Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

ORTOGRAAFIA

NUMBRITE KIRJUTAMINE


Kas numbrite või sõnadega?

Sõnavahe jätmine

Tavalises üldkeelses tekstis on kombeks kirjutada arvsõnad 1–10 sõnadega: Minu vanaisal oli seitse tütart. Nii on ka liitsõnade koosseisus: ühetoaline korter, nullpunkt, neljatärnihotell, kolmepunktivise.

Arvu suurus ei ole siiski ainumäärav. Kui tekstis on palju arve või suuri ja väikesi arve lähestikku, siis kirjutatakse nad kõik numbritega: Mari on töötanud 6 aastat algkoolis ja 19 aastat keskkoolis – kokku on tal 25 aastat pedagoogistaaži.

Matemaatika ja statistika tekstis kirjutatakse kõik arvud numbritega.

Mõõtühikulühendite või -tähistega koos kirjutatakse arvud numbritega: Toa pikkus on 4 m, laius 3 m ja kõrgus 2 m. Piimaliiter maksis 3 kr 10 s (mitte kolm kr kümme s). Ööpäeva keskmine temperatuur on 4 °C.

Ka protsendi- ja paragrahvimärki kasutatakse ainult koos numbritega kirjutatud arvudega: 9% (mitte: üheksa %), rasvaprotsent (mitte: rasva-%), käesolevas paragrahvis (mitte: käesolevas §-s), § 5 ~ 5. § (mitte: § viis ~ viies §), §-d 6–9 ~ 6.–9. § (mitte: §§ 6–9), §-des 16 ja 18 ~ 16. ja 18. §-s. Harilikult pannakse paragrahvimärk ette ja number järele: § 61 – loetakse põhiarvuna [paragrahv kuuskümmend üks]. Vähem on kasutusel number ees ja märk järel: 61. § – loetakse järgarvuna [kuuekümne esimene paragrahv].

Ümmargused arvud 100, 1000, 1 000 000 jms kirjutatakse sõnadega harilikult siis, kui ei toonitata täpset arvu: Miitingule kogunes umbes sada inimest (s.o sadakond, ligi sada või veidi üle saja). Muidugi on numbritega kirjutamine sobimatu piltlikes väljendeis: Olen sind sada aastat oodanud. Oled minust miljoni valgusaasta kaugusel. Vii talle tuhat tervist!

Ümmargused arvud kirjutatakse numbritega, kui toonitatakse arvu täpsust: Ankeedile vastas 100 katseisikut. Õmblusfirma toetas konverentsile sõitjat 1000 krooniga.

Mõttetu on kasutada arvu kirjutamisel sõna tuhat või selle lühendit tuh. Nt tuleb kirjutada 7000, mitte 7 tuhat või 7 tuh.

Suuremate arvude puhul on sõnad miljon, miljard ja nende lühendid sobivad: 5 mln ehk 5 miljonit ehk 5 000 000. 5 mld ehk 5 miljardit ehk 5 000 000 000 ehk 5·109.

Sõnavahe jätmine

Arvu ja mõõtühiku või selle lühendi või tähise vahel on üks tähekoht vahet: 45 krooni, 45 kr, 16 protsenti, 15 p/s (pööret sekundis), 250 kW.

Erandiks on protsendi, kraadi, nurgaminuti ja -sekundi tähiste kokkukirjutamine: 16%, 4° sooja, 39° palavikku, nurk A on 56°, 1° = 60' = 3600". Aga lahku: keskmine temperatuur –6 °C (Celsiuse kraadi), +57 °F (Fahrenheiti kraadi).

Arv ja temale järgnev mõõtühiku lühend või tähis tuleks paigutada samale reale: Senised kulutused on 2 678 850 kr. Kulutused on suurenenud 4%.

Kui arvule järgnev mõõtühiku lühend või tähis ei mahu arvuga samale reale, siis tuleks mõõtühiku nimetus järgmise rea alguses sõnaga välja kirju­tada:

Senised kulutused on 2 678 850

krooni. Kulutused on suurenenud 4 protsenti.


