[VOT] Vadja keele sõnaraamat

alustreŋgi Li alus-treŋgi J-Tsv. palgaline, sulane purjelaeval | vn судорабочий
Li aluzmehel õltii tüüläizeᴅ, tüütä tehtii siäl; nee õlti aluzmehee treŋgiᴅ, alustreŋgiᴅ laevaomanikul olid töömehed, tegid seal tööd, need olid laevaomaniku sulased, palgalised purjelaeval

aluzmehennain Lu meremehe naine | vn морячка, жена моряка
meil ku tahottii jott tuuli muuttuiᴢ, siiz rikottii saunass ahjo, aluzmehennaizeᴅ tehti sitä kui meil taheti, et tuul pöörduks, siis lõhuti saunas(t) ahi, meremeeste naised tegid seda

arpuli M, g arpulii arbuja, ennustaja; (küla)tark, posija; nõid | vn гадалка, ворожей, ворожея; знахарь, знахарка, диал. арбуй; колдун, колдунья
M tšäü arpulillõõ. arpuli viskaaʙ karttilailõõ i juttõõʙ, mitä sillõ leeʙ mine ennustaja juurde. Ennustaja paneb kaarte ja ütleb, mis sulle tuleb
M arpuli vaattõ karttijõ pääle i vaattõ tšämmelee päälee ennustaja vaatas kaarte ja vaatas kätt
M arpuli mustalain tuli arpomaa ennustaja mustlane tuli ennustama
M tuli tšen läsimää vai mitä, siz mentii senele arpulillõõ. siiᴢ arpuli siäl mitä pooškoroitti kõiɢ lutši, i vot senessä saati ap̆pia rahvaᴢ jäi keegi haigeks või mis, siis mindi selle posija juurde. Siis posija seal midagi posis, kõik luges, ja vaat sellest sai rahvas abi
M õlivad arpuliᴅ, pah̆haa tetšiväᴅ olid nõiad, tegid halba.
Vt. ka arvaaja

bruuju¹ Lu Li J-Tsv. pruuju J-Must., g bruujuu J (klaasi-, keraamiline) kild; prügi, praht | vn битое стекло, осколок, черепок; сор, мусор
Li klazii rikkozid akkunassa, kõiɢ meni bruujuissi sa tegid aknaklaasi katki, kõik läks kildudeks
Lu kanii niku akkunõ teχ́χ́ää, siz glazii bruujua vizgõtaa, siz ühelle jalgallõ hüpitää, siz mennää võtõtaa se glazii bruuju poiᴢ nii nagu aken (= akna kujutis maapinnale) tehakse (laste keksumängus), siis visatakse klaasikildu, siis hüpeldakse ühel jalal, siis minnakse võetakse klaasikild ära
J iĺĺa, glazii bruujud vaĺaittassa tšünnüsennall ettevaatlikult, klaasikillud vedelevad läve all!
Vt. ka klazibruuju

draakka: draakkõ ~ draakk J-Tsv., g draakaa J kaklus, lööming | vn драка
poigõd umaliis-päiviis tehti draakk, tapõlti kaŋkiika poisid tegid purjuspäi löömingu, taplesid kaigastega

drotšona K P M S Lu Li J I trotšona Ränk K, g drotšonaa P Lu
1. kartulimunaroog või -vorm | vn дрочёна (картофельная запеканка с яйцом)
P nõizõ survomaa maamunii, tee drotšonaa hakka (keedetud) kartuleid tampima, tee {dr}-t
M tehtii omenoissa drotšonaa, sinne pantii munaa ja piimää tehti kartuleist {dr}-t, sinna pandi muna ja piima
J drotšonaa pannaa koortõ, võiᴅ, sigaa-lihaa, kanamunaa pannaa {dr}-sse pannakse koort, võid, sealiha, muna pannakse
J drotšonaa paisõtti ahjoᴢ {dr}-t küpsetati ahjus
P maamuna drotšona kartulimunaroog
2. munaroog | vn дрочёна, яичница
P tänää tetšid drotšonaa, panit piimää süämie täna tegid munarooga, panid piima hulka
K trotšona õli tehtü valkõiss javoiss i munõiss munapuder oli tehtud saiajahust ja munadest
I valkõa drotšona ahjus valmistatud ülepannikook piimast, munast ja jahust.
Vt. ka omendrotšona, õunadrotšona

eessä K M Ja-Len. Lu Li J eessᴀ̈ Ku eesse Lu J eess M Lu J ees J-Tsv. iessä K-Ahl. iess L P
1. adv eest | vn спереди; прочь с (кого, чего)
Lu tämä on eess i takkaa nagrõttõva ta on eest ja tagant naeruväärne
Lu eessä saab veittää, tõmmõtõ eest saab vedada, tõmmata
Ku perednikaa tokut́śid eessᴀ̈, t́śüttönnᴀ̈ lahzee teeᴅ (kui) põlle pillasid eest, (siis) teed (= sünnitad) tüdrukuna lapse
L nõiskaa iess minge eest!
Li mee eessä poiᴢ mine eest ära!
2. postp eest, lähedalt | vn из-под, у
M kase tütrikko on nii korjaa, nen̆nää eessä eb näe entääᴢ see tüdruk on nii uhke, et (oma) nina ette ei näe (= käib nina püsti)
3. postp eest, asemel | vn за, вместо
M meil õltii kõikk palkallizõt karjušiᴅ, palkaa eessä tehtii töötä meil olid kõik palgalised karjused, palga eest tegid tööd
L müö sinuu iess vassaamma me vastame sinu eest
J dalisko fet́kaa eesse karjušii paastõrissi meen või lähen Fedka asemel karjase-abiliseks.
Vt. ka neessä

esimeizessi K-Al. M Lu Li J-Tsv. esimeizess L P M Po Li Ra J esime·izess P esemeizessi K-Al. esimeiss M esiteks, esiti, esmalt, kõigepealt, algul; esimesena | vn во-первых; сперва, сначала; первым
J esimeizessi juttõ kuza tšäiᴅ, tõizõssi mitä teiᴅ esiteks ütle, kus käisid, teiseks, mida tegid
J meem vaikk liivtšülääsee esimeizess lähme esmalt kas või Liivtšülässe
P esime·izess ämmää ja äd́d́ää tšiutot peze kõigepealt pese ämma ja äia särgid
P tšen õli eso, sis se esimeizess alkõ vierettää kana munõi kes oli esimene, siis see hakkas esimesena veeretama kanamune (munamängus).
Vt. ka estää

hitrosti Kett. K-Ahl. hiitrost́i (J-Tsv.), g hitrostii kavalus | vn хитрость
K nämä kõikki tetšivät ned hitrostit (Ahl. 119) nemad tegid kõik need kavalused

häglätä P M Lu (U Kõ Li Ra J) häglätäɢ I äglätä (Ränk Kõ), pr häglään M Kõ Lu J, imperf hägläzin M Lu äglezin Kõ linu sugeda | vn чесать лён
Li vitõmõlla viõtaa päisseret poiᴢ, a siis häglätää ropsimõõgaga ropsitakse kuprad ära, aga siis soetakse
M meemmä lin̆noo sukõmaa, häglämää lähme linu sugema
M häglällä häglätäᴢ linaharjaga soetakse (linu)
Ra nelinurkkõin lauta õli nagloi täünn, senekaa häglettii linoit nelinurkne laud oli naelu täis, sellega soeti linu
I per̆rää häglämissä tetšiväᴅ koontalaᴅ pärast sugemist tegid nad koonlad

kadgata L M Lu (P Po Ra J-Tsv. Ku) kadgataɢ I kad-gõta ~ kad-gõtõ Lu Li kad-gõt J-Tsv., pr katkaan L M Lu Li Ra J, imperf katkazin P M Lu Ku katkõzin Lu Li J
1. katki teha v. murda v. kiskuda v. rebida | vn ломать, сломать, раз-; разрывать, разорвать
Lu miä katkõzin lüttee ma tegin löe katki
P katkazivad dyyšlaa, miä tulõn kotuosyõ (hobused) tegid (adra) tiisli katki, ma tulen koju
Ku vajot́śin nii kovassᴀ, kai ett ittseltäkkɪ hampaa katkazin vajutasin nii kõvasti, et endalgi murdsin hamba (katki)
Lu täm katkaz jalgaa ta murdis jala
M jürizi tulla maalõõ, milta päätä ep kadgannu kukkus mürinal maha (mürises maha tulla), minul(t) kaela (pead) ei murdnud
L opõn nii võimakaz on, etti rihmat katkaaʙ hobune on nii tugev, et kisub köied katki
M tämä on en̆nee kadgannu ta on enese (ära) katkestanud
2. (ära) murda, katkuda; ära tõmmata | vn отламывать, отломать; срывать, сорвать; отрывать, оторвать
M katkaa millõõ ühs kukka murra mulle üks lill
Lu miä pehgoss katkaan vitsaa, siz jääp tüŋke ma murran põõsast vitsa, siis jääb tüügas (järele)
Lu miä leivässä katkõzin suurõõ palaa ma murdsin leiva küljest suure tüki (~ pala)
L eb mitäid ep kadgattu maassa, ebi mitäit pantu mahaa (taevaminemispühal) ei katkutud midagi maast, ei pandud midagi maha
Lu katkaa puu lehtoi katku puulehti
M susi kaipaab: minult äntä kadgattii hunt kaebab: mul tõmmati saba ära.
Vt. ka kadgõttaa

kaĺĺua Lu Li Ra J kaljua (J-Must.), pr kaĺĺun Lu Li Ra J, imperf kaĺĺuzin Lu Ra J
1. karjuda, kisada; huigata, häälitseda (lindude kohta) | vn кричать, вопить; кликать, издавать звуки (о птицах)
J issuzin maalõõ itkõmaa, tšivee päälee kaĺĺumaa rl istusin maha nutma, kivi peale kisama
Ra tabušnikat kaĺĺuttii i tehtii tuli, jott ep tulliis susi tabunaa hobusekarjused kisasid ja tegid tule, et hunt ei tuleks hobusekarja
Ra se ku kaĺĺuʙ, kõhalt kurkkua küll see karjub, täiest kõrist
Ra miä kazell talvia jäin gluhoissi, piäp kaĺĺua, siis kuulõn ma jäin sel talvel kurdiks, peab karjuma, siis kuulen
Ra harakaa poigat kaĺĺutaa vaa süüvvä harakapojad karjuvad (= nõuavad karjudes) ainult süüa
J gajagõd nii tuzgõssi kaĺĺuta kajakad kisavad nii kurvalt
J hüüpiäs kaĺĺub üüllä öökull huikab öösel
J kuulõt, ku kurgõd kaĺĺuta kuuled, kui kured kruuksuvad
2. hüüda, hõikuda | vn кликать, кликнуть, окликать, окликнуть, кричать, крикнуть
J kaĺĺup tüttöi meresse rl hüüab tütreid merest
Li siz minnua kaĺĺuʙ, miä menin müütä siis hüüab mind, ma läksin (just) mööda
J miä ku kaĺĺun, siält kaijjahtab vassa kui ma hüüan, sealt kajab vastu
J kaĺĺutti urra·a meilee hüüti meile hurraa
J kaĺĺuja ääli on kõrveza kk hüüdja hääl on kõrbes

karetti M Lu J-Must. J-Tsv. I (K-Ahl. Ja-Len.), g karetii M Lu J I tõld | vn карета
Lu karetti on umpinainõ, inemin isup karettiᴢ, ep kasu tõld on kinnine, inimene istub tõllas, ei saa märjaks
Lu karettis herrad ĺuukuttii ja tšäütii kaukaal matkoiᴢ, kõns eb õllu rauta teitä härrad tegid tõllas lõbusõite ja kaugeid reise (käisid kaugel sõitudes), kui ei olnud (veel) raudteid
M avazi karetii tegi tõlla (ukse) lahti
I juõltii, što šveeda kultõnõ kareti on mah̆haa tukattuɢ öeldi, et rootsi kuldne tõld on (Tõllasohu) maha maetud
J karetti sarajõ tõllakuur.
Vt. ka kulta-karetti

karjušši K L P Ke-Set. M Kõ S Po Lu Li J karjušš J, g karjušii P M S Lu Li J karjuš̆šii M karjane, karjus | vn пастух
Lu karjušši vahip karjaa karjane valvab karja
Lu vätši jo koppihup kokkoo karjuššia palkkaamaa rahvas koguneb juba kokku karjust palkama
M meil õltii kõikk palkallizõt karjušiᴅ, palkaa eessä tehtii töötä meil olid kõik palgalised karjused, palga eest tegid tööd
Lu karjušši õli karjaz tervee päivää, süüvvä võtti kaasa karjane oli karjas terve päeva, süüa võttis kaasa
Lu ku on suur karja, karjušil on paastõri kui on suur kari, (siis) on karjusel abiline (abikarjane)
Lu paglatšennääkaa karjušši koko tšezää veetti karjane käis (veetis) kogu suve pasteldes
J karjušši lazzõb luttua karjus puhub sarve
J teill kse oŋ karjušši vooroll kas teil on karjane (söögi)korral?
Li karjušillõ annõttii napakakku, loppu se tüü karjasele anti tööpalk kätte, see töö (= karjaskäimine) lõppes
M menin karjuššii läksin karjaseks
J õma itšä tšäütii karjuššinna (kogu) oma elu käidi karjaseks (karjasena)
J lehm karjušši tuli voorolõ lehmakarjus tuli (söögi)korrale
Lu sinuu taatta õli sikojõõ karjuššin sinu isa oli seakarjuseks
J karjušii druba ~ M karjuš̆šii truba karjasepasun
J karjušii suma karjasekott
■
J .. tšen on minu inimesii, izraili rahvaa karjušši (Must. 151) .. kes on minu inimesi, iisraeli rahva karjane.
Vt. ka lammaskarjušši, lampurikarjušši, lehmäkarjušši, sikakarjušši
Vt. ka karjanikka

karsia Kett. M Lu J (Kõ-Len. Li), pr karzin Kett. M Lu Li J, imperf karsizin Lu J
1. kratsida; kraapida | vn царапать; скрести
J karsi päätä i nõisi üleᴢ kratsis pead ja tõusis üles
Lu izze ent karziʙ ise kratsib ennast
Lu miä ku nõizin pesemää, sis karsizin šotkal seinäd i lagõᴅ kui ma hakkasin pesema, siis kraapisin harjaga seinad ja laed (puhtaks)
Lu miä karsizin roossõõ poiᴢ ma kraapisin rooste ära
2. laasida | vn обрубать, обрубить ветви (с бревна)
Lu miä menen mettsää, avitan karsia ma lähen metsa, aitan (puid) laasida
Lu karzitud õhzat piäp kokkoo panna i põlõttaa laasitud oksad tuleb hunnikusse panna ja põletada
Lu takkaa sahataa, eez mees karziʙ takka saetakse, ees mees laasib
3. (villa) kraasida | vn чесать, расчесать (шерсть)
J villõᴅ jo oŋ karzittu villad on juba kraasitud
4. (lina) sugeda | vn расчёсывать, расчесать (лён)
J lina kraappima ~ lina karsima lina sugema
■
J mitä väärütt teit, ku vitsaka pers karzitti mis kurja sa tegid, et tagumik vitsaga tuliseks tehti?
Vt. ka kraapata, kraappia

