täiend, kirjutatakse sõnad lahku: nelja meetri laiune, tolle mäe kõrgune, paljude sajandite pikkune, suurte linnade vaheline, kõigi eelduste kohane. Määrsõnalise laiendi puhul võib kirjutada nii lahku kui ka kokku: tervelt aasta vanused konservid ~ tervelt aastavanused konservid, peaaegu minu pikkune poiss ~ peaaegu minupikkune poiss.

Nimi, tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa liidetakse ne- või line-omadussõnaga sidekriipsu abil: Kreutzwaldi-aegne, Lurichi-vägevune, Tartu-lähedane, Doonau-äärne, Läänemere-äärsed riigid, Atlandi-tagune, Vabadussõja-aegne, Ühispanga-sisene, show-mai­­guline, T-kujuline, NATO-väline, TPI-aegne, EKP-hõnguline, lik-liiteline, sse-lõpu­line.

    Märkus. Mitmesõnaline nimi või tsitaatväljend kirjutatakse ne- või line-omadussõnast lahku: Friedrich Reinhold Kreutzwaldi aegne, Georg Lurichi vägevune, Monaco Vürstiriigi kohane, Esimese maailmasõja aegne, Atlandi ookeani tagune, Gustav Ernesaksa vääriline, Kristjan Raua nimeline, perpetuum mobile taoline, persona non grata lähedane.

Number või märk kirjutatakse järgneva ne- või line-omadussõnaga kokku või liidetakse sidekriipsu abil: 25aastane ~ 25-aastane, 18kilomeetrine ~ 18-kilomeetrine, 15kohaline ~ 15-kohaline, +märgiline ~ +-märgiline. Et l-täht on kirjapildilt lähedane numbriga 1, tuleks nende puhul loetavuse huvides sidekriips panna: 21-leheküljeline, 11-liitrine.

Arvsõna ja ne- või line-omadussõna kokkukirjutamise kohta vt O 43 „Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine”.


Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine

Eelneva arvsõnaga kokku kirjutatakse sõnad -teist(kümmend), -kümmend ja -sada: kolmteist, seitseteistkümmend, viiskümmend, kaheksakümmend, kakssada, üheksasada. Muud arvsõnad kirjutatakse eelnevast arvsõnast lahku: sada kaheksa, neli­kümmend kolm, viis tuhat, kuus miljonit, kaks miljardit kaheksasada kolmkümmend seitse tuhat, viissada kakskümmend üks tuhat nelisada üheksakümmend kaks. Samuti toimitakse muude eelnevate hulgasõnadega: paarkümmend, mitukümmend, mõnisada, poolsada; aga paar tuhat, mitu miljonit, mõni miljon, pool miljardit.

Need juhised kehtivad üldiselt ka järg- ja murdarvude ning arvsõnadest moodustatud ne- ja line-liiteliste omadussõnade kohta:

    tuhande üheksasaja viiekümne üheksas aasta, kakskümmend viis nelja tuhande seitsmesaja kolmekümne kaheksandikku, viieteistkümnene, viiesaja(li)ne, kolmekümne kaheksane, saja neljane, tuhande kuuekümnene, neljasaja viiekümne tuhandene, kuue ja poole miljonine.

Erinevus on järgmine:
lahkutuletised kokku
kaks tuhatkahetuhandes, kahetuhandik, kahetuhande(li)ne
kolm miljonitkolmemiljones, kolmemiljondik, kolmemiljoni(li)ne
pool miljarditpoolemiljardes,poolemiljardik, poolemiljardi(li)ne

Kui arv on kirjutatud ühesõnaliselt, siis kirjutatakse ta järgneva ne- või line-liitelise omadussõnaga kokku; kui arv on kirjutatud mitme sõnaga, siis kirjutatakse ta järgnevast ne- või line-liitelisest omadussõnast lahku: viieaastane, ­kahekilone, kaheksatunnine, kaheksateistkümnekraadine, kuueliikmeline, kahe­sajaprotsendi(li)ne, kaheksateistkümneaastane; aga kahe ja poole kuune, neljakümne kolme aastane, saja seitsmekümne protsendi(li)ne, neljasaja viiekümne tuhande meheline.

NB! Ühesõnalise arvsõna ja ne- või line-omadussõna kokkukirjutised jäävad kokku ka siis, kui neile eelneb määrsõnaline laiend (kuni, ligi, ligemale, ligikaudu, üle, alla, peaaegu, umbes): kuni kahekilone raskus, ligemale viiemeetrine vahemaa, umbes kaheksatunnine ajavahe, alla viiekümneaastased mehed.

