[VOT] Vadja keele sõnaraamat

ammatti M Ja-Len. Lu ammõtti M Li J, g ammatii: ammõtii ~ ammõti J amet, tööala; ametikoht | vn профессия, ремесло, род занятий; должность
J mitä ammõttia nütt piäᴅ mis ametit sa nüüd pead?
Lu inemin valittii üvvää ammattii inimene valiti heasse ametisse
M miä sitä ammattia toož tapazin, miä õlin kolhozii taarostanna ma juhtusin ka sellesse ametisse, ma olin kolhoosi esimeheks
J verelaskõja ammõttia med́d́e tšüläz evät pruuki aadrilaskjaametit meie külas ei peeta (= meie külas taplusi pole)
M tällä on tühjä ammatti ta on muiduleivasööja
J ammõtii meeᴢ ametimees.
Vt. ka ahjoammatti, tunniammõtti, tüh́j-ammatti

apara M (S Ja-Len. Li) apar Lu Li J-Tsv., g aparaa abar (teatav võrk, noodast poole väiksem, millesse aeti kalu müta abil) | vn обор (род рыболовной сети), ботальная сеть
M täm eb õõ nootta, a niku pool noottaa, mokom on tehtü apara see ei ole noot, aga nagu pool noota, niisugune on tehtud abar
M siiᴢ vot kõõz on kutu, kalakutu, siiz mennäᴢ tarpomaa kassee aparaasõõ siis vaat kui on kudemine, kala(de) kudemine, siis minnakse (kalu) müttama sellesse abarasse
Ja siäl püütää [= püvvetää] tšätšül, verkolla i aparalla (Len. 251) seal püütakse (vits)mõrraga, võrguga ja abaraga
Li apar võrkko panti vettee, siz apara kepiika aparoitõttii, höütütetti kaloja abarvõrk pandi vette, siis mütaga mütati, hirmutati kalu

arvukkõizõõ Li harvukkõisõõ J-Must. harvalt, hõredalt | vn редко
Li õssi kahs arššinaa, sis tetši arvukkõizõõ kassee .. sklatkõᴅ ostis kaks arssinat (riiet), siis tegi harvalt sellesse .. voldid (tegi harvad voldid).
Vt. ka arvaa

azõ Kett. M (R-Reg. U P Kõ Ja-Len.) azõh ~ asõh I, g asõõ: as̆sõõ M assõõ M I (toidu)nõu, anum | vn посудина, сосуд
M sõv̆vaakaa kattaas se azõ see nõu kaetakse riidega
I sudnikka õli nurkka, kuza assõita piettii {s.} oli nurk, kus hoiti (toidu)nõusid
M jõka assõõss võttaass siεl mitä on igast nõust võetakse, mida seal on
M sis vot soolaaᴅ uguritsaᴅ kassee as̆sõõsõõ siis soolad kurgid sellesse nõusse
I azõtta roojakassa paĺĺo õli musti nõusid oli palju
M kõiɢ õltii savvizõᴅ as̆sõõᴅ: miltizeᴅ herraᴅ, mokomaᴅ i as̆sõõᴅ kõik olid savinõud: millised on härrased, niisugused on ka (toidu)nõud
M kartõn azõ piäb val̆laa tin̆naakaa, puin azõ piäp turvotuttaa, etti täm eb vootaiᴢ plekknõu tuleb tinutada, puunõu tuleb turrutada, et see ei jookseks
M vahtšin azõ vasknõu.
Vt. ka puuazõ, savviazõ, söömäazõ
Vt. ka asu, asõ, azu

baŋka¹ K Lu J I banka (I) baŋk ~ bank J-Tsv., g baŋkaa Lu J bankaa J baŋgaa (K)
1. purk, (konservi)karp | vn банка
J paamm vareńńaa kassee bankaa paneme keedise sellesse purki
Lu baŋka eb lõhkõõ ku paad võõnusõõ ahjoo purk ei lõhke, kui paned nõrga tulega ahju
Lu kalat pannaa baŋkojõõ, siz golofkõd lõikõtaa poiᴢ (kui) kalad pannakse karpidesse, siis lõigatakse pead ära
2. kupp, kupuklaas | vn банка (лечебная)
I mokoma kehno veri tuli tšellä, sis pantii bankoo kellel tekkis niisugune paha veri, siis pandi kuppe
Lu ku nivvuja vaivattii, toož õõrottii i pantii baŋkojõ kui niuded valutasid, (siis) kah hõõruti ja pandi (kuivi) kuppe.
Vt. ka klazi-baŋka

elä: sg. 2. p. elä Kett. Len. K R P Pi M S Po Lu Li Ra J Ku eläɢ vdjI I älä K L P Lu J, sg 3. p elkoo Ar. K-Ahl. elkoon Len. älkoo Ar., pl 1. p. elkääm [sic!] Len., pl. 2. p. -aa K M Ja-Al. Lu Li Ra J I -ä Kõ-Len. elḱää Ku älkaa K L Lu, pl 3. p. elkoo Ar. K-Ahl. älkoo Ar. elkooᴅ Ar. elkoot Len. (sina) ära, (tema) ärgu, (meie) ärgem, (teie) ärge, (nemad) ärgu (eitusverbi imperatiivivormid; indikatiivivorme vt. sõnaartiklist en) не (вспомогательный отрицательный глагол с парадигмой повелительного наклонения; формы изъявительного наклонения см. в статье en)
Lu elä sülli sihee kaivoo, kussa vettä juuᴅ vs ära sülita sellesse kaevu, kust (sa) vett jood
I eläk petteleg min̆nua ära peta mind!
Lu elä siε mis sa nüüd!
K elkoo jooko, ujuko, võttako (Ahl. 71) (ta, nad) ärgu joogu, ujugu, võtku!
elkääm õlko (Len. 210) ärgem olgem!
Li nõiska mäntšemää, elkaa pelatkaa hakake mängima, ärge hullake!
Ja elkaa paŋkaa pahassi (Al. 53) ärge pange pahaks!
M kui üv̆vii sutta elkaa sööttägaa, a susi vaatab mettsää vs kui hästi te hunti ka ei söödaks, aga hunt vaatab (ikka) metsa (= metsa poole).
Vt. ka en

esimein Kett. K U L P M S Po Lu Li Ra J Ku (Kõ-Len.) esimeine Lu Ra J-Tsv. I esimmein M essimeine I eśmein Ke-Set. esimene M-Set. Ra esimenee K-Ahl. esimõinõ K-Al. äsemine Kr, g esimeizee U M S Lu Li J esimeizie P esimeize J essimeizee I subst., adj. esimene | vn первый
Po tšen meneb esimein kes läheb esimesena?
K elä võta esimõissa, elä tapaalõ takumõissa (Al. 54) rl ära võta esimest, ära püüa tagumist
U miä menin petterii esimein kõrta parkiikaa ma läksin Peterburi esimest korda pajukoore(koorma)ga
S esimein mees kooli germanskoi voinaa, a tõin kas̆sõõ sõt̆taa esimene mees (= abikaasa) suri Saksa sõtta (= Esimene maailmasõda), aga teine sellesse sõtta
Li esimein õttsa eesmine ots
M esimeized jalgaᴅ esijalad
M kahstšümmeᴅ esimein kahekümne esimene
J esimeim mees koko tšüläss esimene (= silmapaistvaim) mees kogu külas
I essimeizellä tunnilla meeväᴅ taas tüülee kell üks lähevad jälle tööle
J esimeim päiv esmaspäev.
Vt. ka kahštšümmenäizesimein, sata-esimenee