kats Li J vaat, näe, näed | vn вишь, вот
Li kats mitä siä teiᴅ ampaita paĺĺo tširvee vaat kui palju täkkeid sa kirvesse tegid
J kats ku izgen dubinõll seltšää ni ähgähtääᴅ vaat kui äigan malakaga selga, siis aietad
J kats mi arvõ mat́eri, a ize nii kalliᴢ näe, missugune hõre riie, aga ise nii kallis
J kats siä, veli kult näed sa, kulla vend.
Vt. ka kaa¹

katti Kett. K L P Ke M Kõ S Lu Li Ra J I katte ~ katt Kr Катти Tum. Ка́тты K-reg₂ Ii-reg₁, g katii K L P M Lu Ra J I kat̆tii M Kõ I kati Lu-Must.
1. kass | vn кот, кошка
Lu katilta ku leikkaad uusõt poiᴢ, tämä ennää iirtä tšiini ep saa kui lõikad kassil vurrud ära, (siis) ta enam hiirt kätte ei saa
K miez meeb riheppääle pittšä riuku peräzä. mi se on. katti mõist mees läheb lakka, pikk ritv taga. Mis see on? – Kass
Li taitaa katti tšäi, ahjoo kusi, ku ahjo kussu kk vist kass käis, kusi ahju, et ahi kustus
Lu katti ku eb õõ kotonn, siz iired õllaa volilla vs kui kassi ei ole kodus, siis hiirtel on pidu (voli)
Lu mussa katti ku meeb rissi teessä, siiz üvvää elä oottõõ kui must kass läheb risti üle tee, siis head ära oota
Lu ku katti vaaĺaittõõʙ maaᴢ i griziʙ rohta, siis sooviʙ tormia kui kass püherdab maas ja närib rohtu, siis ennustab tormi
J katid ajõlla karva (tapõlla) kassid kisklevad
K katti pezep silmiitä kass peseb silmi
M Kõ katti mäugaʙ ~ M Lu katti mäukaʙ ~ Lu katti ńäukaʙ kass näub
J katti urizõʙ ~ Lu katti laulaʙ kass lööb nurru
Lu nät siä teiᴅ, katid i koirad nagrõvaᴅ kk näe, (mis) sa tegid, kassid ja koerad(ki) naeravad
Lu nii eletää niku katiikaa koira kk elavad nii, nagu kass ja koer (nagu koer kassiga)
M naizikot kui katiᴅ, el̆lääs sitkõakaa süämeekaa kk naised (on) kui kassid, (elavad) visa hingega (südamega)
M märtšä niku katti kk märg nagu kass
P dvorovikka näüttäüb niku katti majahaldjas ilmub kassi kujul (nagu kass)
L nõita tulõp konnanna, iĺi kattinna iĺi jänessennä nõid ilmub (tuleb) konnana või kassina või jänesena
Li kahskarvõin katti kahevärviline kass
Lu kulli katti ~ katti kulli ~ Kõ meespool katti isakass, kõuts
Lu J emikko katti ~ Lu katti emikko ~ M naispool katti emakass
Lu katii käpälä kassi käpp
J katii uzaᴅ kassi vurrud
Lu katii poika ~ M kat̆tii poika kassipoeg
2. tagumine paar (lastemäng); kass (püüdja tagumise paari mängus) | vn горелки; кот (ловящий при игре в горелки); M kattia mänd́immä mängime tagumist paari
M paarittaa seizomma, a katti õli eeᴢ seisame paarikaupa, aga kass (= püüdja) oli (= seisis) ees
M möö johzimma, katti meitä ajõ takaa meie jooksime (ees), kass ajas meid taga
■
J katii käpälet kazvossa kuivõs paikka kassikäpad kasvavad kuivas kohas
Li Ra J katii käpälä ~ I kat̆tii käpälä kassikäpp (lill)
J katii piuruška on kõrkõa, kõltain kukka õttsaᴢ; se kazvap sooᴢ võhumõõk on kõrge (taim), kollane õis otsas; see kasvab soos
M kat̆tii lidna. miä meen kat̆tii lidnaasõõ ahjupealne. Ma lähen ahju peale (ahjupealsele)
S Lu mettsä katti ilves
J lahzõ näko om paadž-gõttu niku mara katill lapse nägu on määrdunud (määritud) nagu määrkassil (pärdikul).
Vt. ka emikkokatti, emä-katti, isäkatti, koppakatti, kullikatti, marakatti, mettsäkatti, nuur-katti, pillomuskatti, sukkakatti
Vt. ka kissa¹

koira Kett. Ränk K L P Ke M Kõ S Ja-Len. Po Lu Li Ra J I Kr (Pi vdjI) koirõ Lu J koire Kr koir Lu Li Ra J kõira K-Ahl. koera P Ku koerᴀ ~ koer Ku Коира Pal₂ Ко́эра K-reg₂ Ii-reg₁ Ко͡ера Tum., g koiraa P M Lu Li I koira J
1. koer | vn собака
M koira annab äältä koer haugub
Lu enne vihmaa koira pekerteeʙ enne vihma koer püherdab (maas)
Lu ku koira süüb rohtua, sis tääp kehnoa ilmaa, tääb vihmaa kui koer sööb rohtu, siis (see) ennustab halba ilma, ennustab vihma
Lu siä õõᴅ niku koira, ain nällizä sa oled nagu koer, aina näljas
M ahnas söömää niku koira ahne sööma nagu koer
Lu õõn väsünnü niku koira kk olen väsinud nagu koer
Lu nii eletää niku katiikaa koira kk elavad nii, nagu kass ja koer
Kõ koira koiraa tääʙ kk koer koera tunneb
Lu koir koiraa i suvvaaʙ vs koer koera armastabki
Lu suvvaat siä minnua niku koira keppiä kk sa armastad mind nagu koer keppi
Lu nät siä teiᴅ, katid i koirad nagrõvaᴅ kk näe, (mis) sa tegid, (isegi) kassid ja koerad naeravad
Lu kumpa koira haukuʙ, se nii tšiiree ep purõ vs koer, kes haugub, see nii ruttu ei hammusta
Lu koira haukkuuʙ, a tuuli kannaʙ vs koer haugub, aga tuul kannab
M siε aukud niku mõizaa koira kk sa haugud nagu mõisa koer
J haukub niku viho-viimiŋ koir haugub nagu vihuviimane (kõige hullem) koer
Ku sill on elo niku papii koerallᴀ kk sul on elu nagu preestri koeral
J niku koira elo: jõgass leivä palass verrõta nagu koera elu: iga leivapala pärast näägutatakse
Lu silla tšeeli tšäüb niku koiraa äntä kk sul käib keel nagu koera saba
Ra koiraa pulmad ovaᴅ, siiᴢ joonitõllaa mõnt koiraa ühes paikkaa, kuza on emikko (kui) koera pulmad on, siis jooksevad mitu koera ühes kohas, kus on emane (koer)
P ärnäkäs koira ~ Lu Ra pagana koira tige koer
Lu hullu koira hull (= marutõbine) koer
Lu talo koira õuekoer, (maja) valvekoer
Lu lintu koira linnukoer
Lu tsepaa koira ketikoer
Lu ohotnikaa koira jahi(mehe)koer
Lu emikko koira ~ koira emikko emane koer
Lu kulli koira ~ koira kulli isane koer
M koiraa poika ~ Lu koira poika ~ I koira penikka kutsikas
2. subst., adj. koer, üleannetu, ulakas, häbematu | vn бесстыдник, наглец, собака; наглый, бесстыжий
Lu ep tunnõ lassa õpõttaa üvvii, lahzõd õpõtaʙ koirassi ei oska last hästi õpetada, õpetab lapsed koeraks (= häbematuks)
Lu nütt on vätši mennüt koirassi nüüd on rahvas läinud ülekäte
J elä õõ koirõnn ära ole häbematu
Lu siä õõt tšülä üvä, koto koira kk sa oled küla(s) hea, kodu(s) koer (= võõrastele hea, koduste vastu häbematu)
Li see õlitši mokoma koira poika see oligi niisugune koer (= üleannetu) poiss
Lu koira inemin tahop tõissa ain narria i pilkõta koer (= häbematu) inimene tahab teist aina narrida ja pilgata
3. voki keps, murd. karguti | vn шатун (самопрялки)
M se, mikä vokkia veeretäʙ, on koira see, mis vokki ringi ajab, on keps
M vok̆kii koira veeretäb ratassa vokikeps ajab ratast ringi
4. Ränk võrgukoer, -kutsikas (väike puust v. luust ese, mis võrgu kudumisel kinnitatakse võrgu serva, et ta oma raskusega võrgu silmad lahti hoiaks) | vn собачка (в сетевязании)
■
Lu inemin ku hulkub ilm aźźaa, siis tälle jutõllaa: siä tšäüt koiriil einää süüttemäᴢ kui inimene hulgub ilmaasjata (ringi), siis öeldakse talle: sa käid koertele heinu söötmas
Lu isä oŋ koirill einää antamaᴢ (vallaslapse kohta öeldakse:) isa on koertele heinu andmas
Lu siä teet koiraa nõjall tüütä sa töötad vastumeelselt
K koiraa ublikaᴢ ~ J koiraa õhsõnõmuᴢ koerapöörirohi, maruhein
M koiraa näärä ~ Po koiraa nääri ~ P M Lu koiraa nännä ~ Lu koira nänne odraiva
P Lu koiraa kagla koerakaelanurk (hoonel)
Lu koiraa väärä kiviluts e. emakala
Lu koir paalikka noodakoer (noota avali hoidev puu)
Lu Ra laiska koira laiskvorst, vedelvorst, venivillem.
Vt. ka emikkokoira, emäkoira, isäkoira, jahtikoira, karjakoira, ketti-koira, koppakoira, kotokoira, kullikoira, laiskakoira, lintukoira, nältš-koira, peni-koira, pää-koira, sukkakoira, tsepa-koira, tšülää-koira, vokiikoira
Vt. ka koirain

kolduna L I koldun J-Tsv. kalduna (J), g koldunaa nõid | vn колдун, колдунья
I koldunat tetšiväd nõitaa nõiad tegid nõidust
I meil kahsi koldunaa õli meil oli kaks nõida

kreposnoi K, g kreposnoi pärisorjuslik, pärisorjuse | vn крепостной
kreposnoi aikann kõm päivää mõizaza teiᴅ, i kõm päivää kotonna pärisorjuse ajal tegid kolm päeva mõisas (tööd) ja kolm päeva kodus

kruuga L P (Ra) kruga M J (Lu-Len.), g kruugaa L P kruga Lu J ring | vn круг
L tüttärikot tetšivät kruugaa tüdrukud tegid ringi (ringmänguks).
Vt. ka müllükruga, rajakruga

kõikõllainõ K Lu J I (Ja-Len.) kõikõllain P M Lu Ra J I kõikõõlainõ (K) kõikeelainee K-Ahl. kõikõõlain Li (M) kõikõlain Lu J (Kõ-Len.), g kõikõllaizõõ M Lu kõikeelaisee K-Ahl. igasugune, kõiksugune | vn всякий, всяческий
K sõvad õltii kõikõõlaizõᴅ, kõikk õli kaŋkaizõᴅ rõivad olid igasugused, kõik olid linased (linasest kangast)
J tuõp kalaa kuto-aikõ, siz on kalat kõikõllaizõᴅ rl (kui) tuleb kala(de) kudemisaeg, siis on kalu kõiksuguseid
P tüötä tetšivät kõikõllaissᴀ, niittiväᴅ, einää leiväᴅ tegid igasugust tööd, lõikasid (sirbiga) vilja, niitsid heina
Lu kauniiᴅ õllaa i kõikõlaissa karvaa (liblikaid) on punaseid ja kõiksugust värvi (karva).
Vt. ka kõikillain, kõikkõlain, kõikõllaajan, kõikõllaajin

latoa Kett. L (K-Ahl. R-Reg. P) lattoa Lu Li J-Tsv., pr laon K U Lu J, imperf latozin L Lu J laduda; (sisse) panna v. laduda; lastida, (laeva) laadida | vn складывать, сложить, укладывать, уложить; грузить, погрузить, нагружать, нагрузить
Lu miä nõizõn latomaa alkojõ riittaa ma hakkan puid riita laduma
Li algõtaa lattoa kirpitsassa ahjoa hakatakse tellistest ahju laduma
J laob enellez oonõit paasi tšivess laob endale paekivist hooneid
K tuli on tehtü tuulee pääle, laikka õtsale lavottu (Ahl. 103) rl tuli on tehtud tuule peale, leek otsale seatud (laotud)
Lu ahjo õli mokoma, maa pääl, kassee pantii, laottii tõrvaalko ahi oli selline, maa peal, sellesse pandi, laoti tõrvased puud
Lu linnasõd laotaa, pannaa astjaa linnased laotakse, pannakse tõrde
Kett. laõ-astia kuhõõ õlutta latoass (õlle) nõrutamisastja (on see), kuhu õlu pannakse pruulima (= laotakse õlleained, linnased, humalad jm., ja lisatakse vesi)
K pani assiat pakole, latõ latvadzet umalat (Ahl. 104) rl pani astjad pakule, ladus ladvahumalad (õlle tarvis)
Lu müü tšäimmä alussa latomaᴢ, lastamaᴢ me käisime purjelaeva laadimas, lastimas
P õnnõttomaa vei venäi, roottsi laivojõõ latõ rl õnnetu viis (ära) venelane, rootslane laadis laevadesse
■
L latozid lahsai rihie täünεä rl ladusid (= tegid) lapsi toa täis.
Vt. ka lastata

