keere1`keereS, keereJaaMuhHi(`kie- Emm) 1. keerdus; krussis; kõver `keere, jässakas puu, ep liha `luhki; (lõngale) keerd `pεεle, siis on `keere; `Keere köisJäm; peksa kut `keere puu `sisse `vaia, mette‿p lähe; Sool lauk nönda `keere pεεs, mine aja `sirgemaks; `lääpajalg, kes `seokse kövera `keere jalaga on; Täna nönda valituul, et puud `keeredkääsKhk; Pihl ta on eieti `keere puuKaa; löng on pailu `keere - - lähäb puhas `rässiPha; `löimed on `keeremat kut kudedJaa; Sii `keerdu peal küll, `keeremad pole `löime `löŋga taris; Parama külje ais on nii suure `keere `moega Pöi; see oo nii keere, sellele oo rahude `pihta `antudMuh; kui Mihkel oli kodund ära, siis [naine ootas], et kael oli `keere. kui mees kodus oli, siis `taplesid nagu kass ja koer; Loud `kuivand εε ja nüüd on nii `keere justkut tuuliga tiibas; `kiere puu, äi lehe `luhkiEmm; löng on nii `keere, et veab `rätsuKäi; ratas on `keere, kui ta ilusasti assi pääl ei joose; `keere treppRei; nii keere räts löngPhl || Mihe nina oli pεεs `keereEmm 2. kõõrdi naa `kiere `näugaEmm; kenel teina selm palob `leiba, teina kala, siis on `keered selmadKäi; silmäd `olled `keerdedPhl || vilavad, petlikud `vargal kohe seust `keered silmad pεεsPhl 3. taipamatu sa oled koa peast keere; sa oled aga nii keere laps etMuh || purjus meie Mihkel `olli koa ühna keere kui kojo `tulliMuh Vrdkeera, keerd