guĺattaa Po Lu Li J (K M Kõ-Len.) gulattaa Ja-Len. guĺättaa M J guĺaittaa P M Lu (Li J) guĺaitta J-Tsv. guĺa·ittaa ~ guĺĺaittaa M guĺäittaa M S Lu Li (Kõ) guĺĺaattaa (M) guĺĺättaa M Kõ, pr guĺatan Lu guĺaitõn Lu J guĺäitan Lu guĺĺaatan M, imperf guĺatin Lu guĺaitin Lu Li J
1. jalutada | vn гулять, прогуливаться
Ja tahot siä gulattaa metsaa [= mett-sää] möö (Len. 240) kas sa tahad jalutada mööda metsa?
Kõ tämä võtti senee tšuutšõlaa, vei tee servääsee .., kuza χerra meeb guĺäittamaa õmaa naizõõkaa ta võttis selle hernehirmutise, viis tee serva .., kus härra läheb jalutama oma naisega
2. pidutseda, lõbutseda, püha pidada | vn гулять, веселиться, праздничать
K guĺatattii, õlutta tšihutõttii pidutseti, pruuliti õlut
P tervee nätelii guĺaitõttii terve nädal pidutseti
M kõik suku ženiχall guĺaitattii kõik sugulased pidutsesid peigmehe pool
Lu jürtši, naizõd guĺatõtaa, süüvvää i juuvvaa jüripäev, naised pidutsevad, söövad ja joovad
M guĺäitõttii tšihlogua peeti vastlapäeva
Li toop praaznikk, meemmä guĺäitamma tuleb püha, läheme pidutseme (= peame püha)
3. hulkuda, jõude olla, logelda, looderdada | vn слоняться, шататься без дела, лодырничать
Lu tämä on joutava, guĺäitaʙ ta on jõude, logeleb
4. kurameerida | vn гулять, крутить любовь
Lu ihassu senee tütöökaa, nõisi seneekaa guĺaittõmaa armus sellesse tüdrukusse, hakkas sellega kurameerima
Lu miä hülkäzin õmaa noorikaa, kummaakaa guĺaitin ma hülgasin oma pruudi, kellega kurameerisin

hela Lu Li J-Must., g helaa ~ hela Lu (väike märgistatud) poi, võrgumärk | vn буёк, поплавок
Lu jõka raitil õli hela, helal õli jõka ainagol oma merkki igal võrgujadal oli (väike) poi, poil oli igaühel oma märk
Lu hela se on mokom lauta, aukko on tšehspaikkõᴢ. i siit aukoss on pisettü keppi, sültä pittšä, tämää õttsaz on mikä-ittšää aźźa pantu poi (võrgumärk), see on niisugune laud, auk on keskpaigas. Ja sellesse auku (siit august läbi) on pistetud kepp, süld pikk, selle otsa on pandud mis tahes asi (märgiks)
Lu sis kala ku loppu jo, merel ennää eb mentü, jutõltii: hela on venneeᴢ siis kui kala juba lõppes, merele enam ei mindud, öeldi: poi (võrgumärk) on (juba) paadis
Li hela vene poivene

ihassua K-Ahl. M Lu Ra J-Tsv., pr ihasun Lu Ra J, imperf ihassuzin Lu J
1. armuda | vn влюбиться
Lu näd ihassu, meijjee poigal näüttiis se tüttö näe, armus, meie pojale meeldis see tüdruk
Lu tämä ihassu siχ́χ́ee inemissee ta armus sellesse inimesesse
M võib ihassua hullussi pojo poiss võib hullusti armuda
2. rõõmustada, rõõmus olla | vn радоваться, обрадоваться
K ihasukka med́ee enne lõuhu med́ee lõekuttaja (Ahl. 99) rl rõõmusta (ometi), meie ema, heldi, meie kiigutaja
3. J-Tsv. ihaldada, soovida, tahta | vn вожделеть, желать

jaanikukka Lu jaanilill, härghein | vn иван-да-марья
kumpa vihta vizgattii üli pää, sihee vihtaa pantii koivu õhsa, jaanikukka i štanajalka missugune viht visati (jaanilaupäeval) üle pea (sauna katusele), sellesse vihta pandi kaseoks, jaanilill ja sõnajalg

joominõ (Kett.) joominee K-Ahl. juominõ (Ja-Len.) juuminõ Lu J I juumin Ra J I (Ku), g joomizõõ: juumizõõ Ra J juumizõ J
1. jook; sulp | vn напиток, питьё; пойло (для животных)
Ra süümized i juumizõd valmisattii jo eglee söögid ja joogid valmistati juba eile
J ette süü süümizii, ettäko juu juumizii rl te ei söö sööke ega joo jooke
I akanat paammaɢ kassee lohaŋkaa. viiᴅ lauttaa kepiikaa, lehmilee juumissa aganad paneme sellesse toobrisse. Viid toobripuuga (kahe vahel kandes) lauta, lehmadele sulpi
2. joomine, purjutamine | vn пьянство
J suurõõ juumizõõ perält oŋ kõva pohmelo pärast suurt joomist on kõva pohmelus
J tulla praaznikõᴅ, algub juumin tulevad pühad, algab joomine
J meni kõikkina hukkaa juumizõskaa läks oma joomisega päris hukka
J juumizõ iso joomahimu
J juumizõõ vallõz õlõma purjutama
3. arstim, ravim | vn лекарство
Lu juumizõᴅ, kane õllaa dohtarii lekarstvaᴅ {j}-d, need on arstirohud
Lu mee tuu aptekissa juumia (~ juumizija) mine too apteegist ravimeid.
Vt. ka jooma¹, juumi, juuttši

kaivo Kett. K R-Reg. L P Ke M Kõ S Po Lu Li J I Kl (vdjI Ko Ku) kaivwa Kr, g kaivoo K M S Lu J I Ko kaivuo P kaivuu Kl kaev | vn колодец
Lu piäb ettsiä maassa vesi jooni, sihee sis piäp kaivaa kaivo tuleb otsida maa seest veesoon, sinna tuleb siis kaev kaevata
Lu kanašnikka kaivap kaivoja kaevumeister kaevab kaeve
J uutõõ kaivoo pantii pihookaa soolaa uude kaevu pandi pihuga soola
S mennäs kaivolõõsõõ i tšerpataz vettä minnakse kaevule ja võetakse (ammutatakse) vett
I sis meeväᴅ vezilee, kaivolõõ vettä võttamaa (pulmakomme:) siis lähevad veele, kaevule vett võtma
M tultii kot̆too kaivolta tuldi kaevult koju
Lu elä sülli sihee kaivoo, kussa vettä juuᴅ vs ära sülita sellesse kaevu, kust (sa) vett jood!
Lu sel on silmäd vettä täünn niku kaivoᴅ sel on silmad vett täis nagu kaevud
K elä vaata vetee varjoa, vesi veep sinu veree, kaivo kulutap kõikõõ kauniu rl ära vaata vette (oma) peegelpilti, vesi viib sinu vere, kaev kulutab kogu ilu (palgepuna)
Ku sükävässᴀ̈ kaivossa vesi eb lopu vs sügavast kaevust vesi ei lõpe
M tšül̆lää kaivo küla (ühis)kaev
J veetii kaŋgas kaivoo teilee rl viidi kangas kaevuteile
P kaivoz on kaivuo pappi kaevus on kaevuhaldjas
M kaivoo makko kaevuhaldjas
K M kaivoo salvo ~ J kaivoo salvoᴅ ~ M J kaivoo salvo-mõᴅ ~ M kaivoo salvõmõᴅ ~ kaivoo rakkõõᴅ ~ I kaivoo rakõh kaevurake, pl. -rakked
J kaivoo kokka kaevukook
J kaivoo vipu kritizeʙ kaevuvinn kääksub
M kaivoo volli kaevu võll
M paa kaivoo kaasi tšiin pane kaevukaas kinni
K enne kantoi kaivo vettä (Sj. 674) rl ema kandis kaevuvett
Lu kaivo kokka on pitšää varrõõkaa, õttsaz on kokka kaevukook on pika varrega, otsas on konks
Lu kaivo sammaᴢ kaevupost
Lu kaivo katto on kaivoo pääl kaevukaas on kaevu peal
Lu kaivo uhsi kaevuluuk
Lu J kaivo salvo ~ J kaivo rakkõõᴅ kaevurake, -rakked
Lu kaivo paŋki kaevupang.
Vt. ka kupoĺo-kaivo