Sõna pool kirjutatakse järgnevast nimisõnast lahku, kui ta esineb hulgasõnana ning käändub: pool aastat, pool tundi hiljem, poole kuu pärast, poolest veebruarist saadik, poole kilo kaupa. Sõna pool kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta moodustab sellega omaette tähendusega sõna ega käändu: poolaasta, poolkuu, poolsaar, pooltoode. Määrsõna pool ‘pooleldi’ kirjutatakse järgneva sõnaga alati kokku: pooltoores, poolametlik, poolsurnud, poolnäljas, pooljoostes, poolnuttes.

Samuti kirjutatakse ka sõnad veerand ja kolmveerand: veerand aastat, kolmveerand tundi, aga: veerandaasta, kolmveerandtaktis.


Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine

Üldreegel

Käändsõnad, määrsõnad ja verbide tegevusnimed kirjutatakse verbi pöördelistest ja käändelistest vormidest üldiselt lahku.

    Nt puu on vette kukkunud, vette kukkunud puu, aed on kollaseks värvitud, kollaseks värvitud aed, aeda kollaseks värvima, remonti vajav mootor, metsas kasvavad taimed, andekaks peetav õpilane, saalis viibinud juristid;

    selgesti loetav käekiri, hiljuti saabunud külalised, palju kiidetud skulptuur, väga austatud juubilar, ruumist tasa lahkuma;

    lauldes tehtud töö, õppimata jäetud tükk, õitsema hakkav rukis, kannatada saanud hooned.

Üldreeglist kõrvalekaldeid on liit‑, ühend‑ ja väljendtegusõnade ortograafias.

Liittegusõnad on mingi sõna või sõnatüve ja tegusõna püsiühendid, mida ei saa lahutada osade ümberpaigutamise ega muude sõnade vaheleasetamise teel.

    Nt abielluma, alahindama, autasustama, ebaõnnestuma, eelsoojendama, eesõigustama, esietenduma, heakorrastama, helilindistama, häbimärgistama, hädamaanduma, järelvalmima, kahekordistama, kooskõlastama, kuritarvitama, kuumsuitsutama, naeruvääristama, nurisünnitama, pealkirjastama, pealtväetama, rahvapärastama, salakuulama, sundvõõrandama, taandarenema, tasaarvestama, umbusaldama, vastunäidustama, võidurõõmutsema.

Liittegusõnade osad kirjutatakse kõigis vormides kokku.

    Nt alahindama, alahinnata, alahinnates, alahindav, alahinnatav, alahinnanud, alahinnatud, alahindan, alahindas, alahindaksime, alahinnaku, alahindavat, on alahinnanud, alahinnatakse, oli alahinnatud.

Ühend- ja väljendtegusõnad on teatud määrsõna või käändsõnavormi ja tegu­sõna ühendid, mille osi saab reeglite kohaselt ümber paigutada ja muude sõnade vaheleasetamise teel lahutada.

    Nt ühendtegusõnad: alla tulema, ette võtma, juurde astuma, juures seisma, läbi otsima, maha hüppama, vastu panema, välja sõitma, üle doseerima, üle värvima, kaardu minema, kokku puutuma, kortsu minema, kössi vajuma, laiali jooksma, segi ajama, vaja olema, tarvis minema.

    Nt väljendtegusõnad (NB! ülekantud tähendus): andeks andma, aru saama, aset leidma, heaks kiitma, hoolt kandma, hukka mõistma, ilmale tulema, jagu saama, jalga laskma, jalule seadma, joonde ajama, juttu ajama, kindlaks määrama, kirja panema, korda minema, käiku laskma, käsile võtma, lugu pidama, meelde jääma, mehele minema, nahka panema, omaks võtma, osa võtma, paika panema, pead murdma, pähe õppima, rahul olema, silma torkama, silmas pidama, sõna kuulama, teoks saama, tähele panema.

Ühend- ja väljendtegusõnade osad kirjutatakse harilikult lahku.

    Nt kui ma alla tulen, et sa üle vaataksid, olen andeks andnud, olid aru saanud, oleksime juures olnud, ärge ette rutake, kuni arvesse võetakse, on läbi müüdud, olevat tähele pandud, olgu ära koristatud;

    ära sõitma, kõrval seismas, pärale jõudmast, eemalt tulla, silmas pidada; trepist alla tulnud, peatus ta ukse ees; töö lõpule viidud, lahkuti ruumist; jätkati teed kedagi tähele panemata; seltskonnast kõrvale tõmbununa kirjutas ta romaani; rahasse ümber arvestatuna oli see suur summa; ta näis aru pidavat.

