Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

ORTOGRAAFIA

KIRJAVAHEMÄRGID

Siin esitatu on kokkuvõte kirjavahemärkide kasutamisest. Praktilised õpetused on Mati Erelti raamatus „Lause õigekeelsus” (Tartu, 2006) lk 140–176; ajakirja Oma Keel artiklites: koma – 2006, nr 1; sidekriips – 2005, nr 2; jutumärgid – 2006, nr 2; tühikud – 2005, nr 1.


Punkt

Punkt pannakse:

  1. väitlause järele: Vanamees vahtis vareseid. Küsisin järele, millal raamat ilmub. (Vrd küsilause Kas sa küsisid järele, millal raamat ilmub?);

  2. araabia numbriga kirjutatud järgarvsõna järele (vt O 52);

  3. Rooma numbri järele, nt I., II., III., mis tähendab ‘esiteks, teiseks, kolmandaks’ (vt O 52);

  4. tekstis ilma punktita mingil põhjusel eksitada võivate juhulühendite järele (vt O 48);

  5. tundide ja minutite, kroonide ja sentide, sporditulemustes ka meetrite ja sentimeetrite eraldamiseks (kell 21.15, kurgikilo 4.50, viskas oda 74.16).

Punkti järel on üks tähekoht tühikut.

Tühikut ei jäeta sisepunkti puhul:

  1. järgarvu täpsustamisel tähega: 6.a klass;

  2. mõnedes sõnaühendilühendeis (mis langeksid kokku eesti sõnaga või mõne teise üldtuntud lühendiga): v.a, s.o, e.m.a, m.a.j, k.a, s.a, p.o;

  3. tundide ja minutite, meetrite ja sentimeetrite, kroonide ja sentide eraldamisel: kell 13.45, hüppas kaugust 7.16, hind 84.95, kr 84.–, kr 84.95;

  4. läbinisti araabia numbritega kirjutatud kuupäevades: 18.12.94, 08.02.2000.

Punkti ei panda:

  1. eraldi reana seisva pealkirja ja allkirja järele;

  2. üldkasutatavate lühendite järele (vt ka nimestik O 50).


Koma

Komadega eraldatakse järgmised lauseosad:

  1. järellisand (SÜ 110): Kas sina, verinoor inimene, oskad inglise keelt?

    NB! Kui lisand on omastavas käändes, siis pannakse koma ainult ette: Volvo, Rootsi auto- ja masinatööstuskontserni keskus asub Göteborgis.

  2. omadussõnalised järeltäiendid, kui neid on rohkem kui üks: 30aastane naine, kena, sale, rõõmsameelne, soovib tutvuda haritud ja intelligentse mehega;

  3. koondlause korduvad liikmed omavahel (SÜ 89): Oma Lõuna-Eesti reisil käisime Viljandis, Võrtsjärve ääres, Otepääl ja Põlvas;

  4. rindlause osalaused üksteisest (SÜ 121): Sina küsid, mina vastan;

  5. põimlause osalaused üksteisest (SÜ 126): Juba see, et mees aadressi ei teadnud, tundus kummalisena;

  6. otsekõne väitlause talle järgnevast saatelausest (SÜ 128): „Mart on natuke imelik poiss,” oli Maie arvamus; saatelause tema järel jätkuvast otsekõnelausest: „Pane mänguasjad kasti,” käsutas ema, „siis läheme õue.”

  7. kiilud, sh üte ja hüüund (SÜ 133): See poiss, räägitakse, on väga andekas. Teil, Jüri ja Mari, tuleb täna aeda parandama hakata. Oh häda, liha kõrbes ära!

    NB! Esiletõstvalt toonitamata palun jääb komadeta: Tule palun kohe siia! Hüüdsõnu, millele ei lange tunderõhk, ei eraldata komadega: Oh seda Ainot küll!

  8. osa lauselühendeid (SÜ 137): verbita lühendid (Ukse taga seisis väike poiss, seenekorv käes), järeltäiendiks olevad lühendid (Vili, osalt rõukudesse pandud, osalt koristamata, jäi põllule vedelema), määruslikud nud- ja tud-lühendid (Teinud päevast päeva ühetoonilist tööd, kavatses ta puhkuse ajaks Kreekasse sõita. Kiri kirjutatud, jäi ema tükiks ajaks mõtlema), määruslikud des- ja mata-lühendid, mille peasõna on lühendi algul (Kaldudes algul valitud metsarajast paremale, sattusid lapsed kanarbikuvälule vrd Algul valitud metsarajast paremale kaldudes sattusid lapsed kanarbikuvälule);

      NB!

    1. Lühikest tegevuse viisi väljendavat püsiühendit verbita lauselühendina pole vaja komaga eraldada: Uhke Liisi käib alati nina püsti. Kukk laulab rind õieli.

