[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

amm, amme '(võõra) lapse imetaja' < kasks amme 'Amme'

• Esmamaining: Stahl LS I 1641
• Vana kirjakeel: (Stahl LS I 1641: 10) ammit ∫e∫t pöha∫t ri∫ti Kircku∫t 'Seugammen der Kirchen'; (Gutslaff 1647-1657: 100) ninck temma Amme; (Göseken 1660: 315) Amm 'Saugend Weib (Saug Amme)'; (Virginius 1687-1690) sis surri Tebora, Rebekka Am, nink mattetti maha Petelis; (Hornung 1693: 32) Am, Amme 'eine Amme'; (Helle 1732: 86, 321) am 'die Amme'; (Hupel 1766: 156) Kui lapse emma, ehk se naene kes emma assemel on, se am, ennast wihhastab; (Hupel 1780: 142) am, amme r., d. 'die Amme'; (Lunin 1853: 13) am, amme r. d. 'кормилица'
• Murded: amm R eP V(aḿm Vas); amme Kse Tõs VJg KJn Hel (EMS I: 324)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 33 amm, amme 'Amm'; Wiedemann 1893: 29 amm, amme 'Amm'; ÕS 1980: 42 amm 'lapse imetaja';
• Saksa leksikonid: MND HW I amme 'Amme';
• Käsitlused: < sks Amme ~ kasks amme (EEW 1982: 70); < kasks amme 'Amme' (Raun 1982: 4; Ariste 1963: 88; Liin 1964: 54; Ariste 1972: 94; EES 2012: 50); < sks Amme (SSA 1: 73)
• Läti keel: lt a͠mma, a͠mba, e͠mba, e͠mma [1638 Amba, Amma] Amme (Sehwers 1918: 25, 87, 141; Sehwers 1953: 2, 31);
• Sugulaskeeled: sm amma [Agr] lapselle hankittu vieras imettäjä; lapsenhoitaja / Amme; Kinderpflegerin < rts amma; vrd mrts amma 'imettäjä, lapsenhoitaja ‹ asks amme (SSA 1: 73); lvS ämm, äm Amme (SLW 2009: 228); lv äm̄ Amme (Kettunen 1938: 513); äm amm; zīdītāja (LELS 2012: 41)

andel, andeli 'käepide' < asks handel 'Hantel'

• Murded: `andel(i) 'ankruvinna, kaevupööra vms osa' Kuu VNg Vai; andel Emm; pl. `andled Hää; `ang͔el Rei Khn(-õl); (EMS I: 342)
• Käsitlused: < asks, hol handel 'Hantel' (Vaba 2016: 253)
• Sugulaskeeled: vdj anteli (ankru)vinna ehk -peli käepide (VKS: 132)

ankur2, ankru 'puunõu; vedelikumõõt' < kasks anker, vrd sks Anker

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 464) wijhna oem 'weinfas'; (Hupel 1780: 142) ankur, -kro r. 'der Anker'; anker, -kri r. 'der Anker'; (Lithander 1781: 652) Kuida marja-wina ehk wee tarwis jöhwi riet peab ankrude sisse seädma; (Hupel 1818: 26) ankur, ankro r. d.; anker, ankri r. d. 'Anker, Schiffsanker; kleines Fäßchen'; (Lunin 1853: 14) ankur, ankro r. d.; anker, ankri r. d. 'якорь; маленькiй боченокъ'
• Murded: `ankur Lüg eP(`ankor MMg); `ankur M TLä; `ankru T V(`hankri Plv); `ank|ur, -ri Lüg Vai; `ankuri- Kuu Jõh (EMS I: 367-368)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 41 aṅkur, aṅkru 'Anker (sowohl Schiffsanker als Fässchen)'; aṅker, aṅkri '= aṅkur'; aṅkri, aṅkri (d) '= aṅkur'; Wiedemann 1893: 36 aṅkur, aṅkuri (aṅker, aṅkri) 'Anker (sowohl Schiffsanker als Fässchen)'; aṅkri, aṅkri (d) = aṅkur; ÕS 1980: 46 ankur '(väheldane) vaadikujuline puunõu; endisaegne vedelikumõõt';
• Saksa leksikonid: Niedersächsisches anker 'Flüssigkeitsmaß, 30-40 l enthaltend; Gefäß, aus dem man Bier trinkt';
• Käsitlused: < rts ankare ~ kasks anker ~ sks Anker (EEW 1982: 80; EES 2012: 51); < kasks anker 'Anker' (Viires 1960: 102; EKS 2019); < ? sks Anker (SSA 1: 76)
• Läti keel: lt eñkurs Anker < mnd. anker (Sehwers 1918: 147); enkurs Anker (als Flüssigkeitsmaß) < mnd. anker 'Anker' (Jordan 1995: 62);
• Sugulaskeeled: sm ankkuri [1738] vanha vetomitta (n. 40 l), pieni tynnyri / altes Hohlmaß (ca 40 l), kleines Faß < rts ankare (‹ asks ‹ lad) (SSA 1: 76); sm ankkuri Flüssigkeitsmaß; Holzgefäß < vrd sm ankkuri 'Anker' (kein nd. Lehnwort) (Bentlin 2008: 62)

apteek, apteegi 'ravimite valmistamise ja müügi asutus' < kasks aptêke 'Apotheke'

• Esmamaining: Hupel 1766
• Vana kirjakeel: (Hupel 1766: 10) siis sa otsid wimati moisas ehk Apteke peält ehk weldskeritte käest abbi; (Hupel 1780: 143) apteek (r., d.) 'die Apotheke'; (Lunin 1853: 14) apteek, -e ~ -i r. d. 'аптека'
• Murded: `apteek ~ `aptek S Pä I T V; `aapteek ~ `aaptek L; `aptiik ~ `aptiek R Hls Ran Krl; `oaptek ~ `oaptik Ha; `(a)aptük Phl Kei; apt´eeka Se (EMS I: 388)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 43 aptēk, aptēki 'Apotheke'; Wiedemann 1893: 38 aptēk, aptēki 'Apotheke'; ÕS 1980: 50 apteek;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 abbeteke 'Apotheke'; Schiller-Lübben abbeteke, abteke, apoteke 'Apotheke'; MND HW I aptêke, abbetêke, abtêke, apotêke 'Apotheke';
• Käsitlused: < sks Apotheke (EEW 1982: 86); < asks apteek (Raun 1982: 5)
• Läti keel: lt aptiēķis [1638 Appteekis] Apotheke < mnd. abbetēke, abtēke (Sehwers 1918: 83, 142); lt aptiẽka, aptiẽķis Apotheke < mnd. aptēke 'Apotheke' (Sehwers 1953: 4);
• Sugulaskeeled: sm apteekki [1622] Apotheke < mrts apotek (‹ asks apoteke ‹ lad ‹ kr) (SSA 1: 80); lv aptē ̀k Apotheke (Kettunen 1938: 13); lv aptēk apteek; aptieka (LELS 2012: 33); vdj aptekki (VKS: 136)
• Vt apteeker

arstima, (ma) arstin 'ravima' < kasks arsten 'heilen'

• Esmamaining: Stahl LS II 1649
• Vana kirjakeel: (Stahl LS II 1649: 695) Awwita hennessel issi enne, kudt sa töiset arstit 'Hilff dir vor selber, ehe du andere artzneyest'; (Vestring 1720-1730: 21) arstima 'Heilen, Curiren'; (Helle 1732: 87) arstima 'curiren'; (Piibel 1739) Meie olleme Pabeli arstinud, agga temma ei olle terweks sanud; (Hupel 1780: 143) arstima r. 'kuriren'; arstma d. 'kuriren'; (Arvelius 1782: 71) sind terweks arstib; (Lunin 1853: 15) arstima, arstma r. d. 'лѣчить, пользовать'
• Murded: `arstima ~ `ar´stima R eP; `ar´stma T V; `ar´stme M (EMS I: 445)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 50 ar´stima 'ärtzlich behandeln, curiren, heilen'; Wiedemann 1893: 44 ar´stima 'ärtzlich behandeln, curiren, heilen'; ÕS 1980: 54 arstima 'ravima';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 arsten, arstedien (arsedien) 'die Heilkunst üben, curieren'; Schiller-Lübben arsten, arstedien, arzedien, arsedien 'die Heilkunst üben, curieren'; MND HW I arsten 'heilen, kurieren'
• Käsitlused: < ee arst (EEW 1982: 98); < kasks arsten (Liin 1964: 58; EES 2012: 53)
• Läti keel: lt ãrstêt heilen, kurieren < mnd. arsten 'heilen, kurieren' (Sehwers 1918: 142; Sehwers 1953: 6); ārstēt kurieren, heilen < mnd. arsten (Jordan 1995: 54);
• Sugulaskeeled: lvS arstub [1829; Prs3Sg] heilen (SLW 2009: 48); lv ar̄´štə̑ heilen, kurieren (Kettunen 1938: 14-15); aŗštõ arstida, ravida; ārstēt, dziedināt (LELS 2012: 35)
• Vt arst

höövel, höövli 'tööriist puupinna silendamiseks' < kasks hōvel 'Hobel'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 73) höfel, höflist 'Hobel'; (Gutslaff 1648: 219) Höfli 'Höfel'; (Göseken 1660: 287) Höwel 'Höbel'; (Göseken 1660: 355) höwel 'hobel'; lucka hend (rupphöövel) 'Grosserhobel / Schrubbehobel'; (Vestring 1720-1730: 37) Höwel, -wli 'der Hobel'; (Helle 1732: 94, 322) höwel, -i, -et 'der Hobel'; (Piibel 1739) Pusep moödab nöriga, ta märgib sedda ärra kridiga, ja lükkab sedda hööwlidega silledaks; (Hupel 1780: 156) höwel, höwli r., d. 'Hubel, Höfel'; (Hupel 1818: 45) höwel, höwli r., d. 'der Hobel'; (Lunin 1853: 29) höwel, hööwli r. d. 'стругъ'; hööwli d. 'скобель, стругъ'
• Murded: `öövel S Pä Juu Koe I VlPõ; `ööbel Lä; `üövel, `üevel Lüg Vai Ris JMd ViK; `ü̬ü̬vel M; `ü̬ü̬vli TLä; `ü̬ü̬li San (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 802 hȫwel, hȫwli; hȫwli, hȫwli (d) 'Hobel'; Wiedemann 1893: 728 hȫwel, hȫwli; hȫwli, hȫwli (d) 'Hobel'; ÕS 1980: 174; ÕS 1980: 174: höövel;
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hovel 'Hobel'; MND HW II: 1 hōvel (hoffel) 'Hobel, Zimmermanns-, Tischlerhobel'
• Käsitlused: < asks hövel (EEW 1982: 466; SSA 1: 218); < kasks hovel 'Hobel' (Viires 1960: 68; Ariste 1963: 90; Liin 1964: 51; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 16; Raag 1987: 324; EES 2012: 86)
• Läti keel: lt ẽvele [1638 Ehweles] Hobel < mnd. hōvel, hövel (Sehwers 1918: 32, 87, 147; Sehwers 1953: 34); † ẽvelbeņ̃ķis Hobelbank < nd. hövelbenk (Sehwers 1918: 147; Sehwers 1953: 34); ēvele Hobel < mnd. hōvel (Jordan 1995: 62);
• Sugulaskeeled: sm höylä Hobel < asks hōvel ~ rts hyvel, höfvel (Bentlin 2008: 116); sm höylä, höveli, heveli [1637] Hobel < rts hyvel (‹ asks hövel); krj höylä; is hövelin < sm höylä (SSA 1: 218); vdj hevel höövel; рубанок, струг (VKS: 255); lv ēviĺ Hobel < kasks hövel; ēviĺ-beŋ̄k̀ Hobelbank (Kettunen 1938: 50); lv ēviļ höövel; ēvele; ēviļbenk höövelpink; ēvelsols; grūoipēviļ rupphöövel; gropēvele (LELS 2012: 60, 65)
• Vt hööveldama

hööveldama, (ma) hööveldan 'laaste lõigates silendama' < kasks hȫvelen 'hobeln'