Kui ühend‑ ja väljendtegusõnade oleviku kesksõnad esinevad lauses täiendina või öeldistäitena ja mineviku kesksõnad ning mata‑vorm täiendina, siis võib nende osi kas kokku või lahku kirjutada.

    Nt äraminev külaline ~ ära minev külaline, eemalseisev võõras ~ eemal seisev võõras, kätteantavad raamatud ~ kätte antavad raamatud, halvakspandav komme ~ halvaks pandav komme; jalgratas on lahtivõetav ~ jalgratas on lahti võetav, lehed on ärarebitavad ~ lehed on ära rebitavad; mahamurdunud puu ~ maha murdunud puu, asetleidnud sündmus ~ aset leidnud sündmus, allakirjutatud dokument ~ alla kirjutatud dokument, vastuvõetud otsus ~ vastu võetud otsus, tähelepandud vead ~ tähele pandud vead, vastuvõtmata töö ~ vastu võtmata töö, kordaseadmata paberid ~ korda seadmata paberid.

    Märkus 1. Kui ühendtegusõna määrsõnalisele osale eelneb sellega süntaktiliselt seotud laiend, tuleb eelistada kesksõnade ja mata‑vormi lahkukirjutamist. Nt trepist alla jooksev koer, piletist ilma jäänud poiss, tunnelist läbi sõitnud rong, majast mööda sõitvad autod, aknast välja visatud müts, jõest üle ujuv poiss, mäest üles sõitnud suusatajad, külalisega kaasas olevad isikud, autole ette hüpanud koer, tüdrukule järele jooksnud ema, teekäijale kallale tulnud röövlid, bussile peale langenud puu, markidele vahele panemata paberid, emale vastu jooksev laps, natuke lahti lükatud aken, täiesti rikki läinud aparaat, siit minema kihutanud auto.

    Märkus 2. Ühend‑ ja väljendtegusõnadest moodustatud käändsõnade ja määrsõnade osad kirjutatakse tavaliselt kokku, sest need käändsõnad ja määrsõnad on omaette tähendusega iseseisvad sõnad. Nt väljaütlemine, allakirjutamine, altvedamine, arusaamine, peamurdmine, rahu jaluleseadmine, vastuvõtja, ettekandja, pealtvaataja, päheõppija, ettevalmistus, allakriipsutus, sissepääs, arusaam, juuresolek, tähelepanu, vastuvõtlik, kokkupandult, lugupidavalt, rahulolematu, väljapaistev teadlane, silmapaistev kunstnik;

    piletist ilmajäämine, dokumentidele allakirjutamine, majast möödakäijad.

Ühend‑ ja väljendtegusõnade hulka mittekuuluvad kesksõnaühendid kirjutatakse lahku (vt eespool üldreegel), nt ammu möödunud ajad, ammu tuntud lood, palju loetud raamat, äsja avatud kauplus, vähe kasutatud õmblusmasin, hästi hoitud auto, vähem tuntud helitöö, viimati nimetatud asjaolu, vast alanud meistrivõistlused, kergesti süttivad ained, raskesti jälgitav tekst.

Kokku kirjutatakse ainult harvad juhud, kui on moodustunud iseseisev omadussõna, nt paljutõotav algus, põhjapanev uuendus, väheminev kaup, ennastsalgav töö, teretulnud külaline.


Muutumatute sõnade kokku- ja lahkukirjutamine

Määrsõnade üldreegel

Määrsõna (ka määrsõna tähenduses tarvitatav sõna) kirjutatakse muudest sõnadest harilikult lahku.

    Nt väga hea, üsna tugev, tohutu suur, kuskil ees, seal sees, niisama hästi, sama vähe, liiga palju, eile hommikul, hilja õhtul, selgesti kostev, vaevalt kuuldav, palju räägitud, ammu möödunud, kaugemale sõitmine, lähedale tulek, kaugemalt vaatajad.

    Märkus. Mõnikord võib määrsõna olla liitnimisõna täiendosaks (vt O 40 „Omadus-, arv-, asesõna või muutumatu sõna + nimisõna”), vahel liituda kesksõnaga, moodustades kokku iseseisva omadussõna, nagu näiteks paljutõotav algus, väheütlev ettekanne. Määrsõnade kokku‑ ja lahkukirjutamise kohta ühendverbivormides vt O 44 „Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine”.

Liitmäärsõnade üldreegel

Kui kaks kõrvuti olevat ükskõik mis sõnaliiki kuuluvat sõna on sulanud kokku ühiseks määrsõnaliseks väljendiks (mõni neist võib esineda ka siduvas või kaassõna funktsioonis), kirjutatakse nad kokku.