    2. tuna- ja maks-lauselühend tuleks komaga eraldada ainult siis, kui mõtteselgus seda nõuab. Harilikult komata: Kurnatuna pikast sõidust ~ pikast sõidust kurnatuna tegi autojuht avarii. Otsustamaks tegeliku olukorra üle pöördugem faktide poole.

    3. Kaassõnastunud verbivormid hoolimata (millest), vaatamata (millele), alates (millest) ja lõpetades (millega), arvates (millest), võrreldes (millega) ei nõua koma ka lauselühendi algul: Võrreldes eelmiste aastatega on eksamitulemused paranenud.

  9. lauselaiendid muidugi, mõistagi, tõtt öelda, teadagi, tõepoolest, muide, tõesti, esiteks jms ainult juhul, kui nad on lause algul ja neile ei järgne vahetult öeldisverb, vrd nt Midagi kindlat väita on mõistagi veel vara. Mõistagi on midagi kindlat väita veel vara. Mõistagi, midagi kindlat väita on veel vara;

  10. sõnaga nagu algav loetelu, kui nagu tähendab ‘näiteks’ (SÜ 126): Mitmed, nagu Emmaste, Leisu ja Lauka kool, jäid võistlusele tulemata.

    NB! Kui nagu ees on sõna sellised, niisugused, säärased, siis on tegemist võrdlustarindiga ja koma ei ole: Niisuguseid torumehi nagu Juhan Kään ja Peeter Vään on raske leida.

Koma eraldab veel:

  1. dateeringus kohanime ja kuupäeva, kui need on nimetavas käändes: Tallinn, 12. märts 2001;

    NB! Kui kohanimi ja kuupäev on kohakäändes, siis koma ei ole: Elvas 30. juunil 1962. a.

  2. aadressi osi, kui need pole kirjutatud üksteise alla: Meie aadress on Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn;

  3. esikohale tõstetud perekonnanime järgnevast eesnimest: Kessel, Mari; Goethe, Johann Wolfgang von;

  4. kümnendmurru täis- ja murdosa: 16,79, 15,2 (koma järel ei ole tühikut).

Koma ei panda kirja lõppu sõnade lugupidamisega, austusega, tervitades, tänades, vastust oodates jms ning nime vahele.


Koolon

Koolon pannakse:

  1. koondlauses loetelu ette, mille ees on mingi kokkuvõttev sõna (SÜ 89): Eile jõudis kohale kogu seltskond: õde, õemees, vend, vanaisa ja lell;

    NB! Loetelu ette, mis on lause loomulik osa ja mille ees ei ole kokkuvõtvat sõna, koolonit ei panda: Neli evangelisti on Matteus, Markus, Luukas ja Johannes.

  2. saatelause ja talle järgneva otsekõne vahele (SÜ 128): Eesti vanasõna ütleb: „Habe kasvab kiiremini kui aru.”

    NB! Jutumärkides tsitaadi puhul koolonit ei ole: Vanasõna „Käbi ei kuku kännust kaugele” ei ole aegunud.

  3. rindlauses seletava või täpsustava osalause ette (SÜ 121): Mees on jälle endine: ta pomiseb muudkui oma sõnu, mis oleks justkui luuletus;

  4. tundide ja minutite eraldamiseks (rahvusvahelises standardis esitatud moodus, ajamärk kirjutatakse mõlemalt poolt kokku): 16:19 (kell on 19 minutit neli läbi), võistleja aeg oli 8:14.15 (8 t 14 min 15 s);

  5. suhtemärgina (kirjutatakse mõlemalt poolt lahku nagu jagamismärk): ­Leedu võitis esimese mängu 6 : 2 ja teise 7 : 3.


Semikoolon

Semikooloniga eraldatakse omavahel lõdvemini seotud lauseosad, eriti kui komal on neis lauseosis juba muid funktsioone täita:

  1. koondlause loetelurühmad üksteisest (SÜ 89): Soome-ugri keeled on ungari, handi, mansi (ugri keeled); komi, udmurdi (permi keeled); mordva, mari (volga keeled); lapi keel; eesti, liivi, vadja, soome, isuri, karjala, vepsa keel (läänemeresoome keeled);

  2. rindlause osalaused üksteisest (SÜ 121): Kruus rudises jalge all vihaselt, kurjakuulutavalt; tuul vihises puuokstes süngelt, ähvardavalt; kõik oli nii kummituslik, ootamatu.

Semikoolon on komast tugevam, aga punktist nõrgem eraldaja.