• Esmamaining: Virginius 1687-1690
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 355) höhwli kaas lückama 'höbeln'; höhwli kaas weddama 'höbeln'; höhwlima 'höbeln'; (Virginius 1687-1690) Kolmest riidast, ärra rajotu Kiwist, nink üht ridda ärra Höweltut Seedri-Puist; (Vestring 1720-1730: 37) Hööwlima 'Hobeln'; (Helle 1732: 94) hööwlima 'hobeln'; (Hupel 1780: 156) höweldama, höwlima r. 'hubeln'; (Hupel 1818: 45) höweldama r. d. 'hobeln'; (Lunin 1853: 29) hööwlima r. d.; hööwlitsema d. 'скоблить, стругать'; höweldama r. d. 'строгать'
• Murded: ööveldama Sa Muh Pä K(üeveldama Amb VMr VJg); `üövelda(m)ma, `(h)üöveldämä R; ööbeldama Lä; öövelteme M; ööveldämä T; hööveldäm(m)ä Rõu Plv (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 802 hȫweldama, -dan; hȫwlima, -lin; hȫwlitsema, -sen 'hobeln'; Wiedemann 1893: 728 hȫweldama, -dan; hȫwlima, -lin; hȫwlitsema, -sen 'hobeln'; ÕS 1980: 174 hööveldama;
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hȫvelen (hoffeln) 'hobeln, glatt machen, abhobeln'
• Käsitlused: < ee höövel (EEW 1982: 466); < kasks hovelen (Liin 1964: 51)
• Läti keel: lt ẽvelêt (1638 Ehweleht) hobeln < mnd. höveln (Sehwers 1918: 87, 147); ẽvelêt hobeln < mnd. hȫveln, hȫweln (Sehwers 1953: 34); ēvelēt hobeln < mnd. hōvelen (Jordan 1995: 62);
• Sugulaskeeled: sm höylätä < rts hyvel; krj höylätä < sm (SSA 1: 218); vdj heveltää hööveldada; строгать (VKS: 255); lv ēviĺt́̆t́ə̑ hobeln (Kettunen 1938: 50); lv ēviļtõ hööveldada; ēvelēt (LELS 2012: 60)
• Vt höövel

ingel, ingli 'üleloomulik olend, jumala teener ja käskjalg' < kasks engel 'Engel'

• Esmamaining: Koell 1535
• Vana kirjakeel: (Koell 1535, ‹ EKVTS 1997: 68) sest syna / Ech Engel / ech Jumal ysse; (Boierus 1587, ‹ EKVTS 1997: 90) ni palyo englit, ninck ni palyo arch-englit; (Müller 1600-1606: 92) üx Engel olla; üchex Englix on sanut; neet Englit; (Müller 1600/2007: 72) mitte v̈chex Englix (18.12.1600); (Rossihnius 1632: 102) sinnu pöha Engel olckut miñu kahn; (Stahl HHb I 1632: Dij) ∫ünno pöhat Englit 'deine heilige Engelein'; (Stahl 1637: 52) Engel, Englist 'Engel'; (Stahl HHb II 1637: b) englide koggodus 'der Engel∫char'; (Gutslaff 1648: 212) Engel 'Engel'; (Gutslaff 1647-1657: 71) neht katz Englit; (Göseken 1660: 364) Jngel 'engel'; Engli koggodus (inglid) 'engelschaar'; (Göseken 1660: 653) Tappia Engel (surmaingel) 'würgEngel (strix)'; (Virginius 1687-1690) Nink Jssand üttel selle Engelille; (Piibel 1739) Üks ingel peästab Peetrust wangitornist; (Helle 1732: 99, 322) ingel 'der Engel'; (Hupel 1780: 162) ingel, ingli r. 'Engel'; (Hupel 1818: 33) engel, -gli d. 'Engel'; (Lunin 1853: 19, 37) engel, -gli r. d. 'Ангелъ'; ingel, -gli r. d. 'Ангелъ'
• Murded: `ingel R eP; `(h)ingli V; `engel L(`en´gel Khn); `en´gel M TLä; `en´gli T V (EMS I: 1010)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 137 iṅṅel, iṅgli 'Engel'; Wiedemann 1893: 125 iṅṅel, iṅgli (eṅgli) 'Engel'; Wiedemann 1869: 111 eṅgli (eṅgel) (d) '= iṅṅel'; Wiedemann 1893: 101 eṅgli (eṅgel) (d) '= iṅṅel'; ÕS 1980: 187 ingel;
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben engel 'Engel'; MND HW I engel 'Engel; Engelsfigur als Lichtträger';
• Käsitlused: < sks Engel, vrd kasks... (EEW 1982: 511); < kasks engel (Ariste 1940a: 110; Raun 1982: 18; Ariste 1963: 90; Liin 1964: 39; Raag 1987: 323; EES 2012: 92)
• Läti keel: lt eņ̃ģelis (1585 touws ∫chweetez Engels) Engel < mnd. engel (Sehwers 1918: 79, 147); eņģelis Engel < mnd. engel (Sehwers 1953: 32; Jordan 1995: 62);
• Sugulaskeeled: sm enkeli [Agr] Engel < mrts ängil, engil (SSA 1: 105); vdj aŋgeli, eŋkeli ingel (VKS: 130, 211); lvS eŋǵel ~ engild ~ eŋil ~ eńgil Engel (SLW 2009: 56); lv eŋ̄gə̑lZ Engel (Kettunen 1938: 46); engõl ingel; eņģelis (LELS 2012: 59)

kabel2, kabla 'nöör' < kasks kabel, ?kābel 'Tau; Schnur'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 124) Sest kui ütz linnu kabbel sahb temma tullema ülle kihke; (Gutslaff 1648-56) ni paljo kui ütz langas echk ütz zuwwa kabbal wehrt om; (Virginius 1687-1690) Sis hoija ennast, et sina ei lange mitte Kablase nende järrel minnes; (Hupel 1780: 166) kabel, -bla d. 'ein Band'; (Hupel 1818: 60) kabel, -bla d. 'Schnur, Strick, Band'; (Lunin 1853: 41) kabel, -bla d. 'шнуръ, веревка, оковы'
• Murded: kabel, kabla 'pael; nöör' Mar Tõs Saa Trm Kod M; kabõl, kabõl´ T V(kapl) (EMS II: 438-439)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 193 kabl, kabla (d) 'Schnur, Strick'; Wiedemann 1893: 176 kabl, kabla (d) 'Schnur, Strick'; kabl, pl. kablid (D) 'zerzupftes Tauwerk (z. Kalfatern)'; ÕS 1980: 218 kabel 'murd. nöör';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kābel, kābele (cabelle) 'Seil, Tau, bes. Schiffstau, Ankertau'
• Käsitlused: < ... 'Schnur, Strick; zerzupftes Tauwerk' (EEW 1982: 632); < kasks kabel 'nöör' (Raun 1982: 25)
• Sugulaskeeled: sm kaapeli (1863) sähköjohto; touvi, köysi / Kabel < mrts kabel 'touvi, köysi' (‹ kasks kabel, sks Kabel) (SSA 1: 264)
• Vrd kaabel

kann, kannu 'jooginõu; tilaga anum' < rts kanna, kasks kanne

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 76) Kan, kannu∫t 'Kan'; (Gutslaff 1648: 221) Kanne 'Kanne'; (Gutslaff 1647-1657: 238) Kanni sissest johta; (Göseken 1660: 289) Kann, -u 'Kandel'; (Göseken 1660: 635) Suhr kanno 'krause (culullus)'; (Göseken 1660: 389-390) Kanna-harri (kannuhari) 'Kannen-Bürst'; kanno körw 'Handhabe (an der Kannen)'; [Kanna-]Sepp '[Kannen-]giesser'; (Göseken 1660: 703) wessikañi 'Gies-Kann'; (Göseken 1660: 749) üx kolme kaño möht 'Ein maas von 3 Kañen'; (Vestring 1720-1730: 65) Kañ, -no 'Eine Kanne'; (Helle 1732: 107, 322) kan 'die Kanne'; (Hupel 1766: 111) teil on agga ölle kan ehk wina klas käes; (Hupel 1780: 172) kan, -no r.; und -ni d. 'die Kanne'; (Lithander 1781: 524) Walla 3 kanno rööska pima ühhe paja ehk katla sisse; (Hupel 1818: 69) kan, -no r.; -ni d. 'Kanne'; (Lunin 1853: 48) kan, -no r. d. 'кружка, сидова'
• Murded: kann, kannu 'nõu; anum' S L K Iis Kod M; kann, `kannu R; kan´n, kan´ni Kod Pal KodT V; kan´n, kanni Trm Hel T (EMS II: 676)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 222 kann, kannu; kan´n´, kan´n´i 'ein zweistöfiges Maass, Kanne, Trinkkanne'; Wiedemann 1893: 202 kann, kannu; kan´n´, kan´n´i 'ein zweistöfiges Maass, Kanne, Trinkkanne'; ÕS 1980: 233 kann;
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kannen-geter 'Kannengiesser, Zinngiesser'; MND HW II: 1 kanne, kan(ne) 'Kanne, größeres (meist nach oben leicht verengtes) Gefäß zum Einschänken'
• Käsitlused: < rts kanna, kasks... (EEW 1982: 691); < Erts kann (Raun 1982: 30); < kasks pl. kannen ~ germ... (Ariste 1963: 91); < asks Kanne (Liin 1964: 56); < kasks kanne (Viires 1960: 97; Raag 1987: 324; SSA 1: 300); < rts kanna, asks kanne (i-tüveline variant) (EES 2012: 128)
• Läti keel: lt kañna (1638 Kanna) Kanne < mnd. kanne (Sehwers 1918: 25, 88, 149; Sehwers 1953: 46); kanna Kanne < mnd. kanne (Jordan 1995: 65);
• Sugulaskeeled: sm kannu (Agr) puinen juoma-astia, tuoppi / Kanne < mrts kanna (SKES: 156; SSA 1: 300); is kannu (Hev) hapupiima nõu (Laanest 1997: 61); vdj kannu kann; кувшин, кружка (VKS: 383); lv kɔ̄na < lt kanna; is kannu; krj kannu < ? sm (SSA 1: 300); lv kō̬na Kanne; Honigzelle < germ (Kettunen 1938: 149); lv kǭna kann; kanna (LELS 2012: 132)

