[VOT] Vadja keele sõnaraamat

aarikko Po Lu Li (J), g aarikoo Lu
1. hark, haru | vn развилка, развилина
Lu päre põli taloᴢ, seinää õli tehtü ravvõssa mokoma aarikko, sihee vällii pantii päre peerg põles tares, seina oli tehtud rauast niisugune hark, selle vahele pandi peerg
J puuss õli mokomad aarikot tehtü (harulisest) puust (= oksast) olid niisugused hargid (= nagid) tehtud
Lu aarikko on võrkko puu, siin kuottii võrkkoa {a.} on võrgupuu (= võrguhark), sellel kooti võrku
Po teχ́tii tohoᴢ, kõm aarikkua õli tehti küünal, oli kolm haru
2. haruline | vn развилистый
Lu helisijä kazvop talvitšülvüᴢ, tämä kazvob aarikko robirohi kasvab taliviljas, ta kasvab haruline
■
Lu aarikko arja sakiline hari (kukel).
Vt. ka mõnnaarikko, mõnta-aarikko

braatšina M bratšina Ränk Ja-Len., hrl pl braatšinaᴅ K L Kõ I braattšinaᴅ (I) bratšinaᴅ Kõ brattšinaᴅ (M Kõ)
1. küla ühispidu | vn братчина
M braatšina õli guĺäńje mokoma, guĺaitõttii vätši, tšihutõttii õlutta, jürtšinnä braatšinaa piettii küla ühispidu oli niisugune pidu, rahvas pidutses, pruuliti õlut, pidu peeti jüripäeval
Kõ kupoĺo kaivo õli, siεl kupoĺonn tšäütii, õlutta jootii; braatšinat siεl peettii jaanikaev oli, seal käidi jaanipäeval, joodi õlut; külapidu peeti seal
Kõ iiljan brattšinoita peettii niin: korjattii kahstšümmet kopeikkaa heŋgest [= heŋgess], õsõttii linassia [= linnassia], õlutta keitettii (Len. 221) eliapäeval peeti külapidu nii: korjati igalt inimeselt kakskümmend kopikat, osteti linnaseid, pruuliti õlut
I noori vätši pitiväd braatšinoi noorrahvas pidas külapidu
2. meeste külakonnapidu | vn братчина (для мужчин)
L minuu isä viel tšäüsi braatšinoiza minu isa käis veel külakonnapeol
K mehill õlivad braatšinaᴅ. viinaa jeivaᴅ, zakuskoi tehtii. ühes taloz õlivaᴅ. koko tšülä õli ühezä meestel oli külakonnapidu. Viina jõid, suupistet tehti. Ühes talus olid. Kogu küla oli üheskoos

domovikka K R L P M Kõ Lu Li J domovikk Lu J, g domovikaa P Lu Li J maja-, kodu-, taluhaldjas | vn домовой, домовик, дворовик
K ved́ jõka taloz on domovikka igas majas on ju majahaldjas
L domovikka on venäissi, a altiaz on vaissi {d.} on vene keeli (majahaldjas), aga {a.} on vadja keeli
Lu järvezä õltii haltijaᴅ, a kotona õltii domovikaᴅ järves olid haldjad, aga majas (kodus) olid majahaldjad
L domovikka daavisaʙ majahaldjas painab (= käib luupainajaks)
Kõ domovikka õli lauttoiᴢ taluhaldjas oli lautades
M milla domovikka var̆raapõõ ovõssa murti taluhaldjas painas mul varem hobust
Lu taloo domovikka kannab dobraa taluhaldjas kannab vara.
Vt. ka laivadomovikka
Vt. ka dvorovikka

elämine P elämin Lu J-Tsv. ellamin Kr, g elämizee Lu elämize J
1. elu, elamine, elujärg; elulaad | vn жизнь, житьё
P mill on elämine paska mul on elu(järg) halb (vilets)
J tusk oŋ kattsoa köühä elämize pääle kurb on vaese elamist vaadata
J siin taloz oŋ hitoo elämizeᴅ: nain ajab rattsõzii mehee seĺĺeᴢ selles talus on kuradi (vilets) elu: naine sõidab ratsa mehe seljas
2. Kr varandus, omand | vn имущество, пожитки, добро

elämä² Lu Li (J-Tsv.) elläämä [< is?] (Lu J), g elämää Lu (kodu-, kari)loom | vn домашнее животное, скотина
Lu miä müün viimizee elämää poiᴢ, em või tehä, saavva tätä vart rookaa ma müün viimase (kari)looma ära, ma ei suuda teha, saada tema jaoks toitu
Lu akana pantii akanikkoo i talvõl süütettii elämäl aganad pandi aganikku ja talvel söödeti looma(de)le
Lu mill on ühs elämä taloᴢ mul on üks loom talu(majapidamise)s
Lu tämä kõikkaa hullupassi tuõb inemissee ja elläämää tšiini ta (= kihulane) tuleb kõige hullemini inimese ja looma kallale
J elläämii tapõttii sütšüzüsse loomi tapeti sügisel
Lu elämä meeb mukkaa loom kasvab hästi

esi-eläjä Lu Li J juht, pea(mees) | vn вожак, глава
Lu kolhozaz on pret́śedat́eĺ esi-eläjä, kol-hozaa vanõpikko kolhoosis on esimees juht, kolhoosi ülemus
J peremees taloz on esi-eläjä peremees on talus pea(mees)

guĺanka K guĺańkõ J guĺaŋka Lu (J-Tsv.), g guĺankaa = guĺańa
K se õli vesola ja vesola guĺaŋka see oli lõbus-lõbus pidu
Lu oommõn leep siin taloz guĺaŋka homme on siin majas pidu

itikka Lu Li J itikk J-Tsv., g itikaa Li J putukas; uss, röövik; tõuk, vagel; koi | vn насекомое; червь; личинка; моль
Li tuli vari ilma, siz lähtevät kõikõõlõizõd itikat χodduu tuli kuum ilm, siis lähevad igasugused putukad liikvele
J itikõt sittšiüvät tšezäll putukad siginevad suvel
J laizgõll perennaizõll lühzikkoz itikõt sittšiüssä laisal perenaisel siginevad lüpsikus(se) ussid
J lihois taita õli vähä soola, ku itikõt sittšiüsti liha(de)s oli vist vähe soola, et siginesid ussid
J kapussõs sittšiüstii itikõᴅ kapsas(se) siginesid röövikud
J kassen taloz lahzõt sittšiüssä niku itikõᴅ selles talus siginevad lapsed nagu vaglad
J itikõd om pilattu lampaa nahgõᴅ koid on rikkunud lambanahad
Lu tikka itikka toonesepp (puukoi)
J puu itikk mädamailane (puudes)
J jaanii itikka, jaanii üü itikka jaaniuss.
Vt. ka leppäitikka, tšülvi-itikka

itšine P J (L) itšiine Lu Li (J-Tsv.) itšin Lu (J-Tsv.) itšiin J-Tsv. ikine L Lu ikinä [sic!] L ikin Ku, g itšizee Lu itšize ~ itšiize J ikizie L
1. igavene | vn вечный
Lu kase koto on itšiine, üvässi on tehtü see maja on igavene, hästi on tehtud
J itšiiss bõõ mittäit maa ilmõᴢ maailmas ei ole midagi igavest
2. põline, iidne | vn исконный, извечный
Lu rantakunnaa tšüläᴅ, need õltii itšizet kalastajaᴅ rannaala külad, need olid põlised kalastajate külad
Lu ikine merimeeᴢ põline meremees
Li see õli taloo merkki, see õli itšiine see oli talu märk, see oli põline (iidne)
3. alaline, alatine | vn всегдашний
L tulit senie taluo itšizessi perennaizõssi tulid selle talu alaliseks perenaiseks
J kase talo millõ nii näüttiiʙ, siäll on itšiin siivo ja puhisuᴢ see talu nii meeldib mulle, seal on alaline kord ja puhtus
4. väga vana, igivana | vn древний, извечный, ветхий
Ku ikin maja väga vana maja
■
Lu se on itšiine vana see on igavene (= väga) vana
J siin taloz on itšized juumõrid siin talus on igavesed (= suured) joodikud
J ivana, itšine koirõ rl Iivan, igavene koer
P se õli sõimaamiin: itšine santti see oli sõim: igavene sant.
Vt. ka iäitšin

jantata M jantõtõ Lu, pr janttaan M Lu, imperf janttazin: janttõzin Lu
1. mürada, hullata, vallatleda | vn шалить, озорничать
M mitä leep siäl janttaavaᴅ (lapsed) millegipärast müravad seal
Lu elkaa jantõtkaa ärge hullake!
Lu miä en nõiᴢ janttaamaa ma ei hakka hullama
2. riielda, sõimelda | vn ругаться
Lu siin taloz ainõ jantõtaa, siin taloz ain on jantõttu seal talus aina sõimeldakse, seal talus on aina sõimeldud
Lu miä nõizõn janttaamaa naapurijõõkaa ma hakkan naabritega sõimlema

joomari K-Ahl. M juomari K-Al. P juumari Lu Ra J juumõri J, g joomarii: juumarii ~ õrii J subst., adj. joodik, joomar | vn пьяница
Lu tšen õli juumari, sel veetii viinaa kalmoil ja valõttii päävittsoo kes oli joodik, sellele viidi viina kalmistule ja valati päitsisse
J siin taloz on itšized juumõriᴅ siin talus on igavesed (= suured) joodikud
M se ko on joomari meeᴢ, suv̆vaab viinaa juuvva see alles on joodik mees, armastab viina juua
Lu juumari inemin joodik inimene

jožikka M joožikka Lu Li, g jožikaa: joožikaa Lu Li siil | vn ёж
Lu joožikal on niku niglaᴅ, et saa kerttää eestii siilil on (okkad) nagu nõelad, sa ei saa (teda) üldse puudutada
Lu joožikka taloz on ku katti, puhasap talloa iirissä siil on talus nagu kass, puhastab talu hiirtest
■
Li mõnikas tahop leikata ivusõᴅ joožikõssi. tetši joožikaa mõni (noormees) tahab lõigata juuksed siili(soengu)ks. Tegi siili(soengu)