lemmüᴢ Kett. K L P Kõ S Po J lemmüs J-Must. lemmuᴢ M I, g lemmühsee: lemmühsie L P lemmüssee Kõ lemmüsee S lemmuhsõõ I
1. kratt, pisuhänd, tulihänd | vn нежить (дух-обогатитель, летающий с огненным хвостом)
M lemmuz on mokoma tulimato kratt on niisugune lohe
I lemmuᴢ, tämä lennäʙ ku tulilintu kratt, tema lendab nagu tulilind
I ku tul̆lõõ voimaza, nii lennäʙ, a tak̆kaa ku pataluzikka. se õli lemmuᴢ nagu tules, nii lendab, aga tagant (oli) kui kulp. See oli kratt
K lemmüz on inehmiin, nõita kratt on inimene, nõid
K lemmühsed ovaᴅ mokomat saatanaᴅ kratid on niisugused kuradid
L koldunat tetšiväd lemmühsie nõiad tegid krati
L lemmüz õli med́d́e tšüläs senes taloᴢ kratt oli meie külas selles talus
P miε ize näin lemmühsie ma ise nägin kratti
Kõ perennain vei rooppaa tõisõõ rih̆hee lemmüsselee perenaine viis teise kambrisse kratile putru
L ku bõlõ leivälie rissiε tehtü, lemmüᴢ võtaʙ kui leivale pole risti (peale) tehtud (= pole enne ahju panemist ristimärki peale vajutatud), siis kratt võtab ära
S lemmüs kannaʙ, mitä vai saaʙ, rikkaalõõ tooʙ kratt kannab (kokku), mida vaid saab, rikkale toob
Po lemmüs kantõ mõnikkaalõ rikkahussa kratt kandis mõnele varandust
I lemmuhsõt kantõvat piimää kratid kandsid piima
Kõ lemmüz võtti piimää vällää i annap tõizõlõõ kratt võttis (ühelt) piima ära ja andis (annab) teisele (= viis teise tallu)
L lemmüš tšellie tämä tšäüs, piti pellätä kelle juurde kratt käis, seda (inimest) tuli karta
M lemmus tulõp tal̆loosõõ, ku jürizeb i sütäp põlõmaa kratt tuleb tallu, kui müristab, ja süütab (talu) põlema
2. J-Must. äkiline seljavalu, kõnek. lendva | vn прострел.
Vt. ka lennoᴢ

loukuᴅ Lu pl koera-, sulitemp | vn мошенническая проделка, неприятность
milla tänävä üül tehtii loukuᴅ. sitä jutõllaa, ku mitätši teh́h́ää talloo pillaa, tõizõd inemizet tehtii mulle tehti täna öösel koeratemp. Seda öeldakse (siis), kui tallu (= talumajapidamisse) tehakse mingit pahandust, (kui) teised inimesed tegid

lõõkku Kett. K P Kõ S Lu Ra J I (Ko) lyõkku L P Ke-Set. lyykku Kl-Set. lõekku K-Ahl. lõikku J-Must. leekku Lu Li liekku P, g lõõkuu K P Kõ S Lu J I Ko lyõkuu P kiik | vn качели
Lu tšülää süämee tehtii leekku küla keskele tehti kiik
I lõõkku tehtii enäpig enipäiväss kiik tehti enamasti lihavõtteks
S valvõtulõll õli lõõkku jaanitule juures (jaanitulel) oli kiik
K pojot tetšiväd lõõkuu poisid tegid kiige
P siz mennäss lyõkulõõ lyõkkumaa, kanaa munõi plokkaamaa siis minnakse kiigele kiikuma, kanamune koksima
Ra suurõl lõõkul neĺĺätšezze lõõkuttii, a peenel kahõtšezze suurel kiigel kiiguti neljakesi, aga väikesel kahekesi
Lu tütöd õltii leekul, poigõd annõttii leekul voimaa tüdrukud olid kiigel, poisid andsid kiigele hoogu.
Vt. ka laut-lõõkku, pöörä-lõõkku

mahsaa Kett. vdjL K L P M Kõ Po Lu Li J (R-Eur. Ke Ja Ra Ku) maχsaa Lu mahsa J-Tsv. mahsaaɢ (vdjI), pr mahzan Kett. vdjL K P M Po Lu Li J Ku mahsan Kett. K-Ahl. R M-Set. J-Must. mahzõn Lu Li J mahsaa I, imperf mahzõn K mahzin Lu J mahsõõ I
1. maksta, (ära) tasuda | vn платить, заплатить; оплачивать, оплатить
P obrokka maassa mahzõttii, kui paĺĺo sill õli maata maamaksu maksti maa eest (nii palju), kui palju sul maad oli
Lu miä õlin kõlmõt päivää einää lüümäᴢ, tämä millõ mahsi meekaa ma olin kolm päeva heina niitmas, ta tasus mulle (selle eest) meega
Li raasseli tõinkõrt mahsi rahad eetoo kalade ülesostja maksis mõnikord raha ette
Lu hulkkumizõssa rahhaa vai palkkaa eb mahzõta hulkumise eest raha või palka ei maksta
Lu miä võlkaa mahzõn: taattaa ja maamaa süütän ma maksan võlga: toidan isa ja ema
J mill mie senee kõik sillõ mahzan millega ma selle kõik sulle (ära) tasun?
M kurjassi teeʙ, kurjassi mahsaaᴢ vs (kui) halvasti teeb, (siis) halvasti tasutakse
J vällä mahsõma (Tsv.) välja v. kinni maksma
J tšättee mahsõma (Tsv.) ära maksma
2. kätte maksta, kätte tasuda | vn отплачивать, отплатить, отомщать, отомстить
P miε sillõ mahzan kazyõ, mitä siε millõ paskaa teiᴅ ma maksan sulle selle (eest) kätte, mis sa mulle halba tegid
Lu küll miä silla tõin kõrta mahzan küll ma sulle teinekord kätte maksan!
3. maksta; väärt olla | vn стоить (о цене; о достоинстве)
P paĺĺo kas pata mahzaʙ (kui) palju see (savi)pott maksab?
Lu munad mahsavat tšümmee rubĺaa deśatka munad maksavad kümme rubla kümme tükki
J kehnop tavar vähep mahzõʙ viletsam kaup maksab vähem
L kui paĺĺo sõizob mahsaa kui palju maksab (tuleb maksta)?
Lu päält kattsoa on naasti, a eʙ mahzõ mittää pealt vaadata on ilus, aga ei ole midagi väärt
J siä tämä varvõsstši ed mahzõ sa pole tema varvastki väärt
K ühsi üvä õlgõttaja, mahzap kahzi kaazikkaa (Salm₁ 773) rl üks hea õletaja (= pruudipoolne pulmaline) on väärt kaks kaasitajat
Lu kagraa peltto õli kõikkaa parõpi, se mahsi üvää einää kaerasasi oli kõige parem, see oli hea heinaga üheväärne
J mustõlain da barišnikk tõin tõiss mahsavõᴅ mustlane ja parisnik on võrdväärsed (petmises)
4. (ainult koos eitusverbi sg. 3. p. vormiga:) ei maksa, ei tasu | vn не стоит
M neillä seemenillä eb mahza pilata maata nende seemnetega ei tasu maad raisata
Lu eb mahza tühjää tüütä tehä ei tasu tühja tööd teha
J sillõõ eb mahz eestiit anta uutt tšiuttoa päälee, siä õõd mokom paatškuri sulle ei maksa uut särki üldse selga anda, sa oled niisugune trööpaja
■
P ühee samaa mahzaʙ tähendab üht ja sama

malli Lu Li, g mallii Li kuju, mall; plaan | vn образ(ец), форма, вид; план
Lu seilinigla on peenepi, liikkinigla on suurõpi, a seesama malli purjenõel on väiksem, liiginõel on suurem, aga (sel on) seesama kuju
Li oonõõd õltii kõikk ühtä mallia hooned olid kõik sarnased (ühte plaani, ühe plaani järgi tehtud)
Li uus škoulu tehtii uutta mallia uus kool(imaja) tehti uue plaani järgi
■
Li millä mallia siä senee teiᴅ mismoodi sa selle tegid?

matkalainõ J (K-Ahl.), g matkalaizõõ teeline, teekäija, reisija | vn путник, странник, путешественник
K etko nähnü matkalaisia ega sa ei näinud teelisi?
J kerääjät kaŋkaa kutovaᴅ, matkalaizõt päät pantii rl kerjajad koovad kanga, teekäijad tegid lõpu

mella K meela Ja-Len., g mellaa K kriit | vn мел
K starikat tetšiväd risid mellaakaa vanamehed tegid kriidiga ristid.
Vt. ka melle, melli, melto, mõlta

mikä Kett. K L P M Kõ Lu Li Ra J I Ku miḱä J Ku mitšä K-Ahl. mi K L P M Po Lu J I (R U Kõ V Li) mii M, g minee K P Lu Li Ku minie L P mizee K M miz̆zee M mizzee Po migää Lu Li Ra J miğgää I mii K-Set., part mitä K L P M Kõ V Po Lu Li Ra J I Мита́ ~ Ми́дя Pal₂ Ми́да K-reg₂
1. interrog mis; kes | vn что; кто
K nellä meessä sõisovad ühee šĺääpii alla, mikä se on. lauta mõist neli meest seisavad ühe mütsi all, mis see on? – Laud
Lu mitä se on mis see on?
L mitä pεäka on mis peal viga on (mis peaga on)?
P mid ne on mis need on?
P miniekaa mašina tšäüʙ millega rong liigub?
P mitä siε henttsuuᴅ mis sa hulgud?
Lu millä ~ migäl mennä võttamaa millega (mõrsjat) võtma minna?
Po mizzee pääle (mizess) siε duumaᴅ millest sa mõtled?
Lu minee perässä sinnua lüütii mille pärast sind löödi?
Li migää perässä ~ minee perässä mispärast? miks?
K mi siä õlet (Ahl. 110) kes sa oled?
2. relat mis; kes | vn что; кто
Lu mikä on keittämättä, se on toorõ mis on keetmata, see on toores
Lu ühs vohma rohkaap tšüzüʙ, mitä tšümmee tarkkaa võivõᴅ vasatõ vs üks loll küsib rohkem, kui kümme tarka suudavad vastata
K rätte, mineekaa pühtšiä tšäsii rätt, millega käsi pühkida
Li konnaa näd lazzõp kuruu (~ kuruᴅ), migässä poigat tullaa konn, näe, heidab kudu, millest tulevad pojad
L mitä sai leiväss kõikk seimmä mis kõlbas (mida sai) leivaks teha, kõik(e) sõime
Lu mitä on tultu, sitä piäp tehä mille pärast on tuldud, seda tuleb teha
Lu nüd jo nii kõvassi unohtan, a mi aikaa on pääᴢ, ned mälehtän nüüd juba nii palju unustan, aga mis ammu on peas, neid (asju) mäletan
J migää sain, senee jõin mille sain, selle jõin (maha)
I leeb migällä suurussaaɢ on, mida süüa hommikueineks
Lu tälle mitä nii juttõõ, mitä nii tšäzi tehä, ep tämä hooli, epku nõis tetšemää talle ütle ükskõik mida, ükskõik mida käsi teha, ei tema hooli (kuula) ega hakka tegema
I i kõikkõlaisii tetši i astikkoja ii mitä puuttu ja tegi igasuguseid (nõusid), ka pütte ja mis ette sattus
Ku meije küläz oli ühz meeᴢ, miḱä läkäz mitä eb oltõ, i mitä eb lee meie külas oli üks mees, kes rääkis, mida ei olnud ja mida ei tule
M a mitä õli vaattajia minuu siällä, ne võtõttii kõik kasõttii aga (need), kes olid mind seal vaatamas, need kõik kasteti (märjaks)
3. mis (koos eelneva pronoomeniga ‘kes’) | vn что (с предыдущим местоимением ‘кто’)
I meevät taas tüülee; tšen mitä teeʙ lähevad taas tööle; kes mida teeb
Ku ken i mitä, a sika ain ommaa kk kes mida, aga siga aina oma
I ehtiüväᴅ, tšen miğgää paaʙ ül̆lee rõivastavad end (jõulusandiks), kes mida (mille) paneb selga
4. missugune, milline, mis | vn какой
M ai mi peen popastõri oi missugune väike abikarjus!
L mi maa, se on maaneri, mi lintu, se on tšieli, mi tüö, se on sõpa vs milline (on) maa, selline on komme, milline lind, selline on laul (keel), milline töö, selline on rõivas
M ahonurmi on se, mikä maa ookaaʙ kesapõld on see maa, mis puhkab
Lu mikä kas on ihmeellin inemin mis imelik inimene see on!
M mikä nüt karetti tuli mis tõld nüüd tuli?
J migää tüü mees siä õõᴅ mis tööd sa teed (missugune töö mees sa oled)?
J mikä temppu siäll õli mis seal juhtus?
K mi päivä siis tänännä on mis päev siis täna on?
J migäll aika nämä joutusti kotto mis ajal nad koju jõudsid?
M millä mallia siä senee teiᴅ mismoodi sa selle tegid?
J mill viisi ~ migäll viittä ~ mill koosia mismoodi, mil viisil?
M mikä millõõ on aźźa täätää, miltized linnuᴅ mis (see) minu asi on teada, millised linnud (on olemas)!
Ku mikä sis hään nii lust́śɪ, niisammaa nenän nall oŋ kahs aukkoa kui muillakkɪ mis ilus ta siis nii on: niisama on nina all kaks auku nagu teistelgi!
J mikä mokom vaaž-noi d́eel mis(sugune) tähtis asi (see siis on)?
5. miski | vn что-то, что-либо, кое-что, нечто
M mikä tšuudittaab ize entää miski kummitab iseenesest
M kui tšell vaivatap silmiä, vai mikä on tapahtunnu, siz mennäs sinne võrottamaa kui kellelgi on silmad haiged või midagi on juhtunud, siis minnakse sinna ohverdama
L ku sill lieb mitä vajaa, tulõ kassyõ paikkaa kui sul on midagi vaja, tule siia kohta
Lu se on moikattava ku mitä ep tappaa see on pilgatav, kui (inimesel) midagi puudub (= kui inimene on poole aruga või vigane)
Lu sõmõrtšivi, sitä ku mineekaa lüüᴅ, raŋkaakaa, tämä hajjooʙ, murõnõʙ liivakivi, kui seda millegagi lööd, raskega, (siis) ta laguneb, mureneb
Lu tänävä mitätši piäp tehä täna tuleb midagi teha
Lu mikä itšänää se õli miski see (ikka) oli
J etsi mitä nibuit bufetiss süüvve otsi puhvetikapist midagi süüa
J viska mitä ni buit koirõlõ viska midagi koerale
M mikä leeb on niku päältä nätšüvä, etti pojo tuõb läsimää midagi on nagu pealt näha, et poiss jääb haigeks
M miä kojo mitä pajatin ma midagi rääkisin
6. mingi | vn какой-то
Lu minee rätii pani puhhõõ mingi räti pani puu külge
Lu ku mikä juttu meeʙ, kõiɢ nõisõvat pajattamaa kui mingi jutt läheb (liikvele, siis) kõik hakkavad rääkima
7. (ei) miski | vn ничто
J nütt bõõ tehä mitä muut ku võtta kisa ja menne kerämä nüüd pole teha midagi muud, kui võtta kott ja minna kerjama
J eb mitä tehä, piäb menne ei ole midagi teha, tuleb minna
8. mida ( .. , seda .. ) | vn чем ( .. , тем .. )
Lu mi süveb meri, se tuõp kõrkaapi ja arvapi lainõ mida sügavam meri, seda kõrgem ja harvem tuleb laine
J mi varõp, see parõp mida varem, seda parem
9. kas .. või .. ; nii(hästi) .. kui ka .. | vn или .. или .. ; как .. так и ..
M meil on ühskõiɢ, mi põlto, mi nurmi meil on ükskõik, kas põld või nurm
■
P mitä siε õlõd läsivä vai kas sa oled ehk haige?
Lu mill sinn eb õõ mitä mennä mul ei ole asja sinna minna
Lu isuttii mitä isuttii istuti tükk aega (istuti mis istuti)
J blagoit maat eb mahz mitä i tšüntä, ühellaim mittäit ep kazvo viletsat maad ei maksa üldse kündagi, nagunii midagi ei kasva
Lu passibo. – eb miltä tänan! – Pole tänu väärt!
J tämä mitä voimaa hailahtõõb nagraa ja kaĺĺuʙ ta lagistab naerda täiest kõrist ja karjub
M mikä leep kukõd ratkoaz laulaa millegipärast kuked lõhuvad laulda.
Vt. ka ebnii-mikä