karske, karske 'rõõmus' < kasks karsch 'frisch'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1458
• Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1458) ? Karsche, Michel; (Göseken 1660: 392) karsck '[Dapffer]'; karsck 'Frisch / muhtig'; (Helle 1732: 108) karsk 'der nicht alles essen will'; (Hupel 1780: 174) karsk, karso r. 'wild, frech; lecker, der nicht essen will'; (Hupel 1818: 73) karsk, -e r. 'spröde, zipp, sich zipp anstelllend'; (Lunin 1853: 50) karsk, -e r. 'жесткiй, хурпкiй; жеманный, чопорный'
• Murded: `karske 'värske(ndav); vooruslik' R Vll Rei L Ha I; kar´sk Rid Aud K; kar´sk, karski Khk Nõo; kar´sk, karsi Muh L; `karskõ Krl Räp (EMS II: 765); karss (-r´-), karsi 'karske' Vig Var Hää Hls Krk; kar´st, karsti 'karske' Sa (EMS II: 767)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 234, 235 karsk, karsu (SO) '= karske'; kar´sk, kar´si, karse (S) '= karske'; karske, karske 'keusch, züchtig, reinlich, anständig'; karst, karste (O) '= karske'; Wiedemann 1893: 213, 214 karsk, karsu (SO) '= karske'; kar´sk, kar´si, karse (S) '= karske'; karske, karske (karsk, kar´sk, karst) 'keusch, zühtig, reinlich, anständig'; karst, karste (O) '= karske'; ÕS 1980: 241 karske;
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 karsch, kersch, kasch 'frisch, gesund, kräftig, leistungsfähig'
• Käsitlused: < kasks karsch (EEW 1982: 716; Liin 1964: 59; Raun 1982: 32; SSA 1: 318; EES 2012: 133)
• Sugulaskeeled: sm karski (Agr) reipas, riuska; kookas, roteva; röyhkeä, ylpeä / forsch, robust; barsch, rüde; stolz; is karskea karvas, karkea; sierettynyt (iho); vdj karskia kitkerä, väkevä < mrts karsker 'reipas; kaunis, upea' (is ja vdj osalt ehk karkea-sõna variandid) (SKES: 165; SSA 1: 318)

kee, kee '(kaela)kett' < kasks kede 'Kette'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 134) raßeda Raudkedide siddes (23.01.1601); (Stahl LS II 1649: 635) needt Kehdike∫∫et, needt Ke∫∫ikehdit 'die Kettlin, die Armspangen'; (Gutslaff 1648: 221) Kädi; Ahila 'Kette'; (Gutslaff 1647-1657: 95) katte kessi kädit temma käjede ümber; (Göseken 1660: 289) Kehd, -i 'Kette'; (Göseken 1660: 399) Kehdi 'kette'; (Göseken 1660: 381) [kaila]Kehdi '[Hals]Kette'; (Helle 1732: 110) keed 'die Kette'; (Piibel 1739) Ja ta teggi kedesid nenda kui need, mis keigepühhamas paikas; (Hupel 1780: 176, 177) keed r, d. 'die Kettee'; keet r., d. 'die Kette'; (Hupel 1818: 77) keed, kee r. d. 'Kette'; (Lunin 1853: 54) keed, kee r. d. 'цѣпочка'
• Murded: kee 'ehtekett, kaelakee' S L Ha; kie R sporK; k̬i̬i I (EMS II: 892-893); ki̬i̬d, keedi 'kaelakett, ehe' Hls Krk Se; kiedeʔ Lei (EMS II: 894)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 298, 304 kēd´, kēe 'Kette'; kēt´, kēdi (pt, d) '= kēd´'; Wiedemann 1893: 269 kēd´, kēe (kēt´, kē) 'Kette'; ÕS 1980: 251 kee 'teat. kaelaehe';
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kede 'Kette'; MND HW II: 1 kēde, kēdene 'Kette aus Eisen oder Edelmetall, Haltekette, Kette der Zugbrücke, Wagenkette zum Anspannen des Zugtieres, Hundekette, bei Schiffen Kette zur Befestigung der Wanten; Gefangenenkette, Fessel'
• Käsitlused: < kasks kede 'Kette' (EEW 1982: 747; Raun 1982: 34; Ariste 1963: 92; Haak 1976: 83; Raag 1987: 324); < kasks kedene, kede (Liin 1964: 57; EES 2012: 140)
• Läti keel: lt ķẽde, šķẽde [1638 Kehdes, Skehdes] Kette < mnd. kēde 'Kette' (Sehwers 1918: 57, 88, 149; Sehwers 1953: 64, 131); ķēde Kette < mnd. kēde (Jordan 1995: 70);
• Sugulaskeeled: sm ketju (1786) Kette < rts kedja (‹ kasks kede, kedene); is ked́jut < sm (SSA 1: 351); sm kääty (1621) kaulaketju / Halskette < mrts kedia (‹ kasks kede ‹ lad catena) (SSA 1: 484); lvS k´ǟd, -ed Kette (SLW 2009: 102); lv skēᴅ´ Kette; Fessel < kasks kede (Kettunen 1938: 372); skēḑ, skēḑõz kett; ķēde (LELS 2012: 295)

keerub, keerubi 'kõrgem ingel' < asks Cherub(im) 'Cherub'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 140) Kahn Cherubin ninck Seraphin laulwatiggas suhre häle kahn; (Stahl HHb II 1637: 18) ∫e Cherub ep ∫ei∫ap ennamb ∫ehl ehs 'der Cherub ∫teht nicht mehr dafür'; (Gutslaff 1647-1657: 20) panni temma neiht Cherubbit; (Virginius 1687-1690) Täma teggi ka se Pühhemba paiga sisse Kaks Kerubimid, Kümme Küünrad körge; (Piibel 1739) Ta teggi ka keigepühhama paika kaks Kerubit öllipuust; (Hupel 1818: 355) Cherubim bl. 'kerubim r.'; (Lunin 1853: 56) kerub r. d. 'херунимъ'
• Murded: keerup, keerupi 'kõrgem ingel, paradiisi väravavalvur' eP M San; kierup, kierop Ris VJg Pal; `kierup R; `keeru|bim, -pim Har Rõu Lei (EMS II: 932)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 303 kērub, kērubi (bl) 'Cherub'; kērup, kērupi (d) '= kērub'; Wiedemann 1893: 274 kērub, kērubi (kērup) 'Cherub'; kērup, kērupi (d) '= kērub'; EÕS 1925: 199 keerub '(ingel)'; ÕS 1980: 253 keerub 'inimese pea ja looma kehaga tiivuline olend; teat ingel'; VL 2012 keerub '(akadi k karūbu 'eestkostja', hbr kerubīm)'; Tuksam 1939: 179 Cherub 'keerub (ingel)'
• Käsitlused: < sks Cherub (‹ heebrea) (EEW 1982: 756); < kasks Cherub (Raun 1982: 34); < asks Cherubin, Cherub, Cherubim (1599) (Ariste 1963: 92); < sks Cherub 'keerub' (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm kerubi [Agr] < rts kerub (Häkkinen 2004: 406); vdj heruvim keerub; херувим (VKS: 255)

keesima, (see) keesib 'hapnema; riknema' < kasks kêse 'Käse', asks kǟsen 'zu Käse werden'

• Esmamaining: Helle 1732
• Vana kirjakeel: (Helle 1732: 157) keesind piim 'gegäste Milch'; (Lithander 1781: 580, 581) Käsind piim 'Gäsmilch'; kui se kääspiim sel korral ei saa ärrasödud, siis woib sedda 2 ehk 3 päwaks hoida
• Murded: `keesima (-ie-) '(üle) hapnema; riknema' R L Ha Amb Tür ViK; `ki̬i̬sima Hää Pst; `ki̬i̬sümmä Urv (EMS II: 938); kääsima 'mustaks tegema' Lei (Saareste II: 947); keesima 'vanuma, kokku tõmbuma, kokku minema, tilgastama' Lä Jä (Saareste III: 146)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 285 kǟzima, -zin 'käsen, käsig werden'; kǟzind pīm 'gekäste saure Milch'; Wiedemann 1893: 257 kǟzima, -zin 'käsen, käsig werden'; kǟzind pīm 'gekäste saure Milch';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kêse 'Käse'; MND HW II: 1 kêse (keyse) 'Käse (als Nahrungsmittel)'; Niedersächsisches kǟsen 'käsen, zu Käse werden, zu Käse gerinnen'
• Käsitlused: < kasks …. (EEW 1982: 1156)

kihvt, kihvti 'mürk' < kasks gift 'Gift'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 65) gift 'Gifft'; (Stahl HHb II 1637: 76, 129) ∫e∫amma gift on meije pehle perratut; lebbi ∫e patt gift 'durch der Sünden gift'; (Gutslaff 1648: 216) Surmarocht /u 'Gifft'; (Göseken 1660: 287) Kifft, -i 'Gifft'; (Göseken 1660: 409) Kifft 'Gifft'; (Göseken 1660: 633) Surma Rocht 'Gifft'; (Helle 1732: 182) surma-rohhi 'der Gift'; (Helle 1732: 113) kihwt 'der Gift'; (Piibel 1739) wihhasematte maddude kihwt on nende mokkade al; (Hupel 1766: 42) koera pöri rohhi … on ni täis kihwti, et innimenne, kes sest sööb, hulluks jääb; (Hupel 1780: 180) kihwt, -i r. 'Gift'; (Arvelius 1790: 103) kisub seda kihwti … wälja; (Hupel 1818: 83) kihwt, -i r. 'Gift'; (Lunin 1853: 58) kihwt, -i r. 'ядъ'
• Murded: kihvt, kihvti 'mürk' Sa Muh Pä K I sporT; kih´vt V; kiht, kihi Hi L sporK; kiuht, kiuhti Sa Muh Hää; kiuht, `kiuhti R (EMS III: 68); rotikihvt Mar Juu VJg KJn Plv(-t´); rotikiht Mar Mär Tõs Juu Koe Plt Trv Krk; rotijihvt Rõn (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 309, 310 kiht, kihi 'Gift'; kihwt, kihwti 'Gift'; Wiedemann 1893: 279, 280 kiht, kihi 'Gift'; kihwt, kihwti 'Gift'; ÕS 1980: 261 † kihvt 'mürk';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 gift, gifte 'Gift'
• Käsitlused: < sks Gift (EEW 1982: 804); < kasks gift (Raun 1982: 37; Ariste 1963: 92; Liin 1964: 58; Ariste 1972: 93; EES 2012: 150)
• Läti keel: lt gipte [1782] Gift; giptīgs giftig < dt. (Sehwers 1918: 69, 148; Sehwers 1953: 40); jif̄t, jip̄t Gift [ltDn] (Kettunen 1938: 57);
• Sugulaskeeled: lvS gift Gift (SLW 2009: 57); lv gif̄t, gip̄t Gift (Kettunen 1938: 57)

kiiker, kiikri 'pikksilm' < asks kîker 'Fernrohr', Bsks Kieker

• Esmamaining: Eesti-Ma 1819
• Vana kirjakeel: (Eesti-Ma 1819: 18) Pitksilmad ehk kiiikrid on immelikud riistapuud, mis innimesse tarkus wäljaarwand
• Murded: `kiiker, `kiikri 'pikksilm' Kuu Hlj S Lä JMd Plt; `kiiker, `kiikre Pä Ha; `kiikar, `kiikari R Koe VJg I (EMS III: 78)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 337 kīkel, kīkli '= kīker'; kīker, kīkri, kīkre 'Fernrohr'; Wiedemann 1893: 304 kīker, kīkri, kīkre (kīkel, kīkar) 'Fernrohr'; Wiedemann 1893: 309 wāte-klāz´ 'Fernrohr'; EÕS 1925: 210 kiiker 'pikksilma (Feldstecher)'; ÕS 1980: 261 kiiker 'pikksilm, binokkel';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kîker 'untätiger Zuschauer'; Seemannsprache 1911: 440 Kieker 'gewöhnliches Teleskop, welches hauptsächlich bei Tage vom kapitän und Offizieren eines Schiffes gebraucht wired'; Kicker 'ein nd. Dialektwort für Fernglas (1767)'; Plattdeutsch: 110 Kieker 'optisches Gerät zum Gucken (wie Fernglas, Lupe u. ä.)'; Hupel 1795: 108 Kieker 'st. Fernglas, Fernrohr, pöb.'
• Käsitlused: < kasks kîker (EEW 1982: 806); < asks kîker 'Fernrohr' (GMust 1948: 64, 78; SSA 1: 357); < Bsks Kieker 'pikksilm' (Raun 1982: 37); < asks kiker 'pealtvaataja; pikksilm' ~ sks Kieker 'pikksilm' (EES 2012: 151)
• Läti keel: lt † ķĩķeris Fernrohr < nd. kīker (Sehwers 1918: 150); ķĩķeris Fernrohr, -glas < nd. kīker 'Fernrohr; Zuschauer' (Sehwers 1953: 67); ķīķeris, ķīkars Fernrohr; Gucker < mnd. kîker (Jordan 1995: 72);
• Sugulaskeeled: sm kiikari [1708] Fernglas; is kīkari < rts kikare (‹ asks kīker) (SKES: 190; SSA 1: 357); vdj kiikeri kiiker; подзорная труба, бинокль (VKS: 429); lv kīk̆kə̑r Fernrohr < kasks kiker 'Zuschauer' (Kettunen 1938: 132); lv kīk̆kǝr Fernrohr < kasks kîker (Raag 1987: 327; SSA 1: 357); kīkõr kiiker; tālskatis; ķīķeris (LELS 2012: 119)
• Vt kiikama

kiivitaja, kiivitaja 'lind (Vanellus cristatus)' < kasks kîvit 'Kiebitz' Peetud ka eesti kõlasõnaks, ent selle vastu kõneleb ühesugune sõnavorm eesti, läti, liivi ja alamsaksa keeles. Lähtekohaks pigem alamsaksa kõlasõna.

