[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 55 artiklit

aeg aeg g aja, aea, aa eP; aig g aja, aea R(n `aiga) Saa, aja, aa M T, ao, ajo Võn Ote V; saav `aegass Kod; rajav `aegani VMr VJg MMg, `ai- Kuu Lüg; `aiguni VNg (tähendusrühmade piirid pole alati selged)

1. aeg kui niisugune (lähemalt piiritlemata) vat nisukesi juhuseid ikke ajas `juhtub Jõe; Aig avitab `konna mättäle ja `kehva palukasele; Küll aja `juoksul jalad mau alt `välja tulevad (laisast saab virk) Kuu; aig kõik `asjad `kaotab Lüg; jo aeg näidab, mis tuleb Ans; Aeg väob öhtsele Kaa; Aeg annab aru Vig; Aad ees, päävad pial (inimene ei tea oma tulevikku) Han; kui ead `tantsijad ja pillimehed olid, siiss läks ühü kaheni aeg Mih; maksa tämale aea jooksul see osa `väĺla Aud; Ajaga tuleb `seĺtsis `minna Hää; aeg lähäb ubasesti edaja Ris; Aeg kõik aavad parandab Rap; siis oli jo aeg kaĺlis vana `rahval `kangeste Amb; kes tiab, kuda siin `aegade jooksul on elatud Lai; ajad lähvad ruttu edasi SJn; ku päävä lääve pikepess, siss ütelts, et nüid lää pereme poole aig; si̬i̬ piat üit́s ajage inimene oleme (rohkesti vaba aega) Krk; veri `üibub aja päle, vesi ei `üibu ilmanegi Nõo; [vanasti] `Loetu pääst `aiga nädälide `viisi Rõn; paremb `aigu müvvä˽ku `ostaʔ Urv; mul om aig ikäv Krl; ega aig jänessess ei olõʔ, et ta välläʔ ju̬u̬sk; see oĺl jo igävetsest aost igäveste nii olluʔ Har; Noorõh mõista‿i ajoga midäge tetä, a vanah tulõ ajost puuduss Räp; aig aasõ `aigu takah (on väga kiire) Se; aig and hüvvä nõvvo Lut

2. piiritletum ajavahemik a. teat periood, ajajärk üks aig `räägiti, et soda tule Kuu; `ammetmies on aja rikkas ja `põllumies on `põlve rikkas Lüg; Ehk mina ei õld küll sie aig suur `riieline, a `siiski avist `aeti ka Jõh; nüid on `kehno ja `vaine `aiga Vai; ajad on sandid; lühine aeg veel `oota Jäm; nii `kanged ajad olid, et `süia‿s saa kuidagid käde Khk; Oli `aegu, kus pole `mütmel päeval iva `amba `alla soand Pöi; küll aad `muutuvad; ma tuleta `meelde ehk tuleb `aale pitkale üles (meelde) Muh; Laikala oli siiskid vehem, seda söödi aruleste aegadega Emm; oleks aeg teine olnd, ma oleks änam öppind Käi; ei ma küll pole niisukest `aega näind Noa; sel aeal oli `puudade aeg (arvestati puudadega) Kul; tänabu oo viĺlalene aeg, nisukest viĺlalest `aega pole mõnel `aastal olnd Mär; ennevanasti olnd `juused alati `lahti - - minu määlestuse aeal ei olnd Mih; ea `aegega oo ea elada; minut [on] lühike aeg Tõs; temäl `ollõ ikka rutt aeg Khn; ega sel ajal `kella oln Pär; On küll aeg ja `aasta, et mitte `ilma ei anna Hää; torupiĺl on ajast igänu Saa; kui on old need `nuhtluseajad alles, peksuajad ja Rap; puaŕ mune `maksis kolm kopik, oli kaĺlis aeg; siis aasin sedä `aega sedäsi edäsi - - pidasin vahest särgi kuu `aega `seĺgas ja Juu; kui ma noormees olin, olid juba aead vähä paremad Kos; minu lapsepõlves oli undiline aeg JõeK; [puuassivanker] on nagu ajast mahajäänud `jälle ja KuuK; selle aja kui ma `pietusin nende juures, läks puśs ära; selles ajas (siis) kui minu ema `tuodi [siia mehele], oli see `kamber viel `püsti JJn; ennemalt võis ike se aeg veel ull `olla Pee; kolmel pääval ei `tuldud `vuatama, ma oleks võind selle aa sies ää `surra VMr; edemält õlid pääväd ja ajad, sae `kõike tehä, `viina ja õlut Kod; [rakked] on ärä mädänenuvad pika aa `peale Pal; eks neid `aegasid on old, äid `aegu ikke vähäm Plt; nüid ni̬i̬ aja imeliku, nätä mis nende `aige `järgi tule, ka ni̬i̬ aja lääve parepess vai, vai tule pess (päris) `raskit `aigu; sõa kannatajide ääss korjati si̬i̬ raha `kallil aal, suure neĺläp̀e, suure `ri̬i̬di palmipuide pühäl, üles`tõusmise pühäl; nüid om `seante aig, ei kanna ei murra, sügüselt `ti̬i̬ge; selle `aage ku mea `kasvi, es kirjute `kennigi Krk; `saadan om sel aal mõuranu, ku teid om `soetet Hel; t‿om üits aru aig, ku temä‿i ole joonu Nõo; Sõ̭ss es olõ˽jäl˽söögi teku inäp sõ̭ss tu̬u̬ aig Urv; tu̬u̬ (orjaaeg) ka‿ks oĺl õel aig Krl; no olõt sa ka üle pikä ao tulnuʔ Har; Ega aig nõud umma teku Rõu; vanaimä es näeʔ toda `aigu Plv; las no aig paranõss, kül˽ma sõ̭ss kutsu kõ̭iḱ kokko; kõ̭gõsugudsõ ajoʔ ommaʔ arʔ `olnuʔ Vas; timä kõnõĺ külʔ tod pagana ajost `aigo - - et `väega `olnoʔ kolõ tu̬u̬ aig; halb poig `ku̬u̬le tollõ ajo siseh äräʔ Räp; nüüd jäi pikäle ajolõ `küllä Räp; tuun aon kitetäss linnu `küĺväʔ ku pajoʔ `tolmasõʔ Lut b. teat ajalooperiood `suure soja ajal `saite `palju kilu Jõe; vene ajal olid `paskii·rid old `valvurid siin majaka pial VNg; vana `õnnis `ruotsi aig Lüg; `sakslaste ajal äs saa midagid teha Ans; vana teo ajal oli orjuse aeg Käi; vana `sääduse aeal Kul; sõea aeg tulid undid `seia Ris; `sakste aeg sai se küla ära laadatud Ann; sõda aeg `pantud varandus `sinna Kod; mina ike vanast saari aeg korjasin vel saari raha Äks; `mõisa `aegadest mina ei tiä Lai; vanast katku ja sõa aig na olli ennäst varjanu Krk; orjapõlve aal es ole `seandsit `sü̬ü̬ke Hel; rootsi sõa aig ollu panguraha Ote; Sakoĺja˽tuĺlivaʔ eśti ao keskpaigah Räp; ajast ja arust iganenud, vananenud Sie `tuhlimaa on kohe mul ajast ja arust (hooletusse) jäänd Kuu; sihandused riistad on ajast ning arust `väljas Ans; see asi oo aeast ja arost jäänd Mar; Mis aeast läind, see koa arust läind Rap; se on juba aast ja arust maha jäänd Juu; mis ajast see arust Trm; kõik ajass ja arvoss one si̬i̬ kadunud Kod; Mis joba aost om lännü˽t‿om arvust ka lännüʔ Urv; śjo om aost ni arvost läänü ärʔ Se c. (minevikust, olevikust, tulevikust) kävi siel `Amee·rikas `laevaga omal ajal (kunagi, ükskord) Kuu; vanast ajast (vanasti) inimised eläsiväd `ninda ja nüüd `jälle tõist `muodi Lüg; jo seda nääb mihantsed ne tulevase aja asjad on; `viipsel ajal on keik teisiti Ans; vanast ajast olid `uhked pulmad Mus; tamme naad ja nakid `täitsid ennistel `aegadel naelde asent Kaa; vana `aega ahi Pha; vanast `iidsest ajast saadik Mar; `nüitse aeaga ei `vaata sedä (kuu faase) `keegi Tõs; vana `aegas (vanal ajal) Aud; aĺlil ajal meeste sukad olid üle põlve Pär; siin oli omal ajal kolmkümmend `suitsu Ris; nüid uuemal aal kui ma juba aśjaajaja ja töötegija olin; `enne`muistne aeg Kos; ennemal aal `üiti rie lahasted Jür; sie tońdi tegemene oli vanemad `aega kui mina mäletama akkasin JJn; kali ja `kapsasupp on ikka `ampsest aast Ann; vanemal aal `enne mind kui pekseti `töölesi; see oli vanemalt ajalt, ennemal ajal Pee; `eńdine aeg ei seisa aja najalgi (ei kõlba kuhugi) VMr; eks `eńtsed aad old ikke lõbusad küll Kad; meie kańdis seda sõna ei õle vanast aeastki õlnud Trm; selle aa põlvega (praegu) ei õle [enam nõidust] Kod; tulevad uued ajad, uued viisid ja `kombed Lai; no juba viimasel aeal tuĺlid `poodi ka lambid müia SJn; vana aegil õletive latse karja man Trv; ennemal `aigel `võeti lassige `piima manu Pst; `nüitse `aage ei ole alli `aigust Hls; ku ma ennepelt `aiga (varem, ennemalt) poen käüsi, latse tulliv miul `vastu; noorepel (uuemal, hilisemal) aal Krk; `õigit mehi om `nüidsel aal veedi, `nüidse aa inimese om laesa Nõo; umal aol oĺl kõva mi̬i̬ss Har; mis no muśtinõ aid taad `aigu `vasta Vas; Kuna `nüüdest `aigo ei mõiśta˽vanaaotsõ `aogaʔ kui inämb võrrõldagiʔ Räp; noʔ om hüä elokõnõ `vasta vanna `aigu; vanah aoh tu̬u̬d jo kõnõldi Se; vanun ajun `oĺle varbun aid Lei d. eluaeg; iga, vanus Ei ma küll ole neid va ühüksä`silmäsi oma ajass süönd; oma aja (kogu eluaja) käüs igä merel Kuu; nää kuda madalast ajast igäl ühel on `küüned oma `puole; `tõrva `pandi siin [seebi hulka] viel ikke siin minu `aigudelgi Lüg; see (inimene) on oma aja juba eland ka, mis see piab‿s niipailu tööd veel tegema Ans; Äi kedagi ela `kahte `aega Pöi; siis änam `niuksid - - `kõrgid `müt́se põln mette, `meite aeal Lih; ma ei `teagi änam kus tä oma noort `aega (noorpõlve) elas PJg; keige ingelisel on ju oma aeg `antud JõeK; aga mina oma aa sies küll ei tõust ommiku ülesse [kella viiest ketrama] Amb; minu aast kolmas põli, siis old näĺla aeg Ann; minu aeg ikke olid karduled Tür; oma aja `kohta sel poisil `kasvu küll Trm; meie põlve aal, meie eloaal ei õle õllud Kod; olliv enne, vanaesä aal tennu jaanituld Krk; kõik minu ao sisen ta (Otepää alev) om `säetü Ote; poolt [elu] `aigu `loetass kolm kümmend [aastat]- - tu̬u̬ om jo üle poolõ ao; temä aig om jo õdakun (surm on ligi) Har; vanal jo ajoline surm, aig jo är eletö Räp e. kellegi kasutada või käsutada olev ajalõik, mille jooksul midagi toimub, tehakse või peab tehtud saama ega `aiga ole `ilmaski, kui ei `aiga oda; sina‿i `anna `mulle nii`palju `aigu; Ega ajata `asja saa Kuu; tie `enne `vällä kui aig `õtsa saab Lüg; mis sa `viivitad `aiga Jõh; miul ei ole `aiga avita Vai; `aega vötab, aga `asja saab Jäm; kui aeg iĺlaks lεheb, peab ilist rugi külima; ähk annab völaga `aega Khk; puar nädalid pühase `aega Vll; jutu aamaga läheb aeg ää; kus nende laste aad siis `lähtvad [mujale kui mängimisele] Muh; ma oleks sene `valmis küll teind, aga äi pole `aega `antud Käi; Tegi kodus aja parajaks Mar; kukulind [ei kuku enam], o vist läbi tä aeg Vig; `Anna `aega `atra sääda Han; ei selle lühekse aeaga ei tee siäl mette medägi Tõs; Rängeldä egä päe sedäsi, et ei põlõ `aega `ändä augu `piäle `panna Khn; ega ma ei saand `aega nendele `kieta Kei; viis miinutid on veel `aega; aeg kaob ää, ei soa ega soa tehä Juu; võta töö jäuks `aega; võta omale `aega Kos; sie aeg sai ära raisatud JõeK; rukki `lõikus sie võt́tis `jälle pikka `aega Amb; nüüd on aeg üle läind (olen hiljaks jäänud) JJn; milla sa `istumese `aega saad Ann; kaua sie `aega võtab Koe; milla temal oli `aega viel meie jäele `vahtida VMr; `sinna nied aad päevad `kauvad, ei pane tähälegi; ega se kõik selle `aaga viel `vaĺmis ole Kad; vihm `ańdis `aega lua üles võtta Iis; `aega orjal, `aega ärjal, `aega võevasel vasikal Kod; siin lääp üit́s aig (palju aega) enne kui si̬i̬ (rikutud kangas) saa är säet; miul lõppi aig ärä kodun `eńde ümmer; aig käüs ümmer (läks mööda), sõda tulli `pääle; aja `põrmu ka ei olle; selle aa pääl võiss küll valmiss olla; tuhka päe - - ja tõnise päe - - neid pühäss ei `peetä, `õhtu tüdrukil `anti oma aig Krk; kos sa oma aja `viitsit Hel; mes latse sul tallitada, et sa `aiga ei saa Ran; selle `väikse ajaga om kõ̭ik ärä tettu Nõo; es ole toda `aigagine seenile minnä Ote; kõ̭ik om tu̬u̬ ta omast ajast tennü San; võta nu raasikõnõ `aigu kah Krl; taa `aoga olõss mul ollu˽jo˽kümme `ruuhhõ täüt t́saet; mul ei olõ `aigu `kõrvu `süütä ka õiʔ [kiirel tööajal]; kas timä minnu saa `suńdiʔ, ma umast aost käü Har; taa tü̬ü̬ võt́t mul katõvõrra `aigo; aig lätt käest ärʔ, midägi ei olõʔ tü̬ü̬d käsil Räp; ma või ei - - pikkä `aigu `viitäʔ Kra

3. a. teat tööde, tegevuse, sündmuste, loodusnähtuste jne põhjal määratletud periood siis on paras `kurgi maha panemise aig, ku sirelid `heitseväd Kuu; kevadel `ristibä aal on `lamba `niitamise `aiga VNg; kui `vilja `kõrju aig on `müödä, siis tuleb `kartuli võttamise aig; sie `suuremb poiss `sündis rukki tegemise ajal Lüg; Sia saba `pandi `põhja `puale `astja, et `õtra`külvi ajast tuleks lagedale Jõh; `küindla kuus metsa `loomadel küis `jalgade `indamise aeg Jäm; kevade oli undi aju aeg olnd Khk; kasukonna aja sees (kasvuajal) Kär; Lapsel `amba `murdmise aeg Pöi; `pulmde aeg olid üsna `mütmed ölled koos Käi; kui püiu aeg juba `möödas `olle, siis `olle [mõrdade] kuivatamese aeg Phl; õõnabude `õitsmese aeg oli külm Mär; [kalad] tulevad kudema suure vee aeg Vän; vi̬i̬ lagunemese aeg on nõnda lihavete pühade `ümmer Hää; se oli juba sui `vankre aeg Nis; `Rehte aeaks `viidi kroamid toast `väĺla Kei; `sakstel pidude aeg `kümned toedud Hag; sie (rätik) on old juba kaks sauna`aega [kasutada] JJn; kui oli küńni aeg, eks nad siis old ikka `kündmas Ann; nüid one vasika kudo aeg, kevädi pu̬u̬lt `talve; si̬i̬ kutsutasse suviline kes tuleb eenä `aegass ja kõegess tü̬ü̬ `aegass Kod; `parmude aeg oli nii pala, et ei saanu `künda Pal; [viisu] kõrvad jäävad kudumise aeg Lai; si̬i̬ oja jooseb ainult siss ku vihma aeg on; minavaasta `oĺli õõna aeg Vil; tõise kõrra aig tett nisu karaśk om iluss `valge nõndagu Krk; tohussel `käidi keväjä, kui purike kudemise aig Ran; küll `olli alb `kapsta istutamise aig Nõo; vanast `panti kuud tähele külümise aig Ote; Kassõl ja pinel om keväjä joositamise aig Urv; lat́s `vi̬i̬di ahupalamise ajoss `lauta Har; pühi aoss tet́ti kah vi̬i̬l `tat́rigu `vatska Rõu; Kõ̭gõ paŕõmb kaara küĺvi aig oĺl sõ̭ss ku kuu kolmõ päävä vannunõ Räp b. oma eripäraga osa ööpäevast või aastast sügüse aig `paistuvad tuled Kuu; nüüd on puol üö aig kääs, kukke `laulu aig nõh; `õige varajasel ajal (hommikul vara) tuli Lüg; `enne `joulune aeg on ikka lidrine olnd Ans; meri suitseb kevadise ajaga; metsa kolla aeg (kolletusaeg) Khk; `pääle `löunane aeg on köige soem Pha; `nääribä aeg käisid sokud Pöi; umigost [söögivahe] `aega `anti kell kaheksa seni kut üheksa Rei; pääva `loode aeg; see oli kebadest `aega, suine (suve hakul) aeg oli Vig; noore kesk omigu aeg Tõs; päeva `tõusme aeg PJg; sui aeg kipub leib aĺlitama Ris; nüid tuleb `varssi pime aeg, `oome juba joagup̀ä Juu; `talve aeg on lehmad `kińni Kos; nüüd `suine aeg, maga kus aga oled JõeK; ema suri `jõulu aeg ära VMr; tämä tuleb päävä aeg; tüd́rik lähäb `venne `õhtasel aal Kod; külm, kesktalve aeg oli Pal; videviku ajal peerg veel ei põlend Lai; käis jaanipääva aeg siin Plt; lõunaeg keedeti `kartulid vi̬i̬ga Kõp; siss ollu ta paar nädält ärä sügüsese ajage; päävä veeru aig Krk; nüid om joba `pruukosti aig Nõo; sügüsene aig oĺl, `mihklipäävä aig Võn; keväjäne aid oĺl, põlluteǵemine käsil Urv; illatsõl aol `saie õdakult koduʔ Har; suvine aig, kost sa˽tu̬u̬d seebikiv́vi `saadõʔ Vas; õdagõnõ aig om jo `mü̬ü̬dä nüüd Räp; `päivätseh ajoh; kas sai mul halval aol (enne keskööd) tet́tüss, et lää äi `höśte Se c. (kuu faasidest) kui kuu kaduneb siis sie on kuu kaduv aig Lüg; Ära sa mitte kaseval ajal pesu pese, si̬i̬ ei lähe `puhtaks - - aga kadeval ajal pesed, saad `puhta pesu; Kadevad ajad `oĺlid vana kuu neĺlapäeva `õhtad, siss arstiti Hää; sedä (siga) nevä kaduvel aal ei tapa, ku kasuvel aal [tapetakse] noorel kuul liha `paisub jämmempes Hls; ku kuu päevä kätte saa, sõss om kaduje aig Krk; kuu luvvass, om kolm `päivä kõva, siss om kolm `päivä pehmet ja kui kuu vahepäiv, siis om kõ̭ige `pehmemb aig Nõo; `peeti iks `aiga (arvestati kuu faase), külümise `aiga `peeti; ärä tekku nüid `kesvä, ei ole ää aig Ote; `Lambit `pöeti `pehme `aogaʔ - - kuiva `aoga es kasu˽vill hää, `pehme `aoga˽kasuss vill iks `näede˽paŕõmb Urv; no‿m nu̬u̬ŕ kuu, no‿m halv aig; kuu edemine veeräńd om halluss aig, tõnõ veeräńd aig, täüs kuu om hää aig, perämine veeräńd om kuiv aig Har; Vana˽perremehe˽kaivaʔ `aigu (kuu faase) kah - - a vai tu̬u̬ aig vi̬i̬l midä täheńd õigõʔ Rõu; noorõl kuul kaĺg aig Räp

4. kindlaks määratud pikkusega periood a. teenistusaeg sie on juo mitu `aiga õld `vallavanemb Lüg; igä mies pidä `tienimä oma `aiga täis `kruonus Vai; teist `aega `teenija Jäm; mo `eese mees oli koa kolm `aega talitaja. aeg oli kolm `aastad Mar; poolt`aega `suilene teeb kolm `päeva oma tööd ja kolm pereme Aud; tulen ära tienistusest, kas soab aeg täis JõeK; Mul vend oli `enne `ilmasõda `aega `tienimas Amb; kroono `piäle lähväd `aega `ti̬i̬ńmä Kod; vend oli sõaväes kaks või kolm `aega Äks; soldatil `anti at́stahvku, siss olli ta oma aa ärä `ti̬i̬nin Pst; [kroonu] teenistuse aig `oĺli viis `aastat Ran; `olli soldatiaja `väĺlä, siss `tulli ja võt́t ärä `tolle `tüt́rigu Nõo; rassõ oĺl - - es jõvvaʔ ärä umma (kokkulepitud) `aigu Räp b. rasedusest, tiinusest puol `aiga on juo `küljes Lüg; kui emasel aeal mune peab `sööma, siis peab lapsele möeuma, leedi kiri tuleb `palge Khk; laps oo `pooles `aegas, pool `aega jo `kantud. pool `aega veel ees PJg; ta (naine) juba poole aja peal Ris; poole `aage luuvvas eńg `sisse joba emä ihu sehen Hls; poole aja pääl akass liiguteme [laps] Krk; tu̬u̬ olna käemä pääl, kõneleva et olna poolen ajan Nõo; kas om poolõh aoh vai ei olõʔ Se

5. ajamoment a. teat hetk, moment; tähtaeg `pannu pääl sai kala `paistada paraja `aiga; sai `õiget `aiga `sinne; igä tüö `nõvvab oma `aiga; miä `läksin õma aja `pääle (õigel ajal) Lüg; `senni ajani ei ole vel käind Vai; sa tuled paraguseks (õigeks) ajaks Jäm; einad piab oma ajal kogu panema Ans; senne ajani ilm on üsna kena Khk; Sa oled juhtund sõhuksel ullul aal, tuba sumas Pöi; küll need sool pekendavad jah `maksmese `aega Mar; eila `neokse aeaga (samal ajal) Tõs; Tüe olga `õigõd `aõga `tehtüd Khn; Kas külisid midagi oma `aega, kasus `äśti Hää; Pillimees tuli ka selleks ajaks kohale oma lõõtsaga Kei; selle ajani ~ `aani ma põle veel seal käind Juu; `vastlapää ei kiedetud [kartuleid]. jah, neil oli ikke oma aeg KuuK; olid kõik selle aeg (sellel ajal, selleks ajaks) surnd JJn; aeg selle põllel ja lõppeda (põll on vana) Ann; mis ajal ta on sadama akand; rukis tuleb sügisel oma `õigel aal maha külida Tür; `siia `aegani läks mul aeg `kiiresti ära VJg; tuli parajal ajal appi Iis; `ommen sest `aegast vii ärä; milla aeg (millal) suab si̬i̬ `vistlemine Kod; `seie `aegani on õld ike vett MMg; kalad vee pääl mäńgivad, oma `aega ajavad taga, kudevad või Äks; on juba aeg, vaja kalale minna Ksi; ma tiiä igäl aal perembine ku sina Trv; lehm es naka `pulli `ot́sma, aga lehmäl es ole vi̬i̬l aig Nõo; tooni aani `olli rońg ärä `sõitnu Kam; külümisel om oma aig; mis aal sa lääd Ote; `seoni `aani ei olõ˽leevä `näĺgä vi̬i̬l nännüʔ San; parandõ sõ̭ss ku parass aig Krl; `saie vi̬i̬l viimätsel aol (hilja, kuid veel parajaks ajaks); surm om külh teedäʔ a aig om `ti̬i̬dmäldä; vihm lätt tu̬u̬l aol (samal ajal) üle ku iilä sadama `naksi Har; ega eśä `kotsile uma aig Vas; kuńst sõnnik tege [lina] inne `aigo `vaĺmest; vaśt si̬i̬ ajo `pääle minev`aaśta (just aasta tagasi); pini `põrglanõ es mõistaʔ imp kodo tullaʔ õigõ ajo pääleʔ Räp; mehele minnä paraśs aig joʔ; `aoni õ̭ks varastass, üts kõrra saa õ̭ks lõig täüśs; päiv (päike) tulõ õks uma ajo pääle, päiv käü üi kellä `perrä Se; aig `kuoldaʔ, tuole maalõ mindäʔ Kra; ao pääle õigel ajal mineʔ ao pääle magama ja tulõ ao pääle üless Plv; kuʔ saa es ao pääle `mõisahe, oĺl nahk kuum kah sul Vas; ao päle hain `häitsess (õigel ajal vaja abielluda) Se; sü̬ü̬ḱ `olli [talus] kõrran ja ajo ~ ao päält Ote; ühel ajal samal ajal; samaaegselt ühel ajal lähvad `linna Khk; akame nüid ühül aal menema Kir; tema (kukk) omikuti laalab ühel aal Ann; mi˽sai mõlõmbaʔ ütel aol `alla rońgi pääle Har; egass tu̬u̬ uma `haiguss (menstruatsioon) kõ̭igil üte ao pääle ei tulõʔ Plv; mil ajal 1. millal mil ajal kuer `aiseb Lüg; miil ajal tama lähäb Vai; ei tea mil aal kojo tulavad Muh; mil aal si̬i̬ oli si̬i̬ pulm Äks; mil aal si̬i̬ olli, ka suve või `talve Krk; mi̬i̬l aol t́ä˽lubasi tagasi tullaʔ Har 2. kaua aega; ammu Sääl on keede, `senna ei saa mil ajal obusega `pääle `minna Hää; põle neid (laule) mil ajal enam lauld JJn; ma põld muśtikeid `milgi aal `katsuda saand Ann; põle `milgi ajal näind Pai; sedä põle nähä olnd enäm mil `aalgi KJn; `milgi aal (iialgi) ei jõvva sa tat ärä kirjute Krk b. sünnitusajast sie laps oli old `enne `aiga Kuu; küll ta aja päält ikke tuleb - - kas lehm tuob vasika ehk `naiste`rahvas tuob titte ehk Lüg; pudenemise aeg - - sünnitand lapse ää PJg; tite ema aeg soab `müöda Ris; lehm tuli `lüpsma ikke `õiged `aega Juu; see lehm tõi üle aja Trm; ku mõni eläjäs suab `aiged, `süńdib vaśkas enne `aega ärä Kod; lehmäl `olli vaśk periss ajalikul ajal; aig jõvvab kätte, nüid om vaest `varsti lehmäl poig Nõo; es tiiä midägine `enne, kui aig kätte tulli. siss tõsel päiväl tulliva `kaejatsi Ote; Üit́skõrd visass onde mitu kuud `vaśka enne`aiga ärä Rõn; taal oĺl enne `aigu lat́s, kat́s nädälit oĺl enne tu̬u̬d õigõt˽`aigu Har; tõõnõ poig `sündü iks uma ajo pääle (õigeaegselt) Vas; mõ̭ni om kat́s nädälet üle ajo, mõ̭ni om kat́s kolm `päivä `perrä Räp; ühte aega minema samaaegselt sünnitama teite lehm `oiti sel samal ajal ää kut meitel, nee `lähtevad `ühte aega Khk; ämm `ütles et Muśsik ja nuarik pidid `üste `aega minemä Kod c. kellaaeg `Aega `arvasid kukke `laulu `järgi IisR; `karjas `päiva kell `näitab `aega Vai; pilise ilmaga p‿saa [päikesekellal] ajast aru Khk; mis aeg `paergust oo Muh; aeg on na iline juba Käi; mis aeg see emä `käśkis `lehmä `lüpsä Vig; mõõdeti peeru söed ää - - selle järele sis `arbasid, kui `kaugel aeg oli Mih; mis kellu ajast ta `linna lähäb Khn; kas kell `näitab `õiget `aega Iis; minu kell oli `seisma jäänu, kui `pääva ei ole, ei tia `aega Äks; `vaate, mis aeg om joba, mis tunnipakk näüt́s Krk; Aig joba poolen päevän, sina iks makad Nõo; `Kaiõ `aigu päävä `perrä kah Har; kikass jo ti̬i̬d ajo; koodi`tähti `perrä `kaeti tu̬u̬d `aigu Rõu; kui paĺlo `aigu um (mis kell on) Lut d. paiku, umbes siis ja siis eks ta `kellu kahe ajal tuli Jõe; `kellu `kuue `aiga oli kui kävin teil VNg; kellu kolme neĺla ajal Ans; jo se viie kuue aeg oli, kui töhe `menti Rei; kella kahe`teistme aeg pidade olema kurjavaimo tuńd Mar; omingu kell kolme neĺla‿aks oli rehi `vaĺmis Pee; minu mies tuleb neĺla viie aast kodu VMr; kella kahessa aeg oli keskhommik, kella kahe aeg lõõna Pal; kellä viie aig vai pu̬u̬l kuus päiv `lu̬u̬ja Ran

6. ilmast, ilmastikunähtustest suve ajal, `suoja ajaga kilu ei ole Jõe; kena töstetav aeg, Kuramaa metsad ning liivamääd `paistavad käe Jäm; pöld jätab tükkis `ilma, kui sańt aeg on Khk; teist `aega (ilma) teeb Kär; `seisvad aead, soead aead et pöle `tormi ja nenda Pha; `kangesti libe koĺlakane aeg Vll; `Sõukest suurt vee `puudust pole sii änam `ammu olnd, nii pailu olid ajad ikka märjemad Pöi; sel `aastal pole lund olnd, köle kuiv aeg olnd Rei; nüid ei kuulegi kuku`lindu, vata külmad aead ja Mih; Mia oli parajuttõ kois `pitkes, kui `sündüs kieväks aaks (läks tormile); Läks `lendäväks aaks (tormiks); Ei tiä, kud́as nad `sioksõ `lendävä aaga Ruhnust `tuldud said Khn; Vahest sai [rukis] iĺlem, vahest varem küpseks, sedasi kudas aead olid Kei; nüid poar `oastad kuivad ajad ~ aad HJn; sügise `paĺla maa aeg viel läks JJn; tänavu ei ole palavad `aega Ann; eedid magama, õli vagane, ajad taga `muutsid kõik, tuul kohiseb ja puud liiguvad; porine aeg one keväde enne jüripäävä Kod; Prossa `järve ei ole kuiva ajaga `sisse tulemas midagi, aenult metsa ojakesed Äks; kui `oĺli soem aeg - - si̬i̬ säŕk `oĺli sis seĺläs KJn; palava `aage om paĺlu `uiski Hls; kos madalad maad, siss vihmatse ajaga es saa arida Ran; `saone aig Kam; nüüd om `kuivi `aigu olluʔ San; `muanõ (porine) aig; ku külm aig tulõ, siis om õks rassõ Har; hainangu lõpp, kuum aig Rõu; `š́elge aig; aig eh́t jo vihma pääle Lei; tsiga kand `põhtu, saa kuri aig; `pihmeʔ aoʔ (soojemad talveilmad) Lut

7. a. (koos hulka või määra märkiva sõnaga) käis `ulga `aega `meiga ühes Jõe; mone aja tagant; ole vähä `aigu `karjass Kuu; no kuda sadu on, vahest `kestab tükk `aega Hlj; üks `einekene `aiga `lähte viel VNg; üle `ulga aja sai sedä inimist `jälle nähä; tuli vähäst ajast `siie Lüg; vahel on siin `ulgad ajad Vai; anna `moole see asi möne aja `pεεle Jäm; niid sadas tou `aega; üle `mitme aja olid kenad ilmad Ans; `nahkjas `toodi puu küljest ää ning `lasti tüki `aega mädaneda Kär; see oli mütu `aega (kaua) kodu `aige Kaa; Pole nüid tükil ajal külas käind; Ons sol pihu `aega; Kus ilmatu aeg läks ennem ää kut andma aketi [vilja] Pöi; `ulka `aega o juba läin Muh; ma `ootsi keik see aeg Käi; ma istu vahest ka tükid aad Rei; mina olen hulk `aega sii elan Phl; jätäme natokse ajaks `jääbima Mar; mõni aeg tagassi Kul; see oo isa eaks ja poja põlveks, `tütrelegi tükiks ajaks Mär; tä neoke va lämupeä, tä saa mõnel aal `kellä `tundma Vig; üirikese aa pärast tuli tagasi Kse; käib iga natukese aea pärast Ris; ma ta˛an ika mõneks aeaks siia `jääda; üks iil `aega tie, järjest ju teha ei või JõeK; nüid on kõik aa nii pime, et `voata, et öö tuleb Amb; ma olen kogu se aeg ikke neid (mesilasi) pidand; `laśkis suured tükid ajad [masinal] tühjalt `käia JJn; lasi ennast `ilma aa uodata; mina põle teda ulgal aal näind VMr; `uata viel vähe `aega Iis; vähätuse plaksu `aega sa õled juba maganud Kod; ivakene `aegu Äks; `mitmel aal ei `pestud põrandad Plt; mea piä `kü̬ü̬ki minem küben aass; ma lää kübeness aass; `lasti ärä jakk `aiga nurgan `olla; puhk `aiga üte kotuse pääl elänu; ta olli iki `mõnda `aiga `aige Krk; si̬i̬om ää rohi küll, sedä saab `mulle `mitmass aas võtta Nõo; ää törtsu `aiga olli siin Ote; sis tä `tahtsõ ütele tõsõlõ [mehele] minnäʔ, üit́s kotuss `aiga (korra, üksvahe) San; mul oĺl säĺg mitu `aigu `aigõ Urv; siss oĺl sääl üte jao `aigu; üle paĺlu ao olõ ma sukka (sinuga) kokku saanuʔ; ma‿i˽saa jalapäält minnäʔ, ma `veitü ao peräst lähä Har; olõ˽vi̬i̬l kõrd `aigu kotohn, siss tulõ˽tagasi Rõu; olõ no sa˽ka kõrrakõnõ `aigo lammastõ man; tuĺl mõ̭nõ ao peräst peiǵmiiss Vas; sinno ka `harva nätäʔ üle mõ̭nõ ajo; mineʔ `veitöst ajost ja tulõ rutto tagase Räp; kõrrass aoss lätt; kõrra ajo peräst tuĺli kodo Se b. (koos ajaühikut märkiva sõnaga) `istub ja `mõtleb `tunnid ajad Kuu; õlen `aasta aig juo `uotand Lüg; magasin `tundi `aiga Vai; silma pilgu aja pärast tuli tagasi Ans; jäi tunniks aaks `sönna Jaa; Mo supp jähi veel `keema, see võib tunni `aega veel `kiia Pöi; üks nädal `aega oo, põle ea, tuleb tagasi Muh; üks minut `aega käis ää, tuli kohe tagasi Mär; [kell] köis nädälis aeas viis minutid ette Tõs; tuńni ajaga läks `Pärnuse Tor; `paastus kõik se seitse nädalid `aega Hää; kuu `aega oli `linnas Ris; `aastad ajad oli asemel, ei `pääsend `liikuma JJn; kümme `lehma pidin tuńni `aaga `lüpsma Ann; laenas raha `aasta aja piale Iis; vahel lubasid `tulla kõege peregä kuuss `aegass; kuu ajaga tegi `u̬u̬ne `katse `alla Kod; sääl `olti ü̬ü̬ ja päe `aega Vil; keedet `sü̬ü̬ki es saa nädälil aal kah; ku ma är tunni `aiga ti̬i̬, sõss om ta iki tett Trv; ta sat́te üte tunni `aiga ninda jämet [vihma] Pst; kuuś suvet `aiga käüsi ma karjan; si̬i̬ om joba `aaste `aiga põdenu Krk; jalg `olli `aige, mia likati suvi `aiga Nõo; tiä ka taĺv `aigu palleĺ jumalõt Krl; tu̬u̬ tulõ tuńni ao peräst kuuʔ Har; sa võid nätäl `aigo uno pu̬u̬l olla Plv; (heinamaale) Sinnä˽`mińte `tervess nädäless aoss `vällä Räp; `aaśtaga aoss läts sulasõss Se c. (koos ajaadverbiga) `kaua aja tagant kui keriku saab siit Lüg; ta läks kouemaks ajaks ära Jäm; oli sii veel ilja `aega tagasi niha Ans; se oli juba ammut `aega, kui seda sai `kuultud Jaa; see `kelder `tehti ilja aa eest Muh; se pole väga `ammo aeg, kui nad `siia tulid Rei; ei ole kauat `aega kadun Aud; põle kaual aeal tein `leiba HMd; kaua `aega sa ikka `uotad JMd; mul on kauast ajast [seismas] ühed ieringad JJn; siis oleks [paranemine] võtt kaua `aega `aega Ann; elas kavvat `aega pialt selle viel Trm; ma panen su kavass `aegass vahi `alla Kod; mina põle ammu `aega sial käenud Pal; joba ammul aal ei oole `sinna saanu Krk; kraasi om ammust `aiga temä käen Nõo; kavva `aigu, kuʔ jo sõna sai Krl; tu̬u̬ oĺl `kauga `aigu `aigõ Har; `ilda ajo i̬i̬st käve siin Räp d. nii ja nii palju aega tagasi, möödas `sellest juo `palju `aega juo, `seitse kaheksa`kümmend `aastat `aega Jõe; on juo nädäl `aiga kui `viimast `käisin sääl; sest on juo, kuuskümend `aastat tuleb `aiga senest Lüg; ma‿p `tεεgid, mis sest `aega on, kas seitsekümmend üks `aastad voi Jäm; sest on üks ports `aega Khk; neli `oastad `aega, kui ta ää suri Juu; kaks ehk kolm iga `aega tagasi Kos; ravvast [vankri] juhisid akati tarvitama `oastat nelikümmend `aega Trm; ligi sada `aastat `aigu tagasi Võn; sinna˽saa jo viiś aest`aiga `aigu tagasi Har; no˽saa sinnaʔ `aigu üle katõsaa `aasta Rõu

8. (vormelid) a. (imestust, üllatust jne väljendavates hüüatustes) nää, kus on `külma verelisi inimesi, oh sa `armas aig Jõe; oh minu aig, küll on iga se moni inimine `uidurane Kuu; `armas `elde `aiga, vai sina oled siin VNg; oh sa `eldene `aiga Vai; oh äŕje aeg Jäm; Arm aeg ette oitku, on ikka nende lastega rist Kaa; oh sa aeg, kui nobe ta oli `riidid `selga `aama Rei; sa igävene aeg, va vihm `leotas `meite `riided kõik ää Mar; `jeldene aeg, no kas mina täda `tuntsin Mih; kis seda `tohtis `koolis `rääkida, sa alastuse aeg Hag; os‿sa kulla aeg õt́e, kui ilus se on Juu; oh kaĺlis aeg, ei ma `tiandki Jür; sa `oitku aeg, ma kohe imestates `vaatasin seda `kaśsi Amb; nõnna `pilvesse läheb kohe, et os sa aeg Ann; oh sa õnnis aeg küll, mis tema ometi `ütleb VJg; kaĺlis aeg, mul ei õle pesogi ühen Kod; os sa suur aig, mis nüid tahad tetä küll Krk; oi sa `eldene aig, mes nüid küll saab Nõo; oo pühä aig, timant koolõss nii paĺlu `vannu inemiisi San; `Taivanõ aig, noorõ inemise˽rögisäse ütte `puhku Urv; oh `heldene aig, kuiss meil ta si̬i̬ṕ no ni hukka lät́s Krl b. (hüvastijätuvormelites) `jäeti iad `aiga; üva `aiga, üva `aiga, üva `peigumehe `õnne ka; vanad inimised `ütliväd aja `pääle Lüg; kenad `aega Vll; Olgu siis seda `korda `jälle loril lõpp ja ead `aega Pöi; ead tervist, ead `aega Tõs; iad `aega JMd; üvad `aega MMg; ääd `aiga siss, näiss konass ma tule jälle Nõo

9. eks mets ole siin old ige oma aja (kogu aeg), ega sie ole `toiseks `muutund Kuu; juo sie jääb vanast ajast juo, sest tule `vällä `ühtegi; kevädel juo kippuvad [mesilased] tali`korterist `tüöle, sii sajavad `aiga taga Lüg; Minul tuli kene aeg (kaua) teda `oodata Jõh; tal käisid segased ajad (meeltesegadus) peal Phl; mes aeal põlvel see oli, kui neid metsä matikuid akkasin pidama Var; Ma põle seda kuna ajal (kunagi) näinu Hää; nüid ei ole ma enam `miskil aal (kaua, ammu) teind Pee; poeg põle sada `aega (väga kaua) siin käenod; minä ei õle sadandel ajal tädä nähnud; ku tuleb miässerahvas `vasta, suab üvä aeg (läheb hästi, on hea õnn); kelle ilma aeg (ammu) nägimä tõenetõiss; kõik õli muadon ja ajan (komebkas ja ajakohane); kavva mina vahin siin, mes `aega ma täädän; õli õnnelik aeg (õnneks) et `tuiskas, ei nähnud `jälgi Kod; `sinna `kohta ei ole ma kuna aig (ammu, kaua) saanu; sehast `laulu es ole kuna aal kuulu Hls; nüid om vanami̬i̬ss ilusen ajan (heas tujus) Hel; kona ajal (millal) sa lähäd ommen; mia ei tiiä, kona ilma aal mina na (püksid) ummelsi Nõo; sinno ku kirbu˽sööväʔ, püsü‿iʔ `kohḱi paigah, kannahta ajoniʔ (kannata ära) Se; head aega aegsasti Selle (põhu) soab säält oome ead `aega ää Pöi; Vahest kui arvati et soab sõniku `õhtaks iad `aega `väĺla, siis `pańdi piale lõunat `ärgi poar `kündma Kei; aost aigu järjest, kord-korralt valu lät́s ika aost `aigu suurõmbass Urv; [rukkivihkude kuhjapanekul] ladva˽`säeti iks `saiba poolõ üless minemä, aost `aigu iks nii `liuhka ülesspoolõ Rõu

ajama ajama R(-maie Lüg) V(-mõ Krl Har; uja- Lei Lut); ajama, aeama, `aama eP(`aema SaLä Hi Vig Ris) M(-me) T (tähendusrühmade piirid pole alati selged)

Tähendusrühmad:

1. midagi tegema sundima a. kuhugi või mingis suunas minema sundima, saatma, suunama; midagi tegema sundima; tagant kihutama b. hobust minema sundima; hobust, hobusõidukit juhtima

2. a. jälgede või lõhna abil kellegi asukohta selgitama; ees kihutama, jooksutama; jälitama, kätte saada püüdes või otsides järgnema b. otsima, taga nõudma, kätte püüdma c. piltl

3. (kokku) koguma, korjama a. midagi kokku koguma või kandma; tagavaraks koguma, ahnitsema b. külast midagi kerjama, korjama; kokku, üles ostma c. noorpaarile pulmas raha korjama d. (maksu, palka, võlga jne) kokku koguma, sisse nõudma e. (kokku) kutsuma, paluma

4. sõitma a. hobusega sõitma, kihutama; hobust haigeks või surnuks sõitma b. (jalgrattaga, autoga jne) sõitma, kihutama; (laeva, paadiga) sõitma, purjetama

5. a. (ära) minema, kiiresti käima, jooksma; kuhugi liikuma, tükkima; hulkuma, ringi kolama b. liiderdama c. (hundiratast, kukerpalli jne) laskma, viskama d. (vastuvoolu) ujuma e. kiikuma

6. a. teed, sihti tegema, rajama; (piiri, jälgi jne) ette vedama, märkima b. (maatüki) suurust ja ulatust määrama, mõõtma; (maatükke, varandust) ühendama või osadeks jagama

7. põldu harima a. põllutööriistaga maad harima; põldu tegema b. (seemet, sõnnikut) sisse kündma c. vagusid kündma; kartuleid muldama

8. läbi närima, uuristama a. (mingit ainet, materjali) läbi närima, uuristama, rikkuma b. maad üles tuhnima, läbi uuristama

9. niitma; (vilja) lõikama; (heina, vilja) kokku panema, koristama

10. raseerima; karva võtma

11. eraldama, levitama a. (karva, sulgi, villa, kesta, hambaid jne) eraldama, ära heitma, vahetama; kõõmama, kestendama b. eritama, uhkama, kiirgama, levitama; kaldale uhtuma

12. midagi valmistama, töötlema a. (midagi) tootma, pruulima, utma b. masina, tööriista abil töötlema

13. lõnga hasplile, kehale, käärpuudele vedama; kangast kudumisvalmis seadma; pooli, vihti jne tegema

14. peam terariistaga töötama a. lööma, raiuma, lõikama, lõhestama b. puurima c. höövli sooni, õnaraid jne lükkama d. vitsa, rehvi peale tõmbama e. kaapima, puhastama

15. õmblema; külge kinnitama a. õmblema; nõeluma b. kirjama, tikkima; pilutama c. võrgulina jätkama, parandama; võrgule paelu külge kinnitama

16. a. ka piltl lükkama, tõukama, tõstma b. vees või vette lükkama; (palke) parvetama; laeva või paati vette laskma või kaldale tõmbama; kalapüüniseid vette laskma c. labidaga kaevama; (tasaseks) lükkama; (labidaga) täitma, täis ajama; mullaga katma d. kukkuda laskma, kukutama, (maha) loksutama e. (kangast, riiet) rulli keerama f. sõelast, sarjast läbi laskma g. peale määrima, võidma

17. a. ka piltl (kuhugi) toppima, suruma, sisse panema, lükkima, pistma, torkama b. riietuma, selga või jalga panema, seljast või jalast võtma c. (tugevasti) sööma; söötma, nuumama; jooma; jootma d. (õhku) täis puhuma

18. masinat, tööriista jne liikuma panema, käsitsema

19. teat olukorda, seisundisse viima, teat olukorda, seisundit põhjustama, mingisuguseks muutma

20. hrl impers tekkima; tekitama a. füsioloogilist protsessi või psüühilist seisundit tekitama, esile kutsuma; paistetust, paiset jne tekitama b. tekkima, tekitama, esile kutsuma (teat loodusnähtustest) c.

21. ennast või mõnda kehaosa teat suunas liigutama, teat asendisse tõmbama

22. elama; toime tulema, läbi saama; (aega, elu) mööda saatma, (asjatult) kulutama

23. a. (midagi) teha tavatsema; taotlema, kätte püüdma b. (hrl taimedest)

24. mingis tegevuses olema a. (millegagi) tegelema, (midagi) harrastama; õiendama, korraldama b. (peam tulusel) kala püüdma

25. kasvama, võrsuma; kasvatama, välja ajama

26. a. ütlema; rääkima, kõnelema; vestlema; jutustama b. tähti ütlema; veerima

27. a. (kangekaelselt) väitma,tõendada püüdma; vastu vaidlema, tõrkuma b. tungivalt nõudma, nuruma, manguma; peale käima või sundima

28. a. mingit häält, heli tekitama, teat viisil häälitsema; hüüdma, kisendama; laulma, laulu jorutama b. pilli mängima, puhuma

29. (näitelaused, mis ei sobi eelmiste tähendusrühmadega)

1. midagi tegema sundima a. kuhugi või mingis suunas minema sundima, saatma, suunama; midagi tegema sundima; tagant kihutama Sinu aja igä `tüöle `jusku `laiska huost `hange; Ajamata läks, palumata `tulgu tagasi Kuu; lähän `luomi `karja ajamaie; ädä ajab `ärjägi `juoksu; `sillu`kupjas tuleb ajamaie tied tegemä Lüg; teise küla loomad olid meite odras, ma aisi `kinni; vanast oli üks rubel `trahvi `maksa looma pεεlt kui `kinni `aeti Khk; `tööga üle jöu putkestand, ülearu aeab ennast taga Pha; aa sead pöllale; enne `aeti süidlased `möisas läbi lipu, pekseti Vll; ma liha aa lehmad väljalt ää [koju] Jaa; Pulma omiku siis `sõuksed targemad ja änamad naised `aeti `ruuti ehitama Pöi; Aes omad erpsesti tööga pεεle Emm; üks hunt läin `ühte majase, nälg aas ta `senna Phl; mene aa loomad laiemale `sööma Mar; sul põle anepid `ühti, kõht aeab su suiks `maale Lih; `koera `aedatse tagasi Kse; Lapsest oo ikka kasu kua, `siia-`sõnna üida-aada; [olen] ise `käskija ja töötegija, pole teist, kes taga aab Han; loomad jäid pikil päibil `metsa, änam `lõunile ei `aeta Mih; kui udjaga tahad [kalu] vägisi `võrku ajada, sis ei lähä Vän; koer ajab `lammad laiale, `lahku; see võeras loom tahab ära `aada; nihukene pikaldane, nagu vana oost aa takka Juu; akkas mesilasi `puusse `aama Kos; kui koer küll jokseb, siis ikka `rohkem `aetakse JJn; ei lähe tema (koer) minu aades [toast välja] VMr; koerale `öeldakse asi - - kui loomale `piale `aetakse Sim; ajavad kala `juoksu`võrku `kinni Trm; naene `aeti ` väĺla oma talust Pal; aasin vasikad `kople Kõp; äbu aa ärjä `kaiu, näĺg aa näiu `vargil(e); `kutsmed olet tullu ja aamate võit minnä kah; poisi aets joba `lu̬u̬su `võtme Krk; kae `aiksalt kari `mõtsa aia Hel; ädä aab ärjä `kaivu ja näĺg aab soe `küllä Ran; Siss taluse aeva karja kokku Rõn; Ajaʔ Annõ, käseʔ Kärtu; astu eśs, saat innembide; är ajagu `aiku pääleʔ Urv; külʔ sa näet, `aesta peräst aedat (aetakse sind) minemä; ajaʔ nigu `nürhrü vaḱa saina `sisse, siss ennembä ti̬i̬t esiʔ; ku [loomal]- - ollõv kuri manh - - sõ̭ss karh aiev kurja `vällä sealt `hu̬u̬nõst; Poiss `aiõ lehmale pińni pääle; esä `istõ rattõil, ma `aie `lihmä `perrä Har; Vana kahr ju̬u̬sk kut́sikiidõ manuʔ - - jaʔ ai tõõsõ˽poisi mant är˽minemä Rõu; lät́s lehmäga˽puĺli mano, ma˽lät́si `lehmä takast ajama; naańõ lät́s võlssõ, et Juula `kaara piteh aja kannu; ajagu vai ajamallaʔ, ma inäp `kińki˽sõ̭nna õi˽`kullõʔ Vas; pasanõ vaśk aasõ kaŕa `kiini; ei tiäʔ mis asi - - `aie tedä uĺli meele `pääle minemä Räp; `aeti maha ar aamõtist, sai vallalõ; kolaga `aete rahvast `tü̬ü̬hhö ja kolaga `süümä jah Se; mul om `aamin kari jettebule Lei; `lambakõsõ ai ärʔ `ussõ Lut; üles ajama äratama, tõusma sundima ei taha üless `tuissa, siis `tõine lähäb ajab üless Lüg; `tarvis `männa `aia nämäd magamast üles Vai; mine aja `suiline üles Khk; kell kuus `aeti ülesse Mih; ma aan ta ülesse maast, mis ta magab `pääva Juu; päevä tõusust, sis `aeti ülesse meid, einäle Kõp; temä käśk ennast vara üless aia ~ `aada Krk; `kullõ ku kikass laalap - - aab rahvast üless Nõo; ku sa hommugult üless tulõt, siss ajaʔ minnu ka üless Har; aivaʔ üless, a tulõ õs Se || (minema, eemale) kihutama, peletama oli sühelust ärä ajamas (arstimas) Kuu; `körkus taarist `väĺja aeda Jäm; ta köib igavust `aamas, kodu akkab igavus `kinni Muh; aas mo une pealt ää Mar; `ükstas kõik, kellega oma imu `aada suavad Kad; siis suab su näĺg `aetud Kod; `seante `tahtmise ni̬i̬l, `kennigi sedä janu ega `niilu ei jõvva ärä aia (öeld ka suguihast) Krk; Juuli om jälleki sängin, ma aa täl une ärä Nõo b. hobust minema sundima; hobust, hobusõidukit juhtima ära aja ovost `ninda pali taga Lüg; `aeti kaik oboed `pulma maja `ovve Vai; sa‿p sa jo neid rattud aeda Jäm; Akkand otse - - minema, ajand hobuse `sisse [merre] Pöi; kui teina obo `vasto tuleb, siis aeb körvale Emm; aa obost tagasi natuke; ei ole saksad ise oost aand `ühti Mar; aas `vankre `ümmer ja aas kummuli; kui sõńnikuvidu tuleb, on `vankre `aajad `tarvis, lapsed lähväd `vankert `aama Juu; eina aeal - - `aeti obusega regi [auna] `juure Sim; ku `ainu laopäle `aeti, siss üteldi, aa `ku̬u̬rma äste ligi Nõo; aga nüid `oĺli peiupoiss, kes obesid ajas, egäss `peidmes‿s aja TMr; ma aie obese pihaaia `vi̬i̬rde Kam; üt́s `aiõ hobõst, tallaśs [pahmast]; aja no˽hobõsõid virgõmbadõ; taad (hobust) ei jouaki `sõitma aiaʔ Har; Mis sa hobõst nii laaśastõ ait, et `ildast jäit (öeld, kui keegi tuli söögi lõpul) Räp; `aiem huu sõńni manu [paaritamisele] Lut

2. a. jälgede või lõhna abil kellegi asukohta selgitama; ees kihutama, jooksutama; jälitama, kätte saada püüdes või otsides järgnema mies ajab `koeraga jänikse `jälgi; Ei see kuer `ilmaski jänest aja, ken vägise `metsä viiä Kuu; mõned `kuerad on, kie `lindu ajavad; [koer] ajab jänisse ette, küttäle ette Lüg; oh sa `vaine jäniksekäine, sinu küll taga `aeda Vai; aga nad (sakslased) koirtega ajasid ju metsad läbi [inimesi püüdes] Ans; Oli eile käind rebast ajamas (küttimas) Pöi; koer aab `lambud takka Muh; no ma aeasin ikka üks kilu`meeter maad teda (haavatud luike taga) Noa; karo oli sedä meest takka aand Mar; undid aand vanal aal krat́ta taga Kse; koer tuleb `nuhkides, aeab oma inimese `jälgi takka Tõs; `Ülged aavad kalu tagant Khn; lehm aeab `aisu, otsib `teisi `loomasi Kei; nad olid akand `jäĺga mööda `aama, et kuhu se obone on läind Juu; jänekse `aajatel oli ennemalt käristesed JMd; egäle ajajale `ańti kakskümmend `kopkäd - - kui jänes kuuld ajajite kisa, tuli `väĺjä; `Villem minuda taga ajama, kańt seĺjän Kod; varga `jälgi aiass; ei tää koś ta (koer) läit́s `nuhki `aama; vanast olli inimese `uńte aaman ollu; `aajase om, kes `masti (küttimisel metsloomi ette) aave; enne olli taluperemehe karjatsit aanu taga `ratsilobesege Krk; pagenuva alli i̬i̬st, aĺl aanu takan Ote; pini nakass `tsirkõ ja jänessiid ajamõ Krl; Latsõ`riśtmise `aigu piät vadõra jäl˽tu̬u̬ `riśtmise `vi̬i̬ga välähn `ümbre˽tarõ `ju̬u̬skma ja üt́stõist takahn ajama Rõu; sutt ai takah; `määntsit `vargit `aeti takah jo otsiti Se b. otsima, taga nõudma, kätte püüdma `avvi kala, täma on kudemise ajal `kange suo vett taga ajamaie; ajan tied taga - - `eksisin `vällä; kui midagi `asja `otsib, siis `ütlevad, ajab `ninda kui tuld taga kõhe Lüg; sest kassist ep saa `kassi, kes `sooja taga aeab Khk; küsitse, `aetse `suilesi taga; seda õlut `aetse õte iŋŋega takka (otsitakse, kust saaks) Muh; te aeate naa Vigala järel [kohanimesid] Vig; meriao köesid `aamas või Var; Noorest pärast just `kürvasi sai taga `aetu Hää; tat́ikad - - `veised aavad neid `kangesti taga Tür; lammas aab päid taga nagu tulega MMg; lehm niilustab `süiä taga ajada KJn; [tal oli] Sääre `kangõ himmu kõ̭kõ takan aiaʔ, mia vi̬i̬l ilman `näieʔ Urv; sõna (taga) ajama kogelema, kokutama ekitab selle sõna `juures, ta akab `aama üht sõna, tieb na suure joru, nagu kukk akab `aama enese `laulu Hag; ta `veikselt `rääkis `selgelt, aga nüid paar `aastad ajab sõna taga Pil; aab sõna taga, kis ei saa sõna `vällä ütelte, kokutess Krk || õiget aega vajama, nõudma kõik tüö ajab oma `aiga Lüg; `kartul aab ikke oma `aega taga. tema ei ole niisuke, mis teesest `aastast seesab; kalad vee pääl mäńgivad, oma `aega ajavad taga, kudevad või Äks || vastassugupoolt otsima, kätte püüdma sie on taga `aetav poiss, `tütrikud ei jätta maa `allegi tõst; ajavad `pruuti ehk `piiga`lapsukesi taga, `juoksevad `üösite külas; `ärjäd ajavad `lehmä taga, `lehmäl tuleb `jooksu aig Lüg; lehmal ähk pullil o ind, kui puĺl `lehma taga ajab Mus; jäär - - kes `lambud taga aab ja sugu teeb Jaa; Ranna`vahtidel polnud sii teha midagi, `ööse käisid külas, ajasid `naisi taga Pöi; lehem aeb `pulli Emm; poisid aavad tüdrikusi koa takka ja mõned tüdrikud aavad jälle `poissa takka Mar; puĺlid aeavad `lehma taga, lehm otsib PJg; ma läksin noorelt mehele, mies aas mind `kangesti taga Kos; minev`uassane õhõv one kua ärä `aetud (paaritatud) Kod; aas tüdrukuid ja `naisi taga nagu tulega Ksi c. piltl ei old `mahti `millagi, üks tüö ajas `aeva ühttoist taga Kuu; sie ajab `tühja tuult taga, ei `sellest saa `asja Hlj; Kie tüöd taga ei aja, seda ajab tüö taga (öeld laisale); `ennevanased `rahvas `rääkisivväd - - `tuona `viimate, nuo aja taga siis, `milla sie `tuona `viimate õli; siis `aetasse tuld taga (köetakse, pannakse puid alla) Lüg; Möni inimene ajab sida tööd irmpsesti taga Khk; aik ajab `aiku taga, akkas `pεεle aigutama Kaa; `paergu on öö `otsa `valge valu, koivalu aab `koitu taga Pha; paar pilve räädakad aasid üksteist taga Jaa; Sii on ju auklikud künklikud moad üks küngas ajab teist taga Pöi; Ärja `ända taga ajama (öeld sellele, kes pidusöögile hiljaks jääb); Ema ajab kodus `lambaga `lehma taga ja sina siin (öeld ulakale lapsele) Hää; üks tang aab teest taga, ei olegi [supil] `paksu sees Kei; üks tera ajab teist taga (tangusupp on väga vedel) Iis; ära aa `näĺgä taga (ära ole ahne); ku mõni asi ärä `võetess käest, siss nakka vi̬i̬l tedä perime. ah mine nüid aja `ruśkaga tuuld taga vi̬i̬l Trv