kantaa K L P M Kõ S Po Lu Li J (Kett. R Li Ku) kanta J-Tsv. kantaaɢ I Ка́нта K-reg₂ Ii-reg₁ Канда́ Pal₂, pr kannan K L P M Lu Ra J Ku kannõn Lu Li J kannaa I, imperf kannõn K R kannin Li Ra J kantazin [sic!] P Lu kannõõ I
1. kanda, tassida; (kokku, juurde) kanda, tuua; (ära, laiali, edasi) kanda, viia | vn носить, нести, таскать, тащить; наносить, нанести; уносить, унести; разносить, разнести
Lu kaššelia oŋ kerkiä kantaa kasetohumärssi on kerge kanda
Ku siz repo kiĺĺuʙ: sairas tervettᴀ̈ kannap seläᴢ siis rebane hüüab: haige kannab tervet seljas
Lu ušattis peettii i kannõttii vettä toobris hoiti (peeti) ja kanti vett
L mitä vart trubaa kannat kaasa miks sa kannad pasunat kaasas?
J siz algataa kantaa rookaa lavvalõõ siis hakatakse rooga(sid) lauale kandma
Lu tämä tüüssä ebõ·õ tolkkua, niku siglõl vettä kantaa kk tema tööst ei ole kasu (tolku), nagu sõelaga vett kanda
M suvõlla tšimoᴅ kantaaz mettä suvel mesilased kannavad (= korjavad) mett
Po lemmüs kantõ mõnikkaalõ rikkahutta kratt kandis mõnele varandust (kokku)
Lu sihee talloo para kannaʙ sellesse tallu kannab kratt (varandust)
M aina välipal̆loo kannatta aina viite vahepalu (= leivatükke söögiaegade vahel)
I suõᴅ lampait kantavaᴅ hundid viivad lambaid (ära)
Lu a krotta on tõin, se kannab i maamunnaa aga rott on teine (loom), see viib kartuleidki (ära)
J kanti lahzõd laukaasõõ rl viis (kandis) lapsed Lauga jõkke
Lu koira haukkuuʙ, a tuuli kannaʙ vs (kuulujuttude levimise kohta öeldakse:) koer haugub, aga tuul kannab
2. (välja) kannatada | vn выносить, -нести
J kui tämä võip kanta mokoma raŋkka eloa kuidas ta võib niisugust rasket elu (välja) kannatada!
3. kanda (rõivaid, jalatseid, relvi) | vn носить (одежду, обувь, оружие)
K sis kannad körkääd kaputad (Sj. 674) rl siis kannad pika säärega (kõrgeid) sokke
K niit kannõttii siz pulmõilt pulmõilõ (Al. 62) neid (= saapaid) kanti siis pulmadest pulmadeni
J saa kamendantilt lupa püssüä kanta hangi komandandilt luba püssi kanda
4. kanda, olla rase v. tiine | vn носить ребёнка, детёныша
J ofońõn naiŋ kannõʙ (om vatsakaa) Ofonja naine on rase
Lu nain kannab lassa naine kannab last (= on rase)
I eb õlluɢ aikaassaak kannõttuɢ, seitsee kuuta tämä süntüje ei olnud (õige) ajani kantud, seitse kuud (oli, kui) ta sündis
Lu lehmä kannõʙ, tiini lehmä lehm kannab, tiine lehm
I ühesää kuuta kantõ lehmä vazikkaa üheksa kuud kandis lehm vasikat
5. poegida | vn рожать, родить детёныша (телиться, ягниться и т. д.)
Lu lehmä kantõ vazikkaa lehm tõi vasika
I eb jaksak kantaaɢ (lehm) ei saa (ei suuda) poegida
S lehmä on kahõsaa kõrtaa kannu lehm on kaheksa korda poeginud
Lu kõns sill tulõʙ lehmä kantõmaa millal sul lehm poegib?
■
Kõ entine vätši kantõ võr̆raa endine rahvas käis ohverdamas
Ra karikkaa kantaa pulmaõlut juua (pulmaõlut jõid abielupaarid, kes panid õlle eest taldrikule raha)
Lu tämä kannap konttia sinne tänne ta levitab kõikjale (sinna-tänna) tühja juttu
J .. kantakaa sene kalttaissa viĺĺaa, mikä meele parõttamisehsi on üvä (Must. 153) .. kandke seesugust vilja, mis meele parandamiseks on hea
J viĺĺa kanta (Tsv.) vilja kanda
J õpõn üvää karvaa ep kantannu hobune oli viletsa väljanägemisega
Lu pääd ep kanna (laps) ei kanna pead
J .. küll oominõ päivä ene eessä oolta kannab (Must. 157) .. küll homne päev enese eest hoolt kannab
J ja mitä oolta kannatta töö oma sõppai perässä (Must. 157) ja mis hoolt kannate te oma rõivaste eest?
P suurta uolta kantavaᴅ i raskass tüötä tetševäᴅ (nad) kannavad suurt hoolt ja teevad rasket tööd
J tämä kannap süüt ta on süüdlane (kannab süüd)
J itšää nõizõn sinu päälee viha kantõma (Tsv.) terve elu hakkan sinu peale viha kandma.
Vt. ka kannata, kannattaa, kannatõlla, kannuttaa, kannõlla, kannõskõlla, kannõta, kantoa

kase¹ Kett. K U L M Kõ S Po Lu Li Ra J I kasse K-Ahl. M Lu J I kasõ K R L P V I (K M Kõ J) kaᴢ K P Lu kas K Lu kass L P Ка́се Pal₂ Ii-reg₁ Ка́сэ Ii-reg₁, g kazee M Lu Li J kaźee M kaz̆zee M I kasõõ K kasyõ P kajee ~ kaj̆jee ~ kaiee ~ kaijee ~ kaijjee I, pl kane L M Kõ Lu J I kanee M-Set. kan̆nee I kaneᴅ S Lu I kanneᴅ S kanneeᴅ Lu kanõ K-Al. R L P Li I kanõᴅ Al. K-Set. M see | vn этот, эта, это
L kase bõlõ üvä ińiehmiin, kass on paha voima see pole hea inimene, see on kurivaim
M vot mõnikkaad eb uzgottu kasta vaat, mõned ei uskunud seda
Po antaas pikari viinaa, juvvõs kase vällää antakse peeker viina, juuakse see ära
M kazell siz i lõpuʙ sellega siis lõpebki
M kase õltii mokomad rahvaaᴅ, etti täättii tehä paĺĺo pah̆haa need (see) olid niisugused inimesed, et oskasid teha palju paha
L starikka juttõli: võta, kane sinuu taat ütles: võta, need on sinu (omad)
S kummad on tultu kosimaa, kannelee annab räteᴅ kes on tulnud kosima, neile annab rätid
P kaz aźźa eb õnnissunuᴅ, meni üli tšäjee see asi ei õnnestunud, läks viltu (üle käe)
M viina vei viipurii kaz̆zee meh̆hee kk (joodiku kohta öeldakse:) viin viis selle mehe Viiburisse
P kanõi sõnoi laulõttii ain neid värsse lauldi alati
S meez jäi kas̆sõõ sõt̆taa mees jäi sellesse sõtta (= langes selles sõjas)
Lu vohma on kazell maalla pilgattava loll on selles maailmas pilgatav
I meez õli kaissa talossa mees oli sellest talust
I kajeza jõgõza matala vesi selles jões (on) madal vesi
Ra miä kazel talvia jäin gluhoissi ma jäin sel talvel kurdiks
K kasenna talvenna evät javot mahsa linnas kui kõlmii, nelĺii rubĺii (Ahl. 43) sel talvel ei maksa jahu linnas rohkem kui kolm-neli rubla
P kazõll aikaa tollal (sel ajal)
Lu kaniil päiviil neil päevil.
Vt. ka nät-kase

kobra Kett. Lu kobr J-Tsv., g kobraa Kett. Lu J
1. pihk | vn горсть
Kett. kobraakaa peoga
2. peotäis; kamalutäis | vn горсть; пригоршня
Lu võtin ühee kobraa marjaa võtsin ühe peotäie marju
J nõsa kasse kottii veel kobra kahs rüiss tõsta sellesse kotti veel kaks kamalutäit rukist
3. J-Tsv. kühvel | vn совок

koivu Lu Li Ra J Ku, g koivuu Lu J kask, kasepuu | vn берёза
J nütt on nõissu noori mettsä, kazvonnu kommiat koivuᴅ rl nüüd on tõusnud noor mets, kasvanud toredad kased
Lu meill jutõltii, što mahlaa on sünti juuvva, koivu kuivaʙ meil öeldi, et (kase)mahla on patt juua, kask kuivab (ära)
J koivu jo on lehoᴢ, lähemme vihtaa kask on juba lehes, läheme vihtu tegema
Lu aŋgod enne õltii koivuss tehtü hangud olid ennemalt kase(puu)st tehtud
Ra rautain koivu, neiss tehää vihtoi, migäkaa tšülpessää saunaᴢ raudkask, sellest (neist) tehakse vihtu, millega saunas viheldakse
J maaria koivuss tehä kurasõõ päit maarjakasest tehakse noapäid
Lu koivuu õhzaᴅ kase oksad
J nii on seellä kõrvaa maaza niku koivuu lehtüizii rl nii on seal kõrvu maas, nagu kaselehekesi
Lu koivuu pupušk kase pung
J koivuu toho kasetoht
Ra koivuu algoᴅ kasehalud
J koivuu võsa ~ Ra koivu võsa kase võsu
Lu siäl on koivu mettsä seal on kasemets
Lu kumpa vihta vizgattii üli pää, sihee vihtaa pantii koivu õhsa, jaanikukka i štanajalka missugune viht visati (jaanilaupäeval) üle pea (sauna katusele), sellesse vihta pandi kaseoks, jaanilill ja sõnajalg
Lu starikka tšülpees koivu i kataga vihaakaa vanamees vihtles kase- ja kadakavihaga
Lu veero värttenät teχ́χ́ää tammi puussa i koivu puussa rattakodarad tehakse tammepuust ja kasepuust
J kuivõt koivu algot kõikkas parõpõssi põlõvõd ahjoᴢ kuivad kasehalud põlevad ahjus kõige paremini
Lu koivu pahkõ kasekäsn, -pahk, -torik.
Vt. ka leinäkoivu, maarjakoivu, sookoivu
Vt. ka kahtši, kahtšipuu, koivupuu