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) Kiwwitz 'Kifitz'; (Göseken 1660: 410) Kivvit 'kifitz'; Kiwitz 'kübitz (kifitz)'; (Hupel 1780: 408) Kibiz 'kiwik r. d.; kowik d.'; (Hupel 1818: 87) kiwit r. d. 'Kyfiz (Vogel)'; (Lunin 1853: 62) kiwit r. d. 'пиголица'
• Murded: kiivitaja 'lind' Tor Ha Jä VJg I VlPõ; kiivit, kiiviti Jäm Noa Vig Ha M Vas; `kiivit (`kiivet), `kiivitu S; kiivik, kiiviku 'kiivitaja' L; kiivik´, kiivigu Rõu (EMS III: 108-109)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 336, 341 kīber, kībre, kībri (O) '= kīwit'; kīwit, kīwiti; kīwitaja, kīwitaja; kīwitas, kīwita (pt) 'Kibitz (Vanellus critatus)'; Wiedemann 1893: 303, 308 kīber, kībre, kībri (O) '= kīwit'; kīwit, kīwiti; kīwitaja, kīwitaja; kīwitas, kīwita (pt) (kīber, kīw) 'Kibitz (Vanellus critatus)'; ÕS 1980: 263 kiivitaja 'lind (Vanellus vanellus)';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kîvit (kifit, kivet) 'Kiebitz, Vanellus cristatus'
• Käsitlused: < ee onom (vrd kasks kiwit) (Raun 1982: 38); < kasks kivit, kiwit (Liin 1964: 64); < kasks (Raag 1987: 325); < ee deskr (Mäger 1967: 66; EES 2012: 153); < asks kivit, kiwit 'kiivitaja' (alamsaksa-hollandi kõlasõna) (EKS 2019)
• Läti keel: lt *ķĩvĩte Kiebitz < mnd. kivit (Sehwers 1918: 23, 150); ķĩvĩte Kiebitz (vanellus cristatus) < nd. kīwit 'Kiebitz' (Sehwers 1953: 68); ķīvītis, ķīvīte Kiebitz < mnd. kîvit (Jordan 1995: 73);
• Sugulaskeeled: vdj kiiveli, kiivlikaz, kiivrikaz kiivitaja; чибис (VKS: 431); lvS k´ivits ~ kīvit Kiebitz (SLW 2009: 100); lv kīvi`t´, kīvi`t Kiebitz < kasks kiwit (Kettunen 1938: 136); kīvit kiivitaja; ķīvīte (LELS 2012: 126)

killing, killingi 'endisaegne hõbemünt' < kasks schillink 'Schilling'

• Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1647-1657: 238) Eis Katz warblaise ostatas ütte musta Killinge ehs?; (Gutslaff 1648-1656) ütz waine Naine sinna heittis Katz killingat; (Göseken 1660: 410) killing 'Pfenning'; Killing 'Heller (Scherff)'
• Murded: kil´ling, kil´lingi 'metallraha' VJg KJn; kil´ling, kil´lingu Khn (EMS III: 136)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 313 kil´l´ing, kil´l´ingi 'Schilling'; Wiedemann 1893: 282 kil´l´ing, kil´l´ingi 'Schilling'; ÕS 1980: 264 killing 'aj. (hõbemünt)';
• Saksa leksikonid: MND HW III schilli(n)c, schildinc, schellinc 'Münze von wechselndem Wert, im allge. zu 12 Pfennig gerechnet'
• Käsitlused: < kasks skillig (EEW 1982: 826); < kasks schillink 'hõbemünt' (Raun 1982: 39); < kasks schilli(n)c (SSA 1: 363); < kasks schillink, schildink (Liin 1964: 48; EES 2012: 155)
• Läti keel: lt † šķiliņ̃š [1638 Skillings] Schilling < mnd. schillink (Sehwers 1918: 56, 98, 162); šķiliņš, šķiliņģis Schilling < mnd. schilling (Sehwers 1953: 132); šķiliņš, šķiliņa Schilling < mnd. schilli(n)c 'Münze von wechelndem Wert' (Jordan 1995: 101);
• Sugulaskeeled: sm killinki [1786; 1733 skillinki] Ruotsin vallan ajan rahayksikkö; kolikko / Schilling; Münze < rts skilling 'kolikko, rahayksikkö'; lv kilīŋg killinki < kasks schilli(n)c (SSA 1: 363); lv kilìŋɢ, ški`llin´, škiliŋ Schilling (Kettunen 1938: 126, 396)

kink3, kingi 'suur lihatükk, loomakints' < asks schink(e), schenke 'Schinken'

• Esmamaining: Gutslaff 1648-56
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) Sihs peab se Papp sedda keetut kincki sest öjnast wötma; (Göseken 1660: 297, 412) Kinck, -i 'Schinke'; (Vestring 1720-1730: 79) Kink 'd. Schinken'; (Hupel 1780: 181) kink, -i r., d. 'der Schinken'; (Lithander 1781: 539-540) Wotta ükspäinis sedda lahja lihha ühhest suitsetud ehk solasest kinkist; (Hupel 1818: 84) kink, -i r. d. 'Schinken; ein Viertel von geschlachteten Thieren'; (Henning 1824: 157) panne sörmepakso kihti riwitud maereikast pohja /--/ ja panne kinki selle peäle; (Lunin 1853: 59) kink, -i r. d. 'ветчина, окорокъ; четвертая часть убитой скотиной'
• Murded: kink, kingi 'sink; kints' Ris Krl Lut; kin´k, kingi Trv Võn V(kin´gi) (EMS III: 165)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 318 kiṅk, kiṅgi 'Schinken, Viertel eines Thieres'; Wiedemann 1893: 287 kiṅk, kiṅgi 'Schinken, Viertel eines Thieres';
• Saksa leksikonid: MND HW III schink(e), schenke 'Bein, Schenkel; Hinterkeule vom Schwein, Schinken'
• Käsitlused: < kasks schink(e) (Liin 1964: 55); < asks (Haak 1976: 83-84); < sm ~ asks (SSA 1: 366)
• Läti keel: lt šķiņķis (1638 Schkingkis) Schinken < mnd. schink(e) (Sehwers 1918: 56, 98, 162; Jordan 1995: 101);
• Sugulaskeeled: sm kinkku, sinkku [1637 kinku] liikkiö / Schinken < rts skinka (‹ kasks schinke); is kinkku < sm (SSA 1: 366)

klii, pl. kliid 'loomasööt' < kasks klîe 'Kleie'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) lijh 'Kleye'; (Göseken 1660: 418) Lijh sitkema 'kley einknäten'; (Göseken 1660: 309) haggan/ [leib] 'Kleyen/ [brod]'; (Forselius 1694) kli; (Hupel 1766: 146) Ehk teie woite ka sojad kli-jahhud tühti panna haige lapse köhho peäle; (Hupel 1780: 183) kli jahho r., d. 'Kley'; (Arvelius 1790: 176) rukki jahud ja kliid; (Hupel 1818: 88) kli (jahho); pl. kliid r. d. 'Kley'; (Lunin 1853: 62) kli r. d. 'отруби'
• Murded: kliid (liid) R eP TLä; `liide M Rõn San; `liieʔ (`liideʔ) Hel V
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 561, 344 lī,pl. līd, līed '= klī'; klī, pl. klīd, klīed (lī, līe) 'Kleie'; klī-jahud 'Kleie'; Wiedemann 1893: 508, 311 lī,pl. līd, līed '= klī'; klī, pl. klīd, klīed (lī, līe) 'Kleie'; klī-jahud 'Kleie'; ÕS 1980: 274 klii, haril. mitm. kliid;
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 klîe (klige, kligge), kleye 'Kleie, die zermahlenen Getreidehülsen, minderwertiges menschliches Nahrungsmittel, Viehfutter, Schweinefutter'
• Käsitlused: < sks Kleie ~ kasks klie (EEW 1982: 866); < kasks klie (Raun 1982: 43); < kasks klie, klige (Liin 1964: 55; EES 2012: 165)
• Läti keel: lt klijas, klĩjas (1638 Klijas) Kleie < mnd. klīge, klīe (Sehwers 1918: 89, 150); lt klijas, klījas Kleie < mnd. klīge 'Kleie' (Sehwers 1953: 50); klijas, klījas Kleie < mnd. klîe (Jordan 1995: 66);
• Sugulaskeeled: sm klii, klijt [1788; 1637 kliidit] vehnän ja rukiin jyvän kuoret, leseet; pettujauhe / Kleie, Rindenmehl < rts klij, mrts kli (‹ kasks klīe) (SSA 1: 379); is liiᴅu, liiᴅu jauho klii, kliijahu (Laanest 1997: 102); vdj otrubi kliid; отруби (VKS: 852); lv klija Kleie < kasks klīge, klīe (Kettunen 1938: 139); lv klijād kliid; klijas (LELS 2012: 127)

klüüs, klüüsi 'ankruketi avaus vööris' < asks klüse

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: klüüs 'ankruketi ava reelingus' Jõe Kuu VNg JõeK; klüis Mus Hi Ris; lüüs Hlj JõeK; (k)liis Hää (EMS III: 351)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 346 klǖz, klǖzi (D) 'Loch im Vordersteven, wo das Ankertau hindurch geht'; Wiedemann 1893: 313 klǖz, klǖzi (D) 'Loch im Vordersteven, wo das Ankertau hindurch geht'; ÕS 1980: 276 'auk laeva ninas või tekis ankruketi jaoks';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kluse 'Klause; Engpass'; MND HW II: 1 klûse 'Klaue, Einsiedlerhaus; kleines Haus, bildl.: Behälter; enger Durchgang, Engpaß'; Plattdeutsch: 115 Klüs(en), Klüüs (meist pl.) 'Löcher in der Schiffswand zum Durchlaufen der Ankerkette (Seemannspr.)'
• Käsitlused: < sks Klüse (EEW 1982: 875); < asks klüse 'Loch im Vordersteven, wo das Ankertau hindurchgeht' (‹ nl. kluis ‹ mlat. clusa 'engpass, Enge') (GMust 1948: 32, 79); < hol kluis 'auk' (Mereleksikon 1996: 166); < asks klüse 'klüüs' (EKS 2019)
• Läti keel: lt klĩze im oberen Teile des Schiffes eine mit Gußeisen verkleidete Öffnung, durch welche die Ankerkette geht < nd. klǖse 'in einem Schiffe die zylindrischen mit Gußeisen verkleideten Öffnungen in der Schiffswand, durch welche die Ankerketten und Belegtaue hinausgehen' (Sehwers 1953: 52);
• Sugulaskeeled: vdj hljuusti, hl´juusti klüüs; клюз (VKS: 258); lv klīz Klüse (Kettunen 1938: 140)
• Vrd vöör

kool|meister, -meistri '(kooli)õpetaja' < asks scholemêster, -mêͥster koolmeister-sõna ei-diftongi lähtekohaks võib olla alamsaksa meister või saksa Meister