3. (kokku) koguma, korjama a. midagi kokku koguma või kandma; tagavaraks koguma, ahnitsema küll sie on `oskand nosi kokku ajada Jõe; `aakrikku ajama Khk; [harakapesa] Oksa `raagudest kogu `aetud kut suur riu unnik; Sealt ta ajas kole raha kogu Pöi; olime `oksi kogu `aamas [heinamaal] Rei; `aeti metsast `raagu, see vana rimps korjatasse ära kõik Rid; talbe köisid [harjakad], aeasid paelu raha kokku Mih; igä kevädi köiase `ränkä kokko ajamas Tõs; ta on nii `ahne, et ei tea mes ta kokku ajaks Ris; [mahalaotatud] linad `aetakse üles ja keidetakse kubusse Juu; ei tää mis selle varag tetäs et teda ninda paĺlu kokku aias Hls; ma käisi mõtsan `rämpsu `aamen, korjasime `rämpsu mõtsast; mis sa tagavara aat, kokku kogut Krk; mammunat `korjab, aab `taade sedä varandust Ran; taa om taa varandusõ üle`kuhtuga kokku ajanuʔ; mihidse - - os `võidanu mõ̭nõ tarutäüe mett siiä kokku aiaʔ Har; `Tu̬u̬ga timä tu̬u̬d varra kokku ai ja˽rikkass sai Rõu b. külast midagi kerjama, korjama; kokku, üles ostma `oostega `käisivad `sandid `katri `pääval `almust ajamas Hlj; ajab linu taga `pitki küläde; muna `kaupmes ajab `jälle mune taga Lüg; Kui `kiegi põles, siis `käidi küläs ajamas, kes `miski `andas. Sie õli põlendabi ajamine Jõh; möni kεib `ölgi aeamas, ölut ka `seltsis; poisikesed keisid ning aisid `küinla puna; `kerjajad ajavad `leiba; ostab ulga `seepisid üles, ajab `villu peresid kautu (vahetab villu seebi vastu) Khk; Jöulu poisid tulid `pähkid ajama Kaa; `tuhlid `köidi ka viinaga `aamas Muh; kui `juhtob kedägi ää põlema, siis keid `jälle armost `aamas; nendel (kadridel) olid kotid koa `juures, aasid `kraami Mar; maeasi kauda aab `kormi kokku Hää; `jõuluks käis [hobusekarjane] linnaseid `aamas, `vorsti ja sepikest, `lamma jalg liha Ris; `peipsitagused käisid vana obusid `ostmas ja `kaltsusid ajamas Hag; lina`ośtjad käisid linu `aames, linu ja lina `seemneid ja; muna`aaja oli ikke `enne, viis munad `linna Juu; hobusega läks ajama `õĺga, siis viinutab `õĺga Jür; `lambulene käis ka kakkusi ajamas Ann; `enne käisid ikke põlend inimesed almust ajamas Kad; ta on `vaene sańt, aab almust `müöda peresi VJg; si̬i̬ om kormi `aaja, ken raha ei massa Hls; tema karguts, aa `si̬i̬mle `karku egä `aaste; ma lää sua `karku `aama (suga otsima küla mööda) Krk; [mardisandid] ajava rahha, ajava `leibä, kõ̭kkõ aja mis õ̭nõ `üski vili Se || (viinaga) pruudile veimevakka korjama pruut ajab oma `andisid, `kõrjab `pitki külä, `viinapudel `kimbus Lüg; pruudid käivad `villa aemas Jäm; Ruut käis `kerjamas, viina ja ninatubaka ees aas `eesele `villu Pöi; pruut keib `pruuti `aamas, keis `korjamas mööda tuttavaid Mar; vanast ruut võttis viinad `taskusse, mitu pudelid, siiss läks undi `ända ajama - - siiss perenaesed `antsid `villu ja `ü̬ü̬sid ja `kindud ja kabjusid Mih; noorik köis külä kaada undi`ända aamas - - viinaga omale `aśju korjamas Tõs; `pruuti aeama - - ku kihlatud sai, pruut akas `müöda küla `käima Ris; pruut `läks uńdi `ända `aama - - pruudid käisid `valdas pia`aegu kõik pered läbi Rap c. noorpaarile pulmas raha korjama `taldrik oli laua pial [pulma ajal], `sinne igamies pani, mis kedagi tahas `sinne `andada - - sie `üöldi `kihtiajamine Jõe; pruudil `olle tano pεεs. siis hakedi `lauda `pühkima ja raha `aema Phl; raha `aetassõ enne ärä, siis akatassõ nuõriku kannikast jagama Khn; siis kui pulmad akkasid `peime maeas lõppema, siis akati `piale`jootu `aama Nis; siis [pulmas] `aeti seda raha vägise Kei; küll `aeti [pulmas] voki raha, küll `aeti lapse kiigu raha Ann; [pulmas] `aeti raha - - mi̬i̬s võt́tis põlle ülesse - - ja `pańti raha noorikul põlle `sisse SJn || kirikus kotiga raha korjama `rotmester ajab kotti Jäm; pisine ümarune kot́t oli pitka rougu `otsas, sellega `aeti kirgu kotti; `kirkus `keidi inimiste vahelt korrast keik läbi kotti ajamas Khk; muud äi tee kui aeb aga raha ega pöha Emm; kirigus `ohvrid ajama Rei; need olid kiriko `vöölmül̀dred suurt koti `aajad. teine oli meeste pool, teine aas naiste poolt Mar; kirikukotti `aama, püsteti nina alt läbi, varre `otsas oli [kott], kell oli `külges Var; iesti kirikus korjati raha, suur must kot́t, pidi kukurd `aetama Ris; `enne `Rapla kirikus `aeti kot́iraha Juu d. (maksu, palka, võlga jne) kokku koguma, sisse nõudma tänavu kevade käis `köster ise siin `maksu ajamas Hlj; `enne õlivad `tallitajad, ajasivvad päärahasid taga `pitki külä Lüg; mõni ajab oma `völga käde Jäm; rot́t `möistrid - - ne aesid siis [talusid kaudu] kirgu vilja kogu ning kirgu raha ning Khk; Karjane käis korjas ise palga pere perelt ää, käis `palka ajamas Pöi; üks`päägi üks mees käis `võlga taga `aames; kui on `mitmes `kohtes `võlga, [öeld] et nüid lähän oma `võlga kokko `aama; `enne `köster käis oma `palka `aames [mööda talusid] Juu; ja võttis selle raha sialt ära, ja siis `kiegi ei aand seda taga kua enamb Kad; `hü̬ü̬lmöl̀dri lät́s `mu̬u̬na kokku ajama Har; `massu `aetass; vata vanõmp käve jo küĺli pit́i `massu aema Se; aa ummi `võlgõ `perrä Lut e. (kokku) kutsuma, paluma kui üks laps `sündis, akketi `ristimaie juo, siis `aeti vaderid kokko ja `varrulised Lüg; keisid `talgulissi ajamas Khk; lähen `rääkima ja paluma ja abi ajama Vll; Mann köis ühe päeva rehelisi `aamas Muh; `käidaks kölast ajamas looma tappijad Käi; enne [pulmi] metu püha`päeba `aeti tüdrukud kokku `veimi tegema Mih; pruut́ käis pulmalesi `aames, `ańdis `viina ja Juu; kraasitud kodu, `aetud kõik küla nooremad kokku, käesid pere perelt ühes koos tegemas Pai; oli maailmatu inimesed kokku aand VMr; ken vaest vaderes aab, või `santi `saaja kutsub Hls; ku su vaderiss aiass, si̬i̬ olli au `peale `aamine; `sinna olli terve kihelkond kokku aet Krk; viinaga kutsuti, paaŕ pudõlit `viina oĺl tol `talgude `aajal `karmani Ote; au ahnitsõja aiass au pääleʔ (kui seeliku äär on kahekorra jäänud, tähendab see nt vaderiks kutsumist) Krl; ma esiʔ ka ai kokku `rahva ja kat́i napu katusõ Har; sajaliisi oĺl ilmast ja maast kokko aet Plv; siss aiassõ külänaasõ kokko, tetäss olt ja `viina, siss om suuŕ kuĺataminõ naisil Se

4. sõitma a. hobusega sõitma, kihutama; hobust haigeks või surnuks sõitma Jalad `kanged `nindagu läbi `aetud obusel; Ai kohe tiepääl sinist (kihutas kiiresti) Kuu; lähäb suurt ajo, ajab obose `lõhki ette; `erra `andas `käsku, et las `kutsar - - ajab treppi; egä sest obosest enämb suurt `andi ei õle, ajand juo tõse jalad alt `vällä Lüg; see on obuse pailu läbi ajand Jäm; obu aab `nelja Khk; obu ajas nönna üle jala Vll; peremes pani obuse ette ja `aades mεnema Muh; ära aet obo Emm; see aab üsna `kullerid (kihutab kangesti) Mar; oli kõik `risti-`räśti `vankre `jäĺgi täis `aetud Mär; kui pruut́ kirikust tuli, siis veli ja aeomees aeasid võidu Mih; ta võis nii kõvasti aeada, kas obune `lõhki Saa; ajab `ratsa; aas pulma saest `müöda Koe; alt ära, muidu ajame `otsa; ajab vedru `vankriga nii et tolm `tuiskab VJg; ku `traavlid ajad, alate one obene märg kõhe Kod; si̬i̬ (hobune) `jalgest ärä aet; üit́s tulep ajaden Krk; `olli ärä pagenu, sääld `olli `ratsala obesega `perrä `aetu; om obese kuumass `aanu Nõo; Esäkene, no ai latsõlõ pääle; ärä aiuʔ nii kõvastõ Har; ajagu‿i karatõh, las `sõita `aigu piteh; puŕoh `pääga ai uma paŕeba hobõsõ arʔ Se; sõõd́at iibä kõvastõlõ, uat hobõsõ vatulõ Lut || (hobusega) vedama Kevade enne jaanibed aeda ikka sönigud Emm; `möisas pidid ka omade `oostega töö tegema, `kündma ja sönigud ajama Rei b. (jalgrattaga, autoga jne) sõitma, kihutama; (laeva, paadiga) sõitma, purjetama `aeda masinui˛ega ja `rakturi˛ega; Aga `meie `puordisse kohe ei ajaned; `Suome laev oli `millalgi `sinne `kinni ajand ja siis sie kivi sai nime Kuu; sai `puolest `tuulest ajada (küljetuulega purjetada); vat `saimma ligi Suur`saare ja sääl tuli `meile `massin (mootorlaev) `selga - - ajas meid sääl purust VNg; õppija juht õli, ajas obose `alle Lüg; laevad aavad lee `peale `kinni Muh; `aedaks `pouti, tuur `ümber Käi; `lähtvad `tritsu `aama Rid; mede Anni ajas `järgi `Ruotsi; Pidime `võrkõssõ `aama `üese. Tulõd olid [võrkudel] pial. Pidime `sisse `aama Khk; ajab suisadega möda `väĺja Tor; uesuga `aetass ju jääd kauda Hää; poisid `tõmmava `uisku `aada Saa; laev aeas `kruńni Ris; mõned ajavad ulluss [jalgrattal] Kod; ajas `mootorrattaga ennast `surnus, meelega oleva ajand KJn; toonaʔ `aie üt́s matoo·ri rattaga tõõśõlõ `otsa Räp

5. a. (ära) minema, kiiresti käima, jooksma; kuhugi liikuma, tükkima; hulkuma, ringi kolama Kiers `kanna päält `ringi ja pani ajama Kuu; mis sina `ennast `siiä ajad, toppid minu ligi; älä aja `ennast `tõiste ette, `tõised `tahvad ka `käiä; kuhu ajad (lähed rutates) Lüg; kassid ajavad paigalist `järge, p‿saa kohegile teśte eest `minna; poiss ajab ööd läbi `ümber; ep püsi vagusi, aeab ühe paiga pεεlt `teissi Khk; poisid käivad nöndasamma ula `aamas; möni koer on `söuke lits, aab `peale teistega `ümber Vll; meie va `ruske [lehm] on igane rüiste, köik aa ääred aab läbi Jaa; Nii täis (purjus) oli, nelja käpakil ajas ennast edasi; See on `sõuke loom, täma ajab egast poolist ennast läbi (ükski aed ei pea) Pöi; saavad mööda `uksi `sõelond ja aand sii; iga kord lähäb `aades pedule, muud `teegi Mar; mis sa (inimene, koer) ajad sii räätsakil maas ees Mär; jo te ajate `metsas kõik kased läbi ja otsite varese `pessi Mih; aeab (jookseb) `kiili PJg; mõnel on nihuke mood́, et kui ta teesega reägib, siis aab teesele ligi Juu; `pääva aal magatakse, `üösse `aetakse mäda `ilmad `ringi VMr; ma saen aga ajama ~ `ju̬u̬ksma Kod; noored inimesed aeavad `ringi - - kas pidudele, küla `seĺtsidesse ja, ulguvad `pialegi Lai; ümmer ajame ~ `aelem, ei kurda kodun paigal Hls; oenass kargutab `lambit, aab ennäst kõhnass Ran; tõene `aie vi̬i̬pangiga `perrä sulle, visass sulle vett `kaala; aga tu̬u̬ (talleke) aab `õkva `endä ussaiast `väĺlä Nõo; hi̬i̬˽lat́s aja jo˽käṕikullaʔ (roomab) Har || uss ajab maa siest lagedalle `päivä `rinde `suoja; `tuise üless, päiv ajab juo kesk`ommiku Lüg; ratas aab ülekaela, `kiiva all, kui ta otse‿p joose Khk; tüka näd `lindavad `koplis, tüka öues, pole `säädust, kus näd läbi ajavad Mus; Kui massakad ennast põõsaste sihest ja aide äärest teede peale ajavad, siis tuli `varsti `vihma Pöi; kui leedul `köidi, siis juuskullid aasid tule `valgele Muh; mõnes kohas ajavad uśsid majasse; [mesilased] `lendavad `lendavad, aavad `ringi Amb; pää aab jo `lõune `rinda Koe; va madu aand kua `künkast `välja päeva kätte Kad || kadri-, mardisandiks käima kadrit `aetasse; need keivad `marti `aamas; mardi `aaja (mardisant) Mar; `märti käesivä aaman Ran || liikumismängudes (peaosalisena) jooksma, püüdma üt́s võt́t siss kasuga karvupooli `säĺgä ja üteĺ, ma˽lähä `karhru ajama. laśk käpile mahaʔ ja `naksi `tõisi `aelõmma Har; latsõ ajavaʔ sõkõsikku Rõu; lat́sil, noil om tuu t́suuri ajaminõ, munikõrd `võtva `sääńtse laŕmiga ku; ku sa püḿmest pääst tunnõt arʔ [mängija], sis päset kaabast, a muido piat vil ajama Se b. liiderdama juob `viina, `kannab `põllega `kraami `laiali `pitki külä ja ajab `tõiste `miestegä `ringi Lüg; se aevad sellega läbi (käivad läbisegamini) Jäm; ta‿b äbene mette piretkid isastega `ümber ajamast Khk; tüdrek köib laialt `ümmer, aeab meestega `ringi; sehoke liperdis, kis meestega `ümmer aeab PJg; Leńts on `lu̬u̬der - - lohaka naisteinimese `kohta, kis meestega pailu `ümmer ajab Hää; mitte `kuskil ta ei seisa, muudgu ajab `ringi poestega Ksi; mis sa nendege (tüdrukutega) ike ümmer aat ninda paĺlu Krk; `jõõrab küllä piti. aab `ümber Ote c. (hundiratast, kukerpalli jne) laskma, viskama laps ajab kukker`pallu Lüg; läks undiratast aides ülepεε-kaila; lapsed aeavad üle pεε, akkavad `tamme `aama; katsu sa nendega `tamme ajada (vägikaigast vedada) Khk; Kajuarki ajama (tiritamme kasvatama) Kaa; Nii kaua ajad `peale öle pea (kukerpallitad), kut `viimaks kaela ää murrad Pöi; nuga aab aru`tamme (on teraga ülespoole) Muh; lapsed aevad ülepεε `kuutse Phl; lapsed aavad karo`tammi ja aavad uper `palli. aavad sedäsi üle pea ennast Mar; kui kaśs palderjaàni oo saand, siiss aeab uper `palli Mih; poisikse aave tiri `tamme Krk d. (vastuvoolu) ujuma kalad `õtsivad suo vett, ajavad üless Lüg; Särg meres äi kude, ta ajab kudemise ajaks ennast `maale jõgede sisse; Siis tuli ka tugev lõuna tuul kui aŋŋeras ennast maa `parda ajas Pöi; võrk küll ilusti maas, a tema (kala) ajab võrgu paela ala; purikas ajab tagaspidi, tikub tagasi; purikad ajavad üles `metsa kudema suure vete `aegu; kraavist saab vitsmõrraga purikid, ku kalad üles ajavad Vän e. kiikuma ajavad üle vöĺli Ris; üle võĺvi ajatasse kiigel KJn

6. a. teed, sihti tegema, rajama; (piiri, jälgi jne) ette vedama, märkima sel suvel `aetasse sihid `sisse ja tuleval suvel `võetasse maha [mets] Lüg; `arju ajama (henamaade sihte ajama); vahel `aetasse koolilastele `jälgi ede süva lumega Khk; aea `sitmed hobusega Mus; urgid `aeti `sisse, kui tükkide `peale õsuma `aeti Muh; aeb tee `sesse lomega Emm; lina mual kui on pailu kahlasi, siis ajavad jäiled `sisse kus kellegi jägu on VJg; `eeste one ummine, kui ti̬i̬d juba `aetasse, one parem käedä Kod; kui külima akatasse, siss `aetse `itsmed Ksi; pliiatsiga `aeti `mustrid ette, kust tuli õmmelda Plt; adraga `aeti [külvamisel] `it́smed ette Vil; lina vakamaa mõõdeti `vällä, `aeti raa `sissi Krk; nu̬u̬ lätsivä `mõsta `sihki `aama; `talve om tuuśanu, siss tulep ti̬i̬d `aada Nõo; mine˽sa `piiri läbi ajama, mi lähä peräst `niitmä Har; taĺvinõ ti̬i̬ `aeti `õkva üle `jäŕvi ja soisõ Vas; tõõnõ aase `hitskmit, tõõnõ külv Räp || (juustesse) lahku tõmbama ta aab laugo `otsa Mar; aea pää `lahku Hää; aa mo lauk otsekohe Juu; `juustel aias lahk `sisse Pst; suiu pää ärä ja aja laik `otsa Hls; keset pääd `aeti ju̬u̬n, `juusse `oĺliva katel pu̬u̬l Ran; vanast suḱki `juusõ katõlõ poolõ - - ju̬u̬ń `aeti lagipääst. kiä uhkustaja poisi, nu̬u̬ `aie joonõ üte kõrva pealt Har b. (maatüki) suurust ja ulatust määrama, mõõtma; (maatükke, varandust) ühendama või osadeks jagama meil `aetasse maa rajad `pitkemäst ja `suuremast; maa `mõõtja ajas `krundi `lõhki (jagas kaheks) Lüg; nüid `aeti arvad `ühte kokku, nüid o ruńt Muh; pia`aegu kümme `ektari aasid ikka mu maa suures Lih; tänäbu `aeti `mitmel moa `piired laiemaks Juu; kui mina `süńdisin, `aeti maad `kruńti Pal; igal külal oli karja tee - - ja pärast igal talul, kui maad eraldi `aeti Lai; maa `mõetjad ajavad su piiri `õiges KJn; nurme oli kikk `põlde `kaupa aet Trv; esi `oĺli viis `sammu, `viirguse `viisi `oĺli `väĺlä `aetu Ran; Tu̬u̬l `aiga oĺli˽maa `krunti ajamaldaʔ Rõu; pääle esä imä `surma `aet́e kõ̭iḱ kraaḿ ja eläjä˽poolõst Räp; krońdi ajaja (maamõõtja); meil om maa `katsahe `nurmõ aet ~ lüüd Se

7. põldu harima a. põllutööriistaga maad harima; põldu tegema metsad on üles `aetud (haritud) Pha; Nad on selle tuulingu aluse puhas öles ajand (ära kündnud) Pöi; ühe vakama `peäle tuleb linal ikka viis `korda `peäle aeada (äestada) Vig; ajavad karjalappa üles ja teevad `uutsimaad Kir; kare `aamise (koorimise) jaos oli veel `lõikamese raud Tõs; pienar tuleb läbi `aada Kos; siin on musta mulla maad, aea adraga nii sügavalt kui tahad Pal; lina tuli mitu `korda `aada (äestada) Lai; aiass rullige `pääle, ku är om vedrudet ja `äestet; `aeteve ravvage om kige parep aiaʔ, kel oboest ei oole, ni̬i̬ aave ka ravvage [umbrohujuuri] Krk; ku seeme om vedruga ärä seemendet, siss aiass ägliga kõrd pääle Ote; tu̬u̬l jäi `kesvä üt́s panõhuss aiaʔ (künda) Har; ala om ar aet (äestatud), mine `küĺbmä Se; pakoga `uätass, et pit́sitänüʔ maa arʔ tassatsõst Lut b. (seemet, sõnnikut) sisse kündma `Einaaja ies `vieti `sõnnik `sinne kesale, siis puusahaga `atra ajas `sõnniku `sisse Jõh; ja `külvasin ja, siis pueg akkas `sisse `aama - - vedruga sai `aada Koe; vanast me `külvasime `käega, siis tuli vedruga `sisse aeada Trm; aŕkadraga `aeti `sisse linada Trv; linna `aeti kah õhukeselt adra ala `siśse Kam; linaseemet es `aeta adraga `sisse Ote; ajage no `täämbä ta keśv mahaʔ, siss nakass ta kasuma Har; Terä `aeti maa `sisse kõ̭iḱ haŕkadragaʔ; Lina taha õi˽sügävät `sisseajamist; Vana põllu pääle `vi̬i̬di sitt ja `aeti haŕgiga `sisse Rõu; vedroga tohi‿i linna `siśse aiaʔ, `veiga sügävähe saa; `keśvi aasõ `maahha (adraga vai vedroga vai) Se c. vagusid kündma; kartuleid muldama `ärgadega läks ajas vau `lahti, inimesed panid `kardulid `sinna `sisse Jõe; mudiga `aeda `karduli vagusi VNg; `lähmä `kartuli vagusi `kinni ajamaie Lüg; küli vaud `aeti `sisse; adra `kurku pannasse nuut `sisse kui vesi vagusid `aetasse; rugi vagusid äp `aete `arja (harjast teravaks) Khk; ruki küli aal `aetse vesivaod; vaod `aeti `ärgega `sisse, `ärgega `künti Muh; obune aas [kartuli] vao `lõhki ja sealt sai kraabitud; kardulid `tahtvad läbi ajada Rid; karduli ajamese jaus ei `pandud `kulpi `peale [sahale] Kse; sahk`atra tarvitatse vesivagusid aeda ja kardulivagusid aeada Mih; Taris `õuni (kartuleid) `võtma akata ning vaod `lahti `aada; adraga `aetassõ `sisse vaod, `karduhvlid pannasõ `vaossõ ja `aetassõ `umpsõks `jälle Khn; kaks `ärga olid saha ees - - nemad aasid ju vagust, kardule vagust `küńtsid ja aast `lahti Rap; need vaod on üless `aetud (mullatud), teesed ajamatta Pai; vaod olid `enne `aetud, teene päe `aeti vaod `kińni [kartulipanekul] VMr; `enne `kartuli panekud `aetasse vaod `sisse Trm; ku lähäd väljäle `künmä, esimäse vao piäd `õige `aama Kod; masinaga `aetse [kartuli] vagu `lahti Kõp; [tema] ei saand peedi vagusid `aada Vil; kardule `aeteve raud; ku sügüselt kardula `võtmine olli, siss `küsti, paĺlu `jälgi ma üless aa Krk; kukid om ärä `aetu, nakava joba [kartuleid] panema; rügä ja nisu `aeti argiga kukki - - kukid `aeti kui `olli ärä seemendedu ja äestedu, madalamba maa `pääle `aeti kukid Ran; `kartuld piab üless `aama. ku kuju ilm om, `täämbä võtame `kartuld Nõo; `kartuli `õõla om vi̬i̬l aamata Kam; ma˽lähä ubina `haŕju ajama Har; kas `virkse ar omma aeduʔ. `virksit `aetass haŕkadragaʔ; ku kartohka ar ommaʔ istuteduʔ, siss `aetass kinni Se

8. läbi närima, uuristama a. (mingit ainet, materjali) läbi närima, uuristama, rikkuma koid on ajaned sene kasuka `paljast Lüg; kumuti jalad akkaned `pöhkema, eks koid ole läbi ajaned IisR; maretabä äästetäste `põldu, et uśs äp aja `pöldu ära; kui sa [puu] `pehme tuule `sisse lahed maha, ussid siss aivad täiesti ära ta Ans; ussid ajavad seinad εε puhas Khk; koid `aevad `riidesse augud Käi; salakoi ajab `nahka kada, ihu kestendab Mih; vεdage palgid metsast ää, koi aab need ää Tõs; koid aavad kasuka pealt villa nõnna ää Juu; uśs ajab orakse ää, ei tulev `vuasta sua rukist kedagi VJg; juaksiked ajavad kot́id läbi Kod; maoaaje uisa aave mao läbi; oravil [käbi] ärä lülüdet, käbu `lipne küĺlest ärä aet Krk; sain - - õõsikuss ärä `aetu rot́tel Ran; ku koi om jahu ärä `aanuva, siss `pantana `kuuma `ahju nu̬u̬ jahu Nõo; koiʔ ja iireʔ ajava `rõiva iivalõ Urv; hulga ubinõid oĺl toona maha `ju̬u̬skunu, madõl läbi `aeduʔ Har; `kapsta rood́soʔ hińdsitäseʔ, vaglul `mulkõ täüs `aetu Plv; kariʔ ajava villast rõivast `kat́ski ajava; hoŕäʔ aasõ karva `maahha Se || viljateri tühjaks närima odra mügamad tehasse `pandade `peale - - siis rotid ep aa ää mitte Muh; sealt ei oln kedagi (vilja) saada, rot́id olid kõik ärä aean Aud; roti om ärä `aanuva kõ̭ik viĺlä, ei ole teri, paĺt `sõkle Nõo b. maad üles tuhnima, läbi uuristama `mütjäss ajab maa alt läbi ja `õõnest kõik Lüg; `mütjäine `aia `mulda maast üles Vai; mutid `pürgivad mulla all, aavad `mulda ninaga ületsipidi Krj; Mügrid aand einamaa puhas ää; Rotid seina alused kõik ää ajand Pöi; kui tal (seal) on röngas ninas, siiss ta äi saa maad `aada Phl; kuhud aeavad `mulda, tea kas tuleb sadu Kul; loomad (sead) ajavad juurikid Tor; `õhtu akasid mütad ajama kardule vao sees Saa; liimukad aavad `üösse moa kupud ülesse Kos; [siga] ajanud vao puna `pi̬i̬ta üles Kod; mütt aab maa ülesse. kos ia maa, sääl ta aab. päris `värsked `aamist ei ole nähnud Äks; vihma ussit `aava maad TMr; mütel om kõ̭iḱ saina veere unikit täis `aetuva; mütä `aava `urge Ote; tsiga tsuńg, aja põllu pääle tsopaʔ `sisse Rõu; nügrõl ~ mügrõl ommaʔ ar kõ̭iḱ `pińdreʔ `aeduʔ Se

9. niitma; (vilja) lõikama; (heina, vilja) kokku panema, koristama ajasivvad `enne `einä maha kui `tõised `saivad Lüg; ta aeas nii `laia kaart Khk; aead kaare üle, sis `luiskad jälle Vig; ajasime Nuke omadega kokku `viĺla, nende masin oli meil ja siis `jälle meie masin neil JJn; peredel olid ka [mõisale] viĺla pośtivahed ajada Ann; riśsik`einä näd ei taha `enne ajada ku pähä lähäb, edemält ku maśsinid ei õld, `aeti vikatitegä rükkid Kod; rükis `aeti obestega Kõp; masinege aias maha [rukis] , taga köüdäve; [odral] pää `lonti, ku kavas ajamed om Hls; ka te rüä alle aamade; meil läit́s päe `aiga aian (masinaga niites); kesü om `valge, parass aia; `kaaru pidi `rõhkest peräst ärä `aame [muidu pudenevad]; [mõnes kohas] om aru rügä, sõss ei saa muud ku aiass vikadige kokku; `mõisa `minti tükki `aama Krk; masinaga nakatass `niitmä, enne piäp vikatiga veere `valla `aama Nõo; kui kaar `aeti läbi, `tuĺti tõesipidi tagasi [heinaniitmisel] Kam; Siss `tulli vi̬i̬l `tõugu kokku `aada Rõn; ajaʔ upa vai künnä˽kütüst, üt́s tü̬ü̬ kõik Räp; ajagõ niidu `keśkelt üt́s kaaŕ läbi Se

10. raseerima; karva võtma `tarvis ajada pard maha; `ennevanast `vaŋŋid `viedi, siis `aeti `puoled pääd `paljast; kie `pargivad, ajavad `luomal `karva maha, `lupja `viegä Lüg; ajas näu `puhtaks Khk; abene `aamise nuga Muh; aeab `pastla naha `karva Tor; ega (vanasti) paelut abet ei `aetud, eks noored mehed aand; kui mehed aavad abet noorel kuul, siis kasvab ruttu Juu; ta pia on `paĺjast `aetud nagu `persse näkk VJg; iga üks aeas ise abet - - nüid on abeme aeajad Sim; `noaga `aeti abet, minu isa aas iki `noaga Ksi; `paĺlas aet pää abene väidsege Krk; [vanasti] es aava paĺlu abõt - - lõvval külm, nakava `ambadegi valutama, ei tohi `aada Ran; vanast tetti nahk `su̬u̬ga, siss `aeti veerest väedsega karu ärä, siss sai `tärki; `rätsep kah - - `aie karva ärä tol veerel, mes tä `kaska vi̬i̬rd `mü̬ü̬dä `aie Nõo; ja˽kumma `vi̬i̬ga `aeti karv mahaʔ (seal); meil jo˽vesi ki̬i̬ss t́siku aiaʔ Har; `viiga `aeduʔ haŕasõʔ `ańti haŕokõisile Plv; habõnit aiass; aasõ `hiuse‿ga `paĺjass, habõnaväidsegaʔ Se; vaja habõnaʔ ärʔ aiaʔ Lut

11. eraldama, levitama a. (karva, sulgi, villa, kesta, hambaid jne) eraldama, ära heitma, vahetama; kõõmama, kestendama uss on naha ajand `seljäst `vällä Lüg; koer ajab `karva‿p viluta `viisi Ans; `lamba vill, natagas puhas, akkab `villa εε aeama; iuste sihest ajab köhu üles; loom aab sarve εε, paĺjas verine tohl jεεb piha `jεlle Khk; sarved aavad `kestu Krj; Nägu akkas `korda, suurt `karpa ajama Pöi; `veissed aavad vana `karva Muh; pεε lεheb `kööma, siis ajab `kesta Käi; uśs aab kesta maha Kir; [kanad] aavad `suĺga maha, ei mune änäm Tõs; ihu aab `kõntsa; pia ajab `kõõma PJg; siss ta (kana) aeab `suĺgi ku ta `auduma akkab Hää; kui naha `aigus on, siis aab `nahka Juu; terve lammas `villa ära ei aea Sim; ku kaŕjan `käimä akosid, aed taĺvtaku maha, eläjäd ja siad; ku laps puhas ei õle akab `liimite kõhalt `kõrda `aama; kitse raisk aab kua sarved ärä Kod; piima `ammad - - `seitsme ja kahessa `uastane, siis aab maha Ksi; nahk om `lõhki ragenu, aab `korpa päält; [lambad] `aave villa maha päält Hls; kana ei munegi nüid, kana aave `karva; sarve aave `kõltsa Krk; küĺm `oĺli kõrva `lehti näpistänu, kõrva aeva `kestä Ran; sügise `aava anise sule maha; kadajass ei `aagina `nõklu küĺlest ärä Nõo; koore ajaga pajo (ajab igal kevadel koore maha) Ote; umbtõbi aja maha küüdse Krl; suurõ `haigusõga aja `juusõ maha˽pääst; mul om paisõ joʔ paŕemb, jo˽nakass `ku̬u̬rdumma, nii `nahka ajama; śuug aja `nahka; kiä [kana] loḱs, tu̬u̬ aja pudsajõid Har; ega jüripääväh pańni kana˽`haudma, ku karva är `aievaʔ Plv; `kilsto aase üless küüdse `rańdidi päält Se; lihm, hopõn aa `karvu Lut || karvendama püksi pölved ajavad `karva - - kui sedavisi `katkised atakili on Khk; [lõimelõngal] ei tohi `pinku ega `tompu `olla, läheb soa pii vahele ja akkab `kesta `aama Mar || väiksemaid osakesi eraldama `Lehtne luud - - vanaks jääb, siś ajab `leh́ti Hää; vähe aurutamist suand [laud] ajab `pindu Juu; mets aab `raagu Amb; kase puu ei aja `kiska üles; kuusepuu surnukad akavad `kilda ajama Kod; laud är kulunu, akkas `pinde üles `aama; pehme teräss taap kõllatsess minemist, ku ta siandsd araku `sulge akap `aame Krk; anoma vits ai kissa üless; [look] aase `kiskmõʔ üless, kui `häste är ei painuʔ Räp b. eritama, uhkama, kiirgama, levitama; kaldale uhtuma meri ajab `külma `auru `välja Jõe; pada ajab üle Kuu; `paise akka mädä `vällä ajama; jued ajavata kevadel üle VNg; kuseb verd, ajab punast `vällä; `vinga ajas tuba täis; rukkil `onvad `pitkad `eited `küljes, `tuulega nied ajavad `tolmu `vällä Lüg; mere natta ajab `serva Jõh; ake ajab `talve `uhka; kui (kuiv) kadus, see aeab nönda vett läbi Khk; `tiiskuse `aige ajab kopsust toppa `väĺja; külma kääst ää tulles `riided ajavad tuas `uhku Mus; Kui korsnas `talve külmaga vett ja nõgi ajab, siis läheb sulaks; `Küünla `valge oli puhas, pole suitsend ega `niistid ajand Pöi; kui üks koht on paistetand vöi aav on, siis ajab öisvett `välja Käi; pada tõuseb, aab tulesse, keeb üle Mar; ahi ei `tõmma, aeab `suitsu `sisse; `keedav maakoht. vett `väĺla aeab Mär; vesi oli ühe võllaskala poja `väĺla aan Kse; suust aeavad `väĺla `kanged kõrvetsed Vän; kohu piim ajab paksu `peale ja vedel jääb ala Tor; põsed `õõgavad, palavad `õhku ajavad väĺla Hää; kõrvad aavad `vaiku väĺlä Juu; `elkad [puud], kui `kangest kuivad on ja aavad sädemeid Ann; siis akkab ahus leitset `aama VMr; kuhi akkab `aurama, aeab nigu `suitsu `väĺla Sim; puu soe, ae vaegu `väĺjä Kod; temä (maagelõng) es keedä `vällä, es aja `väŕvi Trv; piim ai üle; mõts aa `auri `vällä, vihma `järgi Krk; rinnust aab röǵä `väĺla Ran; vii kusepot́t `väĺlä, `aisu aab; vana õle kot́t aap `tolmu kõ̭ik tare täis; kondi om `kange ja `aava valu `väĺlä (valutavad) Nõo; `tarrõ om paĺlo `suitso ajanuʔ Kan; kõiv jääss kińniʔ - - `rahka aja joba `vällä Urv; piim om joʔ ülearu hapu, taa nakass jo˽kuĺlussõid ajama; siss ku˽tu̬u̬ satavhädä tulõ, siss aja suust vattu inemine `ussõ Har; piim tüḱiss üle ajama Rõu; rasõv pliidiravva pääle t́silgahhass, tu̬u̬ aja `karmu Vas; piimähain aaśe piimä `väĺlä; lehem nakaśs joba `häüssä ajama Räp; verd aasõ `vällä suust Se || piltl Ma tunne, mul akkab ka üle ajama (vihastan) Kaa

12. midagi valmistama, töötlema a. (midagi) tootma, pruulima, utma kui tõist kõrd ajad läbi [viinategemisel], siis kadub puol `vällä kõhe; `mõisadest `vietässe `linnade [viin] ja sääl `aetasse `ümbär; `tõrva `ahjuga sai tõkkati ja `tõrva ajada Lüg; akkame olut ajama Vai; Suurde massinatega `aetakse õuna `mahla Pöi; `jooksva eli `aetakse mädand männa kännost Kul; sõja aal aand siin metsas `viina Kad; kasetohust `aeta tökatid VJg; `puskarid torode läbi `aetama ja `testämä Kod; kase tohikust või kase puiest `aeti täidet Lai; saare koorest `aetasse `tõrva KJn; nevä aave sedä va `puskarit kodun Trv; täädäst üteldi `aava kõjo tohikust; mine tiiä, kest tä `pühkmist kokku om `aetu [odav vein] Nõo; aja (ajab) `hańssi Har; tõrvassõʔ omaʔ pedäjä `juuŕkaʔ, `minkede sisest `aetass `tõrva; taari ~ õllõ `laare ajama; ku viin läbi samõti ja hüt́si käve, sõ̭ss `aeti `viina `ümbre Räp b. masina, tööriista abil töötlema võid ajan kokko, või `massina sies ehk `kausi sies Lüg; ku `villad `unditud, saab vatti ajada [villaveskil] Jõh; läbi `aetud piim (lõss) Jäm; see vili tuleb veel tuuli masinast läbi ajada Khk; linad veel otst ära `aemata. nupud otst `aemata Emm; `pöörade vahel `aeti kolm kett kokku [köieks] Phl; enni `aeti linu lõugetiga Vig; eks nied linad piaks küll `kerged `aada olema, nied on `iasti `liotud ja `aedund; `ümber `aetud piim Koe; takkudest `aetasse köie kieret Iis; lääme masina `juure `viĺja läbi `aama Trm; `mõisan õli piimä `rentnik, `mõisa piimäd tämä ae läbi Kod; mina olen liha läbi masina ajand Pal; talupoisil `oĺli kolmsada pihu linu `aada SJn; siin `aeti magust (vurritati mett) Vil; ma lää `villu `aama (kraasima) `veske `pääle; ipsi kivi, kust `ipsi aiass vabrikide sehen; `ekslit aiass `eksle masinege Krk; ku̬u̬l`meister ütel et, aanu esäl kodu linu, mes sä tuled siiä Ran; `u̬u̬pis vanast kolgiti `linnu, siss `tulli lina`aamise `massin Nõo; `turba aiass `kat́ski - - loomalõ ala˽puistadõ San; vanast `aeti hüŕsiga linno; vuŕrirõibõ˽löḱerdäss, taaga˽halv taad mett aiaʔ Kan; maśsinõgõ `aetõss `piimä läbi Krl; mass ka jahvõtass välläʔ, aiass läbi masina Har; [koor] `pańti maśsinahe - - `tu̬u̬ga `aeti kokko Plv; aagõ hainaʔ läbi `veḱsle Vas; ai ar kõ̭iḱ piimä, jätä‿s `hindälegiʔ süvväʔ Se || ka teil masin ärä aet oo (vili pekstud); ku `viĺlä aiass, ütelts masint aiass Krk

13. lõnga hasplile, kehale, käärpuudele vedama; kangast kudumisvalmis seadma; pooli, vihti jne tegema tämä `polves ei old käärpuid, tämä ajas [kanga] `seina `pääle VNg; meil `aetasse `käärbudelle [kangas] - - siis `aetasse `kanŋŋas`puile Lüg; `enne `käärimist lõng `aeta kehale Jõh; `päävä `kooti kaŋŋast, `öhta `aeti `uisi Kaa; `kanga völlas, miga [peale] kaŋŋas on aet Rei; kui ma `tahtsin `kanga kakskümmend `pasma laia ajada, siis tegin kahe`kümne `pasmase vihi Rid; `aetasse kangas üles ja akatasse `niide panema; ta aab lõnga poeli `peale, aab `lõnga `pooli Mar; uiesti `aeti lõng `vihti Var; `võrkelõng, sie aa puoliks HJn; kui kangast ülesse `aetakse, siis iga [kangareha] pulga vahele jääb ühepailu `lõngu JJn; nuorel kuul `püüti linane kangas ülesse aeada, et siis saab nuorel kuul mahal ka VMr; käbi `ümber `aetakse lõng ja siis `kuotakse nagu surnukaga Kad; akkasin `käävi `aama; kui kangas on paku `piale aeatud, siis tuleb `niide panemine Sim; `ümber `aamise pakk õli, kohe kangas `piale `aeti; [kanga] lõngad `aeti kiarpuie `piale Trm; kaks `seinä kangass aen `lõibu `piäle; villass kangass ei tõhi kõvass pakku ajada, kui üles ajad, kangas`jalge `piäle Kod; mina põle neid viiuliga annad ~ kerind; `asple `piale `aeti [lõng] `värtna pialt eh kerast ka Plt; lõng taht kokku `aade, ärä `aade (haspeldada); kaits vai kolm `pu̬u̬li `aetas ütte Trv; villast ja linast `lõnga `aeti üles loimege; `ketsä `aeti ni̬i̬ niine, õigati sis niine kedsä Hls; vanast ku `villu `veśke pääl kaariti, sõss `aeti `kätsä Krk; ta ai `langa `asple `pääle. kui värden `olli ärä `aetu, keedeti (köideti) lang vahele Ran; ma pia `pu̬u̬li `aama; tolle ri̬i̬tkammi läbi aid `kanga üless poomi pääle Nõo; `rõivavõllass `panti `siśse, siss nakati kangast üless `aama Kam; Langa`lu̬u̬mise riśt kohe lang aiass pooli päält Urv

14. peam terariistaga töötama a. lööma, raiuma, lõikama, lõhestama ajab puud `kiiliga `lõhki Lüg; lapsel nuga kεε - - saand sa kεε `sisse ajand, nii kaua sa ukerdad `pεεle Khk; nii`meistri ning äksiga `aeti `puude koor päält maha Krj; piiru letsiga `aeti `piirgu; Vana `istus liidi ees ja ajas vitsapuid `lõhki Pöi; need (kalad), mis kuivatadi `aeti kõik seĺla rood mööda `lõhki Rid; lepad `aetse maha `uhta ja põletatse see ää Kse; `kloasisin oksad küĺlest ää ja aasin labad `küĺgi Juu; `vintsked pajod - - `aeti neĺjändikuss `lõhki Kod; kuuse kośk on see, mis paĺgi pealt ära `aetasse SJn; rihavarresse `tu̬u̬di mõtst nu̬u̬r kuusepuu. ots `aeti sel `lõhki Hel; [vene kirve] terä om õhuke, ei saa `lahki Ran; servä maha `aada (saagida või tahuda) `laudul, siss om ää põrmandut `alla panna Nõo; mi‿sa˽nii˽pagsu˽koorõ aat, koori õhukõsõ San; lauda lagi oĺl `lahki `aetuist palgõst, paĺk poolõss `lahki aet Har; paasaʔ `aedu `siśse hirrele Se b. puurima uherdiga aead puu `sisse augu Khk; Mundiga uherdid olid, nendega `aeti enne kõik augud mis taris oli; Uherdiga `aeti `lähkri kerele veel `peale topi auk; Seina puuriga `aeti `palkide `sisse augud Pöi c. höövli sooni, õnaraid jne lükkama `servad [ukselaudadel] `vuugiti ehk lihiti `laududel kokko et äst liht õli, siis `aeti `suoned `sisse Lüg; ukse sammastele `aetasse valsid `sisse; see äär oo vaasitud, kańt maha `aetud Khk; Kirja `öövliga `aeti `söuksed soonelised liistud ja ääred `välja Pöi; valdsi öövel, kellegä `valtsi `aetass `siśse, `akna `raamõlõ ja; [põranda] lavvad `aetass `ü̬ü̬vlegä `lihti Ran; lauda ussõ laua˽vaia `poḿmi aiaʔ Har d. vitsa, rehvi peale tõmbama `aeti törrele vits `pεεle Khk; Sarapuu vits oli, `aeti sammuti [käsi] kivi peale kut kapa püti vits Pöi; vitsa hammas - - mikega `vetsa `pεεle `aetakse Phl; pütile `aeti koa vetsad `peale Mar; ratta rehvi `piäle aeamese ratas (sepatööriist) Var; aab kapale uut `vitsa `piäle; rattale `aetse `vitsä `piäle Tõs; `ankru võru on si̬i̬, mis puu tokiga `ankru pääl on `aetu Hää; `nõule `aetse `vitsa `pääle Pst; koĺmjalale piap vits `pääle `aama; mis neele `sõ̭õ̭rele viga `rehvä `pääle `aada Nõo; sepp ai rehvi pääle rattale Ote e. kaapima, puhastama nüüd `aśtja `põhja ei `aetagi, paks rańt jääb kohe `sinna `taignad Kad; nüid oo vi̬i̬l kalal veri sidess ajamata Kod; puhaste kala ärä, võta sisikond `vällä ja aa soomuss maha Krk

15. õmblema; külge kinnitama a. õmblema; nõeluma Ain `kuue `aukujelle labid `pääle Kuu; ajan üle `ääre sene `augu `kinni; ajan `nüöbi ette Lüg; ma sai jöki `valmis ning aisi `ümberaimised (kanditud ääred) ka `ümber; `valgel `kampsunil olid mustad `ümberaimised, sinisel punased; päti tallad - - `riidest sai `tehtud, möni [nüüd] ajab nahk tallad; pole [särgi] `käisid `pεεle `aetud, särgi ema juba `valmis Jäm; `riide äär `ömluse pεεlt, see `aetasse üle ääre Khk; peiu särgile `aeti tahid `peale; kui lühike säŕk oo, siis `aetse alane `alla Muh; meeste püksid ja vestid, naised `aasid ise kokko Mar; ajan särgi kraed `peale Mär; säŕgi jätk `aetase `käise `otsa või säŕgi `alla Kse; `Purjulõ liik `liiga `kangõlõ `aõtud Khn; kört oli - - toodi `peale olid pobid `aetud iluduses Aud; padjade `otsa aeati [pitsid]; ajan sieliku `alla `tuoti Ris; passel sai tärgitud - - ja siis sai ninapialne nööriga `kińni `aetud; aa parem oma suka augud `kinni Koe; lapsed `pańdi järi`auku - - `riidega kõik oli ära `aetud see serv et ta `pehme oli; aasin püksile ju `karmanid `küĺge Lai; traadi lõngaga `õmles kińgsepp - - lappisi aas saabastele `piale Plt; meeste `ammil olli `kaalduke `pääle aet, naistel es ole Hls; `pit́sega ärä `aetu pluuse Puh; see rõõvass piat üle veere ajama, muud́u `argõss üless Har; `hammõlõ `aeti tsiirotuss Plv; `rõiva aasõ kokko (traageldab) Se b. kirjama, tikkima; pilutama `enni olid naiste mütsi peale nisuksed suured kudrossed, mes `sõnna `aeti, õbe `lõngest ja kuld `lõngest ja Mar; kui `tihke riie, `tõmmad lõnga `väĺja ja ajad tikkuss Kod; tike `aetasse ninä nartsu `sisse KJn; Tarvastus - - roosad, punased sinised eĺmed oĺlid kikk sinna [tanu] `pääle `aetud Vil; aet ame, meeste `ammile tetti rinna ette viguri ja pilu Trv; vanast `aeti `amme `kaaltukse ärä, meśtel Hls; poole ratta ja `terve ratta `aeti `ammel ette Krk; periss jämmest `rõõvast olli tanu ja kirja `aetu Hel; `ammele `aeti vitsa (tikkpistete read) olalat́te `pääle Nõo; `värdli `keskele `aetass vi̬i̬l kat́s pillu Kan; ilustõ `uḿbli ja `aiõ tu̬u̬d pillu Har; `piinüʔ pilu nõglagaʔ ärʔ ai Lut c. võrgulina jätkama, parandama; võrgule paelu külge kinnitama `Ainus `paula ajama [võrgu külgedele] Kuu; Võrgule `aeti `ömbe`rinki pael, ölal oli ääre pael, all alus pael ja `otstes oli rind pael; Linad `aeti öheteise `otsa, kööved `küĺge, pära taha, rakendasime nooda ää Pöi; ku võrk äärest kat́ti on, siis piab üles aeama; Kimmlü̬ü̬t́ on, ku [võrgulina] põle korralikult paigatud või `aetud mitte [paela külge]; ega enne ei saa `võrku `merre `panna, ku ta on ära `aetud (võrgulinale äärelõngad, tamsad ja paelad juurde pandud) Hää; ajaʔ ta võrk kokko, piiridsäga ajat kokko (jätkad võrgulina) Se

16. a. ka piltl lükkama, tõukama, tõstma tuul ajab katustelle lund Jõe; `paadi `masti `aeda `püstü Kuu; üks laug `lasta `kerraga [maha parsilt], sie `aeta `angudega `reila VNg; kui `tantsisivväd siis kie ei `muistand `tantsida ajas `servi `lahti (keksles ümber tantsuruumi ja tõukas tantsupaare); tuul `tõukab puu `riida maha ja ajab `ümbär; sie (mure) küll minu `auda ajab; tuul ajab jäid; `ammaspuu vahel `aeta `ukse `lauad `lihti; viin ajab `mielest `vällä - - [hiljem] siis tämäl ei õle midägi `mieles Lüg; `ninda sää ajas `laiva `randa perälist tuult Vai; muja, sönnigu `koorma `pεεle `aema Jäm; taarist ääred `pεεle aida [viljalademel] Ans; tuule`aetud (murtud) puu - - seda ep `panda laiva `sisse; vali tuul nöndat ajab sia `püsti Khk; εi tee, kas saab εnam [üle jää mandrile käia], laivad aavad tee `luhki eest; aja `kapliga kalad unniku Mus; vesi rahu on vee all, aab laiva `pöhja; meri ajab `maale eli `vaatisi ja korgi kulisi Pha; Suured saepaku jurakad olid, `aeti öles pukkide `peale ja `saeti laudeks; Sakslane ajas `meite pühad paigast ää (uue kalendriga kaks nädalat varasemaks) Pöi; aa linnassed ahu peal unnika; kas sa põle εnam `peale `aamas (sõnnikut peale tõstmas); vastulised `aitasid `võrka `juhtele aada; ei tea, millal ta akkab kerist maha `aama; aasite põllu koa üles, kui ruki ää lõpetasite? ruki kahl `aetse üles, kahl tõstetse käte vahel üles [ja lauldakse] Muh; ees `aeda on param kut taga vedada (öeld lapse sündimisel); keige `enne `aeda sarikad üles, siis `panta latid sarikate `peele; mene ae sönek laiale Emm; ära aja raamadod nii `selmde `alla (öeld lühinägelikule lapsele) Rei; väravad `aeti `lahti Rid; tuul aas võrgod `ühte kerasse; nao suur tuule `aetod seal, nao va `erne pehletis `selgas (kui inimesel liiga laiad riided seljas); majale `aetasse koa tugesid `alla, kui maja oo `velto vaond; lähme `ändi ülesse `aama (heinakeeritist kokku panema); `enni `mõisas `aeti `ärgega teed `puhtaks, `aeti `angedest läbi; `kaevo `umpseks ajama Mar; kebade vesi aab jääd kokko Kul; kui jo kiud `murdub ladvani, siis `aetse linad veest (leost) `väĺlä Vig; Laisk inimene aab `ääri `piale, ei tee õiged tööd äga kedagi Han; ollandi `veskel oo `tuule `aamese ratas Var; ein ja vili kõik sai `ända `aetud Mih; rabandised `aetse `nurka ja tuuletse ää Tõs; torm aas laeva kummuli Khn; udi oo pikk ritp, kellega talvel `võrkusi jea `alla `aetse Aud; turbaga saab õlle raba `seita `aetud PJg; tuul `oĺli nõnna `vasta, ma‿i jõudnd ratast ka ajada Tor; `Tehti `seuke lud́a, kellega [viisu] vahed üles `aeti, niin pisteti läbi Hää; reagib kõik mis sülg suust `väĺla aab Hag; eenad ja ärjabäd `aetakse ülesse laudile; `veśki `tuule `aamise kelk, kellega `aetakse `veśkid `tuule Juu; mõlad kellega `poati mäda vett soab ajada edasi Kos; suured jääkrunnid ajab tuul talvel ranna `äärde ja mere madalikule JõeK; rabas oli kitsas raut̀ie ja turvas sai ajada [rullikutega] väilale `kuivama JJn; `aasime einad kökki; aab pimedad Lienud `ieli (öeld rasedast) Kad; `irsnik ajab irre anguga irt edasi; ajasid talvel pööraga `noota kokku Trm; `seitsme vokiga kedräsimä taren - - vokid ajavad tuult, tare külm Kod; [rukkid] olid vihus. siss aad ülesse tuppa parte `pääle Äks; `lüisi `mööda `aeti `vaati `vankrile Lai; katuss mädäneb - - tuul aab maha tüki `kaupa Vil; aja aken `valla; ärä aa `tühja kotti `püsti (ära kiida ennast) Trv; [vesi] läits jää ala ja ai jää üless; karjapoisi `aave `palli emä`auku [mängimisel] Pst; `väike om suure pikäli aanu, maha aanu (öeld, kui laps on sündinud); kellä `tiḱsje liṕp si̬i̬ aap `tunni edesi; mõtsan om nõnda paĺlu `marju, aa või roobige kokku; suur tuul o `rõõva aia pält maha aanu; lääm `mõtsa puid kokku `aama; vundarment aiass päält vesi`lu̬u̬di; `suuri küĺmenit `kampe `aeti `pääle [hauale]; si̬i̬ aa lauluviisi `kõrva (laulab valesti), aa tõise ka `kõrva Krk; `keśvi iväti, `aeti vangerdega annad ärä; suurõd `oarmigud - - olliva kah tuulõl ja tuisul `aetu; ütte lugu om looguss pääl [vikatil], siss aab aena üte külle `pääle; `panti `kartuli koŕv kärru `pääle ja `aeti; [öeldi] et aa trääsäga `valla, kui lammast nülliti; esi tei, aga ai iki tõese `kaala; pane tüir `taade ja aa `perrä (sõua päraaeruga) kah Ran; tuul om rüäaki `ümbre `aanu; leeme lidsip [siga] ärä, sao aap kõ̭ik mollist maha; ärä aa miu pikäli; `aeti leib laḱka `lavva `pääle, siss `panti `luśkaga tu kõrutuss `pääle; jäńesse `aava nõ̭naga lume ärä, siss söövä orast Nõo; ku tuuĺ aavapuul lehe pahepidi aa, siss tule `vihma Ote; perän `künmist aiass käśsiga muld `ümbre˽`kapsta juurdõ Kan; haina ommaʔ unikulõ `aeduʔ Urv; ku ku̬u̬rma `ümbre lätt, siss om edemine asi `ku̬u̬rma üless aiaʔ; hämme˽haina˽`saiõ˽`rukka `aetuss; vehmaga om vili kõ̭iḱ maha ait; ma ai `kellä oiilõ `tuńni edesi; pernaanõ aja õks alasi uma ratta ette, timä võit piat õks alasi `saama Har; kunass oĺl aidauśs otsani vallalõ aet; lepät́sirgukõsõ pujaʔ oĺli˽ḱaopujal pesäst `maahha `aeduʔ Vas; tuuĺ `aie `venne minemä Räp; laḱkä aäʔ är teräʔ, palavass lääväʔ Se; kõlguss aet `hainu täüs Lut || lõhkuma, lahutama Sie lehm o `oite `kange `aida ajama Kuu; [vaenuköit] `üksi inimene ei `kestä `laiali ajada Lüg; pahur obu ei püsi, ajab `aedu Vll; vaja panna laud `silmade ette lehmale, ta ei nää siis `aedu `aada HJn || kaardimängus teat kaarti välja käima aja sa `väĺja kaaris Jäm; see tihi oo minu. aea `väĺla Tor; ai `sääńtse lehe, ku jovva ai ar kattaʔ Se || ajaliselt viivitama, edasi lükkama midä senest viel kevädest edesi ajada Lüg; ei taha `sõnna `minna, aan ikke `aega edasi veel Juu; ei õle üvä, ku pitkäli edesi `aetasse si̬i̬ asi Kod; ei ti̬i̬ ärä, aap sedä `aiga edesi Krk; mõni aja taad tü̬ü̬d edesi Har || piltl hindu, makse jne kõrgendama või alandama nii ajasivad [soomlased] `vilja `kallist ja `meie `silgud ei `kelband kuhugi VNg; ajab `innad `kallist, `tõine müüb `uodavammast; `aetasse kõik `maksud `kõrgele Lüg; ajasid inna nii ala Khk; na `aie inna `väege `korgõss Krl; `hinda aa (kõrgendab) Lut | Ta oo vali teist alla ajama (laitma), oleks ta ise teeb mis asi olavad Kaa b. vees või vette lükkama; (palke) parvetama; laeva või paati vette laskma või kaldale tõmbama; kalapüüniseid vette laskma kuhu `kõhta `platsi `pääle õlid `palgid `talve `vietu jõe `ääre, siis keväde `mennä ajama. ajajad `vieretavad siis `kaldald jõkke `sisse, puu ajajattel õlid kõik puolsaed käes - - `miska `palkisi `aetasse; lähäb meri `lahti, siis `aetasse `paadid vette Lüg; pole oma `laeva veel üles ajand (kaldale tõmmanud) Mus; siis saab [kalu] ajamas `keidud, sügise vaa `veega `aetakse vörgud ede ja maa äärest mennakse [nuiaga] `lööma Pha; Uus laev aedi mere; `noota `sisse `aema [jääalusel püügil] Emm; `mõrdo `aetasse `sesse Mar; laeva `väĺla`aamise `talgud olid Tõs; raiub `iässe mut́i `auku, et mut́t `alla aada Khn; käisime `võrku ajamas. laseb võrgu `sisse, tonksib natuke `aega, võtab `väĺla Vän; Lemmjões kalad kasvavad, seal ei ole puu ajamest Tor; `ütlevad, et ku [laeva] `väĺlaaeamese juures torm on, et siis tuleb õnnetust Hää; nii lahk [tuul] jää ärä, et es saa `võrkugi `siśse `aada Ran; pru̬u̬sshangõga aiass `palkõ ekõ `mü̬ü̬dä `alla; parvõmihe˽jo ajava˽`paŕvi Har c. labidaga kaevama; (tasaseks) lükkama; (labidaga) täitma, täis ajama; mullaga katma keväde kui `kartuli `kuhjad `vällä `vietässe, siis `tarvis `kuhja asemed tasa ajada; kui on `ummes tie, siis ajavad tie `lahti; ajan `mullaga ja kividega `augu `kinni Lüg; `kartuli `kuhja `aeta `kinni Vai; `raavi `aetasse `kinni Khk; ajasid aua `umpseks LNg; lund `aetse Tõs; aua kinni ajamene on meil ikke matuleste asi Vän; vanad kaevud on, sedä enäm ei ole `tarvis, selle aame täis Juu; tegime lina `kammimese aseme, ajasime roho pialt ära Plt; ti̬i̬d silutas, `aetas `rüüpit tasatsese Trv; aive jälle mihe lauda `põhja [sõnnikuveol]- - `laṕmege Krk; Ei˽või˽vanna `kaivu inne kińni aiaʔ, ku `vahtsõnõ vaĺmiss om Urv; ti̬i̬d aiass tasatsõss, `lapjuga aiass Har; `aamandaʔ lumi Lut d. kukkuda laskma, kukutama, (maha) loksutama `älgä ajaga `lavva `alle `leibä; [laps] süöb rumalast ja ajab maha Lüg; aed ennast suppi täis eest, mεεrid kleidi εε Emm; ajab `peale `eesele, eest rokane kõik Mär; mõni ajab vett maha Tõs; aas piima üle jaare Kos; mis sa aat vett `seĺgä Krk; ei tohi jumalaannet `jalgu `alla `aada Nõo; poesi aeva pangi `kaivu Kam; ku na (kaelkoogud) lühikese om, siss tuuĺ aap pangist vi̬i̬ pääle kah Ote; mi‿sa˽taast piimäst maha ajat üle veere Har e. (kangast, riiet) rulli keerama aja `riie `trullisse Kuu; kaŋŋast ja `keike `asja `aeda `rulli Emm; `neoke ümär`korne jäme puu, peso `aeta `sõnna `ümber ja kurikaga rullitasse tättä; `riided `aetasse `rulli. ja kangas `aetasse `rulli Mar; siis `aesime [pesu] `ruĺli ja - - `koĺkisime Aud; mina aan `kanga `truĺli, siis taon kurikaga, siis lähäb siledaks. aan `kangast kaks `truĺli, mud́u on vägä suur - - pärast aan `ühte `truĺli Juu; vanast vanutedi kangast, siss `aeti `trulli, siis `panti `kuuma leevä `ahju Nõo f. sõelast, sarjast läbi laskma `tuhlid keedeti ära, tambiti `peenes - - `aeti läbi sõela Han; Sie jahu muõdu ei sünnü, kui aa sõõlast läbi Khn; kögelik - - `aeti `üsseid esiti läbi Plt; kui `oĺli [vilja] i̬i̬ld läbi `aamine, siss pilluti käpäga ~ käṕpiga läbi õreda sarja, toda sõkutedu `viĺlä Ran; ku tõist `kõrda läbi `aetasse või tuulatasse, siss om pirrest koŕv, kellega`sarja terri tõstetasse Ote; Sõ̭ss ku˽tu̬u̬st edimäd́sest saŕast tu̬u̬ vili läbi sai `aetuss, sõ̭ss tougati timä säält - - kohe nuka poolõʔ Rõu g. peale määrima, võidma `tärtini öli `aetasse `joosku `pεεle ka; `riidele `aetase `seepi `pεεle Khk; see `olli kullaga üle aet, see `olli särje sapi `veega üle aet Muh; elavöbe ja ploom `panta segamini, saab loomale `pεεle aet, kinnel on täis pεεl; nest (vihmaussidest) saab `tehtud keige paramad öli, mis `aeda `silmade `pεεle ja silma kae ära sööb Emm; tüdrugud ajavad proovanksi öli pähe Rei; tüma `aedakse nööri `pεεle, tehakse `traati Phl; Mit́ib, ti̬i̬b nägu ilusaks, ajab pummatit ja `puudert `pääle ja Hää; aavad võid `piäle Juu; tetti seebi vatt, `aeti lõug vatuga kokku Ote

