Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 3 artiklit
jõma1 jõma KJn, jöma Khk Kaa kuuldus, kumu Mis sa muidu seikest tühja jöma ajad Kaa; tehnd ennast tummas. `rahva sees oĺli `mingisugune jõma, et räägib `öösi naesega; kõne jõma KJn || jöma ajama „mõmisema, tõrelema“ – Khk
jõma2 jõma hv umbes 10-aastane laps ku ma alle jõma olli;
poisikse jõma;
tüdrugu jõma Krk Vrd jõmm1
jõma3 jõma PJg Saa Hls Krk jämedam ühendus-, liitekoht; muhk, arm; ? oksakoht vanad pudelid on puha jõmadega;
toomingitel on kige `rohkem jõmasid;
jõma on `jusku vits munale `pääle `aetud;
soolikul oĺli jõma sees Saa;
jõma `sisse kasunu, `kinni kasunu, `kõrge veere Hls;
jalaluu olli katik, nüid om jõma sehen Krk Vrd jama1