Sidekriips

Sidekriips tuleb panna:

  1. kokkukirjutistes, mille üks osadest (hrl eesosa) on tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa: nalja-show, topless-neiu, squash’i-väljak, s-häälik, a-täht, x-jalad, U-raud, T-särk, T-kujuline, C-vitamiin, EVP-arve, MM-võistlused, sise-MM, teksti-TV, de-mitmus, sk-lõpuline, nud-kesksõna, mõte-tüüpi sõna, kuni-sõna;

  2. liitomadussõnades, mille eesosa on nimi: Läänemere-äärne, Viljandi-poolne, Peipsi-lähedane, Talvesõja-aegne, Mozarti-taoline, Koidula-aegne (aga: Musta mere äärne, Teise maailmasõja aegne, Wolfgang Amadeus Mozarti taoline ehk W. A. Mozarti taoline);

  3. täpsustava täiendosaga nimedes: Lõuna-Eesti, Lääne-Euroopa, Ida-Karjala, Kesk-Aasia, Lähis-Ida, Taga-Kaukaasia, Sise-Aasia, Uus-Meremaa, Väike-Maarja, Suure-Jaani, Vana-Võidu, Kilingi-Nõmme, Narva-Jõesuu, Uus-Lõuna-Wales, Sauna-Madis, Räpsi-Rein, Torupilli-Juss;

    Erandid: Valgevene, Suurbritannia.

    NB! Nimeliitumitest saadud käändumatud omadussõnad kirjutatakse väikese algustähega ja ilma sidekriipsuta: vanaarmeenia kirjakeel, lõunaeesti keel, niisamuti kreekakatoliku kirik, idaslaavi keeled, baltisaksa kirjanik jms.

    Sidekriipsulistest nimedest saadud tuletised on ilma sidekriipsuta: põhjaeestlane, idasakslane, lõunaeestilik, tagakaukaaslane, kohtlajärvelane, uusmeremaalane.

  4. liitsõnade korduva osa asemel (sama ees- või järelosa): sünniaasta, -kuu ja -päev, sünniaeg ja -koht, koolivennad ja -õed; õuna- ja marjaaed, korra- ja hea­olukaitse, poolaasta- või aastatellimus, linna- või vallavalitsused, Ida- ja Kagu-Eesti. Seejuures peab olema selge, missugust kordust sidekriips asendab. Nt kas lauses Vidrik Viidikal on suured elu- ja lehemehe kogemused on tegu elukogemuste või elumehe kogemustega? See jääbki teadmata.

    NB! Ühe mõiste korral võib sidesõna ja ka ära jääda: liha-villalammas (üks lambatõug annab nii liha kui ka villa), metsmaasika-vanillijogurt, õuna-marjaaed, maksa-makaronivorm, ekspordi-impordipank. Sidesõnaga on siiski selgem, vrd haige-arsti suhted – haige ja arsti suhted, aruande-valimiskoosolek – aruande- ja valimiskoosolek.

  5. liitmäärsõnades nimetav + alaltütlev: järk-järgult, aeg-ajalt, samm-sammult, sõna-sõnalt, päev-päevalt, aasta-aastalt, tükk-tükilt, kord-korralt;

    NB! Vrd lahkukirjutised: ajast aega, päevast päeva, aastast aastasse, päev päeva järel, õlg õla kõrval, ots otsaga kokku.

    Sidekriipsulistest määrsõnadest saadud tuletised on ilma sidekriipsuta: järkjärguline, sammsammuline.

  6. paaris- ja kordussõnade võrdväärsete osade vahel, kus sidekriips asendab puuduvat sidesõna ja: muusikalis-kirjanduslik, sotsiaal-majanduslik, isa-ema, naised-lapsed, luud-kondid, silku-leiba, emb-kumb, enam-vähem, risti-rästi, siuh-säuh, tahes-tahtmata, heast-paremast, lükata-tõmmata, edasi-tagasi, siin-seal, märts-aprill, tere-tere, palju-palju, äiu-äiu, oot-oot, oi-oi-oi; sidesõna või: neli-viis õuna, viis-kuus sõdurit;

    NB! Sidekriipsuga kirjutatud paarisnimisõnades käänduvad mõlemad pooled: naised-lapsed, naiste-laste, naisi-lapsi, naistesse-lastesse jne. Nii ka sõnades lüpsja-karjatalitaja, müürsepp-krohvija, elektrik-automaatik, müüja-kassapidaja, lasteaed-algkool. Kokkukirjutistes käändub ainult põhisõna: ööpäev, ööpäevas, ööpäevaga. Nii ka sõnades insenerkapten, kolonelleitnant, kindralmajor, diivanvoodi, kellraadio, kööktuba, kauplusladu, aedkool, voltamper (V·A), pimekurt, must­valge foto.

  7. sõnaühenditest tuletatud omadussõnades: avalik-õiguslik (< avalik õigus), katselis-foneetiline (< katseline foneetika), patoloogilis-anatoomiline (< patoloogiline anatoomia);

    NB! Liitsõnadest tuletatud omadussõnades sidekriipsu ei ole: sotsiaaldemokraatlik (< sotsiaaldemokraatia), eksperimentaal­füüsikaline (< eksperimentaalfüüsika), patoanatoomiline (< patoanatoomia).