17. a. ka piltl (kuhugi) toppima, suruma, sisse panema, lükkima, pistma, torkama ajad `niiti `niulale `silma; `rongi, `ühte rida `nüöri taha, `niiti `aeti `pihlaka `marju; ajab oma nenä igäle `puole, on `asja `kõikidega Lüg; mine aja tuld ala [pliidile]; lehm nönda vihane - - saaks `leiba sohe aida Jäm; oli `katle ees tuld aeand, ning kukkund `keeba`katle; ma‿p nää `niiti nööla taha aeda; `naaskliga nahast läbi ajama; see oli kuńst leib `ahju ajada; tεεb midu meest selle tüdrugule on taa ajand (suguühet sooritanud) Khk; Linused `kangad `aeti kõik `tuhka, tuha `leeltse `sisse; Linapuud `aeti `loomade `alla Pöi; koe `aetse `kangal `sisse ja lõemed luuasse üles; maasikad `aetse kaste eina `peale; said sa ette aada (lõnga nõelale taha) Muh; üsna kollast sammeld `aedi `piipu; ma `aesi ikka einad `patja Käi; kõlasi `peale `aetasse [võrgu] silmad; jah [lõng, niit] `aetasse nõelale silmäst läbi; aa eesä kondid kotti, too kondid koeo (öeld õhtul pärast väsitavat tööd) Mar; ennemuśte said rellid ike `paela `aetud, nüüd aavad `raati Vig; ema ajas sügisi `kaapsa lehed `rongi Mih; Meie aasimõ puru `alla [laeva tihendamiseks] ning saõmõ laõva üsõ viksiks Khn; kala pahlad - - kalad saavad peadpidi `sinna `sisse `aetud Aud; Vili `aeti kot́ti Kei; `tehtre `sisse pannakse pudru ja `aetakse pulgaga soolika `sisse Juu; limukas aa õnge `otsa, `viska `järve ja ahven tuleb `otsa; meil on koŕv, aa [mesilas] pere `sisse Amb; voadi lavvad piab `enne kõverast paenutama. seda kutsuti `roamiajamine Trm; karu ku uavatud, kõhe - - `aama uav `samlid täis; akan `kingi paalutama, ajad `tärkmitess läbi paalad Kod; rehetuas sai tuld pliita `alla `aada Lai; piirits `aeti läbi võrgust, lükati läbi Plt; sulane `oĺli `ahju kütnd ja ahju `tu̬u̬rid lepä agu kõvasti täis aand; `pastlal `aetse paalad `perrä Vil; ku leib `tõusme akkass, aiass tuli `ahju Krk; aa ravva suhu [hobusele] Hel; rańgjala om kõvera nigu `taosse, mes obesele `kaala `aetass Ran; ärä nüid käppi `arja aa (juustest sakuta); aa `miule nõgla `taade `langa; vanast langa `aeti `orde ja `panti `pli̬i̬kmä päävä kätte; ma aa ubinit nööri `taade; me `piame `vastset `põhku kotti `aama; edimäld `aeti `amme `käistele köŕtlang `sisse Nõo; `aimi õkka maa`maokõnõ elävelt pudõlidõ ja viin pääle San; taa miis om uma talu podõlide ajanu (joomisega hävitanud); ku rügä hukka lätt, mis siss `lõugu vahelõ ajat (süüa annad); ku [mesilaspere] kahalõ lask, sõ̭ss `võetass kinni ja aiass vakka; aja mullõ nõgla `perrä [niit] Har; vanainemine ai keele silmä laka alaʔ, tõmmaśs `liplõ silmäst `vällä; t́siaʔ `aiõ˽pää˽`vällä sannasainast Rõu; niidse˽kääneti `katsa, `aeti kabla `perrä ja `pańti kuiuma; `hiusõkaḿm oĺl tõõnõ, mia - - `hiuśsihe `aeti Vas; taa ai minno ku `vardahe (kitsikusse, kimbatusse); mi‿sa taad `tühjä tuult ajat kot́ti (öeld uhkest) Se; ora `aamine om `urvi (on vaja ajada ora istmikku), ku t́egei laisk om Lei; ku kanapujakõsõl pää `suuhhõ ajat (hinele) tu̬u̬ kikass saa Lut || (maha) matma, mulda panema läksid vanad meest `auku ajama Khk; sügise sai tütär `mulda `aetod; loomale tehässe auk ja `aetasse `auko Mar; elläi lõṕpi arʔ, `aeti `hauda Se || (vedelikku kuhugi) valama, tõstma `auskriga ajame vett jullast `välja Jõe; ajab õlut `ankuri Lüg; Keedeti [mustikad] ää ja `aeti pudeli Pöi; aa `kapliga vesi [paadist] `välja Muh; `lεhkride `sesse `aeti `piima ja, `aeti `taari ja, vett ja Mar; kui juba vaht `alla käib, siis on õlut `vaĺmis ja `aetakse `ankrusse Juu; `Leht́reg aa `piimä pudelis Hls; aab õlut vaadi `sisse Nõo || piltl aas talle prügi `silmä – pet́tis teist; prügi krae vahele `aama (petma) Juu; puru `siĺma ajama (petma) Plt; sa aat mulle juśtku `kärblisi pähä (püüad mõjutada), oma `ulle juttege Hel b. riietuma, selga või jalga panema, seljast või jalast võtma `alpi inimine aja `pitsisi ja norusi enese `ümber VNg; aja omal öltsid üle Jäm; öö `paikus siis `aeti ruudile tanu pεhe; kui sa pahupidi `riide üle ajad, siis pidi εε kaduma (ära eksima) Khk; vammus `aeti vel kasuka `peale `ülle; ma akka `jalgu `riide `aama Muh; `talve peab ikka `kindad käde `aema Käi; ma lähe `püksä `jalga `aama; aa särk pahupidi või üipidi `seĺgä Var; ta aab `soapad `jalga Kos; mõni inime ei `oska `riides `käia, aab kodinaid ulga `ümber Kad; `sinna `aasid vammussalle kasuka ka vi̬i̬l `alla; poiss oĺli püksid maha aand Vil; aa köŕt ümmert maha; mu emäl olli enne siidiame `seĺgä aia; aa nii kaldsa siis `jalga Krk; et osta `endäle üits `mantli `pääle `aada; ei ole seräst pikuti ju̬u̬nd `uńdrigu, mes `ümbrele `aada; aa latsele ääd kätt (aja lapsele särk jne selga parema käega alates, siis ei jää laps vasakukäeliseks) TMr; poiss aja kalsa˽`si̬i̬rde; kat́s `kaḿssi oĺl sällän, üte kaḿsi `aiõ mahaʔ Har; paĺäss kui kunn, olõ õi `seĺgä midä aiaʔ; aä `rõiva säläst ~ `säĺgä Se; ujakõʔ `saapalõ jalakõsõʔ Lut c. (tugevasti) sööma; söötma, nuumama; jooma; jootma ajad nenä täis, õled käppili maas (joodikust); ajab `sisse kui obone, magu ies kui ahi Lüg; küll see ajab ennast täis. ajab ennast kurguni täis; üks va nägal loom aab köik `perse Khk; See on kalakoagas, oh ta võib kalu `sisse ajada Pöi; Aesimi mustigud püuga sisse Emm; sellel loomal oo ete `kampsu `peale `aetud Mih; aa seda va kalja laga `sisse et ägise Kad; mõni kõrd `aetse luamale `sisse eläväd õbedad; kui palju sa `viina elo aeg kõriss `siśse õled ajanud Kod; i̬i̬st aab [hani] pugu täis, tagant laseb `väĺla Vil; üle seĺlä täus aanu ennast Hls; kardultege aave obese üless, lina`si̬i̬mnege, apuge, `maarjejääge; ku ristikeinä pääl [loom] täis olli söönü - - `aeti iki verist liha su̬u̬l`li̬i̬mi ja mädä kanamuna `sissi; ta aass `siĺmege `endel `sissi (ahnelt sööjast) Krk; siga om verevän ädän - - `viina `aeti `siśse Ran; midägi sa tettä ei viisi, aga `sü̬ü̬ki aad `endäle `sisse nigu kajak Nõo; paaŕ kuud pidäsi `lehmä, ai tu̬u̬ liha täüś ja Urv; hopõn om häste `rammu aet Har; iso tolmukõist ei olõʔ, aja˽`väele `sisse Vas d. (õhku) täis puhuma kusi rakkule `aeta `enge `sisse Lüg; ajab `akne `pεεle iŋŋe `aulu Khk; vanad mehed ajavad põied `inge täis, koebatavad ää Vig; sia põis `aetas `enge täis, `erned uad või ka `aavled `pantas põie `sisse, lapsed mängivad Hää; sia põis õerutasse tuhaga ja `aetse `inge täis KJn; õlekõŕs tsusati sääld kusima kaalast `sisse, ja mõni `erneterä kah, siss `aeti kussim `õngu täis Ote; vasigõ piimämago kuivatass arʔ, `aetass hõ̭ng `sisse Rõu

18. masinat, tööriista jne liikuma panema, käsitsema uherdi `aeta `ringi Jõe; vesi ajab `veski kived `ümbär ja `käimä rattad. tuul ajab `jälle `tuule `veski rattad `ümbär Lüg; `laiva `vinti on sie midä tämä edäsi ~ edesi ai Vai; kui taaspidi keeruga kedretud on ning akkad teisit ajama, siis on `vastuksi keerd Khk; lähme `käia `ümber `aama; vahel aab [võimasinat] tulise `aoga, vahel `pissi illekest Muh; mönel `olled hobused, kes aasid `ümber [rehepeksumasinat] Phl; suur ratas, see on seespool `ääres [tuuleveskil], see aab `rinki `värkelt LNg; teese käpuga aead `ringi [linamasinat] ja teese käpuga `pöörad piu Vig; oki vänt, sellega `aetse okki `ümmer Aud; käsikibi, vändast `aeti `ümmer Vän; Me koorume `lõnga - - okit kuripidi `ümmer ajad Hää; ommiku juba `jälle kella kolmest neĺlast üless, akka vokki taga aeama; suur vändast `aetav pump oli [viinavabrikus] Kos; kolmas aeab pulgaga lõngapakku `ümber, kus siis kangas `piale läheb Sim; panen nööri lühi `piale, siis aean ratast `ümber Pal; tiivad aavad `ümber [tuuleveskit] Äks; leier`kasti `aetse vändast Hls; vaist om jala väsünü okki aian; ma taass kirvest teräväss aia, tule `pü̬ü̬rä `aama Krk; kistavaŕs käib üless ja `alla, aab vokiratast `ümbre Ran; ma esi olõ uḿmi käśsiga ajanu `ümbre˽tu̬u̬d [lina] maśsinat Har; vana`aotsõ `külvmise maśsinaʔ oĺliva rihmaga kaalah ja `aeti vändäst `ümbre Plv

19. teat olukorda, seisundisse viima, teat olukorda, seisundit põhjustama, mingisuguseks muutma suvi `vilja `vuodamine, kui `leigetu vihk `aeta sasi `reie tuppa VNg; tuul on rukkid räsa ajand; ajad sene tüö sasi, ei sest tule `vällä midägi Lüg; koes orgi `otsa sa `eese püksid oled `puhki aand Khk; tahab tiitsastusega tööd `luhki ajada Mus; see jummikas oo `lahti aamata alles (õied veel kinni); te aasite mu une koa `raisku; `uhkus aab upakili, `kangus käpakili Muh; labigute varred `peavad siled olema, muidu `aevad püud puhas puruks Käi; poĺt ei ole kuum, ei aja tina sulaks Mär; kudas sa selle peä naa ruttu `patsi ajad Vig; [lõnga] `punni ajama Hää; meie aeasime omal siin [maja] `jälle `liiga pikaks Ris; mis sa aad teesed tülisse; juurekakk aab `taina apuks Juu; tuul aab pia segamine Koe; `aama vede `leigess; miilisüsi ae sepäl kõhe ravva `ki̬i̬mä Kod; pääval on ikke `võimu, seĺla aab ikke soojast Pal; koonerdab iga aśjaga, tahab kopikud `lõhki aeada Plt; soal om kaits lippi katik aet Trv; või aias sulale ja pannas säält [korbi piima] sekkä; nõu keri om kokku aet, siss põhja ümmer aets keri kokku Hls; `õigus aiass õieli ala ja kõveruss kõtuli pääl; sia `lõikat nõnda, ku kõrre aave `perse`lõhki (öeld, kui rukkilõikusel on jäetud pikk kõrs); võip olla, et poja aave talu eläme (muudavad jõukaks); sia röögiv ninda‿t ilma aave `lõhki; tule säde aap maja põleme Krk; `uhkuss aana upakeli Ran; suur toŕm aab laeva ukka Nõo; terä ai `verde - - kesväl ja rüäl enne valmiss `saamist, siss terä olli verrev Kam; piim `aeti paan `lämmäss Rõn; hiivalõ `aetut pipard pandass `väŕski lihasöögi `sisse Kan; Anna˽piĺl hullu kätte, hull aja piĺli `lahki; perremi̬i̬ss aja vikadi vaivass; Sõ̭ss ai [kaerakile] `hindä üless kohuvalõ ja keśk kottalt hapaśs sääre lahe˽vai mõrõ˽`sisse Urv; mi‿sa väidsega kivi päl raot, sa ajat väidse kokku (nüriks); [naistel] `juusõ kõ̭iḱ `t́sarru `aedu Har; mis sä tarõ nii kuumast `kõ̭õ̭vatõ ja `lämmäst ajat Räp; vanast es käüdäʔ `kohtit, vanast iks `aeti iho kuumast (anti peksa) Se || terariistale sepikojas uut tera jätkama aja vahase. keeda kogu - - `ühte raava `asja Khk; sie kerves tahab vahas ajada Ris; siis `aeti kerves üles, kui `kervel enäm terä eden es õle Kod; kirves paks, kirves lähäb sepal ülesse ajada Pil || (lõngale, köiele) keerdu tekitama sa ajad `lõnga `kierdu, ku tulist `tallad Jõh; aja kövele keerud `pääle Rei; vokiga kedradi, see aas keeru `peale Phl; kuurud tulevad kui lõnga väga keeruks aad Plt; kui [lõng] väegä keeruss `aetass, siss om kanasäĺlän Ran; vokiga saa [lõng] loiumb ni kierumb `aiaʔ Lut

20. hrl impers tekkima; tekitama a. füsioloogilist protsessi või psüühilist seisundit tekitama, esile kutsuma; paistetust, paiset jne tekitama kahe`puoliksed ehk rahusimmed `külmitamisest ajab Jõe; ajab `süäme täüs sie sinu jutt Kuu; irm `ninda et ihu `karvad ajab `püśti Hlj; `tormi käs olin ma küll, ei minu ei ajand `oksele ka VNg; kui `kiegi tõist pigistäb, siis ajab sinisest; ajab `juure `ühte `puhku `tõisi (paiseid); kie üle aru süöb enese täis, siis ajab tagasi; kui lehm süöb `ärjäbä ädälä, obose ajab `pierestamma, aga sarv`luoma ajab `lõhki Lüg; igistab, ajab nagu vesi `ernele; kui magamast üles `tõused, ajab `ringutamma Jõh; kui mesilaine `neulu, siis aia `paistetukse Vai; ving ajab piha; sool ajas üsna puna üles Jäm; kui sind nuttama ajab, siis silmad löövad vee älevile; pet́t ajab pasale Khk; `kange kihu ajab reit `kiskuma; piim on `närdind - - aab kere seest täis Krj; Kanad nokkisid nögesi, küll see pidand kanad munele ajama; `Koera `narrind, sellepärast ajavad koera nailad öles; Vanad mehed `rääkisid et - - punane ajand undi vihale; Viina köögi roak `anti ärgele, ajas ärjad liha täis koa Pöi; kui iirid üles aab, siis joosetatse obust Muh; ihu seest `aevad sihansed kärnad `välja Emm; selle öhö silmägä o ikke vilets küll, aab selle teise koa mässäle Mar; soola `tüikad ajavad kää `peale Mär; sul aan suure `viske `seĺga Kse; na külm, et aab kohe `ambad `risti Tõs; `Siokõ lödisejä rasvanõ pekk, et jälestüse aab `piäle Khn; et aeada ihu sügelema, kui `noores kuus - - pesu pesti; lastel o kevadi kure `saapad `jalgas. tuulega aab naha `lõhki Aud; valu aab rind‿alt ülesse; välgud sähvivad üle `taeva, aeab pimedas kohe irmu `peale; puu `raimene aab käed rakku Vän; kõht ajab puhutsel Hää; nõges kõrvetas, nää aab nõnna nupud ülesse; kõht aab täis Juu; maisi praak - - se aas loomad ülesse nõnna‿t Kos; sie (roos) võt́tis nisukeseks punaseks kohe ja `paistesse aas KuuK; nisuksed `vistrikud ajavad vahel maast Ann; `vuolmed ajavad ülesse, ajab siest täis VMr; väe vińnid aeasivad inimestel näo `piale Sim; kisendäs `pihta ja `rindealuss, `vaata pihad aavad üles; mine issu ahju rinna all, aab kuumass; tõene aab tõiss `naarma Kod; mis ei `meeĺdi, si̬i̬ aab üsna `inge täis Pal; eliting aab inimese küĺmetama `kangesti ja valutama Ksi; üks lehm oli täis aand ristiku pial Lai; suu aab üles, ohatab KJn; kupe om üles aanu, kupe om `paistet Hls; aa süä `rindu ja küsü; pant `nõstse aave üless; kuumage aa surma üless; si̬i̬ sü̬ü̬ḱ ai `süäme närveteme periss; olli naha kuumass aanu ja `külmä vett joonu Krk; käsnä om, mes aava loomale ehk `endäle käte vai näo `pääle; su̬u̬kaela - - nu̬u̬ aava ulluss inimese Ran; `umbe ai mõnikõrd jala `alla, ku midägi `suśkusi `sisse; emäl om tõene rind üless `aetu (paistetanud); ai `endä igile Nõo; nisukene alv saabass, om villi üless aanu; vasik aab makku, vasik om makku joodet Ote; kõtt aja puhussile San; käsi koolõss ärʔ, nakass `pindõ ajama; pahussõ vai kasuva aja `heitümisest Kan; säĺg aja hallu, ei˽või˽`kaugõ `istuʔ; ku˽lihm täüś aiass - - siss andass klaubõr`su̬u̬la; no˽nakasõ na viĺliʔ jo `määle ajama; mää aja jo naha alaʔ Har; mul `aeti suu `pääle tedretäheʔ; `ku̬u̬lja luua aa `jalga [hobusele]; tu̬u̬ hüdse karm ai mu hoimussehe; pää lei ärʔ, noʔ aja muhu Rõu; pää om mul hukah, taa aja hallu Vas; ku kurgu üless aaśe, siss toomõ `häelmo ti̬i̬ hää Räp; aasõ `süäme kuŕäss, pand ossõlõ Se b. tekkima, tekitama, esile kutsuma (teat loodusnähtustest) ajab `ümbär `kaudu üleni `pilve; `einamad puha ajab vett täis sie sadu; ajab jääd ja `ühme `silla `alle kokko Lüg; suurt `sööna ajab üles, pilve `sööna Jäm; kui virmalised üle `taeva ajab, siis tuleb pikaline sügise; vesikaare tuul ajab sii mere loeks Khk; tuisu aŋŋed o täna kogu ajand Mus; Selle `talve ajas paksu lume maha; Kui tuul mere pealt akkas, siis ajab mere jämeks ja mustaks kut öö Pöi; ühna aab rät́sakast ülalt `alla Muh; jää ajab `kuhja üles Rei; anged teed `umpseks aand; päevä terä juba paistab. päe aab äärt `välla Mar; aeas kao `umme, `tuiskas `umme Mär; suured sagarad pilved ajavad `taevasse Aud; kui `vihma sajab, siis ajab vikerkaart ülesse; `pilved aeavad ülesse Tür; nüüd on vihm üle, aga ta aab säält uut jälle Kad; taevas ajab puna üles Sim; nõnna veekess udu ae (sadas) ommogo Kod; pää aab `õhtasse Plt; jäŕv aas pagu KJn; lume lobjakud aab maha Hls; kiḱk kotuse aa (tuiskab) täis Krk; suurõd `oarmigud - - olliva kah tuulõl ja tuisul `aetu Ran; kell `olli kolm, ku päev ai vi̬i̬rd (hakkas tõusma) Puh; pilvetämä nakap, aap nigu `ahka `taiva päle Rõn; nigu utsu `aie, udsuti kipõn `aigu Har; ti̬i̬ `pääle jo `uarmoʔ ajanoʔ, `väikeseʔ hangõʔ ajanoʔ kui `tuiskass Räp; `pilvi aa Lut c. kui käre ahe ja leib ei saa `kerkida, siis ajab muhud ülese Aud; `rohto ajab võrgud täis Trm; ragusi täis aand, leib `lõhki lähnd Vil; `keĺdren `oĺli vesi, vesi ai vammi tare põrmandu `sisse; õlu nakass `käima, joba aab `muĺle Nõo; kuum vägi panõ˽länikohe, säält imma läbi, väe joonõʔ aja `laudu `vaihhõlt läbi Rõu

21. ennast või mõnda kehaosa teat suunas liigutama, teat asendisse tõmbama uss ajab `rengasse Kuu; juba ma nüüd olen paranennu, akkan `püsti ajama `endasa VNg; ajab oma `rinna `püsti ja `kõnnib pää `seljäas; märä obene - - ajab `ambad `itsi, `silma `valged ajab pahemitte Lüg; poiss ajas jalad `arki ehk ajas `laiali; tige obone, akkab tagant üless ajama Jõh; pisine laps ajab ennast istukile Jäm; mis sa sest suust `jälle `kulpi ajad Ans; obu ajab taaspidi, ajab `püsti ep vöta `koormad paigast ää; mool oli see valu nii `kange, et aea kas pεε `pεεle `püsti; ajab jala paigast ää `jälle Khk; obused ja `veised aavad ännad `püsti kui kiilid kallale tulavad Jaa; kes `kähmo jεεnd, aeb ennast `sergeks Emm; laps aab `eesä paled `punni pähä; aab suud päräni peal ja aegotab; va joomane inimene kui tä aab `eese töllakile Mar; Koer aab kua `kukla karvad `turri, kui vihatses saab Han; Loom akkab tagaspidi ajama, käristab kurgu `kinni Mih; ajab oma rinnuli Tõs; laps aab ennast nii `kangeks ja kõvaks, kui ta võemost täis on Juu; kaśs aas ennast `küiru; kuer aab ennast seĺlali ja küĺleli Kos; ta ajas suu ja silmad laiali selle jutu `piale; siga ajab sava `rõngasse VJg; aab silmäd `jõńni, `järsku tuleb kõhe kallale Kod; [kala] aas veel lõpussid laiali Lai; aas keele suust `väĺla Plt; vahel [kass] aab `riśti asemas ennast nii pikk ku ta on Vil; ega pääsuke siul suhu ei tule, ku lõvva laiali aat; obene aa ammasteg `küĺgi (hammustab); ta ai miul ümmer kaala `kinni Krk; aage nüid käe laḱka, olge viksi [linatööl] Hel; nigu ametide sai, nakass pääd `püśti `aama ~ `oidma; es saa [sõlme] `valla - - aa vai ammastega `küĺge Ran; kaśs ai mulle küśtega `küĺge (kraapis küüntega); `aanuva obesele `küĺge nu̬u̬ peni Nõo; ajasime `eńdi jalat sinna ülesse, selle suidsu `sisse TMr; ma kae, kas ussi omma `endit joba `sirgu aanuva Kam; ku sinno no `kalkuń `näesiʔ, sõ̭ss ajasiʔ `õkva˽lońdi laḱka Kan; är ajagu innest `urvi Urv; peni kõrvaʔ `kirki ajanuʔ Krl; ma `aiõ käe piḱkä ja˽võt́i säält üle aia `maŕju; `haudva kana aja henne üless `kuĺli, aja henne üless kohuvalla nigu `kuĺlgi Har; Tõõnõ susi - - ai `hamba iŕvile Rõu; Ärʔ ajago kässi külge (ära tule kaklema) Räp || piltl (uuesti) elama hakkama, jalule saama õli `vaene ja vilets, aga nüüd ajab `ennast `jälle üless vana mue `pääle Lüg; see koht ajab ennast üsna üles (talu rikastub) Khk; tiumieste ja talumieste töövaevast olete ennast ülesse aand Kos; Taluinemine nakaśs kah sõ̭ss innäst `pistü ajama ja nakaśs `indä`kot́silt elämä Urv || piltl `turja ~ `kärsa `püsti ajama (vihastuma) Hlj; äga pisise asja pärast ajab aejase `püsti (vihastub) Ans; aas koivad `sirgeks, suri ära Plt | käed aavad nõrgalt `külge pöllutüäle; aab käed tõesele `külge, ei jätä tõiss rahule; täl ei õlesi vaja `ammid `külge ajada (riidu norida), aga soŕgib alate Kod; küll om `täämbä kipe tuuĺ - - kes äste `sõrmi `küĺge aap ja jala `küĺge; [kõva külm] aap `amba `küĺge nigu peni Kam; külm aja käśsi ja `jalgo `küĺge (käed ja jalad külmetavad) Vas

22. elama; toime tulema, läbi saama; (aega, elu) mööda saatma, (asjatult) kulutama ajab `ennast `päiväst `päivä, `kuida saab läbi, pää `toidetud; kas näväd (mesilased) ajavad üle `talve vai ei [omakorjatud toiduga]; ajama `tõistega (naabritega) läbi, `emma `taple egä `riidle; ei midägi `viitsi tehä, ajab aga oma ajad `ümbär, üks päiv `siiä ja `tõine `sinne Lüg; üksigult vilund `pεεle, ajab oma `tahtsi `jälle; piab talve selle pöhuga läbi ajama Khk; Eina`aegne pää `oasta `pitkune, `andis ikka öle ajada küll; Mis nee seal teevad, just et nad pääva `öhtale ajavad; Mis terit mo vana inimesel änam on, voagu `pääle ühest päävast `teise, aja `päivi täis Pöi; katsub selle päeva `eetsi aada Muh; ajab neid `päivi na edassi kirati virati Mär; Mõni inimene aab eluaa teiste õlul läbi Han; Sui võib jõlma `kengetä läbi `aada Khn; siis aasin sedä `aega sedäsi edäsi ja - - pidasin vahest särgi kuu `aega `seĺgas (et mitte liiga tihti pesu pesta) Juu; aame oma inimestega läbi VMr; aea aga seda elu `pialegi surma `poole edasi Lai; suur õńn kui soad päävad `aetud (elu elatud) Pil; kamaga saa mõni tiir `sü̬ü̬ki edesi aia; piap peenepelt läbi `aama, et ots-otsage kokku tule. tule kidsevepest läbi aia Krk; ma pia ka iks elu edesi `aama (vaevaselt elama); ma pia selle küti`nõuga iks taĺv `aiga läbi `aama Nõo; ku talvõ jouvat üle aiaʔ, sõ̭ss saat iks vällä elläʔ; eluaig om vaavan elänü, om `päivi `mü̬ü̬dä ajanu; om `laisku [abilisi] kah, kiä `mut́ku aja `päivi edesi Har; Ku õ̭ks vähäge `aastak oĺl, sõ̭ss `aet́e kui taht ots otsaga kokko Räp; śjoo leeväga mi aä läbi `vahtsõniʔ Se; `lõuna `kohtu ai ärʔ üle, tu `peokõnõ jäi õdakust Lut

23. a. (midagi) teha tavatsema; taotlema, kätte püüdma ajab oma `kangust Kuu; sie (inimene) aja oma `kiusta ja `jonni VNg; ajab `ahnust taga, üks `ahne inimine; ise eneselle ajab suurt `õigust taga Lüg; tama aja `kuulsust taga Vai; `pulmas - - `viimaks akati rahaga `vöitu aeama Khk; sa aad muidu oma `jõõna; ei tea, oo ta imu nüid `aetud Muh; aeab oma `tahtmest, `kiusab teist Käi; tä aab ikke sedä toredust takka Mar; ta ei tee ead tööd, ta ajab `jõudu taga Mär; laps oo ära imetletud, siis aeab `kiusu Mih; mis sa uhkustad, aad edevust taga Hää; `kange inime, oma `õigust aab Jür; sa aad `maiust taga ega süö igat `toitu Koe; akkas kord `jöńni aeama Sim; mes tämä `kiusleb ja aab õma `võimo Kod; nüid inimesed ajavad lõbu taga Pal; lehmäd neelustavad, `aavad `ni̬i̬lu taga KJn; tüdär aab nännige `kiusu Hls; mine `endest suurepege `õigust taga `aama; si̬i̬ om `kange õtsikut `aama [vihastuma, jonnima] Krk; üit́skõrd aive [lapsed] ulbakut Hel; aeva enne `aeva enne `uhkust taga, käesivä siidin ja sammetin; ka inimene aab oma `aelit, `mülläp, om kah ira Ran; ta aja mukkõ `kraśsi Krl; ma˽`mõtli, ta aa `koirust Har; nüüd sait sa uma hõla är aia Plv; `kõŕkut aaśe, esi `vaenõ inemine Räp; `väega kisa ineminõ, kõ̭õ̭ aja `hanka Se || (millegi poole) püüdlema ajab `ennast minuga ühe `iälisest mehest, aga - - on minust pali `nuoremb; ajad juo inimise `iälisest, aga ise `räägid viel rumala juttusid Lüg; ajate ennast perekonna inimeseks Khk; kekk om tuu, keä uju hüvvi `rõividi päle, hüvvi `kängi päle Lut || piltl mis sa sii oma `sarve (võimust) ajad Mär; mes sä nuudsut, mes sä süänd aat (pahane oled) Rõn; Mõ̭ni lat́s aja süänd (on tige) ja traḿp `jalgugaʔ Urv; süänd aja (loom möirgab, mürab) Rõu; süänd aasõ, pahandass tõõsõ `pääle Se b. (hrl taimedest) laste `pihta `eetaste kut kasub `joutsasti, seisab lahja, ajab kasu taga Jäm; see aab kaso takka, `kangeste suureks kasvab Mar; vili aeab kasu taga Lih; vanal kuul tehakse kardulid, kui noorel kuul, siis ajavad kasu taga, kasvatavad `pialsid Tür; vähene vili peab olema. ta kõrt aab taga VMr; vili aab `jõudu taga (kasvab jõudsasti ja ei valmi) Trm; ernes aap iki kasu taga seniss ku ta ärä võets; kardule aave kasusit taga (kasvatavad pealseid) Krk; mul kurgi `aava kasu taka, ei ole midägi küĺlen Nõo; tõnõkõrd uba kah, kui paksult maha `pantu ja väega väkev maa, ai kah kasu takan Kam; ubina varrõʔ ajava kassu ennedä, kas tanh no õigõ medä alh om Har; [hernes] `kasvo aasõ takah, kõ̭õ̭ `häitsess Se

24. mingis tegevuses olema a. (millegagi) tegelema, (midagi) harrastama; õiendama, korraldama ajab `asjad `troisse Jõe; ajab iad `kaupa ja pettäb inimisi ühe kuni `tõise `asjaga; sie (tüdruk) on `niisuke `anniga, et egä poiss saab `sengä oma `asja ajada; `asja ajamaie (ekskrementeerima, urineerima) Lüg; saksad jahi pεεl käisid, aisid `jahti Jäm; see ajab kibedast tööd taga (ruttab tööga) Ans; ajab `linnas teiste erisid; vanast `keidi äga kevade undi au ajamas Khk; te `peate oma tööd koa edetsi `aama Muh; teitel tuleb oma ammetid ajada (tööd teha) LNg; siis [lööpred] läksid koerte eest `jahti aeama, `koeri põlnd Lih; sahkeldajad aavad äri, `ostvad, `müivad ää `jälle Tõs; aab laaber`jah́ti, jooseb ilma asjata `ümmer Aud; ajab kielatud `kaupa VJg; on kaubad nii `kaugele kokku aanuvad, et nüid tulevad puömad `varsti Ksi; vallavanemal olid kõik valla aśjad `aada Plt; aas sedä `aśja `vaĺtskusega Vil; ti̬i̬ tü̬ü̬t tüveni, aja asja aruni Hel; mis `jahti ti˽tan ajat (öeld lastele, kes ühest kohast teise jooksevad) Krl; vana Kasaga Ot́t oĺl `oksjooni aiaj, tu̬u̬l jäie peräst helü kińniʔ aien; sa˽piat õks poja elu ka `ju̬u̬ndõ ajama; kasak lät́s `valda tii `säädmise `käskü ajama (viima); vahetamisega `aie jäl tsigani umma äŕri Har; ahi om õks kütet, asõl aet; mi aja õks `kaupa, ti̬i̬ `kaupa, võta maad `rińdile Se || puĺl ajab `inda Khk; lehm akkab eri `aama (pulli tahtma); kebäde lennud `aavad `lusti Mar; pulmamaja läve ihen tullu vana emmiss `vastu, kes kundi`jahti aa Hel; lätsivä `tüt́rigide poole - - `ü̬ü̬se `aeti toda `jahti Ran; läämeʔ uri ajama (ehale) Plv b. (peam tulusel) kala püüdma mihed kεivad toost ajamas Khk; toost `aetse vaa ilmaga, kui vesi `eeste `selge oo; `öösse toost ajades pöledatse käre`kantisi Mus; lähme äärt `aama (võrguga äärepüügile) Vll; tõrva `küindlaga `aeti `tooste Muh; Peksu aamene (kalapüük jää alt põrutamisega) Phl; keisid ahingud aamas; mehed `aavad tojost öösi Rid; aga tule`aajad (tulusel käijad) seal merepeal olid, sai `öötud nää kala`aajad seal merepeal Mar; `aeti `lańti [tulusel], ahingaga `raisid Var; küll oles läin angeru `aama, aga ei näe änam Tõs

25. kasvama, võrsuma; kasvatama, välja ajama kaur ja `otra akkavad juo `tohlule ajama; `katsu kas kaur akkab juo `ripsele ajama, ajab juo `putke siest `vällä VNg; õras on ajand üles juo; õras ajab juo `aljendamma, ajab juo `suurest; rukki ajab `poigi - - `talvel tämä kaub `vällä. siis perä ajab ühest `juurest `uuvesta `kõrred Lüg; `iire näkk - - `viljä `sisse ajab. `õileb ka - - `õilede järele ajavad `mustad `kaunad Jõh; puud juba `urbi aemas Jäm; roomets - - akkas ikke sedasi laiale `aeme Ans; akab maast `rohtu ajama; ajab kadagid karjama täis; rohi aeab ega pεεvaga pitkemaks; rugi akab kört ajama kevade kui rugi köŕss akab kasuma Khk; Kas sool ide `välja ajab, et sa `vihma kardad; [põldmurakas] Ajab juured äbemata sügavasse Pöi; meiu kuus akkasid puud meiut `peale `aama (läksid lehte); liiv maad aavad `sõrga Muh; seemet ikke vahest vahetasse. kui aavad sea teĺled või `luśtad või kure `erned `sesse; vahest aab villa kõik oras`rohto täis; ruki akkab jo `peasi `vällä ajama Mar; kase`lehtegä tehässe koa kollast, kui nad kebäde alles aeavad Vig; vili aeab orasele, läheb orases Lih; kevadi aeab [puu] mähä Var; sirina põõsas aeab kõik kohad ennast täis; mets akkab `pungi `väĺla ajama Tor; kevade ajab mõnel lepal paelu võsusi, teesel ei aja Juu; `nuori `mäńdi aab aina ülesse JõeK; sirinad ajavad nii laiaks Ann; mets aab iire kõrvule VJg; einam ajab ädalat; puu akkab `lehti ajama - - läheb `lehte; rukki `sisse ajab karu `kaera Iis; kui vili maha külvatasse, siis tera akkab idule `aama; vili piab sõredast `külvama, ta aeab ise `poegi Trm; kasuõks on `sõśral mes ajab ise juured `alla Kod; vahest ohakad aasid [vilja] `ulka Lai; liĺl akkap juurt `aama; ein aap juurest `vällä kaharikuss; pütsik joba paunan, akkass `äitsnit `aama Krk; ai `terve selle su̬u̬ aenamaa mul anger`püśti täis Kam; uba aja iduga üten jala `väĺlä; peedi om `sääntse `väikese, vesiaina ai pääle nigu `kaska Ote; puu nakasõ `täŕknemmä ja `urbõ laḱka ajamadõ; siihn mi maa pääl ei saa˽`kapsta kassuʔ, siihn aja alasi `paatrõ alaʔ Har; nigu lumi lätt, nii kunna`kapsta ajava häiermunut́iʔ üless Vas; lõõgato ossa `küĺge ai `vahtsõʔ kasvoʔ; nüüd ei `peetä mi küläh `tatrekko sukugeʔ. aaśe `haina Räp; leib kasuss `vasta `päinemeist. uä pääd `ussõ Lut

26. a. ütlema; rääkima, kõnelema; vestlema; jutustama ajab valet `kohto ies; ajab mõned sõnad `saksa kielt ehk vene kielt ehk Lüg; läks `senna `aiga `vietäma ja juttu ajama `kiires tüö ajal Vai; kes seda nõnna `ilmsiks tahab aada (välja rääkida, päevavalgele tuua) Muh; aeb roppu sönu Emm; jah meil akkab [laps] jo üksikod sõno `aama Mar; Külas `aetade `neukest juttu, et `varsti pidi akkama lund sadama Han; `veskekoeas koti `otsas sai ika jutta `aetud küll Mih; aame vähä juttu, eks `aega ole JMd; jõriseb tõesega. aab aga `ärsklemise sõnu; ärä `aada minul rumalad juttu, kõnelda `õiguisi; lähväd kahekeisi näväd sõnelema, aanud ike Jakopille sõnu Kod; tule sa tagasi, ära sa pikka juttu jää aeama; riagib, riagib, teine `ütleb et, mis sa aad - - ei `uskund seda juttu Lai; mia kuuli, mis na sääl aive; kiusa jutt, aets kiusa peräst; miu emä ai seantsit vana jutte, msi ta kuulu olli Krk; siss iki aeva, et tu̬u̬ `olli periss näḱk Ran; mes sa laemu sõnnu aad Puh; me‿sä aad, nüid mõnõ õtak om; temä om esi omast pääst tolle jutu `väĺlä `aanu Nõo; ku ma `väike olli, siis vanaemä ai vana`aotsit juttõ Ote; ku˽midä säänest kon `nimmat, siss aiass jutt laḱka San; taa aja sullõ ette inne, sa mugu usut Kan; katõkõistõ kõnõlõvaʔ, suust suhu ajava juttu Krl; ala aiuʔ, kuiss sa˽siss süüä ei˽tahaʔ; Hall ei olõ˽kartuliile midägi tennüʔ – (kahtlevalt) Mi‿sa˽noʔ ajat Har; mehe˽nu̬u̬ʔ istusõʔ ja ajava õdagudi jutta Vas; ütte luku kääse siin jutto ajamah Räp; timä aasõ jutust, mõist aiaʔ. mis om olnuʔ, `säädse jutussehe Se; timä nakass jutust `aama, a mi nakam jutust `kullõma; aa vinne `väŕki Lut || ajas kekki, `kelmi; aeab pümed `kurja `välja (vannub) Khk; aab `tühja loba Vll; mis sa `peale pori aad, porised Muh; ta aeab ika `tühja lori Emm; aab aga `parlori Mar; inimene lõõp, ajab `alpi välja PJg; on üks suure `suuga inime, aab niisukest `lompsi ika `väĺla Hag; noored aavad mud́u `parru Rap; [pulmas] süövad, juovad ja aeavad lamet Amb; see aab `ilmast `ilma oma `lolli plara JMd; ärä aa `naŕri, `ütled ku tõene aab `niiskess loba. ehk ku kõneleb siäl kos ei `kõlba Kod; ära aea nisukest jama Lai; aab mud́u joba; ära aea käo `jaani Plt; tema aab `ullu `paaru nüid Pst; muud ei kuule kui ike sedä `kurja `vällä aave [noored tänapäeval] Hls; õige pahane näkküss `vällä, võib `olla, et mõni jälle `ullu ette om aanu ja manu `panden; mea ai `naĺla siul, sa võtat tõess Krk; ropu `suuga `oĺli, kes väegä lori ai Ran; temä aap ike oma joru, egass temä sinu juttu ei usu Nõo; ärä aja `laimu San; `orlobi ajavaʔ, ilma`aigu ajavaʔ rumalat juttu Kan; nii pu̬u̬ĺ viguri `aeti `ahka Urv; mi‿sa ajadõ umma porra Vas; aagu ui `haĺpi Se || ajab `vällä suust, midä sülg `suule tuob Lüg; ennemasti eida rist suus ede kut sedissi sönu `väĺja ajad suust Jäm; ajab suust pudra-padra `välja ning loriseb änam kui `tarbis Vll; vandus `söukest `kuuma, tuhat kuratid aas suust `välja Jaa; ajab nurjatumaid sõnu seest ~ suust `välla Mär; aab roppust suust `vällä, ropu `suuga Tõs; Lõugerdes on `seukesamma lobamokk, aga ajab `rohkem `paska suust `väĺla Hää; juonud mies aab jampsi sõnust suust - - `väĺla Hag; kõik aab suust `väĺla (kõneleb kõik ära), mis ta kuuld on Juu; ärge aeage `tühje sõnu suust `väĺla Ann; purjen `piägä eks tä rumalid sõu aja `väĺjä Kod; küll ta pajatas, ajas suust `väĺla Pil; küll ajas suust `väĺlä, mutku `paĺlas kurat ja kurat KJn; suu laiep, ku ame alt pu̬u̬lt [öeld sellest], ken rumalit sõnu aa `vällä `endä si̬i̬st Krk; ropu `suuga `oĺli kes väegä lori ai - - `solki ai suust ̀väĺlä Ran; aja suust kõik `vällä, miä `suhvõ tulõ Krl; ta `naksi suust tu̬u̬d igävest poŕri `ussõ ajama Har b. tähti ütlema; veerima kui laps akkab lugema, siis [öeld] õppib ja ajab `tähti juo, ajab sõnu ka juo; ise ajab üht sõna üht `muodi ja tõist sõna tõist `muodi, ei `õska viel lugeda; emä `ütleb `lapsele, älä aja `puoli sõnu, lue `täielikkuld Lüg; Akkab ikka juba ridu `veerima, `tähti kauda ajab sõnad öles Pöi; laps aeb juba sönaks, aeb juba `tεhti `kouto sönaks Emm; mis käe tääl oo se lugemene, aab alles `tähti Mar; `eśte aja tähed, siis viäri, siis loe kokko; ku laps one `ku̬u̬li nu̬u̬r, ajab `täśti Kod; `tähti `mü̬ü̬dä aa iki sõnu kokku Krk

27. a. (kangekaelselt) väitma,tõendada püüdma; vastu vaidlema, tõrkuma ajab minu süüks Kuu; üks `naiste`rahvas `Madli `mõisast akkas ajamaie, et õlen mattand tämä `avva `selgä Lüg; ää ajag valeks midad; `laudad oma suud `pεεle, ajad `vastu (öeld lapsele, kes ei taha käsku täita ning vastu räägib) Khk; ta aab paegal üksasõnu, ega taal põle sellepärast `õigust mitte Muh; igaüks aab oma süist ää Rei; tääl `aetasse muido peale. aga tä põle `miskid süüd teind Mar; üks aas ühe `piale, teene aas teese `piale (üks süüdistas üht, teine teist) Rap; ta ajab tagasi, et ta‿i ole paha teind Amb; alate ajad sina mulle `vassa, mine ti̬i̬ ärä, mes ma käsin; egäüks tahab süid õma piält ärä ajada Kod; kui oma jońnist ei jätä, `tahtmisest, siis `ööldasse et, aeab `pialegi oma joru Lai; temä tah́tis vägisi võless aia, mis ma kõneli; esi sa olet selle tegije, mis sa tõise `seĺgä `süüdü aat; aap luud`sarve `vastu, et temä ei ole sedäsi tennu Krk; ta‿s taha vanembile `vasta `aada, läits kah [mehele] Nõo; kas sa˽tahat `õigust võĺsiss aiaʔ; Taa aja õks umma ajamist, mitte ei jätä rahulõ Har; ja se must pini sei liha arʔ, ja timä (härra) `aiõ `tiindride pääle Vas; tä aasõ `vasta, `vasta `taplõss Se b. tungivalt nõudma, nuruma, manguma; peale käima või sundima vägise ajas `pääle kõhe: `anna ja `anna Lüg; üks inime, kes `kangesti midad tahab - - ajab `pεεle kud luu`painiji Jäm; loom ep toida ennast karjamalt, ikka aeavad `öhta kεεst; `lambad `karjuvad `ühte `jooni, ajavad `süia Khk; ajab tüdrukute kääst `kindud pääle ja `pähkid ja ölut Krj; Just kut `mustlane ajab `pääle, anna ja anna Pöi; Töö aeab pεεle (sunnib takka) Emm; käis möisast krahvi kεεst Köpu `möisa rendi `peale ajamas Rei; laps hakkas `tisse ajama Phl; akkasid `sooja õlut `kaela `aama Rid; nao suur `iidlane aab `kõiki `peale Mar; Tüdrik aab luu`sarvi pial, et täda pidul lubatse Har; nda paelu käüs asja `piäle `aaju ja `korjaju, sua mte tehä kedägi Khn; ta aab suisa `piale, ei anna rahu Hag; kadrid ei aand `piale, `neile ei `antud kedagi Ann; ajab `piale nagu vana juut́ Ksi; aab `seĺgä nõndagu luud`silmi, ku luupaene Hls; ken küsüme `julge, aab luu `sarve `pääle - - mudgu anna Krk; `nuiab ja musteldab, aab `pääle kui uni Ran; `õkva une ̀viisi aap `pääle, anna `viina ja anna `viina Nõo; mina es taha minnä, aga emä ai et, mine pähle Ote; aja kut t́siga pääle, ̀nurgõlõss iks ütte ja tõist Kan; aasõ sullõ `säĺgä, et osta äräʔ Räp || pärima, õiendama kui `ütled `tõisele pahast, siis `tõine kie `jälle sedä `vällä ei `kannata, ajab sedä sõna taga Lüg; ajab äga paigulist sihandussi juttusid taga; saab ikka taga `aetud, müdu `raadi `soo˛ea on Khk; teised tüdrugod ajasid nii `kangest seda aro, on se ikka tösi, et mehele menemene toleb Rei; mis sa `tühja `kalko veel taga ajama lähäd Mär; naŕr kes viel `tühja juttu akkab ajama VJg; mis sa `ahka takan ajat Võn; mõ̭ni nakass ajama mõ̭nd sõnna taga Krl; mis sä tada `horloppitahak ajat; tu̬u̬ om jo ammunõ asi, mis sä tedä inämb takah ajat Räp

28. a. mingit häält, heli tekitama, teat viisil häälitsema; hüüdma, kisendama; laulma, laulu jorutama Aja sina `viisi `virgasti, mina ajan joru `julgesti Kuu; vassik ajab ine Jäm; aurik aeas tossuga toru, kui tossune ilm oli; kellu kuuest akkab vabrigu vile aeama; lae aeab tossuga `törva; laps `koogab alles - - söist äält aeab; see (lõõtspill) laseb siit läbi, sellepärast aeab alalist ire; möni inimene aeab niru, niriseb paiguliste teiste `perse taga; aka lapsele `äia ajama (äiutuslaulu laulma), siis jääb magama; saad sa ääle üles aida, kadub pεεlt ää, `painija; linnud ajavad nii kenasti viit; ajad εεlt - - uedad teist Khk; `kutser - - `vaatand `aknest `sisse, öpetaja oli seda `kohkund ning ajand ääle `lahti Kär; tedre kukk ajab kahu uhh, uhh, uhh; veeuśs ajab suurt `sissi Mus; Emased kassid on `kanged nuru ajama; Aja sa [laulu] ots öles Pöi; kui pulma `aegas `laulti, siis `öeti akkame `uike `aama; ta laulab unisest peast koa, aab aga `peale ine; see puu visiseb nõnna `kangest tules et, aab `vissi `välja Muh; aeab oma jöru (kurjustab) Phl; aab suurt toro peal (laps viriseb) Mar; aeab laolu inet Tor; kõrvad aavad kuminad; `tiimer aeab joru Hää; üks vana [hunt] tuld ta `vasta, aand ise jöńn, nutt sure aleda ialega Hag; nad (hundid) `ulgusid kohe, `aasid joru Ann; enne `amma tulekid akab laps `vurri ajama Kod; sis `aeti vilet, kui tuult ei olnd. kutsuti tuult Kõp; ei ole vi̬i̬l õegatu, ei uŕa `aetu [sigade kutsumisel] Trv; ünisep `pääle ütsinti - - mis `ünni sa iki aad; [õlu] akanu `vissi `aame Hls; kaśs ai `kurri; ku ta (hobune) ärä vähernu om, sõss raputes ennast, aap `purri, puristes vi̬i̬l; laits aa `purri `suuge; karjatse aave `põrri (jäljendavad kiili häält); uisk aap `vassi mättä pääl; koer aa `ürri `vastu, ei taha `vällä minnä; ku lait́s `irri ai emä man, siss emä üteĺ latsel, oh mul ollu üit́s ää kandsik Krk; `inni aava [loomad], nagu küsis süvvä; [hauduv] kana aa `kõrri pesä pääl Hel; ja pane pudel tuule kätte pu̬u̬l `viltu, kae meräst `vingu ta aab; aga emä laolab [mesipuu] sehen, seräst tüminät aab Ran; ärä aa oma torinat ütte`viisi Puh; vene `keŕkun, tu̬u̬ vene paṕp - - ai oma oskarit; ku [hagu] toores om, siis [põlemisel] `viśsup, aab vusinat Nõo; eidsipoesi aeva õsnat Kam; sääräst üsinad aja, lehma ünisese Ote; tõnõ inemine om `säändene tiri, aja alasi tirri San; Latsõtüḱk mitte paigal ei˽püüsüʔ, nigagu maha˽satass, nakass torru ajama Urv; mõ̭ni ei mõistaki lauldaʔ, tu̬u̬ aasegi tu̬u̬d õ̭ad vai jorro; taa alati rü̬ü̬ḱ, aaśõ nigu `tõrdust taad jõrri Plv; üt́s `kärblänõ om tarõh, a mito ü̬ü̬d aaśe säänest jället hellü Räp; kaśs aaśe `nurru; kahr aja jorro; [joodik] lätt läbi külä - - kõ̭õ̭ jorro aja Se; pilli ajama 1. (viletaoliselt) undama, helisema, kumisema Kui paremb korv `pilli ajab, siis `kennegi `rääkib tämäst hüäst, vade kui pahemb korv `pilli ajab, siis `räägidä pahast Kuu; tõine kõrd `ahjus puu ajab `pilli Lüg; nii suur kisa, üsna körvad ajavad `pilli Khk; Kõrvad ajavad `piĺli, no siś `öeldaks surma`piĺli, surmasõnumi - - saab Hää; kõrv aab `piĺli, tuleb sadu Juu; `ütle kumb kõrv `pilli ajab, siis suad mu varanduse omale VJg; pahemb kõrv ajab `piĺli, saab paha sõnumid Iis; sääsk aab `piĺli KJn; ku kõru `pilli aa, siss pidävet suguvõsa `enge rõõmusteme, siss jääp tagasi Krk; tuul vahel vingub kah - - nigu `piĺli aab Ran; ku kura kõrv aja `piĺli, siis üldäss et hääd juttu kuulõt Har; Puuʔ - - ahun mugu˽visisi ja vusisi ja ai˽`piĺli Rõu 2. nutma, virisema, jonnima Mida sa ajad sest `pillist nii `kaua (öeld, kui laps kiusu pärast karjub) Lüg; äbistab [tüdruku] ää ning jätab lapsega taga viu`pilli ajama Mus; Ära aja `pilli, see asi pole seda väärd Rei; üks ajab oma `pilli, teene oma `pilli ~ `jońni Mär; viriseb `seäsi sis aab nina`piĺli Juu; Maʔ `naksi pilli ajama, õks sai tuud mis tahtsõ Vas b. pilli mängima, puhuma õlen ajand pajo`pilli; `enne `aeti `ärmoo·niku; ajab `viiuli Lüg; musigandid ajasivad truba Vai; muiste `ööti öövaht `linnas virelt ajavad Mus; küll see aga aab lõõtsa `pilli, kõik kohjad ühna põravad Muh; kui näd koertega `jahti pidäsid, siiss aasid `luike Mar; Mia muud `pilli mte mõõsta `aada, karvakannõlt vahõl krõbista Khn; `ennevanast mängitud toru`piĺli ja `aetud `sarve Rap; keśsi ajab vili`piĺli Kod; vana karjane aas pasunad, `kutsus eläjäd kokko KJn; karjatse aave pajo`pilli; üit́s ai seast `väikest vilekest Krk; koerapoiss ai `piiparit jahi peńedele Kam; mõni karjuss - - ai lutu`sarvõ Urv; üit́s lätt ti̬i̬d `mü̬ü̬dä `sarvõ aiõn Har; [kuningapoeg] `aie sõ̭ss jahi`sarvõ ja jahimeheʔ tuĺliva kõ̭ik kokko; Aja nigu `sarvõ (halvastõ laul) Räp; torro `aeti kaŕäh, kaŕusõʔ aava torro; toro`piĺli `aeti Se || helisema, mängima vilets pill, ei aja üväst, ei `mängi Lüg

