[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kino ‹11› ‹s›

1. hoone (v. ruum) avalikuks filmide näitamiseks. Uue kino ehitamine. Ootame sind õhtul kino ees. Selles kinos on mitu vaatesaali. || vastav filmide näitamise asutus. Kino administratsioon, direktor, personal. Kino „Kosmos” korraldab kohtumisõhtu uue filmi loojatega.
▷ Liitsõnad: laiekraan|kino, laifilmi|kino, panoraam|kino, stereo|kino, vabaõhu|kino, väärtfilmikino; esietendus|kino, kobar|kino, kordusfilmi|kino, linna|kino, maa|kino, paik|kino, ränd|kino, statsionaar|kino, suvekino.
2. kinematograafia. Kino sünd ja areng. Kino uued arengusuunad. Ta huvitub kinost ja teatrist.
▷ Liitsõnad: heli|kino, tummkino.
3. ‹hrl. sisekohakäänetes› filmi näitamine, kinoetendus, kinoseanss. Ta käib sageli kinos. Lähme kinno, see on põnev film! Rahvas tuli kinost. Klubis on pärast kino tants. *.. ütles tüki aja pärast, et rahvamajas pidada laupäeval maru kino tulema. M. Traat. || kõnek (mingi naljaka, vaatemängulise olukorra vms. kohta). Kui naabrid kaklevad, saab kino terve tänav.