Numbrite rühmitamine arvus
Arvude paigutamine tekstis

Numbrite rühmitamine arvus

Viie- ja suuremanumbrilistes arvudes jagatakse numbrid harilikult kolme numbri kaupa rühmadesse lõpust (ühelistest) alates: 6 748 422 krooni.

Rühmitusmärgiks on tähekoht vahet, mitte punkt (eriti eksitav on Ameerikast leviv koma). Ainult siis, kui on oht, et tühik võidakse täita numbriga (nt tšekil või vekslil), võib eraldusmärgiks kasutada punkti.

Objektinumbreid ei rühmitata kooditähistes ja kümnendmurdudes: isikukood 44204280253, pangakonto 11024846781, ettevõtja registrikood 10223787, π = 3,14159.

Sihtnumber kirjutatakse tähti ja numbreid rühmitamata:

    10920 Tallinn

    92002 Nurste

Eesti tähis välispostis on EE

Arvude paigutamine tekstis

Numbritega kirjutatud arvud ei tohiks tekstis sattuda kõrvuti: Kasum aastal 1993 oli 65 000 kr ehk Kasum oli 1993. aastal 65 000 krooni. (Mitte: Kasum oli aastal 1993 65 000 kr.)

Loetletavad arvud tuleb eraldada komaga nagu mis tahes muud loetelu liikmed: 100, 150, 200, 250, 300. Kümnendmurde sisaldavates loeteludes tuleb kasutada semikoolonit. Matemaatika ja statistika tekstis on tavaks arvuridadest kirjavahemärgid ka ära jätta.

Lauset võib alustada ka numbritega, kui tekst seda nõuab: 3000 meetri tõkkejooks algab kell kaks. 12 t 47 min on kosmoselaeva õhkutõusmisest juba ­möödunud.

Kui tekstis kasutatakse jaotiste numbertähistust, siis ei tohiks jaotise esimene lause alata numbritega. Nt ei sobi: 3.12. 2008. aastal .. (kus 3.12 on jaotise tähis).

Tekstist arusaamist segab ka see, kui üks lause lõpeb ja teine algab numbritega. Emmas-kummas lauses tuleks muuta sõnade järjekorda: Näitetruppe osales tänavu 27. 16 neist olid võistlemas ka mullu asemel tuleks kirjutada Tänavu osales 27 näitetruppi. 16 neist olid võistlemas ka mullu või Näitetruppe osales tänavu 27. Neist 16 olid võistlemas ka mullu või Näitetruppe osales tänavu 27, kellest 16 olid võistlemas ka mullu.


Põhi- ja järgarvude kirjutamine

Põhiarvud kirjutatakse araabia numbritega: 9 kuud, punktis 2 ehk p-s 2, aastal 1930, aastail 1945–1953, 15 kr ehk 15 krooni, lühilainel 5925 kHz.

Järgarvud kirjutatakse araabia numbritega, mille järel on punkt, või Rooma numbritega: 14. kohal, 50. sünnipäev, Eesti Vabariigi 90. aastapäev, 1930. aastad, 1905.–1907. aasta revolutsioon, Karl XII, XX sajandil, II osa, XXV olümpiamängud.

Täpsustav täht järgneb ilma sõnavaheta: Olevi 26a, näide 32c, 6.a klass ehk VIa klass.

Punkt saab olla ka Rooma numbrite järel, kus ta annab tähenduse ‘esiteks, teiseks, kolmandaks ..’:

    I. Ehitusuuringud

    II. Krundi eraldamine

    III. Kaevetööd

    IV. ..

    V. ..


Rooma numbrid

Rooma numbrid

1. – I11. – XI30. – XXX400. – CD
2. – II12. – XII40. – XL500. – D
3. – III13. – XIII50. – L600. – DC
4. – IV14. – XIV60. – LX 700. – DCC
5. – V15. – XV70. – LXX 800. – DCCC
6. – VI16. – XVI 80. – LXXX 900. – CM
7. – VII17. – XVII 90. – XC1000. – M
8. – VIII18. – XVIII100. – C1500. – MD
9. – IX19. – XIX 200. – CC1800. – MDCCC
10. – X20. – XX 300. – CCC1900. – MCM

Rooma numbrite kirjutamiseks kasutatakse ainult seitset tähte: I, V, X, L, C (ld centum), D, M (ld mille).

Arvud on moodustatud järgmiselt:

  1. tähe kordamine tähendab liitmist, nt III = 1 + 1 + 1 = 3, XX = 10 + 10 = 20;

  2. väiksema numbri järgnemine suuremale tähendab liitmist, nt VI = 5 + 1 = 6, CLV = 100 + 50 + 5 = 155;

  3. väiksema numbri eelnemine suuremale tähendab, et ta tuleb suuremast lahutada, nt IV = 5 – 1 = 4, CM = 1000 – 100 = 900.

    1997. aastal – a. D. ~ anno Domini MCMXCVII; 2008. aastal – a. D. MMVIII


Käände näitamine üksinda seisva arvsõna puhul

Numbritega kirjutatud käändevormilise põhiarvsõna käändetunnuse saab ­lisada alates osastavast:

28t28sse28-le28ks28ta
28s28-l28ni28ga
28st28-lt28na

Käändetunnuse võib lisada sidekriipsuga või kokkukirjutatuna ilma sidekriipsuta. Väliskohakäänete tunnused -le, -l, -lt tuleks alati kirjutada sidekriipsuga, sest l on kirjapildilt liiga lähedane numbriga 1: 21-le, 428-l (mitte: 21le, 428l).

Näiteid: 96st (ehk 96-st) lahkus 19. Hääletusprotsent on kasvanud 61ni (61-ni). 15-lt on arvamus saamata. Kaubamaja on lahti kella 20ni (20-ni). (Siiski mitte: kella 10st 20ni, vaid: Kaubamaja on lahti 10–20.)

Araabia numbritega kirjutatud käändevormilise järgarvsõna liite ja käändetunnuse lisamist võib tarvis minna alates ainsuse omastavast ja kõigis mitmuse käändeis:

28nda28ndasse28ndale28ndaks28ndata
28ndat28ndas28ndal28ndani28ndaga
28ndast28ndalt28ndana

    1930ndad (vrd 1930. aastad)

    1930ndate

    1930ndaid

    1930ndatesse ehk 1930ndaisse

    ..

Käände või mitmuse tunnus koos nda- või se-liitega (nimetava s- või ne-liidet vaevalt küll on tarvis) lisatakse tüvega kokkukirjutatuna. Muidugi pole ka sidekriipsu kasutamine viga: 28-ndani, 1930-ndaid, 31-sele.

    NtJüri tuli maratonil 96ndaks [= üheksakümne kuuendaks] ja Kalle 152seks [= saja viiekümne teiseks]. 1960ndail ja järgnevail aastakümneil. 1960ndatel ja järgnevatel kümnenditel.

Samal viisil tuleks toimida ka murdarvu ndik-liitega ja käände või mitmuse tunnusega:

    24ndiku ~ 24-ndiku

    24ndikku ~ 24-ndikku

    24ndikusse ~ 24-ndikusse

    24ndikud ~ 24-ndikud

Enamasti aga piisab murdarvude käänamisel käändetunnusest: 1/5st (või 1/5-st) ei jätkunud. ⅔ga (~ ⅔-ga) ei saa alustada. 3/24ta (~ 3/24-ta).

Rooma numbritega kirjutatud käändevormilise järgarvsõna käände või mitmuse tunnuse võib lisada sidekriipsu abil või ilma selleta alates ainsuse osastavast: III-t, III-sse, III-s, III-st ( IIIsse, IIIs, IIIst), III-le .. III-d, III-te .. (~ IIId, IIIte ..).

    Nt Louis XIV valitsusaeg, Ivan IV-st ~ IVst sai alguse .., andis Hispaania valitseda oma pojale Felipe II-le, XIX-st ~ XIXst alates, küsitleti XI klassides ja testiti X-tes ~ Xtes ning XI-tes ~ XItes.


