[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vastas
I. ‹postp› [gen]
1. asendi poolest esiküljega (näoga) otse kellegi v. millegi esikülje (näo) poole suunatuna, otse kellegi v. millegi ees; (tee, tänava vms. suhtes) otse teisel pool, millegagi kohakuti. Võistlejad seisid keset saali teineteise vastas. Istus rongis alati ühe ja sama noormehe vastas. Istub esimeses pingis, otse õpetaja laua vastas. Kamina vastas on diivan. Postkontori vastas on pood. Üle koridori meie vastas on vaba tuba. Teisel pool raudteed, vahimaja vastas, kössitab saun. || piltl (vastasseisu, opositsiooni väljendavana). *.. arhitektide vastas ei seisnud mitte niivõrd bürokraatia, mitte niivõrd loodus, kuivõrd elanikud ise oma konservatiivsuses. M. Unt. || esineb fraseologismi koosseisus. Silm silma vastas.
2. millegagi v. kellegagi vahetus kokkupuutes, millegi v. kellegi vastu toetudes. Ahju vastas on hea seista. Tüdrukud istuvad külg külje vastas. Noored tantsisid põsk põse vastas.
3. seoses kellelegi v. millelegi vastuminekuga. Poisike käib iga päev õhtuse rongi vastas.
II. ‹adv›
1. asendilt esiküljega (näoga) otse kellegi v. millegi esikülje (näo) poole suunatuna, otse ees; (tee, tänava vms. suhtes) otse teisel pool, kohakuti. Märkas, et vastas istuv naine on tukkuma jäänud. Otse vastas on mets. Ema elab siinsamas vastas üle tänava.
2. seoses kellelegi (v. millelegi) vastuminekuga, saabujate vastuvõtmisega. Tuleb rongilt, isa on tal hobusega vastas. Käis jaamas rongil, külalisel vastas. Naised olid kaluritel rannas vastas. Perenaine oli tulijatel värava juures vastas. Pikanäpumehel olid korravalvurid sadamas vastas.