Sõnastikust • Kasutusjuhend • Pilt ja heli • Mängime • |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut. asi nimisõna 〈asi , asja , `asja ; mitmus asjad, `asjade, `asju 〉 1. mingi väiksem materiaalne objekt (millele sa viitad nii, et sa selle nimetust ei kasuta) Tal on taskud asju täis. Pakkisin asjad kohvrisse. saab moodustada: mänguasi 2. probleem; sündmus, olukord Milles asi on? Selle asjaga peaksid direktori poole pöörduma. Seal juhtus igasuguseid asju. Asi läheb tõsiseks. 3. töö, tegevus; ülesanne Selle asjaga pole kiiret. ● asju ajama (= mingeid ülesandeid täitma) Käisin linnas asju ajamas. eile määrsõna 〈eile 〉 tänasele päevale eelnenud päeval Käisin eile teatris. Eile oli ilus ilm. ● eile hommikul, eile õhtul võrdle täna, homme saab moodustada: üleeile esimene arvsõna 〈esimene , esimese , esimest , esimesse; mitmus esimesed, esimeste, esimesi 〉 mingis järjekorras 1. kohal Poiss käib esimeses klassis. Käisin täna esimest korda elus jõusaalis. Istusime kinos esimesse ritta. ● esimesel võimalusel (= kohe, kui võimalus tekib) Helistan sulle esimesel võimalusel. jooksul kaassõna 〈jooksul 〉 osutab ajavahemikule või ajale, mil midagi tehakse või toimub ■ mille jooksul Helistan sulle kindlasti mõne tunni jooksul. Asi tuleb otsustada tänase päeva jooksul. Käisin suve jooksul palju ujumas. ● aasta jooksul, kuu jooksul, nädala jooksul jumalateenistus nimisõna 〈jumala+teenistus , jumala+teenistuse , jumala+teenistust ; mitmus jumala+teenistused, jumala+teenistuste, jumala+teenistusi 〉 kindla tegevuste järjekorraga sündmus kirikus (laulude ja palvetega) Käisin pühapäeval jumalateenistusel. jumalateenistus teistes sõnastikesjuubel nimisõna 〈j`uubel , j`uubeli , j`uubelit 〉 päev, mida tähistatakse, kui kellegi sünnist või millegi toimumisest möödub teatud arv (näiteks 50, 100) aastaid Käisin eile vanaema juubelil. Ülikoolil läheneb 400 aasta juubel. ● juubelit tähistama järel kaassõna, määrsõna 〈järel 〉 1. liikudes (kellegi või millegi) taga Koer kõndis mul järel. Vedasin oma kohvrit järel. ■ kelle-mille järel Pardid ujusid üksteise järel reas. 2. kellestki hiljem; pärast mingit sündmust või ajavahemikku Õpetaja ütles ees, lapsed kordasid järel. ■ mille järel Ta jätkas õpinguid aastase vaheaja järel. 3. kedagi või midagi kuskilt ära toomas Täna käis isa lapsel lasteaias järel. ■ kelle-mille järel Käisin postkontoris paki järel. 4. alles, säilinud Mul on ainult paar eurot järel. Pärast sõda olid lossist järel ainult varemed. võrdle järele, järelt kalmistu nimisõna 〈kal'mistu , kal'mistu , kal'mistut; mitmus kal'mistud, kal'mistute, kal'mistuid 〉 maa-ala, kuhu surnud inimesed on maetud sama mis surnuaed Käisin kalmistul vanaisa haual. kino nimisõna 〈kino , kino , kino , k`inno; mitmus kinod, kinode, kinosid 〉 koht, kuhu inimesed lähevad, et filme vaadata ● kinos käima; kinno minema Käisin eile sõpradega kinos. klassivend nimisõna 〈klassi+v`end , klassi+venna , klassi+v`enda ; mitmus klassi+vennad, klassi+v`endade, klassi+v`endi 〉 meessoost õpilane, kes käib sinuga samas klassis Käisin koos klassivendadega kinos. kohvik nimisõna 〈kohvik , kohviku , kohvikut ; mitmus kohvikud, kohvikute, kohvikuid 〉 koht, kus inimesed saavad istuda ning osta sööke ja jooke, näiteks kooki ja kohvi Käisin sõbrannaga kohvikus. Selles majas asub väike kohvik. koolitus nimisõna 〈koolitus , koolituse , koolitust ; mitmus koolitused, koolituste, koolitusi 〉 1. tavaliselt lühike kursus, kust saab mingeid uusi teadmisi või oskusi Käisin avaliku esinemise koolitusel. 2. väljaõpe, erialane ettevalmistus Ettevõte kulutas palju raha töötajate koolituseks. käima tegusõna 〈k`äima , k`äia , k`äib , k`äidud ; k`äis, käinud, käiakse 〉 1. kõndima, jalgadel astudes liikuma Laps oskab juba käia. 2. kuhugi minema ja sealt tagasi tulema, kas jalgsi või sõites (ka regulaarselt) ■ kus Suuremad lapsed käivad koolis, väiksemad lasteaias. Käisin eelmisel nädalal Riias. Pean poes ära käima. ■ millega Kas sa käid tööl jalgratta või bussiga? ■ kelle juures Ta käib iga kuu arsti juures. ■ mida tegemas Käin hommikuti ujumas. 