  8. rinnastatud täiendite vahel, kus sidekriips asendab puuduvat sidesõna ja: Molotovi-Ribbentropi pakt, Karpovi-Kasparovi matš, Cricki-Watsoni avastus, Boyle’i-Mariotte’i seadus, Eesti-Vene läbirääkimised, Tallinna-Tartu linna­võistlus, Islandi-Rootsi-Soome film, Vene-Jaapani sõda, Eesti-Ungari selts, Root­si-Eesti ühisfirma, Leedu-Poola piir, Rivaali-Volle mäng, prantsuse-eesti sõna­raamat, eesti-inglise-saksa-vene oskussõnastik, inimese-looduse probleem, magamise-ärkveloleku tsükkel, soome-ugri keeled (aga: o-sidevokaali puhul kokku indo­euroopa keeled);

      NB!

    1. Kõik rinnastatud täiendid peavad olema omastavas käändes (vt eelmise lõigu näited). Nimetavakujulised tuleb vormistada põhisõnaga kokku: inimene-masin-süsteem, täht-number-sisestus.

    2. Kui tegemist on vahemaadega (distantsid, liinid, marsruudid jms), võib panna kas sidekriipsu või mõttekriipsu (vt ka O 61 p 8): Jägala-Pirita veejuhe ~ Jägala–Pirita veejuhe (nii ka järgmised näited), Volga-Doni kanal, loode-kagu suund, Tallinna-Peterburi maantee, Haapsalu-Tallinna rong, Tallinna-Amsterdami-Londoni lennuliin ~ lennuliin Tallinn-Amster­dam-London, Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrada, Londoni-Mexico ralli, Tallinna-Keila-Tallinna suusamaraton ~ suusamaraton Tallinn-Keila-Tallinn.

    3. Kui üks rinnastatud täiendeist on sidekriipsuline või mitmesõnaline, siis tuleb täiendite vahel sidekriipsu asemel panna mõttekriips (vt O 61 p 9).

  9. kaksikeesnimes või -perekonnanimes: Mari-Ann, Ulla-Liisa, Sven-Eerik, Grünthal-Ridala, Mari Plank-Veerits, August Falk-Valk;

    NB! Käändub ainult kaksiknime järelosa: on Ann-Liisile räägitud, Falk-Valgu kirjad.

  10. tähtede ja väiketähtlühendite käänamisel käändetunnuse lisamiseks: a-sse ja b-sse, m korrutada K-ga, aü-le, nr-d (vt „Lühendite käänamine” O 49);

  11. lühendi kirjavahemärgina (vt O 48);

  12. poolitusmärgina.

Sidekriipsu võib panna:

  1. pikemais liitsõnades parema loetavuse ja mõtte selguse huvides (nende osade vahele, mille ühtekuuluvus on vähem tihe): karusmarja-jahukaste (karusmarja haigus), korvpalli-meistrivõistlused, hobu-heinaniiduk, elektri-­veesoojendi, mõnikord mõtte selguse huvides ka lühemais liitsõnades: maat-uss, ping-ist, lobe-ist, pool-elutu;

  2. liitsõna piiril, kus satuvad kõrvuti kolm või enam ühesugust tähte: maa-ala, iga-aastane, kutse-eetika, üle-eestiline, tormi-iil, turu-uuringud, jää-äärne, plekk-katus, pakk-kast, latt-tara, lõpp-punkt, kilovatt-tund, lakk-kingad;

  3. liitsõnades, mille eesosa on number või märk (vt „Numbrid koos ne- ja line-omadussõnaga” O 53): 8-tunnine tööpäev, 15-meetrine riidetükk, 50-aastane, +-märk, ∞-märk;

  4. suurtähtlühendite, numbrite ja märkide käänamisel (vt „Lühendite käänamine” O 49, „Käände näitamine üksinda seisva arvsõna puhul” O 53): VHL-iga, 264-st, ∞-st;

  5. tavaliselt lahku kirjutatavate sõnade ühendamiseks mõtte selguse huvides: Norra Atlandi-uurijad, Venemaa Euroopa-osa, USA Hiina-poliitika, Kalevi Itaalia-turnee, professori Tartu-aastad, lavastaja Goethe-käsitlus;

  6. mõnedes rahvapärastes liitnimisõnades, mille eesosa on nimi: Liisa-tädi (tädi Liisa), Kuuse-onu (onu Kuusk), Seegeni-mutt või Seegeni-eit (halvustavalt vanema naise kohta, kelle perekonnanimi on Seegen), Roobi-vanamees, Milla-proua, Juuli-preili, Kastani-härra (härra Kastan);

  7. sõnade ad hoc sidumisel ahelliitsõnaks: aega-küll-meeleolu, keelan-käsin-juhtimine, varnast-võtta-teravmeelsused, ära-puutu-mind-hoiak, anna-mulle-andeks-naeratus, vaatab mis-see-minusse-puutub-näoga pealt;

  8. mitmesõnalistest nimedest saadud tuletistes nende loetavuse huvides (vt O 21): françois-villon’lik iroonia, saul-bellow’lik kirjeldus, bernard-kangrolik romaan, buenos-aireslane, addis-abebalane.