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 210) oma Arma Schoelmeistri wasta; (Müller 1600/2007: 372) ned nohret ScholÿPoisit oma Arma Schoelmeistri wasta Scholi siddes v̈tlewat (11.11.1603); (Gutslaff 1648-1656) tullewat sest suhre Kohlmeistri Koddust; (Göseken 1660: 297) Koolmester 'Schulmeister'; (Göseken 1660: 425) Koolmester 'schulmeister'; Koolmester 'Caplan'; Koolmeistri palck 'schul-Geld'; Kooli pehlene (koolmeister) 'unterlehrer (ludi magister)'; (Vestring 1720-1730: 91) Koolmeister 'Ein Schulmeister'; (Hupel 1766: 117) koolmeistril on kül teggemist et temma öppetab lapsi ramatut ning peatükkid luggema; (Hupel 1780: 189) koolmeester (koolmeister) r. 'Schulmeister'; (Arvelius 1787: 25) Kolmeister olli ölnud; (Arvelius 1790: 45) Kirriku öppetaja kitis koolmeistrit; (Hupel 1818: 97) koolmeester od. koolmeister, -tri r. d. 'Schulmeister'; (Lunin 1853: 69) koolmeester ~ koolmeister, -tri r. d. 'школьный учитель'
• Murded: kool`meister (kuol-, kuul-, koul-) 'õpetaja' R eP eL (EMS III: 603, 775)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 357 kōl´meisterdama 'schulmeistern'; Wiedemann 1893: 593 kōl´-meister 'Schulmeister'; ÕS 1980: 298 † koolmeister;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schol(e)-mêster 'Schulmeister'; Lübben 1888 mêster, meister 'Meister; bes. ehrenvoller Titel für Lehrer, Gelehrte, Ärzte etc.'; MND HW III schôl(e)mêͥster 'Titel eines Stifts- oder Domherrn, scolasticus; Rektor der städtischen Schule; Schulmeister, Lehrer; Dorfschulmeister, Dorflehrer'
• Käsitlused: < sks Schulmeister (EEW 1982: 940); < kasks schole-mester (Liin 1964: 61); (Ariste 1940)
• Läti keel: lt † skuõlmeĩsteris [1638 Skohl-mei∫ters] Schulmeister (Sehwers 1918: 55, 95, 158); skuõlmeisteris Schulmeister < nd. schōlmeister (Sehwers 1953: 108); skuolmeistars Schulmeister, Lehrer < mnd. schôl(e)mêster (Jordan 1995: 88);
• Sugulaskeeled: lvS skuolmeister Schulmeister (SLW 2009: 176); lv skùo̯lmeì̯stə̑r (Kettunen 1938: 373); lv skūolmēstar koolmeister; skolmeistars (LELS 2012: 296)

korv, korvi < kasks korf 'Korb'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1538
• Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1538) Korue, Mattis; (Rossihnius 1632: 156) minna sai ütte korwi sissen sest acknast welja lebbi se mühri maha lassetut; (Stahl 1637: 80) korw, korwi∫t 'Korb'; (Stahl HHb III 1638: 39) öhe korwi ∫ees 'in einem Korbe'; (Gutslaff 1648: 222) Korw 'Korb'; (Gutslaff 1647-1657: 171) korwi sissen; (Göseken 1660: 289, 428) Korw, -i 'Korb'; (Göseken 1660: 728) hölgka körwit (õlgkorvid) 'flechten (corbes)'; (Göseken 1660: 469) Leiba korwi 'brodkorb'; (Göseken 1660: 597) Rohga korw (toidukorv) 'speise Korb (sporta)'; (Göseken 1660: 629) Sohla körw 'Salzfas (salinum)'; (Göseken 1660: 698) Wanckri korw 'Wagen Korb'; (Göseken 1660: 635) suu korw 'Beiskorb / Maulkorb'; (Vestring 1720-1730: 93) Korw 'der Korb'; (Hupel 1780: 190) korw, -i r., d. 'der Korb'; (Lithander 1781: 550) et se kui üks korw seäl ülle seisab; (Hupel 1818: 99) korw, -i r. d. 'Korb'; (Lunin 1853: 71) korw, -i r. d. 'корзина'
• Murded: kor´v, korvi (-r´-) 'punutud nõu; veoki osa' Sa L K I eL; korv, korvi Muh Hi Aud Saa; korv, `korvi R; kor´b, korbi (-r´-) L; kori, korvi Jäm Mus Hää Saa Hls (EMS III: 727)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 385 kor´w, kor´wi (koru) 'Korb, Verdeck (von Wagen und Schlitten)'; Wiedemann 1893: 350 kor´w, kor´wi (koru) 'Korb, Verdeck (von Wagen und Schlitten)'; ÕS 1980: 305 korv;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 korf 'Geflochtenes Korb'; Schiller-Lübben korf '(geflochtenes) Korb'; MND HW II: 1 korf 'Korb, geflochtener Behälter, zur Verpackung von Gegenständen, Waren, Obst, Brot, kleinen Tieren, Glas, auch als Maß (Tragkorb, Wagenkorb, Mastkorb, Bienenkorb)'
• Käsitlused: < kasks korb 'Korb' (EEW 1982: 962); < kasks korf (Raun 1982: 49; Ariste 1963: 93; Liin 1964: 54; SSA 1: 402; EES 2012: 179)
• Läti keel: lt *kur̃vis (1587 septinge kurwes) Korb < mnd. korf (Sehwers 1918: 29, 80, 152); kurvis Korb < mnd. korf 'Korb' (Sehwers 1953: 62); kurvis Korb; Korb auf dem Schlitten; Netz; Raum über einem piedarbs (zum Strohaufstapeln benutzt) < mnd. korf 'Korb; Wagenkorb, geflochtenes Überdach des Planwagens; Korb zum Fischfang, Bunge' (Jordan 1995: 70);
• Sugulaskeeled: sm kori (Agr) koppa, vasu, vakka; korireki, korja ( Korb; Schlittenkasten < mrts korgher 'kori, koppa, vasu'; is kori; krj kori; vdj kori < sm (SSA 1: 402); lvS kurb Korb (SLW 2009: 91); lv kur̄v Korb < kasks korf (Kettunen 1938: 168); kurv peenem korv; kurvis, grozs (LELS 2012: 154)

krants, krantsi 'pärg; vanik' < kasks kranz 'Kranz'

• Esmamaining: Tartumaa 1582
• Vana kirjakeel: (Tartumaa 1582) Hans Kranc (Ahjas); (Rossihnius 1632: 157) et nemmat ütte krantzi, kumb toch erra|nerwema peab, sahwat meije enge ütte ilma|erra|nerwetamatta; (Stahl 1637: 81) krantz, krantzist 'Krantz'; (Gutslaff 1648: 223) Wannick /o 'Kranz'; (Göseken 1660: 291) Rantzi 'Krantz'; (Göseken 1660: 429) Ranzi 'Krantz'; Ranzi siddoma 'krantz binden'; Ranzi witzotama 'krantz binden'; Ranzi pail 'Krantz-Band'; (Piibel 1739) tegggi temmale kaks kuld-röngast ta krantsi alla; (Hupel 1780: 190) krants r., d. 'der Kranz; Hund (Scheltw.)'; (Lithander 1781: 554) punnu neid kaks ja kaks krantsi wisi kokko; (Hupel 1818: 100) krants, -i r. 'Kranz'; (Lunin 1853: 72) krants, -i r. d. 'вѣнокъ'
• Murded: krants, `krantsi 'pärg; vanik' R; krants, krantsi Hi; kran´ts, kran´(t)si K I T V; ran´ts, ran(t)si Sa Muh; ran´ts, ran´(t)si L KJn Kõp M Urv(-n´d-) (EMS III: 807-809)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 423 kran´ts, kran´tsi 'Kranz'; Wiedemann 1893: 384 kran´ts, kran´tsi (ran´ts) 'Kranz'; EÕS 1925: 275 krants 'pärg'; ÕS 1980: 307 † krants 'pärg';
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kranz 'Kranz'; MND HW II: 1 krans (kranz, krantz) 'Kranz, Blumen- oder Blattkranz'
• Käsitlused: < sks Krantz ~ kasks krans (EEW 1982: 979); < kasks kranz (Raun 1982: 51; Ariste 1963: 93; Liin 1964: 57; EES 2012: 181)
• Läti keel: lt † krañcis [1638 Krantzis] Kranz oder Streifen < mnd. kranz (Sehwers 1918: 90, 151); lt krancis Kranz; Bauschicht, eine Schicht Balken im Quadrat < dt. Kranz 'Balkenkranz, Balkenschicht' (Sehwers 1953: 57);
• Sugulaskeeled: sm kranssi, ranssi [1622 krantzi] seppele, kiehkura, rengas, takan reunus / Kranz, Ring, Kaminsims < rts krans, mrts krantz 'seppele, kehä, kiehkura, reunus' (‹ kasks kranz) (SKES: 228; SSA 1: 417); lv kran̄ts Rand; Kranz (Kettunen 1938: 153); lv kraņtš krants; krancis; kǭŗa kraņtš karjakrants; ganu krancis (LELS 2012: 139)

krussima, (ma) krussin 'kähardama' < vrd kasks krusen

• Esmamaining: Masing 1822
• Vana kirjakeel: (Masing 1822: 251) ning omma juuksed mitte krusida, ehk uhkust siin ilmas tagganoudma
• Murded: `krus´sima (-ss-) 'lokkima; kähardama' Kuu Hää Jür Koe VJg Trm Plt; `krus´ma Kod Ran; `rus´sima Han PJg; `krousima 'krookima; lokkima' R Hi Var Saa Ris Jür Amb; `kroussima Hää; `krousma Nõo; `kraus´ma San Kan Vas; `rousima Han (EMS III: 874, 882; Saareste IV: 574)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 423, 435 kras´s´, kras´s´i 'Rauhheit'; krus´s´, krus´s´i = kras´s´; kras´s´i wedama 'rauh, schrumpfig werden'; Wiedemann 1893: 384, 395 kras´s´, kras´s´i 'Rauhheit'; kras´s´i wedama 'rauh, schrumpfig werden'; krus´s´, krus´s´i = kras´s´; kras´s´i wedama 'kraus machen'; Wiedemann 1869: 435 krūz´, krūzi 'Krausheit, Gelock, kraus'; Wiedemann 1893: 396 krūz´, krūzi 'Krausheit, Gelock, kraus'; Wiedemann 1869: 436 krūzima 'kräuseln, lockig machen'; Wiedemann 1893: 396 krūzima (rūzima) 'kräuseln, lockig machen'; ÕS 1980: 312 krussima 'kähardama';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 krussen 'kraus machen, kräuseln'; krusemen 'kraus machen, quetchen, zerdrücken'; MND HW II: 1 krü̂sen 'kräuseln, in Locken, Falten legen'
• Käsitlused: < kasks krusen 'kruusima / kräuseln, lockig machen' (EEW 1982: 1001; EES 2012: 184); < vrd kasks krusen (Raun 1982: 52)
• Läti keel: lt † skrũzêt kräuseln (vom Haare) < mnd. krūsen (Sehwers 1918: 57, 158); krũzêt, skrũzêt kräuseln (vom Haare), kraus machen, locken < mnd. krūsen 'krausen, kraus machen' (Sehwers 1953: 60, 107); krūzēt kräuseln, kraus machen < mnd. krü̂sen (Jordan 1995: 70);
• Sugulaskeeled: sm kruusata, ruusata [1622] kähertää hiuksia, rypyttää; koristella / kräuseln, fälteln; verzieren < rts krusa 'kähertää, poimuttaa; koristella'; krj kruušata koristaa leikkauksilla < sm (SSA 1: 422)
• Vt kruss

kruus3, kruusi 'kruss' < kasks krûs 'Krause'

• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 223) kahare 'krauß'; (Lithander 1781: 502, 534) agga siis peab pissikessed krusitud Wormid ollema; Woia need Musli Wormid woiga illusast ärra - - et keik Wormi Krusid ehk wahhed täide sawad
• Murded: kruus, kruusu 'keerd; kähar' Tõs; kruus´, kruusi Kan Krl Vas(kruusa) (EMS III: 888)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krūz´, krūzi 'Krausheit, Gelock, kraus'; villad on krūzis 'die Wolle ist kraus, gelockt'; krūz´-pea 'Lockenkopf'; Wiedemann 1893: 396 krūz´, krūzi 'Krausheit, Gelock, kraus'; villad on krūzis 'die Wolle ist kraus, gelockt'; krūz´-pea 'Lockenkopf';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 krûs 'kraus, wirr, verschlungen'; krusen 'kraus machen, kräuseln'; Schiller-Lübben kruse 'Krause'; MND HW II: 1 krûs (krues) 'kraus, gekräuselt, in Falten gelegt'
• Käsitlused: < kasks krûs (EEW 1982: 1001)
• Läti keel: lt krũze (1587 vdenne Kru∫es) Krause < mnd. krūs; † krũzs kraus < mnd. krūs (Sehwers 1918: 71, 80, 151); krũze, krũsa Krause < mnd. krūse 'Krause'; krũzêt < nd. krusen 'krausen, kraus machen' (Sehwers 1953: 60); krūzs kraus < mnd. krûs; krūze Krause < mnd. krûse 'Falte' (Jordan 1995: 70);
• Sugulaskeeled: sm kroosi, kroossi, roos(s)i, krossi rintaneula, -solki; kaulus, kaularöyhelö / Anstecknadel, Brosche; Kragen, Halskragen < rts krås 'röyhelö, poimukaulus' (‹ sks Krause) (SSA 1: 420); sm (k)ruusi, (k)ruusa, (k)ruusu koriste; koristelu < rts krus(ningshyvel) 'koristeluväline'; sm kruusata [1622] kähertää hiuksia; rypyttää; koristella / kräuseln, fälteln; verzieren < rts krusa 'kähertää, poimuttaa; koristella'; krj kruušata koristaa leikkauksilla < sm (SSA 1: 422); lv krūzlimi kraus (Kettunen 1938: 158)
• Vrd kruss

kruus|tükk, -tüki 'kruustangid' < kasks schruwstück 'Schraubstock'

• Vana kirjakeel: (Masing 1823: 107) ehk minge omma kruustükki jure, ja tehke nenda omma töed
• Murded: kruustükk, -tüki (-tükki) 'kruustangid' Lüg Ris VJg I Puh; kruustükk, -tügü Rei; kruustükk, -tükü Har Vas; `kruustik, `kruustiku Kam Ote (EMS III: 891; EKI MK); `kruustikpin´k 'kruustükk' Urv (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krū(w)stük, krūwstüki 'Schraubstock'; Wiedemann 1893: 396 krū(w)stük, krūwstüki (krūs-taṅṅid, krūstük, rūz-taṅṅid) 'Schraubstock';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schruve 'Schraube'; stucke 'Stück'; Schiller-Lübben schrûvwerk 'Shraubenwerk'; MND HW III schrûvemêͥster 'Techniker, der das mit Schraubsätzen bewerkstelligte Verrücken von Gebäuden leitet'
• Käsitlused: < kasks schruwstück 'Schraubstock' (EEW 1982: 1002)
• Läti keel: lt skrũvstiķis Schraubenstock < nd. schrūvstikke 'ein Schraubstock; eine Art großer Zangen' (Sehwers 1953: 107);
• Sugulaskeeled: lv skre̮ùvstik̀ Schraubstock (Kettunen 1938: 373); lv skrõustik kruustangid; skrūvspīles (LELS 2012: 295)
• Vrd kruus|tangid

kunst, kunsti 'oskus, meisterlikkus' < kasks kunst 'Kunst'

• Esmamaining: Awerbach 1589
• Vana kirjakeel: (Awerbach 1589, ‹ EKVTS 1997: 94) ohma kÿtusse kunste; kunste 'oskus'; (Müller 1600-1606: 158) Se on nuit se eike Kunst 'oskus, meisterlikkus'; (Müller 1600/2007: 120) Se on nuit se eike Kunst (23.01.1601); (Müller 1600/2007: 268) eb olle sæl muhd echk parrembat Kunsti mitte (19.08.1603); 272: Kochnretti Noÿakunstide iure ioxma (19.08.1603); (Stahl 1637: 82) Kun∫t, kun∫ti∫t 'Kun∫t'; (Stahl HHb II 1637: 113) ∫e on münno kun∫t 'es i∫t mein Kun∫t'; (Stahl HHb II 1637: 112) Jssand ... hoida münd kawwala kunsti eddes 'HERR ... bhüt mich für falschen Tücken'; (Stahl LS I 1641: 312) Se∫inna∫e kun∫ti ninck nouwo peame meije ∫e∫t∫inna∫est Nai∫e∫t oppema 'Die∫e Kun∫t vnd Rath ∫ollen wir die∫em Weibe ablernen'; (Göseken 1660: 291) Kunst, -i 'Kunst'; (Göseken 1660: 436) kunsti 'Kunst'; kunst oigkeste ninck wijsi perrast rehckida (kõnekunst) 'Rede-Kunst'; kunst tarckalist ninck öigkest könnelda (grammatika) 'Sprachkunst (grammatica)'; (Göseken 1660: 616) se kunst wahhust rehckida (kõnekunst) 'Disputir Kunst'; (Göseken 1660: 604) Rehckimisse kunst (kõnekunst) 'Redekunst (Logica)'; (Göseken 1660: 676) techti moistusse kunst (täheteadus) 'Sternkunst'; (Göseken 1660: 666) Tockerkunst 'artzeney-Kunst'; (Forselius 1694) kunst; (Vestring 1720-1730: 101) Kunst, -sti '1. Die Kunst, 2. Die Zauberey'; (Helle 1732: 124) kuns, kunst 'die Kunst, Hexerey'; (Hupel 1766: 91) sinno plaaster abbi satab, olgo kül et temma ei olle kunsti järrele tehtud; (Hupel 1766: 131) Se keige parrem nou on, et kunsti läbbi tehhakse lastele rouged; (Hupel 1780: 195) kuns, -i; kunst, i r., d. 'Kunst, Hexerey, Zauberey'; (Arvelius 1782: 122) tullus kunst; (Hupel 1818: 108) kunst od. kuns, -i r. d. 'Kunst; Hexerey'; (Lunin 1853: 77) kunst ~ kuns, -i r. d. 'искуство; колдовство'
• Murded: kunst, kunsti '(töö)võte, nipp; meisterlikkus; maagia' TLä; kunst, `kunsti Kuu VNg; kun´st, kun´sti Noa Iis Võn V; kun´ts, kun(t)si (-n´-) Sa Muh L K I M Rõn; kunts, kuntsi Hi Mih KJn; kunts, `kuntsi RId; konst, konsti San (EMS IV: 38-40)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 452, 453 kun´s, kun´si '1. Kunst; 2. Hexerei'; aptēki-kun´s 'Chemie'; kun´st '= kun´s'; Wiedemann 1893: 411 kun´s, kun´si (kun´st) '1. Kunst; 2. Hexerei'; kōlitamize-kun´s 'Pädagogik'; aptēki-kun´s 'Chemie'; Wied 1869/1893: 453/412 kun´st, kun´ts = kun´s; ÕS 1980: 319 kunst;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kunst 'das Können, sow. das Wissen, als die Fertigkeit'; Schiller-Lübben kunst 'das Können, sow. das Wißen, als die Fertigkeit'; MND HW II: 1 kunst 'Können, Vermögen, Fähigkeit, insbes. zu geistiger Tätigkeit; kunstvolles, handwerklich vollkommenes Werk, Kunstwerk'
• Käsitlused: < sks ~ kasks konst, kunst (EEW 1982: 1049); < kasks kunst (Raun 1982: 56; Ariste 1963: 94; Liin 1964: 60; EES 2012: 192)
• Läti keel: lt *skuñste Kunst, Geschicklichkeit < mnd. kunst (Sehwers 1918: 46, 158); lt kuñstĩba [1585 ta kun∫tiba] Geschicklichkeit < mnd. kunst 'das Können, das Wissen als Fertigkeit' (Sehwers 1918: 80);
• Sugulaskeeled: sm konsti (Agr) temppu, metku; keino, tapa, taito; tieto, ymmärrys / Trick, Streich; Mittel, Kunst; Verstand < rts konst 'taido, keino; taide; viisaus' (‹ kasks konst, kunst 'tieto; yaito, taide); is konsti keino, tapa, temppu; krj konsti keino, niksi, konsti; metku, temppu < sm (SSA 1: 397); vdj konsti temp, vigur; mustkunst, nõidus; шутка; фокус; колдовство (VKS: 463); lv kun̄´št, skun̄´št Kunst (Kettunen 1938: 162, 373); lv kuņšt kunst; māksla (LELS 2012: 146)

kört2, kördi 'jahusupp' < kasks görte 'Grütze'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 86) Kört 'Mehl-Suppe Welling Reval'; (Helle 1732: 117) kört 'die Meel-Suppe, Welling'; (Helle 1732: 380) koddo lakkuwad körti, leent ehk mis käes on 'zu Hauß lecken sie iht Grütz, Wassersuppen, oder was man denn hat'; (Hupel 1780: 185) kört, -i r. 'Mehlsuppe, dünner Grütz; Welling'; (Arvelius 1790: 74) küpseks keedetud körti; (Hupel 1818: 92) kört, -i r. 'Mehlsuppe; dünne Grütze; Welling'; (Lunin 1853: 65) kört, -i r. 'кисель; жидкая каша'
• Murded: kör´t, kördi 'jahusupp' Sa L sporK eL; kör´t (-r-), kör´di (-r-) Pä Kei Tür ViK I Plt SJn Pst Puh Har Rõu Räp; kört, `kördi R (EMS IV: 618)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 400 kör´t, kör´di 'Mehlsuppe'; Wiedemann 1893: 363 kör´t, kör´di 'Mehlsuppe'; ÕS 1980: 339 kört 'jahusupp';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 görte (grütte) 'Grütze (Buchweizen, Gerste, Hafer, Mannagras); Grützbrei (bôkwê(i)teng)'; Niedersächsisches Görte, Grütte 'Grütze, Graupen; die aus Görte zubereitete Speise'
• Käsitlused: < kasks gorte 'tangupuder' (Raun 1982: 64); < asks gorte 'kört, jahusupp' (EES 2012: 211)

köömen, köömne 'rohttaim (Carum carvi)' < kasks kȫmen, kȫmel 'Kümmel'

• Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1647-1657: 270) teije Kümnest annate - - sest Köhmnest; (Piibel 1739) et teie kümnest maksate müntist ja tillist ja köömnist; (Hupel 1766: 91) siis panne weel jure … kaddaka marjad, keemlid ja lorberid; (Hupel 1780: 185) köömlid r., köömne d. 'Kümmel Pl.'; (Lithander 1781: 670) Köömli wiin 'Kümmel-Brandwein'; Wotta üht naela Köömlid; (Arvelius 1790: 67) peeneks tougatud köömnid; (Hagemeister 1790: 16) köömli suppi; (Hupel 1818: 91) köömne r. d.; köömlid pl. r.; köömli pl. d. 'Kümmel'; (Lunin 1853: 64) köömne r. d. 'тминъ'
• Murded: köömen, `köömne 'maitsetaim' Muh Lä Koe Sim I Plt; köömen, `kü̬ü̬mne eL; `köömel, `köömli (-le) Sa Emm L Ha SJn; `köömel, `kü̬ü̬mle Hää Kod VlPõ Hls Krk; `köömer Kaa Kär Mär Pä; köömes Pöi Rei; kööme Tõs VMr Lai; `küöme R(`küeme Jõh, `kiemen Lüg) (EMS IV: 630)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 401 kȫmel, kȫmli 'Kümmel'; kȫmen, kȫmni; kȫmer, kȫmri '= kȫmel'; Wiedemann 1893: 364 kȫmen, kȫmni; kȫmer, kȫmri '= kȫmel'; kȫmel, kȫmli (kömmel, kȫmen, kȫmer) 'Kümmel'; ÕS 1980: 340 köömen 'rohttaim (Carum), ka selle vili';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 komen, komîn, kämen, kamen, kamîn 'Kümmel'; MND HW II: 1 kȫme, kȫmen (kömmen), kȫmel (kömmel), kāme, kōmîn 'Kümmel, Cuminum cyminum'
• Käsitlused: < kasks komen (EEW 1982: 1162; Raun 1982: 65); < kasks kome(n), komîn (Liin 1964: 63); < asks kome(n) 'köömen' (EES 2012: 212)
• Läti keel: lt ķẽmele, ķiemeles, ķimeles < nd. kȫmel (neben kȫme) 'Kümmel' (Sehwers 1953: 64-65; Jordan 1995: 71);
• Sugulaskeeled: sm kumina (Agr) Kümmel; is kummīna; krj kumina, kumino; vdj kumina < rts kummin, mrts kumin (‹ kasks komen, komin) (SSA 1: 434); vdj gul´ba köömen; тмин (диал. гульба) (VKS: 240); vdj kumina köömen; тмин (VKS: 507); lvS kiemil Kümmel (SLW 2009: 82); lv kìe̯mgə̑z, kīmgə̑z, kìe̯mil Kümmel (Carum carvi) < sks (Kettunen 1938: 124); kīemgõz, kīmgõz köömen; ķimene (LELS 2012: 117, 122)

leeder, leedri 'lehtpuu (Sambucus nigra)' < kasks vlêder 'Flieder'

• Esmamaining: Hupel 1766
• Vana kirjakeel: (Hupel 1766: 63) Se pu mis saksad Holundri ehk Wlidri puuks nimmetawad, on keigeparrematte ja kallimatte pude seltsist; (Hupel 1780: 400) wledri pu; hollundri pu (r., d.) 'Hollunderbaum'; (Lunin 1853: 232) wiedri pu r. d. 'бузина'
• Murded: `leeder, `leedri Muh Mih; leeder, leedri Rei Tor; leederpu (-bu) Jäm Khk; `leedripuu (`leedre-) S Mar Kir Mih Juu VJg Plv; `leetripuu Mih Amb Kod; `liitrepuu Räp; `pliidrepuu Phl (EMS V: 25)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 542 lēder, lēd´ri 'Flieder'; lēd´ri-pū 'schwarzer Flieder, Hollunder'; Wiedemann 1893: 490 lēder, lēd´ri (wlēder, wlīder) 'Flieder'; lēd´ri-pū 'schwarzer Flieder, Hollunder'; ÕS 1980: 359 leeder '(Sambucus)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 vleder (u. vlêder ?) 'Flieder, Hollunder'; Schiller-Lübben vleder 'Flieder, Hollunder'; MND HW I vlêder, vlēder 'Flieder, Holunder'
• Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 1259); < kasks vleder (Raun 1982: 72; EES 2012: 232; EKS 2019)
• Läti keel: lt † pliẽderi, pliẽderes Flieder, Hollunder < mnd. vlēder (Sehwers 1918: 30, 155); pliẽderis Flieder, Hollunder < nd. flēder 'Flieder' (Sehwers 1953: 92); pliederi Hollunder (sambucus nigra) < mnd. vlêder (Jordan 1995: 82);
• Sugulaskeeled: lv klìe̯də̑r Flieder (Syringa sp.) (Kettunen 1938: 139); lv plēdə̑r Flieder, Holunder (Raag 1987: 328); plēdõrmǭŗa, plēdõrpū leedrimari, leedripuu; plūškoka oga, plūškoks (LELS 2012: 248)

lehter, lehtri < kasks trechter 'Trichter'

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 242) Trechter; Wallim/i 'Trechter'; (Göseken 1660: 299) trichtel 'Trechter'; (Göseken 1660: 694) wallim (vorstilehter) 'trichter (infundibulum)'; (Vestring 1720-1730: 255) Trehter, -tri 'Der Trichter'; (Helle 1732: 108) karratud tröhter 'der blecherne Trichter'; (Helle 1732: 191) tröhter 'der Trichter'; (Hupel 1780: 288) tröhter (oder trehter) r.; tröhtli (oder trehtli) d. 'der Drichter'; (Lithander 1781: 552) panne se taigen trehtri sisse, et se pibo läbbi woi sisse joseb; (Hupel 1818: 252) trehtel, -tli; trehter, -tri r. d.; trehtli, trehtri d. 'Trichter'; (Lunin 1853: 199) trehtel, -tli; trehter, -tri r. d. 'воронка'
• Murded: `lehter, `lehtri (-e) Jõh Sa Muh L VlPõ M TLä; `lehtre T Urv; `lehtri Nõo Krl Rõu Plv (EMS V: 57); `löhtre (-i) 'lehter' Rõn San Kan VId(-h´-) (EMS V: 735); treht (trest) 'lehter' R; `trehtel, `trehtli (-le) R Hi L K I (EKI MK); `trehter, `trehtri (-e) Jõh LNg Vig Hää Juu Sim Ksi Plt; `trestel, `tres(t)li VNg KuuK VMr Kad Kod (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 531 lehtre, lehter (d) '= trehter'; Wiedemann 1893: 481 lehter, lehtri (lehtre) 'Trichter'; lehtre, lehter (d) '= trehter'; Wiedemann 1869: 1321 trehtel, trehtli; trehter, trehtri 'Trichter'; Wiedemann 1893: 1195 trehtel, trehtli; trehter, trehtri 'Trichter'; ÕS 1980: 361 lehter; ÕS 1980: 725 {trehter} vt. lehter;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 trechter 'Trichter'; Schiller-Lübben trechter 'Trichter'; Schleswig-Holstein Trechter [texda] 'Trichter'
• Käsitlused: < kasks trechter (EEW 1982: 1270; Raun 1982: 73; Liin 1964: 56; Raag 1987: 324; EES 2012: 234)
• Läti keel: lt trekteris [1638 Treckters] Trichter < mnd. trechter 'Trichter' (Sehwers 1918: 35, 98, 163; Jordan 1995: 104); lekteris, tek̄te̬rs Trichter < mnd. trechter (Kettunen 1938: 187);
• Sugulaskeeled: lvS lekter Trichter (SLW 2009: 107); lv lek̆tàr Trichter < kasks trechter (Kettunen 1938: 187); tek̆tàr, tek̆t́àr, tek̄tə̑r, tet̆tàr Trichter (= pit̄-va’lt̆tə̑ʙ) < sks (Kettunen 1938: 412); lektār lehter; piltuve (LELS 2012: 165)

liist2, liistu 'latt, riba, liistak' < kasks lîste 'Leiste; schmales Holzstück'

• Esmamaining: Gutslaff 1648-56
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) Neht Rengat peawat neihde lihstede koddull ollema; (Virginius 1687-1690) neil weered ollit Liistode wahhel; Liggi sedda Liisti peawat need Röngad olema; (Hupel 1780: 205) liist, -i r., d. 'die Leiste'; (Hupel 1818: 122) liist, -i r. d. 'die Leiste'; (Lunin 1853: 90) liist, -i r. d. 'планочка, брусокъ'
• Murded: liist, liistu 'kitsas ilulaud' Khk Pöi Hi Pä Ha VMr I KJn Hls Ran; liist, `liistu R; liis´t, liisti Kod Kõp Krk Rõn; lis´t, lis´ti (-s-) Kam Urv Krl Rõu (EMS V: 200)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 566 līs´t, līs´ti; līst, līstu (SW) 'Leiste'; Wiedemann 1893: 512 līs´t, līs´ti; līst, līstu (SW) 'Leiste'; ÕS 1980: 371 liist;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lîste 'Leiste, Rand, Besatz (eines Kleides etc.), Einfassstreifen, auch von Metall'; MND HW II: 1 lîste 'schmaler Stoffstreifen als Kleiderbesatz, Saum, Kante; Leiste, schmales Holzstück zur Einfassung von Möbelstücken'
• Käsitlused: < kasks liste 'Leiste' (EEW 1982: 1306); < kasks lîste (Raun 1982: 75); < asks liste 'liist, latt, ääris' (EES 2012: 240)
• Läti keel: lt lĩste, lĩsts Leiste < mnd. līste (Sehwers 1918: 60, 153); lt lĩkste Leiste < nd. līste 'Leiste' (Sehwers 1953: 73); līste Leiste; Fach < mnd. lîste 'Leiste' (Jordan 1995: 75);
• Sugulaskeeled: sm liiste, liista, liistake, liisto, liste [1745] pitkä puusäle / Latte, Leiste; krj lisse liiste, päre, reen irtopohja; lv līst hylly; kaistale < lms deskr, vrd sm listiä (SSA 2: 75); sm liiste Latte, Leiset < asks lîste ~ rts list, lista (Bentlin 2008: 233); lv līst Leiste < kasks lîst (Kettunen 1938: 198); lv līst liist; līste (LELS 2012: 171)

looper, loopri 'köis' < kasks lôper 'Läufer'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `looper, `loopri '(laeva)köis' Khk Emm Khn(-õr); `lu̬u̬per, `lu̬u̬pre Hää (EMS V: 421)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 585 lōper, lōpre (P) 'Lauftau (das über eine Blokrolle geht)'; Wiedemann 1893: 529 lōper, lōpre (P) 'Lauftau (das über eine Blokrolle geht)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 loper 'Läufer, so heisst in der Seemannsprache der eine von zwei in dieselbe Linie fallenden Gegenständen der dem Forbeifahrenden näher ist und deshalb zu laufen scheint; Scheiben-, Blocktau'; lôp-line '?Scheiben-, Blocktau'; Schiller-Lübben lopline 'Laufleine?'; MND HW II: 1 lö̂per (loiper, lopper) 'laufendes Tauwerk; der obene, sich drehende Mühlstein'
• Käsitlused: < ... 'Lauftau' (EEW 1982: 1362); < asks looper 'Lauftau' ~ hol looper (GMust 1948: 46, 82, 102)
• Vrd lööper