29. (näitelaused, mis ei sobi eelmiste tähendusrühmadega) nüid ajab `lapse `vaimuld `vällä (äratab üles) VNg; siit nüüd ei ole pali `aiga, `aastat kaks`kümmend ehk ajab; ajab kokko - - tieb [tööd] `ninda roba raba; eks minu jutt ajand `märki, et sie on `õige jutt Lüg; Kuhu nied kumuti`võtmed ajand oled IisR; `katsus pillile `inge `sisse aida (mängima panna) Khk; Äga ülekorra ajada (töötada) ka äi maksa Kaa; mees aas `söukse tuule taale taha (tegi kiiret) Vll; Kus neid siis nönda öle ajamas (palju) on Pöi; siia oo küinar riiet `aetud `perse taha [paigaks] Muh; Näd aavad enese elus na läbi, et `tervis ei pia kauat `vasta Han; kui söönd said, siiss `ütlesid, ma lähän natuke `leiba `seĺga ajama Mih; isa `rääkis, kui kohad `aeti ostu `alla Ris; lepa kuor ja kuuse kuor `aeti `ümber pasuna VMr; pügäl aab aga `kõrda, mitu pügäläd nõnna paĺju `poegi oo lehmäl Kod; vokk aab nöörid `kaela; üles `aetud (ärritatud) nüid selle aśja `piale Pal; sülega `ümmert aa puu `kinni [nii jäme] SJn; aame audul ääl `sissi (paneme käima); ai `arja `kinni, kiśk miut `arjapidi; Ku [korstnasuits] `pistu üless aa, tule `seĺge ilm Krk; mõni aab egäsugutse `ehte `küĺge Puh; mia es taha `endäle viina `aisu manu `aada, mina es võta; aga viimäte tulep aig ku `sinna - - ka kraavi kaevetass, ja `aetass (juhitakse) otsa `oia Nõo; suidsuga tuustiga ai mihiläseʔ `maaha (hävitati meevõtmisel) Har; `końte ajama (vankrilauda sõidu ajal vastu hobuse jalga laskma) Räp

ees1 ees, ies eP(eess Muh); ies R(-ss Kuu hrv Vai); i̬i̬s Hää Saa Trm Pal Äks Ksi KJn Vil(-ss); ihes Pal; eden Kod; ehen M Ote San, i- M San; i̬i̬n Krk T VLä(iin) uus Plv; i̬i̬h Ote VId(iih); i̬i̬hn, iihn Har(iinh) Rõu Vas Lut

I. adv 1. (välj kohta või liikumissuunda) a. (ruumiliselt) eespool, -otsas; eespoolsel alal, läheduses `Naine vedänd `verku ja [mees] ise pidänd iess (istunud paadi ninas ning hoidnud sõudmisel paati vastu tuult ja lainet võrkudest õiges kauguses) Kuu; `meie `jälle taga kahe hobusega `kündasima ja täma ies `külvas VNg; `lõikavad `mersäs puid. `talvel on kõhe tuli ies Lüg; ees kurna all on pεεvili Jäm; Ma ole küll 70 aastane, aga mool on paergu veel [silme] ees, kudas papa sõjase läks Pöi; lammas seisab nii vagusi ees Phl; toal oli kaks aket. teine oli ees, ja teine taga Mar; ees ea, aga taga `persse siis `lõikab `kaela Mär; sa `olle ees lipe ja takka kipe Mih; siss `sõitis ruudi veime kirst kõege ees PJg; mul on tee ees `kińni, ma ei soa `minna Juu; ilp ies, tallukas taga (näruselt riides) Kos; mülgas soo - - `jalge all vaob ja ees `kerkib Tür; ikke `rohkemb parem jalg oli ies [külvamisel] VMr; ebäjumal - - kel tuli eden põleb Kod; kis `püśti ropsivad linu, neil on igäl oma lõugut́ ees KJn; tõne käsi ihen (teine kangaäär hõredamaks jäänud) Trv; ka siul ti̬i̬ `püstü aet om ehen, et `minnä es saa; `Talve ku üles `tulti, ürjäti `ju̬u̬ nig `keträme, egäl oki ehen Hls; üits suigunui, kõnnip pähl, pää ehen mahan; vaade raamatust, sul om kiri ehen jo Krk; vanast poosi `naarsiva latsetoojat naist et, aap kõttu i̬i̬n Nõo; lita joosep i̬i̬n, peni takan Kam; lehmil om `ruhve i̬i̬h Ote; Üt́s `niit́se i̬i̬h, tõõsõ˽kaariga˽takah; kurõ˽`lätvä mõ̭nikõrd `kolmõ `handa [äralennul], imä i̬i̬hn ja latsõ˽takahn Rõu; tal om tuli i̬i̬h valu takah (väga kiire) Räp; käut pümehhüisi, kumbit käśsiga i̬i̬h; i̬i̬h `sõit́ja [pulmas], nu `sõitva i̬i̬h, takah sõit kosilanõ Se; vikat́ lätt nõnaga iih, lahutass `haina Lut; asja ees (ega) teist taga põhjuseta; tuluta Ei ole `asja ies ega toist taga [külaskäigul] Kuu; kes käib öhest kohast `teise - - äi `asja ees, teist taga Emm; Ilus aeg jumalamuidu maha `kulai·tadu - - `asja i̬i̬s, teist taga Hää; käisin seal `aśja ees, teist takka, ei sest tuld kedagi `ühti Juu; kõneleb, ei `aśja eden, tõiss taga Kod; si̬i̬ `putrass `pääle, `asja ehen ega tõist taga Krk; ääst pääst nakass `sõimama, `asja i̬i̬n, tõist taga Ran; `Asja i̬i̬h, tõist takah, a terve ilm `kärrä täüs Räp | Suu jooseb kui `tatra`veśki, `ända i̬i̬s ega teist taga Hää; kõnõlass `endä hüppä juttu, `aśja iihn ei˽takan Har; hupalõss pääl. ei tiiäʔ midö i̬i̬h, tõist takah Räp; asja ees kut ~ kui taga id Ärgudab ja ärgudab ühe asja kallal, `asja ees kut taga Emm; Mi‿sa sii klööberded, `asja änam ees kut taga Käi; ja koer läin kurva meelega kuju [pärast luhtunud kohtuskäiku]. änam `asja ees kui taga Phl; ees või ~ ehk taga (ükskõik kas) rohkem või vähem, varem või hiljem sie päiv nüüd ies ehk taga Lüg; Vai sel `juodikul `miski `asjast `kahju, tämal üks lehm ies ehk taga IisR; selle `ümber tä ikke on, see nüid `aasta ees või teine taga Mar; mea õienti enne `tärmenit ärä. `massa ta taht - - päe ehen ehk taga Krk; tu̬u̬ kolm rubla i̬i̬n vai takan Rõn; üt́s päiv nüüd iih vai takah Plv; ees ja taga igal pool (tegemas, nägemas jne) Tee peel keies olga sul silmad ühtelugu ees ning taga Kaa; kui ise ää suri, sis ma pidi igal pool ees ja taga olema Jaa; See oo ia küll, kui ees ja taga kõik ää tihatse Han; õlivad ikke `tienijad ies ja `tienijad taga Iis; emä tege ehen ja taga kiḱk ärä Krk; ike piab olema `mõistuss i̬i̬n ja taka, et latsele õnnetust ei johu Nõo; timä om iihn ja˽takan - - üt́s virk inemine Har | sel on silm ies `toine taga (näeb kõike) Hlj; kui sa kasvatad last teised silmäd ees, teised taga Mar b. söögiks, joogiks (laual, sõimes jne) kas `lehmädel on `rohto ies jo Vai; pidavad sool ägabe pulmatoidud ees olema Vll; tal oo `süöki küll ies Ris; süöb suu, katsub `kaksi, kolmel olgu ju `iagi kogu ees Sim; kas obesel oo eden kedägi või näĺjän nasama Kod; lehmil om põhk ehen Hel; obene ollu saena küĺlen `kińni - - mitte üits aena kõŕs i̬i̬n Nõo c. aiste vahel, rakkes nuor obone kie ei `õska ies `käiä, `utsitan ies `käimä Lüg; kui kaks hoost on ees, siis on `pitsis Phl; obuse masinad olid, neli obust olid ees Rid; Obo üsä vahul ies Khn; `enne oli obone aestega [äkke] ees - - nüid on `trengidega ees Juu; ärjad `küntsid, kaks `ärga ees Ann; kaks obess `surnu`vankril eden Kod; saksamaa adra, kaks ovest ees käib Äks; [hobune] egä päe ehen, ommukust `õhtuni rangi kaalan Krk; siss `oĺli obese ku lina`si̬i̬mne `kandmistel i̬i̬n Rõn; häŕäʔ i̬i̬h kat́s tükkü Vas; hopõń om i̬i̬h ja naanegi jo ri̬i̬h Se d. kaitseks, varjuks; takistuseks, jalust, tüliks `püssi kuul lüöb tagasi, kui raud asi on ies Lüg; [jääs] prago ies. obone ei saa üle Vai; nee roosid on `akna pεεl nii ees Khk; tõkked ees, vesi jäeb pidama Muh; Jõmbakud puid oo `raske `lõhkuda, oksad ees Han; lage vesi oli ees tie pial. ei soa läbi Nis; kana tuol oli aseme all, sial oli redel ies, et `väĺla ei piast Amb; sa kuer, oled mul jalus ees Ann; vahel ku riibovad naesed `einu, paksult one `einu eden Kod; mõni lääb olgu seal mets ehk meri ees Plt; siin on riips i̬i̬s, egä siit või üle `minnä KJn; silmad on `selged, aga suits on [vaatamisel] i̬i̬s Vil; seisä eläjil ehen Trv; sõss olli - - ku pulk ehen (jäi vait) Krk; tõesel `olli joba `raskemb `riibu, `olli joba i̬i̬n tõese aenad Ran; ma‿less võenu `ammu jo mullan `olla, nüid `viugle siin tõestel i̬i̬n Nõo; ei tiiä˽mis putatuss täl i̬i̬n võisõ ollaʔ et, tä es tulõʔ Kan; sa olõd siin ku vana risu meil iih Vas; sa mul jaloh videlet, käut iih Se

2. omal kohal või paigal (hrl esiküljel), küljes (kinni), olemas `polled olid ies `ennevanast jah VNg; krae `kaelas, lips ees Jäm; sool oo rillid ees; see (kirves) oo nii nüriks εε peksetud - - pole tera ees änam Khk; sellel üle`ü·ltse särgil `nöörisi ja tuttisi põlnd ees Mar; meil oo sii kahed `aknad ees Mih; jaki nööbid on sandist i̬i̬s Hää; vanger on obuse järel, aesad ees Nis; pöörad olid enne `pükstel ees Hag; nii nutune nägu ees teesel Juu; ühtlugu suits ies HJn; adradel põld `õigeid `sahkasigi ies VMr; ku viäre eden, siis `aitab [käimisest] Kod; uks oli ihes Pal; mul `olli lukk ihen, aga oli läbi lauda tullu; kihva või `seantse om ihen [netsseal] Trv; nägu kimman ehen, moka mutti Krk; mõnel om `ahtake nõna - - nigu `kirve terä i̬i̬n Ran; mulk om `kinni - - `laide iluste i̬i̬n Kam; kas aidavõt́i om iihn Har; reṕp om i̬i̬h Se || (muust tasapinnas) kõrgemal, etteluatuv `lapsel kõht suur ies Lüg; selle magu oo nõnna `lartsis ees Muh; söönd kõhu täis, kõht `õĺlis ees Mär; suur kõht ees [rasedal] PJg; magu ies ku itaari tõŕss VJg; kanapojal veeke pugu nagu puńn eden, muku lähäb Kod; kõtt om punnin ehen Hls; käis nii `uhkeld, pää säĺlän ja rind i̬i̬n Ran; [paksul inimesel] kõtt nigu `vaeseme tare i̬i̬n Nõo; ku kuu nakass edimätse veerändiku `pääle `saama, siss tal om kõtt i̬i̬n Urv; kõtt punnilõ i̬i̬hn Vas

3. (välj aega) a. enne, eelnevalt, varem `teine inimene ei saa `rääkidagi `muidu kui kurat käib ies Lüg; Rumala tükki tegid ära kahekeste, üks ies, `teine taga IisR; paneb ees `leikama, `oota mind üht Khk; Naar ees, nutt taga Emm; üks teeb ees [niie] `aasasi, kera kää Mär; läks `siemnetega ies väilale VMr; viina pit́s käü ehen ja saia pala pääle; kudass kand ehen, nõnda võrsass taga `järgi (öeld vanematest ja lastest) Krk; latse lätsive [linna], üt́s ihen, tõse `perrä Hel; mul omma lehmä `nüsmädä, ma lähä i̬i̬n kodu Ote; Jovva õs ni˽paĺlo [riideid] tetä˽kuʔ i̬i̬hn kakuti Rõu; `õndsa inemine hinele näge surma kolʔ `tuńni ja iih; iih `äestäss ärʔ, pääle ḱulb `siimne pääle Lut Vrd eehnä b. varem kohal, olemas, ootamas; nähtaval `Koipse mihed tulid jälle va˛est `siie, siis olid siin `süömäd ies Jõe; `läksin paja, õli kaks kolm ies, pidin `uotama`kõrda Lüg; siul on üks naha täis ies `suolas juo Vai; koes sa lihad, sεεl vahib töö ees, silmad `pungis pεεs Jäm; `umne tee - - mette jäĺje vermestkid pole ees Khk; riipsud `väätse ette, külirinnad o ees Muh; nüid on igäs kohes kiri ees (kohanimeviidad) Mar; ma olin eese roovetega ees Mär; üks `Kurksi mies - - oli [kõrtsis] ies Ris; üvä tegemine ehk õlgu kuŕja tegemise löiäd eden; ti̬i̬ one vi̬i̬l eden, aga `kangess ummine (tuisanud) Kod; vana kulu on i̬i̬s, seda on `raske `niita Äks; ti̬i̬ olli `seante, es oole iire `jälgi ehen Krk; es saa `täämbä jahvatada, jahvatust olli paĺlu i̬i̬n Puh; kiä [saunas] i̬i̬h oĺl tu̬u̬ üteĺ [tervitajale vastu] et esi˽ka˽sekkä Vas || varuks, tagavaraks mõnel on `kolme `aasta leib ies Lüg; sääl oli vana järg ees, mis sääl viga elada Jäm; Talu meistel oli sii köigil ikka oma `aastane leib `salves ees; Tüki kaks `valmis tahutud tiiva `aerdammi katsuti koa i̬i̬s oida Pöi; `Pehmet `leiba `süia ei `antu, ikki üks tegu `seisis i̬i̬s Hää; ei ole ees kellegil `aasta jägu, söövad pisut suhu Ann; vana jäŕg [viljast] vil i̬i̬n Puh c. tulemas, tulevikus (oodata) üks jägu `aastad veel ees Ans; Päris õige einaaeg on alles ees Pöi; `oomnepäe oo ees Tõs; õrge surge ära viel, meil tuleb viel ia aeg ies KuuK; kõik mis eden tuleb, kõnelnud ärä Kod; taĺv om vi̬i̬l i̬i̬n, ei tiiä kudass läbiu saab Nõo; sul on elupäevä i̬i̬n, mul om lõpul Kam; ega˽sa‿i˽tiiäʔ, `määntse˽pääväʔ i̬i̬n `u̬u̬tvaʔ Urv

4. (ajaliselt, saavutuste poolest) eespool, kaugemal `kuoliga on ka miust ies Vai; si‿`asta on rugid nisudest [kasvult] ees Khk; Kiś ees, see mees Han; nad on oma `tööga juba natukene ees Juu; minä rabasin `tüügä eden `õlla Kod; miʔ ollõv muidõ `rahvaga lina˽`kakmisega üten rinnan, ei olõ miʔ iihn Har; ke i̬i̬n tu̬u̬ külen Lei || normaalsest kiirem (kellaosutitest) kell on ies Lüg; selle kelläst om ehen, ma jätä ta paigal Krk; tuńniʔ `lätväʔ i̬i̬h Lut

5. käes, tegevus- või mõjusfääris [leeris] `Ommiku `kestril ies kaks `tundi, sis õppetajal Lüg; rohi üsna laŋŋeb [vikati] ees Vll; Siis teeb [uduvihm] viimati märjaks koa, kui sa ees oled Jaa; `Keskmine ilm, võib ikka ees `olla (väljas liikuda) Pöi; saa as väidsega lõigadaʔ [leiba], kõ̭iḱ `murdu i̬i̬h Se || hoolel, karjatada sool on äga suur kari `lambud ees Khk; Poisil oli lambakari ees, läks teistega kupatas Emm; `lambu karjane, tal oli viis, kuuskümmend lammast ees Ann; vana karjuss oli, viie talu kari oli ees Äks; üits lehm magass sääl vi̬i̬l mul i̬i̬n - - `teisi ei ole üttegi enämb Ran

6. käes (tööks, normiks, teha); kavatsusel, teoksil; arutusel `enne `käisivad `mõisudes [tööl]. õlivad oma jaod ies; sel ajal kui minu asi õli ies (kohtus arutusel) Lüg; Igal niitjal oli oma rind ees Kaa; mool oo ikke see tee ees ja ma pea ikke `sõnna minema Mar; taal oo suur lai ee ~ rind ees (väga laiast kaarest) Kse; igal ühel oli jägu ies [vihusidumisel] Sim; aga nüd oĺli [asi] `kohtu pääl i̬i̬s Vil; paĺlu tallitusi vai toimetusi ihen Hel; lina `kakmise ja rüä `lõikamise man om igal oma esi ehen Ote; rüä põimu `aigu oĺl egal ütel uma esi i̬i̬hn Rõu

7. (kellegi asemel) tegemas, tööl ema (ämm) oli ikka ees perenaine, ma oli ikka töötegija Krj; kui tä (isa) ikke ees sool veel tegemas oo Mar; parunil olid valitsejad ees Aud; Sul piavad ikki tańtsikud i̬i̬s olema (vastatakse, kui kästakse midagi tuua) Hää; täl oo emä eden. `kerge kodo õlla Kod

8. (eelnevalt) eeskujuks, matkamiseks `Peidlakońdiga mõõdeti [pikkust], ku teist sukka i̬i̬s ei olnu Hää; minä laalin jäälegä eden, tämä laald piĺligä järele Kod; mis sa (kirikuõpetaja) ees teed, teeb kihelkond `järgi Ksi; ku ta ehen ärä lauĺds, tõise lauliv taga `järgi Krk; nigu emä ~ esä i̬i̬n, nii latse takst `perrä Nõo; sa˽loe esi iihn, siss saa lat́s takan lukõʔ Har; ja mis tu vana nainõ tegi iih, tuud tegi poiśs kah takah Se

II. postp 1. (välj kohta või liikumissuunda) a. (ruumiliselt) eespool, -otsas; eespoolsel alal, läheduses Ihasalu ies olen `nuota vedand, Kaberneme ies olen; Igäkerd ei old siin külä iess kalu Kuu; kerigos ja kerigo ies oli suur pühä Vai; peab korra näpud suu ees, siis muĺlub paiset [arstimisel] Jäm; kui ma oli lapsene veel, siis ma pidi `jälle ärja ees `käima Ans; tuul kuristab körva ees Khk; Midagi naagu korra `silmade ees vilksatas; `Kallid pühad on `jälle ukse ees (lähedal) Pöi; `öötasse ikke, et estob aga oki ees `peale (ketrab) Mar; uśs vingerdab jüst `jalge ees Vän; surm just suu ees; minu körvade ies on vahest nisuke umin ja kumin Ris; ta käis täna `kohtulaua ees Juu; inimesi läks küll mu ees Jür; üks teene vanaisa oli sial aas ta (voodis lamaja) ies juttu Amb; `kolda oli ahju ies Sim; saana i̬i̬s on kaev Pal; uisk - - meie läve ihen elänu Trv; oolik karjane kurdab `püsti eläjäde ehen Hls; rinna luu om siin rinna i̬i̬n, üleväld `alla; `leibä ei ole vaea, kui joba uba nõna i̬i̬n (laual) Ran; mõ̭ni om sääne lipõ ja makõ suu i̬i̬n; `tütrik om peelde i̬i̬n, koda kangast Kan; sääl pliidi iihn omma jo puu˽ka `vaĺmi Har; mis sä taah muḱetat `hińdä ja säet `pi̬i̬gle i̬i̬h Räp; `kõ̭iki iih kasusõ hu̬u̬nisaʔ Lut || ei ole `uidu `otsa ees Kuu; elu`juoni one `otsa ies VNg; täma pees pole mihe meelt äga mihe `oidu otsa ees Mus; suur muhk õtsa eden Kod; igi om `ernen otsa ehen Hls; tati rida rinna i̬i̬n Ran b. aiste vahel, rakkes obone on rie ies Vai; Ärjad olid adra ees iges Pöi; kui sa `talve öpeta [noort hobust] siis `olle ree ees, sui `olle `vankri ees Phl; obu oo `vankre ees Kse; kaks `ärga olid saha ees Rap; nu̬u̬ ärjad olid adra i̬i̬s ja künneti Äks; kaks obest `oĺli neil kae·śsi i̬i̬s Vil; valla obõsed olliva [mõisahärral] tõlla i̬i̬n Ran c. kaitseks, varjuks; takistuseks, jalus, tüliks ära `sõisa ` valge ies Lüg; üks va maias loom, kedrustab `pεεle teiste ees Khk; Mia ei põlõ `teite ies Khn; sapp on `päikese ies, et nüid tuleb `vihma KuuK; ma olen neid `lehmasi näind küll, kis käisid karjas, laud silma ies Amb; trihinnud naarta, käsi suu eden; `silme eden nõnnagu vari, ei näe üväss Kod; mets on tuulte ees ia soe Plt; topuss `olli lõhna augu ihen Krk; kui inimese `vihtnuva olliva, siss `oidsiva viha käpäga kõtu i̬i̬n, nii et äbeduss es ole paĺlass Nõo; kartohka i̬i̬h aid, `naaridõ i̬i̬h aid Se

2. omal kohal või paigal (hrl esiküljel), küljes (kinni) vana pries õli `särgi ies; `kardinad `onvad `aknate ies Lüg; öle tuuśt käib sauna leili augu ees; pöör keib ukse ees Khk; rukknööp, `leitide ees Mus; aesad oo adra ees Lih; `kalja astjaste ies on kraanid Ris; kaĺja `aśtna i̬i̬s õli vanast ike naga Trm; vanast `olli puu pü̬ü̬r pögsi i̬i̬n Nõo; `ammõ rinna i̬i̬n oĺl meestel viiś, naistel neli `nüpsi Kan; kerigu `aknidõ i̬i̬h omma võraʔ; t́jooklaʔ (prillid) omma `siĺmi i̬i̬h Se

3. (ajaliselt) enne, varem ku olivad `suured `päävad lihavotte ies, suur `neljabä ja suur `riede VNg; minu ies vast läks `vällä Lüg; joulu ees Käi; `toomapääval keisid mehed `toomaks, just jöulute ees Mus; `Erned `pandi `keetmise ees ligu; Toa koristamine see oli ega `aasta `rehte ees; Ega ilma ees olid omad [taeva] märgid Pöi; sööma ees, kui `sööma akedi, ikka loul Rei; pilve pagi `tõusis müristamese ees Var; üsna pühade ees `tehti vorstid `valmis Tõs; Oli `sikõ `õhta ies aeg Khn; pioleo karjub vihma ees PJg; suure maru ja tuule ees mängivad kalad Ris; sõja ees Tür; `õhta eden laps `väśsi ärä Kod; minu ees oli vi̬i̬l õde ja vend ära `surnud Äks

4. käes, tegevus- või mõjusfääris `Auku`leibi - - `küpsendetüd sütteägejä iess Kuu; kohevel - - maa - - lammub kää ees ära Jäm; mul on nii `kerge, mud́u kohiseb adra ees; sepa löötsa ees ep saa vabrigu tööd teha Khk; Raand oli ju `aasta `ömber kaju `otsas ilma ees Kaa; panime [nõu] koira pütiks, nüid ta koira ees käib Vll; Kenad `päikse ees kuivat kalad olid; Mis see pisike sitsi`riide niru `söukse vihma ees on Pöi; ma ole tukkun sii soja päeva ees Muh; Sa äi läbe isegid `vaata, kis koera ees on (kelle peale koer haugub) Rei; mis sa koa mehe löögi ees oled Mär; nägu elletab, `päikese ees ja tuule ees Ris; küll `lambad kuppasivad `juosta nagu ullud kuera ies Kad; enne on vagane vesi, siis tuule ies jo akkab `liikuma Trm; külmä eden puu ei kestä, külm võtab ärä Kod; kulu ei taha vikati ees maha `minna Äks; poisid käisid sõa ees aga tütar suri ää sõa `aegus Plt; `jummal küll ta (kangas) `ju̬u̬skse sua i̬i̬n `katski nigu tsäriseb Nõo; ku `meh́tseʔ oma löönüʔ `kahha koh́e madalahe päävä`paistõlõ, sõ̭ss hoiõtass külealotsõ rõõvast päävä i̬i̬h, et süĺlem - - pakko es `läässeʔ Räp || valgel, valgusel piiru tule ees öppisi lugu Kär; Sügisene töö see käis puhas tule ees; tat́tnina ees saab ikka midagid ära ka `tehtud Krj; lambi tule ees sai `rehte rabatud Pha; ma nää pääva ees lugeda Vll; `Matsabest pole änam tuld öles `vöötud, istuti natuke koi `valge ees ja `mindi magama Pöi; leedu tule ees `pärssisid juusskullid nõnna et, `tahtsid `juuste `sisse menna Muh; `meestel `olle ka tööd, pidid tule ees tegema Phl; kuu`valge ees `lõikast `mõisas koa Mar || hoolel, karjatada Kes pidas oma ede karjast, kessel köisid küla karjase ees Pöi; lehmad ja muĺlikad olid karjas, karjatse ies käisid. `lambad käisid `jälle ise karjatse ies Amb; igas talus kus olid ike loomad nied olid ühe karjatse ies Kad

5. a. pool, läheduses (jutul, asjaõiendusel jne); juures(olekul), silma all; kuuldes, kellelegi (rääkima, kõnelema, teatama jne) `kella `kümme ajal `ohta mina olin viel sääl `kohtu ies; `vandus jumala ies VNg; laps piäb oma isä ja emä ies ikke alandlik õlemaie Lüg; kuninga ies nämäd `ninda sama `rääkid Vai; akkab sadama, koer söi `rohtu, ega ta‿p tohi mo ees valeta mette Khk; ega te‿p akka seda `kordama (edasi rääkima) kellegi eess; `olli isa ees üteln et, ma nägi Kuramal nii suure koera kut obuse vars; ega ma‿p `kaiba seda vanamate eess; siis köisime `uurija ees Muh; pahu`rahva `jütlust `ütles öpetaja, luges nende ees Emm; kis Senkpussi ees nuttis, see sai keik Phl; Neid `lapsi `lastakse vanainimeste ees jurada, et võtab kõrvad kurdis Han; kεisin Talinas arsti ees PJg; väriseb iga aśsa ees kui jänese saba Tür; kihelkonna ies pekseti inimeisi VMr; ta on üks salauśs mutku vusistab ühe ja teise ies Sim; laheb püksid maha `sakse eden Kod; kui sa papi i̬i̬s ära käid, siis akatasse kirikus maha kuulutama Ksi; kül ta mukitab ennäst pośte ees KJn; `kaemen ~ `katsel käüsime ku̬u̬ĺ`meistri ehen egä kuu kõrra Hls; su oma ehen võletess Krk; etsitäp pośte i̬i̬n, tahab mehele Nõo; Õt neide `tütrele äste˽suuŕ `veimevakk saasiʔ mud́u `võidsõ tütär pulmalõistõ iinh häppü ka jäiäʔ Har || teenistuses, alluvuses `ninda `nuorelt juo `võõra ies [teenimas] Lüg; vana [mõisniku] ees ma tööl ei keind mette LNg; kolm `aastad ma oli oninaise ees `teenimes Kir; kolm `aastad oli `võera ees (teenisin võõrast) Tõs; Mina `kasvasi pereme i̬i̬s, mul põlnu `aega epitada Hää b. võrreldes, suhtes; vaatekohast, silmis nii vähäses `väärtüsess sie `rannamies ige oli `neie (maameeste) iess Kuu; miul ei ole siu ies saladust kedägi Vai; tahab teiste ees tark `olla Khk; elä küll nagu tahad, eks sa õle ilma eden äbemätä; egä tä ei `piisa kedägi tämä eden (ei jõua kaua teistega võrdselt töötada) Kod; me olem puha patutse jumale ehen Krk; mia ei oless julenu noid `tüt́rige naesess võtta, mia tuusi et ma noede i̬i̬n olli `liiga alatu Nõo

6. mis selle ees (sel viga) on, et see‿b `aita Khk; näd ikke oma `tööga `meite ees (kaugemal). näd jo `peale `niitvad Mar

Vrd iil2

III. prep 1. (ruumiliselt) eespool, -otsas iess `silmi on üvä, aga taga `perse kade Vai; kõnnib, ees minu läheb tua ette KJn; kos tu ädä jääb, ädä jooseb i̬i̬n inimest; kae, kari tulep säält, sääl kit́s joosep i̬i̬n `karja Kam; i̬i̬h essä tuĺl lat́s kodo, `mänǵih tuĺl kodo Vas

2. (ajaliselt) enne, varem Lagle on merelind - - `öeldi i̬i̬s tormi siś nad lagistavad Hää; tütär läks eden sedä mehele Kod; minev`aaste tei [heina] ehen sügise; ehen lõunat, enne katte Krk; i̬i̬n õdagut jääp tuul vakka Kam; om üte `aastõgõ iin minnu pernaanõ olluʔ Krl; ta käve iihn meid siihn Har; i̬i̬n `aigu šündünu; iin `ielat (üleeile) Lei

eksi `eksi Ans Khk Rei Phl Tor Trm; `essi Hel; `eśsü Trv valesti, ebatäpselt; õigest suunast või moraalinõudeist kõrvale äi mitte, ma läksi `eksi, ühe katuse ruutsülla pεεle läheb neli `sülda `roogu ära Ans; `eksi läind töö Khk; Iga `eksi `minna saand, ree `jälgi kudi jo `minti Rei; ema läks `eksi ja ma ole ta tütar Phl; ku laaleti: `eśsü `eśsü kurekese, nakassive [kured] `ki̬i̬rdu `käime Trv Vrd eksu, essühe

eksima `eksima, (ma) eksi(n) eP, `eksi(n) RId Hää; `eksimä Kod, (ma) eksi Vig, `eksin Lüg Vai KJn; `essimä, essi(n) Hel hajusalt T(-śs-); `eksümä, (ta) `eksüb Khn; `essümä, -śs- Kam Ote V(-mmä; `ešš, `eš́š́-, `ješ́š́ümä, `ješ́mä Lei), -me Krk San Krl, (ma) essü, eśsü

1. teed või suunda kaotama, hälbima, valesti minema `ütlesivad et `eksisivad vel `vällä, ei `õskaned `tulla Jõh; loomad `eksind teistest εε Khk; on `kangesti sadand ja `tuiskand, obu on teeld ära läind ~ `eksind Rei; Ma `kartsi ää `eksimest, läksi ikka metsa `äärtsi mööda Han; Mia `eksüsi `üese `põldõssõ ää Khn; kui `aĺgja `jäĺgede `peale `metsas astud, siis eksid ära JMd; ei ole `eksi sial kuhugi VMr; ennää meie õmad `eksinud ärä. õman kodon eksi ärä; `eksimine on üks imelik asi, kes suda vedab Kod; uduga eksib `kergest ära Lai; ärä sa ärä `essüde. sääl mitu ti̬i̬aru, võip `keŕgest äe `essüde; karjatse `õikav [kureparvele]: `essü ärä kureke! ku ärä `essünü om, sõss `õikav jälle: ti̬i̬ teele kureke Krk; lätsi ti̬i̬ld kõrvale, `essü ärä Kam; kuiss sa sinnä ni˽harva mõtsa ala vällä saat `essüdä Har; miis oĺl `mõtsa ar `essünüʔ Vas; tah saat kuŕa `jäĺgi pääle, ni `arki eśsüdeʔ Se Vrd öksümä

2. valesti toimima a. viga tegema, vääralt talitama; segi minema; väärarvamusel olema obone `eksi `neljald jalald, `saadig siis inimene üheld sanald VNg; [mõisas] Kui `juhtusid vähe `eksima, `anti oort oma paar kümmend [vitsahoopi] `vastu perset Kaa; inime eksib õige sagedaste oma jutuga Mär; tema nõnna ette vist kui ma‿i eksi, ei näind Kad; minu kiel nüüd küll `eksis VJg; kui midägi lähäb alvass, `ütled et, si̬i̬ oo `eksimise läbi `süńdinud; jokotaja nagu eksib õma jutu juuren; obene `eksib jala piält, nõnna inimesed sõna piält Kod; tu˽raha ańd tagasi, üteĺ et, ma‿lõ `eśsenu San; mul `essü ärʔ silmäkodamine (kindakudumine) Urv; muʔ arvada mina ei essü ütegi jutuga; lat́s om unõ päält vällä `vaeldunu, `essünü Har; raha lugõmine lät́s sombussõhe, ärʔ `essü Plv; mi `eśsü är śjo tü̬ü̬ päält; inemine essü üi nu sõ̭nast – hobõnõ `essüss neläst jalast; inemine om umast meelest `essünü; ka ku är `eśsü täl (lesel) tä elo Se b. üldkehtivaid tavasid või moraalinõudeid rikkuma `eksind `tütrik. kie läks `litsest Lüg; me oleme oma elu sees kõik `eksijad Muh; kui sa oled `eksind (saanud vallaslapsed), võta aga ilusti äbi põlve peale, naera sind `keegi `ühti Mär; `eksind ~ lapsega tüdrek PJg; neid `eksinuisi (vallasemasid) tämä (pastor) lugi - - `tehti palvet ja `tioteti neid `piälegi; `eksinud tüdrik ei `tõhtnud `valged riiet egä leierid pähä `panna [laulatusel] Kod; lase mul sulle vi̬i̬l lugede, kelle `vastu ma ole `essin kurjaste Hel; [vanasti] `eśsünülat́s, noʔ üldäss vällänpu̬u̬ĺ abielu Har; `tüt́rigu ka `esś `kuigina siss, `peśti kerigu tulbah Vas

Vrd eksuma

3. nisurdõst `aŕstva vanemba naiste`rahva, ku mõni su̬u̬ń oĺl ärä `essünü (veninud) Ote; taa naanõ om küll mihess lu̬u̬d, a˽naasõss om `essünü (sattunud) Har

eksitama eksitama hajusalt eP(-d- Emm Rei), -ämä Kod KJn; `eksitam(m)a RId(-tä- Vai); essitämä Puh Nõo Kam; essütäm(m)ä Har VId(eśs-), -eme Krk Krl; eśsüteme San Krl/-mme/; essit- Hel

1. eksima panema a. (õigelt) teelt või liikumissuunalt kõrvale viima `vaimud `eksitavadki - - ega [nad] minu `üksi `eksita, keik inimised `eksitavad säl `kruusi`augul VNg; jänis `viskab `aaki, `püiäb `kueri `eksitä `jälgide päält Lüg; mets `eksitab, `viimast ei `õska `kuidagi `tulla lagedalla Jõh; udu eksidab merel εε Khk; jänes teeb aasa, eksidab ennast `koerdest εε Emm; teed eksitast ää Mar; aljad, need on eksitajad vaimud Pai; kured lähväd ridamiisi, parven. lapsed segäväd: segämine, segämine, pudrupada, pudrupada, sõõlapõhi, sõõla põhi, `vaata kuda lapsed eksitäväd `linda Kod; vana tuńt iks käü, inemiisi essüten Rõu; meil säl (soos) `väega eśsütedäs noih kotussih inemiise; timä `tahtsõ minno ar essütäʔ suurõ mõtsa `sisse Se b. (halvale teole) ahvatlema; võrgutama mies pagan juo `eksita `naisi VNg; poiss eksitas tüdreku ää, tegi lapse PJg; `varga poiss eksitab teist `varguse `sisse ja purjutama Kos; tõene eksitän tõiss kuŕja ti̬i̬ `piäle Kod; poisi moĺo käve essüt́ inne tütärlast, es võtaʔ ärʔ Plv

2. segi ajama; segama, häirima sie one `mitmes kohas elanu ja oma `kiele `eksitanu; käi juduga `siia ja `sinne, `jusku jänis `eksita `jälgi VNg; tule ää, mis sa eksitad teist töö `juures Khk; mud́o tuleb eksitama `eese jutoga sii Mar; tõine tule vahel, essüts me jutu ärä. tulli meid essüteme Krk; sa essität oma jutuga miu ärä Nõo; ku˽mihiläne `poiga laśk, siis `võeti vikati ja˽pańni kätte ja˽`peśti pääle et suuŕ helü oĺl, siss essütäss ti̬i̬vedäjä helü välläʔ Har; ta essüt́ mu ärʔ tüü mant Plv

Vrd eksutama, essätamä

essük eśsü|ḱ g -gi, -ki = essing kagoh oĺ eśsüḱ, ku är `eśsü. eśsügi `jäĺgi pääle sai; vi̬i̬‿i ni eśsügi ~ eśsüki poolõ (elus halvemasse) Se

inimene inime van Hlj, Jäm Khk Muh Mär LäEd Pä K I M TLä, -|ne R S(-ei- Hi) spor L K I M, TLä TMr, -|n Vil Hls Krk, inimi|ne spor R, Khk Mus Kse Amb, ine- Võn Kam Ote Rõn San V(-õ Se), ineme Puh, -|ne Puh Ote Rõn Krl(-ni, -õ|ni), g -se (inimse Saa); ińemi|n, ine-, ineme|n g -(d)se Lei (tähendusrühmade piirid pole alati selged)
1. (üldmõistena) inimene a. inimsoo esindaja; ant loom Inimene `arvab, jumal `säädib `kerda; Inimene opib `surmani Kuu; `Konngi `kruoksob jala all, `saadik sis viel inimine (hakkab vägivallale vastu); Siis õlivad kõik ühes unnikus (samas ruumis) kanad ja inimised; tämä (talleke) inimistest enäm maha‿i jäänd, inimistes (inimeste keskel) õli üless `kasvand ja õld Lüg; inimine on surelik Vai; ärra koer olnd εnam kut inime. `iĺla aja eest vahetand, üks (mõisnik) `andand inimese teine koera; inimesest uńt (libahunt) Jäm; looma porgandid ning inimeste (söögi)porgandid Khk; luu`painaja keib inimiste ja `loomade peel; kui kukulind ära petab, siis inimene `kuivab ära Mus; Liiva `võtmise `aegu inimese luukered tulid `välja [katkukalmest] Pöi; inimene lεheb ika vanemaks, aga töbi nooremaks vöi suuremaks Käi; Inimene otsib, kus parem, kala – kus sügavam Rei; koer ajab inimese `jäĺgi Kul; siis (menstruatsiooni ajal) ei tohigi kiriku `minna, inime peab puhas olema Lih; [ussist nõelatud] inimesel saab moa `sisse pandud jalg Kei; inimese käsi seda `eina ei `puutund (kõik tehti masinatega) JJn; inimese pahem jalg `piämä `võtma lühemä sammu Kod; [vanasti] sia sõive inimesesõnnigu ärä Krk; siss om [nõiutud] pulmarahvass saanuva jälle inimestess; jah, om ollu ilman `mõndagi, mes inimesel jääb `mõistmada; inimene aevastab, obene `turnap; sü̬ü̬k piäp iki inimest `u̬u̬tma, egä inime ei piä `sü̬ü̬ki `u̬u̬tma Ran; õnnetuss käib inimesi `mü̬ü̬dä, ega õnnetuss puid ja `kande `mü̬ü̬dä ei käi; miu `lambal om `õkva nigu inimese mi̬i̬l; ta (lammas) kuuleb inimeste eli, siss tuleb `sisse; vanast üteldi `ju̬u̬skjat `tähte et, tu̬u̬ `oĺli inimese elu vai eńg; ädä jooseb i̬i̬n inimest; inimene olna esi oma `õnne sepp Nõo; inemisel kah iks rahu (neerud) säĺlä sihen Kam; suure põvvatüki ku inemese pää Ote; Hobõnõ kumastuss nellä jala pääl; ime˽sõ̭ss ku inemine üte sõ̭naga essüss Urv; inemine um `eślik, puu `oslik Rõu; puśs um inemiste vitäʔ, olõ õi˽taa eläjä`lu̬u̬mõ vitäʔ; inemine iks saa inemisega˽kokko, mägi saa ai˽`mäega˽kokko; tuĺl iks eläjille hätä ni inemiisile kah; kana munaki˽`tikslõsõ˽pesäh, siss putu ui˽no inemise˽kokko üt́s ütegaʔ Vas; sääl (surnuaias) videĺ ka üt́s inemese pääluu maah Räp; inemisel üldäss hińg, eläjäl om toss Se; ińemin `mõtless un d́umal t́ege Lei; inemeist `peetäss sõnna pitih a hobõst uhi`lõ̭iga pitih Lut b. mees; naine Kaks önnistust on maa`ilmas – kui obusel sünnib varss ja kui inimesel sureb naine ära, inimene saab uue naise vötta Krj; tanu on inimese (abielunaise) peäs. egä tüdrukul tanu põle Juu c. inimfiguur vanast `tehti suri inimissi (hirmutisi) – vits püus Khk; tegime käbadest pisi inimesi Rei
2. üksikisik; kaasinimene; töötegija voib `olla on inimesi (tühi) juttu Vai; inimessi tuli nagu `pilve ja `panka Jäm; tuba üsna puhiseb inimistega Khk; Oli neid `kohti enne kus `tehti kõik uksed `aknad `lahti kui inimene surema akkas Pöi; suur töu inimeisi olle `möisas Phl; oli üks suur inimeste summ Mar; inimest maalt vädavad ja noot tuleb `kalda Kse; Üks inimene oo teise inimese uńt Han; Enne sõda eläs `Kihnus paõlu `rohkõm inimesi Khn; kaks inimest tulevad järel Kei; sie on inimesel `kerge mis inime on õppind Jür; [hunt] inimesesse `kińni ei akand Ann; kihelkonna ies pekseti inimeisi VMr; kui mets on lumega vangis, sureb paelo inimeisa Trm; `eeste õppa `vaśkad `mitme inimese, et ta kaŕjan `käimä õpib; eriläne ei seesä rahu inimesess Kod; sääl (luhas) oli kigil inimisil [taludel heinamaad] Trv; inimisi olli paĺlu sääl mõtsan; egä risti man olevet ollu inimese kogu Krk; oi inimesi om tuhandit `mu̬u̬du, nigu nägusit ja tegusit; egä `kiägi inime ei ole jo `raudne terve; inimene om nii must nigu üits trüpiss Ran; `eldet `anjat õnnistab jummal ja armastab tõene inimene (öeld andjale); temä `olli `kaenu siss inimese, kes `kartuli kuki ärä `aie; mes sa susit inimest, elä esi ja lasõ tõesel ka elädä; käib inimeste‿müdä, ega ta kedägi rahu ei piä Nõo; söögivahe `oĺle mõni paaŕ `tuńne, siss saeva obese ja inemise süvvä Võn; küll na om kadeda tõese inemise üle Kam; põimeti viie kuvve inemisega, aga põemeti ka kate inemisega Ote; suuŕ jago `põldu oĺl vi̬i̬l inemiisil teǵemädäʔ; või˽siin um paĺlo `pu̬u̬nuisi inemiisi; Egal inemisel umma˽küüdse˽`hinde poolõ Rõu; nuŕato `rõivaʔ säläh nigu vana tigo kõńd inemiise pite Räp; ku mi las `paatanu üle inemižide (oleksime rääkinud inimestest); ińemidse`lü̬ü̬jä (mõrtsukas) Lei
3. täisväärtuslik isik a. täiskasvanu; terve, tööjõuline isik `poiga sai inimese `kirja, juo `lieris `käidu VNg; ma oli ka üsna inimese eas Jäm; ta pole veel `öige inimine – laps veel; tehasse kirgul inimiseks (leeritatakse) Khk; et ema oleks veel inimene olad, aga see on `muistusest kehv Rei; kaera jahust tegid apurokka, kui ma juba inimene olin Rid; tä ikke igäs kohes inimese eest `välläs Mar; oma inimese `põlves ma ei ole seda (raand sõna) kuuln; kõik (lapsed) kasusid inimesese Aud; ma olin juba inime `rohkem, nad olid lapsed HMd; ega tema ei ole ka `kerged elu näind inimese päivis JJn; eks meie õllud kua nuared ja, inimesed; kui minä vi̬i̬ĺ inimene õlin ja maja pidin Kod; ühessa `aastane `aeti `luhta. inimeisi ei olnd KJn; kasva inimeses(se) Hls; temä om inimese arust vällän (85-aastasest inimesest) Krk; ammuss tu̬u̬ `olli, ku mia olli ka inimene Nõo; ta ei olõ inämb inemine, inemise koju `paĺlalt Krl; Katõ`kümne `aigu `peeti õks joʔ inemisess Har; tetäss inemisess (leeritatakse) Vas b. lugupeetav, korralik isik sääl `kaivikus (kaevanduses) on neid kel enämb ei õle inimise `õigustki Lüg; Mis `aia mulk, `räegi inimese `muadi aja auk IisR; nönda saab juut inimese nime Pha; See muidu üks tüdruku lapakas, see pole inimene; Sai ihu korra `jälle inimese `moodi `puhtaks [saunas] Pöi; Tämä oma iest inime kua Khn; Si̬i̬ on inimene, kellest räägitaks, ja si̬i̬ on obune, kellega sõidetaks Hää; mina pidasin teda ikke inimesest VMr; tüdrukud ja sulased olid kõiḱ inimesed Ksi; sest piäs aru `saama kis aga vähä inime on KJn; ka si̬i̬ mõne inimese temp Trv; ku tal lammast ega kana ei joole, sõss ta ei joole inimene Krk; oi küll om `albu mihi, temä ei `mõtlegi, et naene ka inime om Ran; igävene labusk om, ei ole midägi inimene; `vaene es ole temä meelest inimenegi Nõo; mis i̬i̬st na tapava! inemistel piäss üks inemise süä sisen olema Võn; no seo küll inemine ei olõʔ, se‿m ullõmb ku kurat́ Urv; tu̬u̬ oĺl iks inemise `mu̬u̬du (lahkesti) `vasta `võtnu ja ravinuʔ Rõu
4. individuaalse omapäraga (teat iseloomuga, vaimsete või füüsiliste omadustega jm) isik Inimese `muistadus (vigurivänt) Kuu; üks `püüdäjä, oma `puole `kiskuja inimine, täma kobika ei jättä Lüg; `Oidaja (kokkuhoidlik) inimine Jõh; siis ma oli jälle suur tükk inimest, koolis`käibija juba; vaimulikud (jumalakartlikud) inimesed; va kobin inime - - pole rahul kennega Jäm; ennem olga inimene `naertav kut nutetav (pigem lõbus kui kurb) Khk; Sõuke ise`sorti inimene teistega ta äi liigi; Ta on änam ikka `sõuke `mustaverd inimene koa; Ema oli taal koa `sõukse `valgeverega inimene; Kellel aruksed `ambad on, see on tark inimene; Noorelt oli nii suur kena `valge laari `näuga inimene Pöi; oli seda`moodu (rase) inimene Emm; näljased inimeised Käi; [öeld] et oh sa raibe inimeseks. see `neoke paha inime; kuib (vähese rinnapiimaga või ilma) inimene; `pehme inimene, järel`andja; raho (rahulik) inimene; üks pool totakast inimest Mar; mis sa `siukse tuhmi (mõistmatu) inimesega teed Mär; irmus varas inimene Var; siis oli raaviaĺlisi sii igast poolt koos, ikke aritud inimesi ja Aud; si̬i̬ on üks tüssägas inime, jala sääred ku matsagad all Saa; ta on üks targa vaimuga inimene Kei; vanal kuul `süńdind inime on õnnelik Rak; kui on niesuke püśs inimest, oh kuda ta siss käristab Sim; sai `armsast inimesest Trm; ega `mõistlik inime ei käi alati `simmanil Äks; `kangest ää inimen `oĺli Vil; no see on üks kahmakas inimest (suur) Pst; `siante obese`sorti (kergesti sünnitav) inimene; `sakste verege segät inimisi o küll Krk; sügisene päiv om nigu lühike inimene, säälsa·man om ku̬u̬n, pää ja perse kõik; `uḿne (sõnaaher) inimene; nüid om ka kidsidit inimesi ja om `eldit inimesi Ran; viina`võtja inimene; kittä inimene ta‿i ole, ta tükib `ki̬i̬li `kanma; sa‿let ikki täis (täie mõistusega) inimene; om ikki ää lõbeda `lõugega inimene küll Puh; aga ma‿lli siss `täitsä jõvvuline inimene; nii ilusa moodun inimese olliva naese paĺlaste tanudega; esi om kõrd inimest (tubli), aga ei mõesta `endäle mi̬i̬st valida; kullane (väga hea) inimene; näkkev (normaalse nägemisega) inimene; miu minijäss om `väega terävä sõnaga inime; om ike imelige küll inimesi ilman; ta‿s ole tü̬ü̬ ega oole inime Nõo; mis sa `kuulmada (kurdi) inemisega pahandat ilma `aigu Ote; ma võti nooreld naese, ja sai `õige inemiste seḱkä Rõn; oi˽ta‿m tuhandõrummaĺ inemine San; ta‿m vana heeba inemine; voolass (kärmas, virk) inemine Urv; tark koolitut inemene jo mõist ja tiid Krl; sai siss kuŕul inemiisil tiidä˽tu̬u̬ asi Rõu; ku‿t́ä no põnnuʔ inemine olnuʔ, jumala terveh inemine Vas; Lahke hannaga inemine (tütarlaps) Räp; häbendelejä inemine Se; usulene (usklik) inimene Lut
5. teat vanuses või teat ajastusse kuuluv isik täis`kasvand inimine Lüg; keskiga ~ kesk`ealine inime; vana pole ega noor ka pole, kahevaheline inime Jäm; nüid uude inimestel oo; teene oli vanalane inimene Muh; vanamed inimeisi peab `austama Käi; vanad inimest veel `ütleśt rabandus Tõs; `eńtsed inimest; noorepoole inimene; kes jo viie`kümne sees oo, see oo vanapoole inimene Aud; No muidugi, kus `nüitse aja inimesed änam Hää; vanuduse poole (vanem) inime Kos; parandas `suapid vanule inimesile Kod; minu `aegne inime, ega ta vanem ei ole Pil; vanemal inimestel oĺli [suririided] `ammugi `vaĺmis `tehtud; paelu `nu̬u̬ri inimeisi KJn; pääld viie`kümne siss om elänu inimene Hel; kae kos tat́tnõna, vai tükib suureinimeste jutu seḱkä Ran; mõlemba olliva `iälise inimese Puh; nu̬u̬r inimene sedävisi `lõugab ja `vannu inimesi susib Nõo; vanaaja inemise `ti̬i̬dsevä, konass ladem tuleb `väĺlä `aada Ote; vanal inemisel `oigap kõ̭ik ihu `säĺlän Rõn; ka kui no vanna inemeist vi̬i̬l avvustõdõss Krl; timä om jo elähhänüʔ inemine Vas; mino vanodaidsi inemiisi om [siin] Räp; `Paikina `nuori inemiži `pierrä Lei
6. teat ühiskondliku staatusega, tegevusalaga, päritoluga, soolise kuuluvusega, tuntusega jne isik `Jällä uus inimine tuli `juure (lapse sünnist) Lüg; ise `joude inimine aga süöb pali Vai; `leerimata inime; `leeris olnd inime Jäm; elamise inimene (jõukas); läks `sönna vanaks inimiseks (vanema naisterahvana koduseid talitusi tegema); körvaline inimene (tallu kuuluv sugulane või võõras) Khk; ma pole merepüiu inimene olnd Mus; teretamise `juures tehakse änamale inimesele pisike kummardus ka Vll; Kellel karused käed on, see pidi rikas inimene olema; Tüdrukune inimene (mitte abielunaine); Isasid inimesi es ole täna `kerkus kuigid pailu mette Pöi; palju‿s emane inimene jõvab `tõsta; saksa inimesed `ostvad `leiba Mih; ma selle aja elomaja inimene (majaomanik) olnd Mar; põle `kuśkilt prii inimest võtta suve `aegus kodu `oidjaks Mär; `lahti (maata) inimesed köisid `õĺga ja `villu viinutamas Kse; minu isa oli `lahtine inimene, mõesa moonakas oli Mih; luteruse usu inimesi oo sii vähä; me oleme `õige`usklikud inimesed Tõs; `teenija (tööl käiv) inimene PJg; `enne inimesed kuńsitegijad `soatsivad `aigusi `luomadelle ja inimestele Kad; vallalised inimesed, poosid ja tüdrikud; muil inimeisil vili `vaĺmis Kod; alama inimeste kõrtsis saksa kammert põlnd Vil; kõrulise inimese olli sannan ja sulass taren; ni̬i̬ om `täämpä mat́use inimese (matuselised) Krk; võhine võõrass inimene; ennemb kehvembä inimese seendega `ti̬i̬nsivä `eńdile `aastaleevä Ran; mia `küśse sedä`viisi et, mes inimese te olete Puh; peremi̬i̬s inimene, si̬i̬ piäb iks vara üless tulema; ku `vaene inimene `pernasess saab, siss om ku kaśs marun Nõo; `tutva inemine Kam; nüid ei ole mitte midägi sul saada, olet paĺlass inemine Rõn; `tüt́riku inemise `tapsõ ärʔ Urv; kes sääl vanan inemesen (sünnitusel abiks) oĺl Krl; üt́sik (mitteabielus) inemine Har; `Rõugohe um riḱkiid inemiisi kah matõt; olõ ei˽ma˽`pernanõ, ma‿lõ üt́s `vi̬i̬rmäne inemine Rõu; taa olõ õiʔ `huupiinemine, taa om ka aśa˛aijai (asjaajaja); tiiuline (teada) inemine, a mitte nimme `mi̬i̬lde ei˽tulõʔ; sääl (mõisas) oĺl külät siist `lännüisi inemiisi Vas; tuu talo inemine Räp; talomaja ineminõ, rikka talo ineminõ Se; pü˛ät (leeritatud) ińemin Lei; ilma pält tulnuʔ inemine, `määne timä um Lut
7. hrl pl suurema kollektiivi liige a. rahvas, rahvahulk tama läks inimisi `ulka: oli puol `lolli Vai; mia mäletä neli-viis `põlvõ inimesi siit egä talust Khn; sii inimesed on paelud kalamehed Hää; siin käib jo `ühte lugu inimeisi KuuK; si̬i̬ (küla) on ike siia pärast asutud kuda `jälle kost neid kogunud inimeisi Äks; kiḱk ma˛i·lma inimese Hel; hii sa, kohe om [kutsikas] lännüʔ inemiisi sekkä; timä (koer) om harinu˽tan tii veeren inemiisiga Har; läḱi är inemiiste mano Se || (sisekohakäänetes) rahva seas või sekka no lähämme siis `maale - - et ehk me siis `saamme inimestesse ige kuhugi Kuu; õli akkand inimisi tappama, `ninda‿t ei `tõhtind enämb inimisis magada Lüg; Mene jua `ninda abeme, et ei `julge enamb inimiste `menna Jõh; `katsuge `aeksasti inimestesse ~ inimeste `ulka `minna Ann; küll oli `kerge tunne, kui `jälle inimestesse `piasesin VMr; [metsavend] ei tõhi kohegi `väĺjä `tulla inimeisi Kod; tõne olli kasunu inemisin Rõn; ma˽ka‿ks hinnäst kobahuta, ma˽`tihka ai˽mud́o inemiisih ollaʔ Rõu b. oma pere või rahva liige minä õlen oma maja inimine; kui on `võerast `rahvusest siis ei õle oma maa inimine Lüg; inimesed kõik kottu ää Muh; meie maja inimesed läksid `metsa marjule Kos; [koer] mutku ot́sib aga inimeisi, muud kedagi VMr; tämäl one seetse `vaimu inimeisi Kod; oma inimese puha Krk; meie inimestel nii `suuri `sarnu ei ole [kui tatarlastel] Ran; kotu piab ikki inimest olema, kui tõese nurmen om Puh; niipaĺlu ku talun inemisi `oĺle Kam; [koer] kiä hoit inemiisi, sõ̭ss tu̬u̬ ku˽kotust är˽läht sõ̭ss `undass; kat́skümmend inemist oĺl laua man üle päiviliste Vas c. teat paikkonna elanik lapi maa inimesed (laplased); kuralased, Kuramaa ~ Lät́imaa inimesed; rannarahvas ning ranna äärtsed inimesed; Kihelkonna inimestel olid kiudud kuued Jäm; `Kopli inimeste `seltsis oli üks noorem tüdruk ka Khk; üsna `püsti Tagavere inimene Jaa; rootsi inimesed (noarootslased) LNg; Kasari poolt inimesed käisid siit maja`palkisi vedamas Kul; `Jaabre küla inimest PJg; minu isa ema olid `Ohtu inimesi Kei; Vadi küla inimesi `üütasse vadikesed IisK; vürsti valla inime ole mia; `Taĺnamaa inimese Hel; ma‿le maesamaa inimene, mia `peĺgä vett Nõo; Saarõmaa inemise om õks tõsõ (teistmoodi) Har
8. (retoorilistes hüüatustes või pöördumises) a. (imestavalt, etteheitvalt) mis inimene peaks nii paĺju rügama Khk; oh sa inimese mõru. [sellele] kes jurab ja `tapleb Muh; Inime `ahju ei `vaata ja lükkab `siivre `kińni – ullu asi Hää; Mis inime sina küll oled! SJn; oi `jummal sedä inimest küll!; oi kuradi inimest küll, selle viinanäĺläga tapab vai tõese ärä Nõo; mõni inemine nüit nii räbälin käip! Kam; ime et inemine nii juu! Krl b. (palve, soov) ole üvä inimene `kannada vähä `aiga VNg; ole siä nii üvä inimine, et `anna `miule raha `velga Vai; Ole kena inimene, tule Pöi; ole üks ea inimene ja anna `moole Mar; ole ia inime ja tule `mulle appi siga `tapma Kos; ole ää inimen, mine käi sääl ärä Krk; Ole onte inimene ja ti̬i̬ mes sul kästäss Nõo
Vrd ihmine, imene2, inimäne

jama1 jama Rid Pä Trm Kod KJn SJn M Ran Har Vas Se Lut; jäma Pöi Emm LNg Jür; d́ama Lei
1. jätku- või liitekoht; ebatasasus; haavaarm, muhk Mut́ilina jama Pär; võrgu jama; aia jama Hää; piku jama ja `risti jama [võrgul] Trm; keväde `laatatse kõik võrgud `viimne ku jama `võetasse `lahti ja pesetässe võrgud puhtass Kod; vähä ikki on sedä jakkamise jama näha KJn; `lamba jalal om jama sehen Pst; aab `kinni kasunu, jama om sehen sääl [puu koores]; mitu jama lehmä `sarve sihen, situ `poiga; ega si̬i̬ katik ei oole, laasik jama sehen, tiĺluk lohuk Krk; palutõt jama käe pääl Har; ku är `lü̬ü̬de, aja jama üles Vas; jaku kottalõ kasuss jama. `ku̬u̬ĺja lu̬u̬ kui kutstass; taa suurõ nõ̭naga kui määne jama Se || [Kui täistuisanud teel pisut jälgi näha on, siis öeldakse, et] jama on näha SJn || kiviaia alus vana aa jäma peal Jür || liikme-, randmekoht; (heina) kõrre lülikoht ḱäel un d́alal am d́ama Lei Vrd jame, jõma, jämu
2. võrgu rakendusviis Jäma on see, kui vörk liigub `lahtiselt nööri peal Pöi; tagumest noodad `üita jäma, nooda pära körvas; mo noot oli jämas Emm
3. (haiguse, peo) järg, jätk Haiguse jama oli tal alles külles; siäl viil pulma jama; neil on pidu jama veel sies KJn
4. (hrl võrdlustes) a. habras, pude pude, algas kui jama; mõni võrgulõng ehk riie laob ära kui üks jama Tõs b. midagi kokkulitsutut, kokkusurutud tükk, kamakas leib kui jama; klimbid pajas lähevad jamma Lut

jinka-jõnka `jinka-`jõnka kõveriti Teed ja kiviseajad, nee on kõik `jinka`jõnka undi `jälgi `mööda `aetud Pöi

jälg1 jäĺg (jälg) g jäĺje (jälje) S spor L, I, `jälje u Jõe, Hlj VNg Lüg, jäĺle Kaa L(jälle Mar PJg) K(pl jälled Ris, jäĺlid Tür, jäiled JJn ViK) M(jälle) Ran Puh, jäle R(n `jälge VNg, `jälgi Vai) Phl HaLo HJn ?Hls San V, jäĺe Nõo Võn Kam San Har Lei(d́äĺg g d́äĺe) Lut
1. (millegi) jäljend, uure, süvend a. jala, sõiduki ratta või jalase jne jäljend maapinnal, lumes jne `lapsena vahest kibedast kohe siest `aigetas, siis vanad inimesed `ütlesivad, `tiemma karu `jälgi `vatsa päle VNg; ratta jäĺjed (rattarööpad) Ans; koirad ajavad jänese `jälgi; sai `jälgede `pεεle, mette‿s jäta `jälgi `järge Khk; kuer ei pidand `jäĺgi, `kaotas kääst ää Mär; loomad köevad naa ridamisi ükstese `jäĺge Aud; Nägu pääs ku kitse jäĺg (kõhn, kitsas) Hää; Tema jäljed on siis jahtund (ta on surnud) Ris; Jäljed kasvavad rohtu (harv külastus) Jür; ree jäĺlid Tür; lähäd `vuatama, põle kedagi, mitte `jäĺgegi Kad; [kivi peal] old katku jäĺled. `varba `jäĺga ei old, mutku `kandadega käind Sim; siit on lästod (mindud), jäĺjed lähväd; suured `suapa jäĺjed Kod; `ütlevad, et õled mets`aĺja jäĺjede `piale soand. sii eksitab ära. issameie lugeda ära, siis soad jäĺjede pialt `lahti Pal; regi jooseb nurgeti, `viitas jäĺlest `väĺla Pil; obone piäb `jäĺgi [talveteel] KJn; `umbine ti̬i̬, mitte iire `jäĺge ei oole ehen Krk; oolika põllumehe jäĺled `väetävä maad Ran; mõtsa`vargust `võeti jo paĺlu `jälgi `mü̬ü̬dä `kinni Nõo; Tulõ ja lätt, a jälgi ei olõ kongi = tuul; võĺsil omma˽lühikese jäleʔ Krl; mõ̭ni hopõń hoit `jäĺgi, mõ̭ni ei hoiaʔ; ala `ka˛otu sa `jäĺgi välläʔ eih, hoia õks na jäle˽käen Har; pini aase `jäĺgi, sai `jäĺgi pääle Plv; pagõjal omma jäleʔ, a `vasta`võt́jal veri Se; jälgi korjama nõiduskomme koguda jaaniööl võõra lehma jälgedest mulda jm, millega loodetakse tema piimaand oma lehmale üle kanda `luoma `jäĺjed ei tia kuda `korjasivad, et sis `saivad `rohkem võid IisR; (kellegi) jälgedes ~ jälgede sees ~ jälgi mööda käima fig (kellegi) eeskuju järgima kui on pahad vanemad ja laps vanemate `jäĺgedes käib (öeld) kudaśs känd, nõnda võsu JõeK; lapsed käeväd vanemate `jäĺge siden Kod; ta käü vanõmbõidõ `jäĺgi `mü̬ü̬dä Har || fig ta on veel lapse `jälgedes (lapseeas) Khk; (pikki) jälgi ~ (pikad) jäljed tegema ära minema või saatma; jooksma; põgenema Sellele tehti pikad jäljed ( saadeti Siberisse) Kuu; Teeks jäljed siit (läheks ära) Ans; tuleb akada `jäĺgi tegemä (minema); poiśs tegi nõnna pitkäd jäĺjed, `viskas (jooksis) luamadele `vassa Kod b. (teat märgi või tähisena, sag koos verbiga ajama) noore lume `aegus – mene ae jäljed `sesse Emm; [külvamisel] mina käisin ies ja tegin `jäĺga, et jäeks küĺvi vahe VMr; `enne `leikasime `viĺja mõisas, siis said jäiled `sisse `aetud VJg; aad jäĺjed eenäle `sisse. `õigelt lähäd kupitsa `piäle, siis näed `einä ajada Kod; mine ajaʔ jäleʔ ette [lumest läbi] Krl c. hamba, sõrme, küüne jne jäljend, märk, kramm, vajutusjälg `amba `jäljed `jääväd taha kui `ammustad `leibä ehk liha ehk midä `tahte Lüg; On ta (lumi) ikka nüid sügav küll, just `arki, kui poleks `püksisi `jalgas, voata et sõra (vulva) jäljed lume peal Pöi; neli `jäĺge oli [uss] ammustand Amb; [käkkidele] pitsitetse sõrme jäle `pääle Hls; kihva jälle käe pääl, koera kihva jälle Krk; om näo küśtega kõ̭ik `katski kisnu, näopäl kõ̭ik küüd́se jäĺe; kudass mia tõese aogatut sü̬ü̬, ammaste jäĺe pääl Nõo; Et hiire˽`leibä ei `süüsseväʔ, tu̬u̬peräst tet́te leevä pät́si pääle inne `ahjo `panmist `lamba seere `luuga jäle˽pääle, `lamba seere `luuga tettöʔ jäĺg jäi `perrä nigu kaśsi käpä jäĺg Räp || tie `seie `persejäĺg (istu siia) Hlj; jäljeta jäljetult, teadmata, sootuks, täiesti kadus `jäljetä, tänä `päiväni ei õle lagele tuld ega `kuulund Lüg; poeg läks sõjasse, on jäĺleta kadund Pee; jällete kadunu, `suutumess ärä kadunu Krk
2. millestki järele, üle jäänu; millegi varasem asupaik, ase (millest säilinud riismed, pudemed, jäänused jne); fig järelkaja, -mõju Üks akkas `anguma, `kolmas akkas `saadu vedama ja `neljas `jälgi `kõrjama Jõh; varas jätäb jälled; `varga `jäĺgi `aetasse Mar; `saadi kurjategija jälile Trm; vikati jälil lehem jätäb piima maha, siŕbi jälil läegitäb `juure Kod; otsitess `varga `jäĺgi; `vargile `saadi `jäĺge `pääle, nüid saa kätte ike; ku lehmä vikati `jälgil käive, siis üits nisä jääss ärä, ku sirbi `jälgil, siis jääss `valla Krk; `jäĺgi pidi mindäss takast `perra `ot́sma, kohe varas lännu Puh; ta jät́t uma halva jäle˽`perrä, esi lät́s ja uma halva te˛o jät́t siiä `perrä; vihm tasu põuajäle˽kińniʔ, a põud ei tasu vehma `jäĺgi; põua jäleʔ õks paranõsõ, ega vehma jäleʔ ei paranõ Har; ta om üt́s halv inemine, koh käüse, sääl jäleʔ `haisasõʔ takah; nagla jäleʔ Se
3. end pikkusmõõt: jalg (0,30 cm) ku vari kous (~ kuuś) `d́äĺge, sõss `oĺlõ kari kodõ pulõ `aamin Lei
4. van kartulivagu vanast olli kardule jälle pääl; ma pane selle jälle ärä Hls; aa üit́s viiś kuus `jäĺge kardult üless; aŕkadrage `aeti jäĺle. kellel kasinast sõnnikut olli, sii laots jäĺle `siśsi Krk