Seega on õigekirjas olemas:

  1. ühendav sidekriips –

    tuleb panna 1. 2. 3. 5. 7. 9. 10. 11. 12.

    võib panna 3. 4. 5. 6. 7.

  2. asendav sidekriips –

    tuleb panna 4. 6. 8.

  3. lugemist hõlbustav sidekriips –

    võib panna 1. 2. 8.


Mõttekriips

Mõttekriips(ud) pannakse:

  1. koondlauses loetelu järele kokkuvõtva sõna ette (SÜ 89): Rahulik, nõudlik ja vähese jutuga – selline peabki üks ülemus olema;

  2. rindlauses osalause esiletõstuks (SÜ 121): Kõik rannaküla inimesed töötasid hommikust õhtuni – keegi ei saanud selle eest tänugi;

  3. pikema kiilu eraldamiseks muust lausest, eriti kui kiilus juba on teisi kirjavahemärke (SÜ 133): Rasvane lest kuivatati ja see oli – veel praegugi hakkab suu vett jooksma! – tõeline maiuspala;

  4. eriti esile tõstetud lisandi eraldamiseks põhjast (SÜ 110): Viimase ülesande lahendas valesti isegi Toomas – meie parim matemaatik;

  5. sõna(de) ette, mis peab (peavad) mõjuma üllatavana, ootamatuna: Uks lendas lahti ja sisse kargas – suur koer;

  6. lausekatkestuse tähistuseks (nagu mõttepunktidki): Lähme – nojah – lähme siis pärast – mis siis ikka – pärast kümmet võib – võib küll – lähme käime ära;

  7. sõna kuni asenduseks: lk-d 19–36, üheksa–kaksteist elanikku, 10–20 aastat, aastail 1945–1960, 1990.–1995. aastal, 12.3.–20.3.2008, kell 9.00–18.45, 19–26%, 6–9°, 9,5–9,8 m pikkune, 3–6aastased lapsed (raskepärasem, aga samuti õige: 3–6-aastased), 1–5karaadised teemandid (1–5-karaadised);

      NB!

    1. Täpsemais erialatekstides (nt tehnikas, majanduses) kasutatakse mõttekriipsu asemel kolme punkti (sest mõttekriips ja miinusmärk võivad segi minna): 19...26%, –6...–9 °C, 6...8 mm läbimõõduga ava.

    2. Kõrvutiste arvude puhul on peale tõlgenduse kuni (ning vastavalt mõttekriipsu) võimalik ka tõlgendus ja (ning vastavalt sidekriips). Siiski on lihtsam lähtuda siingi kuni-võimalusest ja panna mõttekriips: 16.–17. mail, 16.–17. leheküljel.

  8. rinnastatud täiendite vahele, kui tegemist on vahemaadega (distantsid, liinid, marsruudid jms). Sel juhul on ükskõik, kas panna mõtte- või sidekriips (vt „Sidekriips tuleb panna” O 60 p 8 NB! 2). Nt Tallinna–Peterburi rong ~ Tallinna-Peterburi rong (nii ka järgmised näited), edela–kirde suund, Kose–Männiku bussiliin, Tartu–Kääriku maraton, Lelle–Türi raudteelõik; vt ka järgmine punkt;

  9. rinnastatud täiendite vahele, kui vähemalt üks neist on sidekriipsuline või mitmesõnaline: Ameerika Ühendriikide – Prantsuse maavõistlus, Euroopa – Lõuna-Ameerika jalgpallimatš, Paul Kerese – Mihhail Botvinniku partii, Elmar Muugi – Mihkel Tedre grammatika (nendes näidetes saab mõttekriipsu asendada ka sõnaga ja); vahemaakriips: Kohtla-Järve – Tallinna gaasijuhe, autobussiliin Ristiku t – Paldiski mnt – Toompuiestee – Rannamäe tee, Tallinna – Maini-äärse Frankfurdi lennuliin;

  10. rahasummade kirjutamisel, kui täis- või kümnendosa on null: 65.– kr, 65.– (65 krooni), –.80 kr, –.80 (80 senti);

  11. samast reast jätkuvate otsekõnede vahele: „Enn!” – „Mis sa tahad?” – „Mis kell on?” – „Ajanäitaja.”

  12. loetelumärgina.