3. toimuma Majas käib remont. Mäng käib kindlate reeglite järgi. 4. sõidukite kohta: sõitma (graafiku järgi) Bussid nii hilja ei käi. 5. masinate, seadmete kohta: töötama Ma ei saa autot käima. 6. teatud (laadi) riideid kandma Ta käib korralikult riides. ■ millega Noormees käib tööl ülikonnaga. 7. kellegagi või millegagi seotud olema, millegi juurde kuuluma ■ mille juurde Väike risk käib asja juurde. ■ kelle-mille kohta See märkus ei käi sinu kohta. ühendid: läbi käima, ringi käima käimine \⇐ käima\ nimisõna <k`äimine, k`äimise, k`äimist> külas määrsõna 〈külas 〉 kellegi juures külalisena Mul on praegu sõbrad külas. ● külas käima Käisin nädalavahetusel vanematel külas. võrdle külla saab moodustada: külaskäik lõuna nimisõna 〈lõuna , l`õuna , lõunat ; mitmus l`õunad, lõunate, l`õunaid 〉 Maja aknad on lõuna poole. 2. päeva keskmine osa, keskpäev Ta magas lõunani. Lõuna ajal hakkas sadama. saab moodustada: pärastlõuna 3. toit, mida süüakse päeva keskel; selle toidu söömine sama mis lõunasöök Mis täna lõunaks on? Lähen koju lõunale. ● lõunat sööma Käisin restoranis lõunat söömas. läbi käima tegusõna 〈läbi k`äima , läbi k`äia , k`äib läbi 〉 1. suhtlema, kokku puutuma Nad ei käi omavahel läbi. ■ kellega Ta ei käi kellegagi läbi. 2. mingis kohas käima ■ kust Käisin korraks poest läbi. matk nimisõna 〈m`atk , matka , m`atka ; mitmus matkad, m`atkade, m`atku 〉 pikem teekond jalgsi või muul viisil Otsustasime matkale minna jalgratastega. ● matkal käima Käisin nädalavahetusel 20 km pikkusel matkal. matus nimisõna 〈matus , matuse , matust 〉, matused mitmus nimisõna 〈matused, matuste, matuseid 〉toiming, mille käigus surnud inimene maetakse või põletatakse Käisin sõbra matusel. Matused toimuvad laupäeval. meri nimisõna 〈meri , mere , m`erd , m`erre; mitmus mered, merede, meresid 〉 suur soolase veega veekogu Käisin meres ujumas. Täna on merel torm ja suured lained. Sõidame perega Musta mere äärde puhkama. pakk nimisõna 〈p`akk , paki , p`akki ; mitmus pakid, p`akkide, p`akke 〉 1. pakendisse pandud kindel kogus kaupa Ühes pakis on 150 grammi komme. ● pakk sigarette, pakk kohvi, pakk piima, pakk küpsiseid, pakk võid 2. postiga saatmiseks pakitud asjad Käisin postkontoris paki järel. ● pakki saama, pakki saatma proov nimisõna 〈pr`oov , proovi , pr`oovi , pr`oovi ; mitmus proovid, pr`oovide, pr`oove 〉 1. see, kui midagi proovitakse või katsetatakse Teeme proovi, kas jaksame diivanit tõsta. Võta prooviks üks pannkook. 2. see, kui muusikud või näitlejad enne esinemist koos harjutavad Proov algab kell 11. ● etenduse proovid, lavastuse proovid, kontserdi proovid ● proovi tegema Ansambel teeb proovi kolm korda nädalas. 3. väike osa millestki, mis võetakse, et määrata selle omadusi või koostist Proov näitas, et veri on normis. ● proove andma, proove võtma, proove analüüsima Käisin haiglas proove andmas. tualett nimisõna 〈tual`et't , tualeti , tual`etti , tual`etti ; mitmus tualetid, tual`ettide, tual`et'te 〉 ruum, kuhu sa lähed, et näiteks uriinist vabaneda Restorani tualetis oli järjekord. Käisin tualetis. ● avalik tualett; naiste tualett, meeste tualett saab moodustada: tualettpaber, tualettpott tuttav omadussõna, nimisõna 〈t`uttav , t`uttava , t`uttavat ; mitmus t`uttavad, t`uttavate, t`uttavaid; omadussõna võrdlus: t`uttavam, kõige t`uttavam 〉 1. selline, mida või keda sa juba varasemast ajast tunned, tead; mitte võõras Külas on kõik omavahel tuttavad. Käisin ühe tuttava arsti juures. ● tuttav tunne, tuttav hääl, tuttav nägu ● tuttavaks saama (= tutvuma) Saage tuttavaks, see on minu õde Mai! Tõnisega saime tuttavaks 10 aastat tagasi. 2. inimene, keda sa isiklikult tunned Meil on ühiseid tuttavaid. Tal on palju sõpru ja tuttavaid. ● vana tuttav, hea tuttav vastas määrsõna, kaassõna 〈vastas 〉 Pood on siinsamas vastas üle tänava. ■ kelle-mille vastas Ta istus lauas otse minu vastas. Apteek asub hotelli vastas. võrdle vastu 2. kedagi saabumisel kohtamas Käisin lennujaamas külalistel vastas. |
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |