[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

SõnastikustKasutusjuhendPilt ja heliMängime


Pildilehed     Õppelehed     Maad ja rahvad     Grammatikatabelid     Õpetajale

liidese seadistamine

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 24 artiklit

asi nimisõnaasi , asja , `asja ; mitmus asjad, `asjade, `asju


1. mingi väiksem materiaalne objekt (millele sa viitad nii, et sa selle nimetust ei kasuta)
Tal on taskud asju täis.
Pakkisin asjad kohvrisse.
saab moodustada: mänguasi
2. probleem; sündmus, olukord
Milles asi on?
Selle asjaga peaksid direktori poole pöörduma.
Seal juhtus igasuguseid asju.
Asi läheb tõsiseks.
3. töö, tegevus; ülesanne
Selle asjaga pole kiiret.
asju ajama (= mingeid ülesandeid täitma) Käisin linnas asju ajamas.

eile määrsõnaeile


tänasele päevale eelnenud päeval
Käisin eile teatris.
Eile oli ilus ilm.
eile hommikul, eile õhtul
võrdle täna, homme
saab moodustada: üleeile

esimene arvsõnaesimene , esimese , esimest , esimesse; mitmus esimesed, esimeste, esimesi


mingis järjekorras 1. kohal
Poiss käib esimeses klassis.
Käisin täna esimest korda elus jõusaalis.
Istusime kinos esimesse ritta.
esimesel võimalusel (= kohe, kui võimalus tekib) Helistan sulle esimesel võimalusel.

jooksul kaassõnajooksul


osutab ajavahemikule või ajale, mil midagi tehakse või toimub
mille jooksul Helistan sulle kindlasti mõne tunni jooksul. Asi tuleb otsustada tänase päeva jooksul. Käisin suve jooksul palju ujumas.
aasta jooksul, kuu jooksul, nädala jooksul

jumalateenistus nimisõnajumala+teenistus , jumala+teenistuse , jumala+teenistust ; mitmus jumala+teenistused, jumala+teenistuste, jumala+teenistusi


kindla tegevuste järjekorraga sündmus kirikus (laulude ja palvetega)
Käisin pühapäeval jumalateenistusel.

juubel nimisõnaj`uubel , j`uubeli , j`uubelit


päev, mida tähistatakse, kui kellegi sünnist või millegi toimumisest möödub teatud arv (näiteks 50, 100) aastaid
Käisin eile vanaema juubelil.
Ülikoolil läheneb 400 aasta juubel.
juubelit tähistama

järel kaassõna, määrsõnajärel


1. liikudes (kellegi või millegi) taga
Koer kõndis mul järel.
Vedasin oma kohvrit järel.
kelle-mille järel Pardid ujusid üksteise järel reas.
2. kellestki hiljem; pärast mingit sündmust või ajavahemikku
Õpetaja ütles ees, lapsed kordasid järel.
mille järel Ta jätkas õpinguid aastase vaheaja järel.
3. kedagi või midagi kuskilt ära toomas
Täna käis isa lapsel lasteaias järel.
kelle-mille järel Käisin postkontoris paki järel.
4. alles, säilinud
Mul on ainult paar eurot järel.
Pärast sõda olid lossist järel ainult varemed.

võrdle järele, järelt

kalmistu nimisõnakal'mistu , kal'mistu , kal'mistut; mitmus kal'mistud, kal'mistute, kal'mistuid


maa-ala, kuhu surnud inimesed on maetud sama mis surnuaed
Käisin kalmistul vanaisa haual.

kino nimisõnakino , kino , kino , k`inno; mitmus kinod, kinode, kinosid


koht, kuhu inimesed lähevad, et filme vaadata
kinos käima; kinno minema Käisin eile sõpradega kinos.

klassivend nimisõnaklassi+v`end , klassi+venna , klassi+v`enda ; mitmus klassi+vennad, klassi+v`endade, klassi+v`endi


meessoost õpilane, kes käib sinuga samas klassis
Käisin koos klassivendadega kinos.

kohvik nimisõnakohvik , kohviku , kohvikut ; mitmus kohvikud, kohvikute, kohvikuid


koht, kus inimesed saavad istuda ning osta sööke ja jooke, näiteks kooki ja kohvi
Käisin sõbrannaga kohvikus.
Selles majas asub väike kohvik.

koolitus nimisõnakoolitus , koolituse , koolitust ; mitmus koolitused, koolituste, koolitusi


1. tavaliselt lühike kursus, kust saab mingeid uusi teadmisi või oskusi
Käisin avaliku esinemise koolitusel.
2. väljaõpe, erialane ettevalmistus
Ettevõte kulutas palju raha töötajate koolituseks.

käima tegusõnak`äima , k`äia , k`äib , k`äidud ; k`äis, käinud, käiakse


1. kõndima, jalgadel astudes liikuma
Laps oskab juba käia.
2. kuhugi minema ja sealt tagasi tulema, kas jalgsi või sõites (ka regulaarselt)
kus Suuremad lapsed käivad koolis, väiksemad lasteaias. Käisin eelmisel nädalal Riias. Pean poes ära käima.
millega Kas sa käid tööl jalgratta või bussiga?
kelle juures Ta käib iga kuu arsti juures.
mida tegemas Käin hommikuti ujumas.
3. toimuma
Majas käib remont.
Mäng käib kindlate reeglite järgi.
4. sõidukite kohta: sõitma (graafiku järgi)
Bussid nii hilja ei käi.
5. masinate, seadmete kohta: töötama
Ma ei saa autot käima.
6. teatud (laadi) riideid kandma
Ta käib korralikult riides.
millega Noormees käib tööl ülikonnaga.
7. kellegagi või millegagi seotud olema, millegi juurde kuuluma
mille juurde Väike risk käib asja juurde.
kelle-mille kohta See märkus ei käi sinu kohta.

ühendid: läbi käima, ringi käima

käimine \⇐ käima\ nimisõna <k`äimine, k`äimise, k`äimist>
Head jalanõud tegid käimise kergemaks.

külas määrsõnakülas


kellegi juures külalisena
Mul on praegu sõbrad külas.
külas käima Käisin nädalavahetusel vanematel külas.
võrdle külla
saab moodustada: külaskäik

lõuna nimisõnalõuna , l`õuna , lõunat ; mitmus l`õunad, lõunate, l`õunaid


l7una.jpg
1. (ainsuses) ilmakaar, kust päike paistab keskpäeval
Maja aknad on lõuna poole.
2. päeva keskmine osa, keskpäev
Ta magas lõunani.
Lõuna ajal hakkas sadama.
saab moodustada: pärastlõuna
3. toit, mida süüakse päeva keskel; selle toidu söömine sama mis lõunasöök
Mis täna lõunaks on?
Lähen koju lõunale.
lõunat sööma Käisin restoranis lõunat söömas.

läbi käima tegusõnaläbi k`äima , läbi k`äia , k`äib läbi


1. suhtlema, kokku puutuma
Nad ei käi omavahel läbi.
kellega Ta ei käi kellegagi läbi.
2. mingis kohas käima
kust Käisin korraks poest läbi.

matk nimisõnam`atk , matka , m`atka ; mitmus matkad, m`atkade, m`atku


pikem teekond jalgsi või muul viisil
Otsustasime matkale minna jalgratastega.
matkal käima Käisin nädalavahetusel 20 km pikkusel matkal.

matus nimisõnamatus , matuse , matust ,

matused mitmus nimisõnamatused, matuste, matuseid
toiming, mille käigus surnud inimene maetakse või põletatakse
Käisin sõbra matusel.
Matused toimuvad laupäeval.

meri nimisõnameri , mere , m`erd , m`erre; mitmus mered , merede, meresid


suur soolase veega veekogu
Käisin meres ujumas.
Täna on merel torm ja suured lained.
Sõidame perega Musta mere äärde puhkama.

pakk nimisõnap`akk , paki , p`akki ; mitmus pakid, p`akkide, p`akke


1. pakendisse pandud kindel kogus kaupa
Ühes pakis on 150 grammi komme.
pakk sigarette, pakk kohvi, pakk piima, pakk küpsiseid, pakk võid
2. postiga saatmiseks pakitud asjad
Käisin postkontoris paki järel.
pakki saama, pakki saatma

proov nimisõnapr`oov , proovi , pr`oovi , pr`oovi ; mitmus proovid, pr`oovide, pr`oove


1. see, kui midagi proovitakse või katsetatakse
Teeme proovi, kas jaksame diivanit tõsta.
Võta prooviks üks pannkook.
2. see, kui muusikud või näitlejad enne esinemist koos harjutavad
Proov algab kell 11.
etenduse proovid, lavastuse proovid, kontserdi proovid
proovi tegema Ansambel teeb proovi kolm korda nädalas.
3. väike osa millestki, mis võetakse, et määrata selle omadusi või koostist
Proov näitas, et veri on normis.
proove andma, proove võtma, proove analüüsima Käisin haiglas proove andmas.

tualett nimisõnatual`et't , tualeti , tual`etti , tual`etti ; mitmus tualetid, tual`ettide, tual`et'te


ruum, kuhu sa lähed, et näiteks uriinist vabaneda
Restorani tualetis oli järjekord.
Käisin tualetis.
avalik tualett; naiste tualett, meeste tualett
saab moodustada: tualettpaber, tualettpott

tuttav omadussõna, nimisõnat`uttav , t`uttava , t`uttavat ; mitmus t`uttavad, t`uttavate, t`uttavaid; omadussõna võrdlus: t`uttavam, kõige t`uttavam


1. selline, mida või keda sa juba varasemast ajast tunned, tead; mitte võõras
Külas on kõik omavahel tuttavad.
Käisin ühe tuttava arsti juures.
tuttav tunne, tuttav hääl, tuttav nägu
tuttavaks saama (= tutvuma) Saage tuttavaks, see on minu õde Mai! Tõnisega saime tuttavaks 10 aastat tagasi.
2. inimene, keda sa isiklikult tunned
Meil on ühiseid tuttavaid.
Tal on palju sõpru ja tuttavaid.
vana tuttav, hea tuttav

vastas määrsõna, kaassõnavastas


vastas.jpg
1. otse kellegi või millegi ees, otse teisel pool
Pood on siinsamas vastas üle tänava.
kelle-mille vastas Ta istus lauas otse minu vastas. Apteek asub hotelli vastas.
võrdle vastu
2. kedagi saabumisel kohtamas
Käisin lennujaamas külalistel vastas.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur