EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

ORTOGRAAFIA

KIRJAVAHEMÄRGID

Sidekriips

Sidekriips tuleb panna:

1. kokkukirjutistes, mille üks osadest (hrl eesosa) on tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa: nalja-show, topless-neiu, squash’i-väljak, s-häälik, a-täht, x-jalad, U-raud, T-särk, T-kujuline, C-vitamiin, EVP-arve, MM-võistlused, sise-MM, teksti-TV, de-mitmus, sk-lõpuline, nud-kesksõna, mõte-tüüpi sõna, kuni-sõna;

2. liitomadussõnades, mille eesosa on nimi: Läänemere-äärne, Viljandi-poolne, Peipsi-lähedane, Talvesõja-aegne, Mozarti-taoline, Koidula-aegne (aga: Musta mere äärne, Teise maailmasõja aegne, Wolfgang Amadeus Mozarti taoline ehk W. A. Mozarti taoline);

3. täpsustava täiendosaga nimedes: Lõuna-Eesti, Lääne-Euroopa, Ida-Karjala, Kesk-Aasia, Lähis-Ida, Taga-Kaukaasia, Sise-Aasia, Uus-Meremaa, Väike-Maarja, Suure-Jaani, Vana-Võidu, Kilingi-Nõmme, Narva-Jõesuu, Uus-Lõuna-Wales, Sauna-Madis, Räpsi-Rein, Torupilli-Juss;

   Erandid: Valgevene, Suurbritannia.

   NB! Nimeliitumitest saadud käändumatud omadussõnad kirjutatakse väikese algustähega ja ilma sidekriipsuta: vanaarmeenia kirjakeel, lõunaeesti keel, niisamuti kreekakatoliku kirik, idaslaavi keeled, baltisaksa kirjanik jms.

   Sidekriipsulistest nimedest saadud tuletised on ilma sidekriipsuta: põhjaeestlane, idasakslane, lõunaeestilik, tagakaukaaslane, kohtlajärvelane, uusmeremaalane.

4. liitsõnade korduva osa asemel (sama ees- või järelosa): sünniaasta, -kuu ja -päev, sünniaeg ja -koht, koolivennad ja -õed; õuna- ja marjaaed, korra- ja hea­olukaitse, poolaasta- või aastatellimus, linna- või vallavalitsused, Ida- ja Kagu-Eesti. Seejuures peab olema selge, missugust kordust sidekriips asendab. Nt kas lauses Vidrik Viidikal on suured elu- ja lehemehe kogemused on tegu elukogemuste või elumehe kogemustega? See jääbki teadmata.

   NB! Ühe mõiste korral võib sidesõna ja ka ära jääda: liha-villalammas (üks lambatõug annab nii liha kui ka villa), metsmaasika-vanillijogurt, õuna-marjaaed, maksa-makaronivorm, ekspordi-impordipank. Sidesõnaga on siiski selgem, vrd haige-arsti suhted – haige ja arsti suhted, aruande-valimiskoosolek – aruande- ja valimiskoosolek.

5. liitmäärsõnades nimetav + alaltütlev: järk-järgult, aeg-ajalt, samm-sammult, sõna-sõnalt, päev-päevalt, aasta-aastalt, tükk-tükilt, kord-korralt;

   NB! Vrd lahkukirjutised: ajast aega, päevast päeva, aastast aastasse, päev päeva järel, õlg õla kõrval, ots otsaga kokku.

   Sidekriipsulistest määrsõnadest saadud tuletised on ilma sidekriipsuta: järkjärguline, sammsammuline.

6. paaris- ja kordussõnade võrdväärsete osade vahel, kus sidekriips asendab puuduvat sidesõna ja: muusikalis-kirjanduslik, sotsiaal-majanduslik, isa-ema, naised-lapsed, luud-kondid, silku-leiba, emb-kumb, enam-vähem, risti-rästi, siuh-säuh, tahes-tahtmata, heast-paremast, lükata-tõmmata, edasi-tagasi, siin-seal, märts-aprill, tere-tere, palju-palju, äiu-äiu, oot-oot, oi-oi-oi; sidesõna või: neli-viis õuna, viis-kuus sõdurit;

   NB! Sidekriipsuga kirjutatud paarisnimisõnades käänduvad mõlemad pooled: naised-lapsed, naiste-laste, naisi-lapsi, naistesse-lastesse jne. Nii ka sõnades lüpsja-karjatalitaja, müürsepp-krohvija, elektrik-automaatik, müüja-kassapidaja, lasteaed-algkool. Kokkukirjutistes käändub ainult põhisõna: ööpäev, ööpäevas, ööpäevaga. Nii ka sõnades insenerkapten, kolonelleitnant, kindralmajor, diivanvoodi, kellraadio, kööktuba, kauplusladu, aedkool, voltamper (V·A), pimekurt, must­valge foto.

7. sõnaühenditest tuletatud omadussõnades: avalik-õiguslik (< avalik õigus), katselis-foneetiline (< katseline foneetika), patoloogilis-anatoomiline (< patoloogiline anatoomia);

   NB! Liitsõnadest tuletatud omadussõnades sidekriipsu ei ole: sotsiaaldemokraatlik (< sotsiaaldemokraatia), eksperimentaal­füüsikaline (< eksperimentaalfüüsika), patoanatoomiline (< patoanatoomia).