kannikka¹ K M S Lu J (R-Lön.) kanńikka K-Ahl. kannikk J-Tsv., g kannikaa M Lu J (leiva-, saia)kannikas | vn горбушка, краюшка, краюха (хлеба или булки)
M kannikka on esimein pala leivässä, i viimein pala taas kannikka jääʙ kannikas on esimene tükk leivast, ja viimane tükk on (jääb) taas kannikas
K koko leiväss algõttii kannikka tervest leivast lõigati (alustati) kannikas
M algattomalta leivältä kannikka alustamata leivalt kannikas
J nütt tuõp surma suurimoilõõ, nüt tuõp kaiho kannikkoilõõ rl nüüd tuleb surm tangudele, nüüd tuleb kadu kannikaile
J mitta pundõrill, mõnt nagla kasseŋ kannikkõz on mõõda päsmriga, mitu naela selles kannikas on
Lu viimine kannikka, ku leipää ennää taloz eb õõ viimane kannikas (on siis), kui majas enam leiba ei ole
M S kannikka leipää kannikas leiba
M Lu leivää kannikka leivakannikas
M bulkaa kannikka saiakannikas
K et kaara leipä kannikalda (Sj. 674) rl (sa) ei lähe leivakannikast kaarega mööda.
Vt. ka alkukannikka, leipäkannikka, leivää-kannikka, lõppukannikka, saijakannikka
Vt. ka kannikkõ¹, karbuška

kantaja (R-Eur. R-Lön. J) kantõjõ J, g kantajaa
1. kandja | vn носитель, носительница
R rissintsä rissittäjäni, rissiveessa võttajani, kaivoveessa kanttajani (Eur. 38) rl ristiisa, minu ristija, minu ristimisveest võtja, minu kaevuveest kandja
J emä on taloz oolõ ja murhõ kantõjõ ema on majas hoole ja mure kandja
J meez on mõõkaa kantajann rl mees on mõõgakandja(ks)
J vääntüü tšehs vättšee, litši lipuu kantajiije, lipuu kantajad on kavalaᴅ rl (ema õpetab sõduriks värvatud poega:) käändu kesk väge (= hoidu teiste keskele), lipukandjate ligidal(e), lipukandjad on kavalad
2. fig sünnitaja, kandja (ema hellitusnimi rahvalauludes) | vn родительница (ласкательное название матери в народных песнях)
R kui kasvatti kantajani (Lön. 185) rl kuidas kasvatas (mind) mu sünnitaja.
Vt. ka prosveroi-kantaja, süü-kantaja

kohvimüllü Lu kohviveski | vn кофейная мельница
mõnikkaas taloz õli kohvimüllü, vähä õli mõnes talus oli kohviveski, vähe oli (neid)

kotona Kett. K R-Eur. R-Reg. U L M Kõ Lu Li J I koton K R P M Kõ V Lu Ra J-Must. I kotonna K-Al. L M Kõ J kotonn P M S Po Lu J I Ku kotonnᴀ Ku kodus | vn до́ма
M õlutta tšihutattii kotonna jõka taloᴢ õlut pruuliti kodus igas talus
K ženiχall on vetšerina kotonnaᴢ peigmehel on ärasaatmisõhtu omas kodus
I kaijee püh̆hää issuas kotona see paast(uaeg) istutakse kodus
Lu karjušit piettii varsitšentšää, koton õmmõltu karjased kandsid (pehmeid) säärsaapaid, kodus õmmeldu(i)d
Lu eb õõ jumalaa kotonn, on jätettü treŋgiᴅ, nüd on pitšällized vihmaᴅ ei ole jumalat kodus, on jäetud (vaid) sulased, nüüd on pikaajalised vihmad
P ku miez bõlõ kotonn, siz naizikoll on markkinaᴅ kk kui mees(t) pole kodus, siis on naisel laat
Ku kissᴀ ko boo kotonnᴀ, hiired ollas kai volillaa vs kui kassi pole kodus, (siis) on hiired võimul (= on hiirtel pidu)
■
Lu täll ebõ·õ kõik koton ta pole täie aruga.
Vt. ka koissa, kotoo

ku K L P M Kõ Po Lu Li Ra J I Ku kuu J-Must. I k Lu J
1. temp kui | vn когда
Lu veri kakkuja teχ́χ́ää ku sika tapõtaa verikäkke tehakse, kui siga tapetakse
P ku miez bõlõ kotonn, siz naizikoll on markkinaᴅ kk kui mees(t) pole kodus, siis on naisel laat
M piäp tšäävettää, ku emä kuoʙ peab poolima, kui ema koob (kangast)
J ku kana laulaʙ, se ep tää üvää kui kana laulab, see ei tähenda head
2. kond kui | vn если
Lu sutta ku peltšäät siz mettsää elä mee vs kui hunti kardad, siis metsa ära mine
L ku bõlõ leivälie rissiε tehtü, lemmüᴢ võtaʙ kui leivale pole risti tehtud (= ahju panemise eel ristimärki peale vajutatud), (siis) kratt võtab (ära)
M ku eb oomõn, nii oomõtper̆rää kui mitte homme, siis ülehomme
I ku matala kaivo, nii kokalla võtammek kaivossa vee kui on madal kaev, siis võtame konksuga kaevust vett (vee)
Lu em miä väzü, ku va siε ei mina väsi, kui vaid sina (ei väsi)
J kut [= ku et] hooli, ni miä silt silm-munat kaivom pääss väĺĺä kui sa ei kuula (sõna), siis ma kisun sul silma(muna)d peast (välja)
3. komp kui, nagu; (just)nagu | vn чем, как; как будто
Lu tšülmä vesi on raŋkapi ku sooja külm vesi on raskem kui soe
Lu tuli tuõb ennemäs ku jürü välk tuleb ennem kui müristamine
M muud ep tee ku ain piippu ampaiᴢ muud ei tee, kui aina piip hambus
J muut miä üvää en saanu mittää, ku ühtee gooŕaa va näin muud head ei saanud ma (elus) midagi, kui nägin vaid üha muret
Lu miä õõn väsünü ku vana õpõn ma olen väsinud nagu vana hobune
J nämäd õllaa ku kahs tilkkaa vettä kk nad on nagu kaks tilka vett
Lu joožikka taloᴢ on ku katti, puhasap talloa iirissä siil on talus nagu kass, puhastab talu hiirtest
Ra en ku õõ nähnü mittää ma ei ole (just)nagu midagi näinud
4. kui, kuidas; kuivõrd, küll | vn как; насколько
Lu ai ku vähä oh kui vähe!
M ah ku ilozassi nõizõʙ noor pihuzikko ah, kui ilusasti kasvab noor männik
Lu ai ku päivä räkiteʙ, taitaa leeb jürrüä oi kui(das) päike kõrvetab, vist tuleb äikest
Lu aivoi, ku paisõttu mill tšäsi oi-oi, kuidas mul käsi üles paistetas
Li sinne kõikii ku joostii suipäi kuidas kõik jooksid ülepeakaela sinna
Lu inemin ku on umalikaᴢ, näᴅ, maaᴢ vaaĺaittõõʙ kui(võrd) purjus on inimene, näe, püherdab maas
Lu mill ku on üvä kana, ep piä välliä küll mul on hea kana, ei pea (munemises) vahet
Ra se ku kaĺĺuʙ, kõhalt kurkkua küll see karjub, täiest kõrist
M ku on laihukkõin küll on lahjuke
5. et, kuna | vn что, так как
Lu kui mill on üvä meeli, ku mill õllaa üväᴅ lahzõᴅ i üvä meeᴢ (kuidas) küll mul on hea meel, et mul on head lapsed ja hea mees
Lu mitä sill on, ku siä õõd ni valkaa mis sul on, et sa oled (näost) nii valge?
Li taitaa katti tšäi, ahjoo kusi, ku ahjo kussu kk võib-olla kass käis, kusi ahju, et ahi kustus
J miä ku varai algin kalastaa, seltä taitaa kallaa nii suvaan et ma hakkasin varakult kalastama, seepärast vist armastan(gi) nii (väga) kala
6. kuni | vn до тех пор, пока
M laulamma nii kauvaa ku noorizo eväd mee vällää laulame nii kaua, kuni noored ei lähe ära
■
J ais siä hullu ku hullu, ved om voho, ebõõ pappi oi sina püstihull (hull mis hull), (see) on ju kits, mitte preester!
J selle tuli surm, jedvaa ku hooguʙ sellele tuli surm, vaevalt hingab
M ahatap kurkku sellällää, muuta ku täm̆mä ääli kuuluʙ karjub täiest kõrist, muudkui tema hääl kuuldub.
Vt. ka ko¹, kui, kuileeʙ, kõõ, kõõᴢ

laatko Ränk L M Lu Li Ra J (P), g laadgoo M Ra J laadguo L P laatkoo Lu kauss (eeskätt savist) | vn латка (сосуд, об. глиняный)
J rooppa ja maamum velliä pietä laadgoᴢ putru ja kartulikörti hoitakse kausis
L õlivad erniet tšihutõttu ja pantu laatkuosyõ herned olid keedetud ja pandud kaussi
L laatko on rikottu kauss on lõhutud
L ühess laadgoss süötii ühest kausist söödi
J sevvert taloz i posuda ku laatko da pata sedavõrd (ongi) majas toidunõusid kui kauss ja pott
Lu sis tehtii suur laatko võita siis tehti suur kausitäis (kauss) võid
Lu paturi teep patoja, laatkoja ja kukkupilliä pottsepp teeb potte, kausse ja savipille
Lu laatko pannaa varrii ahjoo kauss pannakse kuuma ahju
J saviizõt paad i laadgoᴅ savipotid ja -kausid
Ra tühjä laatko tühi kauss
Ra roopaa laatko pudrukauss
J rokk laatko kapsasupikauss
J velli laatko kartulikördikauss.
Vt. ka rokk-laatko, rooppalaatko, savilaatko, suppi-laatko, stüüdeni-laatko

lemmüᴢ Kett. K L P Kõ S Po J lemmüs J-Must. lemmuᴢ M I, g lemmühsee: lemmühsie L P lemmüssee Kõ lemmüsee S lemmuhsõõ I
1. kratt, pisuhänd, tulihänd | vn нежить (дух-обогатитель, летающий с огненным хвостом)
M lemmuz on mokoma tulimato kratt on niisugune lohe
I lemmuᴢ, tämä lennäʙ ku tulilintu kratt, tema lendab nagu tulilind
I ku tul̆lõõ voimaza, nii lennäʙ, a tak̆kaa ku pataluzikka. se õli lemmuᴢ nagu tules, nii lendab, aga tagant (oli) kui kulp. See oli kratt
K lemmüz on inehmiin, nõita kratt on inimene, nõid
K lemmühsed ovaᴅ mokomat saatanaᴅ kratid on niisugused kuradid
L koldunat tetšiväd lemmühsie nõiad tegid krati
L lemmüz õli med́d́e tšüläs senes taloᴢ kratt oli meie külas selles talus
P miε ize näin lemmühsie ma ise nägin kratti
Kõ perennain vei rooppaa tõisõõ rih̆hee lemmüsselee perenaine viis teise kambrisse kratile putru
L ku bõlõ leivälie rissiε tehtü, lemmüᴢ võtaʙ kui leivale pole risti (peale) tehtud (= pole enne ahju panemist ristimärki peale vajutatud), siis kratt võtab ära
S lemmüs kannaʙ, mitä vai saaʙ, rikkaalõõ tooʙ kratt kannab (kokku), mida vaid saab, rikkale toob
Po lemmüs kantõ mõnikkaalõ rikkahussa kratt kandis mõnele varandust
I lemmuhsõt kantõvat piimää kratid kandsid piima
Kõ lemmüz võtti piimää vällää i annap tõizõlõõ kratt võttis (ühelt) piima ära ja andis (annab) teisele (= viis teise tallu)
L lemmüš tšellie tämä tšäüs, piti pellätä kelle juurde kratt käis, seda (inimest) tuli karta
M lemmus tulõp tal̆loosõõ, ku jürizeb i sütäp põlõmaa kratt tuleb tallu, kui müristab, ja süütab (talu) põlema
2. J-Must. äkiline seljavalu, kõnek. lendva | vn прострел.
Vt. ka lennoᴢ

liha Kett. K L P M Kõ S V Lu Li Ra J I Ku Kr lihha ~ lia ~ liiha Kr Ли́га Pal₁ K-reg₂ Лига Tum., g lihaa P Lu Ku lih̆haa I liha J
1. liha | vn мясо; P süö haili-leipää i läntüpiimää, a lihaa et tõhi tšüsüä söö silku-leiba ja hapupiima, aga liha (sa) ei tohi küsida; Kõ lih̆haa pannaz lavvalõõ liha pannakse lauale; J tehää piiragõ kalassõ dali lihassõ tehakse pirukas kalast või lihast; I miä tšihut̆taa lih̆haakaa suppii ma keedan lihaga suppi; Lu soojall aigall liha algab limmaussa, algap pillaussa soojal ajal hakkab liha limaseks muutuma, hakkab riknema; J ku tuõb irvii johsu-aikõ, siz on lihad lõppumattõ rl. kui tuleb põtrade jooksuaeg, siis on liha lõputult; M opõzõlt liha söötii, luud da nahka jätettii (Set. 10) hobuselt liha söödi, luud ja nahk jäeti järele; V sütšüzüss lõikkaz lihass sügisel tappis (härja) lihaks; L suur lobatka lihaa suur kintsutükk liha; K pala lihaa tükk liha; I ruunatas sika, štoʙ õõsip parapil liha siga kohitsetakse, et liha oleks parem; Lu lõhi kala, se on suur kala, kauniz liha on lõhekala, see on suur kala, punane liha on; Ku kakstoissᴀ puudaa oli puhassa lihhaa kaksteist puuda oli puhast liha; M Li toorõ liha toores liha; M sveeža liha värske liha; M pehmiä liha, ilmaa luuta pehme liha, ilma luu(de)ta; Lu sitkaa liha sitke liha; Lu razvanõ liha rasvane liha; Lu laiha liha lahja (= rasvavaene) liha; I pekki, a tõinõ on laha liha pekk, aga teine on tailiha; M laha liha, aima kauniz liha tailiha, läbini tailiha; Kett. laha liha ~ J pittš liha (Tsv.) tailiha
M palokkõin tuimaa lih̆haa tükike tailiha
P pilaunnud liha riknenud liha
M kaptšo·nnyi liha ~ J koptšuškõ liha suitsuliha
K Lu J sigaa liha sealiha
I lih̆haa pal̆laa siä annat tälle sa annad talle lihatüki
P annamma liha rokkaa süvvä anname süüa lihaga keedetud hapukapsasuppi
Ku liha vaagan ~ J liha naapp lihakauss
J lihaa kaukolo ~ liha kaukolo lihaküna (puust õõnestatud kauss liha hoidmiseks)
Lu värttän maod on ku lihaa karvaa solkmed on nagu lihakarva
J meill i liha haisuatši bõõ taloᴢ meil pole liha lõhnagi majas
2. Kr keha, ihu | vn плоть
■
M mõni emä eʙ vahi ja siz autuuʙ kõiɢ verele, lihalõ mõni ema ei vaata (= ei vaheta lapsel mähkmeid) ja siis haudub kõik verele, lihale
M tällee piäp kopittaa ram̆moa, etti kazvaizivad luud i lihaᴅ ta peab koguma rammu, et kasvaksid luud ja lihad
Kõ nõizi ize tiitäjäksi, .. liitti lihat luihe kiin (Len. 230) rl hakkas ise lausujaks, .. liitis lihad luude külge (= parandas tõbise)
Lu aina tävvez lihaz (Must. 161) aina priske (täies lihas)
Lu kerkeä liha kops(ud)
Lu sitkaa niku niitti liha sitke nagu kõõlus
Lu tšäsi meep tšülmäss suurimõl, siz jutõltii, što tšäsi on kanaa lihal (kui) käsi läheb külmast tangu, siis öeldi, et käsi on kananahal (kanalihal)
J liika liha ~ liig liha liigliha.
Vt. ka kanaliha, kerkeäliha, lahu-liha, leipäliha, liik-liha, pittšiliha, razvaliha, sigaliha

liika Kõ Lu J (Kett. K) liikõ Lu liik J-Tsv. liikᴀ Ku, g liigaa ~ liikaa J
1. adj., subst liigne, üleliigne, liig- | vn лишний, излишний, чрезмерный
J liik entši pereᴢ, liik kulu liigne inimene peres, liigne kulu
J köühes taloz liika suut verrõta jõka suu palass vaeses talus näägutatakse liigset suud iga suutäie pärast
Kett. meill ed viskaa liikaa luzikkaa suhõõ meil ei viska (sa) liigset lusikatäit suhu (= meil ei ole toitu raisata)
Lu ep se liika juukki üvvää tee ei see liigne joomine head tee
Kõ ain liigad rahad meneväᴅ aina kulub liialt raha (aina lähevad liigsed rahad)
Lu liikõ juttu on se, ku inemin pajatõʙ rohkaapi, mitä piäʙ liigne jutt on see, kui inimene räägib rohkem kui vaja
J liik hlopott üleliigne askeldamine
J mikä on liik, viskaa menemä mis on üleliigne, (see) viska minema
Lu sitä riissa mill ep piä, se riissa tuõb millõ liigõssi seda asja pole mulle vaja, see asi on mulle üleliigne
K jo jäin liikaa i tüttärilee juba jäin liigseks tütardelegi
K tulin liigassi liikuttajalõ (Al. 48) rl muutusin (tulin) liigseks liigutajale (= emale)
J ühs õli liika üks oli üleliia (üleliigne)
Lu põrsaall on liigõd ampaaᴅ põrsal on liighambad
2. paaritu | vn нечётный
J liik vai paari paaritu või paaris?
3. varu-; lisa- | vn запасной; дополнительный
Lu liikoja seiliä piεtää kanttsiᴢ varupurjesid hoitakse vöörikantsis
J salaa kirstulõ väliss teh́h́ä liik põhjõ salakirstule tehakse vahel lisapõhi (= kahekordne põhi, salapõhi)
■
J tälle kazvo sihe kõhtaa liika liha, kuza õli lõikattu talle kasvas sinna kohta liigliha, kust oli lõigatud (= opereeritud)
Lu liika sooli pimesool
J liigõd ivusõᴅ parukas
J üväss inimizess kõnsait eväd nõsa liikaa juttua heast inimesest ei räägita kunagi tühja juttu
J liikaa tetšemä liiga tegema (= solvama, ülekohut tegema).
Vt. ka liikõin

läätiä Lu Li J-Tsv., g läätiä J
1. vastik; läppunud, kopitanud | vn противный; затхлый
J kuza taloz ebõ siivoa, siäll on läätiä haisu riheᴢ kus majas ei ole puhtust, seal on vastik hais toas
2. lääge, maitsetu, imal | vn приторный, безвкусный
Li taitšinamarja on mokoma tuima, läätiä magesõstar on niisugune mage, lääge
Li läätiä, eb õlõ makkia epku soolõin (on) maitsetu, ei ole magus ega soolane.
Vt. ka lääkää

maku K-Ahl. L P M Lu J I (Kõ), g maguu P Lu J mağguu M
1. maitse | vn вкус
M ai ku tuima on, bõõ miltissäid mak̆kua oi kui mage (on), pole mingi(sugus)t maitset
Lu haisu üvä i maku üvä on lõhn on hea ja maitse on hea
Lu jõka taloz on õma maku piimäll igas talus on piimal oma maitse
M näväd eb õltu nii valkõaᴅ, no magulta õltii makuzad javoᴅ see ei olnud nii valge, kuid maitselt oli maitsev jahu
M puu võtab en̆neesee, a tarelka eb võta; täm on semperässä üvä, etti eb muuna mak̆kua puu võtab (= imab) endasse, aga taldrik ei võta; ta on (kurkide vajutisena) sellepärast hea, et (ta) ei muuda (= ei riku kurkide) maitset
M soolaa pannaz mak̆kua möö soola pannakse (toidusse) maitse järgi
Lu rooppaa teh́h́ää piimääkaa, piimässä i veessä, i võita pannaa magussi putru tehakse piimaga, piimast ja veest, ja võid pannakse maitseks
Lu soolaa maku on leiväl leival on soola maitse
Lu kuumutõtaa tšivi varissi, pannaa katagaa õhsijee päälle i taki·m put́o·m võtap kehnoo maguu poiᴢ kuumutatakse kivi kuumaks, pannakse kadakaokste peale ja sel viisil võtab (hautamine puunõult) halva maitse ära
M väntšelä maku vänge maitse
Lu prot́i·vnõi maku vastik maitse
2. maitselisand (valmistatavatesse toitudesse maitseks lisatav toiduaine, harilikult koor, või, taimeõli, pekk, rasv või muu rasvaine) | vn вкусовая надбавка (обычно добавляется сметана, масло, сало и пр.)
Lu maamunat tšihutõtaa, koori võtõtaa poiᴢ, leikotaa peenissi paloissi, pannaa makkua sekkaa, sis se on maamunalohko; maku on koorõ ja või kartulid keedetakse, kooritakse (koor võetakse ära), lõigutakse väikesteks tükkideks, pannakse maitselisandit sekka, siis see on kartuliroog; maitselisand(id) on hapukoor ja või
■
M ai ku täm aizõb üväle magulõ oi kui hästi see lõhnab!
Vt. ka maisti