-jälgi Ls üksijälgi

jäli jäli KJn Nõo; -jäli Muh JMd Kod Ran San Har Vas Se jälgi mööda Ma tuĺlin jäli järele rhvl KJn; jäli lätsi `perrä, sai latse kätte; `väŕsket lume `olli sadanu, selle ma sai jäli `perrä minnä; jäĺe om maha jäänu, mugu mine jäli `perrä Nõo

jälk jäĺk (jälk) g jäĺgi (jälgi) spor eP, Hls Nõo Võn Krl; jälk g `jälgi R jäle jälk `vahtida kui inimine `kõnnib vanad nakkid `seljäs Lüg; [ussid] koledad jälgid loomad Var; sial on vesi, aga nii jäĺk, et ei taha mitte `juuagi, aiseb ja jäĺk; jäĺgid teud Lai; palajass `olli vere pleḱke täis, mul `olli nii jäĺk `kaeda; vana igävene jäĺk mesterahvass Nõo Vrd jälgas

jänes jäne|s Kuu Jõh IisR spor, u S, L(jene|s Noa) K(-ss Plt KJn) Kod Hls Krk, -ss Lüg Muh I M(-śs Hel) T(jäńe|ss) V(-śs), jäni|s R(-ss Lüg Jõh; jänü|s Vai), jäne|ne Sa, jän(n)e|n, d́än(n)e|n, d́ene|n Lei, g -se S L HaLä Jä Plt Pil Krk V(-si Se), -sse RId hv Khk, Muh spor Lä, Tõs Hää Rap Sim I TaPõ Plt KJn M T Kan Krl Räp Se, -sa (-sä) Saa Kõp Vil Hls, -ssa Hää Vil Trv Pst, -kse R ? Pöi Kse HaId Amb JMd JJn ViK; (liitsõnades ka) jäne- SaLä; pl jäned Lih
1. jänes (Lepus) käi juduga `siia ja `sinna, `jusku jänis `eksita `jälgi VNg; `arga nagu jänis Vai; ergu unega - - magab nönda et jänene `lahtiste `silmadega Khk; kodused jänessed oo teist `moodi [kui metsjänesed] Muh; kui jänes põegiti üle tee jooseb, sis see ei pea jälle ead tähendama Vän; jäneksed süevad uavabu kuort. vahest `talve on uava oksad kõik jänestest näritud JMd; väriseb iga aśsa ees kui jänese saba Tür; [inimene] nii elgas kui jänes, kui säde kohe Sim; minä isegi õlen jäneśsid ajaman käenud Kod; jäness lõi `aaki tagasi; vihistab maad pidi lund nagu jäness jookseb Lai; `peĺgäb nagu argpüks jänes Krk; jäneśs istu maha, pane piip palame (hüütakse jänest nähes) Hel; ilma `kaskada, küǵel nigu jäńess; jäńest es tohi järve pääl nimitädä, ega järvele mińnen; latsel `lahkine mokk nigu jäńessel Ran; jäńesse`nahka müt́s Nõo; sa‿lõt herävellä nigu jäness kadaje pohma alh, üt́s siĺm kinniʔ, tõnõ vallalõ; mul om sääräne elu nigu jänessel, eka kõsahust ka piät `peĺgämmä Har; jänessit um `vaĺgit ja `hahku Rõu; jäness istuss iä pääl, lavvakõnõ pää pääl = mõsu pink Räp; sa heidüt nigu jäness, sul om jänese veri; kas jäness om `sisse lännüʔ. sina püvvät jänessit (öeld irvitades sellele, kes kala ei saanud); paĺlo `pulmõ sa `lähkoh, ku jänese käävä `ḱiuhhuh; sa olt kui tutt `kõrvoga jäneśs! (arg) Se; glupp ku `märteba d́ännen Lei; ku jäneseʔ huhutasõʔ [tuleb] halv suvi Lut; hahk ~ hall jänes (Lepus europaeus) all jäness, sedä `üöldi kivejänekseks `ennemält Kuu; `välja jänis ~ `alli jänis Lüg; teine on suur on aĺljänes Hag; veked allid jäneksed talvel Kad; aĺl jäneśs ja kirjukass, `musta ja `alli Hel; suvõl omma haha jänese `õigõ rammun; haha jänese omma su̬u̬n ja kadajusõn, `valgõ jänese omma mõtsan Har; valge j. (Lepus timidus) `metsäs on `valge jänis ehk `kõrve jänis Lüg; `valge jänene o litu Mus; `valge jänes nagu villad pial Mih; `valge jänes, talve on ta lume`karva `valge. tema ei saa nii `kähku joosta kui si aĺl jänes Vän; `valgõ jänese nahast saava `vä˛ega `valgõ kübäreʔ Har; ku `valgõt jänest näit – sõ̭ss tuĺl lummõ Plv || fig Pabeleb nagu jänes `keskmisel `julgal (kartlikult siia-sinna vaatajast) Jõh; Sinuga vaielda või jänesega võidu jooksta on ükspuha LNg; Tõsine nagu jänes kolmanda julga peal Kul; Suab enne valmis kui jänes kolm korda aevastab Plt; Nigu jänesel peräregi takah (linnainimesele talutöö) Se | Ehmatand nagu jänes titevoodis (öeld tühise asja üle ehmatanile) VNg; Just kui jänes titevoodis (sellele, kes alati haigust kaebab) Plt; Lahe ja mahe vastus nagu jänes tite vuodis (vana naise lahkusest) Vil || Akkad `kahte jänest `püüdma, ei saa `ühtegi IisR; Kahejalgne jänes heinad kohjast ära söönud (vargad käinud) Saa; Kas nägid jänest tee ääres kõndimas (küsitakse vastutulijalt, kes ei tereta) Kad; Soovin sulle sääserammu ja jänese julgust Rak; jäness on köŕdist läbi lähnud (kört on vedel) Trm; Temäle näidäti jänest (karvustati); Näe! sii joba jänessa nahan ~ Jänes kargab sell puhun joba (külmetajast) Trv; [lapsele öeld] mis jänese `li̬i̬mi sa `tõmbat nõ̭nage, ka sa maha ei või nuusade Krk; jänestega leib segi (väriseb külmast) Se | egä tüö jänis õle et `juoksu lähäb (pole kiiret) Lüg; ega töö jäness pole, et eest ära jookseb Lai | (ekskrementeerimisest) jänest `laskma Kuu; jänest `küütima Jõh; jänest küt́tima Mär; Kükk jänest Amb | (arast inimesest) tegin jänest, `viskasin maha, ma oli `maantee `varjus Vll; Jänesse süda sihen Tõs; Oh sa va jänesse süda Hls; Küll õli jänessenahk, `pelgäb Kod; jänes põues ~ püksis Mihel oli jänes püksis Emm; Jänes poolest saadik põuen Krk; jänesekäpp ~ jänesenahk põues ~ püksis, ~ seljas ~ pihas käib `eide `selja taga jänekse nahk `poues Hlj; Ära pea jänese nahka põues Ris; Ise mees aga jänesenahk põues Tür; jänessenahk püksin, väriseb ja tudiseb Kod; aral on jänese nahk põues Lai; kurat, nail mihil om õks jänesenahk pihan van ~ põuõn u; mi˽poisil oĺl ka jänese nahk püksen et noo om mul ka mineḱ [nekrutiks] Har; jänese pood ~ kool (mets, võsa) Jänese poest raudrahaga obuse-erkust ostma (võsast noaga vitsa lõikama) Hää; piab jänekse`puodi minema, jäneksepuest `tuoma urva`plaastert [lapsele] JJn; Ostasin jänekse puest (tõin metsast) Rak; Poiss läheb lepikusse jänesse kooli Trm; ku `juhtub, et `vällä lääb ja `piitsa ei ole, siis saab jänesepoest `osta Krk Vrd jaaniss
2. fig a. osaline (jõuluaegses) osavusmängus, kes püüab kahe mängija poolt lahti hoitavast nöörsilmusest läbi hüpata kui need kaks `jöutsid köie aasa `kinni tömmata, siis `poodi jänene üles `parde `jalgu poolt otsast Kaa; jäneśsit `püüd́mä; `hoitkõ ti silmust, ma olõ jäneśsest Se || õlgedest v rätist tehtud kuju – Phl Pst b. arg inimene `vaata kus jänes, ei `julge ära `rääkida Plt; Ole pois! Ära ole jänes! Hel; oled sa üits jäńess küll Ran c. piletita reisija – Emm d. väike linapeo, mis pärast leotamist maha istutatakse lina jänessed issutatse maha. vanass `testi suured pihud, nüid tieväd `veiksed jänessed Kod e. vahune lainehari v lainetus meri tieb jäniksi: `lained ei olegi `suured, aga vahotavad. `arja on `valge ja `murrab Vai; juba jänesed meres Hää; küll on `kange tuul, meri kõik jänekses JõeK f. (leeme) aur las jäness `vällä joosta supi seest Krk g. trääs küll ma `näitan sulle vene jänest – evoo· Ksi

järele järe|le R(-lle VNg, järä- Jõh) eP(järälä VJg; järäle Mär Vig)
I. adv (koos pöördsõnaga moodustab hrl ühendverbi)
1. (ruumiliselt) taga, tagapool; taha; kannul(e); kaasa(s), ühes; ka fig `uotan, et ta tuleb järele, `lähmä ühes; kuer `õtsib jänisse `jälgi ajab `jälgi `müödä järele Lüg; `jõudis järele `tääle Mar; minge `peale ees, ma saan järele küll Mär; peiu poisid tuld puari `kaupa järele Juu; tulekera old ies ja teene järele VMr; `võt́sid ühe silmanduse `lõnga, panid nõelale järele Sim; veab `jalgu järele Iis; kedä `surnu igätsemä, si̬i̬ minemä ruttu järele Kod; kas viisin ise [toidu] järele ehk `saat́sin lapsega Pal; tüdrukud piavad poestele tegema karva kakku, et siss piavad poesid järele `käima Äks; tuli tegi `puhta töö, ja `koergi ei `aukund järele Plt
2. (ajaliselt) a. taga, taha, maas, maha `kuida ne (kellad) järele `jääväd Kuu; kell on järele ~ järel Tür; kell jäeb järele KJn || ettenähtust hiljem teeb näid kruanu`päävi järele Kod b. lisaks, lõpetuseks siis oĺli kaks `päeva `pulma `peetud. siis kolmas päe `peeti järele SJn
3. alles, säilinud; elus mittu ja mittu `aastad on [pojalt] kiri tulematta, ma ei `tiagi kas on järele või on `otsas Hlj; isa suri `vällä, tämä jäi kahe ja `puole `aastane järele VNg; jättab oma varanduse järele `tõiste `riielda ja tappelda Lüg; `Leivapala ei `tõhtind järele jättäda, siis jättid oma ramu järele Jõh; arm o järele jään Muh; `Kerssalu jäi koa järele (so ei purustatud sõjas) HMd; [mõisnik] jät́tis ta `seia `Aabrama koha `peale järele HJn; ema suri neĺla`kümne `seitsme `aastaselt, ma jäin järele kaheteist`kümne `aastaseks Ann; siin Kõnnu mõisagi taga oli `enne tiik ja eks ta ole `paergagi järele; kaks tükki `surnuajas ja viis last on järele Kad; `pand́i uks `kińni, siis jäi `su̬u̬ja järele Pal; końt võerad saavad seda mis testest järele jääb Ksi Vrd järile
4. (ühendverbi komponendina verbi tähendust modifitseerivalt ja süvendavalt) a. ma `arvan sedä `asja viel järele ja küsin ja `kuulan inimiste kääst Lüg; [naine] `vahti järele – laps oli `surrud Vai; ma ole järele `passin kohe Muh; mene `kuula `enni järele, kudas se asi oo Mar; rehe papp `vaatas järele et ei varastatud, et tööd `tehti oolega Lih; ma `mõtlesin selle aśsa järele, see tuleb nõnna teha neh Kei; pruovi järele kas käib, ära `enne maksa JMd; pärast ikke akkasin `arvama järele, et kaks ja puol `naela on kilu JJn; küsisin seda `asja era`mahti järele, `üeldi‿t suab küll; läksin siis lähämalle ja `vuatasin targu järele, kuda sie asi üst oli Kad; me `võime seda järele `kaaluda Ksi; metsavaht pidi `metsa `vaatama järele, et `vargust ei ole Lai b. (koos verbidega jätma, jääma välj millegi lõppemist, lakkamist, poolelijätmist jne) vihm jääb järele Rid; tä `eese sõnast järele ei jätä Mar; `tõmmavad kõbera rauaga suust verd `väĺla, ku kirmid on, sis `aigus jääb järele Vän; kas valu `ańdis koa järele Juu; pärast mõisa ärra viha `laśkis järele HJn; valud jäid järele Trm; tämä jätäb pruudid kõik järele, ei võta `üstegi Kod; Ma‿i taha kiusata, ma jätan järele MMg; kui külmale järele jätab, siis ka ilmad paranevad Lai c. (välj jäljendamist, kordamist, eeskuju järgimist, heakskiitmist, nõustumist jne) Kui sa söna üdled, ta `undab seda mütu `korda järele Emm; küla tädid näävad seda ja räägivad külas järele, et sa sedasi teed Rei; akkab teise sõnu järele `rääkima, osadlema PJg; isi omast peast ei osand `ühti, mis ma `eeli `ütlesin, siis `kiitis seda järele Juu; mis üks loĺl ees ti̬i̬b, seda ti̬i̬b teene järele Trm d. (välj möönduste tegemist, vastupanust loobumist, nõrgenemist, lõdvemaks laskmist jne) kova `ilmaga `ankuri akkas järele `triivima VNg; tuul on `andand nüid pali järele ja `ilma on `pehmest mend Vai; mehe sõĺm peab olema, mis järele ei joose Rid; ole sa targem, anna järele ometi; kangast, kui tätta kujotasse, siis `lastasse tätta lasipuuga sealt poomi pealt järele Mar; side `liiga kõbaste, `päästa natuke järele Mär; lase köit järele Trm; nõnna `kange on si̬i̬ mi̬i̬s, mitte järele ei `painu MMg || vahelene leib, `pandi seokst peenikest aganad, siis `andis `rohkem järele Var e. `saadab `lapsega `käsko järele `einamalle; `Olgal on sinu vaja, `saadab `poisi järele Lüg; tä tuli `moole järele, eks ma ikke pea minema Mar; teesel pääväl tuleb käsk järele, et tule `mõisa Juu
II. postp ( genitiiviga)
1. a. (ruumiliselt) taga, tagapool(e), taha, kannul(e); kaasa(s), ühes ei me `eeste `tööga küll teiste järele saa ega jõua; [koer] nii`kangeste inimese järele õppind `joosma Mar; mis sa ot́sid mu järele Aud; läksivad `jäŕgi`müeda üksteise järele nagu aned rias Kad; võt́tis poisil jalast `kińni ja lohistas kui `suatu oma järele VJg; niidavad üks teese järele Pal; käib üksi jäĺgi mu järele Plt || ise täiś mies juakseb lipaka järele VJg b. (välj teat järjestust) ärrä õli peris ärrä, `okmańn õli tämä järele Kod
2. (ajaliselt) a. (järgnev või korduv) tie üht tüöd `teise järele Lüg; päe läheb päeva järele ja meie aeg‿sab `otsa Muh; sui köib talbe järele Mih; üks aevastus tuli teese järele Juu b. [millestki] hiljem, pärast `tuhrati. sene järele sie jäse akkas `liikumaie Lüg; `iire näkk - - `õilede järele ajavad `mustad `kaunad Jõh; jääräimes, suured nagu kapused jää järele Jäm; rukki järele sai `tehtud odra Pai; `äikese järele oo külm alate Kod
3. a. vastavalt, kohaselt, (millestki) lähtudes `kumbasi ~ `päiva ~ `tähtede järele `seilama; `laiva `luovi `tuule järele VNg; lähäd `silma järele kõhe, võid `õtse kõhe `käia, et `kierä kuhugi `puole Lüg; loo järele on neid `seitse tükki Emm; ikke `loomi tunneb kirja ja karva järele Mar; esimene ja teene katku aeg vana juttude järele HMd; läksin juhatuse järele Juu; `vilja sai ostetud ja `müidud ikke `tündre ja vaka aru järele Kos; linad `aeduvad selle järele kuda linad `liotud on Koe; pere tańsib ema piĺli järele VMr; mina vestan [puunõu] lavvad silma järele, mõni aga vestab lavvad põhja järele Trm; `kartuli kuhi õli ümargune, õled `pańdi korra järele `piale Trm; `numri järele one vikati teräd; i̬i̬rtel terve kilimitu täis `ermid õma piä järele (oma teada) `pantud Kod; kuulu järele olema nõnna`viisi Ksi; nõdu on meie keele järele omasem, nõgu on `võeram Lai; tii minu sõna järele KJn b. sobiv, kohane; vastav(alt) isäle õli mies `miele järele Lüg; kääd teeväd südäme järele, `eigä südä tie kässi järele Vai; `amba järele ~ moka järele (maitseb hästi) Emm; [saabas] ühnä jala järele, põle se suur egä; `kangeste elos kehä järele jüst nao valatud Mar; ega see vägisi olnd, see oli ikke `tahtmese järele Mär; kuolitasin ta oma kää järele `väĺla VMr; siare `ümber oli kalts, põlvest jala kõverduseni. õmmeldi kokku siare järele, alt `kitsam Lai; sialt [poolikojast] oli `poolisi `õlpus võtta, kää järele Plt || ega tema teeste järele `painu, ti̬i̬b nagu ise tahab MMg
4. midagi ära tooma või viima paras `surma järele `saata (laisast) Lüg; `lõuna `aeges tuli nooriku järele sõit Vig; Uadu tuli oma `oena järele Juu
5. (välj administratiivset alluvust või kuuluvust) `Maitli `mõisi järele õlema `meie Lüg; `Kaarma Suurevalla järele. säält me tulime `Ilbla `möisa. see on Piha järele Vll; kelle `kontori (valla) järele sa oled Trm; ta on Äksi kihelkonna järele Pal; Kalmuväĺja oli `Leedi `mõisa järele Lai
6. (välj suhtumist kellessegi, millessegi, vahekorda kellegagi, millegagi) a. `kange imu `viina järele Hlj; ta oo maias viina järele Muh; kanad oo naa `nälgäs prussakate järele Mar; mina olin koa imus ruki keevavee leba järele Mih; igav lapse järele Iis; vili armastab seda maad, on selle maa järele Trm; nõnna iso marjade järele Kod; vars igatseb ema järele, ei sü̬ü̬ MMg b. ma põle teite järele oodan mette Muh; `vaata tä järele, et tä ei kuku vee`auko Mar; `oota ja nori so järele `peale, kaua ma `ootan Mär; ta `valvab teese järele, kus ta selle ehk selle aśja paneb Juu; milla temal oli `aega viel meie järele `vahtida VMr; `mõtle selle järele sie on just tõsi VJg

järge1 `järge Sa Muh Emm Mar Mär Kse Var Khn PäLo Ris KJn Räp Se; `jäŕge Kos Krl järele
I. adv (koos pöördsõnaga moodustab hrl ühendverbi)
1. (ruumiliselt) taga, tagapool; kannul(e) fig sa elbid nii ruttu `keia – ma‿b jöva `järge Khk; vää `terve eluaa seda `lontrust `järge Vll; Sest oli iä, et tuul oli `järge, saemõ `muulõ vahõlõ `sisse Khn; noorik `sõitis siis `peimega ees ja tesed pulmalist `järge Aud; ma sai sullõ `jäŕge Krl; tulõ `järge, är‿jäägu `maaha Räp
2. (ajaliselt) tagantjärele, hiljem nutab `surnud taga. kurvastab seda nii pailu `järge Jäm; kaua sa täda `järge ikka `leinad Khk
3. alles, üle suri ise εε ning jättas völad `järge puhas Khk; `Leiba jähi oomikuks `järge; Paljalt märg paik veel jääb järge Kaa; `kolne `narlane jätab `valged villid `järge Pha; `tuhlid nõnda ää mädanend, paljas juuk `järge veel Pöi
4. (ühendverbi komponendina verbi tähendust modifitseerivalt ja süvendavalt) a. küll ma kuula `järge Jäm; enne `mötle `järge, kui sa midad teed Khk; vaadate Saaremaa külad `järge Kaa; passitas `järge kas koer on ullus läind PJg; `kullõ `häste `järge, taa jutt ei olõ jo nii Se b. (koos verbidega jätma, jääma välj lõppemist, lakkamist, poolelijäämist; loobumist jne) `linnaminik jähi `järge `jälle, jähi nöuks; `aigus akab `järge `jääma; sai `jälgede `pεεle. mette‿s jäta `jälgi `järge Khk; sadu om `jäŕge jäänüʔ Krl c. (välj jäljendamist, kordamist, heakskiitmist, nõustumist jne) laps teeb vanamale `järge Jäm; kui sa oma söna oled `itlend, siis mets `itleb selle `järge, siis kajab Khk; Peeter oo kange lindude ning loomade ääli järge tegema; See oo üks järgetehtud pilt Kaa d. (välj möönduste tegemist, vastupanust loobumist, nõrgenemist, lõdvemaks laskmist või muutumist jne) lae riivib `järge, kui `ankur `järge jooseb; obu annab `järge – äb vä˛a teise `körva; ilm akab külmale `järge `anma; süda on täis küll, aga jo see `järge ka annab Khk; Kuub on lühike, peab alt püsut `järge `andma; Küll Sander akab järge andma; Inimene peab teisele ikka järge andma ka Kaa; Jöńn jumalast `loodud, kes see tahab `järge anda Pöi; `luhva `sooti `järge Khn e. `saatavad raha, neljasse tuli kutse `järge Khk
II. postp ( genitiiviga)
1. (ruumiliselt) taga, taha; kannul(e) tule niid nobemidi, sa‿p joua mo `järge Jäm; keib paigal mo `järge kut koer jooseb `järge; tule mo `järge, küll ma `näita Khk; köis jääb vahest lohisema rataste `järge Vll; Ma lähe täna ise adra `järge Pöi; ragi lohistatse puadi `järge Muh; meto tükki ühötse `järge Mar; üksteise `järge, kannul PJg
2. (ajaliselt) a. (millelegi järgnev) midu sidu püha ükstese `järge Khk b. pärast pika vahega [lehm], siis vassigu `järge lüpsab natuse; kevadine püi aeg see on jüribe `järge, `ristabe `aega Khk; kut ma kahe `järge (pärast kella kaht) tuli `siia Mus; vihma `järge `jälle `kange tuul Pöi; `niide panemise `järge saab kangas `soase `pandud Aud
3. a. vastavalt, kohaselt, (millestki) lähtudes uiema moe `järge `tahtvad `käia Jäm; äks rohi kasu ikka `rohkem maa `εεduse `järge; laev triivib tuule `järge; poiss on nii Anne `järge (sarnane) Khk; ma tee ise oma `tahtmise `järge, minu aru `järge piab ta olema; `Määruse `järge pidi kõigil lokulaud ölal olema; Tuulingud kutsuti sii pere nime `järge Pöi; `päeva `järge vaadati `aega Kse; mu lugõmise `järge pidi nii olõma Räp b. sobiv, kohane see jökk on nii mo ihu `järge; jala `järge kiŋŋad Khk; Jahupuder oo vanainimese amba järge asi Kaa; See ösna vana inimese `amba `järge (maitsev) Pöi
4. (midagi või kedagi) tooma või viima `oome minnasse massina `järge Khk; mene arsti `järge Kär; Seda paras surma järge saata, siis aigel aega patust pöörda (laisast) Kaa; ma tuli nüid või `järge Tõs
5. (välj administratiivset alluvust või kuuluvust) köŕts on selle küla `järge Jäm; Indu küla on Ansiküla kihelkonna `järge Ans; see Eeringsaar - - oli `Loona `möisa `järge Khk; `Vatla oli `Virtsu `järge Var
6. (välj suhtumist kellessegi, millessegi, vahekorda kellegagi, millegagi) a. ta igatseb oma lapse `järge Jäm; menel tüdrugul perse kipitseb paigulist isaste `järge Khk; kanad on nii `kangest kanepi seemeste `järge Kaa; [veised] oo `maiad leva `järge Vll b. ta peab mo `järge `ootma Jäm; vaada lapse `järge Khk; Äi tee kes su titu järge peab vaatama, ise paneb aga kodunt laksutes minema Kaa
III. partikkel (tähenduslikke seoseid sõnaga järg1) a. korda, puhku ma söö omingust `järge alles Muh; olen ika veel umigust `järge `voodis Emm b. (millestki) peale, alates `öhtist `järge pεε `aige veel Khk c. (ajaliselt) poole, -poolne, -poolik see oli ühnä omingost `järge (hommiku poole) alles Mar; kevadest `järge (kevade poole) Mär; siis piab minema omikust `järge `poodi Ris; `paerga on ommikust `jäŕge aeg Kos; sii `juhtus nii sügisest `järge KJn
Vrd järgi1

jätma `jätma(-mä), (ma) jäta(n) (-ä-) eP eL(`jät́mä Vas Se Lut, [ma] jät́ä Se, part jättünü(ʔ) Urv Har[jättänü], d́ättanu Lei); jättama, jätta(da), (ta) jätab Khk Mus Kaa; jättämä (-ma, jättama) -dä (-da) R(-mäie Lüg, `jätmä, -ma Lüg Jõh IisR), (ma) jädän Kuu VNg Vai, jättän Lüg Jõh IisR; imps jää- spor R, Sa Emm (jεε-) Lä Tor K Puh; jäe- VNg Lüg IisR Vai Khk Vll Muh Lih Kir spor Pä, K TaPõ KJn M T Urv Har Plv Vas Lut; jäte- Vai(jäde-) Hi Trm San V(jät́e- Vas Se; d́äte- Lei) (tähendusrühmade piirid on väga tinglikud)
1. (edasi) olla laskma a. mingis olukorras või seisundis `Istuvalla `täüdüb `tuhli `kuorida, siis ei jädä `selgä `haigeks Kuu; jättas `akna `aagita; ei `õska `kündä üväst, jättäb vao `tervest ja `tõise `künnäb, jättäb `vüötilisest Lüg; mineva sügise `jääti keik `lambad eluse; ma `jätsi pesu veel `kuivama Khk; ega `aava‿p vöi lögaseks jätta Krj; kui ein naṕp oo, siis `jäetse kulusse, `niitmatta Muh; Aes löngavihi segamisti ja jättis poole kerimesega Emm; söad `jätvad naised leseks; sandid lapsed jätedaks söömast `ilma Käi; kuib oo üsna kõloks jättend selle vella (vilja); jätä mend rahole Mar; ei viisi `einä `niitä. mutku jätäb `kaari `võlga Vig; Mõni koolilaps jätab õppimise `loisku ja hooletuses Hää; `jääti ikke `inge see viie`tei·skme `aastane pueg Pee; nied on `seeki `jäetud aisad, neid põle vaja VJg; ei tõhi kodo üksi jättä Kod; ku vikadi rahu `jäeti, `panti iki kaari ala Krk; vanast `jäeti vaśk siss kasume kui ta ää lehmä poig olli; ma jätä ka ta (lehma) `kinne, ei nüssä enämp Hel; ku‿sa midägi `ot́sma lätsit, ta‿s jätä su konagi ilma Nõo; ka‿sa ussõ kińni˽pańnitõ, vai jät́it vallalõ San; lät́s ärʔ, jät́t mul `vańkri `pu̬u̬ldõ `vinna Urv; suurõ valu ja ädäge `jätse kõ̭iḱ unõtustõ Krl; kõnõla neile, et `jätke minnu rahu, na omma mõtsalisõ, ei jätä naʔ Har; Ann jät́t hobõsõ `saisma ja `vahtõ Rõu; Ku ahi tühäst jätete, sõ̭ss tuĺl leeväst vaheʔ, lõppe leib rutto `otsa Räp; ku ar ĺat sugu suurõst, maha ai (ei mahu) inäp `tallo, võt (eks) sis tulõ ar jättä muni `võ̭õ̭rast (loobuda sugulaseks pidamast) Se; maa jätet `süödüst Lut b. (koos ma-inf abessiiviga; lause sisult eitav) jättis `linna minemata Mih; ta on edev, ega ta ei jäta seda `rääkimata Ris; `jääti söömata ka lõuna, kui ei osand `kosta Ann; mia jäti kah `tääḿbe tuapõrmandu `mõskmade Hel; kes tu toda jätäp tõstele kõnõlõmada Ran; ta jät́t `terveni arimada miu rüämaa Puh; `väega alb ja üle`kohtune inimene, ega `jummal seräst `nuhklemada ei jätä Nõo; oh `jätke `täämbä `kapsta `aida `lõikmada Ote; ta om jättünü `väŕjä `haaki `pandmalda Har; ma võinu tu̬u̬ raha jättä `masmada kah Rõu; mõts jäteti `külvmädäʔ Plv; timä jät́t tegemäldäʔ Se c. kuskil, mingis kohas ema `ketras, jättas vokkile `värtnad `pääle; Süäd `jääti `liede Jõh; miä jädin tama kodo `joude `istuma Vai; ema jättas lapse maha, es vöta `kaasa Mus; ää jäta tanu mehe külje `alla Muh; Meil `viitaks löödid `õhta `merre ja `jäetaks senna`paika, püiavad isi Hää; ää jäta kätt vahele VMr; on jätt nisu maha (sirbiga lõikamisel osa kõrsi kasvama) Sim; kos‿sa rikass võid jättä kõrvale, piäd ike `kutsma; tõese raha jät́t `sisse, peremehe kätte Kod; müristemine jät́s vihma maha, nüid akkass vihm sadame, nüid änäp üle ei lää kunagi (sajust, mis algas äikesega) Krk; täl si asi süd́äme pääl, tahab iki ärä kõnelda, süd́äme `pääle ei taha jättä Ran; egass maha ei jätä `ainu, kaste tulep `pääle, piap rukka panema Nõo; surnu lätt maa päl alvass, `aisamõ, maa pääle ei saa jättä tidä San; sa `tuĺli äräʔ ja jät́i latsõ ni kauõdõ Har; `Varga - - jätivä raha kõ̭iḱ sinnäʔ `paika; Ta ei jätä palavahe pattagi Räp; kartohkmuld vaja `äeśtä, sińnä om `kaibjil paĺlo kartohkit `maahha jät́et Se || fig Jättas `kuoli kus seda ja teist IisR; kui `aksid `vöitu ajama, siis `jätsi möne `ända (endast tahapoole) Kär; jättis kopsud `kraavi (sai rindel kaevikus tuberkuloosi) Rid; kate siĺmä vahele `jäetu (jäetud tähele panemata) Ran; ma paremb jätä ammaste `taade (ütlemata) tolle sõna Puh; tõne tõist ei jätä puu `taade (inimesed hoiavad teineteist) Rõn; ma hiidä iks vanaʔ `rõivapulga kohe `vaŕjo, noid jätä äi˽silmä nätäʔ Rõu; võta või ~ ehk jäta vöta vöi jäta, üks kut üks, nönda `ühte nägu Khk; võta ehk jäta, aga see oo ikke see küll Mar; see on – võta ehk jäta – tema JMd; võta või jäta, täiesti `ühte nägu Plt; Võta˽vai jätäʔ, taa lat́s u̬m `õkva i̬mä suust sadanu Rõu
2. (midagi) tekitama või tegema kui `niie silm on `katki, siis jättap [kanga] tiba Jõh; `kolne `narlane jätab `valged villid `järge Pha; varas jätäb jälled, siis `varga `jälgi `aetasse Mar; jäta vahe vahele Kse; tõkked tehetse jõkke, keskele `jäetse auk ja `sinna pannetse mõrd ette Aud; jätab tombud lõngale `sisse, ei `oska kehrata HJn; kõik `rõuged ei pia `jätma `armisi VMr; este `jäetasse üks pääv vahele, siis kaks `pääva, siis tõmmatasse veel viimast ja siis jääb [lehm] `kińni Lai; kes ei `oska äste `niitä, jätäb külleluud, jätäb kumõrad jooned aena kaari `pääle kasuma Ran; `rõ̭õ̭ndiku `jätvä [kangale] `sisse, kui alandikku `laskvaʔ Räp
3. a. säilitama, alal hoidma (ka jälle, järel[e], järgi, manu, perra, üle jätma.) tuluke põletas `vällä, ei jättand `ilpugi `mulle `rohkemb kui `selgä; te `tõite `mulle `vaarikaid. `puoled jättasin `omsest Lüg; `Leivapala ei `tõhtind järele jättäda, siis jättid oma ramu järele Jõh; ää söög `keiki ää, jäta pire üle ka Khk; ma`jätsi oma levaosa ikka vεhese ööl (õele) Käi; emisepõrsas saab ostetud ja siis saab see elo emiseks `jäätod; `määlestuseks siss ikke `jäätasse Mar; vikatil on `liiga suur suu, jätäb `rohto vahele Juu; kui siga tapeti, `jäät́i sia pia kohe jõulust VMr; vanass `jäet́i esimäsed pojad isäle abiss Kod; `lu̬u̬mi `jät́sid üle talve niipaĺlu kui sa arvasid Pal; `sirge pikä õle, mis sidemidess jäets Krk; aga eńg jätä `alla; no siss `jätseve `järgi koha `pääle, es ajave tedä ärä Hel; võib olla ei oless [kallaletungija] midägi `tennu, oless elu vaśt manu `jätnu Nõo; `massa `aiguss ei jättev, tollele ei saavet kudagi abi Rõn; ega ma `tastki˽ei˽saa kõ̭kõ neile kõrragõ `anda, tast piat tõsõss kõrrass ka `jätmä San; jätäʔ alalõ Krl; Koikkülä pu̬u̬l om mõ̭ni kotuss talusist nii lakõ et ütte maia ei olõ sõda pääle jättünüʔ Har; sa sü̬ü̬t [supil] sao alt `väĺlä, jätät nõrga `perrä; varass jätt vaja `saina, a tuli ei jätä˽midägiʔ Rõu; minnoge ilmatoest jätetä ei Räp; tõõsõ vasigõ jät́i elo pääle Se; härgvasigakõnõ jätetäss suu pääle, suu (sugu) tõbrass Lut b. (pärast surma või lahkumist) alles või pärandiks jääda laskma jättab oma varanduse järele `tõiste `riielda ja tappelda Lüg; `kuoli ja jättäs `naine ja `lapsed järele Vai; suri ise εε ning jättas völad `järge puhas Khk; tä on tõstamendi järele jätnd Mar; ku ärä koolep, piab kõ̭ik maha `jätmä Nõo; jät́t paĺlu `võlga maha Krl; timä `võ˛et́i ärä ja ma jäteti `perrä; esi lät́s ja uma halva teo jät́t siiä `perrä Har
4. ära või üle andma, loovutama; hülgama, mitte kaasa võtma `meie lähema `vällä kodont, jättäma kõik `teie `uolest Lüg; sene `raamado jädän `siule Vai; läks ise εε, jättas lapsed `saatuse ooleks Khk; `lapsi ei jäteda nüid sedasi ilma jäuks Rei; teise `kraesse jät́tis selle tegemise Lai; ta jätt alasi uma tü̬ü̬ tõsõ `kaala; kae ku laiśk ta om, ta jätt uma tü̬ü̬ tõsõ kätte tetäʔ; no ei jäedä inemiisile piimä `hämme Har; vana riśtkhaina jät́i kaŕa ala Se || lahkumissõnu ütlema, soovima jättasima jumalaga ja tulima tulema Lüg; juma- laga`jätmise aeg on kää Vll; jätame ead `aega Muh; siis akkas jumalaga `jätmene ja kojo minemene Juu; sügise ku linnud ärä `lendäväd, käeväd jumalaga `jätmän, nagu tänäväd inimess Kod; jätävä jumalaga ja annava suud tõene tõesele Nõo; jätiväʔ `tervest ja lätsiväʔ tarõst `vällä Se || fig Kui tämale kedagi `annad `pruukida, siis jätta kuhe jumalaga. Ei sie enamb tagasi `anna IisR
5. (hrl ühendverbina) a. lakkama, lõpetama; (ajutiselt) katkestama; (millestki või millegi tegemisest) loobuma, taganema (jälle, järel[e], järgi, katki, kohe, maha, perra, välja, ära, üle jätma) Eks pea merel`käümise järel jättämä ja `heinäle hakkama Kuu; minu `lehmad jättasivata puha `piima `vällä VNg; jättas `lapse ja `naise maha Lüg; sie jättas `ammeti maha Jõh; jädämo se nou `katki Vai; lind jätab `kergesti pesa üle kut inime see lövab Jäm; jättas nöu `jälle; ajab oma `kiusu alati, äga ta oma `kiusu‿b jäta; `piame töö käsile `jätma Khk; lammas jättis talle üle, imeta mette Krj; sa pead oma sönast ka järele `jätma, mes sa oma `jönni üksi aed Emm; see pöle lesk olnd, see jättis oma mehe kohe Rei; [ilma prillita] ei näin kojoda, ei näin `lönga üles vötta ega maha jätta koa Ris; me `jät́sime korra selle nõu valeks (~ kat́ti) ja nüid oleme mitu `korda kahatsend Juu; jät́tis kauba `kat́ki Sim; `jätke järele, mis te `ullate; ei jäta `joomist Trm; joer suab viimäte magu, enäm ei jätä `jäĺgi kuhegi; tämä jätäb pruudid kõik järele, ei võta `üstegi; mahajäetud taluase; ei jätä õma `võitu, tahab aga `minnä. kiälä või ärä kiälä Kod; kui külmale järele jätab, siis ka ilmad paranevad Lai; mina oma sõna ei jätä KJn; jätäv piibu maha, ei `tõmba `piipu; me jätim einäteo poolikul Krk; vihm `vaibub, jätäb saost `jäŕgi Ran; jätäme nüid `perrä, teeme ommen ommuku Nõo; Ega must ei jätä `mu̬u̬du Urv; mu poig om ka jumala maha `jättünü Har; `palka ma‿i jätäʔ, mis ma `ti̬i̬nnü olõ Räp; täl om `süämehe lännüʔ, tä jovva‿i inäp `maalõ jättäʔ (poisist ja tüdrukust) Se || mitte harima; söödis, kesas olla laskma põld on maha `jäätud Kär; jätt maa on ikke viletsam maa, ega teda muidu maha ei `jäätud Sim; peremi̬i̬s ja perenaine `aava ütsinti talun läbi ja jätäve põllu maha Pst; maha jäet maa Hls; maa puha maha jäet söödüss Krk; kaara kõŕs `jäeti maha, jäi kesäss, kos tõnõ `aasta rügä tet́ti Kam; `kõlbmadaʔ maa, mis um jätedu maha Rõu || vihastuma kui `jälle miäle ära jätäb, ei `kõlba kohegi Kod b. vähendama, alandama (alla, maha, tagasi j.) ma jädän vähä ala [hinda] Kuu; jäta sugu maha (odavamaks), siis ma vöta εε Khk; irmus tugeb `kõrge reńt. ei jäta `reńti maha Mär; lehm jätab piim vähämal Ris; lehm jätab jo piima tagasi JMd; kui sa võtta tahad. ma jätän `sulle `alla viis `seńti Kod; perremiiss jät́t `reńti maha; mul om üt́s lat́s jala`ju̬u̬skja, tu̬u̬ jät́t mul mitu `sammu tagasi Har || vähem tegema kas vana oo `jätnud mõness nuaress vihu tagasi või pihu tagasi Kod c. (selleks päevaks) tööd katkestama, (õhtusele) puhkusele jääma jättama `õhtale juo vai? `omme on ka päiv Lüg; `jätke ju (`lauba) `õhtale Lai; jätäme `õhtul kui pee (päike) `viirma nakkap Vil; `jätke pääl `õhtu jo, minge är magame; nüid `jätke `õhtuss; ma oss ammu `õhtut jätten, ma tahass är lõpete; me olem pu̬u̬ĺp̀e `õhtu iki pääväge jätten Krk; tähe om joba `taivan, jätäme joba õdagule Nõo; miś ti˽ni kaua olt, `jätke˽jo õdagullõ Rõu
6. (ajaliselt) edasi lükkama, pikema aja jooksul tegema; (millegagi) venitama, viivitama jädän sene tüö `ommest VNg; jättama nüid selle tüö edespidi; jättäb kõik `asjad `liiga `pitkäle Lüg; jätab see edasi teiseks päävaks Khk; jätame selle jutu kat́ti, jätame teeseks korraks Juu; jätame `kapsaistutamise `omseks JMd; ühest päävast `teise `jätma VJg; ei õle üvä ku `kaugess jätäd; jätä edesi, mul ei õle `aega tänä `tulla Kod; jätä ommeness si̬i̬ minek Krk; mis‿sa jätät nii pikäle tegemäldäʔ; ma jätä `kanga pikembä ao pääle kotaʔ Har; mis‿sä ta aśa nii pikkä jätät, ti̬i̬ʔ iks rutombide ärʔ; Nimäʔ es jõvvavaʔ uma `tü̬ü̬ga ja pidiväʔ `matmise `jätmä tõõsõst pääväst Räp
7. a. mööndusi, järeleandmisi tegema (ala, järgi, perra, perile j.) ei sie oma `kangust jädä VNg; ku `ommegi `ütlemist, tõene jätäp `järgi, ei `vaidle enämb Nõo; Tü̬ü̬ inemine t́ä om, a˽sõ̭nna sullõ t́ä `perrä ei jätäʔ Urv; tu̬u̬ om hää inemine, tu̬u̬ jätt `perrä Har; ku mu `õiguski om, mina jätä ala; siss riśtesä es tahaʔ minnä, a toolõ ka perile es jätetäʔ Se b. rahulduma, andestama; (mitte) kätte tasuma `laimab send, kas sa seda jätad Kir; ega seda ei `jääta ka Kei; ega ta sellega jätt; ega ma `talle seda ei jäta VMr; andeks jätma andeks andma vana eläjä ta meil om, jätämi `ańdiss tal Hel; esä jät́t vahelgi `ańdiss, a sina ei jätä konagi Nõo; see kõrd jät́t esä `ańdiss, ku tõnõkõrd vi̬i̬l ti̬i̬t, siss andass haku hanna alaʔ Har; jätäʔ mullõ `ańdiss Plv

kaaksutama deskr karu kõndimist matkima `kaaksutas karu `muodi, tegi karu `jälgi, ise pomises, `nõidus Lüg

kalandi kalandi kalasaba-, kalasabamustriline kalandiriie; kalandikiri (muster); `teeb suri kalandi `jälgi kus ta läbi leheb Khk

kaotama `kaotama, `kaota(da), (ma) `kaota(n) Lüg(-ta) Vai(-mma) Khk Vll Mus Muh L(kajo- Vig) spor K, I T(-tõmõ, -tõde San), -tem(e), -te M(-ta Trv), da-inf `kaotaʔ, -daʔ V(-tõmõ Krl; [ma] `kaoda); `kaotama, kaodata LNg Rid HaLä; (ma) `kaodasin Saa; `kautama, `kautada Kuu([ma] `kaudan) Hlj VNg Sa Phl Mar Kse Var spor PäLo HaId Jä I(-ta Trm); `kautama, kaudata Rid HMd spor HaId, Amb VJg; `kaudama, `kao- Hi(da-inf `kauta, -ao- Rei, `kaudada Emm; [ta] `kaudab Käi Rei); `kaatama, kaadata JMd, `kaatata Kod ([ma] `kaatan); `kaatma, `kaata, (ta) kaadab, kaade- Käi; kaada- Kei Juu Jür Sim Koe Trm
1. kaotsi minna laskma, ant leidma olen `kautand nua VNg; ku minu oma `vällä `kaotad, siis `õsta `mulle uus asemelle Lüg; `vardad ning keik ma `kauda εε Khk; ärge `kautag mitte mo keppi ää Vll; Täma peab oma asjad köik äe `kautama Pöi; ma `kaotasi raha ää Muh; sina se keige suurem `kaatija jüst oled Käi; Kus `kohta sa selle `vetme ometi `kaudast Rei; lapsed `kaotasid loomad `metsa ära Mär; [kanad] `kautavad ju sui pesad ää Tõs; `Ühtegi `aśja käde anda ei või, kõik `kaotab ää Khn; `kamre vöt́i se ma `kaotasin mito `korda nönna ää et Ris; ädapärast lõid isi `alla, kui obune `kautas raua ära HMd; ärge ää kaadake Kei; kuhu neid nuge `kautakse Amb; küll tema on üks igavene `kautaja VMr; kuda ma sülegä tu̬u̬n, `kaatan ärä Kod; nää‿ńd, `kaotasin oma `varda ää ega leiagi enam Plt; mis sest väitsest `osta talle `kaota Trv; si o ärä `kaodet, sedä ääp kätte ei lövvä Krk; mõni kaotap oma asja kõik ärä Puh; kui sina laolatuss sõrmusse nii ärä `kaotat, et esi ei tiiä, tu̬u̬ tähendäb `alba, mi̬i̬ss koolep sul ruttu ärä Nõo; ei tiiä midägi olevat `kaotanu Ote; kaot́ suka`varda ärʔ Krl; ma olõ uma käänedü `pääga väidse vällä˽`kaotanuʔ Har; küll sa olõt miiss `kaotamma Plv; ütte `pri̬i̬si sai kõ̭igilõ `haḿmilõ vinäld (küllalt), ku ar˽`kaoda as õ̭nnõ Vas
2. ilma jääma, minetama a. (varanduse jm omatavaga ühenduses) `sakslane `kiidab et `suured `võidud, aga `kaotab ikke oma mehi ka Lüg; kanad on tiivil, `kautavad `sulgusid ning `ehmid Khk; selle palava ja `parmudega lehmad `kaotavad piima koa ää Mär; tiä, tääl oli sis jalg `aige, kas sis sellepärast kajotas piimä ää Vig; `kautas oma koha Kos; sie kaev ei `kauta [kuivaga] vett; siis akkab kaśk oksele, siis ajab niisugust `vahtu, mahl jääb isegi väheseks, siis kaśk ei `kauta lehetoidust JJn; lehm `kautas piima ära Trm; siemet ei taha `kaatata Kod; `joomese ja `kuarti `mängimesega `kaotas kõik oma varanduse Plt; kaot́s oma ammadi Krk; mes suure `küĺmuse om `kaotanu, tu̬u̬ om `loiske Ran; ku vili om ära imbunu, siss om ta maitse kaotanu Ote; vi̬i̬ `kaotass arʔ, läpü `laskva läbi vi̬i̬ Se || fig läät püvi `püündme, `kaodet kana ärä Krk; mingu ui˽püvve `püüdmä, `kaotat kanagiʔ Vas; püvve läät `püüdmä kaotat ar kana (kaihh tulõ inne ku kasu) Se; läät püvve `püüdmä, kaotat ärʔ kanagiʔ Lut b. (seoses inimese füüsilise ja psüühilise seisundiga) `kaotab oma `tervisse `sinne Lüg; [joobnult] tä `kautab `möistuse `rohkem kut üks teine Khk; ta on `mõistuse `kaotand Kei; tema on oma `kuulmise nii ää kaodand Rap; neid om `aigit, kes oma `mõistuse ärä `kaotess Hel; vanan `kaotat kah `kuulmise ärä, ei kuule enämb `väikest kõnet Nõo; ku latsõl läädsäʔ, sõss piät teda pimmen `hoitma, muud́o või silmänägemise `kaotadaʔ Kan; mõ̭ni `kaotass ńäo ar `varra, lätt ruttu ilotust, ni lät `varra vanast Se c. (seoses abstraktsema kasutusega) jumala `süämest ärä `kautama Kuu; `kautas `julguse Hlj; metssia `põrsastegä on jah, `neiegä võid `varsti elo `kaotata Lüg; tohi `julgust `kauta mette Khk; kui ta `julguse `kaotab, jääb ju arast Pal; si̬i̬ om `julgust `kaoten `eńdel, ei `julge ette `astu ega kõnelde Trv; peremi̬i̬ss läits oma vara mant pakku ja kaot́ elu ka ärä Rõn; kui nu̬u̬˽võĺsiss tuńnistasõ mu `ütlemist, siss ma˽`kaoda uma nime Har
3. kõrvaldama, hävitama a. kahjustama, rikkuma; kehtivust, kasutust jm minetama reńt kaudati εε, arvati ostu rahaks Khk; nooremad inimesed on selle ää `kautand, [sõna] emm Kaa; kui `rasked `vihma tuleb, `kautab vilja pöllu pealt ära Krj; [parunid] nee pidid `saama ää `kaotet tükkis Muh; nüid nee tuule`veskid on änamald jäuld εε kaudat Käi; kui me `kooli akkame asutama, siis `kaotame `lähkripoisid koa ära Noa; mõesa kaotati ää, jaotati ää Mih; ja `sinna `korjab vesi ja, see `kaotab `jälle siis rugi `seemne ää Tõs; `vasta tied läks aed sai ää kaodatud Ris; käsk `ańti küll aga nüid kaodati ää Juu; aga nied olid `erne seĺsid mis sedaviisi, kõvaks ikke `jäivad ja - - nied `kautati ikke ära kohe KuuK; neid rahasi põle kaua `aega `nähtud, nied kaudati `ammu ära Amb; `kautasivad piirid ära VJg; `lõune tuul `kaotab kala ära Vasknarva rannast Trm; `mõisa `kaatas ni̬i̬d talud ärä Kod; ni̬i̬d (aidad) said siit ärä `kaotud `jälle ja, ja `siiä `tehtud kajo KJn; igal talul `oĺli oma saunami̬i̬s, nüid on kõik `kaotud Vil; jänes om `kange `jäĺgi `kaotem; `varga `kaotev ka `jäĺgi Krk || fig kadedus kaudab kalad merest Käi; `tütred ja täkud on talumaja `kaotajad KJn; kassik `kaotep, konnak kosutep, si̬i̬ käü latse `pihta, enne või last konnak ütelte ku kassik Krk b. parandama, ravima see `kaotade läkaköha ää Muh; sügelesed - - küll oo need kurjad ää `kaotada Mar; kitsi käe sees - - pannasse `veltse punase lõngaga kinni, `kaotasse ää jälle Vig; sauepoolikud on visa `kaotada Mih; ja kus see, mis ma kilp`näärme ää `kaotasi, kus see pet́tis mind Aud; sa ei `kaota oma köha ää Ris; mis maast ohatand on `kunstlik `kautada HJn; sie rohi oli sügelemise ära `kautand JJn c. füüsiliselt hävitama, surmama; aborti tegema `kaotas [lapse] `vällä, kenegi `silmad ei õle `nähned Lüg; ma `kauta sea ära Jäm; Metsa [talu] tüdrugud olid oma kassipoja ää `kautand Khk; [hobune] lähäb maha `löömese `alla, `kautamese `alla Pha; Lambi õli on see mis täid äe `kautab inimeste ja `loomade kallalt Pöi; see on nii tohm koer, piab ära `kaotama kohe Rid; tia kas näid (vareseid) oo vähemas äävitud, ära `kautud `miski asjaga Var; kis vanaste last `kaotas, se `nüidne asi. nüid paegal `kaotasse ää PJg; prussakid ja `kiĺke saab rohudega `kaotud Tor; võtab neid `rohtusid `sisse ja `kautab [lapse] ää Kad; ängastama, see on teist ära ävitama või `kautama Sim; ärä `kaatasid vene `keisri Kod; oli ikke paks, aga nää nüid `kaotand ää, põle kedagi enam Plt; kalbusse juure kaoteve kirbu ära Pst; lehmil oo ka maoaaje,- - uisarohi ei kaotavet neid; `sahvrań, sii olevet latse `kaotaje Krk; esi ma‿i taha pattu tetä, esi ennäst ärä `kaote Hel; ar kaot́ vüü alt Se
4. kaotust, kahju kandma, või(s)tluses alla jääma, ant võitma kie (kaardimängus) `ühte `puhku `kaotab, eks sie saa `kahju siis Lüg; Kump `kautab [kihlveo], pudel viina Pöi; `vaenlased on `kaodand Rei; `sakslane `kaotas suureste ja venelane `võitis Juu; kumb `kautab, sie läheb VMr; vainlani kaot́ oma sõ̭aväi ärʔ Krl
5. kudumisel silmi kokku võtma, kahandama sukka `kautama Kuu; tuleb sukka kaodata; `varda ääre pialt akati iga ringi aeg `kaotama Ris