8. rinnastatud täiendite vahel, kus sidekriips asendab puuduvat sidesõna ja: Molotovi-Ribbentropi pakt, Karpovi-Kasparovi matš, Cricki-Watsoni avastus, Boyle’i-Mariotte’i seadus, Eesti-Vene läbirääkimised, Tallinna-Tartu linna­võistlus, Islandi-Rootsi-Soome film, Vene-Jaapani sõda, Eesti-Ungari selts, Root­si-Eesti ühisfirma, Leedu-Poola piir, Rivaali-Volle mäng, prantsuse-eesti sõna­raamat, eesti-inglise-saksa-vene oskussõnastik, inimese-looduse probleem, magamise-ärkveloleku tsükkel, soome-ugri keeled (aga: o-sidevokaali puhul kokku indo­euroopa keeled);

   NB!

   1. Kõik rinnastatud täiendid peavad olema omastavas käändes (vt eelmise lõigu näited). Nimetavakujulised tuleb vormistada põhisõnaga kokku: inimene-masin-süsteem, täht-number-sisestus.

   2. Kui tegemist on vahemaadega (distantsid, liinid, marsruudid jms), võib panna kas sidekriipsu või mõttekriipsu (vt ka O 61 p 8): Jägala-Pirita veejuhe ~ Jägala–Pirita veejuhe (nii ka järgmised näited), Volga-Doni kanal, loode-kagu suund, Tallinna-Peterburi maantee, Haapsalu-Tallinna rong, Tallinna-Amsterdami-Londoni lennuliin ~ lennuliin Tallinn-Amster­dam-London, Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrada, Londoni-Mexico ralli, Tallinna-Keila-Tallinna suusamaraton ~ suusamaraton Tallinn-Keila-Tallinn.

   3. Kui üks rinnastatud täiendeist on sidekriipsuline või mitmesõnaline, siis tuleb täiendite vahel sidekriipsu asemel panna mõttekriips (vt O 61 p 9).

9. kaksikeesnimes või -perekonnanimes: Mari-Ann, Ulla-Liisa, Sven-Eerik, Grünthal-Ridala, Mari Plank-Veerits, August Falk-Valk;

   NB! Käändub ainult kaksiknime järelosa: on Ann-Liisile räägitud, Falk-Valgu kirjad.

10. tähtede ja väiketähtlühendite käänamisel käändetunnuse lisamiseks: a-sse ja b-sse, m korrutada K-ga, aü-le, nr-d (vt „Lühendite käänamine” O 49);

11. lühendi kirjavahemärgina (vt O 48);

12. poolitusmärgina.

Sidekriipsu võib panna:

1. pikemais liitsõnades parema loetavuse ja mõtte selguse huvides (nende osade vahele, mille ühtekuuluvus on vähem tihe): karusmarja-jahukaste (karusmarja haigus), korvpalli-meistrivõistlused, hobu-heinaniiduk, elektri-­veesoojendi, mõnikord mõtte selguse huvides ka lühemais liitsõnades: maat-uss, ping-ist, lobe-ist, pool-elutu;

2. liitsõna piiril, kus satuvad kõrvuti kolm või enam ühesugust tähte: maa-ala, iga-aastane, kutse-eetika, üle-eestiline, tormi-iil, turu-uuringud, jää-äärne, plekk-katus, pakk-kast, latt-tara, lõpp-punkt, kilovatt-tund, lakk-kingad;

3. liitsõnades, mille eesosa on number või märk (vt „Numbrid koos ne- ja line-omadussõnaga” O 53): 8-tunnine tööpäev, 15-meetrine riidetükk, 50-aastane, +-märk, ∞-märk;

4. suurtähtlühendite, numbrite ja märkide käänamisel (vt „Lühendite käänamine” O 49, „Käände näitamine üksinda seisva arvsõna puhul” O 53): VHL-iga, 264-st, ∞-st;

5. tavaliselt lahku kirjutatavate sõnade ühendamiseks mõtte selguse huvides: Norra Atlandi-uurijad, Venemaa Euroopa-osa, USA Hiina-poliitika, Kalevi Itaalia-turnee, professori Tartu-aastad, lavastaja Goethe-käsitlus;

6. mõnedes rahvapärastes liitnimisõnades, mille eesosa on nimi: Liisa-tädi (tädi Liisa), Kuuse-onu (onu Kuusk), Seegeni-mutt või Seegeni-eit (halvustavalt vanema naise kohta, kelle perekonnanimi on Seegen), Roobi-vanamees, Milla-proua, Juuli-preili, Kastani-härra (härra Kastan);

7. sõnade ad hoc sidumisel ahelliitsõnaks: aega-küll-meeleolu, keelan-käsin-juhtimine, varnast-võtta-teravmeelsused, ära-puutu-mind-hoiak, anna-mulle-andeks-naeratus, vaatab mis-see-minusse-puutub-näoga pealt;

8. mitmesõnalistest nimedest saadud tuletistes nende loetavuse huvides (vt O 21): françois-villon’lik iroonia, saul-bellow’lik kirjeldus, bernard-kangrolik romaan, buenos-aireslane, addis-abebalane.

Seega on õigekirjas olemas:

1. ühendav sidekriips –

   tuleb panna 1. 2. 3. 5. 7. 9. 10. 11. 12.

   võib panna 3. 4. 5. 6. 7.

2. asendav sidekriips –

   tuleb panna 4. 6. 8.

3. lugemist hõlbustav sidekriips –

   võib panna 1. 2. 8.