koššo K P M Lu Li J-Must. J-Tsv. kaššo J, g košoo M Lu J košuo P tohtkarp, kasetohust karp | vn кошель (из берёсты)
Lu enne tehtii tohoss koššo, tämä on neĺĺänurkkõlin, daaže vettä piti ennemalt tehti tohust karp, see on neljanurgeline, isegi vett pidas
J kašossõ miä vettä juutin rl tohtkarbist jootsin ma vett
Li koššoo paad marjaa või gribbaa tohtkarpi paned marju või seeni
Lu se on toho koššo, seneekaa sai i vettä juuvva, said i marjaa panna see on tohtkarp, sellega sai ka vett juua, (sellesse) said ka marju panna
P luizgaa koššo tohust luisutupp.
Vt. ka kaššali

kussa¹ Kett. K-Ahl. M Ja-Al. Lu Li J-Must. I kuss Kett. K U L P M Kõ Po Lu Li J kus R-Lön. kustᴀ ~ kust Ku
1. kust? | vn откуда?
Li kussa nävät tuõvaᴅ kust nad tulevad?
J kuss õõtt pärilt kust (te) pärit olete?
I kussa miä võt̆taa täm̆mää kust ma selle võtan?
Kett. kuss poolõa ~ Li kuss poolta kustpoolt?
P kussa põittši kustpeale?
2. adv kust | vn откуда
L kuss siε tuliᴅ, sinne i mene kust sa tulid, sinna ka mine
Lu elä sülli sihee kaivoo, kussa vettä juuᴅ vs ära sülita sellesse kaevu, kust (sa) vett jood
J kuss tuuli, siält meeli kk kust tuul, sealt meel
M nävät tultii tšet kussa nad tulid, kes kust (= mitmelt poolt)
3. (ei) kusagilt, (ei) kuskilt | vn ниоткуда, неоткуда
M tšüläs kussa rah̆hoo ep saatu lahzukkõizõᴅ maal ei saanud lapsukesed kuskilt raha
I mil ebõ·õ kussa võttaa mul pole kuskilt võtta
■
L isa õssi vähänaigass kuss leeʙ isa ostis kuskilt väheks ajaks
J kuss ni buit kusagilt.
Vt. ka kualta, kussaiᴅ, kussatši, kustaa

käärtää (Ku), pr käärän, imperf käärzin kõrvale keerata | vn поворачивать, повернуть, свернуть (в сторону)
näki konnaa siitt havvass ja noisɪ käärtämä servää, eᴅ ep puuttua sihee hautaa, kuza konn on (muinasjutust:) (hobune) nägi konna selles augus ja hakkas (koormaga teelt) kõrvale keerama, et mitte sattuda sellesse auku, kus konn on
käärsɪ servää keeras kõrvale

latoa Kett. L (K-Ahl. R-Reg. P) lattoa Lu Li J-Tsv., pr laon K U Lu J, imperf latozin L Lu J laduda; (sisse) panna v. laduda; lastida, (laeva) laadida | vn складывать, сложить, укладывать, уложить; грузить, погрузить, нагружать, нагрузить
Lu miä nõizõn latomaa alkojõ riittaa ma hakkan puid riita laduma
Li algõtaa lattoa kirpitsassa ahjoa hakatakse tellistest ahju laduma
J laob enellez oonõit paasi tšivess laob endale paekivist hooneid
K tuli on tehtü tuulee pääle, laikka õtsale lavottu (Ahl. 103) rl tuli on tehtud tuule peale, leek otsale seatud (laotud)
Lu ahjo õli mokoma, maa pääl, kassee pantii, laottii tõrvaalko ahi oli selline, maa peal, sellesse pandi, laoti tõrvased puud
Lu linnasõd laotaa, pannaa astjaa linnased laotakse, pannakse tõrde
Kett. laõ-astia kuhõõ õlutta latoass (õlle) nõrutamisastja (on see), kuhu õlu pannakse pruulima (= laotakse õlleained, linnased, humalad jm., ja lisatakse vesi)
K pani assiat pakole, latõ latvadzet umalat (Ahl. 104) rl pani astjad pakule, ladus ladvahumalad (õlle tarvis)
Lu müü tšäimmä alussa latomaᴢ, lastamaᴢ me käisime purjelaeva laadimas, lastimas
P õnnõttomaa vei venäi, roottsi laivojõõ latõ rl õnnetu viis (ära) venelane, rootslane laadis laevadesse
■
L latozid lahsai rihie täünεä rl ladusid (= tegid) lapsi toa täis.
Vt. ka lastata

lohaŋka Kett. K Kõ Lu I lohaŋkõ Lu Li lohaŋk J-Tsv., g lohaŋkaa Lu J (nelja jalaga pesu)pali, (puust) pesuvann, -küna | vn лохань, лоханка
Lu lohaŋkõ, kuza sõpaa pessää pali, milles pestakse pesu
I sis val̆laaᴢ lohaŋkaa, alkaas sõp̆põõ pesäɢ siis valatakse (vesi) palisse, hakatakse pesu pesema
J virut heeno pesu lohaŋkõᴢ, sora saab veeijõ jõgõlõ loputa väike pesu pesukünas, suure võib viia jõele (loputamiseks)
2. joogiküna, (kahe käepidemega piklik) puuvann loomade jootmiseks | vn деревянная лоханка-поилка для коров
I lehmiä juutimma lohaŋkoissa lehmi jootsime (puu)vannidest
I akanat paammaɢ kassee lohaŋkaa, viiᴅ lauttaa kepiikaa, lehmilee juumissa aganad paneme sellesse (puu)vanni, viid (selle) lauta (kande)puuga (kahe vahel), lehmadele juua.
Vt. ka juutšii-lohaŋka, pesu-lohaŋka, puulohaŋka

makuza Kett. K-Ahl. P M Kõ Lu I (Ra) makuᴢ J-Tsv. Ма́куза Pal₁ K-reg₂, g makuzaa P Lu J
1. maitsev | vn вкусный
J sveežiiss ahvõnoiss keitetä makuza suppia värsketest ahvenatest keedetakse maitsvat suppi
Lu murja muna on makuza muna, vesikõz muna eb õõ makuza muna mure kartul on maitsev kartul, vesine kartul ei ole maitsev kartul
J kooŕušk ja ŕapušk kõikkaz makuzõpat kalaᴅ tint ja rääbis (on) kõige maitsvamad kalad
Lu joulu päiviil vätši ookaᴢ ja üvvää sei, üvvää ja makuzaa jõulupäevadel rahvas puhkas ja sõi head, head ja maitsvat
Kõ nii on makuza, etti suus sulaʙ on nii maitsev, et sulab suus
M tšiireess jõvvuʙ i makuza süüvvä (see toit) saab kiiresti valmis ja on maitsev süüa
2. fig magus (hea, mõnus, meeldiv) | vn сладкий (хороший, приятный)
J makuzat unt magat magusat und magada
J ah mikä tänävä makuz löülü (saunõᴢ) ah mis magus leil (on) täna (saunas)!
M sis täm üv̆vii turpooʙ i leeb makuza aisu, üv̆vii nõõb aisõmaa azõ siis see (= puunõu) turbub hästi ja (sellesse) tuleb hea (magus) lõhn, nõu hakkab hästi lõhnama
3. Kett. imal, lääge | vn безвкусный, приторный
■
J makuzaa jutukaa meeᴢ libeda keelega (magusa jutuga) mees.
Vt. ka makoiza, makõiza

