Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 1 artikkel
mullane mulla|ne g -se Jäm Khk Vll Pöi Muh Rei Mar Kse Mär Tor Hää Jä VJg I Äks Plt KJn, -tse Tõs Trv Krk Nõo Kam Rõn San; mulla|nõ Kan, g -dsõ Krl Har Rõu Vas Se, -tsõ Khn
1. mullarohke, paksu mullakihiga maa on mullane Rei;
mullase maa peal kasub easte vili Tor;
ia mullane moa Koe;
siin olid mullased maad, mõned savikad Äks;
siin mullast aenamaad es ole Kam;
ku om `sände mullane maa, siss pistävä [
seened]
pää `väĺlä ja nakava `laotama ennäst Rõn;
see nuŕm om mul mullanõ maa, tõsõ omma `säärtse saviarulitseʔ Har;
ta õ̭ks omma mulladsõʔ, ku aromaa om Se Vrd muldne1 2. a. mullaga koos koes sa lεhed `söukste mullaste kätega Khk; `kambri `minnes `vöötakse mullased pätid jalast ää Vll; Ise nii mullane kut põrsas Pöi; riided‿o mullased, sopased Muh; sool kleit oo ühnä mullane Mar; nina mullane peas Mär; käed ja jalad kõik mullatsed, tuli `tihli `võtmast Tõs; Ää ming mullatsõ kördigä tuba `puhta paranda `piäle Khn; kualid (kaalikad) on mullased JMd; sa tuled mullaste kätega `sööma Trm; koŕv mullane ja `raske Kod; mullased kartuled KJn; mõni neli korvitäit viisi noid aena `kitskmit `lauta, visassi `lehmile `alla, na‿ĺli mullatse ja poritse Nõo; mullane ader San; inemõsõ ihu om mullanõ Krl b. mullal olev tegin kõik õõnap̀u alused mullaseks, `kaevasin läbi JJn; `käidev mua on ike mullane Kod; kos ennembi olliva ti̬i̬ `audlise ja mullatse Nõo