miikkulapäivä Lu nigulapäev (6. XII) | vn Николин день
miikkulapäivä meil kutsuttii tšerikkopühäpäivä; piettii nellä päivää püh́h́ää; tšihutõttii olutta jõka taloᴢ, nellä päivää guĺatattii ja omat tšäütii võõraziiᴢ nigulapäeva peeti (kutsuti) meil kirikupühaks; peeti neli päeva püha; igas talus pruuliti õlut; neli päeva pidutseti ja sugulased käisid võõrusel

murhõ Lu Li J-Tsv. murhe Lu Li murõ Lu J, g murhõõ ~ murhõ J murhee Lu murrõõ Lu murõ J mure | vn горе, забота
Lu lahzõd on peened i murhõd on peenepeᴅ, a lahzõt kazvõtaa suurõssi i murhõt suurõpaᴅ lapsed on väikesed ja mured on väiksemad, aga lapsed kasvavad suureks ja (siis on ka) mured suuremad
Lu ain tämä on omijee murhejeekaa temal on alati omad mured (tema on alati oma muredega)
Lu tänävä milta mentii murhet kõik poiᴢ täna kadusid kõik mu mured ära (= täna sain ma kõigist muredest lahti)
Lu tšellä nii ep kuulu ku emää süämel se murhõ kedagi ei puuduta see nii(võrd) kui ema südant, see mure
J kõns jumal pääseb minu kazess murõss millal jumal päästab mind sellest murest!
Lu maailmaa murõ, što jumal eb antanu rahvaa mukkaa, eb antanut tervee, anti vaivazõõ maailmatu mure, et jumal ei andnud teistetaolist (= normaalset last), ei andnud terve(t), andis vigase
Lu sell ko on murhe elo küll sellel on raske (murerohke) elu!
Lu kõikil eväd õõ ühellaajõzõd murheᴅ kõigil ei ole ühesugused mured
Lu nätšümöitöö on murhe mure on nähtamatu
Li ohto gooŕaa näimmä, ohto murhõtta näimmä küllalt häda nägime, küllalt muret nägime
J emä on taloz oolõ ja murhõ kantõjõ ema on majas hoole ja mure kandja
J vähäko tämä om murhaa kantõnnu üli kõikkiiss kas ta on vähe muret tundnud kõigi pärast!
J kõikkiiss po siä piäd murhõtt sa muretsed ka kõigi eest!
Li jäi minuu kaglaa murhessi jäi minu kaela mureks
J murõssi (~ murhõssi) võttõma (enda) mureks võtma
Lu näd on annõttu minuu murheessi näe, on jäetud (antud) minu mureks
J juumõri mehe peräss naim pääsi murhõ joodiku mehe pärast on naine (alatasa) mures

möö² Kett. K P M Kõ S Lu J vdjI I müö K U L P M Kõ mǜö Po müü K Lu Li Ra J I Ku
1. mööda, piki | vn по, вдоль
I teetä möö meeʙ läheb mööda teed
L tämä sõvvab vettä müö ta sõuab mööda vett
Lu jõvikkaal on pitšäᴅ varrõd ja hoikaᴅ, tämä kazvoʙ maata müü jõhvikal on pikad ja peened varred, ta kasvab maadligi (maad mööda)
I risit tehtii uhsia müü ristid tehti uste peale
Lu roznošikat tšäütii tšülijä müü müümäs kõikkõlaiss tavaraa rändkaupmehed käisid külasid mööda kõiksugust kaupa müümas
J ińemized ettsiväd appia doχtorii müü inimesed otsivad abi arstide käest (arste mööda)
K lahzõd eliväd lidnoita müö, sinne i jäiväᴅ lapsed elasid linnades (linnu mööda laiali) ja sinna jäidki
L siltaa müö ovad luuᴅ luud on põrandal (põrandat mööda laiali)
Kõ mõnikkaaᴅ mehet parrat püssüä korsazivaᴅ nurkkõi möö mõned mehed, habemed püsti, norskasid nurki mööda
2. vastu, mööda | vn по
K potšitõttii, annõttii viinaata i õlutta, i niskaa müö annõttii, ku tahoᴅ kostitati, anti viina ja õlut, ja (ka) vastu kukalt anti, kui tahad
I jalkoloilla annõttii paŋkõjõõ müü i vesi valaujõ maalõõ (pulmakomme:) anti (= löödi) jalgadega vastu pangesid ja vesi valgus maha
K tämä võtti tširvee i lööp sitä sammass möö ta võttis kirve ja lööb vastu seda posti
Kõ koira kraappi seinää möö koer kraapis seina (mööda)
3. järgi, järele, mööda, kohaselt, vastavalt | vn по, согласно (чему-либо)
M sis pantii soolaa mak̆kua möö siis pandi maitse järgi soola
P jumal anti mind́jaa meeltä möö jumal andis meelepärase minia (andis minia meele järele)
Lu tämä sai entä müü tehä ta sai oma tahtmise järgi teha
I kase harttšu eb õlg [= õlõg] min̆nua müü see toit ei ole mulle meele järele
L õpõta entäz müö õpeta enese järgi
Kõ suvi meep talvõa möö suvi käib (= suve ennustatakse) talve järgi
Lu kantoa müü i võsa vs kännu järgi on ka võsu (= käbi ei kuku kännust kaugele)
M meessä müö i hattu vs mehe järgi on ka müts
M tunnõd linnuu laulua müö vs lindu tunned laulust
P miε näin silmii müö, etti tämä petteleʙ ma nägin silmadest, et ta valetab
M äältä möö õtsiʙ hääle järgi otsib
P sis kerääjät kõikk sõisozivad äärezä räätüä müö kõrval seisid siis kõik kerjused reas
Lu utšit́eĺa tšäi süümäᴢ škoĺńikkojõõ taloz voorua müü, ni ku karjušši voorolla on kooliõpetaja käis söömas õpilaste kodudes (talu(de)s) kordamööda, nii nagu karjus käib korda (on korral)
K karjušši tšäüs ümpär karjaa päivää möö karjus käis ümber karja päripäeva
■ M postia möö lähätän saadan posti teel; P tšäsii müö saatõttii deŋgoi käest kätte saadeti raha (edasi); (noomeniga liitunult | vn в составе композиты:) P satsaakaa sõittii, päätämüö rad́d́ottii rl. {s}-ga (= tuurataoline riist) sõditi, vastu pead raiuti.
Vt. ka möi, möötää, müütele, müüteli, müütällä

nii¹ K R L P M Kõ S Ja Po Lu Li Ra J I Ku ni Kett. K L P Kõ Lu Li J I Ku niiɢ vdjI
1. nii(viisi), nõnda; nii(võrd), nii (väga); nii (kui), nii (nagu) | vn так, таким образом; до того, что; так, как и
M noorikõllõõ pantii kolpotško päh̆hee ja täm̆mää piti nii tšävvä õm̆maa iää noorikule pandi (abielunaise) tanu pähe ja nii pidi ta käima (kogu) oma eluaja
L kui nii kuidas nii?
L i nii tulitši ja nõnda juhtuski
Lu miä tätä nii peltšään, en tõhi suuta avata ma kardan teda nii (väga), (et) ei julge suud(ki) avada
J uguritsaᴅ nii märänessi tänävoonna mennää hoduusõõ kurgid lähevad tänavu nii viletsasti kasvama
P eväd nävä õlõ nii üväᴅ, kui siε tšiitäᴅ ei nad ole nii head, kui sina kiidad
K tõin viskaap kõvii, ni etti naappa rikkauʙ mõni viskab (raha nii) kõvasti, et kauss puruneb
Lu kumpa koira haukuʙ, se nii tšiiree ep purõ vs koer, kes haugub, see nii ruttu ei pure
Lu utšit́eĺa tšäi süümäᴢ škoĺńikkojõ taloz voorua müü, ni ku karjušši voorolla on kooliõpetaja käis söömas õpilaste taludes kordamööda, nii kui karjus korda käib (on korral)
P nii samaa i tüttärikkoi piti tšüsüä mõizanikkaa niisama tuli tüdrukutelgi küsida mõisnikult (luba)
J no nii viittä i lõppuvid [= lõppuzivad] med́d́e pulmõᴅ noh, niiviisi lõppesidki meie pulmad
J nii viisii niiviisi
M nii kaugaa ajõltii, kui jo tuli valmiissi niikaua aeti (= äestati hobustega), ku(n)i (põld) sai juba valmis
J nii järestää ~ nii ättšissää otsekohe
J nii mokomõin niisugune; samasugune
Li nii samalain niisamasugune
K nii samotta niisama, niisamuti
J nii ja kanni ~ M nii ja nii nii ja naa
2. nii, umbes | vn так, около
Lu tämä õli tõisiikaa nii pool tunnia ta oli teistega umbes pool tundi
3. niisama (ilma milletagi), paljalt | vn просто так, без (чего-либо)
M i nii piimää jootii ka niisama (ilma milletagi) joodi piima
4. niisama (muidu, tasuta) | vn так, даром, бесплатно
M seĺd́inikka nii antõ rosolaa heeringakaupmees andis soolvett niisama (muidu)
5. jaa, jah | vn так, да
M nii on vad́d́aa tšeelell da {n.} on (= tähendab) vadja keeles jah
J siä tuõt kotto. nii kas sa tuled koju? – Jah
Lu nii, tänävä pühä jah, täna on püha
6. ja, ning | vn и
L tultii nii kolizõttii tuldi ja kolistati
Kõ hullu siε õõᴅ, nii hullu jääᴅ hull sa oled ja hulluks jääd
J meni naapurii, nii juttõõʙ: tõsi ontši, jotti on domovikka läks naabri juurde ning ütleb: tõsi ongi, et on (olemas) majavaim
7. siis, nii; nii(pea) kui | vn то; тогда; как только
L ko t tunnõ, nii miä õpõtan kui sa ei oska, siis ma õpetan
M pezit silmäᴅ, nii järkiä piti ilata pää (kui) pesid silmad (puhtaks), siis kohe tuli pea korda seada
Ku kai tahot t́śiitää, ni kiiree vana leeᴅ vs kui (kõike) tahad teada, siis jääd ruttu vanaks
Lu kana tahob autumaa, ni sis pannaa (kui) kana tahab hauduma (minna), siis pannakse
Lu ku toorõõ algoo paad ahjoo, ni va piśś, pisizeʙ kui toore halu paned ahju, nii vaid viss! visiseb
Lu eläd nii õppõõd ain (kuni) elad, nii aina õpid
J nii ku vähäizee viivähti aika, nii tuli nältšä. õmmaa aikaa piäp süüvvä nii kui (söögi)aeg veidi viibis, nii tuli nälg. Omal (= kindlal) ajal tuleb süüa
8. sellepärast | vn поэтому
Po eb uzgottu, nii mentii vaattamaa ei usutud, sellepärast mindi vaatama
9. nii ... kui ka; (kuidas) ... nii (ka) | vn как ... так и; (так) ... как (и)
Lu nii lammas karjaᴢ, nii lehmä karjaᴢ, ain vooro õli nii lambakarjas kui ka lehmakarjas, ikka oli (karja)kord
J süntükoo sinu tahtos nii taivaaza kui maa päälä (Must. 156) sündigu sinu tahtmine nii taevas kui (ka) maa peal
J sulaizõssi vahti kui õmijee, ni i võõrajõõ päälee lahkelt vaatas nii omade kui ka võõraste peale.
Vt. ka niin, niinon, niiviisii, nintaa, näi

ooli K M J uoli P (K U) ùoli Po hooli Lu Ra, g oolõõ J uolyõ P hoolõõ Lu mure, hool | vn горе, забота
J suurõss oolõss jäi nii pahaizõssi niku irmutuᴢ suurest murest jäi nii kõhnaks nagu hirmutis
Lu tšell on paĺĺo hoolta, leep halli pää kellel on palju muret, (sellel) läheb pea halliks
P bõlõ med́d́ee uoli nõisa uomniiz ülieᴢ pole meie mure hommikul üles tõusta
K a kalat-tsiilla kazvatitta, uolõtta minua makautitta, a nüd menen suurõõ uolõõsõõ võõraa taluosõõ rl (pulmaitkust:) aga saiadega kasvatasite (mind), lasksite mul muretult (mureta) magada, aga nüüd lähen suure mure sisse võõrasse tallu
Lu kõikk ne hoolõd viskaa mettsää kõik need mured viska metsa
M ep saa tõizõlõ inehmizele nii paĺĺo antaa oolta ei tohi teisele inimesele nii palju muret valmistada
Ra ebõõ tšiirettä tšivelle, epko hoolta ummarõllõ sel võõnoizõl ei ole kiiret (käsi)kivile ega hoolt uhmrile sel venimusel
J emä on taloz oolõ ja murhõ kantõjõ ema on talus hoolitseja ja muretseja (hoole ja mure kandja)
J kann oolt õmass peress hoolitse (kanna hoolt) oma pere eest
J piä oolt enes kõhtaa hoolitse (pea hoolt) enese eest
P siz grižaa t́at́a võtti tämää õmaa uolyõ alaa siis võttis Griša isa ta oma hoole alla
P miä õlõn poigaa uolyõ all ma olen poja hoole all
■
Po piε õmmaa ùolta ole hool(ik)as
M täältä meni poika vällää, nõisi elämää üv̆vii, õmall oolõll siit läks poeg ära, hakkas hästi elama, iseseisvalt

oonõ Kett. K M Lu Li Ra J (Len.) uonõ L P (K) oonõh Kett. (J-Must.) oonõᴢ (M Kõ S Ja) hoone Ku Г̧уоне Pal₂, g oonõõ Kett. M Lu Li Ra J uonõõ K uonyõ K L P
1. maja, elumaja; hoone, ehitis | vn дом, жильё; здание
J kase med́d́ee oonõ i ratiᴢ mitottii i risavoitõttii see meie elumaja ja ait mõõdeti (üle) ja joonistati (üles)
Lu se on tämä koto, oonõ see on tema maja, elumaja
Lu oonõõᴢ, jõka taloz onõ domovikka majas, igas talus on majahaldjas
J katsõõb, epko näü kuza oonõht(a), kuhõ nõissa ookaamaa (Must. 144) vaatab (ringi), kas ei paista kusagil maja, kuhu heita puhkama
L meni kõm kõrtaa ümpär uonõtta käis kolm korda ümber maja
Lu petäzikko on oonõõ takan männik on maja taga
L vassõn uonõ uus (elu)maja
M oonõõ panõmiin väike pidu esimeste palgiridade paneku puhul
P õli ühz rikaz mieᴢ, tämä tetši suurõd uonyõᴅ oli üks rikas mees, ta ehitas (tegi) suured hooned
J laob enellez oonõit paasi tšivess laob endale hooneid paekivist
Li oonõõt tšiiree märkenestii, .. a siis kallisõttii oonõõᴅ hooned pehkisid kiiresti, .. aga siis pandi hoonetele uued aluspalgid
2. tuba, ruum | vn комната, помещение
Len. pojo meep ooneesee (Len. 209) poiss läheb tuppa
M sitä oonõtta kutsuttii kammari seda ruumi nimetati kambriks (= küttekoldeta toaks)
■ (liitunult järgneva adverbiga в составе композиты:) J elka häülüga oontakann ärge kolage maja taga!
Vt. ka sammal-oonõ

paassa: paassõ J paass J-Tsv., g paasaa J
1. lihavõtted | vn пасха
paass tuõp pääle, a meill i liha haisua-tši bõõ taloᴢ lihavõtted tulevad peale, aga meil pole liha haisugi majas
2. suvisted, nelipühad | vn троица
piäb olutt keittää, paassõ tuõʙ peab õlut pruulima, nelipühad tulevad

pala Kett. Ränk K R L P M Kõ Lu Li Ra J I (Ja-Len.) Па́ллае Ii-reg₁, g palaa P Kõ Lu Li Ra J pal̆laa M Kõ I pala J-Tsv. tükk, pala | vn кусок, отрезок
M laa miä aukkaan pal̆laa õunaa las ma hammustan tüki õuna
J jää murtus peeneissi paloissi jää murdus väikesteks tükkideks
M a nüt niittü jagõttii suuriise palolaisee (Len. 256) aga nüüd jagati heinamaa suurteks tükkideks
J talopoiga maad on kõlmõs palaᴢ talupoja maad on kolmes (põllu)tükis
Li meni kahtõõ pallaa läks pooleks (läks kaheks tükiks)
M suuri pala suu revitäp, peeni külläizen piäʙ vs suur pala rebib suu (= suur tükk ajab suu lõhki), väike peab küllasena
Kõ viili viŋkujaa palaata ja tõizõõ palaa piiragaa rl lõika pala sealiha (vinguja pala) ja teine pala pirukat
Li minuza on muru meessä, no pala on poikaa (väikesekasvuline, kuid tubli ja julge mees enese kohta:) minus on raas meest, kuid pala (= suur jagu) on poissi
I kaŋkaa pala tükk lõuendit
Lu lumõõ palaᴅ lumepallid
J köühes taloz liika suut verrõta jõka suu palass vaeses talus näägutatakse liigset suud iga suutäie pärast
J suu pala maiuspala
■
Kõ eittään vähäkkõizõ, palat panõn räätua möö heidan vähekese(ks) pikali, lasen leiba luusse (panen palad ritta).
Vt. ka esipala, jääpala, klazipala, leivää-pala, meltopala, omenapala, paasipala, puu-pala, šyžgaa-pala

pedro¹ K Ra J põdro P peedro I, g pedroo Ra J = pädrä
J pedro õli, ikä taloz õli olutt tšeitettü (kui) peetripäev oli, (siis) oli igas talus õlut pruulitud

peremeeᴢ M Kõ Lu Li Ra J (I) pere-meeᴢ J peremieᴢ P peremeᴢ Lu peremies ~ perremees ~ perremess Kr = peremmeeᴢ
1.
J pere-mees taloz on esi-eläjä peremees on talus pea(mees)
Lu peremeez ja treŋki tšäütii parvõs saunaᴢ peremees ja sulane käisid koos saunas
M meil sik̆koo ep kaitsõttu, jõka peremeeᴢ piti kotonn meil sigu ei karjatatud, iga peremees pidas (neid) kodus
P peremiez võtab jürtšüobraazaa tšätie i valab naappaasyõ svätoit vettä peremees võtab püha Jüri ikooni kätte ja valab nappa pühitsetud (püha) vett
M peremeeᴢ nõis tšehspaikalõõ peremees jäi keskele (keskpaika)
J ühsitši eb või kahta peremeessä kuunõlla (Must. 156) üksiti ei saa (ei või) kahte peremeest kuulata (= teenida)
Lu kabatšikka õli ize peremeeᴢ i torguitti kõrtsmik oli ise peremees ja kauples
2.
Li mettsänikka õli metsää peremeeᴢ {m.} oli metshaldjas (metsa haldjas)
Li õvvõõ peremeeᴢ (sise)õuehaldjas

pomiŋkoᴅ ~ pomitkoᴅ Lu pl. = pomiŋka
Lu siinä taloz on koolluᴅ, tänävä avvõtaa i leeväᴅ pomitkoᴅ seal talus on surnu, täna maetakse ja tulevad peied
Lu perrää autamizõõ piεttii pomitkoᴅ pärast matmist peeti peied
Lu pomitkoil õli kutsuttu koko suku ja naapuriᴅ peietele oli kutsutud kogu suguvõsa ja naabrid
Lu siis ko n pomitkoᴅ, ep piε laulaa lavvaa takann kui on peied, siis ei tohi laulda laua taga
Lu kalmoll vätši kutsutaa pomitkoill kalmistul kutsutakse rahvas peietele