kapukas1 kapu|kas g -ka spor L(-o- Vig), K Iis, -k g -ga Emm Phl, g -ka Khk Kod; kabu|kas g -ka Jõe Kuu(-gas); n, g -ka VNg; kappukas Hlj RId; g kabuka Vai
1. sokk, lühikese säärega (meeste) sukk Juba sul vanamees o `jälle kabukad purud; `Varsi pead hakkama `uute kabukuiega `käümä Kuu; `pruudi `puolised `saivad sõrm`kindad ja kappukad Lüg; mie `etsisin kabuko Vai; kapuka ja `pastla `jälgi oli niikui luige `sulgi Han; Kapuki `kańti talve teśte sukade pääl Hää; vanad kapukad olid `jalgas Hag; kapukas käib meestel `jalges Juu; `talve pane kolm-neli `poari kapukaid `jalga Kos; ma toon mõedan, kas teine kapukas on pikem Ann; vot kos mies pani õmale raha kapukasse Iis; sukkadel siared `kat́ki, kapukatel kannad `kat́ki Trm; kapukad õlid jalan Kod || vana kasukas, vanamoodi kleit – Kod || labakinnas – Khk Emm
2. a. karvased jalad (hobusel, kanal) `jalgade `küljes altpitte `polve akkavad kabuka `karvad VNg; Nägu mõne kanal on jalad `suĺge `kasvanu, sel siś ka kapukad jalas Hää b. fig kes väga viletsalt käib, sel `ööldi olema kapukas jalg; teine obune kua `lahke sammuga, teine on kapukas Sim
Vrd kapak, kapats3, kapet(as), kaps3, kapus1, kaput1

karja|koer ega `undist `karja`kuera saa Lüg; kes `karjas käivad, nee on karjakoirad, öpetad ta `välja, et ta `loomi kogu ajab Krj; Karust ei saa karja`koera. Si̬i̬ on, et ühest uĺakast või joobakast ei saa ääd `nahka Hää; kui juaksik eläjäd one, kõhe lähäb kallale, kes üvä karjakoer one Kod; karja koer paelu ei piä `jäĺgi KJn; selle koerast ei saa karja `koera, kedä nöörige `veetäss karja manu Hel Vrd karja|krants, karja|peni

keereldi keere|ldi S, -lde Käi, -ĺdi Trm; `kiere- IisR, kiere- JMd VJg
1. viltu; kõveras; vaheliti Kiel õli `kiereldi `suussa, miel õli mõtteldi `piassa rhvl IisR; aid `vaibund keereldi, saab tale argid ala `panna, muidu leheb tükkis küljeli Khk; nää mool on kääd nii keereldi (liikmed haiged) Kär; Obu oli nobe ning tee auklik, nõndat rattad keereldi `järges; See asi äi istu, sii oo midagi keereldi Kaa; Eks sa kuju keereldi aasad, siiss venib vähem Rei; ree aasad lähtvad keereldi Phl; tie on nõnna kiereldi `tehtud VJg || koira perse ikka keereldi kui ta jooseb, ajab teist `külge keereldi ees; `näätse kui keereldi `jalgadega see keib, teeb suri kalandi `jälgi Khk
2. keerdus; puseriti Möni puu kasvab metsas keereldi, see oo sańt `luhkuda ka; See oo nii keereldi, ät seda‿b saa kuidagid `lahti Khk; resa `ambad on suuss na teisepidi keerelde Kär; Taal sukad üsna keereldi `jälgas Rei || kõveras kiereldi `aeles muas JMd
3. kõõrdi Kellel `keered silmad on, teine silm vaadab tese külge, sene `kohta ööda, et ta vaadab keereldi. Ähk kirmab `jälle Rei Vrd keerd, keerdus, keere1

kelk1 kelk g kelgu K I M TLä San u Krl Räp, kelgo Mar Mih, `kelgu Jõe VNg(-ie-) Jõh IisR, `kelgo Lüg Vai(n `kelko), `kelga Kuu; kölk g kölgu S, kõlk g kõlgu Pöi Muh Khn
1. väike jalasveok või -sõiduk siis isa pani `toised (lapsed) kaik `ühte `hunniku `kelgale, s‿`kelgaga vedi `sauna Kuu; laps tahab `kielguga `soitada VNg; `lapsed `lähväd `kelkodega `liugu `määle, `istuvad `kelko `unniko Lüg; `saksad `soitvad `saaniga, miä `vaine `kelgoga rhvl; siis votti miu `kelgoga `pääle Vai; kölgud kaa ree `moodi, pisised pakud sehes, jalased muljutud; vabanikud vädavad `talve `oksi `kölkudega Khk; `talveti keisime kölguga `liugu `laskmas Jaa; Kölgud tegime sii ise, metsast sai kaks kövert `kaske otsitud, nendest sai jalased; Sa just kut kõlk `järges (aina sabas) Pöi; võta kõlk järele ja mene puid `tooma Muh; Sool on ikke suur kölk, na noor regi Käi; kui `palju lund `olli, ta kεis kölguga Phl; send oleks paras kelgoga `metsa vedada Mar; Kelgo jalased `piavad olema kasond kõverad Mih; Kalamehed vädäväd `talvõ `kõlkõga mut́ta ning kalu; kõlguga käüsime lumõ mäe piält maha `lasmõs Khn; kelgudega läksid `jäĺgi möda PJg; ti̬i̬ mul kelk, ma tu̬u̬n isi peip‿`puuksed ja sebävitsad Saa; talvel vedäs kõik omale kelguga koju Juu; `enne ikka aŕjakad - - käisivad `kärrudega ja `kelkudega JõeK; kelguga on ia määst `alla `lassa Iis; lapsed kõik kelgudegä ange õtsan; kelk one nagu listregi, paenargid ja kassad piäl Kod; kelgul olid painutatud jalassed nigu reel; isa `mulle `kelku ei tehnud Lai; [kauba] juudid käisid obosega, aga arjukad käisid enämästi `kelkudega KJn; latse sõedava `kelkega `talve Puh; kelgu talla olliva ravvatse, kelk läits nigu üits vurin tolle `pü̬ü̬rälliga Nõo; soome kelk tõukekelk `mendi valatama, `palju `nuodas kalu on ja, sis `mendi `neie `suome `kelku˛ega Kuu; Soome kölguga saab ruttu edasi Emm; (vene) kelku tegema jalgupidi lohistama `Nuored tegivad vene `kelku, sie oli lõbus IisR; `joomade pεεl ülantusega ähk lapsed ülantusega, `jalgupidi teist `järge vädavad `vaksuksi teise taga, see on kölgu tegemine Khk; kelku jääma, kelgus olema hädas(se), pigis(se) kül ta `vaene nüid on kelgus Amb; jäid jutuga `kelku, vale tuli `välja Kad; küll ma olin `saadanaga kelgus Trm; kelku panema 1. kihlama Mat́si Mari `pańti `kelku: kui kõśjad õlid ärä juadud, `pańti `kelku Kod; 2. ära sööma kõik paneb `kelku Kod; (oma ~ ühte) kelku, (ühes ~ samas) kelgus mesti(s), nõus(se) Eks tal sie mõtte old kohe `teine ka oma `kelku `tõmmada; Noh nüüd poiss `selle `kelmiga ühes `kelgus; Eks ta `juhtund `suurte sulikatega `ühte `kelku IisR; miä sain ka tama `kelko; `lapsed `onvad isä `kelgos Vai; (lepa)kelku vedama valetama, petma äh, vääb ike `kelku koa vahel Mär; `motles vedada mind lepa kelguga JõeK || fig (lapse saamisest) Kelk juba laka otsel (naine enam lapsi ei saa); kelk lagass, ohelik ies (tütar läheb ema jälgedes) Kuu; Kelk järel ja kibi peal ka (lapsega tüdruk) Kul; Kelgu alla jäänu, on lasnu - - kelgu üle joosta (rase) Hää; Kelk läks ree ette (laps enne pulmi) Amb; (elujärjest) nüid on sial samas kelgu otsa pial kus minagi olen Pee; vanad rahvas `ütleväd, et teie tuleta ike minu kelgu piäle, minä en tule teie kelgu piäle mette (kõik saavad vanaks) Kod Vrd kelkane
2. kelgu taoline alustugi a. palgiveokelk `kelgad `pandi ala `talvel lumega [palkidele] Kuu; siis `pandi selle (palgi) otsa ala `pandi köied sedasi ristati ja, köiega `jooskes se kölk ka niisamma roopas kut jälle regi `jooskes Mus; `Palkide vädamiseks oli kölk, palgi kölk; Ree peal oli palgi pakk, - - ladva all oli palgi kõlk, kõlk oli kõõvega ree `järges `kinni Pöi; kelk piab olema, muidu ei saa `paĺka sugugi vedada Hag; paĺgi kelk oli ka kolmega, kolme kodaraga VMr b. seadis laeva merre laskmisel Laeva mere aema kölgu palk peab kövasti laeva külgis kinni olema, et laev sene pεεld maha äi joose Emmc. alus adra või äkke veoks äkke kelguga viiass äke põllale Lih; Ägi pannassõ äe kõlgu `piäle ning siis minnässe Khn; adra kelk one, kos piäl ater seesäb kui väĺjale lähäb Kod; äǵle kelk olli lavvust kokku `lü̬ü̬dü; puu äglel kääneti pulga üless, es ole `kelku vaea Kam d. kolme jalaga rehepeksupink – Juu
3. mgi seadme liikuv osa a. kangareha Üks ajas poomi ringi, teine juhtis kelku ja kolmas oidis lõime trammis; `kelku siis veel `väĺla ei `võetud, kui [kangas] juba `niides oli, siis [võeti] Kei b. seadis tuuliku tuulde keeramiseks [Hollandi veski] kivi tanni `päele `tehti `pulkadest kölk, kölgu vahele `pandi pisikstest laua `otstest kogu `löödud king Pöi; kelk `pańdi öhe pośti taha, ketiga `väätakse, ket́t käis `ümmer kelgu pośti, vädas `veśki tuulele Nis; pośtid on moa sees, pośti `otses on nagu nupp, kelk pannakse pośti taha, `aetakse võlvest `ringi `puuga Juu

kirjutama kirju|tama eP(-d- Khk Hi; kirjo- Mar Kul Lih Kod; kerju- Käi/-d-/ Rid[-o-]) M(-teme; -ŕ- Krk) T(kirjo- Võn); `kirjutam(m)a R(-o- Vai); kirutama Jõe VMr Kad, kiŕo- Võn V(kiru|tam(m)a VLä/-ŕ- Krl/, -tõmõ Krl Har; ḱiru-, ḱüru-, ḱüŕü-; -tama, -täma, -teme Lei)
1. a. kirjutama, kirja panema mina kirutasin `ennem ikke `ilma vigadetta ka Jõe; poiss tuli kodo, nüüd ei `uoli (pole tarvis) `kirja `kirjuta Lüg; `krihvliga `kirjodetti `tahvlile Vai; jo sii `oome `valmis kirjudasse Khk; ää kirjutag seda üht, mis me pudrast kirjutame Kaa; laulud kirjutati üles Muh; pliipulgaga kirjodata Emm; jättis kirjutamese pooleli Vig; punase kirjaga oln kõik kirjutat need raamatud Var; Juän kirjutattõ, et `ollõ `aigõ Khn; nüid siis kirjutatse kõik ned vanad sõnad ülese Aud; se sai `ümmer kirjutud, teisiti `jälle Juu; ega `kõike kirjutatta ei maksa Amb; ma ei nää, tule lue, mis `seia on kirjutud Koe; üks `ütles ette ja teised kirjutasid Kad; minul ep õle kedägi kiŕjutata Kod; `piibel `üeldasse kua nüid uuemast `ümber kirjutadama Ksi; ega nevä es käi `kolme `talve koolin, aga temä mõiśt lugeda ja kirjute Pst; ma tõise raamadust kirjudi Krk; nüid kirjutadass jo sedävisi, et ei saa `tähtest aru Puh; temä `olli kirjutanu raamatu, a es levvä `triḱjät Nõo; nemä kirjutasõ `sõprule `kirjä Rõn; kiri om kirotõt Kan; kirutõnu õ̭ks vi̬i̬l, `aigu om Krl; ma˽`kaie, sul halv põ̭lvõ pääl kirutaʔ Har; tu̬u̬ vanaesä elo piäss kah üless kirotamma Rõu; kullõldõh lät́s iks inäb `aigu ku kirotõh Vas; mä kiŕote ja näi kiŕotadaʔ Räp; vaja om `ümbre kirotaʔ, sääl om muting siseh Se; ku ta sõ̭na äi olõ ää, ala kürütäga Lei; timä nakkass kirotama `kiŕja Lut; ti kiŕotago eiʔ Kra || välja kirjutama, määrama aŕst kirjotab ikke `rohtosi Mar; temä kirjuts miul pasa `pulbrit Krk; minä võti toda rohi `rohkemb ku `olli tähe pääl kirjutedu Puh; tähe pääl `oĺli kirjutedu, kost sa puid saad Nõo; alla kirjutama allkirjastama vene `keiser `kirjutas kää `alle sõa leppingulle Lüg; `nõutasse vormi täeduss, et peab `alla kirjutadama Vil; purju `pääga kirjutanu `alla, et om niipaĺlu `võlgu `võtnu Nõo; kõrva taha kirjutama fig meelde jätma `katsu `kirjutatta `korva taha, et `mieles `seisab Hlj; küll miä `kirjodan kaik ne sanad `korva taha Vai; nina ~ otsa peale kirjutama meenutama, teatama; meeles pidama `Kirjutagu sie `ilberdus omale nina `piale: külas on `teisi, tämast paremaid `tütrukuid IisR; kis seda `soole nina‿bele akab kirjutama Khk; ah sa ei tia mis siin teha, no kas ma pian `sulle `kõiki `aśju nina `piale kirjutama; ega nina `piale ei old kirjutatud (näost ei paistnud), et ta nisuke inimene on Lai; kas kellegil `otsa om kirjutet, mis ta om Hel b. arvele võtma, registreerima; üles kirjutama õppetaja `kirjutab `enge`raamatu `lapse nime Lüg; `Läksivad `sinna `ammetmehed varandust ülesse `kirjutama IisR; keisid kirjutamas öpetaja `juures (abiellumisavaldust esitamas) Mus; mine tite nime kirjudama (ristimiseks registreerima) Rei; `lähtvad kiriku lauale ülesse kirjotama Mar; priistav tuleb kirjutab kõik maja tühäse Tõs; `laśsin enese vallamajas üless kirjutada Juu; viljad kirjutatakse kõik ülesse Sim; `õptaja käis kualituba ju̬u̬ren kirjutaman [laua] keriku Kod; ma võti kasulatse ja kirjuti oma nime `pääle Krk; sinna `oĺli kiŕjutedu teopäevä; tolle [vasika] naha `pääle kirjutana [kurat kirikus] `suikjide nime Ran; `u̬u̬ldaja vai ni̬i̬ käsinigu lassiva kraami ärä kirjutada Nõo; peräst `palvõ`tuńni kirut́ tu valla `rahva laualõ Har; Mis säläh, toda ei kirotada (võlakatteks) Räp; kürüt `miega ütte (naine võtab mehe nime) Lei; śjondz hingeraamatulõ kiŕotass ku riśt, et `tiid́nüʔ, kon timä `sündünüʔ ni nimi Lut; maha kirjutama välja registreerima, kustutama siis kirjutetta nimi maha `raamatust, kui inimine sureb `vällä Lüg; et nüid, ku sul panga `võlga one, siis kirjutama ni̬i̬d kõik maha Kod; ku ar massat, kirotass [võlg] maaha Se; a˽kua a˽kuolõss, tuu kiŕotass ar `ussõ, setä `hinge inäp olõ‿iʔ Lut || testamenti või lepingut tegema mea kirjudi Viĺläntin maha, miul om notaa·riuse man maha kirjudet; sõss `loeti ette tõstarmeńt, mis mehe pu̬u̬lt maha kirjudet olli Krk; väümehele esä kirot́ ärʔ (varanduse) Se
2. kirjama, mustriga kaunistama; välja õmblema, tikkima käib kui kägo `kammerissa, kibu `kirjutud `käessa rhvl Lüg; nii kenasti olid `väĺja kirjutud nee kraed ning abu`pεεlssed Ans; ise ma ole tanud kirjutan, põlled kirjutan ja särgid kudun; raed ja `värglid `ollid kõik kirjutat `kirjadega Muh; tanu ääred olid kirjudat Emm; `värvled olid kerjudud; auklehed ja maasiguristid, ja ega `moodi `tehti neid Käi; kirstud olid nagu kahessa kannulest, kõik rauadega kirjutud Tõs; miol põlõ sioksi kirjutõt `käüsi‿mte Khn; tõuse üless mu isäke, tõuse [veime]`kirstu kirjutama rhvl KJn; maagelõng olli kirjutetev lõng, sellege kirjutive `ammit Trv; kuuma orage tat [kirstule] kirjudide, paludide nii risti ja kirjä `pääle Krk; muĺgel olli verevä nööriga särgi, ärä kirjutedu Ote; kanamuna `valgõga om vaia munaku̬u̬ḱ vällä˽kirutaʔ Har; noorik kiŕot́ tu śolgaga käteräti kiŕä Se || fig peksma küll miä siu `perse `kirjudan Vai; sis `võeti mul perse `paĺlaks ja kirjutadi `sinna `peale Juu | mis ne seal niitnd on, muidu [heinamaad] kirjutand natuke Jaa | maged `lasti siis liguda neli ööd`päeva, katsuti kui üüges tanni ääre `pεεle kirjutas (piimal linnasetera jättis jälgi), siis oli ligu paras Kaa; tera juba kirjutab, täna piab linnassed kasuma panema Muh Vrd kirjama1, kirjeldämä

kosilane, kosiline kosila|ne Kuu spor S, L K(-le|ne Ris) spor T, -lai|ne VNg Vai, -li|ne spor M(-le|ne Krk), kõsila|ne Lüg Trm Kod, -lai|ne Iis Trm, g -se; kosila|nõ V, -lõ|nõ San Har, -lõ|ni Krl, g -sõ; pl kožiladsõ Lei
1. kosjas käija a. kosija; peigmees `minnul oma kõsilane Lüg; kosilane kut `komvekk Mus; kosilane tuli, viina`lähkred olid ligi Tõs; kosilane, tema ju peidmi̬i̬s, annab `viina ja kihlasõrmust Hää; mina `võt́sin esimese kosilase `vastu ja elasin temaga surmani Kad; [tüdrukud] ei julenud `tarre `minnä, ei tunne kõsilass. niipali tuusid ärä, et kõsilane õli tõese külä poiśs Kod; kosilane tuleb, siis olid kellad obuse kaelas Ksi; tüdruk olli `leibä `kasten, olli kosiline tullu, tüdrukul olli nõnda ää mi̬i̬l, et `lõhkun levä puha mõhest `vällä; aralik peńk, kosilese peńk, `anti kosilesel `istu. ku‿ta maha läit́s, või `kaldume lei pääl, siss olli nätä, et sest (kosimisest) `asja ei saa Krk; käokirjät lennäss laane poole, sääld pu̬u̬ld `tulli siss kosilane Nõo; tu̬u̬st häüsälõvvast kah mõ̭ni kosilanõ vai asi Rõu; kosilasõ hõim lät́s `mõŕsa poolõ Vas; õgass kosilanõ esiʔ kunagiʔ `kośja õs lääʔ; Mõ̭nikõrd laulatamah `näivä˽`mõŕsa ja kosilanõ tõõnõtõist edimäst `kõrda; otsaʔ `pańti joʔ arʔ oma kosilasõgaʔ (tüdruk kihlati oma peigmehega); kosilasõ liud (kauss võiga pruudi juures pulmalauas; peigmees pistis siia serviti viis raha ja nende peale pani väiksema saia); kosilanõ istuss ka saja lavva takah uma livva man, a õi süüʔ; sõrmussit `tsuśkma, [seda mängu] `tüt́rik latsõ õks `mäńgvä, nuu `pandva `hińdäle kosilaìsi Se || fig (surmast) `oota, millal kosilane tuleb Vll; Liiva-Pi̬i̬dre om perämäne kosilane Räp b. pl kosija koos saatja(te)ga (hrl isamehega) kosilaised tulevad VNg; kosilased keivad tuisuse ilmaga, siis teised ep nää nende `jälgi Khk; kolmed kosilased köesid Muh; kosilased `lähtad tuppa küsima, kas noort `puula oo, kas saab `kaupa. siiss tihasse kosilastele `süia Mih; `tääle tulid tänä kosilased, tääl põle `enne kosilasi köin Tõs; kosilased keevad (käivad) kosimas; kosilased: `peimees, `peimehe isa ja üks sugulane Tor; neĺlabä `õhta `pühkisid tüdrukud ikke toa `puhtaks, et ehk tulevad täna kosilast Juu; kosilased tulid lauluga tuppa VJg; tal olli kosilise är käünu Krk; ja ku kosilase käesivä, siss kosilastele ka `anti, `kinda ehk talluka, ehk mes `anti Nõo; Nu˽ku `tüt́rikul oĺl külät `rõivõid tettü, siss võisõ rahugõ kosilõisi `u̬u̬taʔ Har; naańõ lask ku vars pää säläh, a olõ õi˽kosilaìsi `kohḱi nätäʔ Vas || pl kosjad kožiladsõ `d́uudasõ Lei
2. isamees; kosjasobitaja kui käe `anded olid, peigmehel oli kosilane ja pruudil oli kõrvatsenaine [kaasas] Var; kosilane oli `peigme poolt, köis `kosjas ligi, oli käemehes Tõs; kosilane oli isamees, kis `peigme `kosja viis; siis kosilane pakkus ruudile `viina, kui ruut viina `vastu võttis, oli kaup `valmis PJg; tu̬u̬ kosilanõ oĺl kas imä vai esä, kiä henele miniat vai umalõ pojalõ naist kosisi Har

kudi7 kudi kaudu Ree `jälgi kudi jo `minti; Tuli klodides tulipuu unigud kudi alla Rei Vrd kaudi

kunstlik `kunstli|k Muh HJn Kam Plv, `kuństli|k VMr Har; `kuńtsli|k Kaa Ris Juu JMd VJg Plt Trv Krk, `kuntsli|k Jäm Khk Vll Rei Phl/-ek/ Mär Kse, kuńsli|k Tõs Juu, `kunsli|k Kuu, `kunssli|k Vll, g -ku
1. keeruline, oskusi nõudev see oo päris `kuntslik siit nenda kasinasti ää vötta Khk; Muhus olid suured `kuńtslikud `riided Kaa; apu rokk, see oo ühna `kunstlik tiha Muh; tieb keik netsokesed kuńtslikud tüöd Ris; sao tegemine on koa `kuńtslik, kui sa `easte ei `oska teha, laguneb ää kohe Juu; miestera särk oli ikke `kuńtslik teha nõelaga VMr; vägä `kuńtsliku tü̬ü̬ om `lamba kaala pügämine, `pastlakontsa `paikamine Krk; leib om iks `kunstlik tetä Kam
2. ebausklik, ebausukombeid järgiv, arvestav vanad inimesed olid `kuntslikud Khk; jaaniba `olle keige `kuntslekum pεεv Phl; `enne olid ju vanad inimest kole `kuńtslikud, aga nüid änam põle Ris; kis `siukene kuńtslik inimene oli - - noh mõni `korjas siis `mulda ja teste lehma `jäĺgi ja Plt; `kartohlide `pandmine om ka `kuństlik, vana kuu kaariga panda˽`kartohliʔ Har || imelik, veider see na `kuntslik asi, ega see küll `õige põle Kse; puude maha`laskmine, kes põle `arjund sellega, siis ta on ikke `kuńtslik näha küll VJg; üit́s `kuńtslik asi, mea tast mitti aru ei saa Krk

käen käen Kod(käden) eL(kään Krl, käeh VId, käehn Har Rõu Plv)
I. adv
1. omanduses, valduses, kasutada kud́a käen, nõnna suun Kod; suur talu käen, aga kui `vaeselt ta eläss - - lõegass nööriga `leibä; vai nõnda siss inimestel raha käen `olli `pildu ku `nüidsel ajal Ran; esäl `olli suur laǵa nuŕm käen, aga temä ańd väimehele kolme vaka maa Nõo; `u̬u̬ne omma käen, a maa `võeti käest ärä Ote; no taluinemisel `oĺli toda `põldu `rohkemp käen Rõn; Ega tu̬u̬d `piimägi noʔ alasi olõ õs tävvehn käehn Rõu; ku iks uma majakõnõ käeh oĺl, siss `eĺli iks `hüästeʔ Vas; aig käeh, siss tege mis taht Se || tarvitusel `meilgi um vil põraʔ (praegu) viil ahi ni parrõʔ käehn kohe riih́ `pańti üless `paŕsi pääle; `meilgi vi̬i̬l um tu̬u̬ sari käehn Rõu || alles kanapoja om käen kõ̭ik, kuĺl ei ole üttegi ärä viinu Nõo; ala˽`ka˛otu sa `jäĺgi välläʔ ei, hoia õks na jäle˽käen Har
2. kätte saadud vanast võeti aava pakk, kajoti sehest `väĺlä, ja `oĺli suur moĺd käen; emä aard säĺlätakast `kińni - - ja siss `oĺli nahuk käen kah Nõo; nemä˽tõmmassiva tolle silmusse rebäsele `kaala ja, oĺl rebäne käen TMr; nüüd olõt sa poiss mul käen Räp
3. kellegi või millegi tegevuse või mõju all kisendäb nõnna ku maja elgub käen; kuvve vokigä kedräsimä, tuba jõrisi käen Kod; tõenekõrd `oĺli serände toŕm, es tohi `purju liigutada, vene tańts käen; `vinge tuul, võtab kõhedass, kui täl kavva käen oled Ran; aĺl kana raputab `endä, nii et saba `tuutleb käen; laits röögip käen Nõo; ma anni tälle kuradile üte ää kooseri, nii et ta unnass käen Kam; lask `püssä nikuʔ mõts kärähhäss käeh Vas
4. (ajaliselt) saabunud, vahetult ees `õsta käen, mes sa enäm rabeled Kod; nigul needäb, toomass tinutab, siss `ommegi taĺv käen Ran; es ole mitte midägi enämb nättä, õtak `pimme käen Puh; si̬i̬ `aasta ei naka [maja] `lupjama, sügiss om käen Nõo; `kartoli panõk om käeh, vaja `koŕve `ot́si; vana `aasta õtak um käehn ja sul um kerigu `masski `masmadaʔ Plv; ku˽tuuĺ jo üle ńao lätt, om mul jo˽t́suh́kmine käeh Vas
5. (märgib mingis seisukorras, olukorras, mingites tingimustes olekut) ädä käen Kod; kui `terviss käen om, siss saad egät pidi `endä arbeldada; sul om kõva jäŕg käen, sul om rõevast `kõ̭iki ja, `süvvä ja `juvva Ran; miul omalgi naṕp käen, mes ma tõesele anna Puh; kui mul vana `järge i̬i̬n ei oless, siss oless kitsass käen Nõo; kos siss sõbra jäävä, ku sul kitsass käen om Rõn; naṕp um käeh, vaja tüüd `ot́si Plv; Kullõ‿s kedäge, nüüd om [õnnetus] käeh Räp; sul om `hindäl naar käeh, no hinnäst naartass Se
6. käsil, tegemisel käbe inime, küll täl tü̬ü̬ käib käen; tü̬ü̬ ei `irgne ei `argne käen Nõo; meil om haina tüü käen Har
II. postp
1. kellegi valduses, omanduses, kasutada vald õli selle käen, kelle käen `mõisa õli Kod; siss `oĺli jo võim nende käen, nemä olliva rikka Ran; nüid om jäŕg miu käen, ärä tüki vahele; miu pada `olli Manni käen Nõo; rendi taluse `oĺliva `mõisa ärräde käen Kam; üt́s vikahti last oĺl `Osvaĺdi käehn alahn; mul oĺl üt́s siidi pluusõ tõõsõ `umblõja käehn ummõldaʔ Rõu || ü̬ü̬ käen om võim, ü̬ü̬ om pikä ja päävä om lühikse Puh || otsustada, teha seo asi om `kohto käeh Se
2. kellelgi tehes, sooritades om ike mõni inimene vali küll, temä käen käib nigu käki tegu kõ̭iḱ Nõo; [pärast isa surma] tuĺl kõ̭iḱ `hindä käen (ise) `kündä ja `külvä ja `äestä ja Plv
3. millegi mõju, toime all riie `pehkib päävä käen Kod; jaheda käen [toit] nii ruttu ei `vaidu; rõevass kuivab ruttu, ku‿d́a päeva ja tuule käen om Ran; mes sä sääl kügelet küĺmä käen Puh; latse `vaivleva näĺlä käen; kae kudass akan läegib päevä käen Nõo; tsuidsu käen aap läpästämä ja köhimä Kam; oĺl `juudaline nii laisk, et es viisi˽küĺmä käehn väristägiʔ Rõu; oĺl suurõ valu käeh Räp
4. kellegi, millegi võimuses, meelevallas [laps] `rü̬ü̬kse nii `irmsade nigu `tapja käen Nõo; mis inemine om maśsina käen Kam; hopõń t́sipõĺ `parma käehn Rõu || ma olõ ni ilma käeh kui kana putsai tuulõ käeh (inimeste arvustada) Se
Vrd käe, käes, kähen

käest käest, kääst üld (kεεst Khk Hi, käess Kod, keest Lut)
I. adv
1. valdusest, omandusest, kasutusest, teoksilt Sie `olla kohalt `lahti `lastud, nüüd leib käest läind; Sie kole tüö on `valmis ja käest ära IisR; ma `antsi maja kääst ära Jäm; laada loomad, nee keivad ühe kääst teise käde Khk; Seikest eed tööotsa äi vei mette kääst ää anda Kaa; ta ei anna oma `õigut käest ää Muh; tääl `võeti ammet kääst ää Mar; maead laguvad käest ää, põlõ‿mte miest `kõrvas Khn; kõik [varandus] oo käest läin Aud; `viskan selle tüö kääst ää Koe; lasin korra tüö otsa kääst ää `minna Sim; südä nutap verd, ku miul si̬i̬ koht ärä läits käest Krk; sa‿let nii `elde, annat vai viimätse käest ärä; oppet tõese targass, tõene võtab sul leevä käest; ega egä üits ei ti̬i̬ kah kõvad `saina, ruttu ti̬i̬b et tä käest ärä saab Nõo; `u̬u̬ne omma käen, a maa `võeti käest ärä Ote; t́siga haḿps, tiä `peĺgäss tõist, et tõnõ sü̬ü̬ är˽käest Rõu; ku kõ̭iḱ käest arʔ annadõʔ, siss `jääde ihoalastõʔ Vas; Vihõm võtt tü̬ü̬ ärʔ käest (töö tuli pooleli jätta) Räp; tol lätt kõiḱ tüü käest Se || (millegi otsasaamisest, lõppemisest, kadumisest) aeg nappis käest ära Jõe; `Terve [nooda] `luoma sise `raiumine ott oma puol `päivä kääst Kuu; mis sa `kaudad luu järje kääst Khk; kirju vati, need ma ise kudusi taale - - see kadus ää kääst Muh; Ma `üütsi sini‿gu et ääl kääst ää Rei; ja se agana leib, se oli ka käest `otses ond Mär; `könges ää kääst vägise Ris; suvigi kaob kääst ära, põle tast kedagi saand Lai; `lu̬u̬made õnnetust on `ühte `puhku, lõpevad ärä kääst KJn; si̬i̬ (raha) lähäp käest nigu vesi kaob ärä Nõo
2. silmapiirilt, nähtavalt kadus `metsas kääst εε Khk; kuer ei pidand `jäĺgi, `kaotas kääst ää Mär; tie kadus kääst ää Koe
3. võimusest, meelevallast, küüsist latsen mia es püsi pütin, es saesa kotin, nigu ma käest `väĺlä `pääsi, nii `õkva panni minekut Nõo; nu̬u̬ oĺli˽t́sibsanu˽hobõsõlõ piidsaga ja˽pagõnu˽käest Vas
II. postp
1. kellegi valdusest, omandusest, kasutusest tema `kiskus `aerud minu kääst ära ja akkas ise `soudama Jõe; pettab `vällä `tõise kääst `luoma Lüg; voda minu kääst, miä `annan Vai; kessel on, sellele `antakse, kessel pole, selle kääst `vöetse `seegid, mis tal on Vll; vasigas imeb lehma alt ja laps vetab ema kεεst Emm; siis sai selle laenu teise käest kätte; ead kanad olid, nüid näd saavad `otsa mo kääst Mar; Ei eit anna `otsa oma kääst ää `ühti Han; kis seda sinu käest on küsinud Saa; tallatud soo rohi kõik, mis `piima sa lehma kääst tahad Ann; tema kääst põle ma sõrme `ümbergi `miskid suand VMr; mõisa kääst oli meil vaka maa maad Rak; õśs (ostis) meie käess vasika Kod; `tahtsin temä käest sedä eenämä tükki `osta KJn; kelle käest varastedu `kraami löedäss, si̬i̬ pannass `kińni Ran; viis miu käest kundi, ta `endä kuńt `olli `aigess jäänu Puh; mia sü̬ü̬ mes mul om, a tõese käest musteldama ma‿i lää; kes serände ää lõvvami̬i̬s, võtap naese käest pulli `väĺla nigu lõhn Nõo; võt́t noore `tüt́rigu käest poesi ärä, nüid eläp tollega Rõn; no˽ku sa ei˽taha˽mu˽`sü̬ü̬ki, siss sü̬ü̬ `endä käest San; tu̬u̬ mehe käest ostõti põrss Rõu; timä kõõ `tahtsõ tõõsõ käest, a tõõsõlõ ilmah es annaʔ Vas; mino käest ośtiva˽Piirissaarõ meheʔ alati `kaaro Räp
2. millegi mõju alt ära käed `künsitavad, kui `tulla `külma käest tuppa Jõe; ta sai vihma kääst `räästa ala Khk; too `väĺlest vihma kääst see ämmer `sisse Mär; tule külma kääst ää tuppa Juu; minge suitsu kääst `kamri Plt; läits vihma käest `varju Puh
3. kellegi võimusest, meelevallast, küüsist kes `konna `päästäb `ussi kääst, sie `seitse pattu `andeks saab Kuu; `pääsisin viel eloga - - `rüövli kääst Lüg; sai tama kääst `lahti Vai; aja loomad `parmude kääst εε Khk; kus sa mo kääst pääsed Mär; Kus ta mu käest pääseb, ei seda ole PJg; Ära karda, ega see su käest ära ei jookse (ega ta tulemata jää) Tür; katsu sa kuerte kääst viel midagi kätte `suada VMr; tu̬u̬ kihut kit́se minemä, nii `pääsi miä ärä kit́se käest Nõo; tullu siss `nuaga kodo, ütel‿t kae ku sain nua vil undi käest kätte KodT; kana `päśsi iks rebäse käest ärʔ Vas
4. märgib mingi tegevuse, arvamuse, teate jne lähtumist kelleltki peremes küsis minu kääst et kus sina täna `üösse olid VNg; sai `toise kääst `klohmi Vai; sai meie küla poiste kääst `jälle udida Jaa; Tahab mo vana inimese käest veel `pulmi `soaja Pöi; küll sa saad `tuupida ta kääst Mär; mina olen ussi käest ammustada saand Mih; vanaeit küsüs mio käest, kas mia näin nende anõsi Khn; õppisin `õmblema juba ema käest Vän; see jutt käib ühe kääst teese kätte Juu; poisikeste kääst sie tuli `lahti läks VMr; tulen teie käest `tarkust `otsima VJg; ma saan `peksa nooremate kääst Pil; miu esä - - olli üte arsti käest õppin `rohte ja siast `tarkust Krk; ennemb saad `ku̬u̬lja `persest peeru kui serätse mehe käest sõna Ran; temä oless miu käest pidänu küsimä, mes i̬i̬st ma temä käest lää küsimä Puh; `poiske ütel et, ku̬u̬l`meistre om `väega `rummal, `kõ̭iki küsip miu käest Nõo; sõ̭ss näet tuĺl `ti̬i̬dmine `heŕri käest, et maja lätt `ostmise ala Urv; olõ õi˽küsünü˽`kinki˽käest (kelleltki) Vas; `vällä `umblõmine tuĺl maa`rahvallõ śeto käest Räp

külvama `külvama Hlj, külvata HaLo Kos Amb JMd JJn Koe ViK(-ĺ- VJg) I(excl Kod) Äks u Plt, `külvada RId(-äma Lüg Jõh[-ema]); `külvä|mä Juu, -ädä Kuu Jõh Vai(-edä); `külvmä, (ma) külvä Ote Võn/-ĺ-/ spor V(-ĺ-), (ta) külväb Kod; `külbmä Mar(-ma; da-inf `külbada) VId(`ḱu- Se Lut); külima S L(-mä Mär Vig Tõs) Juu Kos JõeK Amb Tür Koe Trm Pal Äks Ksi VlPõ(-mä KJn), -me Hel; külimä, da-inf `külvä TLä(külidä) Ote Rõn; külümä Khn Kam Lei(ḱüĺ-; da-inf `küĺvä, `k´-), -me M(küĺu- Trv Pst) San
1. seemet mulda puistama `Kuida `külväd, `ninda `leikad Kuu; kolm miest `külvasid, `enne kui ne `maśsinad tulid Hlj; `viljad on saand maha `külvätust Lüg; kui sai `sieme maha `külvetud, siis õli `aiga `sisse ajada küll; Kui `kahte kätt `külväti, siis ei õld `jälgi ies, siis käis üks laps `külvi`rinna vahel `õtsa kõhe ja rapputas õle`kõrsi Jõh; ken vara εε külib, see ikka param, `kasvab veel `talve märjaga; kahe `eega külimisega `jöudas änam; rugi külitase `tuhka, oder `saue Khk; `tehti `kuntsi, laalatessörmus `pandi, küli öö (külvivöö) `pandi [sõrmusest] läbi kui esimest kord külima `mindi Kär; aeavad adraga ühü `laiused raapsud pöllust läbi - - siis külimes (külvaja) akkab nende vahel külima Kaa; Kanepid küliti `kindaga, siis linnud äi söönd sügise `seemid ää Pöi; kui kevade külima `mendi, siis `anti `oostele east `süia Muh; Kinnel oo külida, sennel oo ka leigata Käi; sa oled ukka `kohta külind odrad maha Phl; ma `külbsi eese vella juba maha Mar; põld peab parass olema, et ei tohi sopa `sisse linu külidä Vig; ummrohe kõik, mis ilma külimätä kasvab; naesed ei oln paelut külin, meeste töö oli Tõs; Ää külüg nda `arva külü Khn; Külimesest miu isa pidas `kuńtsi: külimetust ei `viskanu kunagi viimast tera `väĺla Hää; külvan kohe `seemled lavasse Saa; kui `alla tuule, siis peab üksipidi külima Juu; kevade vihma uśsid `aasid kupud ülesse, siis `üeldi, et ia külvata, et mua on külvand JJn; teene vidas `kriipsu jalaga, külija külis järele Tür; ernes tuleb nii külvata et viis ernest ühe obose raua `sisse lähäb VMr; `mõisas `külvasid `ulka mehi kõrraga, siis nad olid rinnu Trm; meie külvimä kahekeisi isägä Kod; vakk lina`seemneid oli maha külvata Lai; mea ole kikk viĺlä esi küĺunu Pst; mia lää külüme, tule sia `itsmit vedäme Krk; kui kadajad äste `tolmava, olna ää kaara külimise aig, kui pihliked `äitsevä, siss olna kesvä külimise aig Ran; täl `olli `ulka `tatrigu ka külvetu Puh; ei ole `kiägi tedä (metsa) `künnu ei külinu, ta om esi kasunu; enne ku sa maha külväd `viĺlä, piäp kasvatama, `kaema kas seeme kasvab; kui ernet külveti ehk uba, siss tetti `lõunõ tuulega, et sis saava `pehme `erne Nõo; rügä külvä tuhk`auda, kaar külvä `porri Kam; sulanõ toonu maruhaina seemet, `külvnü ussaia pääle Kan; maa om jo kõrrat, siss nakatass `külvmäde; kuiss külvät nii `leikat, mia uma käsi käänd, tu̬u̬ uma kaal kand Har; kolm kot́ti küĺb timä `kaaru `maahha; Tu̬u̬d pidi nii `külvmä niguʔ õ̭ks `üĺti, hobõsõ säläst (hõredalt) Rõu; kae˽ku inemise˽saava ärʔ elläʔ, ei olõ˽`kündmist ei˽`külbmist Vas; Suurõmb jago `küĺve niisaadõ kost sai, kas `pańgist vai ka külealotsõ `rõiva päält Räp; kaar sai ar küĺbetüss Se; kesva `d́äie ḱüĺümäda; peremiiš́ küĺü un poiss ḱünd Lei; rüki külbetäss nuorõ `kuuga, saa oĺg `kangõp Lut || fig Kis tuuld külib, leigab tormi Emm; [lennuk] `külvas selle tee üles, kuuli`pildujaga ülevalt `laśkis Nis; mes sa suuss `väĺjä külväd (ütled), kõik on tiätä Kod || (eostamisest) ma nään juba seda `vilja, mis isaisast on külvatud, et lastelapsed ei ole pahad Kei; ku mi̬i̬s ei taha sedä seemet `sinna `külva, laśti läbi `kintse maha Krk; är jo küĺbet (rase) Lut
2. maha puistama, laiali laotama eit `külvas `jälle `tuhka ja `suola kõhe `ninda et krabises `tõise `jälgidelle Lüg; külitasse tali nesode ja rukide `peale `tuhka, et see siis rammo teeb Mar; kaali `soola külitase põllu `peale Tor; `laśkis einama keik `väetist täis `külva Saa; ma pian minema eenamale `kuńtsi külima Juu; tuli`mulda külitasse maa pääle Äks; `ipsi külväve naiste`rahva kiḱk puha Hls; mehed külinuva `su̬u̬la `sinna aena pääle Ran; no˽leki küĺvke kiṕs maha ristikhaina pääle Har; seeni külvama ~ külima (äikese- või vihmailmast) lüöb `suoja `välku, siis `külvab `sieni, siis välk `külvab `sieni VNg; kui `pilved ei õle ja `taivas lüöb `välku, siis `taivas `külvab `sieni Lüg; `pärtle päe pidi `seeńa külitama, vihm külib näid Aud; siene välk `külvab `sieni VJg; paĺjas välk `külvmä `si̬i̬ni, kui soe on, `välku lü̬ü̬b aga ei mürissä Kod; `üüse, kui pillup `väĺki ütte luku, siss om seene külimine Kam; sügüselt ku `vihma satass, siss üldäss et `si̬i̬ni külvetäss Har; nigu külvetäss siini, ku `pälköss Plv; `välki lei inne, `piḱne es müristäʔ, `si̬i̬ni külb Vas || külvuma vili on kauaks pöllule jäänd, akab külima (varisema) Jäm; Seapiimarohi oo üks eieti kange külija rohutaimes Kaa; malts on ka väga küliv taim Plt || raiskama [ta] külv raha Kod
Vrd külvitama

künkline `künkli|ne Vll Pöi Mär Kse PJg Saa HMd Kos JJn Rak VJg Sim I Hel/-ń-/ Puh/-ń-/ Urv, -le|ne Mar Han Tõs Aud Tor Hää Juu Pee Koe Plt Pil, g -se; `künklin Krk künklik `künkline eenama, sańt `niita Mär; `künklene ja `mätlene maa, ei saa loomalgi `eina Hää; linnus on old, ei ole midagi `jäĺgi, `künkline maa HMd; pia nagu `küntud põld, `künkline JJn; kui alvast oli `küntud ja `äästatud, `öeldi et `künkline Lai; `seante `künklin ja mägiline maa Krk; konnõr om `mätline, `künkline, sääl kasuss karvakit Urv Vrd kinkline, könkline, küngiline, künkaline

lina|västrik linavästrik (Motacilla alba alba) Siin `kandiss `üüeti lina`västrikku `puosta `potkijaks Kuu; lina`vestrigull on `valge kohualune ja pikk saba VNg; [inimene] pisikene nagu lina`västrik Lüg; `ütlevad, [et] kure saba pial tulevad lina`västrikud. sügise `lähvad kure saba pääl ja kevade tulevad kure sabal, ega lina`västrik ei `jaksa nii `kaugele `lenda IisR; kui kevade lina`veastriku näed madalas, siis kasuvad lühikesed linad, kui `lendus näed, siis kasuvad pitkad; kui lina`veastrik kevade `väljas oo, siis akkab väin ää laguma Muh; jälad `piened kut lina`västrikul Emm; üks pisike lind, igä päe `õues - - `öetse lina `västrik Tõs; lina`västrik teeb puu riida `sisse pesa PJg; lina `väästrikud, need `piavad kurede `jälgi pial `käima Ris; lina`västrik, suur pikk saba taga tesel Juu; [kui] lina`västrikku nägi katuksel, [siis öeldi, et] saan `kõrged suured linad JJn; lina `västrik - - tema on `reisija luom, muidu üle mere ei `lenda, ise ei jõua lennata, siis kuŕg viib Sim; lina`västrik o `valge kurgualusega, kiŕju jut́i kua tal; nüid one `Meeta suurem, siis õli kui lina`västrik Kod; aeda `räästa all `oĺli lina`västriku pesa, kägu `oĺli munend `senna. käo poeg `vääksus ja lina`västrik, veeke linnuke, mutku sööda SJn; joba lina `västrik väĺlän Trv; üteldi ku lina`väśtrik väläh, sõ̭ss läävät jo ilmaʔ ilosalõ minemä Plv Vrd lina|hälläne, lina|hänilane, lina|hääline, lina|hääläne, lina|lind, lina|pääslik, lina|päästlane, lina|päästlik, lina|päästuke, lina|pääsuke, lina|tsirgukõnõ, lina|varblane, lina|värsik, lina|värstik

lotrima `lotrima määrima, mustaks tegema; (paati) lohakalt värvima või tõrvama Oled `endäst `jälle üle ja `ümber ärä `lotrind; `Puhta `permandu `lotrisid `jälle mudasi `jälgi täüs; Mene siit nue siest `lotrimast Kuu Vrd lotrustama

matma `matma, (ma) mata(n) eP eL(-me M, -mõ San); mattama, (ta) matab hajusalt Sa, mattab R(-maie Lüg; (ta) madab Kuu)

1. (surnut kombetalitusega) hauda panema `surnu on jo mattetu VNg; `martsis mattasin `naise ja `juunis võttasin juo `tõise Lüg; Mattajad panivad `mustad `riided `selga Jõh; see `surnu - - on juba kessiku `maetud; `matmise ajal lüiaste iŋŋekellad Jäm; vanad jähid poja jäuks `sööta ning matta Khk; `surnud matetakse kergu`aida Vll; See on ju üks kõik, kus inimene maha maetakse, muld on muld Pöi; elusalt `maetasse koa Muh; `matmene on siis, kut `auda `pantagse ja `molda `pεεle Käi; aud on `kinni aedot ja [surnu] ära maedot Rei; `enni olid süüalosed elavalt `maetud maha, see oo küll siis üks `raske asi, mes (mille pärast) elavalt maetasse Mar; `surnu oli pooleli `matmata alles, [kui] akas `kangesti sadama Mär; tappis ära obuse ja mehe mõlemad ja matnd `ühte `auda ka need Vig; Ei või surnut `matmata `aisma jätta Han; poeg suri ää, ma‿i `saandki tät `matma [minna] Mih; `surnu `maetse `auda, loom `maetse `auku Tõs; Uõmõ `maõtaksõ `surnu ää Khn; isaisa olli kuuse juurika ala `maetud Vän; täna maetse mitu `surma Saa; mõne vanem mat́tis kolm last pere `kohta, `aigus `murdis maha HMd; kui `surnu sai `maetud, siis `võt́sid sial `leiba ja `napsu ja, `enne kui kodu tulid Tür; nad on `surnu maha matt Koe; teene `surnu - - pidi `enne siis `maetama VMr; kui `surnu ärä matetud, aud `kińni `aetud, juavad ja süäväd `vankri juuren; `surnud matetasse, õlgu kas koer ärä `surnud, ike matetasse maha Kod; lu̬u̬m lõpeb ärä, vaja ärä matta MMg; kasupoeg sai `jälle `piĺlidega matetu Äks; siis `maeti temä maha ja `tehti ma‿i·lma suured matussad Vil; mativa `ausaste esä maha Trv; `i̮i̮sebe (esmaspäeval) ja `ri̮i̮di es matede, muu päeväl mateti egä päe surnut Krk; opetaja ütelnu, et neil olna kavva `aiga `keŕku massu `masmada, temä ei `matna Puh; ku `ku̬u̬ljat mateti, siss `lü̬ü̬di eńge`kellä; ilm küll alb `olli, aga ärä sai iks matetuss Nõo; si̬i̬ talu `matse (mattis) Kam; noid ei ole kotun, nu̬u̬ lätsivä surnut `matma Ote; surnu kõ̭ik matõtõss maa `sisse, olgu vai elläi San; sõ̭ss sai t́ä är˽matõtuss, ma sõ̭ss jäi üt́sindä˽`perrä Urv; sa olõt uma pini jättünü poolikalla `matmalda, haud om vi̮i̮l vallalõ; taad pääd om kahju üte kihäga mattaʔ - - taa pedi tõsõ kihä `otsa ka `pandma (tarkpeast) nalj Har; pini matõti `uibu juurõ alaʔ, tu̬u̬ and `uibulõ `ramsust Rõu; imä matõti ärʔ, esä võt́tõ tõsõ naisõ, lastõga ei˽saa˽jo ilma Plv; kiä timäga üteh jõiʔ, nu̬u̬ `matkõ˽kah Vas; eiĺa om tu̬u̬ matõt Lei Vrd mättämä

2. a. millegi alla või sisse varjule panema; millegagi (kinni) katma lume `sisse mattasime iga `ehtu `nuoda Jõe; Vahest ku oli `oiie pakkane ja kalu ka vähäst `voitu, siis `maeti nuot lume sise neh, et `seisus sula Kuu; `Kartuli `kuhjad ka viel `talvest mattamata IisR; suur änd olnd `järge ning suur matetud `palgege [sant] olnd Ans; kui koi tuba `paistas `aknest, siis see ake mateti `kinni; maea seinad `maetase `kinni, et külm ep pääse `sisse Khk; koer matab kondid - - mulla alla Vll; `Talveks `maeti rihaltse värava tagused kadakatega `kinni, siis rihalune oli soem Pöi; Suurestük matedi `puldeniga ää Rei; mine aa kardolide `peale `mulda ja mata easti nad `kinni; poesid `matsid mo lume `ange sellepärast, et `köster `ütles `moole viks laps Mar; `tihled (kartulid) `tahtvad `kinni matta, mata oolega `kinni, et külm kallale ei lähä Tõs; matame lilled `kińni nüid, mud́u `küĺmevad juured ära Saa; kommeted (kontvõõrad) `matvad silmad `kinne ja `lähtvad `pulma Ris; siis oli `õĺga `tarvis, karduli `kuhjasi matta HMd; käisin `kurki `matmas, nemad niisukesed õrnad, ega neid või `lahti jätta Amb; `mat́sin mesibud lume `sisse JJn; lille kännas mata kuuse `okstega `kińni, mudu küĺm võtab ära VMr; matan leeväd `kińni, et iired ei sua `juure; `õhta mateti tuli tuha `sisse Kod; neid (kanepitaimi) mateti kõvasti, linnu tahive ärä süvvä Krk; vesi `aeti [peenleiva tegemisel] `ki̬i̬mä ja mateti `kinni, et `kuumust `väĺlä es anna Ran; kui perämätse (päramised) sääl sängi jalutsin ärä `kuiviva, siss `viidi tarepääle, mateti liiva `sisse, siss es tule latsele üttegi `aigust Nõo; tuhkhauva `sisse `kisti tuli, matõti kinni, sõ̭ss `elli tuli kooniʔ tõsõ pääväni; pinil om kõtt täüs saanuʔ, no˽lätt üle jäänüt maa sisse `matma Har; esäpõdõ̭ŕ `viskass ega `aasta sarvõ˽`su̬u̬hu ja matt `samblaga˽kińniʔ Rõu; vihmatsõ ilmaga matetass `kapstit rinnaʔ matt kinniʔ Plv b. peitma peigmees mattis `enda `pöösa taha Jäm; söja `aegas `matsime `viĺla - - `ahju; kes ikka vähegid sai, see mattis ju `metsa ennast ära Ans; ma `matsi tikud laste eest ää Khk; petimäng, üks pidas silmad `kinni, teised mattasid [ennast] ära Mus; `Poegadega kana (püü) teeb ennast vigaseks, paterdab moas, siis pojad soavad ennast ää matta Pöi; peidu `paika `panta, siis mateda Emm; mõni mat́tis kas raha maha ehk kiviaea `sisse Mär; laste eest piäb jo kõik ää `matma Tõs; mat́tis igavesti `õlgede `alla‿t isegi enam ei tiand JMd; nisuke oli sie vana muod́, pruut́ `maeti ää Koe; sõja aa `maeti jahu `vaatidega mua `sisse VJg; [naine] mat́t `viina linapidude `sisse Kod; varas matab `jäĺgi, et `jäĺgi ei leia Plt; `tüt́rigu keedivä `amme `kinni - - poesi jälle `tahtsiva teedä, mes `tüt́rigu sinna `amme `sisse matava Nõo; puu`ku̬u̬rma `alla - - mat́in selle siku ärä TMr; liha maadiʔ iks `maahha arʔ Vas c. piltl `Jõuvad sina‿s `kõike `tehtud, matta paremb `plaanidki maha; Las lubas, sina ära usu, matta sie mõtte kohe maha; Maa meil `vaene, akkas maad parandama, mattas `seie kõik oma jõu IisR; tahab maha matta sedä jutto, aga inimesed ike kõneleväd; tõene küsib, kas [see jutt] on `õige, ma matan maha, `ütlen, et ei õle Kod; võib `olla ta mat́t maha `tolle asja, es kõnele kellekile, siss `jäie nigu magama tu̬u̬ asi Nõo

3. a. linu vajutise alla panema agudega`maeti [linad] pialt `kinni, paar nädala olivad vie sies; lina pidi olema kovast `maetu, et vesi läbi ei juost VNg; ikka merese minnasse `matma, `matvad linad kivide `alla Pöi; leno matetasse kibide `alla meres Mar; mõni võis linu jõke matta, mõnel olid augud, kus võis linu `liota Vig; linad `viidi merese liguma, puud ja kibid `maeti `piale Han; linad tahvad matta Aud; meil oli - - üks `kinni `kasvanud jõe koht, `mat́sime `sinna Amb; mademed on need, kellega linu `maetakse Tür; Lina`liutamisel mateti linad `kińni, `pańdi lauad `peale ja kivid preśsist `otsa Kad; linad `maetasse likku - - aud (haod) raiuti `piale, `maeti kividega `kińni Pal; nimä `matnu siss `pu̬u̬lba nu̬u̬ lina˽sinnä `lompi iloste kińni Har b. (kütisetegemisest) läksid `terve peregä küt́iss `matma, raiu puid ja `õksu, `süütä tuld piält tuule ja mata Kod; kütisse `matmene oli, kui kood riidas maha `panti ja mättad pääle Äks; aa kubu tetti `valmis, `turbage matets `kinni, tüve otsa `jäeti `valla tule jaoss Hls; vanast mateti kütist, siss tuli`mulda tetti `naari, ku naariss kasvab, siss om makuss Nõo; läḱe `mõtsa kütüst `matmõ San; `sõ̭õ̭rdu palutõdass, kütüst matõtass Urv

4. (paiskudes) peale tulles katma vanast `suitsutares mattas suits `silmad `kinni Lüg; Matab kõik teed augud `jälle [lund] täis Pöi; kui vesi tõuseb kevädi, aeab ülese, matab `kalda vee `alla Var; tolm mat́tis silmad `kińni Tor; nüid matab lund paksuss maha Kod; kui madalama‿polt tuulega `tuiskab `sinna `kõrgema `poole, siis matab tee nõnna täis Lai; mul oĺl hõpõ `ruubli sinna liiva‿päle maha˽satt, mõ̭nõ päävä peräst olõss liiv ta kińni mattunu Har

5. a. hingamist takistama mõnikõrd `rinnad mattavad `eŋŋe `kinni Lüg; `rinnad mattab `kinni, siis ei saa `ingada Jõh; Kui terake kedagi tien, akkab `inge mattama IisR; rinnad matab nõnna `kinni, ei soa iŋŋata εnam Muh; läkadose köha ika `lastel on, nii togevaste köhib, et iŋŋe matab `kinni Käi; `ermsast mattis `enge Rid; `aigus matab rinnad `kinni, ei soa änäm `iästi engatä Tõs; mool matab inge `piale Pär; kaelarahud akkavad `paistema ja matavad kurgu kinni Vän; vanudus on kallal, inge matab `kinni HMd; köhä matab rinnäd `kinni Juu; tihterii·t - - mat́tis tal inge `kińni ja kuhe suri Ann; talvel rinnad matavad `kińni, kõvass käin, paab (paneb) lõõtsotama Kod; köha matab `rindu Plt; enge `matmise `aiguss Krk; ennembide ma olli pagsemb, ku ma kipeste mäkke lätsi, siss mat́t eńgu `kinni Puh; mul matt rinnaʔ kińniʔ, ei lase eńgädõ Krl; mi‿sa tanh no˽tolmutat, mu˽hinge matt `puhtass kińniʔ Har b. kuuldavust summutama ku mõni `räägib üle `tõiste `äälide, siis mattab sie `nende `ääled `kinni, ke tasemb `räägivad Lüg; matab tõese jääle `kińni, laalab nõnna kõvass kõrval, et sa et sua õmaga akadagi Kod; mat́tis oma kisaga teśte ialed `kinni Plt; koputat [ridvaga] `põhja `vasta, luts taht `väega vagatsõlt ollaʔ, sõss lätt kõtulõ `pääle tu̬u̬d hellü `kińne `matma Räp c. lämmatama ummrohi tõuseb ju `enne üless, se matab selle viĺla ärä Juu

muldane1 `mulda|ne g -se Kuu RId; muldan g mullatse Lei

1. mullarohke sie on `muldane maa VNg

2. mullaga koos `kartulid on `muldased, tahavad `pessa Lüg; Kes se `muldaste `jalgega keik põranda `jälgi täis patterdas IisR