mikäiᴅ P M (Kett. K R L Kõ Lu J I) mik̆käiᴅ M Kõ, g miz̆zeiᴅ M, part mitäiᴅ Kett. K R L P M Lu mitäitä K-Ahl. mit̆täiᴅ M Kõ I mittäiᴅ M Kõ Lu I J mittäitä I
1. miski | vn что-то, что-нибудь, что-либо
P põllol mikäid ain tulõʙ põllult miski ikka tuleb (= põld mingit saaki ikka annab)
I antagaa mit̆täiᴅ millõ andke mulle midagi
M tämä miz̆zeit teeʙ, nii maailmaa makuzassi (kui) ta midagi (= mingi söögi) teeb, siis väga maitsvalt
Kõ tõin kõõs sööʙ mit̆täiᴅ kuivaa, siz ikotaʙ kui mõni sööb midagi kuiva, siis luksub
2. mingi, mingisugune | vn какой-то
M täm eb jõutõnu õmall aigallõ, tällee mikäit tuli mässärüᴢ ta ei jõudnud õigel ajal, tal(le) tuli mingi takistus
Kõ siäl on domovikka niku inehmiin mik̆käiᴅ seal on majahaldjas, nagu mingi inimene
I ženih̆haa tetšiväᴅ, oppõõs tetšiväᴅ migässäissä puissa (jaanipäevanaljana:) tegid peigmehe, tegid hobused mingisugustest puudest
3. (ei) miski | vn ничто
I tüttäreᴅ antõvaᴅ lekarstvoo, eb mit̆täit tälle avittannuᴅ tütred andsid arstimeid, miski ei aidanud teda
J nii on upŕamoi lahs, jot tšettäit i mittäit ep kuuntõõ on nii kangekaelne laps, et ei kuula kedagi ega midagi
M bõlõ mit̆täät pah̆haa pole midagi halba
I millissäiᴅ mittäiᴅ näväᴅ eväᴅ antannuuᴅ meilee nad ei andnud meile mitte midagi
M miε en peltšää millizee mit̆täiᴅ ma ei karda mitte midagi
4. (ei) mingi, (ei) mingisugune | vn никакой
M tämä on nii tülppä ińeehmin, täm̆määsee ep tartu mik̆käid õpõtuᴢ ta on nii nürimeelne inimene, talle ei hakka külge mingi õpetus
■
P tšizgob mitäit säätä kisub nagu tormi(le)
M oottõõ, miä sillõõ juttõõn mit̆täit salajuttua oota, ma räägin sulle ühte salajuttu
M tširppa bõõ mit̆täiᴅ kirpe pole sugugi
M täll eb õõ ram̆moa millizee mit̆täiᴅ tal pole üldse jõudu.
Vt. ka ebmikäiᴅ

nõitomuᴢ K J noitumuᴢ Ku, g nõitomuhsõõ: nõitomusõõ J = nõituuᴢ
J tütöd nõitomusii tetšiväᴅ tüdrukud nõidusid (tegid nõidusi)
K eb võinnu antaa vällää õmii nõitomuhsii ei võinud välja rääkida (anda) oma nõiakunste

nõtši Kett. K M Po I (vdjI) nõki Lu Li J noki Ku, g nõgõõ Kett. Po Lu Li J nõğgõõ M nõgi, tahm | vn сажа, копоть
M trubaza on nõtši, a pliittaza on tuhka korstnas on nõgi, aga pliidi all on tuhk
M pihguss tuõp paĺĺo nõk̆kõa männi(puu)st tuleb (põlemisel) palju nõge
I miä võitaujõ nõgõlla ma määrisin end nõega
M tšäsi on nõğgõõkaa käsi on nõgine (nõega)
J kuza nii silmet teid nõkkõõ kus (sa) silmad nii tahmaseks tegid?
J perennaizõll on ain tšäed nõgõᴢ perenaisel on aina käed tahmased
■
M aivoo var̆raa tšiissõli, etti saaʙ, a nätko nenä nõğgõõkaa võd́d́õt-tii väga vara kiitles, et saab, aga näe, kuidas sai pika nina (kuidas nina nõega määriti)

palkallin M, g palkallizõõ M adj palgaline | vn наёмный, платный
meil õltii kõikk palkallizõt karjušiᴅ, palkaa eessä tehtii töötä meil olid kõik palgalised karjused, palga eest tegid tööd.
Vt. ka palkolin

panna Kett. K R U L P M Kõ S Po Lu Li Ra J Ku (Ja V Kr) pannõ J pann J-Tsv. pannᴀ Ku pannaɢ I, pr panõn Kett. K R U L P Po Lu J panen K-Ahl. Kr paan Kett. K U M Kõ S Po Lu Ra J Ku paa I, imperf panin K R L P M Kõ Lu Li J Ku pan̆nii I
1. panna (kusagile asetada v. pista v. lasta jne.); (selga, jalga jne.) panna | vn класть, положить, ставить, поставить, помещать, поместить; надевать, надеть и т. д.
Lu paa aro seinää nõjal pane reha seina najale
P pantii vettä tšugunikkaa, pantii lihaa süämie pandi vett (malm)potti, pandi liha sisse
Lu paa ravvaᴅ suhhõõ pane (hobusele) rauad suhu
K miä sinuu paan türmää ma panen su vangi
Lu saappugaa-põhja ku meeb rikkii, sis pannaa polu-põhja kui saapatald läheb katki, siis pannakse pooltald (alla)
K la paap paŋgõlõõ varoo las paneb pangele vitsa (peale)
Li klazikrintsoit tehtii, pantii klazit kõikk (klaas)akendega tuulekodasid tehti, pandi puha klaasid (ette)
Lu miä leikkazin irreᴅ, mettsävahti tuli, pani kleimad õttsaa ma lõikasin palgid, metsavaht tuli, pani (= lõi) templid otsa (= palgiotstele)
J ühsi lammaz rammitsõʙ, piäp panna maazi päälee üks lammas lonkab, tuleb panna (jalale) salvi peale
Lu merell on jää krompõlikko, kehno on panna võrkkoa vettee merel on jää konarlik, halb on lasta (panna) võrku vette
M omenat pannaz mah̆haa kartulid pannakse maha
I ehtiüʙ, busat paap kaglaa ehib end, paneb pärlid kaela
K pani üvät sõvad ülie pani ilusad (head) rõivad selga
Lu paan penžikaa päällee panen pintsaku selga
Lu paa hattu päχ́χ́ää pane müts pähe
K pani ne saappugad jalkaa pani need saapad jalga
P t́at́a võtti, tšintaat tšätee pani isa võttis, pani kindad kätte
2. nime panna | vn давать, дать имя
M risittääz lahsi, nimi kui tahoᴅ nii pannaᴢ ristitakse laps, nimi pannakse nii, nagu tahad
3. (mingisse seisundisse v. asendisse v. olukorda jne.) panna (ka impers.) | vn привести в какое-либо состояние, вид или положение
R siis panin opõzõõ rakkõisõõ siis panin hobuse rakkesse
Lu paat kaŋkaa niitee paned kanga niide
Lu paan kalat soolaa panen kalad soola
Li vihgot pantii roukkuu vihud pandi rõuku
Li rüiz on pantu kuhilallõ rukis on pandud hakki
Lu karzitud õhzat piäp kokkoo panna i põlõttaa laasitud oksad tuleb panna hunnikusse ja põletada
M paa tšäsi kulakkaa pane käsi rusikasse
Lu paa sõlmõõ pane sõlme
Lu paan lukkuu panen lukku
Ku kahz boranaa pant́śii sarvõd vast́śikkoo kaks oinast panid sarved vastamisi
Lu talo piäp panna kuntaa talu tuleb korda seada
J mitä va õli enez ümper, kõik pani panttii mida ainult oli (= leidus) enese ümber, kõik pani panti
Lu panna rihvii rehvida (purjed)
Lu pannaa snaasti ~ pannaa taglassɪ taglastada
L pannass minnua vätšizie mehelie pannakse mind vägisi mehele
K pokoinikka pantii mahaa surnu maeti maha
L piεp panna akkuna tšiin peab panema akna kinni
J koorma pannaa tšiin nooraakaa koorem seotakse (pannakse) köiega kinni
L tšεäppä pantii tšiini haud aeti kinni
Li eb ällüü panna suuta tšiin ei taipa suud kinni panna
Lu minnua alki tukõhuttaa, paab end́ee tšiin mind hakkas lämmatama, pani (paneb) hinge kinni
L pantii kazvamaa kapussaa pandi kapsast kasvama
L läsivä pannass issumaa haige pannakse istuma
Li toĺa pantii makkaamaa Tolja pandi magama
P raagat pantii põlõmaa haod pandi põlema
P panin erniet tšihumaa panin herned keema
Lu piäb olut panna tšäümää, hiivaakaa pannaa tšäümää peab panema õlle käima, pärmiga pannakse käima
Li kahs päivää õli kala soolaᴢ, siis pantii palvaumaa kaks päeva oli kala soolas, siis pandi (päikese kätte) kuivama
Lu piimä pannaa jamoomaa piim pannakse hapnema
L panõd ahjuo lämpiämää paned ahju küdema
4. (midagi) tegema panna v. sundida; (mingit) funktsiooni kandma; (mingisse) ametisse panna | vn заставлять, заставить делать; поставлять, поставить носить (какую-нибудь) функцию, назначать, назнаить на службу
P miε panõn tämää pajattamaa ma panen ta rääkima
Lu se paap peltšäämää see paneb kartma
S noorikkõ i ženiχa pannas suut antamaa peigmees ja pruut pannakse suud andma
M nältšä paab i jänessä suv̆vaamaa kk nälg paneb jänestki armastama
M tahop tõissa panna omaa pillii mukkaa tanssimaa tahab teist panna oma pilli järgi tantsima
L tahob näit panna tšedrεämεä tappurass šolkkaa tahab neid panna takust siidi ketrama
Lu tämä pani milta tšüüneled johsõmaa ta pani mul pisarad jooksma
Lu saunas tšülpessää põldikaakaa, se paab veree liikkumaa saunas viheldakse nõgesega, see paneb vere käima (liikuma)
Li kõig oovoššit saap panna isutaizõssi kõiki köögivilju saab panna ruudiks
P pani minua lammas karjaasõõ popasterissi pani mu lambakarja abikarjaseks
M siis pantii min̆nua piigassi, ńäńkkoissii laχsia vaattamaa siis pandi mind (teenija)tüdrukuks, (lapse)hoidjaks, lapsi hoidma (vaatama)
5. (trahvi jne.) määrata | vn назначать, назначить, накладывать, наложить (штраф и т. д.)
M tällee pantii nellä sat̆taa rubĺaa štraffia talle määrati nelisada rubla trahvi
J tänä voonn karjõmaass panti armõtoi suur mahsu sel aastal määrati karjamaa eest armutu(lt) suur maks
Lu piäp panna hinta pääle tuleb hind määrata
6. teha, valmistada, ehitada, asutada | vn делать, сделать, готовить, изготовить, ставить, поставить, строить, построить; основать
J naizõt pantii lahjaa naised tegid pulmakingi
K pannass kuhilaad nurmõõsõõ tehakse hakid põllule
J laki lahnaa soomussiissa, silta on pantu sipulissa rl lagi latika soomustest, põrand on tehtud sibula(te)st
Li oommõn millõ toob apinikka kattoa panõmaa homme tuleb mulle abiline katust panema
S poigaᴅ nõisas panõmaa üv̆vää kot̆tua pojad hakkavad head maja ehitama
J pantu ku paja pahainõ rl ehitatud kui vilets (sepa)paja
M miε tään, kõõz on pantu mativõõ tšülä ma tean, millal Mati küla on asutatud
7. (mõjustada või kahjustada äkilise või energilise tegevusega, näit. lüüa, nõelata, tulistada jne. | vn оказать влияние или повредить что-либо в результате внезапного или энергичного воздействия, напр. ударить, укусить, выстрелить и т. д.)
M primozloill pannaᴢ vooroa kootidega lüüakse järgemööda
U miä tätä tahõn niskaa panna ma tahtsin talle vastu kukalt panna
M pani kõrvilõõ, šokalta šokalõõ andis vastu kõrvu, põselt põsele
L kui viippazi kultamyõkaakaa, nii tuhattõmalt virstalt mettsεä maalyõ pani kui äigas kuldmõõgaga, nii lõi tuhandelt verstalt metsa maha
M tuli paab i metsää puud maalõõ välk lööb ka metsapuud maha
J ajad rattaad uhamaa – paat koorõma ümper lased vankri auku – ajad koorma ümber
M põtkuri lehmä paab maalõõ piimää põtkur lehm lööb piima(nõu) ümber
M pantii maalõõ püssüssä lasti püssiga maha
Kõ valkõat algõtti panna pulemötoissa (Len. 212) valged hakkasid tulistama kuulipildujatest
J kui mato pani, sis tarvis sooss võttaa muttaa, muakaa üväss õõrua kui madu salvas, siis (on) tarvis võtta soost muda, mudaga hästi hõõruda (salvatud kohta)
Lu omena puut tšülmä pani külm võttis õunapuud (ära)
8. laimata; sõimata | vn поносить; ругать(ся)
Lu meijjee isä on takasilmällin miiᴢ, niku takabaaba: ettee silmije on üvä, a takkaa silmije ain lõikkaᴢ, ain pani inemissä meie isa on silmakirjalik mees nagu keelekandja külaeit: silme ees on hea, aga tagaselja (silme tagant) aina lõikas, aina laimas inimest
Li ku pani minnua emikkaal küll sõimas mind ropult
Lu see paap proijjua see sõimab
9. (mingil viisil häält teha, näit. laulda, rääkida | vn подавать голос, напр. петь, говорить)
J sisavõ pani pajuᴢ rl ööbik laulis paju(põõsa)s
Ra ain laulua tämä pani tema ainult laulis
Lu tämä alki panna virroa ta hakkas kõnelema eesti keelt
■
Ra siis pantii jo tuli rihee siis pandi toas juba tuli põlema
I tarõssa tulõmmaɢ, paammaɢ samovaraa tuleme saunast, paneme samovari üles
Lu tšümmee seinää panin kaŋgassa kümme seina lõin kangast (käärpuudele)
P ruikkua panõmaa rõugeid panema
M baŋkkoo pantii pandi kuppe
Lu ku lehmäl vai inemizel kõvõni vattsa, sis pantii kliizma kui lehmal või inimesel jäi kõht kinni, siis tehti klistiiri
K nellätšümmettä poklonaa piεp panna peab tegema nelikümmend kummardust
Kõ varis pani munaᴅ vares munes munad
M ai ku pani aisamaa, kõv̆vii aizaʙ oi, kuidas hakkas haisema, kõvasti haiseb
Ku panin johsuu panin jooksu
Ra tämä pani putkõõ, johsi mettsää pakkoo ta pani putku, jooksis metsa pakku
M pani menemää, nii etti jalgat persee tap̆paavaᴅ pani minema, nii et jalad puutusid (puutuvad) tagumikku
J paap kõrvaasõõ paneb kõrva taha
Lu miä panin merkil(e) senee kõhaa, kuza tämä on ma jätsin meelde selle koha, kus ta on
J kõiɢ, mitä näet, paa panõlõ, siiz leet selv meeᴢ kõik, mida näed, pane tähele, siis saad targaks meheks
Kõ õlõn ize pannu tähelee sitä, etti suvi meep talvõa möö olen ise pannud tähele seda, et suvi läheb talve järgi
Lu kõik võtti sõi, pani nahkaa kõik võttis sõi (ära), pani nahka
Lu kõik pani päχ́χ́ää kõik õppis pähe
J miä õppizin orjuõõᴢ, panin pähee piikuõõᴢ rl ma õppisin orjapõlves, panin pähe piigapõlves
J paŋkaa pää täünn jooge end täis (= purju)
Ku nüt tarvis pannᴀ viimized voimaᴅ nüüd on tarvis viimane (viimased) jõud välja panna
Lu meeltä paaᴅ õpetad
Kõ nõize, kursi, tšühze, paa paksutta (Len. 225) kerki, pulmaleib, küpse, paksene
M lumipilvi tuli, voᴅ i lunta paaʙ lumepilv tuli – vaat ja sajabki lund
M möö vaa paamma tanttsua meie aga lõhume tantsida
M näᴅ ku jalgaᴅ koppaa paavaᴅ näe, kuidas jalad löövad tantsu!
L älä panõ pahassi ära pane pahaks!
Lu tämä ep paa millää ta ei pane mikski
J vassaa panõma vastu panema