mańerka Lu I (J-Tsv.), g mańerkaa mannerg | vn бидон, манерка
Lu mańerka on, kummal on katto i põhja ühellaizõᴅ mannerg on (see), millel on kaas ja põhi ühesugused (= ühesuurused)
Lu sihee mańerkaa mahuʙ vistõššümmed litraa piimää sellesse mannergusse mahub viisteist liitrit piima
J kartõizõlt mańerkõlt lähsi põhjõ väĺĺä plekkmannergult tuli põhi alt ära
J mańerka krõšk mannergu kaas

pari K-Al. L P M Kõ-Len. Lu Li J I Ku (Ra) paari M Po J, g parii L Lu J paarii J
1. paar | vn пара
I pari opõzia õli rakkõiza paar hobuseid oli rakkes
L kahõt parit toholaptõita kaks paari tohust viiske
J lissä kasse kotikkosõõ veel paari tükküä omenoi(t) lisa sellesse kotti veel paar õuna (paar tükki õunu)
M takumõin paari läheb johsõmaa (tagumist paari mängides:) tagumine paar hakkab jooksma
M linavihgot pannas pissüä viizii parii, kuttsuaᴢ neitä tšümmenikoᴅ, linakuhilaᴅ linakood pannakse viie paari kaupa püsti, neid kutsutakse tš-d (= kümnekoolised hakid), linahakid
M pari tšintaita paar (nahk)kindaid
Lu a villaa kraapitaa. kraapiᴅ. nämä õllaa pariᴢ aga villa kraasitakse. (On) kraasid. Need on paaris
2. (abielu)paar | vn (супружеская) пара, супружеская чета, супруги
P kunni pari saap kokuosyõ, sinni tontti tšümmee paria tšentšii kulutaʙ vs kuni paar ühte saab (saab kokku), seni kulutab vanakurat kümme paari kingi
Lu ne on pariᴅ, ku on meez ja nain need on (abielu)paarid, kui on mees ja naine
Lu se on maho pari see on lastetu (abielu)paar
J meez ja nain üvvii eletää, pari parkkulaizõᴅ mees ja naine elavad (= sobivad) hästi, (on) paras (= sobiv) paar
Lu mennä parriisõõ paari minna, abielluda
J paarii panõma (abieluks) paari panema
3. paariline, paarimees | vn напарник
L el liene sillõ pari (ma) ei hakka sulle paariliseks
J alõtsõll ebõõ paaria (laba)kindal ei ole paarilist
4. (abi)kaasa | vn супруг, супруга
L tšεäppεä tšεärin õmaa parii parkkulaizyõ rl (itkust:) hauda matan (kääpasse käärin) oma kaasa, kullakese
P kasõ õlõiss minuu pari see (mees) oleks mulle (sobiv abi)kaasa
5. tagumise paari mäng | vn горелки
Kõ paria mäntšäs nii: tüttäret i pojot seisas parittaa (Len. 216) tagumist paari mängitakse nii: tüdrukud ja poisid seisavad paarikaupa.
Vt. ka noorpaari
Vt. ka pariskunta, paristikko, parja

parjaᴅ Lu-Len. Ku parjõᴅ Li J pl (laudadest kaariku v. vankri) küljed e. küljelauad; (kaariku v. vankri) kast e. kere | vn боковые стенки (одноколки, телеги); кузов (повозки)
Li parjõd õli ... aisaa tehtü kõlmõd aukkoa, sinne pantii kõlmõt puutõ pissüü. sis sihe õli lüütü lavvõᴅ, kui kõrkaa teiᴅ. vot i parjõᴅ kõrkaaᴅ. sis pääl õli pantu veel ... taas kõlmõd aukkoa, puu päällä. õltii parjõᴅ (kaariku) küljed oli(d) ... aisa sisse oli tehtud kolm auku, sinna pandi kolm puud püsti. Siis nende külge (sellesse) oli(d) löödud lauad (vastavalt sellele), kui kõrge (sa) tegid. Vaat ja (ongi) kõrged küljed. Siis peale oli pandud veel ... taas kolm auku (puusse tehtud), (ja) puu peale. (Niisugused) olid (kaariku) küljed
Lu rattail õltii koikad iĺi parjõᴅ, lavvassa tehtü kaarikul oli kast ehk kere, laudadest tehtud
Lu vaŋkkurii parjõᴅ vankri küljelauad, vankri kere.
Vt. ka rattaa-parjaᴅ

peltto Lu Li, hrl pl peltoᴅ M Lu Li põltoᴅ M põhk; sasi, lühike õlg | vn соломенная подстилка; тонкая короткая солома
Li ku riigas tapõtaa viĺĺaa, .. ku maassa võtõtaa õlgõt poiᴢ, pitšäd õlgõt poiᴢ, siz jääväd ne lüχ́χ́üüd õlgõᴅ, neitä kutsutaa peltoᴅ dali saziᴅ kui rehes pekstakse vilja, .. kui maast võetakse õled ära, pikad õled ära, siis jäävad need lühikesed õled, neid kutsutakse põhuks ehk sasiks
Lu peltot pantii kuppoo tooᴢ̌ lühikesed õled pandi samuti kubusse
Lu kagraa peltto õli kõikkaa parõpi, se mahsi üvää einää kaerapõhk oli kõige parem, see oli hea heinaga võrdne
M rüttšee peltoᴅ rukkipõhk
Lu perrää tappamizõõ mikä jäi heeno õlki, tämäzä jäi einä sekkaa, sitä kutsuttii peltto õlki; sitä peltto õlkia süütettii talvõl lehmiil pärast rehepeksu jäid peenikesed õled, sellesse jäi heina sekka, seda kutsuti sasiks; seda sasi söödeti talvel lehmadele
Li sazid dali peltoᴅ sasi ehk põhk.
Vt. ka rüispeltto

piirta Kett. K-Ahl. P M I (Kõ) piirt Ra pirta Lu Li J (M-Len.) pirt J-Tsv., g piiraa P M pirraa Lu Li J (kanga)suga, piird | vn бёрдо
M niitid niisiläissä võttaas piirtaasõõ lõim võetakse niitest piirda
I kasseeɢ naabertii pannaᴢ piirta. ühsi on päällä, tõinõ alla, kase piirta tšehsi paikkaza sellesse soalaadi pannakse piird. Üks (soalaepool) on peal, teine all, (see) piird on keskpaigas
Kõ ühtee piirtaasõ võtõttii kahᴢ niittiä, a tõisõsõ ühᴢ niitti ühte piirda võeti kaks niiti, aga teise üks niit
Li sis see niittiletti tõmmõttii läpi pirraa, läpi niisiije siis see lõimelett tõmmati läbi soa, läbi niite
Lu kaŋgas pantii pirtaa kangas pandi piirda
J sakkaa pirrakaa kuota heenoa kaŋgõss tiheda soaga kootakse peent kangast
M se kuttoaᴢ ahtaas piiraᴢ see kootakse tiheda soaga
J pirraa pii soa pii.
Vt. ka peertä²

poolõkaᴢ: poolõkõᴢ J-Tsv., g poolõkkaa J = poolaᴢ
poolõkkaat paamm talvõssi kassee astiasõõ pohlad paneme talveks sellesse astjasse

rakõ¹ (M J) rakõh I, hrl pl rakkõõᴅ M Kõ Li J I (L) (kaevu)rake, (kaevu)rakked | vn закраина колодца, колодезная клетка, колодезный сруб
Kõ pantii rakõõt [= rakkõõt] sihe kaivoo (Len. 216) sellele kaevule (sellesse kaevu) tehti rakked
M tütärlentemä meni kaivoo rakkõõlõõsõõ tšedräämää võõrastütar läks kaevurakkele ketrama
Li kaivol õllaa rakkõõᴅ päällä, rakkõiz on katto veelä, kaivoo katto kaevul on rakked peal, raketel (raketes) on veel kaas, kaevu kaas
M kaivoo rakkõõᴅ, kaivoo salvõmõᴅ, kaivoo salvo. kõlmõl viitta saab juõlla kaevu rakked, kaevu salved, kaevu salv. Kolme moodi saab öelda

rihikkõin K, g rihikkõizõõ majakene | vn домик
meni tämä sihie rihikkõisõõ ta läks sellesse majakesse

