[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kahtši Kett. Set. K L P M Kõ S Ja-Len. J-Must. I (Pi Po) kaχtši P kaschke Kr Кахчи Tum., g kazgõõ K P M kazgyõ L P kazge J-Must. kask, kasepuu | vn берёза
Po troittsann tuotii metsäss kazgõᴅ nelipühade ajal toodi metsast kased (tuppa)
M kazgõssa toož tehtii puis̆sia aŋkoita kasest tehti samuti puuhangusid
L karjušši viskazi ruozgaa kaskyõ karjane viskas piitsa kase otsa
P varõz on kazgõza vares on kase otsas
M täm on mokom nõdrukkõin niku noor kahtši ta on niisugune nõtke nagu noor kask
P jätšerikas kahtši krobelise koorega kask
P käre kahtši on hoikka iĺi lühüᴅ vaevakask on peenike või lühike
P maarja kazgõll on niku kukat puuza, rizuŋkaᴅ maarjakasel on nagu õied puu(süü)s, mustrid
P tehäss vihat kupoĺo-kukkõissa, karu-kaattarõissa, kazgõõ õhsõissa tehakse vihad jaanililledest, sõnajalgadest, kaseokstest
P kahtši puu on jäkärikko, tätä pitääs kõikkõa kõvõpassi puussi kasepuu on vintske, teda peetakse kõige kõvemaks puuks
Kõ kahtši lehoᴅ kaselehed
Kõ kahtši vittsa kasevits
Kõ kahtši õhsa kaseoks
P läämmä läämmä naizõd i tüttäreᴅ mettsää kahtši mahlaa juomaa i kahtši koltšit kotuo tuomaa lähme, lähme, naised ja tüdrukud, metsa kasemahla jooma ja kase(mahla)kappasid koju tooma.
Vt. ka emäkahtši, jurakahtši, kärekahtši, maarjakahtši, sookahtši, taikakahtši
Vt. ka kahtšipuu, koivu, koivupuu