[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

käes käes, kääs R eP(kεεs Mus Hi)
I. adv
1. valduses, omanduses, kasutada Ei `täüdü `anda, omalgi `kallilt kääs Kuu; `muona`miestel oli alaldi kaks obust kääs, suvel kui `talvel VNg; taal (härjal) pole mune äga midaid taga, aga pullid, nende väŕk on ika köik kääs (alles) Jaa; `piima pailu kääs Ann; kui sul ikke maalapp kääs, siis on maks ikke sul pial Pee; kaks suurt `ärga kääs ja sis nendega sis `küńdis Kad; kueda käes nõnna suus Kod; `mõtle nende kruńdid mis olid `mõisatel kääs; `ulka `karja on kääs (talitada) Äks || poiśs läks uilakaks kääs JJn || käes`käijä obene (pidevalt rakkes) KJn
2. kätte saadud ära `enne`aegu midagi rõemusta, põle ta sul viel kääs Sim; rabati sedasi ni̬i̬d terad `väĺla si̬i̬st - - ja nüid tuulati väravi pial nad `puhtas ja siis olid rukkid ja vili käes SJn
3. (ajaliselt) saabunud või vahetult ees `eidel `surma valu kääss Kuu; sinu unenägu on nüüd kääs - - `meie maja tuli ikke surm VNg; `kiire `eina aig on kääs Lüg; Ots (elu lõpp) on käes sel vägeval vanamel IisR; `õhtu on käes juba Saa; teine `öhta jäi [haigeks] ja teine `öhta oli juba surm kääs HMd; `omme old `kohtu pää kääs Kos; ja oligi lapse sünnitamine kääs JJn; kui päev `vierend, on `õhta käes Kad; ei `oldki `paari kuud, oligi sõda käes Sim; `seitsme`kümnes [eluaasta] käes, ei saa kõegega jüt́ti Vil
4. mingis seisukorras, olukorras, mingites tingimustes Kui `tervis kääss, siis `olgu alade `leivätükk `poigitte `ammaste vahel Kuu; `miestel õli ramu kääs, nied `niitasid ühe nasargaga (vikatiga, millel üks löepulk) Jõh; Rahaga on meil `kitsas käes IisR; mul ni suur jänu kääs, et üsna keel `püsti suus Rei; noore inimesel oli ju `jõudu, siis oli ju jõud kääs HMd; meil on `püśti näĺg kääs Koe; tal kitsas kääs Plt || millegi mõju all minul üks kõrd õli ka `painijas, `liigutada mitte ei saand - - nii `raske on omal `õlla sääl kääs Lüg Vrd käel1
5. (millegi oskamisest) selge üks vaname osa oli tal kääs (näidendis) JJn; mõni õpib ammetid, tal on `varsti kohe kääs, teene ei saa elul aal akkama Ann; ega sie tüö mul viel päris kääs küll ei ole VMr; lapsel juba tähed käes KJn
6. käsil, teoksil; tegemisel mul on `tõine tüö kääs Lüg; taal oo taime istutus kääs Kse; mul kääs ei edene enam [töö] JJn; nua teritus on `paerga käes VJg Vrd käsis
II. postp
1. kellegi valduses, omanduses, kasutada Kene kääs, sene suus Lüg; nüid oo pikk ots meite käes Kse; pliiats oo mo kääs Kul; on ikka korralik naine, ei ole meste kääs ilbendada JJn; `sakste kääs oli ju võim Pal; kõrtsi mehe käes `oĺli si̬i̬ eenäm; minu kääs on kord `sinnä `minnä KJn; minu käes oĺlid maja `võt́med Vil || Kui loomal kusemise kääs viga oli, siis sene `vastu olid kuseküüsigud Rei; suurem võim oli püt́tide kääs, `kaussa oli vähe Ann
2. millegi mõju, toime all puud `painuvad `tormi kääs `luoka Lüg; kass `kräunub `külma kääs IisR; kεε selg vahel tuule kεεs lööb kebeks vei `luhki Käi; mitu `kärblast `soetas seina pääl päeva käes Saa; `Päikse kääs on soem Jür; `riided lehisevad tuule kääs HJn; põllumies jo elab `luoduse kääs, ega tema oma võimaga sua kedagi teha VMr; luok `õigub ära päeva käes Kad; kase puu, kui vihma kääs `seisnud, `tõmbab `valgest Äks; mis värvitud aśjad, need `luituvad, kas `valguse kääs või vihma kääs Lai
3. kellegi võimuses, meelevallas Pää jusku lammaste käes olnud (juuksed ebatasaselt lõigatud) Hää; nüid on see saabas juba koera käes Saa; obust (hobused) liiga `parmude kääs ei kannata Tür; lehm palavaga kärbeste kääs tammub `jalgade pial, ei lase `lüpsta Koe; kõvad `kärpsed `jälle valusast ammustavad, siss loomad `siplevad nende kääs; mis kukk koera kääs on, võtab üks kõrd kaelast `kińni ja `ongi ots Äks
4. kellelgi tehes, sooritades Sii (töö) ta kääs kut käki tegu Pha; anna siia, si̬i̬ on minu käes käkitegu Saa; lõnga kedramene ja `kanga kudumene, sie on `jälle minu kääs läind (edenenud) kõik JJn; ei sie asi `vuoda (õnnestu) su kääs kedagi Sim; see oli saamata inimene, tema käes `ükski asi ei läind Lai
Vrd käe, käen