[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

käe käe, kää Hlj eP(kεε S)
I. adv
1. valduses, kasutusel, olemas keik asi läheb ukka mis kεε sandiks läheb; `päitsed pole mo kää täna olnd Khk; Korvid on keik kää, kadund pole ühtegid; See ju vana kää keind (kasutusel olnud) riist juba; `kessel aga jalad kεε on, mis siis viga `kεia Kaa; Kui vähegi `tamme kää oli, siis `tehti ikka [tuuliku] aripuu tammest; Kes vähegi peremees oli, sellel seisis öks sulane oort `aasta `viiti kää Pöi; taal suured maad kεε Käi; tä mõja inime, tääl kardulid ja `kõike käe küll; rikkus `otses, `vaene, põle käe kedägi Vig; Oia see labidi oma kää Han; Mis viga ninastada, ku küll käe on Hää; vanemal vennal oli ikke suur koht kää VMr; `mõisa kää olid ni̬i̬d maad Pal; oles sul sedä `aega käe oleva; isä aeg `oĺli ta (tubakakast) käe (tarvitusel), miu aeg on ta `seisnud mud́u mälestusess Vil || (tööhobusest) see pole veel kεε kεima obu, sälg alles Khk; kolm kää käima obust (teised on välja õpetamata); kaks obust ikka käisid kää (tegid tööd) Vll; kolm `olli käe `köijad oost, üks `olli sälg Muh
2. (märgib mingis seisukorras, olukorras, mingites tingimustes olekut) taal on kitsas kää Jäm; mureta elu kεε, mis taal viga Khk; äda `varsti kää Krj; Vanadus on kää, tee änam midagi Pöi; minul o paergust teris käe Muh; üsna tüdimus kää Mär; kui suurem kitsas käe oo, siis `naabrid tulad jälle `meitele abisse Mih; `püśti äda kää Ris; tulel suur võim kää Kei; `puudus kää Juu; tüdrukul on `püsti äda kää JMd; `ongi näĺg kää Äks; minnes `oĺli ädä käe, tuul `oĺli nõnda maru Vil || ta `sõitis nii tulist et, `vankre rattad `kiunsid käe KJn
3. kätte saadud; saavutatud lähäd üle `kopli ja siis o Tulesu [talu] kää Mus; Selle lehmal on ikka `kerge sünnitus olnd, `korda kaks kaŋŋutab ja on kää; Nii laiad lauad olid, kaks `lauda ja ukse `laius oli kää Pöi; tal kasu kää, mis ta `naiste kääst `püides Phl; `käärbud kεisid `rinki niikaua kui `kanga `laius kää on Rid; `kinda pikus käe, aeg oo ahendama akata Vig; Siss laud (laod = kood) ikki ratastrinki - - niikavva ku säär käe (sukka kududes) Hää
4. (ajaliselt) saabunud, tulnud või vahetult ees mai on kää juba Ans; `pöimisid `pääle üksteśt sönni kut `löömine oli otsaga kää Krj; `jälle rahutimad aad kää Jaa; Kui udu korra maha eidab ja `jälle öles veab on vihm kää Pöi; nüid oo ju ammu `põlgaaeg käe Muh; rugi `leikamene `varsti kεε Käi; nüid juba sui käe Vig; kaessa`kümne teine `aasta kää (saab 82-aastaseks) Lih; Puari päävä päräst eenätüe lõpõtus käe Khn; surma käsk käe Vän; suurt valu ei ole, aga ta juba akatus kää Ris; `õhta oli kää Tür; kevade vetelagu aal on ikke ots käe, põdurid siis ikke surevad Kad; kanad eila sabitsesid ja näe vihm `ongi käe VJg; no mina olen neid `möldrid siin ära seitse tükki pidand, kahessas on kää Äks; vanaduse päeväd on käe KJn || `lasvad siis na `valju [laulu] et karimine käe Tõs
5. selge (millegi oskamisest) Meite lapsel oo lugu kää, oskab lugeda Kaa; lugemene oli mool `ammu kεε Käi; [lambad] `tahtvad üle üpata, kus madalam aed oo, korra amet kää Mär
II. postp
1. kellegi valduses, omanduses, kasutada maa`ilma kruńt on jo tema kää Hlj; maad `möisate kεε; ühe korra on ühe kää, teise korra on teise kää `tuupida (halvast töölisest) Khk; nad (vorstid) olid - - ikka apud küll nende kεε Rei; jumala sõna liigob inimeste käe Mar; minu käe olid viinad Kir; sinu käe ei `kesta mette `keegi Kse; see maa oo `metme riigi käe olnd Mih; kõik raha mu käe Aud; koht oli nende kää pooletera pial HMd; vabadiku lehm old pere`rahva kää sööma peal; see asi on nüid `kohtu kää (kohtusse antud) Juu; se oli kõik `mõisnikude kää se Paĺtimaa Pee; `mõisa kää olid ni̬i̬d maad Pal
2. millegi mõju, toime all; millegi mõjul, toimel kas `seisas `terve `aasta pääva (päikese) kää, ta‿s lεhe teist nägu (potisinisest värvist) Ans; loomad `ambuvad jänu kää; ta `aiguse kää nenda εε löppend Khk; süĺt kallerdab külma kää ää Kär; pole suure mere kää tormiga nalja asi `olla Mus; sörmed jäävad külma kää `künti Jaa; `kange valu käe maas karis Muh; tuule kεε vöivad rugikörred `lönki küll `murduda Käi; ärä näbräständ üsnä `niiske käe Vig; `Riästäd akkavad päävä käe `tjõlkma Khn; lootsik õõtsub tuule käe Vän; Judrad `paisusid kaste käe `lõhki Hää; tukkusin `päikese kää Amb
3. kellegi võimuses, meelevallas ma akka karima kärbeste käe Muh; ma olen pulli käe olnd Vig; [ta] lõuan nende käe naa et Kir; lehm tańsib kärbeste kää, ei lase `lüpsta Koe || see jutt on ilma kää laial Khk
4. kellegi tehes raudlukid, nee‿s ole ta (varga) kää midagid [lahti teha] Jaa; Kibe mees oli leki katust `lööma, see‿s ole ta käe midagi Pöi; minu kää läks see kudumine `äśti edasi Rid; see ei lähä edassi ta käe Mär
Vrd käen, käes