    Nt aegamööda, aegapidi ‘aeglaselt’, alailma, alatasa ‘alati, ühtelugu’, allamäge, avasilmi, eeskätt ‘esmajoones’, eesotsas, eestpoolt, harutihti, hiljaaegu, hoopistükkis, hädavaevu, igatahes, ilmaaegu, kordamööda, kusjuures, kustkaudu, kõigepealt, käsikaudu, läbisegi, mistõttu, muudkui, mõnikord, niisiis, niiviisi, nüüdsama, omapead, otsejoones, otsekohe, otsekui, pealtnäha, puupüsti, rahumeeli, salamahti, sedamaid, seepärast, siinpool, siitsaadik, sinnamaani, tagaselja, tükkhaaval, ummisjalu, vastupidi, ühtelugu, üksipulgi, üleeile, ümberringi.

Tuleb vahet teha kindlate ja ebakindlate kokkukirjutiste vahel.

Kindlateks kokkukirjutisteks, s.o liitmäär‑ või liitsidesõnadeks on juhtumid, kus kaks sõna koos väljendavad ilmset erisisu, mis erineb tunduvalt samade sõnade lahku kirjutatavast ühendist (nt aegamööda, kahevahel, kõigepealt, vastuoksa, ülekäte), või kus kokkukirjutamise tingib vorm (eesosaks nimetavaline või lühikuju, ees‑ või järelosa samas funktsioonis iseseisva sõnana pole tarvitatav: alatasa, avasüli, umbropsu, ummisjalu, õigupoolest, mispoolest, seejuures, kusjuures; ajapikku, hullupööra, tasapisi, üksipäini, sedamaid; uisapäisa).

Kui sisu ja vorm nii selgelt kokkukirjutamist ei nõua, siis võib kirjutada nii kokku kui ka lahku. Kokku saab sõnu kirjutada kindlate liitsõnade analoogial (nt muudkui, otsekui analoogial ka justkui; päripäeva, pärituul, vastutuul analoogial ka pärituult, vastutuult; aegamööda, kordamööda, pikkamööda eeskujul ka meeltmööda, jõudumööda, kontimööda), kuid neid võib tavaliste sõnaühendite analoogial kirjutada ka lahku (just nagu analoogial ka just kui, vastu seina analoogial ka vastu tuult jne, töö oli poisile konti mööda ~ kondi järgi). Oma olemuselt ebakindlate ja seega kaheti kirjutatavate juhtude hulka kuuluvad ka seesugused tavaks saanud kokkukirjutised nagu minupärast, minugipoolest, sellepoolest, sellegipoolest, millegipoolest.

Kaheti võib kirjutada ka kahesilbilise eesosaga viisiütleva juhtumid: piki + silmi, kinni + silmi, üksi + silmi, palja + päi, purjus + päi, püsti + päi, palja + käsi, ristis + käsi, palja + jalu, harkis + jalu, üksi + sõnu, teisi + sõnu, vanu + igi, suuri + vaevu. Pikema täiendiga viisiütlevad kirjutatakse lahku: ammuli sui, lahtisi silmi, lehvivi hõlmu, paljastatud päi, vankuvi jalu, värisevi käsi.

Fakultatiivseiks, st võimalikeks, kuid mitte kohustuslikeks tuleb pidada vahetegemisi, nagu nii palju, kui palju ja niipalju ‘niivõrd’, kuipalju ‘kuivõrd’, selja taga (otseses tähenduses) ja seljataga ‘möödas (ruumiliselt või ajaliselt); tagaselja’, nii pea ja niipea (kui), nii kaua ja niikaua ‘seni’, nii kaugel ja niikaugel ‘sealmaal’ jms.

Kas või kirjutatakse alati lahku.

Kaassõnade üldreegel

Kaassõna (ees‑ või tagasõna) kirjutatakse käändsõnast, mille juurde ta kuulub, lahku.

    Nt mööda teed, teed mööda, ümber maja, maja ümber, vastu seina, ukse ees, jõe ääres, rehe all, pea kohal, peale selle, õhtu poole, maad ligi.

    Märkus. Ainult sel korral, kui kaassõna moodustab tema juurde kuuluva käändsõnaga lahutamatu terviku, kirjutatakse ta liitmäärsõnade reegli põhjal kokku: aegamööda, pealekauba, tagaselja, altkulmu, otsakorral, ümberringi.

    Mõned juhtumid kuuluvad siin ebakindlate hulka, nagu näiteks üle talve ehk ületalve (pidama), jõudu mööda ehk jõudumööda (vt ka eelmise reegli ebakindlad kokkukirjutised).