loorber, loorberi 'loorberipuu leht (vürtsina) (Laurus)' < kasks lôrbere 'Lorbeer'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 190) packatis kui üx Loerber|Puh; (Müller 1600/2007: 782) packatis kui üx LoerberPuh (37. jutlus); (Stahl 1637: 88) lohrber, [lohrber]i∫t 'Lorbeer'; (Stahl LS I 1641: 219) kudt üx Lohrberipuh 'wie ein Lorbeerbaum'; (Göseken 1660: 291) Loorbeer 'Lohrbeer'; (Göseken 1660: 477) Loorbeer 'Lorbeer'; lorbeeri Rantz (loorberipärg) 'Lorbeerkrantz'; loorbeeri puh 'Loorbeer Baum'; (Helle 1732: 138) loormarri 'die Loorbeer'; (Helle 1732: 299) loorpäre pu 'Lorbeerbaum'; (Hupel 1766: 91) siis panne weel jure … kaddaka marjad, keemlid ja lorberid; (Hupel 1766: 153) teised andwad kolm katke toukatud lorberid pima weega; (Hupel 1780: 208) loormarja (loorperi) pu r., d. 'Lorbeerbaum'; (Lithander 1781: 561) kuppata sedda nattokesse Loorbäri lehte, ja terwe Pipraga; (Hupel 1818: 128) lorper, -i r. d. 'Lorbeere'; lorperi pu 'Lorbeerbaum'
• Murded: `loorber, -i Sa Rei L Juu Trm Lai KJn Räp; `luorber R(`luober VNg, `luereberi Jõe); `lu̬u̬rber Hää Hel San; `lu̬u̬ber(i) Kod M; `lu̬u̬rbärg Krl; `lu̬u̬sber´g Lei; `lu̬u̬perä Plv Räp; loribär JMd (EMS V: 422)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 585 lōrbēr, lōrbēri; lōrberi, lōrberi 'Lorbeer'; lōr-mari 'Lorbeere'; Wiedemann 1893: 530 lōrbēr, lōrbēri; lōrberi, lōrberi (lorber, lorberi, lōrperi) 'Lorbeer'; lōr-mari 'Lorbeere'; ÕS 1980: 381 loorber 'vürtsina kasutatavad loorberipuu lehed; loorberipuu';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 lôr-bere 'Lorbeere'; lôrberenbôm 'Lorbeerbaum'; Schiller-Lübben lorolie 'Lorbeeröl'; MND HW II: 1 lôrbēre (loer-), lôre- 'Lorbeer, Laurus, der Baum oder seine Teile'; lōrbēr(en)bôm 'Lorbeerbaum'
• Käsitlused: < sks Lorbeer (EEW 1982: 1363); < kasks lôr-bere (Raun 1982: 79); < asks lôrbere (Liin 1964: 62); < asks Lôrbere ~ sks Lorbeer (Ariste 1963: 95); < asks lōrbere 'loorber' (EES 2012: 250)
• Läti keel: lt † luõzbẽres [1638 Loßbehres] Lorbeer < mnd. lōrbere (Sehwers 1918: 91, 153); lt luorbẽres, luozbẽres Lorbeeren < mnd. lōrbēr (Sehwers 1953: 74);
• Sugulaskeeled: sm laakeri [1874] mauste- ja koristekasvi Laurus / Lorbeer < rts lager; is laurillehti laakerinlehti < vn лавр (SSA 2: 31); vdj lavroovoi loorberi-; лавровый (VKS: 591); lv lùo̯zbə̑r, lùo̯rbōr Lorbeer (Laurus) (Kettunen 1938: 208); lv lūozber loorber; lauri (LELS 2012: 179)

lossima, (ma) lossin 'laeva tühjendama' < kasks lossen 'los, leer, leicht machen'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: lossima 'laeva tühjaks laadima' Hlj Rei Ris; los´sitama 'lossima' Hää; `lossama 'lossima' R Mus Phl (EMS V: 453-454); `les´sima 'lossima' Hää (EMS V: 117); lössima 'lossima' Emm (EMS V: 752)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 487 laewa tühjendama 'ein Schiff löschen'; Wiedemann 1893: 442 laewa tühjendama 'ein Schiff löschen'; ÕS 1980: 382 lossima 'tühjendama (laeva)'; Tuksam 1939: 644 löschen 'fig. (Schiffe) lossima, välja lastima, tühjendama';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 lossen 'ent-, ausladen, löschen (von Schiff, von Waren)'; Schiller-Lübben lossen 'los, leer, leicht machen; ent-, auslossen, jetzt löschen'; MND HW II: 1 lössen 'Schiffsgut entladen, löschen';
• Käsitlused: < ... '(Schiffe) ...' (EEW 1982: 1373); < kasks lossen 'löschen, ausladen' (GMust 1948: 67, 82; Raun 1982: 80; EES 2012: 251)
• Läti keel: lt † lasêt löschen (ein Schiff) < nd. lossen (Sehwers 1918: 152);
• Sugulaskeeled: sm lossata (1798) purkaa lastia / löschen, aus-, entladen < rts lossa 'purkaa lastia' (‹ kasks lossen) (SSA 2: 95); lv bergõ lossida; izkraut; leššõ lossida; izkraut (kuģi) (LELS 2012: 43, 166)

madrus, madruse 'laevameeskonna lihtliige' < asks Matrōse

• Esmamaining: Eesti-Ma 1774
• Vana kirjakeel: (Eesti-Ma 1774) laskis ommad Mattrosid ja Soldatid Turki Laewa peäle joosta; (Masing 1821: 405) nähti üht wõerama matrosi ühe purida otsas istuwad
• Murded: `matrus, `matrukse R(-sse); `matrus, -e Jäm Khk Khn Hää; madrus, -se (-sse, -kse) Khk Vll Muh Hi Ris Juu HJn JMd Koe VJg I Plt; madruss, -e (-õ) KJn M Puh San V; madruski Mus (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 621 madros, madrosi; madrus, madruse, madrukse 'Matrose'; Wiedemann 1893: 561 madros, madrosi; madrus, madruse, madrukse (matros) 'Matrose'; ÕS 1980: 398 madrus;
• Saksa leksikonid: Niedersächsisches Matrōse 'Seemann'; Schleswig-Holstein Madroos [madrō·s], Matroos [matrō·s] 'Matrose';
• Käsitlused: < sks Matrose ~ russ. матрос (EEW 1982: 1477); < asks Matroos (Raun 1982: 87); < hol matroos 'Matrose' (GMust 1948: 69-70, 83); < hol matroos ~ asks matroos ~ sks Matrose 'madrus' (EES 2012: 270); < sks Matrose 'madrus' (‹ hol matroos) (EKS 2019)
• Läti keel: lt matruõzis Matrose < dt. (Sehwers 1918: 68, 153; Sehwers 1953: 77);
• Sugulaskeeled: sm matruusi [1770] Matrose < rts matros (‹ hol matroos) (SSA 2: 154; Bentlin 2008: 145); vdj matrossi, matrussi madrus; матрос (VKS: 710); lv mat̄ruo̯z, mat̄rūz Matrose (Kettunen 1938: 217); lv matrūz madrus; matrozis (LELS 2012: 183)

matt2, mati 'alus, kate põrandal' < kasks matte, sks Matte

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 493) matte wohd (ehmestega täidetud voodi) 'bette / Flocken bette'; (Göseken 1660: 728) holgka matt 'flocken Bette'; (Lenz 1796: 12) allati nida, et ne matti käe pärräst om, misga neid [wina puid] äkkitse ö külma wasta kinni woip katta.
• Murded: mat´t, mati Sa Muh Rei; mat´t, mat´i L Juu JMd VJg Iis KLõ M Rõu Plv; matti, madi Vai; matt, mattu (madu) Kuu Lüg Jõh (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 637 mat´t´, mati 'Matte'; põranda-mat´t´ 'Fussmatte'; Wiedemann 1893: 576 mat´t´, mati 'Matte'; põranda-mat´t´ 'Fussmatte'; ÕS 1980: 411 matt '(näit. jalgade pühkimiseks)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben matte 'Decke, Matte (von Stroh oder Weiden geflochten, auch von Leder)'; MND HW II: 1 matte 'aus gröberen pflanzlichen Stoffen (Binsen, Bast, Stroh) gewebte Decke, Unterlage, Teppich (auch zur Geschützdeckung, zum Verpacken von Waren)'
• Käsitlused: < sks Matte ~ kasks matte (EEW 1982: 1517); < kasks matte (Raun 1982: 90; Liin 1964: 53; EES 2012: 278)
• Läti keel: lt mate Matte < nd. matte (Sehwers 1953: 77);
• Sugulaskeeled: sm matto [1637] peite (et. lattialla); länkien pehmike; is mattu olkinen peite < mrts matta 'matto' (‹ kasks matte, küsks matta); lv mat´ matto < sks Matte (SSA 2: 155); vdj mattu matt; мат (VKS: 711); lv mat̄´, maš̄´ Matte (aus Lindenbast geflochten) (Kettunen 1938: 217); lv maţ (jala)matt; paklājiņš (LELS 2012: 184)

moos, moosi 'keedis; puderjas toit' < kasks môs 'Mus'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 284) kop∫e moes 'Lungen muß'; (Hupel 1766: 95) Kui sul olleks kaddaka ehk wlidri moos jure panna, siis olleks weel parrem; (Lithander 1781: 499, 500) Neid [õunu] keedetakse Mosi wisi ja kui naad külmaks sawad, siis woib neid prukida;; keeda neid Sukro-Sirupi sees, et need Mosiks sawad; (Hupel 1818: 483) Mus (von Beeren) 'moos r. d. (vom Mehle)'
• Murded: muos, `muosi 'marjakeedis' Kuu VNg Lüg IisR; moos, moosi (-uo-, -ua-) Käi Rei sporLä Tõs Tor Ha Koe VJg Iis Äks Plt; mu̬u̬s´, moosi Kod Trv Hls Har Rõu Räp; moes, moosi Sa Muh sporLä Tõs Tor (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 678 mōz´, mōzi 'Mus'; Wiedemann 1893: 613 mōz´, mōzi 'Mus'; ÕS 1980: 251, 429 keedis 'kok. moos; keedetud toit v. jook, keedus'; moos; Tuksam 1939: 694 Mus 'moos, marmelaad';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 môs 'breiartige Speise'; moseken '(Dim. zu môs), Brei, bes. Mehlbrei'; Schiller-Lübben môs 'breiartige Speise; überh. alles breiartige'; MND HW II: 1 môs 'Speise, Essen insbes. in Breiform, Mus, Süßspeise, Obstbrei'
• Käsitlused: < kasks môs (EEW 1982: 1553; Raun 1982: 92; Liin 1964: 55); (Ariste 1937: 136); < mnd. (Raag 1987: 324); < asks mōs 'kapsas, köögivili; puderjas toit' (EES 2012: 284)
• Läti keel: lt † muõze Mus < mnd. mōs (Sehwers 1918: 154); muõze Mus < nd. mōs (Sehwers 1953: 81); muõzêt viel, gierig, unapetitlich essen; stampfen; durchprügeln < nd. mōsen 'zu Mus machen, quetschen, drücken, kneten, rühren; essen' (Sehwers 1953: 81); muoze Mus < mnd. môs (Jordan 1995: 79);
• Sugulaskeeled: lv kuŋ̄k̆kiĺ-mùo̯z Klunkermuss (Kettunen 1938: 162)