ruikko P M Lu Ra J (K-Ahl.), g ruikoo M Lu Ra J ruikuo P ruiko J-Tsv.
1. rõuged, rõugehaigus | vn оспа
Lu nüd enäʙ ebõõ sitä tautia što ruikko nüüd enam ei ole seda haigust nagu rõuged
J elka laska lahsiit naapurii, näill oŋ ruikko ärge laske lapsi naabri(te) juurde, neil on rõuged (majas)
M per̆rää ruikkoa pil̆laab nägoo inehmizeltä, jääväd merkiᴅ õmassi iässi pärast rõugeid on inimesel nägu rikutud, armid jäävad (kogu) eluajaks
P ruikuo rikottu ńako rõugearmiline (rõugetest rikutud) nägu
J ruikoo pupuruškõd nii irmussi tšihkuvõᴅ rõugevillid sügelevad nii hirmsasti
M musad ruikod on liika raskas tauti, kui mõnd inehmissä on kooltu senessä vaivassa mustad rõuged on väga raske haigus, nii palju inimesi on surnud sellesse haigusse
Lu ruikoo rupi rõugekorp, -kärn
Ra J ruikoo rikonta ~ M ruikoo rikotussõᴅ ~ ruikoo rikottu ~ J ruiko sihaᴅ rõugearmid
M suur ruikko rõuged
J tuulõõ ruikko tuulerõuged
2. kaitserõuged | vn вакцинация против оспы
Lu nüt pannaa ruikoᴅ nüüd (= nüüdsel ajal) pannakse rõuge(i)d (= vaktsineeritakse rõugete vastu)
J tõiss kõrta jo paamm lahzõlõõ ruikkoa juba teist korda paneme lapsele rõugeid.
Vt. ka tuuliruikko

rääto Ränk K L P M Kõ Lu Li J I rεäto L ŕääto Kett. K M Lu J I (K-Al.), g rääoo M J räävoo M räävvoo Lu
1. rida | vn ряд
J terve rääto puit on lastu maalõ terve rida puid on langetatud maha
J sińakõllõ on õmmõltu kõlmõlt räätoa t́eśomkõd ala pihikseelikule on õmmeldud kolm rida (ääris)paelu alla
M kõik tšived õllaz ühez rääoᴢ, niku isutattu kõik kivid on ühes reas, nagu istutatud
J sõtamehet seissa kahõz rääoᴢ sõdurid seisavad kahes reas
M issuumma kõikii räätoo istume kõik ritta
I vätši räätua seisõ rahvas seisis reas
J kapusaa taimõd on isutõttu räätoa müü kapsataimed on istutatud rida mööda
Kõ kat̆too esimein rääto on tehtü jarviroogossa, tõinõ rääto on tehtü rüizõlgõssa (õlg)katuse esimene rida on tehtud pilliroost, teine rida on tehtud rukkiõlgedest
M tõkutin silmää i pilazin rääoo lasksin silma (vardalt) maha ja rikkusin (kudumis)rea
Kõ eittään vähäkkõizõõ, palat panõn räätua möö heidan vähekese pikali, lasen leiba luusse (panen palad ritta)
2. kiht; jagu | vn слой
J veelko se mahup kassee lännikkoo tšümme räätoa ugurittsa kas sellesse lännikusse mahub veel kümme kihti kurke?
Lu inemin ku viskõᴢ, kerkiäpi mikä õli, akana, se jäi litši viskajaa, tõin ŕääto jäi perä rüiᴢ, kõlmõttomaa ŕäätoo jäi paraᴢ rüiᴢ, päärüiᴢ kui inimene tuulas (vilja), (siis) mis oli kergem, agan, see jäi tuulaja ligi, teise jakku (teise ritta) jäi halvem rukis (pärarukis), kolmandasse jakku jäi parim rukis, pearukis
3. kord, järjekord | vn очередь, черёд
M kase on minuu rääto sakata karttija see on (nüüd) minu kord kaarte segada
M tuli rääto kunikkaa tüttärellee tuli järjekord kuningatütre kätte
J ann toomuziit kõikkiilõ räätoa müü anna külakosti kõigile järgemööda
4. kord | vn порядок
J kassen taloz on üvä rääto selles talus on hea kord
J laizga peremmehe taloᴢ ebõõ räätoa laisa peremehe talus ei ole korda
■
M lugõʙ, a ep saa räätua loeb, aga ei saa selgust
K sõta ŕääto tuli tuli sõda (sõjaaeg).
Vt. ka pulmarääto, rihirääto, õvvirääto, ülirääto
Vt. ka räät́śᴜ̈, räätä, räätö, räätü

se¹ K R-Reg. U L P M Kõ S Po Lu Li Ra J I Ku Kr (R-Lön. V) see K U M Lu Li Ra J sä Kr Сïá Pal₂ Сḯа K-reg₂, g senee K L P M Kõ Lu Li Ra J I Ku senie P sen̆nee M Kõ S I sene K Lu J
1. see, too | vn этот, тот
M õli tšülvüvakka, sen̆neekaa mitattii õzraa oli külvivakk, sellega mõõdeti otra
Li see on kehno inemin, märännü inemin see on halb inimene, paha inimene
K pimopilkko, se õli mokoma mäŋko pimesikk, see oli niisugune mäng
P tšel on jano, senel on jalgaᴅ vs kel on janu, sel on jalad
V kuza kõikk õmaᴅ, sitä en tää kus kõik (teised) on, seda (ma) ei tea
Lu se talo eläb rikkaapassi muita see talu elab teistest rikkamalt
Lu kumpa vihta vizgattii üli pää, sihee vihtaa pantii koivu õhsa, jaanikukka i štanajalka viht, mis visati (jaanilaupäeval) üle pea (saunakatusele), sellesse vihta pandi kaseoks, jaanilill ja sõnajalg
Li enne meil tehtii siittä puussa tšäpüje ennemalt tehti meil sellest puust (= kuslapuust) võrgukäbasid
Ku hüü saat́śii hukkaa siittᴀ̈ virttsᴀvee haizussa nad (põdravasikad) said hukka sellest virtsavee haisust
Lu antagaa seness innass andke selle hinnaga (ära)
Lu siitä mahsi tšümmee rubĺaa sellest maksis kümme rubla
K sill aikaa sel ajal
Li ehim miä sell aikaa sinne vai en kas ma jõuan sel ajal sinna või ei
P vad́d́alaizõt pajattivat sitä viittä vadjalased kõnelesid sedaviisi
Li miä kaihoon, što sitä viittä millõ tuli tehtüss ma kahetsen, et ma tegin sedaviisi
J see sama seesama
P senie iess piti tällie tehä tüötä selle eest pidi talle tööd tegema
P nuor vätši senie perässi pajatti enäpii venäissi, etti tšäüsi škouluza venäi tšieleᴢ noorsugu rääkis sellepärast rohkem vene keelt, et käis venekeelses koolis
M sen̆nee võrraa sellevõrra
Ku sitä vart selle jaoks
J sell koosia ~ sell tavall sel kombel, sel taval
Lu perrää senee starikalõ annõttii kah-tšümmeᴅ viis roozgia pärast seda anti vanamehele kakskümmend viis vitsahoopi
J siitt eb mennü paĺĺo aikaa sellest ei läinud palju aega
J pääle sene peale selle
J sitäppo-se [= sitäppo se] (Tsv.) see’p see on
2. seesugune, niisugune, selline | vn такой; таков
L mi maa, se on maaneri, mi lintu, se on tšieli, mi tüö, se on sõpa missugune (on) maa, selline on komme, missugune (on) lind, selline on ka keel (= laul), missugune (on) töö, selline on rõivas
Lu mikä maa, se i lintu missugune maa, niisugune lind(ki)

siha K-Ahl. R-Reg. M Po Lu Li J I (K-Al. P) siχa (K-Al.) sia R-Eur., g sihaa Lu J siha J-Tsv.
1. koht, paik; ase | vn место
M issuu senelee siha-lõõ, groba kuza seiso istu sellele kohale, kus (surnu)kirst seisis
J õsa sihaa sirkullõõ rl osta koht linnukesele (sirgule)
J on kõlmõttõmaa sihalõ jo salvottu (palkhoone) on juba kolmandale kohale (uuesti üles) ehitatud
Lu tšenee siha se onõ kelle koht see on?
K ženiχa siz issub lavvaa tagaa nuorikõõ siχalõõ (Al. 30) peigmees istub siis laua taha pruudi kohale
P raskaz lahgota .. süntümä sihassa raske lahkuda .. sünnikohast
M surmaa sih̆haa et tää (oma) surma kohta (sa) ei tea
M lehmää siha lehma ase
2. (talu)koht, kodukoht | vn хутор, родной дом
M näil õli epo-eellä kazella sihalla paĺĺo poikõõ neil oli ennevanasti sellel kohal (= selles talus) palju poegi
M kazõlõõ sihalõõ tulin tulin sellele kohale (= sellesse tallu miniaks)
M hävvis siha laostus (kodu)koht
3. ase (millegi säile kunagises asukohas | vn остаток чего-нибудь в бывшем местонахождении)
M tunnup ku kassenn on kalmoi sihaᴅ tundub, et siin on kalmude asemed
M paj̆jaa siha on siεl seal on (vana) sepapaja ase
4. jälg; arm | vn след; шрам
Li jalgaa siha jalajälg
J perält ruiko liittsaa jäävvä ruiko sihaᴅ pärast rõugeid jäävad näkku rõugearmid
J aavaa siha haavaarm
Li puĺaa siha kuuliarm
5. (kuivanud) veekogu säng | vn ложе (бывшей реки и т. д.)
Lu ku enne õli jõki ja jõki on kuivõnuᴅ, on jäänü jõgõõ siha kui enne oli jõgi ja jõgi on (ära) kuivanud, (siis) on jäänud jõesäng
Lu järvee siha (kuivanud) järvesäng
6. ase, säng, voodi | vn ложе, постель, кровать
K esemeizessi vizgahtaab emä dali mindja .. sihaasõõ (dali tilalõõ) (Al. 38) (pulmakombestikust:) kõigepealt heidab ema või minia .. (noorpaari) asemele (pikali)
7. töökoht | vn место работы
J varkausõ peräss prikašikk on ajõttu sihalt väĺĺä varguse pärast on poesell (töö)kohalt ära aetud
J millin mees saap tämää sihaa missugune mees saab tema (töö)koha?
■
M χullu pää jalgolõõ eb anna sihaa vs rumal pea ei anna jalgadele asu (= kui ei jaga pea, siis jagavad jalad).
Vt. ka talvisiha, tšäesiha, tšäsisiha, üü-siha

siima Kett. K-Ahl. K-Set. P Lu Li J siim J-Tsv., g siimaa Lu J
1. (piitsa)keel, -piug | vn бечёвка, ремень (кнута)
Li roozgall on siima, sõlmõd on tehtü piitsal on piug, (sellesse) on sõlmed tehtud
J õlki varrõssi valõlõ, niitti siimassi sitele rl õlg (= õlekõrs piitsale) varreks vala, niit keeleks seo
J roozgaa siim om punottu opõizõõ jeviss piitsa piug on punutud hobusejõhvi(de)st
2. (õnge)nöör; (landi)nöör | vn леса, леска; верёвка блесны
Lu õŋgõõ siima ~ Li õŋki vitsaa siima õngenöör, õngeridva nöör
J uistõõ siima landi nöör.
Vt. ka kultasiima, õŋki-siima

soussi M souᴢ I, g sousii M I = soussa
I siiᴢ mokomaa sous tiiᴅ, i kajjee sousii paad ülettä vähäin siis teed sellise sousti ja sellesse sousti paned natuke hapukoort.
Vt. ka lanttusoussi

staarosta P M S Li J I (Ku) staarostõ (J-Tsv.) staarost Li J-Tsv. Ku staarõsta (J-Tsv.) starosta M taarosta M Lu, g staarostaa S taarostaa Lu
1. külavanem | vn сельский староста
S isä kui mõnt vootta õli staarostann isa oli hulk aastaid külavanem(aks)
J õll staarostõnn dalisko tšülää-koirõnn, se on ühs sama olla külavanem(aks) või külakoer(aks), see on üks ja seesama
J staarosta obrakkaa kopitti külavanem kogus obrokit (= maarenti, -maksu)
J tšülää birkõd oitussa staarõstõll küla teopulgad on külavanema juures hoiul
M taarostal toož on nainõ vad́jalain, vad́jakko, maiz on süntünnü külavanemal on ka naine vadjalane, Matis (= Mati külas) on sündinud
P siz mõizanikka kuttsu tšülää staarostaa siis mõisahärra kutsus külavanema (enda juurde)
J valittsõga tšülä staarostõssi selvep meeᴢ valige külavanemaks targem mees
2. (kiriku)vanem | vn (церковный) староста
J tšeriko staarost müüp tšüünteliit kirikuvanem müüb (kirikus) küünlaid
3. (mõisa) kubjas | vn барский староста, бурмистр
P mõizaa staarosta tšäüp põllol vaattamas kui niittääss mõisa kubjas käib põllul vaatamas, kuidas lõigatakse (sirbiga) vilja
4. (kolhoosi) esimees | vn председатель (колхоза)
M miä sitä ammattia toož tapazin, miä õlin kolhozii taarostanna ma juhtusin ka sellesse ametisse, ma olin kolhoosi esimeheks.
Vt. ka tšülää-taarosta

sültšiä K L P M Kõ Lu J sültšiε P sültšiäɢ (I Ko Kl), pr süllin ~ süljin Lu, imperf sültšizin Lu = sülletä
Lu taatta tuli i ain vai sültši isa tuli ja alati vaid sülitas
M elä sülli ära sülita!
I sültšiʙ maa-lõõ sülitab maha
K sültši vällää sülitas välja
L ühessämäis sültši suhyõ rl üheksas sülitas suhu
Lu elä sülji sihee kaivoo, kussa vettä juuᴅ vs ära sülita sellesse kaevu, kust sa vett jood (= ära räägi halvasti noormehest, kellele lähed mehele)

štanajalka Lu Li štanajalk ~ štanajalkõ Li sõnajalg | vn папоротник
Lu kumpa vihta vizgattii üli pää, sihee vihtaa pantii koivu õhsa, jaanikukka i štanajalka viht, mis visati (jaanilaupäeval) üle pea (sauna katusele), sellesse vihta pandi kaseoks, jaanilill ja sõnajalg

tarpoa M (Ja-Len.), pr tarvon M, imperf tarpozin M mütata, mütaga lüüa | vn ботать, бить боталом по воде
M kõõz on kutu, kalakutu, siiz mennääᴢ tarpomaa kassee aparaasõõ. veslojekaa lüüvväz i sinne aj̆jaaᴢ kal̆laa, tarpoaᴢ kui on kudemine, kala(de) kudemine, siis minnakse (kalu) müttama sellesse abarasse. Lüüakse aerudega ja aetakse kala sinna, mütatakse
M õli mokom puu, kummalla tarvottii, kala siz eitüb i meneb mõrtaasõõ oli niisugune puu, millega mütati, kala siis ehmub ja läheb mõrda

tšeero-paikka Lu veekeeris | vn омут
tšeero-paikka. siije paikkaa inemin puutuʙ, võib mennä põhjaa ja vennee võib vääntää ümperi veekeeris. (Kui) inimene satub sellesse paika, (siis) võib minna põhja, ja (ka) paadi võib (keeris) ümber keerata