Näpunäiteid sõnuti

pool, poole, poolt

  • käändsõnast lahku: metsa pool, vasakul pool, minu pool, igal pool, lõpu poole, lõuna poole, sügise poole, teisele poole, kummale poole, kummalegi poole, seina poolt, mõnelt poolt, omalt poolt, enda poolt

  • määrsõnaga kokku (määrsõna käändub seejuures kolmes kohakäändes): sealpool, sinnapoole, sealtpoolt, seespool, sissepoole, seestpoolt, väljaspool, väljapoole, väljastpoolt, kuspool, kuhupoole, kustpoolt, tagapool, tahapoole, tagantpoolt, eespool, ettepoole, eestpoolt, allpool, allapoole, altpoolt, ülalpool, ülespoole, ülaltpoolt

kombel

  • käändsõnast lahku: inimese kombel, vasika kombel, sinu kombel

  • eritähenduslikud väljendid kokku: imekombel, õnnekombel

moodi ja viisi ‘moodi’

  • käändsõna omastavast lahku: varblase moodi, minu moodi, vaenlase viisi, moonaka viisi

  • käändsõna osastava puhul on kokku‑ või lahkukirjutamine vaba: vanamoodi ja vana moodi, uutmoodi ja uut moodi, üht(e)moodi ja ühte moodi, samamoodi ja (seda)sama moodi, endistviisi ja endist viisi, teistviisi ja teist viisi, kaht(e)viisi ja kahte viisi

  • eritähenduslikud väljendid kokku: mehemoodi ‘tublisti’ (vrd poiss on juba mehe moodi), omamoodi

  • määrsõnaga kokku: niimoodi, nõndamoodi, kuidasmoodi, niiviisi

  • vorm nõuab kokkukirjutamist: mismoodi, misviisi

pidi

  • käändsõnast harilikult lahku: teed pidi (= teed mööda), mereteed pidi, nurki pidi (= nurki mööda), rööpaid pidi (= rööpaid mööda); hõlma pidi, sanga pidi

  • kaheti võib kirjutada tähenduses ‘moodi, viisi’: kaht(e)pidi ja kahte pidi, mitutpidi ja mitut pidi, kumbagipidi ja kumbagi pidi

  • eritähenduslikud väljendid kokku: (veab) ninapidi, (tunneb) nägupidi, (teretab) kättpidi, kaelapidi ‘kaelakuti’, aegapidi ‘aeglaselt’

  • vorm nõuab kokkukirjutamist: edaspidi, pahempidi, parempidi, seespidi, tagurpidi, välispidi, äraspidi

teel

  • käändsõnast lahku: kirja teel, posti teel, telefoni teel, meili teel

jõul

  • käändsõnast lahku: auru jõul, elektri jõul

väel

  • käändsõnast lahku: kuue väel, kampsuni väel, aluspesu väel, vrd imeväel, nõiaväel (mille taga on sõnad imevägi, nõiavägi)

jooksul ja kestel

  • käändsõnast lahku: aja jooksul, elu kestel

korral ja puhul

  • käändsõnast lahku: tarbe korral, surma puhul

  • vorm nõuab kokkukirjutamist: mispuhul, seepuhul (vrd mille puhul, selle puhul)

  • eritähenduslikud väljendid kokku: otsakorral ‘lõppemas’

kaupa ja viisi ‘kaupa’

  • ainsuse omastava puhul on kokku‑ ja lahkukirjutamine vaba: nädalakaupa ja nädala kaupa, kaheksakaupa ja kaheksa kaupa, tükiviisi ja tüki viisi, tosinaviisi ja tosina viisi

  • mitmuse omastavast kirjutatakse alati lahku: nädalate kaupa, kuude viisi

pealt, peale, pärast

  • käändsõnast harilikult lahku: käigu pealt, päeva pealt (lahti), päeva peale (paistab), viguri pärast, moe pärast, nalja pärast

  • eritähenduslikud väljendid kokku: kõigepealt ‘esiteks’, korrapealt ‘otse­kohe’, (abi oli) käepärast, (annab leiba) jaopärast, priipärast

  • vorm nõuab kokkukirjutamist: mispärast, seepärast (vrd mille pärast, selle pärast), mispeale, seepeale (vrd mille peale, selle peale)

mööda

  • käändsõnast harilikult lahku: teed mööda, serva mööda

  • eritähenduslikud väljendid kokku: aegamööda ‘aeglaselt’, kordamööda, pikkamööda ‘pikkamisi’

  • kaheti võib kirjutada: meelt mööda ja meeltmööda, jõudu mööda ja jõudu­mööda, konti mööda ja kontimööda