posuda J posuᴅ J-Tsv., g posudaa: posuda J (toidu)nõu, -nõud | vn посуда
sevvert taloz i posuda ku laatko da pata niipalju nõusid majas ongi kui kauss ja pott
posud on ilattu lavvõlt lautolõ nõud on koristatud laualt riiulile

provornoi J-Tsv., g provornoi J nobe, käbe, kärme | vn проворный
med́d́ee taloz jõka entši om provornoi meie talus on iga hing (= inimene) kärme

puhasuᴢ Lu Li J-Tsv., g puhasuhsõõ: puhasusõõ Lu J puhtus, kord | vn чистота, порядок
Lu piäp siivotõ, siiz on puhasuᴢ tuleb koristada, siis on puhtus (majas)
Lu siin taloz eb õõ puhasussa seal talus ei ole korda
Lu kõvassi puhasussa pittää (tuleb) kõvasti puhtust pidada.
Vt. ka puhisuᴢ, puhtuᴢ

pulmarääto K-Al. M pulmakorraldus, pulmaolukord, -sagin | vn порядок свадьбы; свадебный обряд
K kõik pajattaas pulmarääto, kui õlla da parapõissi tehä aźźad (Al. 21) räägitakse (arutatakse) kogu pulmakorraldus läbi (= lepitakse pulmakorralduse osas kokku), kuidas olla ja paremini teha (= korraldada) asju
M kummas taloz ovat pulmaᴅ, siiᴢ juõllaz nii: sinne emmä mee, siäl on pulmarääto millises talus on pulmad, siis öeldakse nii: sinna (me) ei lähe (segama), seal on pulmasagin

päre Kett. K-Ahl. L M S Lu Li Ra J Ku (P) päreh vdjI I (Ma) päŕeh I Пирĭи Tum., g päree Lu Ra J pärie P pär̆ree M pärree Lu Li Ku peerg, pilbas | vn лучина, щеп(к)а, дранка
Ra pärettä põlõtõttii, lamppia eb õlluᴅ peergu põletati, lampi polnud
Lu päre põli taloᴢ, seinää õli tehtü ravvõssa mokoma aarikko peerg põles tares, seina oli tehtud rauast niisugune hark (= peerupiht, pilak)
Lu ühee inemizee piti vahtia pärettä i tulta, ain vajõltaa üks inimene pidi valvama peergu ja tuld, aina vahetama (peergu pilakus)
J pärette tšizgota petäjess, kuuzõss i aavõss peergu kistakse männist, kuusest ja haavast
J vakad õltii päress tehtü korvid olid peer(g)u(de)st tehtud
Ra päress tehtii mõrraᴅ peer(g)u(de)st tehti mõrrad
Lu kattoa katetaa pärreel katust kaetakse pilbastega
J päree butška peerukimp
Lu päre vakaᴅ peergkorvid.
Vt. ka katto-päre, kuusipäre, lasapäre, petäjäpäre, sütütüspäre, tuli-päre, vakkapäre
Vt. ka pirtalõ

rattsõzii J-Tsv. = rattsaa
siin taloz oŋ hitoo elämizeᴅ: nain ajab rattsõzii mehee seĺĺeᴢ selles talus on kuradi (vilets) elu: naine sõidab ratsa mehe seljas
lähemme rattsõzii sõidame (läheme) ratsa

rääto Ränk K L P M Kõ Lu Li J I rεäto L ŕääto Kett. K M Lu J I (K-Al.), g rääoo M J räävoo M räävvoo Lu
1. rida | vn ряд
J terve rääto puit on lastu maalõ terve rida puid on langetatud maha
J sińakõllõ on õmmõltu kõlmõlt räätoa t́eśomkõd ala pihikseelikule on õmmeldud kolm rida (ääris)paelu alla
M kõik tšived õllaz ühez rääoᴢ, niku isutattu kõik kivid on ühes reas, nagu istutatud
J sõtamehet seissa kahõz rääoᴢ sõdurid seisavad kahes reas
M issuumma kõikii räätoo istume kõik ritta
I vätši räätua seisõ rahvas seisis reas
J kapusaa taimõd on isutõttu räätoa müü kapsataimed on istutatud rida mööda
Kõ kat̆too esimein rääto on tehtü jarviroogossa, tõinõ rääto on tehtü rüizõlgõssa (õlg)katuse esimene rida on tehtud pilliroost, teine rida on tehtud rukkiõlgedest
M tõkutin silmää i pilazin rääoo lasksin silma (vardalt) maha ja rikkusin (kudumis)rea
Kõ eittään vähäkkõizõõ, palat panõn räätua möö heidan vähekese pikali, lasen leiba luusse (panen palad ritta)
2. kiht; jagu | vn слой
J veelko se mahup kassee lännikkoo tšümme räätoa ugurittsa kas sellesse lännikusse mahub veel kümme kihti kurke?
Lu inemin ku viskõᴢ, kerkiäpi mikä õli, akana, se jäi litši viskajaa, tõin ŕääto jäi perä rüiᴢ, kõlmõttomaa ŕäätoo jäi paraᴢ rüiᴢ, päärüiᴢ kui inimene tuulas (vilja), (siis) mis oli kergem, agan, see jäi tuulaja ligi, teise jakku (teise ritta) jäi halvem rukis (pärarukis), kolmandasse jakku jäi parim rukis, pearukis
3. kord, järjekord | vn очередь, черёд
M kase on minuu rääto sakata karttija see on (nüüd) minu kord kaarte segada
M tuli rääto kunikkaa tüttärellee tuli järjekord kuningatütre kätte
J ann toomuziit kõikkiilõ räätoa müü anna külakosti kõigile järgemööda
4. kord | vn порядок
J kassen taloz on üvä rääto selles talus on hea kord
J laizga peremmehe taloᴢ ebõõ räätoa laisa peremehe talus ei ole korda
■
M lugõʙ, a ep saa räätua loeb, aga ei saa selgust
K sõta ŕääto tuli tuli sõda (sõjaaeg).
Vt. ka pulmarääto, rihirääto, õvvirääto, ülirääto
Vt. ka räät́śᴜ̈, räätä, räätö, räätü

suku Kett. K R-Eur. R-Reg. L P M Kõ S Po Lu Li J I Ku, g suguu Lu Li Ra J I
1. suguselts, sugulased, sugulane; suguvõsa, sugu | vn родные, родственники, родственник; родня
P taas suku oŋ kõikk kogoᴢ taas on kogu suguvõsa koos
K süömät pantii lavvalõõ, suku kutsõttii toidud pandi lauale, suguvõsa kutsuti (sööma)
Po kõikk suku kutsuttii pominoittamaa kogu suguvõsa kutsuti surnut mälestama
R muu suku maitee tuli, velljeni vesitee tuli (Eur. 43) muu suguselts tuli maitsi, mu vend tuli vesitsi
I suk̆kua müü tšäüb noorikkõ, kutsup pulmõlõõ pruut käib sugulasi mööda, kutsub pulma
Lu ženiχa meni omaa suguukaa noorikkaa võttamaa peigmees läks oma suguseltsiga mõrsjale järele (mõrsjat võtma)
Lu poigaa suku õli tütöö taloz ohtogoossaa poisi sugulased olid tüdruku talus õhtuni
L suur suku siunaz õnnõa suur suguselts soovis õnne
Li naizõõ suku i mehee suku tõin tõissa kutsutaa laŋgoᴅ naise sugulased ja mehe sugulased kutsuvad teineteist langud(eks)
Lu bõllu minuu sukkua (ta) ei olnud minu suguvõsast
Lu kui sukkaa [sic!] bõllu, võõraat tultii talkoossõõ kui sugulasi polnud, tulid võõrad talgutele
Lu mill on suur suku, on paĺĺo sukkua mul on suur suguvõsa, on palju sugulasi
J veriin suku veresugulane
Li meil on siin ühs suku, kõikk mennää gorbaa meil on siin üks suguvõsa, kõik jäävad küüru
Lu miä menin mokomaa sukkuu mehel ma läksin niisugusesse suguvõssa mehele
J tšenee sukkua õõᴅ kelle sugulane (kelle sugu ~ soost sa) oled?
K kasõ staruχ on üvä dai sukua see vanaeit on hea ja ka (veel) sugulane (= meie sugu)
Lu se on võõraᴢ, a se on suku see on võõras, aga see on sugulane
Li tämä mill on sukkua emää poolõssa ta on mulle ema poolt sugulane
J maamaa pooltaa tämä om meile suku ema poolt on ta meile sugulane
P sukulaisii kõhtaa juollass: tämä on med́d́ee sukua sugulas(t)e kohta öeldakse: ta on meie sugu (~ meie soost)
2. sugupool, sugu | vn род, пол
J nais suku naine, naissoost
J mees suku mees, meessoost
3. (sugu)põlv | vn поколение
J noor suku noored, noorsugu
J vana suku vanarahvas, vanad
4. tõug, liik, sugu; tõuloom | vn порода; племенное животное
Lu tämä on muniva kana, üvvää sukkua see on muneja kana, head tõugu
Lu lehmää suku meneb eteeᴢ (selle) lehma tõug (sugu) edeneb (läheb edasi)
Lu lähtemä jätetää suguss mullikas jäetakse tõuloomaks
M teill on õhva müütävä sugussi teil on õhv tõuloomaks müüa
■
J sukkua tetšemä sugulaseks saama, kosima
J suguss sukkuu jäämä põlvest põlve (kestma) jääma.
Vt. ka erisuku, jätüs-suku, noorsuku, poikasuku, vassassuku
Vt. ka sukulainõ, sukuperä