tuska K-Ahl. R-Reg. L P M Kõ Ja-Len. Lu Li J tuskõ Lu tusk Lu J-Tsv., g tuzgaa M Kõ Lu J
1. mure | vn горе, забота
M kassenn kooz on paĺĺo tuskaa siin majas on palju muret
Lu vaivaa piäb nähä ja tuskaa tuleb näha vaeva ja muret
L viel pien tuskaa ep tεä (kes on) veel väike, (see) muret ei tea
M täll on taitaa suur tuska tal on vist suur mure
Lu mill tuli nii tuska, niku pimmiä pilvi pää päälle mul(le) tuli niisugune mure, nagu tume pilv pea kohale
J mill on kõvassi tuska mul on palju muret
Lu tämä ommaa tuskaa pajataʙ ta räägib oma murest
Lu täll on oma tuska süämel tal on oma mure südamel
Li tuska ahisõʙ minu süätä mure ahistab mu südant
Lu miä ain nooriiᴢ päiviiᴢ lugin tširjaa suurõss tuzgõss nooruspäevil ma lugesin ikka pühakirja suure mure pärast
Lu tuska tuzgill on väli, tšell on suurõpi, tšell on peenepi mure(l) ja mure(de)l on vahe, kellel on suurem, kellel on väiksem
Lu kõikil eväd õõ ühellaajõzõd murheeᴅ, tuzgõᴅ kõigil ei ole ühesugused mured
M võta entä tšäzille, et siä tuzgaakaa mit̆täid üv̆vää tee võta end käsile, murega ei tee sa midagi head (ära)
Lu inemizel ku on tuska, siz jutõllaa: mee hot́ siitümää kui inimesel on mure, siis öeldakse: mine vähemalt ennast tuulutama
L tulin tuskaa tuulõttõlõmaa rl tulin (oma) muret tuulutama
P nüt tulin kaipaamaa kalliini kazvattõlijõinõ suuriita tuska päiviitä tuima õnnõlikko (Mäg. 81) (itkust:) nüüd tulin kaebama, mu kallis kasvatajake, (oma) suuri murepäevi, (ma) õnnetu
2. kurbus | vn печаль, грусть
P ai siä sõsarõni .. älä tuskaa tuppau rl oi sina, mu õde, .. ära lämbu kurbusesse
Lu mill on tuska ma olen kurb
Kõ millõ ebõõ tuskaa seness see ei kurvasta mind
3. tusk, meelehärm, halb tuju; igavus, igatsus | vn тоска, досада, худое настроение; скука
Lu ku süäntüüb dali tuska on, siz rihta müü kõntaaʙ kui vihastab või on (tal) halb tuju, siis kõnnib edasi-tagasi mööda tuba
Lu mill on paĺĺo tuskaa mul on palju meelehärmi
J tuulottamaa minuu tuskije rl tuulutama mu tuskasid
Lu sill on tuska sul on igav(us)
Lu nüd miä marjaa tuskaa koolõn nüüd ma suren marjaigatsusse (pimedana ei saa enam marjul käia)
J juumizõõ tuskiiz õlõma pohmeluses olema
4. häbi | vn стыд
Ja lahzile tuli tuska lastel hakkas häbi
5. murelik, murerohke, mure- | vn озабоченный, тревожный, полный забот
Lu suur tusk tehhooʙ sinne, tuzgõss eloss sinne tehhooʙ (vähihaigusest:) suur mure mõjub sellele (sinna), murerohke elu mõjub (tervisele)
Lu se on tusk elo, ku on juumari meeᴢ see on murelik elu, kui (naisel) on joodik mees
6. kurb | vn печальный, грустный
Lu lehto puussa laŋkõõb jo, tuõp tuska sütšüzü juba langeb leht puust (= juba langevad lehed), tuleb kurb sügis
J se inemin on tuzgaa liitsakaa see inimene on kurva näoga
P õnnõvad by müö õlõizimma, a kassee tuskaa surmaa emmä õlõiss kuollu (itkust:) me oleksime (olnud) õnnelikud, aga sellesse kurba surma me ei oleks surnud
J tusk on elää vanann vanana on kurb elada
J tusk on elä võõrall maall, kaukall kalliss õmass maass kurb on elada võõral maal, kaugel oma kallist maast
7. indekl. tusane | vn хмурый, мрачный, угрюмый, тоскливый
Lu tuska liittsa tusane nägu
Lu tuska liitsaakaa tusase näoga

tõrvaahjo Lu tõrvaahi | vn смолокурня, смоловарня
ahjo õli mokoma, maa pääl, kassee pantii, laottii tõrvaalkoo, kase uhs pantii tšiini, alta lämmitettii, lekko tšäi ümperii, kuza on tõrvapuuᴅ, a siittä ahjossa õli lastu, .. mahhaa õli tehtü auta, trubbaa müü tuli tõrva astjaa ahi oli niisugune, maa peal, sellesse pandi, laoti tõrvahalud, see uks pandi kinni, alt köeti, tuli (leek) käis ümber, kus on tõrvapuud, aga sellest ahjust oli lastud (tõrva joosta), .. maasse (ahju alla) oli tehtud auk (püti jaoks), mööda toru tuli tõrv pütti.
Vt. ka tõrvauta

vaatõ³ (I), g vaattõõ = vatu
koropka pikkarainõ i sis kartanõ mokoma ümperiläine tehtii i sinneɢ vaatõtt töŋkättii. i karassii kasõttii .. i sis pannass põlõmaa (endisaegse tattninalambi tegemisest:) (võeti) väike (plekk)karp ja siis (sellesse) tehti niisugune ümmargune plekist (toru) ja sinna topiti vatti. Ja (vatt) kasteti petrooleumi sisse .. ja siis pannakse põlema

vagokkõin J-Tsv., g vagokkõizõõ J vaokene | vn бороздка
isut rütšää seemenet kassee pikkõraisõõ vagokkõisõõ külva rukkiseemned sellesse väikesesse vaokesse

vati K M, g. vadii [?] kauss чаша, чашка
K pannass mokoma puinõ vati lavvalõõ pannakse niisugune puust kauss lauale
K M vati on suur, sehee pantas rahaa (Al. 48) (pulmakombestikust:) kauss on suur, sellesse pannakse raha

õhsa Kett. K R-Eur. P M Kõ Lu Li J I (Len. Pi Ke) õχsa P õhs J-Tsv. õhᴢ Li Ra ohsᴀ Ku Эхса Pal₂ Э́хса K-reg₂ Ii-reg₁, g õhzaa Kett. P Pi Ke Kõ Lu Li J õhsaa Kett. I õhza J-Tsv., pl ähesed Kr O͡Eхсадъ Tum. oks | vn сук, ветка, ветвь
M kõikilla puilla ovad õhzaᴅ kõigil puudel on oksad
K õunappuu õli akkuun-alla, ühs õli õhsa õunappuulla, ühs õli õuna õhzaza (Al. 52) rl õunapuu oli õuel, üks oli oks õunapuul, üks oli õun oksa küljes
J krappuu õhsiit müü puu ladvaa roni mööda oksi puu latva
K õhsinaa päivinää toomma puu kotoosõõ kõige täiega (okstega koos) toome puu koju
Lu miä marjad õhsijõõkaa kadgon (pimeda jutust:) ma korjan marjad koos oks(akes)tega
M täm̆mää piäb õlla erk̆kaanna niku lintu puu õhzalla ta (= ema) peab olema ergas nagu lind puuoksal
Lu karzitud õhzat piäp kokkoo panna i põlõttaa laasitud oksad tuleb kokku panna ja (ära) põletada
Li tehtii puu õhsõiss kupalikkoi i lämmitettii ahjoi tehti puuokstest (hao)kubusid ja köeti ahjusid
Kõ metsäss toot kahtšizõd õhzad i siod vihaᴅ metsast tood kaseoksad ja seod (= teed) vihad
M vihta on kazgõõ õhsalaissa tehtü viht on kaseokstest tehtud
P meil õli ümpäri taraa tehtü lotoža aita; lotožad õlivat kuuziziiss õhsõizz da katagoiss meil oli ümber (viljapuu)aia tehtud vitstara; taravitsad olid (tehtud) kuuseokstest ja kadakatest
P a tšako eb nuku, a kazgõõ õhzall kukuʙ rl aga kägu ei maga, vaid kukub kase oksal
Lu koivuu õhzaᴅ kaseoksad
Ra leinäkoivuu õhzad riiputaa leinakase oksad ripuvad
J parõp on pajuz magatõ, lepää õhsiilla levätä ... ku pahaa mehee parraanallõ rl parem on pajus magada, lepaokstel lebada ... kui paha mehe parra all
Lu avu teh́h́ää petäjää õhsiissõ ahjuluud tehakse männiokstest
M kuuzõõ õhzad i pihguu õhzaᴅ kuuseoksad ja männioksad
Kõ katagaa õhsa kadakaoks
Kõ aappuu õhsa haava(puu)oks
M miä taraz õlin, õunappuu õhsõi korjazin kok̆koo ma olin aias, korjasin (kuivanud) õunapuuoksi kokku
Lu grõžovnikaa õhzad õllaa pisslikoᴅ [sic!] karusmarjapõõsa oksad on okkalised
Lu kumpa vihta vizgattii üli pää, sihee vihtaa pantii koivu õhsa, jaanikukka i štanajalka viht, mis visati (jaanilaupäeval) üle pea (sauna katusele), sellesse vihta pandi kaseoks, jaanilill ja sõnajalg
Lu õhsa zoba oksakühm (puul)
■
M kehno ińeehmiin jõka õhsaasõõ tartuʙ halb inimene haarab igast asjast (oksast) kinni (= norib iga asja pärast tüli)
M egle tämä õttsi minussa õhsõi, kuinid ep saanu, mizessä tarttua kk eile noris ta minuga tüli (otsis minust oksi), (aga) kuidagi ei leidnud, millest kinni hakata.
Vt. ka pajuõhsa, puuõhsa