parjaᴅ Lu-Len. Ku parjõᴅ Li J pl (laudadest kaariku v. vankri) küljed e. küljelauad; (kaariku v. vankri) kast e. kere | vn боковые стенки (одноколки, телеги); кузов (повозки)
Li parjõd õli ... aisaa tehtü kõlmõd aukkoa, sinne pantii kõlmõt puutõ pissüü. sis sihe õli lüütü lavvõᴅ, kui kõrkaa teiᴅ. vot i parjõᴅ kõrkaaᴅ. sis pääl õli pantu veel ... taas kõlmõd aukkoa, puu päällä. õltii parjõᴅ (kaariku) küljed oli(d) ... aisa sisse oli tehtud kolm auku, sinna pandi kolm puud püsti. Siis nende külge (sellesse) oli(d) löödud lauad (vastavalt sellele), kui kõrge (sa) tegid. Vaat ja (ongi) kõrged küljed. Siis peale oli pandud veel ... taas kolm auku (puusse tehtud), (ja) puu peale. (Niisugused) olid (kaariku) küljed
Lu rattail õltii koikad iĺi parjõᴅ, lavvassa tehtü kaarikul oli kast ehk kere, laudadest tehtud
Lu vaŋkkurii parjõᴅ vankri küljelauad, vankri kere.
Vt. ka rattaa-parjaᴅ

pojo K L P M Kõ S Po Lu J I (R Li), g pojoo R J pojuo K poj̆joo M Kõ-Len. I poiss, noormees; poissmees, vanapoiss | vn мальчик, молодой человек, парень; холостяк
P miä õlin nuor pojo viel, vuotta kuutyõtõ·ššõmyõ mina olin veel noor poiss, aastat kuusteist
P pojod ain tšäüsiväd meil taraz õunõi varkail poisid aina käisid meil aias õunavargil
K pojod issuzivaᴅ, garmonia pillittiväᴅ poisid istusid, mängisid lõõtspilli
I pojot tetšiväd lõõkuu tšehštšül̆lää poisid tegid kiige keset küla
P sis plokattii munõi, tüttäret pojoikaa siis koksiti mune, tüdrukud poistega
M võib ihassua hullussi pojo noormees võib hullusti armuda
M miez õlitši kaźee tšül̆lää pojo mees oligi selle küla noormees
M kõrkõa pojo pikakasvuline noormees
M kooli pojonn, bõllu naiziza suri poissmehena, polnud abielus.
Vt. ka poika, poissi, poja, poju

prooba: prooʙ J-Tsv., g proobaa ~ prooba J proov, katse | vn проба
teemme siis prooba, katsomm kui vikahtõ lõikkaaʙ teeme siis proovi, vaatame, kuidas vikat niidab (lõikab)
took kattsoa, miltäizee proobaa siä teiᴅ too näha, missuguse proovi(töö) sa tegid.
Vt. ka proobu, proovvi

puupaŋkõ (I) puupang, puust pang | vn деревянное ведро
astiat tetšiväᴅ i paŋgõt, puupaŋgõt tetši-väᴅ (mehed tegid ise kodus puunõud valmis:) astja(i)d tegid ja pange(si)d, puupange(si)d tegid

pää Kett. K L P M Kõ S Po Lu Li Ra J I Ku (R Ma) pεä L P peä K-Ahl. (R-Reg.) päh Kr Пэя ~ Пя Pal₁ Пэ́а K-reg₂ Ii-reg₁ Пеа Tum., g pää K L R P M Kõ S Lu Li Ra J I Ku
1. pea (inimesel v. loomal) | vn голова (человека или животного)
M bõõ meessä möö pää, varma meeᴢ, a pää peen pea pole mehe järgi, tugev mees, aga pea väike
Lu tämä leikkas kukolt pää poiᴢ ta raius kukel pea maha
Lu mutukal on pää ja äntä vaa, sis tuõp konnassi kullesel on ainult pea ja saba, siis (pärast) muutub konnaks
Lu kala algap pillaussa päässä kala hakkab riknema peast
P nõizõp päätä vaivattamaa pea hakkab valutama
Lu tokku katolt pää eeᴢ kukkus katuselt (alla), pea ees
L tšülmää vettä valõttii pεässä jalkoissaa külma veega valati pealaest jalatallani üle
Ra sisar on päätä kõrkaapi velloss õde on vennast pea jagu pikem
I dohtõri lõõkutti päällä arst vangutas pead
Lu sitä tüütä tehä, nii parõpi oma päätä särttšää seinää parem oma pead vastu seina taguda, kui seda tööd teha
Lu miä ku sill annõn päätä müü ma kui annan sulle vastu pead!
Lu niku varill leiväll päätä müü lüütü (juhmi inimese kohta öeldakse:) nagu kuuma leivaga vastu pead löödud
Lu eestää õli rikaz i uhkaa, a nüd on pää maaᴢ enne oli rikas ja uhke, aga nüüd on pea norus
J pää nizgõᴢ pea kuklas
M ize niku rapatšivi: kui tšut́, nii taaz on pää põhguza, taaz läziʙ ise (on) nagu rabe kivi: (nii) kui vähe (midagi on), siis on taas asemel maas (pea põhus), jälle on haige
M sillõ ain bõõ aikaa, lennäd mennä, pää kõlmõttomann jalganna sul pole eales aega, kiirustad (lendad minna), pea kolmandaks jalaks (= pole aega mõtlemiseks)
Ra mil on nii paĺĺo tüüᴅ, kõik üli pää mul on nii palju tööd, kõik üle pea
M tšen̆nee pää eel siä laulaᴅ (kui kana laulab, öeldakse:) kelle pea (mahalöömise) eel sa laulad?
I millõõ piäʙ võttaaɢ lekarstvoo päässä ma pean pea(haiguse) pärast rohtu võtma
I nõizii läs̆simää päälee rõhgaa (mu) pea jäi väga haigeks
M ruskõa pää punapea
Lu opõzõõ pää fig hobusepea (= suur pikergune pea)
L kunikkaa pεä antaass fig kuningapea (= tsaaripildiga rublane raha) antakse
Lu pää laki pealagi
J pää pint meni kärnää peanahk läks kärna
J oŋ ko sill ajut pää luuᴢ on sul ajud pealuus (= on sul mõistust peas)?
J boranaa pää luu oinapea (oina pealuu), lollpea
Lu pää mozgiᴅ (pea)ajud
Lu nenää sõõrmõt kõikk vaivataʙ, ku on pää tauti ninasõõrmed kõik valutavad, kui on nohu
S pää täi peatäi
Lu ku üüll on kehno pään aluᴢ, nõizõp kagla soonia vaivattamaa kui öösel on halb peaalune, siis hakkavad kaelasooned valutama
Lu tšuutol on pää aukko särgil on peaauk
J tubakk massin õlitši tilal pää vittsõᴢ tubakakott oligi voodipäitsis
2. pea (mõtlemisorganina), mõistus, mälu | vn голова (как орган мышления), разум, ум
M parta kazvap tšiirepää ku meeli pääᴢ habe kasvab kiiremini kui mõistus peas
Ku suurus suuhoo, meeli päähää kk hommikueine suhu, mõistus pähe
Lu vätšizee pähhee ep paa vägisi pähe ei pane (= selgeks ei tee)
M meni meeli pääss vällää, pää niku paŋɢ [= paŋkõ] mõistus kadus peast, pea (on) nagu (tühi) pang
Lu niku tuuli vei päässä poiᴢ nagu tuul viis peast (= meelest ära)
Lu tämä on päässä vähäizee kerttäünüᴅ ta on peast väheke põrunud (= tal on mõistus veidi segi)
M õmassa päässä sen̆nee tein tegin selle omast peast (= oma aruga)
M täll on tuuli pääzä tal on tuul peas (= tal on pea tuult täis, tal on mõtted laiali)
Lu täl tšiittemin meni päh́h́ää tal hakkas (läks) kiitus pähe (= kiitus tegi ta upsakaks)
M tämä on üvä lahs, tämässä eb mee sõna päχ́χ́ää ta on hea laps, tema pärast ei tule (kuri) sõna keelele (pähe) (= temaga ei tule kurjustada)
Li kui näil eb mee see läpi pää kuidas see neid ära ei tüüta
Lu ep piä päätä rikkoa ei maksa pead murda
J miä pää ävitin ma kaotasin pea (= ma ei teadnud, mida teha)
Lu tüttö poigal pöörütti pää tüdruk ajas poisil pea segi
M umalik̆kaa piäp pää praavittaa joobnu peab pead parandama
J paŋkaa pää täünn jooge end purju (võtke pea täis)
J sai pää soojõssi sai pea soojaks (= jäi vinti)
M pää algaʙ höpsiä pea tikub unustama
M milla pää ümperikkua meeʙ mul käib pea ringi
M χullu pää jalgolõõ eb anna sihaa vs hull (= rumal) pea ei anna jalgadele asu (= kui ei jaga pea, siis jagavad jalad)
M kõva pää, kehnossi õppõõʙ kõva pea, halvasti õpib
M nii on puusta pää niku perze on nii tühi (= rumal) pea nagu perse
U unõkkaa pääkaa on kehno tehä tüütä unise peaga on paha tööd teha
J umalõss pääss eb mäleht mitä egle tetši ei mäleta, mida eile purjuspäi tegi
L seltšiä pää selge pea (= selge mõistus)
M meelevä pää tark pea
M teräsättü pää terane pea
M puussa pää puupea, lollpea
J rappa pää nõrk pea (= pea, mis hakkab kergesti ringi käima)
3. pea (juuste, soengu tähenduses) | vn голова (в значении волос, причёски)
P tüttärikkõin sutši päätä tüdruk kammis (suges) pead
M pää on niku avu haijallaa pea on nagu ahjuluud harali (= juuksed on sassis)
M nõistii päätä ettsimää hakati pead (= peast täisid) otsima
M ku on möllättü pää, siz juõllaᴢ: il̆laa avut silmiiltä kui on pea (= juuksed) sassis, siis öeldakse: korista ahjuluud silmilt
Lu sasi pää sasipea
Lu poĺskaa viisii pää poola viisi pea (= lahuga juuksed)
M ruskõa pää ~ Li ruskaa pää punapea
Lu pilkko pää õpõn lauk(pea) hobune
J pää piiri juukselahk
4. pea, kupar, tipp jne. (taime, eseme jne. hrl. eesmine v. ülemine v. pealmine osa) | vn головка (растения; верхняя или передняя часть предмета)
Lu kuza on üvä maa, rüttšees kazvap kahs päätä kus on hea maa, (seal) kasvab rukkil kaks pead
Lu õzral on pää i nizul pää odral on pea ja nisul (on) pea
M pää, hot́ miltizee leivää pää (vilja)pea, ükskõik millise vilja pea
M jõka pää võtõttii maassa iga (vilja)pea võeti (= korjati) maast (üles)
M tšako kukub nii kaugaa, kunniz õzra ep tšäänü päälee kägu kukub nii kaua, kuni oder hakkab pead looma
M õzraa pää jo painuʙ odrapea juba paindub (= tera on küps)
M Li rüttšee pää rukkipea
Li nizuu pää nisupea
J linat kehnossi tapõttu, päät kõik terveeᴅ linad (on) halvasti raatsitud, kuprad kõik terved
M lin̆naa pää linakupar
M pantii päitä koko astia pandi (kapsa)päid kogu astja täis
M kapusaa pää kapsapea
P kõm kahs vihkua õli kuhilaall pää kolm, kaks vihku oli (vilja)hakil pea(ks)
M adralla kahs saarnapuuta, siz on loopi, siz on pää, pääsurja, siz on aizaᴅ (puu- e. hark)adral (on) kaks sahkpuud (e. haru), siis on (adra)lusikas, siis on (adra)pea, siis pärapuu, siis on aisad
Kõ tšen rahaa tõi, tšen naglaa ilmaa päätä (Len. 216) kes tõi raha, kes ilma peata naela
M kazvaass kauniit pääᴅ kasvavad haava- e. punapuravikud
J õppõizõõ einää päässä rl hõbedase heina otsast
Lu kopitattii marjaa päät, kuivõtõttii i javõttii korjati hapuoblika õisikuid, kuivatati ja jahvatati
J villaa pää villpea (rohttaim)
Ra luukaa pää sibula mugul
M ŕumkaa pää viinaklaasi ülemine osa
J kolkaa pää nurga tipp
J saappõgaa pää saapapealne
Li sõrmõõ pää sõrmkübar
M nännee pää rinnanibu
Lu mulkuu pää peenise pea
J pää kapuss peakapsas
J pää viĺĺ seemenessi, põhjõ viĺĺ sikoilõõ parem vili seemneks, (aganane) põhjavili sigadele
5. (eseme) pea e. käepide | vn черенок, ручка, рукоять
Lu kurasõõ pää noa pea
J mõõkaa pää mõõga käepide
6. pea, juht, eestvedaja | vn глава, предводитель
Lu siε õõt taloo pää sina oled talu pea (= peremees)
7. adj pea-, peamine | vn главный
J pää tappõjõ isutõtti türmää peamõrtsukas pandi vangi
■
Lu se on pää magjõᴢ see (inimene) on suur maiasmokk
M söötii luinaa päinää kõikk kk söödi kõik koos luude-peadega (= söödi kõik viimseni ära; söödi kõik koos naha ja karvadega ~ saba ja sarvedega)
J kerääjät kaŋkaa kutovaᴅ, matkalaizõt päät pantii rl kerjajad koovad kanga, teekäijad tegid lõpu.
Vt. ka akanapää, avupää, bulipää, hallipää, haššipää, hölöpää, ivuspää, kaatteripää, kagra-pää, kapussapää, kassapää, kaššalpää, kepii-pää, koiramarjapää, kretšina-pää, kukkulpää, kähärä-pää, lanttupää, lidnaapää, linapää, lintti-pää, maripää, marjapää, mulipää, mussapää, mätäpää, naakkapää, nisu-pää, nõtšipää, nännää-pää, painopää, paĺĺaspää, paŋkõpää, pilkkopää, pleeššipää, punapää, puupää, puustapää, põskipää, pöllüpää, pöppärä-pää, püllüpää, risikkopää, rüispää, rütšeepää, saatto-pää, sapanopää, sarvipää, suukkuripää, sürjü-pää, šaaripää, šašipää, šuppupää, tohopää, tšaropää, tšikkarpää, tšippurpää, tšünnärpää, tšütšäl-pää, tuhkapää, tuhlapää, tuhmapää, tukkapää, tuulispää, tüttöpää, uzalus-pää, valkõapää, vatupää, vesipää, villapää¹, vääräpää, õzra-pää, ähüpää
Vt. ka päähüᴅ