Käände näitamine sõnaühendis oleva arvsõna puhul
Numbrid koos ne- ja line-omadussõnaga

Käände näitamine sõnaühendis oleva arvsõna puhul

Kui põhiarvsõna on nimetavas, siis teda laiendav nimisõna on osastavas: 15 kuud, 27 lehekülge, 11 km (= kilomeetrit), 5% (= protsenti).

Põhiarvsõna ülejäänud käänete ja järgarvsõna kõigi käänete puhul langeb arvsõna ja nimisõna kääne kokku: 16 (= kuueteistkümnes) peatükis, 16. (= kuueteistkümnendas) peatükis – mõlemad sõnaühendi liikmed on sees­ütlevas.

Seepärast: sõnaühendis selgub kääne nimisõnast ja arvsõna käänet ei ole vaja osutada.

Põhiarvsõnade näiteid:

    Käsilehed tuleb paljundada 42 kuulaja jaoks (ehk 42 kuulajale). Kutsutud 210 inimesest tulid pooled. Murdesõnavara saadi 15 külast 20 inimeselt. Kodumajandite osatähtsus on kasvanud 6,5%st 10,9%ni. 70 cm-st seelikuks ei jätku.

Järgarvsõnade näiteid:

    7. aprillil 1994. aastal, 8. kohale, Võru maantee 16. kilomeetril, enne 1. maid, V peatükist, 8.b ehk VIIIb klassis.

VäärÕige
27-st osalisest27 osalisest

1-he piletiühe pileti

11-ndas klassis11. klassis ~ XI klassis

VI-s peatükisVI peatükis

14-s valemis14. valemis ~ valemis 14

Kui sõnaühendit moodustavad arvsõna ja nimisõna asuvad lauses teineteisest kaugel, siis tuleb osutada ka arvsõna käändetunnus: Kursus peetakse 16-s 45 minuti pikkuses osas. 25-le endisest Jugoslaaviast saabunud põgenikule. 23-l erakonna liikmel. 5-le uue kaardi omanikule.

Kui numbritega kirjutatud arvsõna käändest võib valesti aru saada, siis on parem kirjutada see sõnadega: Kuutkümmend ~ kuutkümmet krooni ma ootama ei jää (vrd: 60 krooni ma ..). Kaht(e)teist(kümmend) ~ kaht(e)teistkümmet vihast meest ei ole enam laua taha oodata (vrd: 12 vihast meest ei ole ..).


Numbrid koos ne- ja line-omadussõnaga

Liitsõna esiosaks oleva numbri võib järelosaga liita sidekriipsu abil või kirjutada kokku: 40-vatine ~ 40vatine lamp, 18-tunnine ~ 18tunnine peatus, 55-meetrine ~ 55meetrine vagu, 1,6-liitrine ~ 1,6liitrine mootor.

Kui tähe l ja numbri 1 kirjapildi lähedus võib eksitada, siis on parem panna sidekriips: 2,1-liitrine, 251-leheküljeline.

Vrd lahku: 40 mln eurone laen (s.o neljakümne miljoni eurone), 18 mld kroonine võlg (kaheksateistkümne miljardi kroonine).

Lühendi või tähise kasutamisel sidekriipsu pole vaja panna: 40 W lamp (40vatine ~ 40-vatine lamp), 270 km vahemaa (270kilomeetrine ~ 270-kilomeetrine vahemaa), 12 a laps (12aastane ~ 12-aastane laps), 50% hinnaalandus (50protsendine ~ 50-protsendine hinnaalandus), 30° kuumus (30kraadine ~ 30-kraadine kuumus).

Kirjutusviis jääb samaks ka juhul, kui liitsõnale eelneb määrsõnaline laiend (kuni, ligi, ligemale, ligikaudu, üle, alla, peaaegu ~ peagu, umbes): kuni 300(-)kilomeetrine vahemaa ~ kuni 300 km vahemaa, ligi 19(-)protsendine hinnatõus ~ ligi 19% hinnatõus, ligikaudu 50(-)millimeetrine hälve ~ ligikaudu 50 mm hälve, umbes 350(-)kroonine vahe ~ umbes 350 kr vahe.