Vrd mullane

muutma `muutma Jäm Khk Vll Pöi Muh L HaLo Juu HJn JMd VJg Sim Iis Trm Kod Plt KJn Trv T V, `muutme M, `muudma Rei Trm Kod Pal, (ma) muuda(n); `muutama Khk Se, (ma) `muudan R; (ta) `muutab Mus, nud-kesks `muutand Kär Pha Amb

1. teistsuguseks tegema; vahetama akkasima sääl `luovima ja mina olin ies `seilisi `muutamas VNg; paneb ühed `riided `selgä ja `tõised võttab `vällä, `mitmed `riided `muudab `päiväs Lüg; Täma `ennast `lahkemast `muutada ei saa, nigu on, `ninda jäeb IisR; mado `muudab oma `nahka, jättä `nahka maha, `itse `lähto `vällä Vai; tä oo ennast - - `ümber `muutand, ep joo änam, äi suitseda, äi vannu ka Khk; `muuti nimed ära Pha; levad kui - - kerstust ehk `riide alt ää on, siis muudab kohe `ümbert koorukse ää Pöi; inimene `olli ennast undiks `muutn Muh; ma tahan koa ikke oma elu `muuta Mär; iĺlem muudeti need jälle `ümmer, `pańdi uied eesti nimed Mih; ilma `korda ei soa `keegi `muuta, põle `kerge `ühti Tõs; `paendja vaim `muutand enese sõnniku argiks Amb; küll tema on selle kahe `uastaga ennast muutnd JMd; nääd sügise poole enam kägu ei kuku, ta muudab ennast kuĺlist Trm; riie on `muutnud `karva, pääv võtab `väĺjä; one puhas tõesess `muutnud ennäss, näoss ei tunne, jutuss suab `arvo Kod; vanast `ööldi sua ja mua, noorem aeg on `muudnud keele Pal; `eitlik ilm, muudab ennast ütelugu Pst; kes tääd, kuda pidi ta ennast muut; uisk (uss) om `nahka aanu siin, temäl om naha `muutmine; temä oma tegusit iki ei muuda Krk; kui nu̬u̬r kuu tuleb, siss ta muudab küll `ilma Hel; luteri usk ike om luteri usk, sedä‿i ole muudetu Ran; abe kah muudab paĺlu inimest; oh sa ime, kudass aig elu om `muutnu, nüid süvväss `saia, vanast `sü̬ü̬di aganast `leibä Nõo; kos vanatońt `kõńdvet, siss kui sinnä `jäĺgi `pääle johut, siss muudetass siĺmä ärä Kam; muudi ommi mõttid `ümbre Krl; ta muut hennest ega tuńni takast Har; ku minno puvvass vai palotadass tulõriida pääl, ma umma `usku ei˽muudaʔ Rõu; siss `muutsõ poig `hindä `väikus kusõss (kiisaks), a vanapakań muut́ `hindä suurõss havvõss ja püüd́ tedä jälle kinni võttaʔ Vas; `muutass su silmäʔ ärʔ, siss sä tiia‿i· midägi Se || ehtima küll ned tüdrukud muudavad `eńdid JMd

2. muutuma kaik ajad `muutuvad, eks ne `muuda igel puol, maal ja Kuu; küll tämä on `muutand ja `otsa loppend Vai; rugi orass `muutab, teise karva saab Mus; taivas ning maa on teiseks `muutand (elu on muutunud teistsuguseks) Pha; külä nimi, see ei muuda Var; nüid oo uiemad aśjad, ilm ju muudab Aud; vaest inimegi muut teist `moodi Juu; kui keeretised käivad, siis ilm muudab Sim; vast akab ilm `muudma; ehä muudab koedoss Kod; varessed vaaguvad, siis ilmad muudavad teesess KJn; üte ainukse `aastage olli `muuten Hls; ilm muut́s ka tõisess, kuu sai täüs Krk; ess (eks) vanavusega kõ̭ik muuda Ran; nüid ole vana, nüid om kõ̭iḱ siĺmä `muutnuva, nägu om `muutnu Nõo

3. asukohta muutma a. teise kohta asetama panen nie kerikselle `kuivama ja `muudan nie `ahju Kuu; kes tahi [räimi] kaks kord `suolada, siis pani esimisel `korral `kergema `suola ja siis `muutas `teisest `tünnist `teise ja siis pani `juure Hlj; ma `praiga `käisingi `lehmä `muutamas Lüg; siit kohald `muudan `vergod `toise `kohta Vai b. kolima, rändama sel ajal kilu ei `oltki `meie meres, aga nüüd on igal puol. kilu on `muutand `siie Hlj; pidima akkama `muutama vanust `uonidest Jõh; tämä elä alaldi `muutamises, oma elo aig, ei `tahto `paika pida Vai

noor noor g noore S L K(-uo- KPõ; -ua- ViK) hajusalt I(-uo-); nuor g `nuore R(-ua- Hlj Jõh); nu̬u̬r (-ŕ) g noore Hää Pal Ksi Vil M T, noorõ V(nuo- Lei Kra), nuare Kod; nuõr g nuõrõ Khn

1. adj lühikese eaga, lühikest aega eksisteerinud a. (olenditest) `talve `jääga tuleb `siie `ülgesi `nuori Jõe; juo `nuorenna akkasin kalal `käima VNg; `tõisele `nuori `luomi ei `näita - - sõnab ära Lüg; ikkuna taga olivad lappulaised, `nuored mehed Vai; noorest pεεst `kεidi ka `tantsimas; noorde `loomadele `antasse lina öli Khk; nooremalt pölvelt käisi `Riigas praami peal ja laeva peal Pha; Mine sa, sool nooremad jalad Pöi; suured õle lademed `pandi maha pühade `aegas, kus noored lapsed magamas köisid Muh; Äi nende noorde obustega saa kardli mullasta Rei; kui sa nooreld `vaeva nεεd, sis magad vanald `pεhme säŋŋi pεεl Phl; kolme `aastane oo noor obone Kul; vanad `rääkväd seda keelt, mis nad on noorest õppind Kir; Vanal poesil oli `õnnõ, sai nuõrõ naesõ Khn; rõõm teeb nooremase Tor; selle `tütred nopitas (naitakse) noorelt ära Hää; sai `uusi `nuori [härgi] `juure kasvatud Ris; noor koer äritab ja vana koer `salvab Hag; kel nuorelt on `õlpus old, sie elab kauem HJn; mina nooremalt ei olnud sugugi `aige KuuK; siin põle enam `ühtegi nuort inimest JMd; minul olid noorelt `veiksed `juused Ann; tüdruk üppas üle kroavi nigu nooor sälg Tür; enamb puole minust olete nuoremb VMr; sie on nagu nuorte inimeste lõbu, kui suavad kedagi `tönkida Kad; nuortele tüdrukutele ennustab kägu Rak; `pulma `vastu`võtjad [olid] nuored poisid Iis; kes on nuarelt ilos, one kua vanalt ilos Kod; akkame noort obust õpetama Lai; poisslast `öeldi noor peremees, esimene laps jäi peremeheks Plt; ega‿ss vanema inimese es roogi linu, mina oli nu̬u̬ŕ ja kärmäss Trv; ole noorepess, käi ärä Krk; nooreld om nigu kot́t pään (ei mõista elu) Ran; meil `olli nu̬u̬r obene, ta `olli jäĺe `kange `ju̬u̬skma; aug om, medä nooremb, sedä paremb Puh; pane `säĺgä, mes sä paned, ega nooress enämb tagasi ei saa; ma panni kana `auduma, `mõtli, et `nu̬u̬ri kannu saab, aga kõik om kikka tulluva Nõo; kargap ku nu̬u̬r iŕv ratta `säĺgä Kam; üt́s om vana ja jõvvõtu, tõnõ om nu̬u̬ŕ ja mallõtu Kan; esi lähät vanõmbass ja hädä lätt noorõmbass (tugevamaks) Har; tiä võt́t noorõ naaśõ, esi nigu vana muld Plv; ma oĺli noorõh terve˽ku hõpõ Vas; töbi hannaga pini saa sõss, kui tal noorõlt hand ärʔ lõigatass Räp; ta om vi̬i̬ĺ nu̬u̬ŕ mi̬i̬š́, äi olõ vohn Lei b. (taimedest jms-st) `õunad ei õle `valmis - - on `nuored; `lammastel ajab lokkod `lõvva `alle, kui nuort `rohto `saavad Lüg; `Mindi `noori `tuhlid `vötma; akab noort `metsa kasvatama, p‿lase `loomi `pεεle Khk; Nendel on pailu `noori õumpuid; Lehm noore rohu peal olnd, kohe `piima `rohkem Pöi; nemad (luiged) käisid noort roo juurt `söömas Noa; liig noor lina ka pole ea Vig; õõnad oo noored alles, `punkas ja vihadad Tõs; `erned süńniväd ike enimi, aga ei uba põle noorelt kedägi Juu; Noored käbid olid, siis jäi punakaspruuń väŕv Amb; ta (lehm) võtaks noore rohu pial isegi `jõudu JJn; mis pärast niidetasse, see on nuor luog Koe; mõned laśsivad noorest `metsadest maad teha Trm; `pähklid on vi̬i̬l nuared ja `tu̬u̬rved Kod; mõne päävast abet - - `ööldi, et nagu noor oras Lai; kardul joba `äitsness, `varsti saame `nu̬u̬ri kardulit süvvä; marja peenikse ja noore alle Krk; nu̬u̬r ain `oĺli joba `ümbre kasunu rondile; kos olli `nu̬u̬ri `kuusi, sääl tetti ri̬i̬laodi varva noordest kuustest Nõo; ärä sa mine `nu̬u̬rde `mõtsa karjaga Kam; ku `kapstalehe õige noore olliva, siss tetti `värski `kapsta suppi Ote; vabarnamarja kasvava mõtsan noorte raendikide pääl Rõn; ma võt́i `täämbä jo `nu̬u̬ri ubinõid (kartuleid) Har; nail nooril om timahavva `väega vähä all (kartulitest) Räp; noorõst riśtkhainast jät́ä `veitkese `si̬i̬ḿnest Se c. (toidust, joogist:) värske vana `ambale on noor leib εε `süia Ans; ma sai Oogudilt‿surt noort ölut ning nüid ma ole nii loĺl (purjus) Khk; supp õli paks nagu nu̬u̬r puter; paks `värske kali on kõhe nu˯u̬r õlu Kod; `võeti mesikärjä, `panti nu̬u̬ŕ õlu vai vesi pääle, tu̬u̬ oĺl tu makõkahi Ote; nu̬u̬ŕ ku̬u̬ŕ om rõõsa piimä ku̬u̬ŕ Har; ku̬u̬ŕ om vi̬i̬l nu̬u̬ŕ, ei saaʔ är võttaʔ Räp; `uutse `pääle kutsuti hõim, ku nu̬u̬ŕ leib sai Lut d. (loodusnähtustest, -objektidest:) hiljuti tekkinud, uus, algav, kujunev kui nuort jääd oli, siis `vimbu `püitsid `selle jalg`nuodaga JõeK; kui `nuorel kuul tuod save, minegä `ahju tehä, siis siginöd `kilgid Vai; noor lumi maas Khk; noore jää alt sai `värsked `augesi Pha; Jahi ilm on ea, õhk on `selge, tuult pole, paras jägu noort lund Pöi; uied põhud pannasse asemele `noores kuus Muh; `noores kuus raioti `metsa Mar; see `oĺli talve, noore jää `aegas Hää; See taba on ike, et noorel kuul niidetakse `lambaid Amb; nuorel kuul ette võetud aśsad edenevad `easte Rak; õli reeti̬i̬d, nu̬u̬rt lund õli Kod; oja `kohta on ta suur ja jõe `kohta `veikene - - noor jõgi Lai; vaist tulli nu̬u̬rt lume `pääle Krk; noorel kuul lännä allitama, iki vanal kuul `püiti tetä `leibä Ran; ku `taivan nu̬u̬r kuu om - - võta rahakot́t `peiu ja siss vahi, siss saat si̬i̬ kuu äste raha Nõo; noore jää `aigu ommava lutsu Ote; nu̬u̬r lumõkõnõ oĺl kah sadanuʔ, hommugult leüse naid `jäĺgi Har; ilm om noorõh pilveh (õhukestest pilvedest) Vas; nu̬u̬ŕ taĺv, päält vana talvõ tuĺl jäl lumi `maaha Räp; noor lõuna 1. ennelõunane aeg Ikke viel uni, ise `põõnasid `nuare `lõuneni Jõh; ühna noor lõuna juba Muh; ma noorest `lõunest tulin künńist Mär; kui omikust `süiä ei soa - - olin noore `lõunäni söömätä Juu 2. ilmakaar, kust päike paistab enne keskpäeva `kello `kümme ühetõist`kümme ajal `üeldi, et päiv on jo `nuores `lõunes Lüg; Suuresso einam jääb noore `löune `alla Ris; pää jo nuores `lõunes, sa alles tuled VMr 3. ennelõunane eine sü̬ü̬b natuke nu̬u̬rd lõunat Hää

2. adj väike Kölk na noor regi Käi; suured supilusikud olid, `niigu noored kulbid Var; suur lai kraav, vesi sees, nagu noor jõgi kohe Ann; rükki akid õlid kui nuared kuhjad Kod

3. subst hrl pl noor inimene `Nuorel nugise `silmad, vanal varekse `silmad Lüg; `nuored `istusivad kaik `paarite `penki `pääle Vai; seda kεib mäleda noordel ning vanadel Khk; küla kiigel kari `noori koos, teevad `naĺja Vll; noored tukuvad ja teevad võrgule sõnnid `sisse Muh; noordel oo nüid paĺlo neid raamatusi Mar; noored käisid pühaba `õhta `kõrtsis Pär; noored aavad mud́u `parru, ei nemad sitad tea kedagi Rap; nii noor kui vana tunneb `rõemu kevadest Tür; noored läksivad, vanad jäivad kodu Ksi; vanajagu rahvast `surrid ärä, noored kasusid `pääle Vil; si̬i̬ om vanatüdruk, kis `aigapidi `ketrass - - nu̬u̬r `laskvet iki sihk `siiradi Krk; egä nende noordega niisama ei saa, neil piab olema kõva kari Ran; noore om `õlpu täis, siss jooseva Nõo; olliva lina`talgu, siss `aeti jälle `ulka `nu̬u̬ri kokku Ote; ku mõ̭ni nu̬u̬ŕ oss nännü˽tu̬u̬d vana`aoleist ellu, tu̬u̬ oss `naardunuʔ Krl; vanaʔ ei `kõlbaʔ noordõga ütte Plv; või naid `nu̬u̬ri külʔ, kõhõ lööväʔ `kepsu Se; nuorõʔ mõesta eiʔ sukugi Kra || noorus Ta on jo `nuorest nõrk ja rumal viel, las `kasvab IisR; üks on vanast `väätike, teene noorest nõdruke Juu

nuhkerdama nuhkerdama nuuskima, nuhkima tulliva nu päti sinnä, nuhkerdiva kõ̭ik nuka ja kolga läbi; Peni nuhkerdab ja aab jänesse jäĺgi; temä om serände nuhkerdaja, tahab kõ̭iḱ `kaeda, mes sul om Nõo

nuhkima `nuhkima Lüg Jõh Pöi Muh Hää VJg Äks, `nuhkma (-h́-) Kod KJn Trv TLä Võn V, `nuhkme (-h́-) M San, (ma) nuhi(n); `nuhkima, (ta) nuheb Tõs

1. nuusutama, nuuskima; lõhna järgi jälgi ajama koer tuleb `nuhkides, aeab oma inimese `jälgi takka Tõs; kuer nuhib VJg; Mes tu peni sääl nuhkse ja ot́se Ran; peni nuh́kse `varga üles Krl; pini `nuhke anomit piteh Vas

2. uurides otsima; sorima, tuhnima tema nuhib kõik su `asjad `vällä Lüg; `sakslased `käisiväd sõja ajal `jusku `piionid ja `nuhkisivad Jõh; See on `kange `nuhkima, kõik ta öles nuhib Pöi; mis sa nuhed `kõike `asju Tõs; Nuhib, `valvab, mis teised teevad ja on Hää; sie uräädnik `nuhkis kõik `väĺla VJg; nuhk ülesi või ja munad Kod; nuhivad ja ot́sivad ike seda (kulda), aga vist teda ei olegi siin Äks; mis sä ikki nuhid nende raamatide man Trv; mis na nuhid tõiste `asju Pst; `varga `nuhksiva kõik kolga nuka läbi Puh; et mia tõese `asja midägi võta vai nuhi, miul seräst `mu̬u̬du ei ole Nõo; ta tuĺl `tarrõ ja `nuhkõ nigu pini säńgü aludsõʔ ka läbi Har; Ma˽käḱe viinapudeli puhma alaʔ ärʔ, a˽vanami̬i̬ss oĺl tõõsõ säält ka üles `nuh́knu Rõu; lätt - - `nuhkma tõsõ kraami mano Räp

nuhutama nuhut|ama Nõo Võn Ote Vas Lut, -amma Har Rõu Plv Vas Räp, -eme San, -õm(m)õ Krl nuusutama, nuuskima ta‿m jo söögi asi, me‿sä tast nuhutad vi̬i̬l; Peni nuhutab kõik koha läbi, kos ta kõnnib vai käib Nõo; kut́sk aase nõ̭na manu, nuhutab Võn; nuhuta sa kah, `määrdene ais om Ote; [peni] nuhutõss `jäĺgi ja lätt `õkva `jäĺgi `mü̬ü̬dä Krl; sa is läpe no süüäki, sa nigu nuhudi ennedä Har; kui hobõnõ joogi man `haisu tund, siss nuhutass Plv; nuhuda˽ku hüä lõhn taal liĺlil um Vas

nuuskima `nuuskima, (ta) nuusib Jäm Khk Vll Pöi Muh Rei Mär Kse Ris Juu JMd Koe VJg Iis Trm, `nuusib Lüg IisR, `nuuskib Kuu IisR, `nuuski VNg Vai; `nuuśkima, (ta) nuusib Kse VJg Plt; `nuuskma, (ta) nuusib Saa Kod KJn; `nuuśkma, (ma) nuusi Trv Hls/-me/ Krl Rõu; `nuusima, (ta) nuusib Jäm Kaa Krj Vll Mär Lih Var Mih Tõs Khn PJg Tor Hää Juu Ann Pee, `nuusi VNg; `nuusma Puh, `nuuśme Hls, (ta) nuusib; (ta) nuusib Mar Vig

1. a. korduvalt nuusutama, nuusutades otsima (loomast) Nie `hallid `kuerad on `oite `kanged jo `kaiki `jälgi `nuuskima Kuu; Kuer `enne `nuuskib `ümber puu, siis kuseb IisR; koer aab `aisu ja nuusib Mar; lehm nuusib `toitu Tor; närv loom, ei söö, kedägist `aśja ei taha, nuusib `peäle Juu; lehm läks `nuusides, ot́sib ninaga maas Pee; koer nuusib ärä, ku tunneb, et ei õle õma maja inimene, kõhe tükib kallale Kod; mis si̬i̬ koer nuusib siin Trv b. korduvalt ninaga sissepoole vedama ma `uodin `aeva kakku, `nuuskisin, kas juo tuleb `saia `haisu Kuu; akkab tikkumaie `suure nuttuga, nüüd `nuusib ehk kui `kaua; mõni kas `kuoli `tunniski `nuuskis nenä Lüg; ära nuusi oma ninaga nii kõvasti JMd

2. otsima, tuhnima; luurama Mes sa `aeva `nuuskid `toiste järel Kuu; sie `nuusib saladused üles kõik Lüg; On inimesel `tahtmist `nuuskida `ümber `võera maja IisR; mis sa nuusid `nurki `kouta Jäm; ta on aga koore püti `jälle üles `nuuskind Khk; Oli üks `sõuke - - mees küll, kui `sisse tuli, siis tahtis kõik so nurgad läbi `nuuskida Pöi; küll sool aga ea ninä oo, mes kõik üles nuusib Mar; täma isi `nuusis igal pool, sellepärast ta `teadis Mih; ega sul põle `tarvis koa `kõike `asju `nuusida PJg; kui ta siia tuleb, kohe akkab kikke läbi `nuuskma Saa; [ta] `nuuskind `jälle nende järele ja `paśsind, et kus nad ometegi lähvad JMd; mes sä alate nuusid `mü̬ü̬dä nukke Kod; om neid inimesi, kes tahav `nuusi Hls; sa nuusit kõik kotuse läbi Puh

nuuskur `nuusk|ur Ran, g -uri Kuu VNg IisR Vai Hää Juu JMd VJg Iis Trm KJn Krl/n -ŕ/, -ru Khk Kod Plt Trv, -ri Hls

1. nuhk Mes sa oled niisugune `nuuskur, et `aeva `toiste juttusi `kuulad pääld Kuu; kes su `siia `nuuskuriks pand Juu; urgitseb viimatse kui aśsa `väĺla ja siis annab üles, `nuuskur on Plt; temä om mul ku‿t́s `nuuskur egal pu̬u̬l perän Trv; üits `nuuskur `oĺli - - nii libedä jutuga Ran

2. nuuskija, otsija (ka adjektiivselt) Sa oled igä peris `nuuskur, kaik `pergu kohad sa läbi `nuuskid Kuu; `Selle `nuuskuri `lehmale ajad kedagi ei `aita IisR; `nuuskuri `kuerad `jälgi `müödä `löüdäd `ihmist ehk peremest Vai; kut suur `nuuskur, keik ta nuusib üles Khk; see on `kange `nuuskur inimene JMd; on ikke üks `nuuskur luam VJg

nuusutlema nuusutlema Ans Pöi nuusutama koer nuusutleb `jälgi; teeb, mi‿`aisu see koer sii ajab ning nuusutleb Ans; [koer] läks asemede, nuusutles, nuusutles [surnut], es ole `ühti Pöi

näkkima näkkima Jõe, (ma) näki(n) hajusalt Sa, Muh Emm Rid Mär Var Tor Ris Jür Ann Kad VJg Sim IPõ, näkkin Lüg IisR, nägin Vai; näkkimä, (ma) näkin Juu, nägin Kuu; `näkmä, (ma) näki(n) Tõs Kod; `näḱmä, (ma) näki(n) Kod KJn Trv Hls/ma-inf -me/ Puh Kam, näḱi Krl Plv Vas; tud-kesks näḱidud Saa

1. näksima, kergelt hammustama laps näkkis `leiba Lüg; Tera `aaval näkkib, ise sättib viel `pienelt mokki; Mis tige sie obune on, nattuke näkkib IisR; lapsed näkkivad öuna ää Khk; Ah sa kurat, [kala] näkkis `jälle [ussi] Pöi; kirbud nõnna näkkisid (puresid) Muh; ma üksi sõin, teesed muku näkkisid küllest Rid; rot́id näkivad kardulid `süia Tor; Õuna koor kõik `ümmer`ringi ära näkitud Jür; iir on leiva ära näkkind Kad; mis sa näkid, süe kohe, siss kasvad Sim; luom näkib ennast Iis; jänessed‿o õõnap̀u koore ära näkkind Trm; iir `näknud kot́i puru Kod; õun om är näkit, orave `amba `jälgi täüs Hls; ärä nii paĺlu näki leivä küllest Puh; Sü̬ü̬ʔ ilosahe, `naaku‿i `näḱmä Vas || näpistama, ära võtma `Suure `ulga näkkis külm `karduli ärä Kuu; ku `kartuli `varred on nattuke `mustad, siis `üella, et külm on nattuke näkkind Lüg

2. täksima; täkkima poiss võttis `kirve ja näkkis puud Lüg; Repikivi on ää näkitud, näkitud serv tuleb uiesti üle ööveldada Kaa; näkkis äksiga `oksi `raasida Krj; Toobi söru köik ää näkitud, mis sellega tehtud on Pöi; rähn näkib puu `sisse augu Muh; kased olid kõik ää näkitud, karjatsed näkkin puud ää Tõs; seinä paĺk on ärä näḱidud Saa; `nuaga näkiti ka ihu kaḱki, kui seda kupu masinad ei old Ann; rähn näkib puud Kam

3. nöökima, tögama Ei sa `mõista enamb sugugi teist näkkimata `olla; Mis ta sest `poisist näkkib. Poiss `mieldib, `sellepärast näkkibki IisR; mis sa näkid teist alati VJg; ei meie jätt kohe kedagi `naermata ega näkkimata Sim; sõnadega näkid, tükid tõesele `külge; viidab sedä `aega, noki ja näki tämä kallal Kod; küll näkiväd teeneteist KJn; timä alati näḱk minno Plv

nöstlikläne `nöstliklä|ne g -se kühmuline `nöstlikäne, `kirvega `vestetud, `kirve `jälgi puha täis Lüg

otsima `ot́sima, (ma) ot́sin hajusalt L, KPõ Pal Äks Ksi Lai Plt; `otsima, (ma) otsi(n) S hajusalt L Ha, JMd Tür Koe Äks, `otsin Hlj VNg IisR; `ot́sma, (ma) otsi(n), -t́- hajusalt Lä, Pä Ris Tür Ksi Lai VlPõ M(ma-inf -me) T V(-š- Lei); `õt́sima Iis Trm MMg, `õt́sma Kod MMg, (ma) õt́sin; `õtsima, (ma) `õtsin Lüg Jõh Vai

1. kedagi või midagi leida või kätte saada püüdma jo `otsib `korva tagant neu piltl Hlj; Vahest `õtsiti `terve `päivä taga, `enne kui `saivad `pruudi `jälle kätte (pruudiröövist) Lüg; Kadund `karja `õtsiti `jälgi `müede Jõh; `Otsi kas vai tikkutulega, ei `leia `päitseid IisR; külap sind `jälle üles otsitasse Khk; Seda sa otsisid nüid küll obuse seljast (hooletult) Kaa; oomingu vara keiakse obust `otsimas Vll; Käis `metsas katuse `vitsu `otsimas, `talve tegi `valmis Pöi; ma otsi iga `õhta `kirpa, nõnna närivad et Muh; kes otsib, see lövab vns Rei; `härge kεisin `otsimas Phl; tuul `otsis aset, `pööris siia, `pööris sõnna piltl Rid; küll `ot́sisin, aga kätte sain Mär; `aita `otsida, kus ta ull‿s `onti jäi (jakist) Tõs; Mia `ot́si sjõnd `terve päävä Khn; poisid lähvad külase tüdrekuid `ot́sma Pär; nüid on küll ot́situd, siin seda võt́it ei ole Saa; ega see põle ää topitud, et seda piab `ot́sima HMd; kui põle na iad jutu `aśja, siis ot́sib na `ühte sõna ühest kohast, teist teisest kohast Hag; kobavad ahju taga vinnalt `ot́sida Juu; neid (vargaid) pidi ikka kaks olema, tene käis ja `püeras ja `ot́sis ja tene `paśsis JJn; asemete alused ot́siti kua läbi VMr; lähäme `suosse `kaarlalle, `kaarlaid `ot́sima ja noppima Sim; leisin `õt́simata üles Trm; lähmä õt́sima ärä; tüdrukud käeväd nüid `poissa `õt́sman Kod; ot́sib nigu `eilsed `pääva Lai; läksin obusid `ot́sma süda `öössi Plt; ot́si oma nuga `väĺlä KJn; `ju̬u̬skless üttelugu ja ot́s nagu kana pesä kunagi Trv; käisin viha `okse `ot́smen Krk; Otsi, otsi oolege, siss saat leiba koorege nalj Hel; seeniss ku toḱki otsiti, `oĺli uśs joba `lännu; vanan otsiva kõ̭ik `aiguse su üless piltl Ran; `ot́se vikati `väĺlä ja lätsi su̬u̬ pääle esä manu `niitmä Puh; temä olli nii illuss poiss, et seräst ańd `otsi Nõo; `uhmrõ tetä otsiti jämme puu pakk, tu̬u̬ kaeveti sisest `vällä Võn; ma‿la otsi söögi lavva pääle Rõn; vaia `mõtsa minnä˽piidsa`handa `ot́sma Har; `naati noid `lambiid `ot́sma, lät́s mõ̭ni päiv `mü̬ü̬dä, iks ot́siti noid `lambiid Rõu; ma `otsõ `täämbä kõõ köögi läbi, es lövvä˽ma umma `kruusi Vas; ma käve kolmandat `vu̬u̬re jo `ot́smah Räp; vitsake ḱäen `ot́šivaʔ vett Lei; pead otsima peast täisid või tingusid otsima `enne ku `õtsiti pääd, siis `õtsiti täid Lüg; Esiti oli inimestel `täisi, siis otsiti öhe teise pead Pöi; On sool `aega mo pead `otsida Rei; ma `lassi oma piäd `otsida Tõs; õt́sib piäd, õt́sib `täiu Kod; vanast otsiti pääd, väidsege kaabit́s ja ot́s Krk; emä ot́s vanaemäl pääd, võt́t väedse, väedsega käänd `juussit ja taṕp `täie Ran; latsõʔ, `ot́ske pääd, kaabatagõ väitsegaʔ Plv; Ko˽pää oĺl jo˽`veiga täeh, siss ot́site pääd Se

2. a. küsima, saada tahtma; nõutama sie `otsib `almust VNg; `arjakas käis tänä `arjassi `õtsimas Lüg; `tüöta inimene `õtsib `kõhta Vai; linna mehed vahest ikka kεivad `toitu `otsimes Khk; nääri töngid keivad perest perese ja `otsivad `nääri‿päva `järge ölut Mus; Esiti suuremaa mehed käisid ega `talve Saaremaal `suilisi `otsimas Pöi; ma otsi ikka taga `teiste inimeste kääst - - kus pool [mu mees] on Rei; keiväd leno `ot́smas ja `aamas koa ikke Mar; [Ta] `otsis `karvu ja `andis pia `arju `vastu Han; tuleb `jälle ühükorra `panni `ot́sma Mih; siia maale põle `näĺges olnd, põle `süia teste käest pidand `ot́sma Vän; Talinas käisid mehed pajukid `ot́smas Saa; enne sai `rohtu ot́situd Juu; arjasudikud - - `ot́sisid neid vanu pia `arju KuuK; lähen abi `ot́sima, kis tuleb `aitama Ann; seda `pieti alvast, kes külast `kruami `ot́sis VMr; tulen teie käest `tarkust `ot́sima VJg; käisid kala `õt́sijad, põle [kala] `õllagi Trm; egale puale tädä õt́sitasse ja kuulatasse, tämäl tü̬ü̬d küllält Kod; `vaene suutäie `ot́sija Plt; läits avitaja `juure abi `ot́sme Pst; Tamme vallan üteldi oleva `nõidu ja `tarku kah, sinnä käenuva abi `ot́sma Ran; ma küd́sä ommen `uutse `leibä, tule `ot́sma, saad sina kah Nõo; sa tulõt `õkva siiä mino ainukõist `ot́sma, võta, kos `kümnit om Võn; vanast ku munapühi `oĺlivõ, siss poisi `lät́si tüd́rikidõ poolõ munnõ `ot́sma San; timahalt om mitu käünü tü̬ü̬d `ot́sin Har; taa tuĺl munnõ `ot́sma Rõu; lät́s tiä viina raha `ot́sma, kõ̭iḱ `andva˽ka tälle `rõipõllõ Vas; `Võlgnikuʔ käveväʔ egapäiv `võlga ot́smah, aga meehel `massa˽`kośtke es olõʔ Räp b. mingit seisukorda taotlema, saavutada soovima mine siis otsi `önne, kui önn ep otsi sind; ken tohib teise `pεεle süid `otsida Khk; ta otsib `riidu teesega Tor; otsib pahandusi või süid - - susib ja otsib vigasi Hag; mõni inimene õt́sib au taga, tahab tõesess `kangem `õlla Kod; otsi sa nüid oma `õigust vi̬i̬l; au taheti kätte, `minti au `ot́sme Krk; otsib `õnnõ taga, aga tedä kätte ei saa Ran; tu̬u̬ `tahtse `endäle `avvu `otsi, läits tõśte pääle `kaibama Nõo; nimä `ti̬i̬dvä küll, kes kaabaśs, a mine `õigust `ot́sma, satat esi ka `vańgi Võn; sääne hõel inemine, ot́s mugu tüllü inne Kan; ot́siti iks mu˽pääle tu̬u̬d kohut `mõistaʔ Vas; nigu tirand kõńd, ot́s, kost tülü tulõsi Räp

3. indlema, isast otsima ku `lammas `õtsib `oinast, siis tahab `pässi `saada Lüg; lehm otsib `sönni, tahab kogu `saada Khk; meite emmis otsib `upsu Mus; mära otsib täkku Mär; lehm ammub `piäle ja otsib `ärgi Tõs; Sial läheb tagant punaseks, ku `ot́sima akkab Hää; tänavu siga ei `otsind `seĺtsi Kos; lehm otsib `sõńni, tal on nii `kange ihk Kad; kui siga õt́sib, siis ta rekutab ja `kargab kuńdile `selgä Kod; lehm oli puĺli juures olnd, enam ei ot́si `puĺli Ksi; `tiined, `ot́sind (paaritunud) loomad KJn; kui obused täkka ot́sivad, siss inguvad ja löövad tagat üless SJn; ni̬i̬ emmise, mis sala `kuńte otsive - - kurdav pesän mahan, mõni jagu `mü̬ü̬räv Krk; ku kaśs esätsit ot́s, siss üteldi vanast, et kaśs tahab `rauda, `irmsade röögib Nõo; Emmise, kui `ot́sma `nakseva, `viidi iks `tõisi `tallu kuńdi manu vai `jälle `mõiste Rõn; lehm lihahõlõss, ei˽tiiä˽kas `puĺli ot́s vai Kan; iḿmiss rokutass, ot́s pahrut Urv; külä lehm mi˽lauda läve ihn `müüge, tu̬u̬ `otsõ `puĺli Rõu; kõrra‿päle `saie, ku nakka‿i inäbät `ot́sma Se

4. (hrl küsivas või eitavas lauses taunivalt kellegi kusagil olemise kohta) ei sul õle siin midagi `õtsimist, sul ei õle midagi `saada Lüg; mis sa `senna `otsisid, kui sind εε `aeti Khk; Nina kärnas, seda sa ju sönna otsima läksid Kaa; Mis `sõuke käuks teiste sega otsib Pöi; mes te otsite vanade inimeste ninäda `alla Mar; Mis tä mõrtsuk mio kallalõ pidi `ot́sma Khn; Mul põle `senna `rõõmsate sekka midagi `ot́sida Hää; oh sina vana `lontrus, mis sa `ot́sisid täna `seia `jälle Ris; mis sa otsid tuppa Juu; mis sa jälle siiä `soŕkma otsid Trv; sääl om `tunmada rahvass, mes me `sinna `ot́sma lähme Nõo; mis sa otsit `võõra inemsõ manu Krl; mis tu̬u̬ sinnä `ot́sma lät́s, ti̬i̬d külh, et tedä ei˽tahetaʔ Har

Vrd etsima

pidama1 pidama, (ma) pea(n), pia(n) R eP(pidan I) Trv Lei Lut; pidämä Kuu Lüg(-mäie) Vai hajusalt eP((ma) peän Mar Vig Tõs Juu, pidän Kod; pedä- KJn), eL(pedä-), pidäm(e) M San Krl(pedä-), (ma) piä(n), pia(n)

1. midagi või kedagi kusagil või mingis olukorras hoidma kilud `suolati kohe ära, kilu enam riim`suolas ei `piatud Kuu; on viel `leibä nattukese, sie viel piab tädä elos Lüg; ega meid `jõude ei `piatud Jõh; külä mehed pidäsiväd `rüssi joes Vai; under`taĺje pidas rinnad änam koos Jäm; mihed `rautavad obust ning naised pidavad `jalga; ma‿s räägi seda mette kellelegid, pidasi nönda oma tεεda Khk; asjad peab `kordas pidama, et alati vötta oleks; meest `peetakse sönast, `ärga sarvest, obust ohjast vns Vll; kore kondiga obu ai pea liha peal, lihab lahjaks Jaa; Meri meite elu sihes pidaja oli, maa pole sii midagi annund Pöi; kes sui ää sureb, seda `võigid `rohkem kodu pidada kut kolm `päeva, lehk tuleb taha Muh; `arki pidama, `panta pεε `alla ja jälad öles (tiritammist) Emm; suuremad paadid `peeti meres `ankru peal Phl; `kaupmes annab ikke tagasi, egä‿s tä `eesele pea; kuda ma neid üksipäni `silmäs saa pidada, `lapsi ja `loomi Mar; jo mo silmad nii `peeti, et ma neid ei näind Mär; kaks õde oo surn, kolmas minemäs, tiä kui kaua mind `peetse Var; Ää pidäg külmä jõlmaga ikka ust päräni Khn; `surnuid ei pia koa rahu (halvustab) Aud; peab oma mõttes, ei räägi paelu Tor; piab `enge sehes rohudega Hää; kelik piab `vankre ku̬u̬s Saa; [leetrihaige] `piati pimedas, siis ei rikkun `silma HMd; mõned `piavad alati seda `viina kodo, `loomadelle [rohuks] Juu; nemad `korjasid kohe sügise seda aput `piima - - ja külma kääs pidand seda KuuK; linad, mis me ära kupardasime, viisime jõkke likku, kaksteist `pääva `pieti lius Amb; sui pala muidugi, või jo `jalgu `riides pidada Ann; perul obusel `pietakse ikke suurauad suus VMr; mes sa `inda pidäd, lahe `natke odavamass, siis õssetasse kõhe Kod; teinekord oli keelatud, et ei tohi edasi `riakida - - aga kus teine ei jõud pidada, lobises `väĺja ikke Lai; selle pudruge ma `piagi `ende `enge sehen Krk; piä kõrva `valla, ku ma sedä `asja seĺlate Hel; kud́ass käsi käänäb, nõnda piht piäb, [st] merätse langa ti̬i̬d, nii ta sul kannatab Ran; näĺlän `peetu lehmä piim om lahi; `vaŕgil om ka‿kke ädä, ei `peetä neid rahu `koskil Nõo; vanast olli puu anuma, nu̬u̬ `tahtseva kõrran pidädä, siss `oĺli piim ää Rõn; ta ei peä midägi sisen, ossendes San; Nahk pedä `su̬u̬ni koon, liha ei olõkiʔ Urv; naidõ sammu `hainuga piat õks lehmäl elu sisen pedämä; miist sõnast `peetaksõ, `härgä sarvõst `veetaksõ vns Har; mia kuulõt, tu̬u̬ piä˽`hindäle Rõu; susi sü̬ü̬ hoiõdu aśaʔ, pini piḱält `peedüʔ vns Vas; ma˽`peie tu̬u̬d `malka nii `kõvva peoh kui Räp; tiiä‿i kui hoit, kui peo pääl pidägi (hellitamisest) Se; üte `käega pidä, `tõõsõga `lõikass Lei; latsõʔ `veikeseʔ pidäväʔ künnelt kua joʔ, `lätväʔ patalõ Lut

2. säilitama, alal hoidma; mitte loobuma, millestki kinni pidama `lapsest `saadik - - `täüdüs sie rand puhas `olla ja mina ka nüd igä pidin sen `puhta Kuu; nie one kaik sanagad inimesed, `neie sanad `jäävata `pietavast VNg; `luoma `kõhta `jällä on `säädos `pietod, sügise `miskese ma tappan ehk `miskese järäle jättän; kel ia pia, sie piab `mieles kõik `asjad Lüg; monikaine obone pidä tied Vai; kes es pea nönda seda `kurssi, lükkas parre maha Ans; pea ikka `piiri ka; jövad sa `köiki `asju `meeles pidada, mis `soole räägitase Khk; ma usu, et ta oma söna peab, nönda kut ta lubas Vll; mei pole pidand sest (keelust) persetki Emm; kuda isä oo teind, siis lapsed ikke pidavad sedä `pruuki Mar; kuer ei pidand `jäĺgi, `kaotas kääst ää; ei mõesta parajust pidada Mär; `kohto `siädust tuleb pidada Tõs; pidasid ikka oma `tõotust Tor; ma pian oma sõna Hää; ei pia saladust, reagib kõik `väĺla Nis; pidage `mieles, mis te olete vanematest näind ja õppind; millest see tuleb, et ei mõista `piiri pidada Kei; `enne akkasid `kangesti vene `usku - - soab nähä, kas te peate ka oma `usku Juu; nied on merepüü `riistade märgid, kõik talud neist ei pea (ei kasuta) JõeK; obune ei pia tied Koe; pudrupia, mis sie kua mieles piab VJg; täl ei õle `õiged `motso egä aru, piäb jo `piiri pidämä õma jutuga; tämä‿o miälen pidäjä, tämä ilman ära ei uneta, sõna pidäjä Kod; joodik on nisuke lakard, ei pia `korda, perekond on söömata Plt; karja koer paelu ei piä `jäĺgi; ei `märkä aru pidädä, ju̬u̬ liias täis ennäst KJn; temä peab `kangeste `puhtust Trv; ta tõot́ küll, aga es pia sõna Hls; ka (kas) nemä `mõnda kellä `aiga `piave (tegutsevad, millal juhtub) Krk; me rahvas `väege pedävä `usku Hel; mia jõvva siss `kõ̭iki meelen pedädä, pää `onte maakerä ei ole; ei ole naśterahvast, kes majan kõrra piap Puh; esäd es ole, aga mia pedäsi kõva kari, miä es lase poesil koheki `ulku ei minnä sedäsi uĺa pääle Nõo; noorõn, ku esi vi̬i̬l ollit lat́s, siss - - es tiiä meelen pidädä toda vanaaja ello Võn; ku `tärminil ei massa, siss nõvvetes `sissi, kui `tärmini ei pia San; ta ei piä omma sõnna Krl; nu̬u̬ ei mõista `piiri petäʔ `ju̬u̬misel, siss joova henne hulluss; hobõsõl om hää meelen pedämine, kos ta lätt, sääl tulõ ta tagasi kah ilma eśsümäldä Har; tallõ pinile võtaʔ malk ja ub́lota nii, et ta meeleh pidä Räp; tark inemine, kes pidä kõigilõ `õigut (on õiglane) Se; kea pidä hüvvä süänd, tu̬u̬ iks sańdilõ and Lut

3. midagi või kedagi tagasi hoidma, ohjeldama Pea `leuad, kui `jouad Kuu; nied akkasivad `ninda `naurama seda lugu, et ei saa `nauru pidadagi Lüg; lapsed vahel `itlevad ikka: akkame tött pidama (st proovima, kes kauem naeru suudab pidada) Khk; Kui see jutujärje käde saab, see‿p saa ju ennast änam pidama Kaa; Pea ette vahest eese mokk moas koa Pöi; kas sa pead oma lõuad Muh; ei jõua `eese kätt pidada, `kerge `kääga, kohe lööb Mär; ää räägi änäm, piä suu Tõs; mis sa `tühja porised, pia parem enese mokk vaga Hag; suulas inimene ei pea suud Amb; ei suand ma ennäss mitte pidädä, kõnelesin `väĺjä Kod; kui se suslamoor aga oma suu piab, et ta `mulle `viina müis Lai; mia olli tubli poiśs, et nevä mut es pea Hls; laku perset ja piä lõvva Ran; temä es pia kust Puh; mis sa alasi larmidset, pia suuʔ Krl; ta vana tabakõnõ ei pia külh üttegi varast Har; Ei˽taad poissi piä˽`päitse ei˽paelaʔ, ta tege miä esi˽hääss `arvass Rõu; raha piät kõ̭gõ käḱüśsih olõma - - egass taa ribah lukukõnõ midä piä eiʔ Vas

4. a. kestvamalt ühes kohas või ühesugusena püsima; vastu pidama, kestma talust `viidi üks ärg `moisa `künni`ärjast, ei jäänd pidama, tuli aga `ohta koju Hlj; niit vilets, sie `õmblus ei pia, akkab `purguma; lumi sadas ja sulas kõhe `vällä, aga `vaata puu `pääle jäi pidämäie Lüg; see katus oo juba kakssada `aastad pidand Khk; Sukasääred oo alles üsna pidajad, peab uied peed otsa jätkama Kaa; Ega `oasta sai oma täätud jägu köit `tehtud, mis see köis siis pidas, mõned `oastad Pöi; ega see riie pea kedagi, õhuke lirts Mär; kui uus aid `valmis `tehti, see pidas kümme `aastad Var; Iäd laevad pidäsid kakskümmen `aastad, kud́as puud olid Khn; Ega hobu ei via, kui lu̬u̬k ei pia vns Hää; loom lähäb, egä tal kusagil pidämest põle Juu; arv sukk on `kuotud, on aga kokku ämmeldatud, ega sie pia kedagi JõeK; kas juurte koŕv pidas `rohkem kui `vitste koŕv Amb; `teibad ei tahand kudagi `muasse pidama `jääda VMr; lai lumi jääb maha, jääb tee `piale `paika pidama Lai; eläjä jooseva `kiini, ku kiini väĺlän, ega sõss eläjä enämb ei pea Trv; jää om `seante kore, pudeve, ega ta ei oole `seante, et ta pidä vi̬i̬l midägi Krk; Viisu˽nõgluti vi̬i̬l alt `ahtakõ̭isi `niidsigaʔ ärʔ, sõ̭ss nimä˽sai˽kõvõmba ja˽pei˽kavvõmb Rõu || jätkuma Kae˽vanast mõtsan puid pidi, es sõss kiä `halva puud kodu tu̬u̬ õs; Ji̬i̬hn neid pidi, alasi oĺl sul `väŕski kala võttaʔ Rõu b. (hrl impersonaalselt ilmastikust) üks nädäl`päiväd pidi kagu `tuuli Kuu; piass nüid pidama jumal `kuiva, et saab ein `tehtud Lüg; kui `ilma piab, siss läheme Kihelkonnale Khk; Möllas ette mütu pääva ühtejoomi lund, täna ilm jähi ometi püsut pidama Kaa; On puud sügise kaua roheltsed ja `lehtes, siis peab `pitka sügist, talvet pole nii pea tulemas Pöi; nüid akatasse rukid `lõikama, kui `kuiva `ilma peab Muh; peab kõva talvet, ei annagi külm järäle Mär; Sellekorra piäb pitkält palavi `jõlmu Khn; nii kalgid ilmad peab iga päev JõeK; kui oli põud, kuiv võt́tis viĺja ära - - vaest pidas mitu kuud `kuiva Trm; ei ta nüid vist sadama akka, pidab taheda Lai; ku ta iki nõnda väärt ti̬i̬d piass, et puu är saass vedäde Krk; seräst vagust `ilma ta piḱäld ei piä Ran; mõnikõrd piäp `talve kavva `kuiva `küĺmä Kam; seeni `aoni pedi hüvvi hainategemise `ilmu Har; ma sõ̭ss lää, kui jummal `ilmu pidä Plv

5. pidurdatuks, paigal püsivaks, peatatuks tegema või saama; mitte järele andma Kova `vuoga `ankurid igäkerd ei pea Kuu; [laev] `puutus `pohja, ei jäänd pidama VNg; tõkked ees, vesi jäeb pidama Muh; kui `kutsar saand obosid pidada mette, siis ta võt́tis isi ohad `peosse LNg; Mia sua `minnä küll, kedägi põlõ pidämes Khn; lehm läind põegiti tee `peale ette ja autu põle saand pidada, sõitnd kohe `otsa Vän; uśs pidi kolmande viiru `peale pidama `jääma Jür; `siuti narsuga `kińni, võt́tis vere pidama Amb; meie puĺl pani `juoksu meie kääst, ei jäksand teda pidada JJn; jät́tis ühe turba jägu alt `leikamatta, et vesi jäi `sinna pidama, et `piale ei tuld Rak; jäi pidäme `sinna, oksa `külgi jäi pidäme Krk; piä piä piä, las ma esi paenuta `endä üless Nõo

6. mitteläbilaskev olema (hrl vedeliku ja soojuse kohta) juhtnahast `saapad olid üväd, ise pidasivata vetta VNg; ku `terva [saabastele] `paljo paned‿s piä `suoja enämb, `lähtö jää Vai; Paet äi pea vett, see tuleb pidajaks tiha Jäm; kiha puńn äp pia `inge, pane närts `ümber Khk; Jöulu ölle tegemine oo ukse ees, oome paneme törred-tannid liguse, et nad pidama jääksid Kaa; Tuul uhistab roami ja loasi vahelt läbi, äi tea mis `sooja see peab Pöi; uks arvaks kuind ja kulund juba, ei pea tuult Mär; pooĺ`viltu saavad [harjapealsed õled] `säetud, et ta `vihma koa peab Mih; `sõuke rät́ik pias koa, mis ikke ko `küĺmä pidas ja tuult pidas Aud; `saapad pidavad vett Ris; puussepp - - lihib kaks `lauda nii, et ta vett peab Jür; maja ullem kui sara, ei pia tuult ega `vihma Koe; tünni põhi ei pia `ästi, `imbib aga vähä`uaval vett `välja Kad; kui ärä `kuinud on [puunõu], siis ei pidä, vi̬i̬ likko `oito - - siis pidäb Kod; kõva vanutus `oĺli, pidäs `vihma ka Vil; sann ei pia `lõunu, aken om `valla Krk; si̬i̬ ei pia `vihma, si̬i̬ rõuk ei `kõlba kohekile Hel; ku kõrralik kolmjalg om, siss ta piäb vett küll Nõo; `piśtü katusõʔ ei piäʔ `vihma ei lummõ Urv; annom ei piäʔ `piimä Vas

7. midagi või kedagi enda kasutuses või käsutuses hoidma a. (omandist, ärist vms) `saari ajal üks mies pidas seda vabrikut Hlj; `kuoliõppetaja pidi maad ka, suvel tegi maatüöd, `talvel `jälle pidi `kuoli `lastele Lüg; pidäs `puodi siin Vai; mo vanamad pidasid ühe teise mihega maid kogu (koos) Jäm; siis oli paar `vörsta `eemal, koes ta `koltrit pidas Khk; inimesed peavad jo maid pidama, teisit nad ei saa Mar; ma pidasin sel ajal vana `kõrtsu Mär; sai talu pidädä, oli rübelemest ja `tõmmamest Vig; läheb moade `piäle, akkab maid pidämä Tõs; mees oli söjas, ela nella lapsega - - ja pia siis `kohta HMd; nüid enäm `peetä nii paelu `metsäsi Juu; vend pidas `trahterid VJg; sulased ja neet́sikud õlid mul, õlin talu pidäjä Kod; akasin vekest `põldu pidama Plt; naine pidä pess ütsinti kotust Krk; mina olen kavva `põldu pidänu Ran; nemä saeva talust `valla, nemä‿s ole põllumehe, es jõvva talu pedädä Nõo; esi ma olen ka `veskit pidanu Võn; niä˽pet́ti taad kotust kümme `aastaga Krl; ku˽ma vi̬i̬l `poiskõsõ t́surakõnõ oĺli, siss `naksi jo maad pedämä Har; kes alośt elämist, tu̬u̬d üteldi, et `puustusõ pidäjä (asunikust) Räp b. (koduloomadest) kaheteis`kümme vakkama oli oma `einamad, `palju `sellega sai `luomi pida, ühe `lehma, obuse, paar `lammast VNg; `naaburi pittä `pallo `anni Vai; pidasime viis veist ning kaks obust Khk; sa tahad `lehma pidada, neist eindest saa ju lammaskit `süia mette Pha; siit inimesed pidavad vähe emisid Pöi; nee on ühed kuivad maad, `aitavad alvemad `viljasi küll pidada Emm; `valgid `lammud `peetässe ike änam Vig; Ku `rohkem anisi `pi̬i̬ti, siśs anikõredest `teh́ti kera alused - - `kuivi `erni `pańti `sisse, kõrisesid ilusti Hää; `piasid `ärgi, ärg oli kõvem `viama kui obune Ris; nii `vaene küla, et ei `jõutud `lehmi pidada Jür; peab mesilasi teise tüö kõrval Amb; millega ma seda põrsast viel pian VMr; ma õlen näid küll pidänud, punasid ja `vaĺgid ja kõŕbobesid; kukke pideti kellä asemel Kod; ku kodujänessid akati pidama, siis akati läkiläkit tegema Lai; ta ei jõua enäm `lu̬u̬ma pidädä KJn; mis sest vanast `oinast `peetas‿sis Vil; ku tõise kätte mesilinnu pidäde annab, siss kuri silm käüb üle Hls; si̬i̬ om üit́s obene, kedä võit pidäde, terve ja iluss Krk; me siin `paŕtse es pia, pardsi tahava vett Puh; ma‿le lammast pedänu ja ole pügänu kah; kos rikass peremi̬i̬s `olli, kes `ańne pedäss, sinna märdisandi lätsivä märdi ani `sü̬ü̬mä Nõo; kuuś `lehmä oĺl iks ilmast `ilma, taluinemise `kit́si es `piävä Ote; paaŕ kuud pidäsi `lehmä, ai tu̬u̬ liha täüś ja jäl˽möi ärʔ Urv; maal ei saa õ̭ks tõisildõ elläʔ, piat iks eläjeid pedämä Har; saa ai˽kannu pitäʔ, külä pini˽`koŕjasõ˽kanaʔ arʔ Vas; talvõl pia aiʔ üt́tegiʔ `leh́mä Se c. (inimestest) enamb ei saand `kiegi `tienija pida Hlj; egä kaik pere`miehed `eiväd piä sulaisi Vai; `mandril oli ikka teist `moodi kohe, sääl olid `jöukamad, perenaised pidasid `teenijad Krj; `suilene ja `aastapoiss, kuidas killegil `jäksu pidada oli neid Rid; ei mette jõun sulast pidada Aud; mõni peäb ike sulast koa Juu; ta pidas kaks sulast ja siis tal oli neli tüdrukud Pee; no mina olen neid `möldrid siin ära seitse tükki pidanud Äks; temä esi ei jõvva tetä, siss ta piap `poissi pidäme Krk; nu̬u̬ õ̭ks pet́ti `ti̬i̬ndreid Har; peiʔ `oŕju, muidugu manitsiʔ ja käsi˽`tõisi Vas d. (mingis ametis teenimisest, teenistuskohal olemisest) pidä `tiisleri `ammeti ja tie kaik tüö, midä ede tulo Vai; ega ta seda ametid omitegi saa `peetud Mär; `Vaesõmad lapsõd pidäsid ikka karjatsõ amõtid Khn; peab talitaja ametid Ris; ei pia `kohta - - ühest teenistusest läheb `teise Ann; mitte `üstegi ammetid ei pidä Kod; elukutset võib igaüks pidada Lai; tüḱk elu`aiga sai sedä ammadit peet Krk; kes temä ametit tiiäb, mes tä piäb Nõo; üttegi tü̬ü̬`kohta timä es piä Ote; mis ammat́ sullõ andass, tu̬u̬d piat sa˽ka ausadõ pedämä Har; saa‿i tast pussagust ütegi ammõdi pidäjät Rõu e. (muud juhud) rebäne piäb pesä `metsäs Lüg; `seitsme jalane süllabu ikka `peetse Muh; ei me muu nime pial tend küll ei pidand Hää; mõned `peavad kolme õlmaga rüsasid Trm; aja`lehte ta ei piä, raamandut ei loe, tõste seldsin ta ei käi Hel; tegijä tedä ei taha, `ostja ei saa, pedäjä ei tiiä täst midägi = surnu kirst Nõo

8. (põllukultuuride kasvatamisest) `piavad vel `paergustki sääl linu maas Hlj; suvirukkid, neid pidäsin minägi `ennemäst Lüg; `kaeru sii es `peetagid maas, sii olid odrad `rohkem Ans; `mütmed `seltsi `tuhlid - - punase koorega pole pidand Pha; meie ei pea εnam upesid maas Muh; nee on ühed kuivad maad, `aitavad alvemad `viljasi küll pidada Emm; nääd talve rukit ei pea Mar; paĺlu sa `otre ja linu maas pead ka Mär; sii pool ikke `peetse `rohkem porgandid Aud; `piasid `ärgi, ärg oli kõvem `viama kui obune Ris; `läät́sid `pieti ka KuuK; tema pidas tubakaid omal Ann; `püili sai küll, mõisad pidasid nisu muas irmus pailu Pai; neid (kartuleid) `pieti süöma jäust `aedades Rak; vanass pideti paĺju `õtru; mina pidän ube ja `ermid egä `uassa maan Kod; `ennevanast on `peetud kanepid Lai; ma ei `piagi ääp uba Krk; nigu nakati `kartuli `rohkemb pidämä, katte näĺg kah Ran; ma pidäsi türgi `kaara - - tu̬u̬ oĺl kõvemb Kam; mi˽pet́ti kańõpit Krl; `tatrekko `peetäss `meh́tsede peräst Räp

9. (riietusesemete kandmisest; ka ära, kulunuks kandmisest) neid pikke `säärega `tossu ma ei ole pidänd Kuu; `nuored ei pia `särki VNg; nied on juba `pietud `riided Lüg; ame on sie, midä `toisi `riidi all `pieti Vai; tal oli pool`peetud kuub üll Khk; nee `riided oo juba ää `peetud, vanaks `kistud Muh; meie `peame ikke veel linasid `säŕka Mär; viisad, venelased pidavad neid Lih; mina pidasin koa lapselt öhe kuue ära Mih; `peetud jaḱk, künnäsnukad juba `katki Tõs; Nüüd pidäväd enämiste kõik `suapu; Rikkad suavad `siidi ning samõtid pidädä (neist valmistatud rõivaid kanda) Khn; linased särgid on pidada Hää; `pastli `kingi vahel mõned `arva pidasivad KuuK; ära pia oma uut `kleiti ära JMd; ennemalt vanal aal `pieti pikki kasukaid kua VMr; ma pidän sedä jakki egä `päävi; `suapad juba vanad, ärä pidetud Kod; viisk rajakas visati aa `jäärde või `tulle, kui ta ära oli `peetud, vanaks läind Lai; ma pidässi siu kuvve ärä Trv; mul oli paĺlu `ammid, aga nüid om kikk ärä peet Hls; kolme`kõrdise lõngast paks - - sukk, egä päe pidäde Krk; mõnel `oĺli rõevass kavva säĺlän, läits pidämisega näd́sele Ran; villast om kahju egäpäiv pedädä, ta `trot́sub ärä Nõo; pajo koorist `koeti koton pidädä viisu, lõhmusskoorist `koeti `keŕkon kävvä Võn; mul om külländ `rõivit, ma ei jõvva är pidädegi San; noʔ omma jälle na `vahtsõ `rõiva `kat́ski peed́ü Har; vinne `saapaʔ, vanaesä pidi noid `saapit Rõu; ma olõ õi˽`saĺli pidänüʔ, mu˽pää mõista ai˽`saĺli pitäʔ Vas; mul ommaʔ vi̬i̬l viisoʔ - - linadsõ viisoʔ, `höste teiʔ, kavva peiʔ Se; kumak, `sääńtsit `hammit `peeti Lut