    Nt Sama loetelu osad peavad olema vormilt ühesugused:

      – iseseisvaist lauseist moodustatud lõigud

      – täislaused (või)

      – loetelu sissejuhatavasse lausesse kuuluvad väikese tähega algavad lauseosad.

Mõttekriipsu ei panda:

väljajättelises ehk lünklauses: Õde käib esimeses klassis, vend kolmandas. Ühele meeldib ema, teisele tütar. Jüri ja Mari mingu põllule, Ants heina­maale.

Lausete, nagu Noorus – külviaeg, asemel tuleks öeldis välja öelda: Noorus on külviaeg.


Küsimärk

Küsimärk pannakse:

  1. küsilause järele: Kas Mari ja Jüri pulmad on septembris?

  2. üksiku küsiva sõna järele: Küsimusele miks? polnud mul midagi vastata;

  3. sõna või sõnaühendi järele, mis äratab kahtlust (kasutatakse ümarsulgudes): Hiiumaa lähedal olevat kahte vaala(?) nähtud. Jüri oli teeninud 4500 ­krooni(?).

Küsimärki ei panda:

  1. kaudse küsilause järele: Maia küsis, kas vanaema on veel haiglas.

  2. väitlause vormis pealkirjade järele. Näiteks on üleliigsed küsimärgid järgmiste pealkirjade järel:

    Inglise keel sureb välja?

    Linna rahumeelne ülesehitamine on võimatu?

    Kodanik on hädas tulnukatega?

Kui kaheldakse nende väidete tõelevastavuses, siis tuleb selline valida ka pealkirja vorm või kasutada teistsugust märgistust: Kas inglise keel sureb välja? Miks linna rahumeelne ülesehitamine on võimatu? Kodanik on hädas tulnukatega(?)


Hüüumärk

Hüüumärk pannakse:

  1. hüüd-, käsk- ja soovlause järele (SÜ 75): Küll siin on ilus! Tule siia! Palju õnne sünnipäevaks!

  2. üksiku hüüdsõna järele: Põmm! kostis järsku läbi öövaikuse;

  3. sõna või sõnaühendi järele, mis äratab imestust või üllatab (kasutatakse ümarsulgudes): 50-aastane Villi on seitse korda(!) kohtulikult karistatud mees;

  4. tunderõhulise ütte järele: Mehed! Kodumaa kutsub;

  5. hoiatuse või käsu olulise sõna järele: Ettevaatust! Aias on kuri koer. Tähelepanu! Kogunege spordiväljakule!

  6. kirja algul oleva pöördumise järele: Austatud professor Pirk! Armas tädi Ella! Hüüumärgi võib ka ära jätta. Sobimatu on kasutada inglispärast koma.


Jutumärgid

Jutumärkidesse pannakse:

  1. otsekõne ja tsitaat (SÜ 128): „Leiba olete ihule andnud, hinge olete nälgida lasknud – armastanud ei ole te mind,” süüdistas Tiina;

  2. tsiteeritav lause, väljend või sõna: Louis XIV lemmiklause olevat olnud „Riik – see olen mina”. Johannes Voldemar Veski taotlus oli, et keel oleks „korrakaunis ehitus”. Arvatakse, et sildid „snacks” ja „fast food” tähendavad meie Euroopasse minekut;

  3. sõnad, millele antakse tavatu või pilkeline tähendus või mida tuntakse tugeva stiilihälbena: Suur panganduse „asjatundja” (tegelikult sel alal võhik). 800 aasta eest langesid liivlased „heasoovlike” võõrvõimude hoole alla. Kas relvalubade andmisel on sõel niisama „tihe” kui juhilubade puhul (kui juhilube on antud kergekäeliselt)? Ja nii te siis otsustasitegi „lesta tõmmata”?

  4. kirjeldatav keelend: „Telekas” ja „teler” pole meie külas nõnda läbi löönud kui „vusser”. Ühendverbil „maha laskma” on kolm tähendust: a) alla laskma; b) (sõitjat sõidukist) väljuda laskma; c) tulirelvast lastes tapma;

  5. teoste, dokumentide, sarjade, rubriikide pealkirjad (vt O 30);

  6. ürituste pealkirjad (vt O 33);

  7. taimede sordinimed mitteerialases tarvituses (vt O 34).

2. ja 4. punktis märgitud väljendeid ja sõnu võib muust tekstist esile tuua ka eri kirjaga (hrl kursiivis). Siis jutumärke ei ole.

Jutumärkidesse ei panda:

ülekantud tähendusega sõnu ja väljendeid (vt ka L 45). Nt on üleliigsed järgmiste väljendite jutumärgid: ostis „mustalt turult”, soome „lauluisa” Elias Lönnrot (jutumärgid näitaksid, et kirjutaja ei peagi teda lauluisaks või tunneb selles sõnas stiilihälvet).