Kuupäevade, aastaarvude ja kellaaegade kirjutamine

Kuupäeva kirjutamise võimalusi:

20. aprillil 1994. a2. märtsil 2005. a
20. aprill 19942. märts 2005
20. IV 19942. III 2005
20.04.199402.03.2005
20.4.942.3.2005
12.3.–20.3.200521.05–23.05

Rahvusvahelise standardiga ettenähtud viisidest on meil eelistatav 1994-04-20, 2000-03-02

Ajavahemiku väljendamisel algus- ja lõpukuupäevaga on järgmised võimalused:

    Turniir toimub 16.–26. mail.

    Turniir toimub ~ kestab 16.–26. maini.

    Turniir toimub ~ kestab 16. kuni 26. maini.

    Turniir toimub 16. ja 17. mail.

Aastaarvude kirjutamise võimalusi:

    1994. aastal

    1994. a

    aastal 1994

    aastail 1994–1997, 1994–97

    aastad 1908–1918, 1908–18

    Johannes Aavik (1880–1973)

    1920.–1930. aastad

    1920ndail

    1920. aastail (vrd sõnaga XX sajandi kahekümnendail aastail)

    1905.–1907. a sündmused, sündmused aastail 1905–1907

    1994.–95. õa, 1994.-95. õa, 1994/95. õa

(Kirjutusviis ’94 on väljapoole õigekeelsust jääv kujundustava.)

Kellaaja ja ajavahemiku kirjutamisel eraldatakse tunnid, minutid ja sekundid üksteisest punktiga, kümnendiksekundid komaga:

    kell 19.30

    algab 8.00 ja lõpeb 9.15

    6.18.24 (6 t 18 min 24 s)

    2.36,15 (2 min 36,15 s)

Rahvusvahelises standardis on tundide ja minutite vahel mõlemalt poolt kokkukirjutatav koolon. Kuupäeva ja kellaaja vahel on eralduseks T-täht:

    6:18.24

    1994-12-24T19:00 (1994. aasta jõululaupäeva õhtul kell seitse)

Üldkeele tekstis kasutatakse järgmisi lühendeid: s – sekund, min – minut, t – tund, p – päev, ööp – ööpäev, näd – nädal, k – kuu, a – aasta. Rahvusvahelisi lühendeid h – tund ja d – ööpäev seal harilikult ei tarvitata.


Jaotiste nummerdamine

Üks võimalusi raamatute, artiklite, juhendite jm teksti liigendamisel on järgmine rahvusvaheline süsteem.

PõhijaotisedI astme alljaotisedII astme alljaotisedIII astme alljaotised
1
2 ----------->2.1
32.2
42.3 ----------->2.3.1
52.42.3.2 ----------->2.3.2.1
2.52.3.32.3.2.2
2.63.3.4
2.7

Põhijaotised nummerdatakse araabia numbritega 1st alates. Iga põhijaotise sees nummerdatakse samal viisil, jättes tähise sisse ka põhijaotise numbri. I astme alljaotise sees alustatakse jälle uut nummerdust, jättes tähise sisse selle alljaotise numbri jne. Numbrite vahel on punkt, sõnavahet ei ole.

Kui jaotise tähis on oma kohal jaotise algul, siis on tähise lõpus punkt: 2.3.2. Valla eelarve.

Kui tähise järele jäetakse harilikust sõnavahest suurem vahe, siis pole punkti tarvis: 2.3.2 Valla eelarve.

Kui jaotise tähist kasutatakse sellele osutades tekstis, siis tähise lõpus punkti ei ole: Nagu jaotises 2.3.2 osutatud, algab valla eelarveaasta 1. aprillil. Valla eelarveaasta algab 1. aprillil (vt 2.3.2). Punkti 2.3.2 kohaselt algab valla eelarveaasta 1. aprillil.

Eesti teksti liigendamisel on tavalised veel näiteks järgmised nummerdused:

    Esimene osaIV. (osa)
    I peatükk§ 18. (paragrahv)
    1.(2) (lõige)
    1)1) (punkt)
    a) või a.a) (alapunkt)