10. a. mingit tegevust, toimingut sooritama, läbi viima siel `pieti `riidu ja `pekseti üht toist VNg; ega `iestlane sõda pidand - - `sakslased ja venelased ikke pidivad Lüg; siin `selle `kõrtsi `juures `piati ka `laada Jõh; pappi akkas `jutlust pidämä Vai; mönikord taluperete `juures - - `peetaste `palve`tundi Jäm; jänese `jahti `peetasse jo; `metsas `peeti kivi `ääres `pillerid Khk; enne `peeti si vallamajas ka kohut Vll; Õpetaja käis ikka seal teenistust pidamas Pöi; nad oo `sõuksed `muistsed inimesed ja pidavad `kuntsa ikka veel Muh; tä akab seäl kõnet pidämä Vig; kui `laata `peetse, jo siäl laadalesi oo Tõs; poisid akkaśt kisa pidama ja koerad `joosid ehmatades `välla siis HMd; peäb `vahti pidama, et `võeraid - - läbi ei lähä Hag; mõni targa `peaga ei ökita, `puŕjus `peaga nagu võtab sõna pidama HJn; üks saunamies käis siin karjas ja tema siis pidas ka nisukest `kuńtsi - - tema ei taht, et `riede loomad `lahti `lastakse Amb; sial peres `pietasse lina ropsi `talguid Koe; mul on tuld siin `suuri `võitluisi pidada VMr; si̬i̬ õli `lahke sõnaga õpetaja ja pidäs ilosass `jutluss; lapsed pidäväd `niskess pillarid Kod; pidas pika eebistli Lai; `muistsed inimesed pidäsid `paastu küll KJn; enne sõda `peeti palvet koolimajaden, kun kiriku kaven olli; temä pidäśs neid `kuńtse egät, mis pidäd ańds; pidäsim egä `õhtu `simmanit Krk; üits `äste lõvvakass naene lännu sinna kõne`tu̬u̬li ja pedänu kõnet; Soel `peeti egä nädäli pits`palli Nõo; `uskligu˽pet́ti siin `palvõtuńni Krl; ku˽sa olõt opõtaja ammadi pääle löönüʔ, siss pia˽ka rahvalõ tubliʔ jutusõ; kolm `päivä `peeti tu̬u̬d `jahti Har; esä pidi `taĺgit kah, kivividämise `taĺgit; pidi mitu `aastat tu̬u̬d pillak̀aari Rõu; imä maśs raha [ära], siss jäi `oksju̬u̬ń pidämäldäʔ Vas; `maakõ `sü̬ü̬mä - - kaŕalatsõ õks pidävä tuud `mängu Se; `pallust `peetäss kerikuh, kalmõhtõ pääl, kotoh kaʔ `peetäss Lut b. mingit sündmust pühitsema või tähistama `enne `piati `pulmi mittu `pääva Jõe; pidasima ikke `joulubud ka VNg; `mihkeli`päiväst `keideti olut ja `juodi `viina ja `pieti pühä Vai; `peeti suured joodud Jäm; möned pidasid veel `lühtri `pεεva, `küinla pεε oli ennem Khk; `pulmi, neid sai `peetud ikka nenda tali`pölves Krj; öö läbi `peeti `lähkri `joomi Muh; tegid suur `reeda tööd, ei pidand sedä `ühti Mar; ta peab tänabu oma süńni`pääva, lähme koa Mär; `õhta pruudi poolt pulmalesed läksid tagassi ja pidasid seal edassi `pulma Vig; kui kosjad juba `peetud ja kord juba kirikust maja kuulutud, siss läks ruut oma lähäma sugulaste `poole PJg; `piati `suuri pidusi HMd; `moarja `pääva naesed pidasid Jür; nad tahavad juani pääval `pulmi pidada JMd; ülestõusmise pühad - - `pieti kolm püha ikke `uhkelt ära VMr; `kutsuta kõik sugulased ja tuttavad kokku matukse pidu pidama Rak; si̬i̬ õli rikas pulm, kaks `päävä pideti Kod; siäl `peetässe varusid KJn; siin `peetse üte`puhku pidusid Hls; kutsuti suguseĺts kokku peiet pidäme Krk; kes kõ̭ik pühä piäb, si̬i̬ kõ̭ik näĺlä näeb vns Nõo; peni `aeleb, pida `pulmi (jooksuajast) Ote; `peie tuleva iks üitskõrd pidädä, pidägu siss mahajääjä, kudass na tahava Rõn; oĺli˽`puhtõ˽`peedüʔ, oĺl t́siga tapõt Har; timä `väega˽suurõ pido pidi, kõ̭iḱ sugulasõ˽kut́s kokko Vas c. (arutlemisest, kaalutlemisest vms) ei tia, mida `plaani sie pidab Hlj; siis `piämö pojaga kahekes̀te nou Vai; keisid koos aru pidamas, kuidas karjamate `aidu jägada Khk; isto maha ja pea aro Emm; ma piä ikka `plaani, kas mia lähä, mis `asja mia tie Khn; `peavad `ühte aru, mis nüid tiha tuleb Hää; naesed pidan oma`keskes nõu Ris; mes kurjavaemu `kompalid näd pidäväd Kod; saivad `kaldasse `väĺla, sial `puhkasid obusid tükk `aega, siis pidasivad aru Plt; `piäme üits ümärik nõu, siss lääme Hel; pidänuva oma`keskel nii aru ja toda`viisi `jätnuvagi Ran; ulganiste ku̬u̬n, siss pedäsivä sääl `kahja Nõo; `peimi tan `plaani, et kuiss timand na `kartoli saavavõ `võetuss San; `Mõisnigu˽pidänüväʔ nõu kokku Urv; ma˽pia õks arru pedämä uma elu üle Har; siss `peeti salanõu kokko, `ańti valitsusõlõ tiidäʔ Rõu; nu̬u̬˽peivä˽`plaani, et kost raha saasiʔ Vas; naʔ pidäväʔ tsõõrikot nõvvo nüüd esi `hińdä `keśkel ku̬u̬h Räp; seĺdsiga peiʔ `märku Se

11. tööd mitte tehes, süües, puhates või muidu tavalisest erinevalt aega veetma nämäd piid sidä videlikku - - `neljäs`päivä `ehtut ja Kuu; `Mõisas `puhketundi ei `piatud, a küläs `pieti ikke Jõh; `lehmäd pidiväd `lounet, magasivad Vai; rugid leigeti ühe valuga ära, ilma vahet pidamata Khk; pidasid `öhta natuke `aega löbu, tansiti; teised panid ennast magama, ma läksi külase viderikku pidama Vll; ma pea koa oma `lõunakorra ää; es kedrata mitte, es kojota `võrka koa mitte, lapsed köisid vidust pidamas Muh; nõrjotan muedo sii, tee kedägist - - peän `laiskust Mar; Öhekorra `oĺli, meie tüdrikud pidasim kõik ämarikuaega Hää; mis vihma püha sa pidasid, põle ju `vihma sadandki; sai ikke videvikku `peetud, reägiti kodo`käijatest ja Juu; lehmad pidasid keskommikud, magasid ja mäletsesivad JJn; `peeti ikke omikupealist ja `lõõnapealist koa Tür; võtab just nagu `tatra`veśki, pia õige vähä vahet; karjus peab süema`korda VJg; `tuiskas vahet pidamata Pal; `õhtaline on `peetud Lai; nüid pia `laiskust või ti̬i̬ mis tahat Krk; talul `oĺli kuus last, kõik suured laste karjad, kes pidäsivä `naĺla Ran; eläjä pidäsivä sü̬ü̬m`aiga kellä ütessä `aigu Puh; ku kikass kiŕg, siss pedäss tüḱk `aiga vahet; õtak tuleb, siss lää `sängi videvikku pedämä Nõo; ku ämärik tulõ, siss `lat́skõsõ nakassõ `vesperit pidämä Võn; olõ õi˽`haigõ, ma˽pia nisama `laiskust ennedä; see hopõn om see päävä vedänü ilma `vaihje pedämälda Har; ti̬i̬˽tü̬ü̬d tü̬ü̬`aigu, piä illo ilo`aigu Rõu; meil ka vaia õdag är˽pitäʔ Vas; lätt ütte kokko illo pidämä Räp; vigurinõ mi̬i̬śs, mõist `naĺja pitäʔ Se; `kärpse pedava lõunõt nalj Lei

12. hoolitsema, hooldama, ülal pidama piab oma pere iest muret Lüg; Kes on iast ualt pidand, siis `mitmed on saand ka kolm`kümmä `kartuli senest pesast Jõh; kasupoeg piab paramini oolt kut oma poeg Khk; on ikke muret `peetud looma eest Kär; öheksa `poega `ollid, katsu pidada Phl; need ikka pidavad vanadest muret Rid; Obo `raskõ pidädä, aga üsä iä kua, ku‿ta omas käest võtta ond Khn; ta peab minu iest varu, `uolitseb JõeK; vaest last siis sedasi `pietakse KuuK; ta sai lapsest piast küll `iaste `pietud JJn; tema (kits) ia `kerge pidada Ann; pia ise varu, muidu jäed iljaks Kad; `töökas mees, küll tema oolt piab, et perekond toidetud saab Lai; piat u̬u̬lt ja muret pidäme, kust jälle `laude saa; sääl talul peets peret `äste Krk; kui mia es oles siss temä käe i̬i̬st `u̬u̬lt pidänu, siss oless ta üte `käega `ollu Puh; võõrass vanainime `olli, aga ta pedäss ja sü̬ü̬t tedä Nõo; sõ̭sar - - ütel, et mina tidä ei saa pedäde San; seo maa no˽joud teid `kõ̭iki petäʔ, `mustlaisi ja `vendläisi; hopõn taht õks häste pedämist, siss ta om illuss Har; poig oĺl, a jovva as essä pitäʔ Vas; palo oĺl pidämäldäʔ (üles harimata) Se

13. mingis püsivamas füüsilises või psüühilises seisundis olema, mingeid suhteid omama nied pidand `sõprust kahekes̀te jo mittu `aastad Hlj; tie asi `selgest, mida sedavisi viha piad VNg; `naine piab `poigadega `sehvti, ei tie vanast `asjagi Lüg; Mina `kauva `vimma ei pia IisR; sai siis moo `pεεle vihaseks ning peab viha täna päävani Khk; see üks paha inimene, mis `sõprust sellega maksab pidada Mar; Mõni mies piäb `kahtõ naist Khn; tüdrek akkab `sehvti pidama poisiga JõeK; mina ei õle elopääväd `lit́sinud egä liiderlikko pidänud Kod; oora täkk - - ühe naiste`rahva teeb `puhtaks, siis akkab teist pidama Plt; si̬i̬ om mitu mi̬i̬st är pidänu, jääss iki üle; mia pikält viha ei pia, mia `ütle ärä rips ja raps Krk; pidäsiva `sõprust Ran; Luke külän `olli üits tõese mehe naene, sis‿ta pedäss tollega `plaani (kurameeris); lepime ärä, ega mia viha pedädä ei taha Nõo; tu̬u̬ om `säärne naanõ, tu̬u̬ pedä `kõ̭ikõga˽`sehvti Har; timä oĺl ńaost must ku maa, nii pahandust pidi (väga pahane oli) Vas; ta om üt́s mõistlik mi̬i̬ss, kellega `sõprust võib pitäʔ; ta pidä nii kavva murõht timä üle ja murõhtass `perrä `väega kavva `aigo Räp; muni tahasi mitund naist kõrraga pitäʔ; timä pidi tu̬u̬ `vaesõ `pääle `võhluist; häbeĺäne tütäŕlat́s, pidä õ̭ks häṕü‿vil Se || teat elu elama pean nüid üksi lese `põlve pidama Mär; oi põlvõkõisi, mis‿säl `peetüss sai Plv

14. kellestki või millestki mingisugusel arvamusel olema, arvama, oletama (hrl translatiiviga) `Narri ei `piedä miheks egä `kiiska kalaks Kuu; `ennemast `pieti äbist, kui `viina võttas Lüg; `Nendel oli `keike küll, ei pidaned `paĺjust `raiskada IisR; ma es lausu midad, ma pidasi see nairuks Khk; oli ee simajas riie küll, aga ma pidasi `kalliks Mus; varast sa‿p vöi ju kudad `moodi oma vääriliseks pidada Vll; Kuidas kiskid paramaks peab Emm; neĺläba `õhtod `peeti ikke εnämäks kui `teisi `õhtosi Mar; sõrasilm, sedä oost `peetässe alamass Vig; Mia‿mtõ põlõ muedu vana, mia sio vanaks `pietüd (sina pead mind vanaks) Khn; ta peab ennast ei tea ku `uhkeks ja suureks Hää; `enne vanad inimesed `peasid ikke väga `kaĺliks toomabä `öhtu Ris; sõpra tuleb ikke `armsaks pidada Juu; nääri`pääva `peeti pühaks, siis ei `tehtud kedagi Ann; seda `pieti alvast, kes külast `kruami `ot́sis VMr; ta ei pea enamb ema emast VJg; mõni pidäb ennäss enämäss, `uhked et jumal `oitku Kod; `mihkli`pääva pidati pool pühast Lai; ta peab mind narriks Plt; pidä tõnetõist `kaĺliss Trv; nemä piav mut rumaless Krk; saeva iki nohelda inimese küll, sinu es `peetägi inimesess Ran; sa piat miu nigu lolliss, et kitat miu Nõo; maa tü̬ü̬d `peeti iks kõege alambass ja mustõmbass Kam; ei täüʔ andaʔ, `paĺluss pedä Urv; saa ei taast `põrsa `ostjat, ta pedi `henda `kaĺliss Har; sedä `päivä `peetäss pühäst Plv; tu̬u̬d pei ma˽külʔ `immess, et `mińti mu liha`tõrdu mano Vas; olõʔ esi˽täüs mi̬i̬ss ja piäʔ tõist kah mehest; mis `särtsest `ausast pitäʔ, igävene keĺm Räp; inemise vaim om sääne, et tä pidä hinnäst alandlikuss Se

15. hoolima, lugu pidama, (kõrgelt) hindama (hrl elatiiviga) ei tia, mis ta enesest `oite pidab Hlj; Ei mina tia tast pidada kedagi IisR; `toisest pidi lugo, aa `toisist `poegist ei midägi Vai; `Püskust peksist ma äi pea ja ära tappa sa äi tohi Jäm; lammas äi pia raadist midaid (poeb traataiast läbi) Khk; inimene epitab ennast, peab ennast lugu Vll; paneme küll lippusi üles, aga nendest nad (kajakad) ei pea midagid Phl; need pea `kiigi moost Mih; ma `piagi `seukstest `pulmest kedagi Tõs; rikkamad ja `peenemad inimesed - - mis `endast ka `rohkem pidasid Juu; teda ei `võetud kui kommetid, temast `pieti lugu JJn; ei mina pidand tańsist kedagi VMr; `võõra naesega akkad elämä, õma naesess ei pidä `aśja Kod; lirvandist ei `peeta lugu Ksi; need käsi`töölised olid nigu `uhked, pidasivad `endast `rohkem Lai; kis vaśtik on, egä sellest kedägi lugu `pi̬i̬tä KJn; ta ei `kulle emät ja emäst ei pia lugugi Krk; vahi, kos om minijäss, piäb ämmäst lugu Puh; olliva ilusa `tüt́rigu ja iluste `rõivil kah ja `uhke vaemuga, kes `mõistsiva `endäst lugu pidädä Nõo; pidäväʔ `ińdäst errä Urv; vanast `pi̬i̬ti iks külä`rahvast ka `kõrda Rõu; ta om tõõśõst `rohkõmp ülemb ja ülembäst peedäss lugu Räp; minnu `nakri, ku ma maaki̬i̬lt `aste pidi Lei

16. kinni pidama 1. kinni või alles, alal hoidma; mitte läbi laskma kahe`korvane `tuober oli, `augud olid, sield sai `kinni pidädä Kuu; kui `rasked `asja `tõstad, siis pida `enge `kinni Lüg; `Kohta `kinni ei pia, iga `aasta `uuvel kohal IisR; ahilaga `piedä `lehmä `kinni Vai; Pea silmad kinni Jäm; odrad `pandi köverasse pölve `pεεle, pölvega `peeti `kinni Khk; pεε ep pea εnam `kinni Mus; Pea omal param pool suud kinni Emm; obu pöle teed `kinni pidand (ei läinud õiget teed pidi) Rei; ei anna `palka kätte, peab palga `kinni Mar; ta peab oma usu `kinni, ei lähä `teise `usku Mär; ei pea `kinni, mis soole räägitud Aud; `lõika `seia `väike õnar `sisse, piab nööri paramini `kinni Nis; larmitseb edasi, ei pia enese suud `kińni Hag; se on ea `turdund nõu, nüid ta peab vett `kińni küll Juu; liivakas maa taŕvitab `rohkem sõńnikud, laseb `rohkem läbi, ei pia sõńniku `jõudu `kińni Sim; ma õlin nõnna vagasess, et `inge pidäsin `kińni Kod; pia suu `kinni - - mis sa niipalju lobised Ksi; pia mul obest `kinni raasike Trv; pia ki̬i̬ĺ `kinni, õpati latsel; katuss ju̬u̬sk läbi, ei pia ääp `vihma `kinni Krk; ei jõvva perset `kinni pidädä - - laseb `pi̬i̬ru; mina ei `julge kõnelda, pidäsi suu `kinni Ran; sann ei pia `lõunu `kinni, `päälmätse puu om ärä mädänenu Nõo; potil iki mõra sehen, egä ta enämb `kinni es pia sula`rasva Ote; tu̬u̬ ei saa kätt kinni petä, kiä om arinu [lööma] San; pia minust kińniʔ, muud́u satat mahaʔ; meil om vastanõ ahu uśs, ta pedä `lämmä kińniʔ Har; ilmahn elleh umma uh́aʔ mul hinnäst kińni˽pitäʔ (oskan end ohjeldada) Rõu; pei `hõngu kinniʔ Plv; `lühkü piimäga lihm hüä kavva pidä kiniʔ nissa Lut 2. peatuma või peatama `krahvi`proua õld üleväl ja `karjus, et pia `kinni ja pia `kinni Jõh; pidäs obose `kinni ja jäi `vahtima Vai; kui taheti `kinni pidada, siis muusutati, ärg jäi `seisma Ans; pea `kinni, ma tule Muh; ma pea ta `kinni, kus ta lähäb Rid; pidän voki `kińni Kod; ku lait́s iku u̬u̬ sehen om, ega ta `äḱselt ei saa jo `kinni pidäde Krk; pia‿nd `kinni onde, paĺlu sa sest `vaśkast tahat Nõo; tanh poodi iihn pia saʔ hopõn kińniʔ Har; vastu pidama püsima, kestma; taluma Küll se lehm `räisäb `pääle `selle `paulale - - kas pidäb ka tänäse `päivägi `vasta Kuu; pia ikke mõni `aasta viel `vasta Lüg; see katuse nukk - - on `päärgud ikka köva `vastu pidama veel Ans; kore puu on suure `süiga, pεε midad `vastu mette Khk; sel aal oli terased‿vel, mis `vastu pidasid Pöi; kaua ne pätid `vastu pidavad Muh; veetöbi, see peab kaua `vastu, on pitkaleine `aigus Käi; mineb`aastased rukkid oo ikke `vasta pidand Mär; et sa `vasta piad, olekuga ja panekuga Hää; suudan `vasto pidada Ris; sie on ikke viart puu, piab `vasta Amb; kõva `sü̬ü̬mine, sü̬ü̬d suppi ja liha, siis pidäd `vasta Kod; visad `vasta pidama KJn; si̬i̬ tü̬ü̬ mul küll `vastu‿i pia Krk; `ü̬ü̬sess `panti viis likku, siss ta pedäss kavvemb `vasta Nõo; tuĺl mäest `alla minnäʔ, hobõsõrõibõʔ is pia `vasta, pańd `lõhkma Har; ma olõ kimmäss `vasta pidämä, ma ei˽`nõrku vi̬i̬l Rõu; tõõńe inemine pidä iks `rohkõmp `vasta Räp; välja pidama 1. välja kannatama, vastu pidama pia ikke `leinaaig `vällä, ärä `enne mehele mine Lüg; keik on `väĺla `peetud, surm pole pεεl akkand Jäm; naised lapsed ei pidand merd `välja, need oksendasid Ans; Jaen tegi nii pailu, kut ihu `väĺla pidas Khk; kuda so seĺg `väĺja peab, et sa üht `jooni köögakil oled Vll; kudas tuuling töös on, vat sedaviti peab kivi `välja Pöi; kõlba ei sul põrhõld mihele minnäʔ, pedänü õ̭ks uma läsä vai leinaaig välläʔ Har 2. ära kulutama ne on jo kaik `vällä `pietu `riided Vai; `rõivaʔ omma kõ̭iḱ vällä˽`peetüʔ, no ei olõ medägi `säĺgä pandaʔ Har; ülal ~ üles ~ üleval ~ ülevan ~ ülevel ~ üleven ~ üllen pidama 1. (majanduslikult) hoolitsema, hooldama; elatama sina õlesid `auvas õld juo, aga minä õlen su üles pidänd Lüg; Poisid jo täismehed, a ikke viel isa ülevel pidada IisR; egä kaik ei `oska `luomi üles pidä Vai; üks mees `jõudis sada, kakssada `mõrda ülal pidada Rid; sääl `peeti `ästi üles Hää; emä peäb `poega üleväl Juu; küla rahvas pidas oma kulul `vaesid üleval Tür; omal `miski kodu - - ei old, sis ta käis pere perelt, sai sedasi üless `peetud Kad; `meister ti̬i̬b ka nõnda, kuda tämädä üleväl pidetässe Kod; sääl peets sut ilusti üleven, sut võets `äste `vastu Krk; tu̬u̬ pojatütär pedänä oma meheemä `väega `ausade ülevän Nõo; ma olõ seeni `aoni hennest `ülhen pedänüʔ uma `kümne sõrmõgaʔ Har 2. alal, alles hoidma `teie `piata oma `ammeti ülevel, `ausast ja `viksist Lüg; kadrid ja mardid `peeti ülal Mus; ta peab ikke neid vanu `viisisi veel üleval Mär; elukõnõ om õks üless `peetü Har 3. käituma poiss pidas ennast nii alvasti ülal Khk; kena inimene, `oskab ennast `easti ülal pidada Vll; kuda sa nii rumalaste ennast üleval pead Mär; pidas ennast ilusast üleval Lai; väega kaarik poiss om, piäb `endä iluste ülevän Nõo; sa˽piaʔ ka iks hennest noorõ poisi `mu̬u̬du `ülhlen Har

piirama `piirama Rei Tõs/-ämä/ San/-ame/, da-inf piirata hajusalt Sa, Mar Mär Vig Kse Tor Hää Ris Juu(-ämä, -ätä) Amb JMd Koe Kad VJg hajusalt TaPõ, Plt KJn/-ämä, -ätä/ Trv TLä, `piirada RId; `piirma Pha Hls/-me/, da-inf piirda Khk Khn, piirdaʔ Har Rõu, (ta) piirab Muh; `piirdä|mä, da-inf -dä Kuu; tud-kesks piirat Krk, piirätöʔ Räp; pr (ta) põird Lei

1. midagi või millegagi ümbritsema taet akkas maad ajaga `piirama Khk; kivi `ümber oli kõik ilusti piiratud, liivaga `tehtud Koe; Õmedu `rahval on käänisvõrgud, kellega `piiravad Trm; ku si̬i̬ suur paduvihm olli, Polli olli ninda ärä piirat, et es saa `sissi egä `vällä Krk; `sirklit om vaia alasi anuma perä `piirdmise jaoss (ümmarguse joone tõmbamisest) Har; Saarõkülä oĺl kõ̭iḱ `ümbre mõtsa ja `su̬u̬ga˽kõ̭iḱ piirätöʔ Räp

2. tiirutades liikuma, (ümber) tiirlema Mis sest `poisist `piirada, ega sina teda omale ikke ei saa IisR; kotkas akkas `piirma, oomigust saadik vötab piirda metsa kuhas Khk; Suured kullid `jälle, päeva läbi `piiravad ölal Pöi; (mesilased) silma `ümber ühna `piirsid Muh

3. mingi eesmärgiga luurama, jälitama või passima `piira tõist, kui `tõine tahab `menna kuhugile Jõh; piirab aga `peale `rinki, tahab salaja `vargama `menna Muh; vares `piirab seal ümmer niikaua, kui võtab kanapoja `kinni Mär; kuĺl `piiräb kanu, `piiräb, `piiräb ja `tõmmab kana `lõuge vahele Tõs

4. tõkestama, tagasi hoidma, vähendama (hrl nõidumisega seoses) `maaĺjad piiradaste kuld ning öbe sörmusega Jäm; Vana - - oli meite külas sehike tark, kes söhuksid lagujaid aigusi piiramisega aris Kaa; öbe rahaga `piiras, siis kadus ära, pole neid `söötreisi oln ka Vll; ma `piirsi kolme õle `peaga ja söötiir kadus ää Muh; sai `jälle `anda püssi`rohtu, männi `piirgudega piirata Kad; `piirab uśsi ka `kińni Äks; piima `puudust meil ei old, isa `tahtis piima `söökisi, `meile ka ei piiratud `piima Plt; mul om suu pääle sammasspoolõ ajanu, ma˽lasõ muidõ imäl piirdaʔ Har

5. lõikama, kärpima, pügama taht `lassa `hiuksi - - vähä `piirdädä Kuu; `einä tuleb `ninda `kaare `muodi `niita, `ninda‿t tagand `piirab vikkat `ninda sama `kui `iestki; vili on `ühtlane `nindagu `piiratud Lüg; Ma pian oma abet `piirama, sie `varsti jo `põlvist `saadik IisR; `lähmo obose lakka `piirama Vai; vanast naistel piirati `juusid, nüid pole seda `moodi mette Vll; Ta‿b aja [habet] `öhti, sealt `palge äärest piirab muidu `kääridega Pöi; ma piira su pea ää (lõikan su juuksed ära) Muh; `vastlabä piiratakse `juusid Mär; ekk on sedasi `riasse istutatud - - pialt ära piiratud; mõnes mõisas on ilusaid piiratud puid nagu `kuhjasid Amb; `laśsin neli `korda `aastas `juussid piirätä KJn

6. koorima; kooruma, lahti ajama `poiskõsõʔ `piirdi lepä ku̬u̬rt, teḱki piibarit; noʔ nakass jo si̬i̬ṕ `ruuhvõ mant vallalõ `piirdma, noʔ om si̬i̬ṕ vaia `ussõ lüüäʔ ja tüküss rakuʔ; ku˽si̬i̬ṕ om `ruuhvõ mant vallalõ `piirdanu, mi‿sa siss `teie si̬i̬ aig Har

7. sisse piirama ringina ümber asuma; piiramisrõngasse võtma `läksima `metsa `jahti pidama, `piirasima `selle eloka `sisse; `piirati `meie vägi `sisse, igast puolt `anti tuld `selga Lüg; `mändi `untisi sise `piirama Vai; jahe peal `piirad nugise `sisse Tor; `piiravad metsä `sisse ja küt́id lähväd Kod; küt́id `piiräväd looma `jäĺgi `mü̬ü̬dä `sisse KJn; me olem `sissi piirat `võõra väel Krk; na (jänesed) jo sibuva küll i̬i̬st, aga peni `piirava `sisse ja võtava `kinni Nõo; ümber piirama piiramisrõngasse võtma kala saab aru, et ta `ümber piiratud on Pha; me olime `ümmer piiratud Vig; `vaindlase piirassiva me külä `ümbre Puh

Vrd piirima

piuta `piuta Krk Võn V(-aʔ) pikuti Kõigepäält vedrute `piuta `nurme, sis võit lasta `risti Krk; sõ̭ss `naḱsi jänesse `jäĺgi takan `ot́sma, `riśti-`räśti `kõńma, `piuta ja egapide Võn; põllõʔ kah olli uma `koetu, `rantõ es olõ all, `piuta joonõʔ üless `veetüväʔ Kan; vinütedi t́ä (pargitav nahk) nii `vällä kõ̭iḱ ilusallõ, `riśti ja `piuta Urv; pinikene oĺl kui mügõŕ, laemb laiutõ ku `piuta, tä‿ĺl `väega rammuhn Rõu; vü̬ü̬rät́t - - tu̬u̬ oĺl lagja, pikk, `piuta joonõʔ siseh Plv; Mu˽peräst eläge no `riśti vai `piuta (elage kuidas tahate) piltl Vas; ai paĺgi `piuta ekkõ Se; kat́s süld `piuta, ni neĺli süld süvütä Lut Vrd piiuta

päev päe(v), pää(v) g päeva (-ä), pääva (-ä) eP(pεε(v) g pεεva Sa Hi; päeb g päeba (-ä), pää- L) M, `päe-, `pää- hajusalt R; päiv g päivä, päävä T(päevä) V, `päivä R(n päi VNg); n, g `päivä VNg Vai (liitsõnas põhisõnana võib lühenenud olla: -pa, -pä jne)

I. 1. valge ajavahemik ööpäevast, aeg hommikust õhtuni Tänä on `oite ilus päiv, `täüdüb `villad ärä `pessä, `kuivavad höäst `oues; pikk päiv jous `ehtusse, lehm tuli `piimä (piimaootus sai läbi) piltl Kuu; sie on `kange `tüöle, ei sie pia üöd ei `päivä Hlj; päi one juo `püörand, sie one `ulga lühemb, kui `enne oli VNg; `enne `risti`päivä õli kari pikkil `päivil, jaagup`päiväss `saadik käis `lõunel, siis sügise `puole käis `jälle pikkil `päivil (kari ei tulnud lõunaks koju); üöd ku `päiväd sadas `vihma Lüg; `päivä ajal tegi varas sene `kurja tüö Vai; jaanibä `aegus on pääva otsad koos; kevade on päävad peremihe `poole (pikenevad), sügise on päävad sulase `poole (lühenevad) Ans; oomigu‿p tεε `pääva mette kiita, [kes teab], mis `öhta on Khk; pää akab `otsa `löpma Kär; Täna sajab otse pääva eest (terve päeva) Kaa; Püme sügisene päe, sellega äi `tehta midagi; kõik ööd kut päevad loksu sina mere peal Pöi; kaks kolm `päeva niideti, ühe päevaga `võeti loog üles; sead `ollid päeva läbi õues Muh; Suine pεεv toidab talvese nädali vns Emm; See oli na poole pääva `aegus, kui ta tuli Rei; `päävas oli kolm söömavahet LNg; kõik see `õńtsa pääbä rügib Vig; poolest pääväst tuleb tuult Var; ma tee üks viis `luuda `päävis Tõs; Kui `päävest `aita‿mtõ, piäb üedest `aega `juurõ `võtma Khn; iga `ü̬ü̬si õlmad märjad, iga päe pää ligunu; Sügisi - - `lehmi `lõuneaeg ei `lüpsta, kari on pikel päevil Hää; pikk pää oli ka [koolis], kella öhöksast kella neĺlani HMd; ta‿i tea ööd ega `päeva (mitte midagi) Kei; mõni logeleb `mööda `metsi ja katsub, kudas pääva `õhtasse soab Juu; pailu seda `pääva `talvel on, kõik tule `valgel `tehti; uurib üöd ja päevad jehoova käsuõpetust JõeK; ega tal ei old üed ega `pääva, `mutku `laśkis järest JJn; kui oli kuiv pää, siis sai kuivatada ja kaarutada `rińgi Ann; päävas sai teha kakssada kubu agu Tür; kevadisel pääval on üheksa `puega VMr; pikk päev lähäb `õhtale, tited tulevad (lapseootus saab läbi) piltl VJg; küll one igäväd ajad, pääv nõnnagu `uassa; mitu ü̬ü̬d ja `päävä õlen magamata; kari õli pitkil päävil, lehemi enäm ei lüpsetud `lõuna aeg, pitkäd pääväd akavad `jakpipäävä `ümmer Kod; ommiku `võt́sid `terve leeva `metsa ühes, `tervest päävast Pal; muudku `raiskab kaĺlist `valged `pääva Lai; Isal läks pool `pääva `linnas ära SJn; päevä om joba pikä Trv; ommuk oo küll iluss, nätä mis ta päevä pääl tetä võtt Krk; päevä `pääle tõstab tuuld Ran; ti̬i̬ rasset tü̬ü̬d ü̬ü̬ ja päevä kokku ja kõtt om sul tühi ka vi̬i̬l Puh; sügise om lühikese päevä ja pikä ü̬ü̬; si̬i̬ jalg ei `saagi sul `praavuda, ku sa päiv `otsa ta pääl käid; mul `olli nii paĺlu tü̬ü̬d, et ma‿s jõvva ärä tetä üte päeväga Nõo; ü̬ü̬l `ütsä `poiga, pääväl mitu mõtet vns Kam; kuus vakamaad oĺl toda luha ainamaad, ega es jõvvaki üte pääväga maha `niitä Ote; kes ei taha tü̬ü̬d tetä, `kaie ku päiv `mü̬ü̬dä läits; keväjäne päiv tähendäp sügisest `kolme `päivä Rõn; ma röömendi ü̬ü̬˽ja pääväʔ kokku Urv; hummogu omma˽jala˽kõvaʔ, päävä pääle sõ̭ss `nõrkusõʔ Vas; päiv om piḱk päävilisel Räp; päiv om õdakspuolõn Lei; päeva päeval, päeva ajal ööliblik, `pääva pole neid näha Jäm; ta vöib `olla tuleb `pääva ka koduse Vll; Kui omiku pole kastent moas, siis akkab `päeva sadama Pöi; `päeva kala ep lähä `võrku, aga `öösse lähäb, pimedas Muh; mis `pεεva öles `tehti, seda vanapagan `öössi `laotas (kirikuehitusest) Phl; nüid oo niipaĺlu `parmusid, kis siis nüid `pääva `künda saab Mär; `enne jaani`päeva sööb angerjas `päeva ka Vän; `pääva ma‿i panegi ust lukku Tür; kakkusid `päävä lina, `õhta `kańtsid sis kokko KJn; `päevä avit́ [karjus] tüdrükud `karja talite Pst; jätä `ü̬ü̬sise tü̬ü̬ss, ti̬i̬ `päevä muud Krk; `päivä voŕst, `ü̬ü̬se soolik = sukk Nõo; mis sa `päivä `mürräd, siss toda ti̬i̬d sa `ü̬ü̬si kah (unenägudest) Ote; `päivä olli sängin, nüid ei tule prilla kah und Rõn; pańni pikkä (heitis pikali) `päivä, siss `lät́si paŕõmbass jalaʔ Har; ku `päivä kuumaga˽põimi, siss lät́si rõivastõgaʔ `järve Rõu; kala käü `päivä lajalt `väegaʔ, a `ü̬ü̬se om paigal Vas; päevalt päeval `päivält `palli õks ahu ja ü̬ü̬d oĺl `ülhen kerese otsa pääl pilaḱ Har; `Västrega˽`püüti `päivält `kõ̭iki `suuri kalu Rõu

2. tegevuses olemise aeg, tööpäev `talvel vois teha ette `päävi ka, pääv oli pääv VNg; mul õli maa `raasukene, tegin iga suve `kümme päivä `selle lappi iest Lüg; päiviline tegi `päävi Khk; tegi `ooste eest päävad Mus; Soadeti `mõisast ää, pää jähi `võlgu Pöi; talu`kohtel oli ikka vabadik kua `nurkes, tegi `päivi Lih; naiste`rahva päe oli väham [tasustatud] Kse; `Kartuli vaka piält päe Khn; `lammad saavad `kuskile söömale, siss pead `päivi tegima Tor; ku ma ole peremehega `võlga, pea `päevadega tasuma Hää; lammaste päält `pääva ei old, nied olid mud́u [karjamaal] Kei; mõisast oli määratud päävad, kuipaĺlu `päivi HJn; kui raha `maksta ei old, siis `päävadega tied ära JõeK; `lambad olid mõisa karjas, iga `lamba pialt `tehti suvel kaks `pääva Rak; sina tuled ommen `meele päävile; si̬i̬ käib `kõŕtsin `päävi tegemän, juagi `päävi nalj Kod; obune võis inimese eest `olla [talgutel], pääv oli ikke pääv Pal; ommiku läenuvad Pakasse `mõisa päävale Ksi; talu `suuruse järele olnuvad päävad Lai; pidin `päivi tegema ja `eina `teenima oma lehmale, kümme `pääva tuli lehma eest Plt; Eks neil päeväd olnd tehä ja said `jälle oma palga, kui päeväd `tehtud `oĺlid KJn; nüid ka tahets iki `päevi, `kortle i̬i̬st piat `päevi tegeme Krk; vanast rahage es massete, siss tetti `päevi Hel; pops tei talule `päivi, mõnel `oĺli kümme `päivä ja kud́ass tu kaup `oĺli Ran; sa piät minemä kõnelama peremega, kui paĺlu ta tolle maalapi i̬i̬st `päivi tahap Nõo; ku sa viina voori pääle lätsi, `ańti sul kuuś hobõsõ `päivä tu̬u̬ käügi i̬i̬st Har; ma avidi `veĺje, tei vele i̬i̬st `päivi Rõu; mul omaʔ hainama päävä˽tetäʔ Räp

3. ööpäev, kalendripäev `ainult kaks `päivä on viel `aiga Hlj; `päivä tagant käib tüöl, `tõise `päivä `puhkab kodo, `tõise `päivä tuleb Lüg; `eiline pääv on pikkemb kui tänäne, `üelda kui `jupka `tõise alt `väljä `paistab Jõh; nädalas on `seitse `päivä; `päiväst `päivä tegi tüöd Vai; lutsupääv (luutsinapäev) oli üheksa `pääva `enne `jöulu Ans; kuus `inge renni juures ega pää `söömas Khk; sai külas mardiks `keidud, teise pääva oli veel `joomine ja `tantsimine Mus; Mis sa otsid, `omset `päeva Krj; sest on juba mütu `pääva `möödas Jaa; `Purjus kõik jumala `loodud päevad Pöi; kolmas päe nädalas oo kessiku; see joob päevast `päeva ja ilmast `ilma Muh; Ta tohm mäleda mette eiltsed pεεvagid Emm; Kolm `pääva surmaga `völgu piltl Rei; arst pole selle pääva saand `tulla, tuli teina pää Phl; lähäb ikke pää pääva järäle, ega `tehtud kedagi ei saa Mär; Küll jumalal `päevi oo, kui peremel `leiba oo Han; Ühe päävä piäb ikka `sjõnna minema Khn; `Laupased päevad, ni̬i̬d oĺlid vi̬i̬l kõige `raskemad; päevast `päeva pean `metsas `käima `marju `korjama Hää; kui aluskuub paestab `pialmese alt `välla, siss `üeldakse: `eilne päe pikem kui tänane Hag; `teises kuus on `rohkem `päivi kui `teises Kos; pidi `kütma kaks kord `päävis Amb; kolm talvet käisin iga pää `koolis, pärast käisin üks pää nädalis Ann; `eśtiks mu pia valutas iga jumala pää VMr; käin pääv pääva `kõrva tüel VJg; `aitaks jumal selle pääva `müöda Iis; suppi `testi pada täis, et neli `päivä saed läbi Kod; moonames, si̬i̬ oli [mõisatööl] pääv pääva juures ja tuńd tuńni juures Äks; iga päävaga läks asi ullemast Lai; tahab ühe päävä inime `olla piltl KJn; ku sa iluste tegid, nädäl `aega päe päevä kõrval `seisid viisud jalas Vil; temä om egäss päeväss (raseduse lõpus); mis mehelemineje si̬i̬ vi̬i̬l om, kolm `päevä surmage `võlgu Krk; kui jänesse `talve kodu või oonete ümmer käive ja paĺlu `jäĺgi teeve, siss om `kindel, et mõne päevä peräst suur tuisk tuleb Hel; nüid enne `kolme `päivä ei mateta surnut Ran; `täämbä olna `säitsmess nädäli päiv, `täämbä tü̬ü̬d ei tettänä Puh; tule kona sa saat, päiv i̬i̬n ehk tõene takan Nõo; pulma oĺliva kolm `päivä, tõõnõ päiv `oĺle vakapäiv, siss `tu̬u̬di tu̬u̬ pruudi kirst, ega es saa lühembält ollagi Võn; kui like vili `oĺli, siss tossass parsil mitu `päivä Ote; Jätäme `täämba `õhtale, ommen om jälle päiv Rõn; vana päiv om `mü̬ü̬dä lännüʔ ja vastan jälle tulõman; saʔ olõt üte päävä `pernaanõ, tõsõ päävä olõt jälʔ `näĺgäne piltl Har; heerińg um soolanõ, juṕi `sü̬ü̬deʔ, päävä `ju̬u̬dõʔ Rõu; nii läävä aoʔ iks pääväst `päivä Plv; `viina kõgõ päävä siin jõi ni `mõtsa lumõ pääle `ku̬u̬li Vas; harv`tihte kääse siiäʔ - - päiv vahet, jäl siin Räp; üle päävi käve `kaemah Lut; päev-päevalt iga päevaga, päevast päeva päiv-`päivält lähäb `suojemmast Lüg; teris läheb pääv-päävalt paramaks Khk; `aigus lähäb pää-päävalt ullemaks Mär; aeg läheb pääv-päävalt edasi Ris; pääv-päävält lääb ike targemass, ku tä (laps) kasvab Kod; päev-päevalt läheb elu ullemaks ikka Plt; päe-päevält lää inimen vanepess Krk; päiv-päivält lätt `haiguss halvõmbass Plv

4. teat eripäraga aeg `suured `päiväd (suur neljapäev ja reede), ei `tohtind `rääkidagi kovast, `ninda `suured pühad olivad VNg; liha`süömise `päiväd õlid pühäpäiv ja `neljäpäiv, `kapsasuppi sies siis `anti liha Lüg; Kuremää [kloostri] `päävil käis `rahvast pali Jõh; keik päävad pole ühed mitte, önnetumade `päävade raamadust saab üles `vöötud sedised önnetumad päävad Jäm; mool täna vaba, rii pεε Khk; `Sõnna `päeva veel `aega, kui jõed järved `lahti `lähvad Pöi; naised õmmeln `matsabese päeva Muh; `peetre heliste pεε (talvisel peetripäeval) visedaks soe kivi `merre ja külm kivi alligasse Phl; `reede oli se `kihluse pää Vig; küll oli mul täna lit́s päe Mih; suuri`päävis nad ei söönd liha`toitu Tõs; iga `reede ja teisibä `olla sańt pää, mõni ei pand sel pääval karduleid maha ega läind külima Juu; teesibä ja neĺlabä olid püili jahvatuse päävad Kos; jõululaupäevast `vastlabäni on liha`süömise päevad JõeK; kolm `pääva olema nädalas, mis on iad päävad Koe; `viimsel pääval [patused] `leinavad ja nutavad piibl Pal; pererahvas olid kodust ära, siis `teenijatel oli vaba pääv, oli vähä `kergem Lai; jaanipäev, si‿om suur päev jo, si‿om `tähtis päev Trv; tõisibe, neĺläbe, `pu̬u̬ĺbe olli paarin päevä Krk; lehm kuumaga kisup vaja `väĺlä, kas mia naka nurmen pühän päevän nüid temäga `taḿpma Puh; vanast `i̬i̬spät ja `ri̬i̬dit `loeti sitass päeväss, tõese olliva ää päevä Nõo; Mõ̭nikõrd sai `keetüss naid `lühkese leemega `kartlit, tu̬u̬ oĺl jäl˽nii paŕõmbidõ `päivi (pühade) sü̬ü̬ḱ Urv; maja vundameńt ka alustõdi hääl pääväl ja vana `kuuga, et siss es lü̬ü̬ naid prussakiid Har; Oĺl leeväküdsämise päiv Rõu; ku tä (sulane) peremehel tü̬ü̬h es olõʔ, siss oĺl umõl päävil Räp; tsia`tapmise pääväh - - siss oĺliva˽vana˽ni˽noorõ˽väläh; ega˽kõiḱ olõʔ imädse (head) pääväʔ, mõni om esäne (halb) kah Se

5. hrl pl teatud ajajärk, aeg (eriti inimese elus); elupäevad Küll sa oled oma `päiväd old va niru sen `süömägä; Olen `köhvi `päivi näht, `jougas old Kuu; sie on keik `meie `päevil tueks lähänd (tõeks saanud) Hlj; mei `kasvasimma `vaesil `päivil VNg; Kogosin raha, et vanul `päivil õless võtta Lüg; Minev`aasta jäid `lehmad mudasse `kinni, küll sie `aasta tulevad niedsamad `päevad IisR; tämä `ellä viel `viimisi `päivi Vai; oleks sool ka niipalĺu `päävi pεεl olad Ans; ma ole äid ning viletsi `pεεvi `keiki näind Khk; mo `päävade aru on `varsti täis Krj; Taal olid nee nooriku päevad ette lühiksed, titt tuli `peale `pulmi kohe ää Pöi; ma ole paramit `pεεvi näind Käi; nüid on päevad sial maal, änam põle akatust (vanadusest) Rid; ega sa nii noor ole, sul `päivi `persses küll; ega teda kuńniks põle änam, ta oo ikke viimaste `päävade peal Mär; oma `päivis põle ma seda näin Var; ei tiä, kui paelu `meitele oo `päevi `jaetud Tõs; Paramatõks `pääveks `aega viel Khn; kui ma juba mehe `päivis olin Aud; sie on meite `päävades (meie ajal) oln Ris; küll mina olen viletsaid `päivi näind Jür; eks tema on ka oma päävis näha saand äda küll JJn; mine tia, kuńniks `päivi Kad; kel suur talu käen, one `põrgupäevil (hädas) Kod; ega ni̬i̬d kõege lõbusamad päävad ole olnud Pal; temal on `vaesed päävad Äks; noored päävad ei tule enam iialgi tagasi Lai; päävad on nii `kaugel jo, võtab `ähkima Plt; temäl iki `päevi joba om Trv; si̬i̬ olli ilmasõa päevil Krk; oh jummal, seda `vaese inimese elu, äid `päivi om `väegä veedi ollu Ran; selle ubsiku jätäme paremba `päivi jaoss Puh; viĺetsä om küll ni̬i̬ vana päevä Nõo; `oitku ütelgi inemise latsel, kes `ilma tuleb, särätsit `päivi olema, ku mulle om `antu Võn; kas ta om `mulle nüid `nuhkluseks `antu, et ni̬i̬ päevä nii pikäss om `pantu Rõn; mu päivin oĺl iks tuhkhaud, sinnä `kisti tuhk `väĺlä Kan; ega˽sa‿i˽tiiäʔ, `määntse˽pääväʔ i̬i̬n `u̬u̬tvaʔ Urv; sa˽piat õks vannu `päivi jaoss ka raha paigalõ `pandma Har; täl umma viimätse pääväʔ käeh Plv; [raha] anna˽mu˽kätte, ma hoia sulle vannu `päivi pääle Vas; must(ad) päev(ad) hädapäev(ad), rasked ajad muist raha `raiskas ikke `vällä, muist jättis `musta `päivide jaust Lüg; jo see `korjab musta pääva jäuks varandust Ans; Tal on raha `mustade `päevade taris küll Pöi; oia musta päeva jauks, kui kusagilt `saada pole JõeK; kormitsed musta `päävade jaost, et põleks `vaeva Lai; pane paigal muist musta `päevi jaoss Krk; päevad on loetud elupäevad on lõpukorral Täma `päevad on `luetud, tiab ise ka, et tal täna-`omme menek ies on IisR; ta kaua änam äi ela, ta pεεvad on `luedud Käi; selle päävad on vist `loetud, et ta on nii vilets Lai; selle päevä om `varsti loet Krk; `mõtli küll, et ma ärä koole, aga ei ole vi̬i̬l päevä `loetu Nõo; päevi nägema 1. raskeid aegu, vaeva ja viletsust tunda saama `itsiti üht`puhku `toisi, ei tia, mida `päivi sie viel näge VNg; sie `naine nägi `päivi küll Lüg; Nään mina `alles `päivi `selle `nuare `lehmaga, ei lase `lüpsta Jõh; Küll ta sellega (naisega) veel päävi nääb Kaa; eks ole ikke nende lastega `päivi küll näha saand Mär; küll mina olen `päivi näinu Hää; oh `päävi, mes‿o suanud nähä Kod 2. kulunud `Oige vana [võrk], `päivi nähnd Kuu; selget päeva nägema (eitusega) kaine olema Monel on alade `jusku `sirgad pääss, ega `selget `päivä nää Kuu; see enam `selged `pääva ei `näägi Lai; Vana joodik - - ei näe seĺget päivä konagi Nõo; valget päeva nägema 1. murevaba või puhkepäeva pidama naistel tihid lapsed, saa `valged `päävagi näha Mär; põle `valged `pääva näha saand, ikka mures Tõs; on täl alate mure pääväd, ei õle `valget `päävä nähnud Kod; ta saa ai joht `valgõt `päivä nätäʔ, kõ̭gõ um `haigõ Vas 2. kaine olema mette ep saa `valged `pεεva nägema, alati lakku täis Khk; ei näe `valget `päevagi mette, `juua alati täis Mar; üks igavene `lontrus, juob ja praśsib, et ei `valged `päeva näe Sim; ütte`puhku purjun, ei näe `valget `päevä Krk; saa ei ta kurrat `valgõt `päivä nätäʔ, ta om alasi täüś Har; ega tä paĺlo `valgõt `päivä ei näeʔ Rõu

II. päike Päiv `paistab, vihm sadab, [öeldi:] vanad `noiad `vihtuvad Kuu; maast üless, päiv on juo mehe `kõrgussel Lüg; `Otsisin sind kui kuud ja `päivä taga Jõh; `lähmo `päivä käde`istuma Vai; Seda aiged kohta pead sa pääva kää paistma Jäm; erk pεε, äi vöi `silmi `vaata Khk; pää on veel `körges, saame `valmis küll Pha; Mõnele akkab päe nõnda `peale, et sügiseks on kohe must Pöi; esite pannasse räimed veri`soola, siis noritse `välja ja pannasse päeva ette taride `peale `kuima Muh; kut pεεv on keige `körgemal, siis on pεεv `suures `lõunas Käi; vöö läigib nii `kangeste `vastu `pεεva Phl; ku pääv oli juba üles tõust, siis nad (tedred) tulevad uueste jälle `väĺla Noa; `vasto `pääba `iilgab naa et Mar; pää `paŕkind nii lapsed ää, naa mustad Mär; paber või kase toht, paned pääva kätte `väĺla, `tõmbab oma nii kämara Var; Läbi pilvete `näütäb vahel `päävä kua Khn; õhta seesab päe nagu posti otsas, aga omigu tõmmatasse nagu vinnaga ülesse nalj Aud; kui `maalised `oĺlid - - `käega pidid `ümmer `piirima kolm `korda `vasta `pääva Hää; ilm pöhjatu mets, no pääva järel ikke tulin `väĺla Ris; `vastu `pääva käibad kõik kruud `lahti, `alla `pääva käibad `kinni Nis; pää kõrvetab `enne `pikse`vihma Kos; pääval on pośt peal või sapp `ümmer või vari, tuleb paha `ilma Pee; `ootan teda nagu `pääva `pilve alt `väĺla tulema Koe; pääva `ieli (enne päikesetõusu) on ikke külm VMr; luok `õigub ära päeva käes Kad; [potisinine] riie ei and `väŕvi `väĺla, ei võtt teda pää ega pesu Sim; `kangad `veeti `väĺja pääva kätte rohu `piale `pleekima Trm; `veski siivad kääväd `ümber `vassa `päävä ja peri `päävä Kod; pääval on ikke `võimu, seĺla aab ikke soojast Pal; peri `päevä piäb `kuhja `riisma KJn; `enne ei `tohtind `õhtale `minna, kui päe `loodes `oĺli SJn; ku päev `alla lääb, sõss tulep ru̬u̬st `väĺlä kala Trv; päevä kähen om ää `istu Hls; päe läit́s mustas (päikesevarjutusest) Krk; päev om joba nii kuum, et sulateb, `vastu `päevä `rästä tilguve Hel; kõrvetaja päiv riḱk marja `põõsit Ran; jõolu `aigu rüä aki särendivä päevä käen; kru̬u̬n`lühtrit om `keŕkun kolm tükki, ku kru̬u̬n`lühtre palava, siss om nigu päiv paestab Nõo; kui niipaĺlu `päivä näeb tõnnisspäevä `aigu, et mi̬i̬ss võib obese `säĺgä karata ja säĺläst maha, siss saava ää aenailma Kam; õdagu ku päiv lätt, siss õigatass kari kodu Ote; `väega külm ilm ja päiv oĺl nigu udsu seen Urv; `lihmi `nüsti mõ̭nikõrd õdagult perän `päivä; Käänäʔ võtind peri `päiväʔ, siss saat vallalõ, `vasta `päivä˽käänät kinniʔ Har; Paist ku˽päiv, a˽lämmind ei annaʔ = kuu Rõu; peräh `päivä tetäss tü̬ü̬d, kas tu̬u̬ kellegi kõrd om Plv; päiv lätt `alla, lätt jumalehe minemä Räp; liha`võ̭õ̭tõ edimätse pühi hummogu `varra om nät́äʔ, ku päiv mäńg, lü̬ü̬ kõ̭iksugutsit `väŕme; pańd teräʔ päävä pääle (päikesepaistele) kuioma Se; pallav päiv om `korgõl `üllen Lei

pärale pärale Khk Pöi Muh Koe Plt, perale Iis Äks, peräle Kod Trv Puh Nõo Urv Har Rõu Plv Vas kohale rattad `jöutsid pärale Khk; Küll ma jõva pärale koa Pöi; saen jo ühekõrra peräle Kod; kui kiri perale `jõudis, siss jäi `peksmine ära Äks; ta om joba peräle `jõudan Trv; piḱk ti̬i̬ om kävvä, näiss kudass peräle saab Puh; mine sa `õkva `jälgi `mü̬ü̬dä, jäĺe viivä su `õkva peräle Nõo; no˽mis kellä `aigu sa iilä `Valka peräle sai kah Har; ku sa no peräle saat, siss kiroda˽mullõ kah, kuiss sul taa käüḱ lät́s Rõu; um peräle `joudnuʔ Vas

päterdama päterdama Jäm Khk Vll Pöi Muh Mar Mär Kse Var Aud Koe Iis Trm, pätter- VNg IisR Vai; päterdämä Tõs Kod KJn Trv Ran Puh Rõu, päder- Kuu

1. kohmakalt, ebakindlalt käima, tatsama, paterdama päderdäb juo `kondida Kuu; Vast `eile pesin põranda ja nüüd `pätterdasid keik `jälgi täis IisR; älä pätterdä vie sies, `sääred akkavad `lohkema Vai; päterdab juba `jälle `paarge `poole Khk; laps akkab `keima, siis päterdab Vll; Pojad päterdavad `peale juba vana järge (partidest) Pöi; sandiste keib, päterdab, mud́u ei saa `õiget `keima `keidud Mar; ani ju suure laia jalaga, rohu kõik päterdab ää Aud; mis sa päterdad siin `villade sies Koe; laps kui akkab esimest `kõńdima, siis päterdab tõńe Trm; ma `paĺla jalu päterdi Trv; ärge päterdäge pori sehen Puh; muud kui päterdäseʔ õnnõ mua seen Rõu

2. soperdama, vusserdama muidu kogu päterdand, äga sellel iga pole Khk; tä päterdäb `piäle, ei soa oma `töögä etetsi ega takatsi Tõs

3. patrama, vatrama päterdab ilmad-maad kogu Khk; päterdäb kõnelda alate Kod

raba1 n, g raba R(g rava Jõe Lüg) eP(g rava Rid Tõs Ris Jä VJg Sim) hajusalt eL(p rapa T V), rava Khk Mih Tõs PJg Hää JMd Ann

1. kõrgsoo Rabas `kasvab `oite `palju siniki ja `johviku Kuu; ravast ei saa läbi Lüg; raba on sii küll Jäm; loomad kεisid ravas, keik see maa värises all Khk; läksid rabase `turblid `vetma Vll; Seal on laged raba ka, muist on küll viderikku kasund Pöi; soolikarohud kasuvad soode ja rabade sehes Muh; Iiumaa rabas turbid äi leigada Rei; läks `eese jutoga rabasse piltl Kul; `Vatla raba lähäb `Pärnu linna `alla `väĺla, `ühte `inge Kse; rava ja soo oo `ümmer`ringi, `pääse `väĺla koa mette Mih; üks tükk einamaad läks rabasse PJg; raba, üsna `kõlbmata maa, väga vesine Ris; kes sańdiste reagib, siis öeldaks, et mine rabasse oma jutuga Juu; meie ühekorra `eksisime ära rabasse HJn; siin ravas elab pailu rästikuid JMd; olime kesk rava `pohli `korjamas Ann; rabades on `laukaaugud, kui inimene `piale lähäb, vaeob `sisse, `väĺla ei `piase Sim; rabas on `laukad, ei `põhja all, ei kedagi Iis; Kui läks jutuga segamile, siis ütles, et nüid läksin oma jutuga puhas rappa Trm; raba, siäl ei õle iire egä araka `jälgi, üks igävene mädä raba Kod; soo on `sitkem, `vintskem, võid `piale `minna, aga raba ei kesta, sial lähäb kamar `kat́ki Lai; `kõrges rabas on `künkad, `puusid ka on `kõrges rabas, need on õredad, `veiksed Plt; talveti̬i̬d käesid üle `su̬u̬de ja rabade, sai `õigemast Vil; marjarappa ärä `eśsünü Trv; mis ülearu raba om, sääl ei ole mustikit, vesine ja pudev Krk; sääl `oĺli põld, kolmkümmend vakamaad, muidu om kõik su̬u̬ ja raba ja mõts Ran; sääl raba pääl ollu joba `uśse nätä - - perenaine pannu ussi `undrigu `karmani, toonu kodu lehmile rohiss Puh; rabast `aina ei saa, aga su̬u̬ päält saap Kam; raban om kasunu verrev sammel Ote; obene vaoss rappa Krl; mõ̭nõn raban kasusõ `maaŕja `kõokõsõ, aga `väega `vindsõdõ Har; mis ei `kõlbaʔ `niitäʔ üldäss raba Rõu

2. turvas raba ära mädanen, oo mullaks läin Kse; rava lõegatse ja pannase `kuima; raba - - põles ja tegi `kangesti palavaks, reht ei oln ia kütta, võttis nagu maegu viljale `sisse Tõs; ma pani raba kanadele `alla Aud