päärämä M Lu Li J pääremä (M) päärem Ra J-Tsv. päärmä K M Lu (J-Must.), g päärämää M J pääremää J päärmää Lu
1. palistus, õmblus, kant, rant | vn подгиб (подола), шов, обшивка, рант
M kaŋkaa õtt-saa päärämöi tehtii, etti ep purkaus kaŋgaᴢ kanga otsa tehti palistused, et kangas ei hargneks
J taita et tunn õmmõll, ku teid nii paksuu pääremää (sa) vist ei oska õmmelda, kui tegid nii paksu palistuse
K alta õlivat päärmäd vyšittu alt olid palistused tikitud
Lu saappa-gaa päärmä sääriku rant (= õmmeldud ülaserv)
2. haavaarm | vn рубец
Lu raana on õmmõltu tšiin, jäi päärämä haav on kinni õmmeldud, jäi arm.
Vt. ka päärme

seinä-tunniᴅ Li sein-tunniᴅ J-Tsv. seinakell | vn стенные часы
Li meil õli tehtü mokoma kaappi, seinätunnid õli sinne pantu meil oli tehtud niisugune kapp, seinakell oli sinna (sisse) pandud
J siäkse pilautit sein-tunniᴅ kas sina tegid seinakella katki?

seppä Kett. K P M Kõ Ja Lu Li J I (Ke-Set.) sepp J-Tsv. Сеппа Tum., g sepää Lu J sepä J-Tsv.
1. sepp | vn кузнец
Li seppä teep pajas tüütä sepp teeb (sepa)pajas tööd
K seppä tetši naglaᴅ sepp tegi naelad
K sepät tetšivät pluugõita sepad tegid atru
Lu seppä ravvotaʙ õpõzii sepp rautab hobuseid
Lu tormaat seppä paaʙ ree jalaserauad paneb sepp
M seppä pikkaraizõl vasaral lööʙ, a tõinõ lööʙ suurõl sepp lööb väikese vasaraga, aga teine (mees) lööb suurega
M jõka tšüläzä õli õma seppä igas külas oli oma sepp
J vee tširves sepälee, laa tereseʙ vii kirves sepale, las teritab (ära)
M peremmees tuõp kot̆too sepilt peremees tuleb sepa juurest (sepalt) koju
Lu tšülmä seppä vilets sepp, soss-sepp
J sepä vasar sepa vasar
2. meister, ehitaja | vn мастер, строитель
J vello venoizõõ seppä, laivõ-seppä lagluõni rl vennas, venekese meister, laevaehitaja, mu lagleke.
Vt. ka laiva-seppä, tšäsiseppä

silta Kett. K L P M Kõ S V Po Lu Li Ra J I (Ku) silt J-Tsv. sillta Kr Си́лда K-reg₂ Ii-reg₁ Силда Pal₂ Силта Tum., g sillaa K P M Kõ S Lu Li J I
1. sild | vn мост
M meill on jõğgõõ silta i rih̆hee silta meil on jõe sild ja toa põrand
Lu nävät tehtii siltaa kahs päivää nad tegid silda kaks päeva
J tšehtšüläz õli suur silta, sillall tantsittii ja laulõttii keset (Jõgõperä) küla oli suur (jõele ehitatud) sild, sillal tantsiti ja lauldi
I piεb mennä ül̆lee sillaa peab minema üle silla
S meni üli tšäm̆mee sillaa läks üle Tšäme (jõe) silla
M õli tehtü niku silta, ned́d́ee pääll uhottii sõppaa (pesutiiki) oli tehtud nagu sild (= pesupink), selle (nende) peal pesti pesu
J sillaa balkõd mätänesti sillatalad mädanesid (ära)
2. põrand | vn пол
J silta õli lautoissa põrand oli laudadest
M sillaa alla ovat slega-irreᴅ põranda all on talad
K saunaz elimmä, räsäss eb õllu, siltaa eb õllu saunas elasime, katust ei olnud, (laud)põrandat ei olnud
K viskuass deŋgoi sillalõõ (pulmakomme:) visatakse raha põrandale
L tuotii sillalyõ õlkai põrandale toodi õlgi
P räštogassi pestii sillaᴅ jõuluks pesti põrandad (puhtaks)
M sõmõr-tšivellä möö pezemmä valkõita siltoita liivakiviga me peseme valgeid (= värvimata) põrandaid
S lahs isup sillall laps istub põrandal
J silta on pantu sipulissa rl põrand on tehtud sibulatest
M sorukas silta prahine põrand
M koominaza õli savvinõ silta i riigaa süämmezä mokom sama rehealuses oli savist põrand ja rehetoas oli samasugune
M rihee silta toa põrand
M saunaa silta sauna põrand
M sarajaa silta kuuri, küüni põrand
M meill on sillaa aluᴢ, menen sillaa al̆laa ja toon omenii meil on põrandaalune (kelder), lähen põranda alla ja toon kartuleid
3. laevalagi, -tekk | vn палуба
Lu laivaa silta laevatekk
■
Lu kello drilizep sillanal kell tiriseb põranda all
Lu iiri meni sillannal takaaᴢ hiir läks põranda alla tagasi.
Vt. ka puu-silta, tšehsisilta
Vt. ka silta-maa

sünti K-Ahl. K L P M Kõ S Po Lu J (Kett.) sünni Lu J Синди Tum., g sünnii L S Lu J sünni J patt | vn грех
K tämä peltšäz viinaa sünnissi ta pidas (pelgas) viina patuks
Lu kaukõpaal paaᴅ, vargõssa sünnii ed veitä vs paned (asja) kaugemale, ei vea varast patu sisse
L se õli suur sünti, ko miez nätši naizyõ ivuuhsiita see oli suur patt, kui mees nägi naise juukseid
Kõ se õli sünti suur, ku mees sei hattu pääzä see oli suur patt, kui mees sõi, müts peas
S pühäz õli sünti tšävvä issumaa paastuajal oli patt käia istjatsil
M pääzet siä aaduusõõ, siä paĺĺo süntiä teiᴅ sa satud põrgusse, sa oled palju pattu teinud (tegid palju pattu)
J tapamm, sis sünni tuõʙ (kui) tapame, siis tuleb patt
Lu siis menin süntii, suvattava kaa tein lahzõ (Must. 158) siis langesin pattu, armukesega tegin lapse
J süntii laŋkõma pattu langema
J süntii saattõma pattu ahvatlema, (ära) võrgutama
J veätteep tõiss süntii ahvatleb (veab) teist pattu (tegema)
L virutõttii kõik sünniᴅ vällεä (allikal ohverdades:) loputati kõik patud välja
Lu papillõõ veet sünniᴅ preestrile viid patud
Po ku bõlõ paĺĺo süntijä, sis puutub entši jumalalõõ kui pole palju patte, siis jõuab hing jumala juurde
J ehan jumal kõikiit sünnii paa sünnissi ega jumal kõiki patte patuks pea.
Vt. ka sünnü

süsi K-Ahl. L P Pi Ke M Kõ Lu Ra J-Tsv. I (Kett. K-Al. R-Lön. R-Reg. Ja-Al. Kr), g süee M Lu J süe L M J, pl schüwed Kr süsi | vn уголь
Lu piäb nuuzgõtõ pärreelt süsi peerult tuleb süsi (ära) nuusata
J ripilaka tõmmõta süsii(t) ahjoss roobiga tõmmatakse söed ahjust (välja)
Lu a se, mikä jäi perrää tõrvaa, meil kutsuttii süsi; se süsi meni pajjaa, seppiil aga seda, mis jäi pärast tõrva(ajamist), kutsuti meil süsi (~ söeks); see süsi läks sepapajasse, seppadele
Lu mussõp süttä, makkõap mettä? – uni (Must. 139) mõist mustem söest, magusam meest? – Uni
J süessi põlõma söeks põlema
J süet tuhkausti söed põlesid tuhaks (tuhastusid)
Lu paaru-kattilaa lämmitettii enne algookaa i süeekaa aurukatelt köeti ennemalt halgudega ja söega
Lu sis kannaa veel kärtütetää võõnol tulõl, süsijee pääl siis kõrvetatakse (kitkutud) kana veel nõrgal tulel, süte peal
J süeka keitetä samavaraa söega köetakse samovari
Lu pärettä põlõtõttii, vesi õli alla, kuhõõ tokkuzivat tulõkkaat süeᴅ peergu põletati, vesi oli all, kuhu kukkusid tulised söed
M staruχa pani süs̆siε tulõkkaisia rehtilälee vanaeit pani pannile tuliseid süsi
P tšihvat süjeᴅ ~ Lu varit süeᴅ tulised söed
Lu sammunu süsi kustunud süsi
M kase on puin süsi, puussa see on puusüsi, puust (põletatud)
Lu tšivi süsi kivisüsi
Lu süee lastamin söe lastimine
M avattii süsi kuĺa (Set. 11) (nad) tegid söekoti lahti
M tšen täätäiᴢ, mitä min̆nuu süämmell on: siäl on pantu, niku kuumõzõt süeᴅ kes teaks, mis on minu südamel: sinna on pandud nagu tulised söed
P täll on nii tšiire, isub niku tulisii süsii pääl tal on nii kiire, istub nagu tuliste süte peal
■
M süttä jak̆kaa, jagõttii nii: isumma kõikii räätua möö, a kump on vahti, sill on süsi tšäjezä, ühelee jätäp süee; siz arvaap tšell on süsi (lastemäng:) sütt jagada, jagati nii: istume kõik reas, aga kes on otsija (vaht), sel on süsi käes, ühele jätab söe (kätte); siis mõistatab, kellel (= kelle käes) on süsi (mida antakse kogu aeg edasi).
Vt. ka tšivisüsi