Enam pole tarvis jutumärgistada ka:

  1. asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja ühenduste nimesid,

  2. perioodikaväljaannete nimesid,

  3. autasunimesid,

  4. kaubanimesid,

  5. üksiksõidukite nimesid.

Ühepoole-jutumärke kasutatakse loetelus kordusmärgina:

Mati MardikasTallinn
Silvi Siisike
Vaike VarblaneTartu
Reet Rebane
Leili Lest

Ülakoma

Ülakoma kasutatakse:

  1. eesti nimede käänamisel, kui on tarvis osutada nime nimetavat käänet, mis on omastavakujuline: Ants Metsa’le, Maie Kalda’lt;

  2. võõrnimede käänamisel, kui on tarvis osutada nime nimetavat käänet ja sobitada võõrnime eesti käändetunnustega, eelkõige järgmistel juhtudel:

    1. nimi lõpeb häälduses täishäälikuga, aga kirjas kaashäälikuga: Dumas [dümaa] : Dumas’le, Rabelais [rablee] : Rabelais’d, Renault [renoo] : Renault’ga, Versailles [versai] : Versailles’ rahu, Marat [maraa] : Marat’ surm, Bordeaux [bordoo]: Bordeaux’ vein,

    2. nimi lõpeb häälduses kaashäälikuga, aga kirjas täishäälikuga: Seattle [siätl] : Seattle’is, Milne [miln] : Milne’iga, Wilde [uaild] : Wilde’ist, Hume [hjuum] : Hume’i õpetus,

    3. ühesilbilise nime käändevorm võib tunduda imelik, nt osastava Pod võiks kirjutada Po’d, Koniga võiks olla Kon’iga, Poes võiks olla Poe’s, (Belgia linnas) Spas asemel Spa’s;

  3. nimetuletistes tuletusaluse nimekuju osutamiseks (vt O 21);

  4. tsitaatsõnade käänamisel: show’ga, chargé d’affaires’iks ehk asjuriks, copy­right’ita;

  5. tähe väljajätu märkimiseks (hrl luules): Tihti üksainus pehme öö / lööb õitsel’ armu õit. Koidula luules on sagedased mull’ ja sull’.

Kaksisülakomasid kasutatakse keeleteaduslikus tekstis tähendusmärkidena. Nende märkide vahel võib seletada nii oma- kui ka võõrkeelsete sõnade tähendusi. On kaks võimalikku kuju: ‘tuba’ või ’tuba’.

Nt

    eesti sõnade tähendusi: koosviibimine ‘viibimine kellegagi üheskoos; oleng, pidulik koosistumine’; kottpimedus ‘täielik, pilkane pimedus’; krapsupealt ‘otsekohe, jalamaid, viivitamata’.

    Soome sõnade tähendusi: hallitus ‘valitsus’, huone ‘tuba’, pääoma ‘kapital’, takka ‘kamin’, öljy ‘õli; nafta’.

    Inglise sõnade tähendusi: once ‘(üks) kord; ükskord, kunagi; kui kord, niipea kui’; omnipotence ‘kõikvõimsus’; smog ‘sudu’; the Union Jack ‘Briti riigilipp’.


Ümarsulud

Ümarsulgudesse pannakse:

  1. võrdväärne võimalus: viieprotsendi(li)ne, tek(k)ib, antiseptik(um), (vilja)peksu­masin, omakasu(püüdma)tu tegu, ei lausunud (mitte) musta ega valget;

  2. seletavad ja täiendavad kiilmärkused, nt sõnaseletused, nimede hääldus, viited jms: Iherus (meriforell) kaalub 2–5 kg. See juhtus 1836. aastal Marseille’s (loe: marseis). Pandiõigust käsitleb üks tema värskemaid artikleid (Äripäev 1997, nr 43) (SÜ 133);

  3. muust tekstist vähem olulised seletavad ja täiendavad laused. Sellise lause punkt on sulgude sees: Rahva mälu järgi elanud soosaarel üks erak. (Dokumendid seda küll ei näita.) Tema olevat tulnud Järvamaalt.

    Sama näidet võib kirjutada ka 2. punkti järgi: Rahva mälu järgi elanud soosaarel üks erak (dokumendid seda küll ei näita). Tema olevat tulnud Järvamaalt.


Nurksulud

Nurksulgudesse pannakse:

  1. tsitaadis tsiteerija lisandus. Nt „Kõhud teistel [sigadel] tühjad kui lõõtsad.” A. H. Tammsaare. „Võiks ütelda, et mida sügavamale seab inimene olemispõhja, seda enam avaneb olev, millega tal on tegemist, oma läbipääsmatuses [Unwegsam­keit] ja ligipääsmatuses [Unzugänglichkeit].” Wolfgang Schadewaldt. Vahel kasutatakse sel juhul ka ümarsulge;

  2. teatmeteostes ja keeleteaduslikus tekstis sõnade hääldus: Marlowe [mälou], magyar [madjar], force majeure [fors mažöör].


