[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kapet(as) kape|tas g -ta Muh Lä Tõs(-tis) Khn(-õ-) Aud(-tis) HaLä(pl kapetid HMd Rap); kape|t g -di Khk Mus, g -ti Kär Kaa Pha Jaa Pöi Tõs Aud PJg; kabet, pl kabedid Hi sokk, lühikese säärega meeste sukk isastel on kapedid ning emastel on sukad Khk; kapetate ülemised otsad `ollid kirjutet, seal `ollid männad, aga pöövad `ollid `valged Muh; `naistel olid kabedid ja sukavarred Käi; kapetad `pandi suka `alla Mar; linasest `tehti igapäevaseid töökapetasi Kul; pane oma vaad porised kapetad `kuima Mär; kapetas ike pool sukka, peält säär vikeldasse ää koa Vig; Panõ‿nd `vjõltsõd kapõtad `jalga, külm juba ju; mia kuõ kolmandasi kapõti juba Khn; `tõmma otsused veel kapetatele `piale; meestel oo kapetid Aud; kus mu kapetid oo PJg; kapetad olid `väikse säärega, säärt polnd ollagi, paar `toĺli Hag; peasuke laalab: siidikera, niidikera, vidisin villad, kudusin karvad, tegin ämmale kapetad rhvl Rap; mestel ike kapetad, naśtel ike sukad Juu || riidest sussid, pätakad – Kaa Phl || narts ümber kana jala, et too siblida ei saaks – Hag Juu || fig loru oled üks va kapetas ikka Hag || fig sukka `otsis, kapeta sai (ebaõnnestunud naisevõtust) Mär Rap Vrd kaperd, kapukas1