tehä Kett. K L P M Kõ S Po Lu Li Ra J I Ku (R-Eur. R-Lön. R-Reg. U V Kr) teh́ä J-Tsv. teχ́ä K teh́h́ä Lu Li teχ́χ́ä Lu teh́h́ᴇ J-Tsv. tehäɢ I tetä (M), pr teen K U M Kõ Lu J Ku tõn Lu tien K-Ahl. L P tii I tiin Lu Li tegen ~ teǵǵen Kr, imperf tein K L P M Kõ S Po Lu Li Ra J Ku tei I
1. (midagi) teha, valmistada, ka impers. | vn делать, готовить (что-нибудь), также безл.
J tämä tetši tüütä päivässä päivää ta tegi tööd päevast päeva
S kõik tööt kotonn tehtii tšäzii kõik tööd tehti kodus käsitsi
I miä paĺĺo tei tüütä ma tegin palju tööd
P tüötä tehezä õlõn ain elännü tööd tehes olen aina elanud
Lu tämä ep tunnõ mittä izze tehä, a piäp tšüssüä tõiss inemissa, tšen tälle tetšeiᴢ ta ei oska ise midagi teha, vaid peab paluma teist inimest, kes talle teeks
I izeɢ tiiɢ, kui tunnõᴅ ~ kui tääᴅ tee ise, nagu oskad
M miä teen sen̆nee veš̆šaa niku iigruškaa kk ma teen selle asja mängides (nagu mänguasja) valmis
K sukkaa tehtii kooti (tehti) sukka
M tee niitilee sõlmu õttsaa tee niidile sõlm otsa
M piäp tehä tuli peab tuld tegema
Lu järvisoos tehtii einää Järvisoos tehti heina
M nõisas kuhjaa tetšemää hakatakse kuhja tegema
M tehäz rütšelee maata tehakse (= haritakse) rukkile maad
P paarńuolõ tehtii sütšüzün rüiᴢ kesale külvati (tehti) sügisel rukis
Lu suurimoi teχ́χ́ää kagrass tangu(sid) tehakse kaerast
I tii sigalõ süümissä teen seale sööki
M maa-tšimoᴅ, nävät toožõ tehäz mettä kumalased, nemad ka teevad mett
J tetši turhii minuu emäni tetši turhii tuutijani rl tegi asjata mu ema, tegi asjata mu äiutaja
Lu tämä tetši senee millõ vihutta ta tegi seda (selle) mulle vihuti (= meelega)
P nõizõmma riht tetšemää hakkame maja ehitama
K tehtii rissiä tehti ristimärk
M unostat tehä rissiä et̆tee unustad risti ette lüüa (ristimärki ette teha)
P škelmi pojo, škelmüüttä tieʙ kelm poiss, teeb vallatust
L tehkaa meilie tilaa tehke meile ruumi
M raja õli tettü piirjoon oli tehtud
K korovota tehtii ringmängu mängiti (tehti)
M tee tällee tšäeekaa, tee lehvita talle käega, lehvita
J rauhaa tetšema rahu tegema
M tetšivät süntiä (nad) tegid pattu
Lu tetši enel surmaa (ta) tappis enese
M tehäz lauta kaetakse laud
M talvõll teep soojaa talvel teeb sooja (~ talvel läheb ilm soojaks)
2. (midagi) pidada, korraldada, teha | vn справлять, устраивать
K üli kahõõ nätelii pulmat tehtii kahe nädala pärast peeti pulmad
K tehäss sχotka peetakse (küla)koosolek
P siis tehtii suuto siis peeti kohut
L tetšivät sõa hakkasid sõdima
3. poegida, sünnitada | vn телиться, жеребиться; родить
P lehmä tieʙ vazikkaa lehm poegib
M opõnõ tetši śalgoo hobune tõi varsa
S miä izze lauttas tein lahzõᴅ ma ise sünnitasin lapsed laudas
4. nõiduda, kaetada, halba teha | vn колдовать, сглазить, причинять, причинить вред
J tütöd nõitomusii tetšiväᴅ tüdrukud nõidusid (tegid nõidusi)
M miε n täätännü, etti töö teettä ap̆pia ma ei teadnud, et te annate abi (nõidudes)
Lu nõizõp silmiekaa kehnoo tetšemää hakkab silmadega halba tegema (= kaetama)
P sein obaχkoi, nõisi millyõ paskaa tetšemää sõin seeni, mul hakkas halb
5. muuta, teise olukorda viia | vn привести в другое состояние
L tie õnnõvassi nuort nuorikkõa tee noor noorik õnnelikuks
Lu narrip koiraa, tiip koiraa ärriässi narrib koera, teeb koera tigedaks
J puussi-paĺĺassi tetšema puupaljaks tegema
J purussi tetšemä puruks tegema
■
M tehäze mak̆kõata (pulmakomme:) tehakse „magusat” (= peigmees ja pruut suudlevad)
J ruttoa taga tetšemä tagant kiirustama
J ińemizet tetšiväd lupausõᴅ inimesed andsid tõotuse(d)
Lu sis tetši pitšää nenää siis tegi pika nina

treŋgi Kett. K-Set. L P M Kõ Lu Li J-Tsv. I Ku (Ra) trengki K-Ahl. treŋki Len. L P M Lu Li J (I), g treŋgii P Lu J
1. sulane | vn батрак, работник, слуга
P miε õlin ühes talos treŋkin ma olin ühes talus sulaseks
Lu tämä ahisattii treŋgissi ta pandi (vägisi) sulaseks
Lu miä võtin treŋgii, palkkõzin treŋgii, i müü treŋgiikaa sopizimma ma võtsin sulase, palkasin sulase, ja me saime sulasega hästi läbi
Lu mill om palkattu treŋki maata tšüntämää mul on palgatud sulane maad kündma
Li treŋgi õli meezeläjä, naizeläjä õli piika sulane oli meesterahvas, naisterahvas oli teenijatüdruk
Lu eb õõ jumalaa kotonn, on jätettü treŋgiᴅ, nüd on pitšällized vihmaᴅ ei ole jumalat kodus, on jäetud (vaid) sulased, (seetõttu) on nüüd pikaajalised vihmad
Lu päält-kattsoja õli, pomešikaa treŋki oli (töö) ülevaataja (= kubjas), mõisniku sulane
Lu tšesä treŋki suviline
Lu kuulin treŋki kuuline sulane
Lu kurissunõõd õllaa pahaa treŋgin poonud on vanakurja sulaseks
M treŋki meeᴢ sulane
2. palgaline, sulane (purjelaeval); madrus [?] | vn наёмник, судорабочий (на парусном судне); матрос [?]
M piettii treŋgiitä aluzmeheᴅ. peremmeez õli aluzmeeᴢ, a töövätši õltii treŋgiᴅ laevaomanikud pidasid sulaseid. Peremees oli laevaomanik, aga töötegijad olid sulased
Li aluzmehel õltii tüüläiseᴅ, tüütä tehtii siäl, nee õltii aluzmehee treŋgiᴅ laevaomanikul olid töölised, tegid seal tööd, need olid laevaomaniku sulased
Lu minuu meez õli alusõõ pääl vanõpi treŋgi minu mees oli purjelaeval eestööline (~ vanemmadrus)
■
Lu hoonoo treŋki (vesi)kiil
Lu pahaa treŋgiᴅ suured rohutirtsud (~ vanakuradi sulased).
Vt. ka hoono-treŋki, maa-treŋgi, meestreŋgi, päiv́-treŋgi, tšesä-treŋgi, vahtitreŋki

tšehsitšülä L tšehtšülä K Kõ Lu J (U) tšehštšülä M I küla keskmine osa, küla keskkoht | vn центр деревни, середина деревни
Lu tšehtšülä kõik põli küla keskmine osa põles kõik maha
K noorizo tšäüs munõi veerettämää eninpään tšehtšüläᴢ noored käisid lihavõtte ajal küla keskel mune veeretamas
I pojot tetšivät lõõkuu tšehtšül̆lää poisid tegid kiige küla keskele

tšäsitöö¹ M tšäsi-töö K tšäsi-tüü J-Tsv.
1. töö | vn работа, труд
M tällä läheʙ tšäessä jõka tšäsitöö tema käes läheb (= õnnestub) iga töö
2. käsitsitöö; käsitöö | vn ручная работа, ручной труд; рукоделие
M siz alkõ tšäsitöö, naizõd võtõttii tšät̆tee aŋgoᴅ, nõistii puissamaa õlkai siis algas käsitsitöö, naised võtsid kätte hangud, hakkasid puistama õlgi
K tšäsi-töötä tetšiväᴅ käsitööd tegid (naised)
J meill para·iko teh́h́ä tšäsi-tüüt: tšen tšedrääʙ, tšem võrkkoa kuoʙ, tšen õmpõõʙ meil tehakse parajasti käsitööd (= kergemat tööd): kes ketrab, kes koob võrku, kes õmbleb

tuuli¹ K R L P M Kõ S Lu Li Ra J I Ku Ту́ули K-reg₂ Туули Ii-reg₁ tuule ~ tuhli Kr, g tuulõõ M Lu Li J tuulee Ku
1. tuul | vn ветер
Kõ kase tuuli veep kattilass kalat vällää see tuul viib kalad katlast välja (kala ei näkka)
Lu miä üvässi mälehtin, a nüd niku tuuli vei päässä poiᴢ ma mäletasin hästi, aga nüüd nagu tuul viis peast ära
K tuul on päivää nõisõmassa tuul on päikese tõusu poolt
Lu tuuli ku meneb vassa päivää – ebõ·õ üvä, tääp kehnoa ilmaa kui tuul puhub vastupäeva – ei ole hea, ennustab halba ilma
Lu koira haukkuuʙ, a tuuli kannaʙ vs (kuulujuttude levimise kohta:) koer haugub, aga tuul kannab
M tuuli häilütäp puita tuul kõigutab puid
Lu tšizgop tuulta kisub tuult (= tuul tõuseb)
J nii on tüüni, tuulõõ entšiä eb õõ on nii vaikne, tuuleõhkugi ei ole (tunda)
Lu tuli vuhisõʙ, tääp tuulta tuli vuhiseb, ennustab tuult
Lu ku tuult ebõ·llu, peremmeez vilisti, siis tuul tuli. kaugaa vilisti kui (merel) tuult ei olnud, siis (purjelaeva) omanik vilistas, siis tuul tuli. Kaua vilistas
Lu ku õli ühes pool ain suur tuuli vassa, võtti peremmees tšetvertaa viinaa ja juutti komandaa, siis tuuli muutti kui ühelt poolt oli suur tuul aina vastu, võttis (laeva)omanik veerand pange viina ja jootis meeskonda, siis tuul pöördus
Lu meil ku tahottii jott tuuli muuttuiᴢ, siz rikottii saunass ahjo, aluzmehennaizeᴅ tehti sitä kui meil taheti, et tuul pöörduks, siis lõhuti saunas ahi, meremeeste naised tegid seda
P vassaa tuulᴅ vastutuult
Lu aluz meep tiukkaa tuult purjelaev sõidab tihttuult (= poolpõiki vastutuult)
J taka tuuli pärituul
P perälliss tuulᴅ pärituult
Lu eri tuuli korraga maa ja mere poolt puhuv tuul
Lu ülägo tuuli idatuul
Lu ahava tuuli kuiv tuul
Lu tuuli sappi tormi kese, tormisilm
J alt tuulõõ viĺĺ alttuule vili (tuulamisel eralduv halvem vili)
J päält tuulõõ viĺĺ pealttuule vili (tuulamisel eralduv parem, puhtam vili)
Lu tuulõõ repimin tuuleiil
M tuuli sillõ tak̆kaa ~ üvää tuulta sillõ tak̆kaa pärituult sulle!
P tällie pajata niku tuulyõsyõ, ühess kõrvass võtaʙ, tõizõss lazzõb vällää kk talle räägi nagu tuulde: ühest kõrvast võtab (vastu), teisest laseb välja (~ ühest kõrvast sisse, teisest välja)
J tuulõss võtõttu juttu tuulest võetud jutt (= tühi kuulujutt)
2. ilmakaar | vn страна света
Lu esimezet tuulõᴅ: itä, läns, pohja, lounaᴅ põhiilmakaared: ida, lääs, põhi, lõuna
3. rumb (üks kompassiringi 32 punktist) | vn компасный румб
Lu kumpasil onõ kõlmõtšümmet kahs tuulta kompassil on 32 rumbi
■
M täm on niku tuuli hattu, täm̆mää tšäezä rahad evät kestä ta on nagu tuulepea, tema käes raha ei püsi
P miε tein tällyõ tuulyõ ma tegin talle tuule (alla)
Lu ku inemin meeb naapurii vai tõisõõ talloo ilm azzaa, siis tälle jutõlla, što siä tulit tuulta ajamaa kui inimene läheb naabri juurde või teise majja ilma asjata, siis talle öeldakse, et sina tulid tuult ajama
M täll on tuuli pääzä ta on peast segi
M tuulõõ lentua lutši staruχa vanaeit luges nõiasõnu lendva vastu
J tuulõõ ruikko tuulerõuged
J tuulõõ rappamin palavik külmetamise tagajärjel.
Vt. ka erituuli, etelä-tuuli, itätuuli, jürkkü-tuuli, kakkotuuli, kaŋkaa-tuuli, katkõtuuli, kärmä-tuuli, lootuuli, looto-tuuli, lounattuuli, länsi-tuuli, maatuuli, merituuli, muuttotuuli, perätuuli, pohjatuuli, pohjotuuli, põhituuli, pää-tuuli, pääli-tuuli, rantatuuli, takatuuli, tšehsituuli, tšerätuuli, tševättuuli, tšültšituuli, umpi-tuuli, vassatuuli, veskaari-tuuli, viŋka-tuuli, välituuli, ümper-tuuli

täünnä K R-Eur. U M Lu Li J I täünnää M täünn M Kõ S Po Lu Ra J täünä Kett. K-Al. P M Kõ S Lu Li Ra I täünᴀ̈ Ku täünää Kett. K L P M J I täüεä L täün M Kõ Lu Li adv täis | vn полный; полным-полно
J kalmoo-uŋka õli riissuurmaa täünää kalmu toiduvaagen oli riisitangu täis
J süükaa, juukaa vatsat täünää rl sööge, jooge kõhud täis
L latozid lahsai rihie täünεä rl ladusid (= tegid) lapsi toa täis
Lu jõka noorikõl õli kirstu, i täün piti õlla igal mõrsjal oli (veime)kirst, ja täis pidi olema
M pää täünnä viskaz lahzõlõõ tuskatäitä lapsele viskas pea vaevatäisid täis
M jo täütti kahõsaatšümmettä vootta täünä juba sai (täitus) kaheksakümmend aastat täis
Lu rihi täün tuttavia, ühtää b tunne? – Jäĺĺet (Must. 159) mõist tuba täis tuttavaid, ühtegi ei tunne? – Jäljed
M mitä tõi. tuli pöllüä kormunat täünn mida (ta) tõi? – Tuli, taskud tolmu täis
M pajatab niku rooppaa suu täünä räägib, nagu suu putru täis
M on ajannu en̆nee täünnää niku meriärtšä on enese täis söönud nagu merihärg
Kõ se on täünn niku sika see on täis (= purjus) nagu siga
J paŋkaa pää täünn jooge ennast purju
M miä nagran vatsaa täünnä ma naeran vatsatäie
Kõ annap persee täünn vittsaa annab tubli keretäie
Lu tämä petteep silmäd i kõrvõt täünn ta valetab silmad ja kõrvad täis
M täll õli närü täünää tal oli hing täis
P sõimaz minua suut silmät täünää sõimas mul suud-silmad täis
Lu milla toož tuli jo närä täün (Len. 278) mul sai ka juba hing täis
Li tiukkaa tuli täünnä (tuba) sai tihedasti (rahvast) täis
Lu täpi täün ~ M täpilizee täünä ~ Kett. täpizee täünä puupüsti täis
I täppis täünä kuhjaga täis
S täünä kuu täiskuu.
Vt. ka täpi-täün, täpö-täünä
Vt. ka täüsi, täütee, täüteellä

tüüläin Lu (Li) tüüläine Lu, g tüüläizee Lu tööline; sulane (purjelaevas) | vn рабочий, работник; батрак (на паруснике)
Li aluzmehel õltii tüüläizeᴅ, tüütä tehtii siäl purjelaeva omanikel olid sulased, (need) tegid seal (= laeval) tööd
Lu tämä kutsub ommaa tüüläissä ta kutsub oma sulast (töölist)
Lu kuulin tüüläin kuuline sulane (üheks kuuks või kuude kaupa palgatav sulane).
Vt. ka töömeeᴢ

umaliis-päiviiᴢ J-Tsv. = umalõs-päiviiᴢ
poigõd umaliis-päiviis tehti draakk, tapõlti kaŋkiika poisid tegid purjuspäi löömingu, taplesid kaigastega

uniza Lu I uniselt, tukkudes, suigatades | vn дремая, спросонья
Lu siä kazee tüü teid uniza sa tegid selle töö unisest peast
Lu parõp mee makkamaa, elä õõ uniza parem mine magama, ära tuku!
I siä aina õõd uniza, magatat tahoᴅ sa aina tukud (oled unine), tahad magada
Lu ležib uniza lamab (aeg-ajalt) suigatades

valmissaa K L M Po (P Pi Ke Kõ-Len. Ja-Len. J-Must.) valmissa J-Tsv. valmissaaɢ I, pr valmisan K Ra valmisõn Pi Ke J, imperf valmisin Ra J valmis̆sii I valmistada, teha (ka toitu); ette valmistada | vn готовить, приготовить; приготавливать, приготавлять; K a senell aikaa nuorikkõ valmisab lahjoita sugulõõsõõ (Al. 20) aga sel (= pulmaeelsel) ajal valmistab mõrsja sugulastele (pulma)kinke; K jumala panõb heŋgee paikalõõ, tšen mitä valmissi siin ilmaᴢ jumal paneb hinge paika (selle järgi), kes mida on siin ilmas teinud; P valmissagaa lõõkkupuita rl. valmistage (tehke) kiigepuid; L täll õli valmisõttu myõkka talle oli tehtud mõõk; L varõpaa õli valmisõttu savvi-zemĺaŋka varem oli tehtud savist maa-alune onn; I staruhha jäi kot̆too rihtä lämmittämää, i süvväg valmissamaa eit jäi koju tuba kütma ja süüa tegema (toitu valmistama); Ja võtti lampaa köühältä meheltä i valmissi lõunaa võraille [= võõraillõ?] (Len. 243) võttis vaeselt mehelt lamba ära ja valmistas võõrastele lõuna
Ra süümized i juumizõd valmisattii jo eglee söögid ja joogid valmistati juba eile
I millõõ piäʙ õhtogoinõ valmissaaɢ ma pean õhtusöögi valmistama
I naizikod valmissivat piirgoi naised tegid piru-kaid
K õzralõõsõõ i kagralõõ piäb valmissaa sütšüzünä maa odrale ja kaerale peab maa sügisel ette valmistama
J esimeim paukku jo tšäi, valmissõga puĺeḿotiᴅ esimene pauk juba käis, pange kuulipildujad valmis

vaŋkkuri Ränk K P M Kõ Lu Li J I (R) vaŋkuri [sic!] Lu, hrl pl vaŋkkuriᴅ M Lu Li J vaŋkkurit Ränk vanker | vn телега
Lu rattaad õltii kahõõ veerookaa, a vaŋkkurid neĺĺää veerookaa kaarik(ud) oli(d) kahe rattaga, aga vankrid nelja rattaga
K vanad mehed vaŋkkurid ize tetšiväᴅ (endisaegsed) vanad mehed tegid vankr(e)id ise
J enne õltii vaŋkkuriid vähä enne oli vankreid vähe
Kõ aj̆jaass vaŋkkurill sõidetakse vankriga
Li vaŋkkurit kolizõvaᴅ vankrid kolisevad
Li vaŋkkurilla on esiteltši i takuteltši vankril on esitelg ja tagatelg
I vaŋkkurilla õli lautajaššikka vankril oli laudkast
Lu mustalaizill õltii pitšäd vaŋkuriᴅ [sic!] mustlastel olid pikkvankrid
M vaŋkkurii aizaᴅ vankri aisad
Lu vaŋkkurii koikaᴅ vankri kere, vankri kast
Lu vaŋkkurii parjõᴅ ~ vaŋkkurii portaᴅ vankri küljelauad
Lu vaŋkkurii teĺĺeᴅ vankri teljed
Lu vaŋkkurii t́ežaᴅ vankri juhivitsad
Lu vaŋkkurii reteli vankri raam (kasutatakse heinaveol vankri pinna laiendamiseks)
■
J viijez rataz vaŋkkuriᴢ kk (ülearuse inimese kohta:) viies ratas vankri all
Kõ aj̆jaas siεl vaŋkkuril seal müristab (seal on äike)
I iiliä jumalaa vaŋkkurill ajõlõʙ müristab (Elias sõidab jumala vankriga)
M iilijä ajaʙ vaŋkkurill müristab.
Vt. ka tulivaŋkkuri

vdrukk K vdruɢ I äkki, järsku | vn вдруг
vdrukk tetšiväd: ahha·a äkki (nad) tegid: ahhaa!

veŋkka L I veŋka ~ viŋkka I, g veŋkaa I pärg, vanik | vn венок
L kõikkiill tüttärill õltii veŋkat pεäzä kõigil tüdrukuil olid pärjad peas
I noorikõll õlivat podruškaᴅ, viŋkat pääzä bumagass tehtü pruudil olid pruutneitsid, pärjad peas, paberist tehtud
L tehtii tüttäret suurõd veŋkat keppii pεälie tüdrukud tegid (ja panid) suured pärjad keppide otsa
I maameetla, näissä veŋkkoja tehäss i akkunaa väl̆lii pannass karukold, nendest tehakse vanikuid ja pannakse akna vahele.
Vt. ka venakko², venokka, ventka

võima K-Ahl. Lu-Must. J-Must. voima L P M Kõ Po Lu Li Ra J I voimᴀ Ku voim J (Kett.), g võimaa Lu voimaa P Lu J jõud, võim, vägi | vn сила, мощь
M kõikk tšüläd ümperikkua põlõvaᴅ; vaatamma, kõikk ühs tul̆lõõ voima (Mäg. 37) kõik külad ümberringi põlevad; vaatame, kõik üks tule jõud
Lu noorõl väel on voimaa rohkaapi ku vanal noorel rahval on jõudu rohkem kui vanal
Lu miä ev või tehä, ep tappa voimaa ma ei suuda teha, ei jätku jõudu
Lu se ebõõ minnuu voimaa müü, raŋkka tüü see pole mulle jõudumööda, raske töö
L voimad väheᴅ jõudu on vähe
L taivaa voimalla tuo millõ terveüttä (loitsust:) taeva väega too mulle tervist
K tämä b õle Jumalaa võima, .., tämä pakanaa võima on (Ahl. 114) see pole jumala vägi, .., see on kuradi vägi
J voimaka võtõtti varkalt rahat takaᴢ jõuga võeti vargalt raha tagasi
J tšene voim, sene voli kelle võim, selle voli
Lu tütöd õltii leekul, poigõd annõttii leekul voimaa tüdrukud olid kiigel, poisid andsid kiigele hoogu
Li millä voimalla teit senee oonõõ mis jõuga (vahenditega) sa selle maja ehitasid (tegid)
Lu ku lehmä praaviuʙ, varmisuʙ, võtab voimaa, takku tokub izzee poiᴢ kui lehm kosub, kogub jõudu, saab tugevamaks, siis vana karv kukub ise ära
Lu tämä kazvi, kuza õltii voimõt sargõᴅ, kuhõõ õli pantu üvässi valloa see (vili) kasvas (seal), kus olid rammusad põllutükid, kuhu oli hästi sõnnikut pandud
M nõisi ööllä paha voima tšäümää kot̆too öösel hakkas paha vaim kodus käima
M lahsi ittši koko voimassa laps karjus (nuttis) kõigest jõust
■
M tširjotab ühtä voimaa kirjutab ühtelugu (ühtejärge)
M rooppa tehtii kõikk või voimaza puder tehti nii, et selles oli palju võid.
Vt. ka kormunavoima
Vt. ka voimu

väärüᴢ Lu J (M) väärüs J-Tsv., g väärüü ~ väärüsee J süü, viga, eksimus; pahandus | vn вина, ошибка, проступок
J see õli pereme väärüᴢ, mihs peremez ep parata see oli peremehe süü, miks peremees ei paranda(nud)
J suurõõ väärüsee peräss isup türmeᴢ suure süü pärast istub vangis
J sinuu väärüs, ep tšenei muu sinu eksimus, ei kellegi muu
■
M tšen mitä väärüttä tetši, to hakattii kes midagi valesti tegi, seda peksti
J mitä väärütt teit, ku vitsaka pers karzitti mis pahandust sa tegid, et tagumik vitsaga tuliseks tehti?
Vt. ka vika

õluᴅ Kett. K U L P M Kõ S Po Lu I Ma Ko (Al. J-Must. vdjI) õlut Ränk K-Ahl. M-Set. õlu [< e?] K J-Tsv. oluᴅ Lu Li Ra J öllut Kr O͡Eлутъ Tum., g õluu Al. Kett. K U L P M õl̆luu M I Ma õlluu S Po Lu I oluu Lu Li J olluu Lu Li olu J-Tsv. õlloo Ko õluõõ K-Al. J õlu | vn пиво; I tšihutattuk kõittši õlluuᴅ, viinaᴅ, piirgat tšühsetättüüt kõittši (pühadeks olid) tehtud kõik õlled, viinad (olid ostetud), pirukad puha küpsetatud; L jõka tšüläš tšihutõttii õlutta igas külas tehti õlut; Li kõõs tuli jürtši, siis kopitõttii kappa linnõssõ end́essä; naizõd vaa tšihutõttii olutta kui tuli jüripäev, siis koguti kapp linnaseid inimese kohta; ainult naised tegid (jüripäevaks) õlut; Lu olutta ku tšihutõtaa, järestää johzõb viire, viireesee pannaa hiivaa, viire nõizõp tšäümää, siis tulõb oluᴅ kui õlut pruulitakse, (siis) algul jookseb virre, virdesse pannakse pärmi, virre hakkab käima, siis tuleb(ki) õlu; J veelko(se) om pantu olusõõ tšäüttšiä kas õllesse on pandud pärmi?; J siiz nõizõn latomaa oluttõ siis hakkan õlut käima seadma (= hakkan õlleaineid, s.t. linnaseid, humalaid, vett jm. nõrutamisastjasse panema); M pappi õlun svätittii papp pühitses õlle; Lu ku pulmad õltii, siz ain kolkiikaa jagõttii olutta, eestää viina meni eez aina, sis kolkki meni räätüä müü peräᴢ (pulmakomme:) kui pulmad olid, siis õlut jagati ikka kapaga, kõigepealt läks viin ikka ees, siis õllekapp läks rida mööda järele; Po suurussavad õlluukaa võtavad suurust (= einet) õllega; S joottaaz viinall i õlluul joodetakse viina ja õlut; I tämä jõi kõikõõ õl̆luu ta jõi kogu õlle ära; M õlut kõik lõppu, tünner tühjä, jäiväd ühed iivaᴅ õlu lõppes, vaat tühi, (järele) jäi ainult pärm; J olutta keitettii, perää oluu jäi taari, taari juutii, perä lehmille süütettii pruuliti õlut, pärast õlut jäi (vaati) taar, taar(gi) joodi ära, (õlle) pära söödeti lehmadele; J viinad on tootu viromaal-tõ, oluõd õmaltõ maaltõ rl. viinad on toodud Virumaalt, õlled omalt maalt; P ühez astiaza oŋ kahõllaiss õlutta. se on kanaa muna mõist. ühes vaadis on kahesugust õlut? – See on kanamuna; P saab ŕumkaa viinaa vai kahs, i stokanaa kahs õlutta saab pitsi viina või kaks, ja kaks klaasi õlut; Lu luikkamuz olutta lonks õlut; Lu juun pari olutta joon paar (pudelit) õlut; U õluu tšihuttamine ~ J oluu keittemin õlle pruulimine; J olu keittejõ õllepruulija; K üvä õlu [sic!] hea õlu; Li vätševä oluᴅ, lei pruntit poiᴢ, vaĺĺud olluuᴅ vägev õlu, lõi (vaadil) prundid (eest) ära, valjud (~ kanged) õlled; K laŋgokkooni kullakkooni tulkaa meilee võõraziise on meillä tšüssä mettä aznutta õlutta rl. mu languke, mu kullake, tulge meile külla, meil on valminud mett, selget (settinud) õlut; K iiva asõõp põhjaa jääp sirkõa õluᴅ pärm settib põhja, jääb selge õlu; I maistam minuu õlutta maitse mu õlut!; K L viinaa näpisin, õlutta jõin viina võtsin natuke, õlut jõin; J vältšähtünnü oluᴅ lahtunud õlu; Li naizõt tšihutattii ühteizolutta, ühteissä olutta jürtšin naised tegid jüripäeval ühisõlut; Lu õssu olud on karkaa, koto olud on üvä poeõlu (ostetud õlu) on kibe, koduõlu on hea; J siiz leep perä oluᴅ ~ U siiz leep peräkko õluᴅ siis tuleb päraõlu; M õl̆luu aisu ~ K õluõõ aisu (Al. 53) õlle lõhn
M õl̆luu virrez on ilma iivaa õllevirre on ilma pärmita
Kett. õluu virre ~ Ra olud virre õlle virre
Lu olut pannaa olud astjaasõõ tšäümää õlu pannakse käimatõrde käima
M õlut tünneri õllevaat
M õlut kolt-tši õli pitšääkaa rutškaakaa õllekapp oli pika varrega
Lu olut kolkki õllekapp
M sitä aŋkua, mizel tšiv̆viä piti võttaa tulõssa, sita kutsõttii õlud aŋko seda hangu, millega tuli kive tulest (= ahjust) välja võtta (õllevee keetmiseks käimatõrres), seda kutsuti õllehang(uks)
L pienez rud́d́az õli õlut praaznikka pädrä Väike-Rudjas oli õllepüha(ks) peetripäev.
Vt. ka peräkkoõluᴅ, pää-õluᴅ, tšäütezõluᴅ, tšüläõluᴅ, ühteizoluᴅ

äńd́ätä ~ äńd́jätä M änd́ätä (Li), pr äńtšään ~ äńd́ään M äntšään Li, imperf äńtšäzin M äntšäzin Li puutuda, puudutada, häirida, ärritada | vn трогать, тронуть, касаться, коснуться; тревожить, потревожить
Li siä milla taaz äntšäzit tšäe sa tegid jälle mu käele haiget
M ep saa äńd́ätä tšäekaa, tämä on liikaa elle (teda) ei või käega puutuda, ta on liiga hell
M elä äńtšää kehnoa ińehmiissä ära puutu halba inimest
M elä äńtšää sittaa sõrmõõkaa, siz eb i aizõ vs ära puutu sitta sõrmega, siis (see) ka ei haise
M miä ain-taki tätä äńtšään, laa täm süätüüʙ minuu päälee ma siiski ärritan teda, las ta vihastab minu peale