Kaldkriips

Kaldkriipsu kasutatakse:

  1. murdudes: 4/5, 12/213;

  2. suhte osutamisel: m/s (meetrit sekundis), km/h (kilomeetrit tunnis), p/min (pööret minutis), A/m (amprit meetri kohta);

  3. eri võimaluste vahel: abielus/vallaline/lesk/lahutatud (ankeedis), ja/või, jah/ei;

  4. värsipiiride märkimisel, kui värsid on kirjutatud järjestikuse tekstina: Su veri valatakse paari võimuhullu pärast. / Su lapsed nälgivad paari võimuhullu pärast. / Su lapsed on alasti paari võimuhullu pärast;

  5. järjestikuste aastaarvude vahel: 1994/95. õa, 1940/41. aasta sügistalvel. Sel juhul võib kasutada ka sidekriipsu, sest see tähendab ‘ja’: 1994.-95. õa, 1940.-41. aasta sügistalvel.

Kui kummalgi pool kaldkriipsu on üks number (numbrirühm), täht (täherühm) või sõna, siis kriipsu ette ega taha tühikut ei jäeta. Kui kummalgi pool kaldkriipsu on teksti rohkem, siis jäetakse kriipsu ette ja taha üks tähekoht vahet.

Kaldkriipsu ei ole soovitatav kasutada lühendeis, nt mitte a/s, vaid AS; mitte p/k, vaid pk; mitte a/ü, vaid ; mitte õ/a, vaid õa; mitte v/ins, vaid v-ins.


Mõttepunktid

Mõttepunktid (kolm punkti) pannakse:

  1. lausekatkestuse tähistuseks (nagu mõttekriips O 61 p 6): Kuigi ta ... kuigi ta ... noh ... kuigi ta sinu laps ei ole ...;

  2. näitamaks, et lause küll enam-vähem lõpetatakse, aga öelda oleks veel palju: Sellest ööst oli Eeval palju meenutada ...;

  3. sõnast ärajäetud tähtede asemele: p..., m...

1) ja 2) juhul on parem jätta mõttepunktide ette tühik (kuid ka kokkukirjutust ei pruugi pidada eksimuseks ortograafia vastu).


Katkestuspunktid, katkestusjooned

Katkestuspunktid (kaks või neli punkti) pannakse sellistes tekstides, kus on oluline vormiliste katkestuste eristamine sisulistest (s.o mõttepunktidega tähistatavatest). See on tavaks nt keeleteadustekstis, kui dokumenteerimiseks kasutatavad keelenäited on pikad ja lauseid tuleb ebaolulist välja jättes lühendada.

Katkestusjooned --- või [---] pannakse pikemate väljajättude tähistamiseks. Tsitaatidest on mõnikord terved antud kontekstis ebaolulised lõigud vahelt ära jäetud.

Nt

    “Keelt ärgu peetagu mitte yksi mingi rahva tooteks, kes sellesse on vajutand oma iseloomu pitsari, kelle vaim ses avaldub ja kes seepärast seda peab kalliks varanduseks, rahvuslikuks aardeks ja oma rahvusliku individuaalsuse tunnusmärgiks ja moodustajaks, vaid vaja temas enne kõike näha inimtoimingu abinõu, riista, MASINAT, mille otstarve on mõtteid väljendada ja seda sageli ka esteetiliste mõjude saavutamiseks! [---] Kordame veel: keel on riist, keel on masin.” Johannes Aavik


Muid märke

@

kommertsmärk, ätt

Kasutatakse elektronposti aadressis: tiiu@eki.ee

&

ja-märk

Harilikult ühendab kaht nime: advokaadibüroo Mänd & Kuusk (tühikutega), ehitusfirma S&T (tähed võib tühikuteta).

%

protsendimärk

Hind tõusis 10%.

promillimärk

Veres leiti 2‰ alkoholi.

§

paragrahvimärk

§-des 6 ja 7 [paragrahvides kuus ja seitse] ~ 6. ja 7. §-s [kuuendas ja seitsmendas paragrahvis]

°

kraadimärk 10°

10° sooja ~ +10 °C. Nurk on 14°.

+

plussmärk

12 + 3 = 15. +10 °C.

miinusmärk

12 – 3 = 9. –10 °C.

x või ·

korrutusmärgid

12 x 3 = 36. 12 · 3 = 36

:

jagamismärk

12 : 3 = 4

=

võrdusmärk

16 : 4 = 4. Vana maja saneerimine (= tervistamine).

´

akuut

Kasutatakse tsitaatsõnades ja võõrnimedes: café, Molnár.

`

graavis

Kasutatakse tsitaatsõnades ja võõrnimedes: à la, Molière.