škoĺnikka M Lu škoĺńikka (Lu) škoĺńikk J-Tsv. Школьника Tum., g škoĺnikaa Lu škoĺńikaa J koolilaps, õpilane | vn школьник, школьница
M škoĺnik-ka esimeizell vootta meni škoulua koolilaps läks esimest aastat kooli
Lu utšit́eĺa tšäi süümäᴢ škoĺńikkojõõ taloz voorua müü, niku karjušši voorolla on kooliõpetaja käis söömas õpilaste (talu)pere(de)s kordamööda, nii kui karjus(ki) (söögi)korral on

talo Kett. K R L P M S Lu Li Ra J I Ku (Kõ Ja-Len. V-Len. Ma), g taloo K P Lu Li Ra J taluo P
1. talu; talumajapidamine; talupere | vn усадьба; крестьянское хозяйство; крестьянская семья
P tšüläzä õli kõlmõss tšümmeness kui neĺĺäätšümmeniessaa taloi külas oli kolmkümmend kuni nelikümmend (neljakümneni) talu(sid)
J talo on oonõõd i vara, kõig üheᴢ talu on hooned ja vara, kõik koos
Lu talo peremmees tšäütäp talloa talu peremees juhib talu
Lu talo on vaaris piettü talu on korras hoitud
Li meill bõõ taloll nimmiε meil pole talul nime
M riiga võd bõllu ühelee talolõõ, kõm, nellä tallua kõik tapõttii üheᴢ rehi ei olnud ju ühe talu jaoks, kolm, neli talu, kõik peksid (reht) koos
M rikkauz izze tal̆loosõõ ep tuõ, piäp tehä paĺĺo töötä rikkus ise tallu ei tule, tuleb teha palju tööd
Lu suuris taloloiz õli kõlmõd lehmää i nellä suurtes taludes oli kolm lehma (või) ka neli
P miε õlin ühes talos treŋkin ma olin ühes talus sulaseks
Lu eezepii jõka taloll õli kanevoo vanasti oli igal talul kanepit
J keräjät tšäütii talossa talloosõõ kerjused käisid talust tallu
Kõ õmpõliaᴅ tšäütii taloja möö, õtsittii töötä rätsepad käisid talusid mööda, otsisid tööd
J suurõ vaivaka piäp taloa ülell suure vaevaga peab talu üleval
Lu talo on annõttu rendil talu on rendile antud
Lu joožikka taloz on ku katti, puhasap talloa iirissä siil on talus nagu kass, puhastab talu hiirtest
J taloo meeᴢ talumees, talupoeg
J taloo vätši talu pererahvas
2. majapidamine | vn хозяйство
Lu mill on ühs elämä taloᴢ mul on üks kariloom majapidamises
Lu meijjee tšüläz oŋ kahõs talos vaa mesisampaaᴅ meie külas on vaid kahes majapidamises mesipuud
3. maja | vn дом
Li kumpa talo on kõlmõttõmas paikkaa, sitä nõsõtaa siᴢ, siz eb nõizõ nurizõmmaa ennää (palk)maja, mis on kolmandas kohas (üles laotud), seda siis tõstetakse (nurgast), siis ei hakka käsi enam kidisema (= siis ei teki nari)
Lu tšell õli talo, maata eb õllu, se õli pobuli kellel oli maja, maad ei olnud, see oli pops
J jürü ampu taloo välk lõi majja
Ku äärimäin talo pahepaa kättä äärmine maja vasakut kätt
Lu tämää talo on märännü tema maja on vilets
■
K siell õlivad issu taloᴅ seal olid istjatsed.
Vt. ka issutalo, isuta-talo, pulmatalo

tetšejä P M Ra tetšejõ J-Tsv. tetšijä K-Al. tetšiä K-Salm₁, g tetšejää J tegija, valmistaja | vn изготовитель, производитель; мастер (своего дела)
J tüü tetšejõ töötegija
M rattaa tetšejä ratassepp
Ra bõllud õmas taloz ruhipuu tettšeiᴅ [sic!] polnud oma majas kirstutegijaid
P se tulõp tulõõ tetšejä, saamma saunaa lämmittäjää rl sellest tuleb tuletegija, saame saunakütja.
Vt. ka tüü-tetšejä

tolkku M Kõ Lu J (K-Ahl. Li I Ku), g tolkuu Lu J
1. mõistus, taip, aru(saamine), tolk | vn толк, разумение, понимание; J jõka tüüt piäp teha tolkukaa iga tööd peab mõistusega tegema; J täll bõõ milläiss-tši tolkkua tal pole mingisugust aru (peas); Kõ izze saatta tolkkua ise (ju) saate (asjast) aru; M täm on kõikkinaa vähämeelelin, ühskõik täm ep saa mit̆täit tolkkua ta on päris rumal, niikuinii ei saa ta midagi aru; Kõ tolkkua saan, pajattaa en või (teie keelest) aru saan, (aga) rääkida ei oska; Lu se ep saa ävüssä tolkkua, tämä ep tää, mikä se on äpü tema ei saa (üldse) aru südametunnistusest, ta ei tea, mis on südametunnistus; M emmä täätännü mit̆tää tširjolaissa tolkkua (lapsena) me ei saanud raamatutest midagi aru; J võtab tolkkua (Must. 185) (ta) saab aru; J koira võtab aisust [< aisuss?] tolkkua (Must. 168) koer tunneb lõhnast (ära) (= saab lõhna järgi aru)
2. kasu, mõte, tolk | vn польза, смысл, толк
K linnulta evät saa mitäitä tolkkua, lintu vaitas laulab puuza (Ahl. 120) linnust ei saa nad mingit kasu, lind ainult laulab puu otsas
Lu tämä tüüss ebõ tolkkua, nigu siglõl vettä kantaa tema tööst ei ole (mingit) tolku, nagu sõelaga vett kanda
M mih̆́h́ee siε teet kasta aźźaa, ku sinuss bõõ tolkkua miks sa teed seda tööd (asja), kui sinust pole tolku
M mõnikaz inehmin ain suv̆vaab ruttaa, a enessä tolkkua eb õõ mõni inimene armastab kiirustada, aga enesest ei ole tolku
Lu kase tüü on aigaa veettemin, kui kaugaa nii müü teemme, ain ilma tolkkua see töö on ajaviitmine: kui kaua me ka ei teeks, ikka pole sellest tolku
3. kord | vn порядок
Lu kassin taloᴢ eb õõ tolkkua siin talus ei ole korda
Ku nain ko om peremmeeᴢ, nii tolkkua eb oo kui naine on peremees, siis korda ei ole
■
L kui pappi libo lappolain tuli vassaa, tolkkua eb liennü kui preester või nõid tuli vastu, (siis) ei tulnud midagi head

tšentšä Kett. K-Ahl. K-Set. L P M Po Lu Li Ra J I vdjI (R-Reg. R-Lön. Ke) tšentše Pi Ke J tšentš J-Tsv. keŋḱä Ku, g tšennä K-Set. P M Lu Li J tšennεä P tšennä ~ tšeńńää ~ tšeńńä J keŋgää Ku, pl kenged Kr
1. jalats, jalanõu | vn обувь
J tuli kõrt nii köühüᴢ, jot taloz ep sõppa, epko tšentšä tuli kord niisugune vaesus, et majas (polnud) ei rõivaid ega jalanõusid
P kunni pari saap kokuosyõ, sinni tontti tšümmee paria tšentšii kulutaʙ kk kuni paar saab kokku, seni kulutab kurat kümme paari kingi
Li a tšentšä täll õli õma, .. a va sõpa õli tšülää aga jalanõud olid tal (karjasel) omad, .. aga ainult rõivad olid küla poolt (antud)
J tšeńńed ahissõvaᴅ jalatsid pigistavad
Ra miä hülkän (riisun) tšennäd vällää jalgõss ma võtan jalatsid jalast ära
Lu vahva tšentšä piäb õlla ku on roojakas tee tugev jalanõu peab olema, kui on porine tee
Li miä oijjan sõppaa i tšentšää ma hoian rõivaid ja jalanõusid
J talvõll ilm tšentšiit evät häülü talvel ilma jalanõudeta ei käida
Lu soomõõ tšennäᴅ soome sussid
J tšeńńä pagl jalatsi pael
2. (kodutehtud pehme nahast säärsaabas, säärik | vn самодельный мягкий сапог с голенищем); Lu tšennäd on, mitä on koton õmmõltu tš-d on (need saapad), mis on kodus õmmeldud
Lu tšentšiä peettää ilma koblukkojee i koblukkojeekaa peettää kantakse ilma kontsadeta ja (ka) kontsadega säärsaapaid kantakse
Li naizill õltii tšennäd lühhie varsieekaa naistel olid pehmed saapad lühikeste säärtega
Lu tököttii i ültšee razvaa pantii, võijõttii, sis tšentšä eb jäättünü tökatit ja hülgerasva pandi, määriti, siis säärik ei jäätunud
Lu vazikkaa nahgass sain tšennää põhjaᴅ vasikanahast sain sääriku tallad
Lu kalanikaa tšennäᴅ kalurisaapad
Lu tšennää varrõᴅ saapasääred
3. pastel; viisk | vn поршень; постол; лапоть
M ku einää löötii, siz õltii tšentšiläiᴢ, tšennäd õlivad juhissa kui heina niideti, siis oldi pasteldes, pastlad olid juhtnahast
Lu meill aina õlti tšennäd nahgassa meil olid ikka nahast pastlad
P sis pannass vana tšentšä tällie sarviisyõ siis pannakse vana pastel talle (= lehmale) sarvi (sarvede külge)
M vari vassõzõt tšennäd õltii olid uhiuued pastlad
J paglõizõt tšenneᴅ paeltega pastlad
M nahka tšennäᴅ pastlad
P miä annan vassõzõt tohoo tšennäᴅ ma annan uued tohtviisud
M tšennää paglaᴅ, nahgassa tehtii, opõzõõ nahgassa vai lehmää nahgassa pastla paelad, (need) tehti nahast, hobusenahast või lehmanahast
M tšennää aazaᴅ (kõrvaᴅ), miz̆zee läpi lütšätäs pagla pastla aasad (~ hormad), mille läbi lükitakse pael.
Vt. ka jalkatšentšä, karvatšentšä, meritšentšä, nahkatšentšä, niinitšentšä, paglatšentšä, rautakeŋkä, tohotšentšä, tšeritšentšä, ummis-tšentšä, varsitšentšä
Vt. ka tšentšimüᴢ

tšihuttaa K U L P M Kõ S Ja-Len. Po Lu Li J (V) tšihutta J-Tsv. tšihuttaaɢ I kiwuttaa (Kr) Чи́гутта Pal₂ K-reg₂ Цигутта Pal₂ Ци́гутта Ii-reg₁, pr tšihutan K U P M Lu tšihutõn J tšihut̆taa I kiwutan Kr, imperf tšihutin Lu J keeta; (õlut) pruulida, (viina, tõrva) ajada | vn варить, гнать (варить) пиво, курить (вино, смолу)
I miä tšihut̆taa lih̆haakaa suppia ma keedan lihasuppi
Lu ku tšihuttaa murjaa muna, haijjuuʙ, a vesikõᴢ muna eb haijju kui keeta muredat kartulit, (siis see) mureneb, aga vesine kartul ei murene
P enipεän sis tšihutõttii kanaa munaᴅ lihavõttepühal, siis keedeti kanamune
P ku tšihutad nii näe mid ilozad niku maakii kukkaaᴅ kui (vähke) keedad, siis, näe, mis(sugused) ilusad, nagu mooniõied
V kõik tšihutõttii ahjoza kõik keedeti ahjus
P d́eda meni tšüntämää, a baba jäi kotuo d́edalyõ süvvää tšihuttamaa taat läks kündma, aga eit jäi koju taadile süüa keetma
Lu tšen sitä tahoʙ, ku tämä on tšihuttanu sigaa rookaa kes seda tahab, kui ta on keetnud halba sööki (seasööki)
J vett tšihutõta tulõll, a rauta – tulõᴢ vett keedetakse tulel, aga rauda – tules
P perennain juttõõʙ, etti suolaa tšihuttaa bõlõ vaja perenaine ütleb, et soola pole vaja keeta
M sorsõõ sööttääs leivällä, omenoil tšihutattuil parte söödetakse leivaga, keedetud kartulitega
L tšihutõttu vesi keedetud vesi
M õlutta tšihutattii kotonna jõka taloᴢ õlut pruuliti kodus igas talus
K siin õli meil vinaku·rnei, viina tšihutõttii (Mäg. 139) siin oli meil viinaköök, aeti viina
Ja kui meil tõrvaa tšihutaas (= tšihuttaaᴢ) (Len. 252) kuidas meil tõrva aetakse
■
P tämä tšihutab ampait ta heidab nalja

utšiteĺa J-Tsv. utšit́eĺa M Lu Li utšitela ~ utšittela Lu-Len. utšiteĺä Lu utšitteĺä M utšeteliä P, g utšiteĺaa J utšiteĺää Lu kooliõpetaja | vn учитель
Lu utšit́eĺa tšäi süümäᴢ škoĺńikkojõõ taloz voorua müü õpetaja käis söömas õpilaste talu(d)es kordamööda
Lu utšiteĺa pani põlvillaa kolkkaa kooliõpetaja pani (õpilasi) põlvili nurka

vaa¹ K R-Lön. L P M Kõ-Len. Lu Li Ra J Ku va M Kõ Lu Li J I ainult, aga, vaid, üksnes | vn только, лишь
Lu kuiva alko ep se pisize, praksab vaa kuiv halg, see ei visise (põledes), praksub ainult
Li viileä saab õlla va tšezällä vai tševväällä, a talvõlla on vaa tšülmä ja pakkain jahe saab olla vaid suvel või kevadel, aga talvel on ainult külm ja pakane
Li tšüläzä eb õõ noorta kansaa, ain vaa koollaa maal (külas) ei ole noori inimesi (noort rahvast), ikka ainult surrakse
Lu meijjee tšüläz oŋ kahõs taloᴢ vaa mesisampaaᴅ meie külas on ainult kahes majapidamises mesipuud
Li rihi õli siivõttu üvässi, vaa maad õltii pesemättä maja oli hästi koristatud, ainult põrandad olid pesemata
Li suvvaamizõssa innoomisõõssaa on ühs harkkamuᴢ vaa vs armastusest vihkamiseni on ainult üks samm
Lu miε tšäün kottoo vaa makkaamaᴢ ma käin kodus vaid magamas
Lu tämä entää va suvvaaʙ ta armastab ainult ennast
Lu em miε väzü, ku va siε ei ma väsi, kui ainult sina (ei väsi)
J kui va tuli soojõ, nii puud nõisti podžgõlõõ ajama kui aga tuli soojus, nii hakkasid puud pungi ajama
M möö vaa paamma tantsua meie aga lõhume tantsida.
Vt. ka vaan, vai², vain, vait², vaitaᴢ, vaitiä, vaitõ, vaitõn, vaitõᴢ

ved́ K U L P M Kõ S Lu J I veᴅ R L P M J I Ku ved K-Ahl. K-Al. M-Set. vet K-Al. R-Lön. võᴅ M ju, ometi | vn ведь
L ved́ miε õlõn kunikaa tütär ma olen ju kuninga tütar
Kõ elä rämize, ved́ miε sin̆nua en peltšää ära karju, ma sind ju ei karda
M riiga võd bõllu ühelee talolõõ rehi polnud ju ühe talu jaoks
K ved́ jõka taloz on domovikka igas majas on ju majahaldjas
Lu piti ved́ lahsii heitütellä lapsi pidi ju hirmutama

verrata M verrõt J-Tsv., pr vertaan J, imperf vertazin: vertõzin J etteheiteid teha, näägutada | vn укорять, укорить, попрекать, попрекнуть, обвинять
J köühes taloz liika suut verrõta jõka suu palass vaeses talus näägutatakse liigset suud iga suutäie pärast
J niku koira elo: jõgass leivä palass verrõta nagu koera elu: iga leivapala pärast tehakse etteheiteid

ävitä M Kõ Ra (K L U P Lu) hävitä (P M Kõ) hävitäɢ I, pr äviäʙ M äv̆viäʙ M Kõ, imperf ävizi U äviᴢ M Ra ävviiᴢ Lu kaduda, hävida, raisku minna | vn исчезать, теряться, пропадать, гибнуть
L tämä hävizi med́d́e väliss ta kadus meie vahelt ära
Kõ lehmä äv̆viäʙ lehm kaob ära
M äviᴢ, niku maanal̆laa meni kadus, nagu maa alla vajus
Kõ meill õli opõn ävinnü meil oli hobune kadunud
Ra ühes taloz dobra äviᴢ, a tõisõs lisäüᴢ ühes talus vara kadus (= vähenes), aga teises suurenes (lisandus)
M paha voima ävis kõrraᴢ kuri vaim kadus korraga ära
Lu tavotti lüüvve domovikkaa, i domovikk ävvüᴢ (Mäg. 200) (ta) üritas lüüa majahaldjat, ja majahaldjas kadus
I kuhõõ tämä hävije kuhu ta kadus?
P tämä on ted́d́ee väliz hävinnüᴅ ta on teie vahel kadunud (= ta ei tea, kummaga tegemist teha)
M kase õikõa silmä äviᴢ see parem silm kaotas nägemise
U ńää ku menjää voon ävizi kagra vaat, kuidas möödunud aastal kaer hävis
P tämä on ävinnüd ińehmiin tema on kadunud (= raisku läinud) inimene.
Vt. ka ävinessä, ävisä, äviüssä

üvä Len. Kett. K R L P M Kõ S Ja V Lu Li Ra J vdjI I Kr (Po) üüvä P üvää Lu üvä(h) J-Tsv. hüvä Ku (Kõ) üvid ~ ühwe ~ üwi ~ üwwi ~ öwe Kr Ю́вэ K-reg₂ Юве ~ Гю́вя́ ~ Гю́вэ Pal₂ Гю̂ве Pal₁ Ю́ве ~ Гю́вэ́ ~ Гю́ве Ii-reg₁ Юва Tum., g üvää K P M Lu J üv̆vää M vdjI I hüvää Ku hea | vn хороший, прекрасный
Lu täll on üvä süä, tämä on üvä inemin, täll paganutta eb õõ tal on hea süda, ta on hea inimene, temas tigedust ei ole
M täll õli liika üvä ääli tal oli väga hea hääl
L ku uodokeinna on tuiska, lieb üvä leipävuosi kui eudokiapäeval on tuisk, tuleb hea vilja-aasta
Kõ tšihutattii üvviä söömiä keedeti häid toite
Lu lõhi on üvä kala lõhe on hea (= maitsev) kala
Lu egliine päivä õli vihmakaᴢ, a tänävä on üvä ilma eilne päev oli vihmane, aga täna on hea (= ilus) ilm
Lu nät pani üvää koo, niku dvorttsa näed ehitas toreda (hea) maja, nagu lossi
Po suku sõvõtaz üvviisee sõppõisõõ sugulased rõivastuvad headesse rõivastesse
Lu valitsõ enelee üvä tüü vali endale hea (= meeldiv) töö
Lu üvä tuuli tugev (hea) tuul
M õzralõõ pantii üvä valo odrale pandi tugev sõnnik
Li taloz on üvä sopu majas on hea läbisaamine
M sõittõlussa üv̆vää ep tuõ riiust ei tule head
M malinaa tšai on üvä tšülmässi vaarikatee on hea külmetuse puhul
Lu üvissä üvä inemin väga hea inimene
M kui tultii tõisõõ tal̆loo, nii annõttii üv̆vää päivää kui tuldi teise tallu, siis öeldi tere päevast
P üvää uomnikkoa tere hommikust!
Lu üvvää ohtogoa tere õhtust!
Lu üvvää üütä head ööd!
Lu soovin üvvää uutta vootta soovin head uut aastat!
Lu elä soovi kehnoa, a soovi üvvää ära soovi halba, aga soovi head
Lu soovin üvvää tervüttä soovin head tervist!
M üv̆vää aikaa (hüvastijätt:) head aega!
Lu võttagaa üvässi, õlkaa üväᴅ võtke heaks, olge head (vastus tänamisele pärast sööki)
Lu õõ nii üvä ole nii hea!
Li miä sillõ tahon üvvää ma tahan (= soovin) sulle head
K nõita võisi tehä üvää i paskaa nõid võis teha head ja halba
L tahto üvännä õlla tahtis hea olla
Lu tuli üväl õttsa heale tuli lõpp
■
M miä juttõõn sillõõ üv̆vää meeltä ma rõõmustan sind
M ai ku miä sain üv̆vää meeltä oi, kuidas ma rõõmustasin
P sis tulimma kõikii kotuosyõ üviiz mielii tulime kõik koju hea tujuga
M lahs nii õli üvil mieliä, kõig silmäd nõistii tšiiltaama lapsel oli nii hea meel, silmad hakkasid lausa särama
M võtti üv̆vii meelii vassaa (ta) võttis hea meelega vastu
Lu üvässä päässä nõiz itkõmaa, eb mittäiᴅ õlluᴅ heast peast hakkas nutma, midagi ei olnud
J eli tämä üvää aigaa ta elas kaua
Ku meni hüvää maa läks hea (tüki) maad (hulga maad)
J sai üvää saunaa sai hea sauna (= keretäie, peapesu).
Vt. ka lumi-üvä