[VOT] Vadja keele sõnaraamat

aluᴢ P M Kõ Lu Li J I alus K-Ahl. J-Must. (Kett.) Алусь Pal₂, g aluhsõõ (Kett. K-Ahl. P) alussõõ M Lu alusõõ Lu J alusõ J aluzõõ Lu
1. alus, alune | vn основание, подоснование (подмышка и т. д.)
M puinõ ahjoo aluᴢ puust ahjualus (endisaegsetel ahjudel)
Lu ku üüll on kehno pään aluᴢ, nõizõp kagla soonia vaivattamaa kui öösel on halb peaalune, hakkavad kaelasooned valutama
I kuhjaa alus tehtii tehti kuhjaalus
M uhzõõ aluᴢ uksealune (ukseesine toas)
M sillaa aluᴢ põrandaalune, kelder
Kett. makausõn aluhsia voodialuseid
M alkoit vartõ õli kat̆too aluᴢ küttepuude jaoks oli katusealune
M kainaloo aluᴢ ~ Lu kainan aluᴢ kaenlaalune
M põlvõõ aluᴢ põlveõnnal
M lõugaa aluᴢ lõuaalune
P ajab rintoi aluhsõᴅ ajab rindealuse täis
M vatsaa alussõᴅ (lamba) kõhualused villad
M min̆nua ämmä sõittõli: aitojee aluᴢ mind sõimas ämm aiaaluseks
M siεl on nen̆nää alus paraʙ seal on ninaesine (= toit) parem
J alus poduška aluskott
2. purjelaev; purjepaat | vn парусное судно; парусная лодка
Lu aluz on seilijekaa laivõ; alussia ennää eb õõ {a.} on purjedega laev; purjelaevu enam ei ole
Lu aluz isuʙ süväl laev istub sügavalt (vees)
Lu aluz on koko seiliᴢ laev on täispurjes
Li miä en õõ õllu ümper venneite enku alussiitõ mul ei ole olnud tegemist paatide ega purjelaevadega (= ma pole olnud mere- ega kalamees)
Lu piεp tšässiikaa etezii tõmmata alussa tuleb purjepaati käsitsi edasi tõmmata
Lu teimme seili alussijõ tegime purjelaevu
Lu suurõõ meree aluᴢ avamerepurjelaev
Lu rant aluᴢ rannasõidupurjelaev
Lu alusõõ seilid õsõttii valmiiᴅ purjelaeva purjed osteti valmid
J alusõõ nenä laeva nina
Lu alusõõ laita laeva laid (küljelaud)
3. vooder | vn подкладка
M rivad õltii pelssemiikaa kuottu, a kaŋkain aluz õli sääremähised olid kangaspuudega kootud, aga linane vooder oli
M naisii hattu tehäᴢ, pannaz vatu alussõõkaa tehakse naistemüts, pannakse (alla) vatt voodriga
J pinžõkõll šolkkõin aluᴢ pintsakul on siidvooder
M atlassi aluᴢ atlassvooder
4. (põranda) alustala, tala | vn балка, переводина
K perä-seinä on põdraa-luinee, tšültši-seinä tšünnä-puinee, aluhset anee-pajuiset (Ahl. 724) rl (toa) tagasein on põdraluust, külgsein künnapuust, alustalad hanepajust.
Vt. ka ahinaluᴢ, ahjonaluᴢ, akkunaluᴢ, arinaluᴢ, jalka-aluᴢ, kaglanaluᴢ, kailanaluᴢ, kainaluᴢ, kainalo-aluᴢ, kainaloo-aluᴢ, kainanaluᴢ, kainoloaluᴢ, kainonaluᴢ, katto-aluᴢ, kaukaa-meri-aluᴢ, kooaluᴢ, kurkuualuᴢ, lumõnaluᴢ, purjõaluᴢ, puu-aluᴢ, päänaluᴢ, ranta-aluᴢ, riigaaluᴢ, rintonalusõᴅ, seilialuᴢ, sillaa-aluᴢ, tšehs-aluᴢ, vatsannaluᴢ
Vt. ka naluᴢ

braatšina M bratšina Ränk Ja-Len., hrl pl braatšinaᴅ K L Kõ I braattšinaᴅ (I) bratšinaᴅ Kõ brattšinaᴅ (M Kõ)
1. küla ühispidu | vn братчина
M braatšina õli guĺäńje mokoma, guĺaitõttii vätši, tšihutõttii õlutta, jürtšinnä braatšinaa piettii küla ühispidu oli niisugune pidu, rahvas pidutses, pruuliti õlut, pidu peeti jüripäeval
Kõ kupoĺo kaivo õli, siεl kupoĺonn tšäütii, õlutta jootii; braatšinat siεl peettii jaanikaev oli, seal käidi jaanipäeval, joodi õlut; külapidu peeti seal
Kõ iiljan brattšinoita peettii niin: korjattii kahstšümmet kopeikkaa heŋgest [= heŋgess], õsõttii linassia [= linnassia], õlutta keitettii (Len. 221) eliapäeval peeti külapidu nii: korjati igalt inimeselt kakskümmend kopikat, osteti linnaseid, pruuliti õlut
I noori vätši pitiväd braatšinoi noorrahvas pidas külapidu
2. meeste külakonnapidu | vn братчина (для мужчин)
L minuu isä viel tšäüsi braatšinoiza minu isa käis veel külakonnapeol
K mehill õlivad braatšinaᴅ. viinaa jeivaᴅ, zakuskoi tehtii. ühes taloz õlivaᴅ. koko tšülä õli ühezä meestel oli külakonnapidu. Viina jõid, suupistet tehti. Ühes talus olid. Kogu küla oli üheskoos

elävältää M Lu Ku elävältεä L elävältä·ä P eläveltää J-Tsv. elävältä R-Lön. = elokkaaltaa
Lu võtin jänesee poigaa elävältää tšiin võtsin jänesepoja elusalt kinni
M kala õsõttii elävältää kala osteti elusalt
J ved jo kõns oŋ koollu, a unõz näin niku vot eläveltää juba ammu on surnud, aga unes nägin (teda), vaat nagu elusana

gasnittsa P M I gasnitsa K-Ahl. gastintsa (Po) gosnitsa (Ja-Len.) gostinttsa Po (Lu) gost́inttsa (J-Tsv.), hrl pl gasnitsaᴅ Al. M I (K-Ahl. P) gastintsaᴅ Po gosnitsaᴅ (Ja-Len.) gostintsaᴅ Po Lu
1. külakost (enamasti maiustused) | vn гостинец; гостинцы
P millõõ tõi d́eda gasnittsoi mulle tõi vanaisa külakosti
M veettä toomussõᴅ, gasnitsaᴅ viite külakosti
I miä mee võõrazii, võt̆taa gasnitsaᴅ kaasa, annaa näitä lahsiloilõ ma lähen võõrusele, võtan külakosti (= maiustusi) kaasa, annan neid lastele
2. rahaline või naturaalne hüvitus | vn денежная или натуральная компенсация
J karjušillõ annõta gost́intsõssi kahs-kõlmõd lina pääsemä karjusele antakse naturaaltasuks kaks-kolm linapunti
M herra antõ gasnitsaa rah̆hoo mõisahärra andis hüvituseks raha
3. maiustused | vn лакомства
M õsõttii gasnittsoi osteti maiustusi
I kane entiiᴢ gasnitsaᴅ õlivaᴅ: prännikaᴅ i lid́entsaᴅ need olid endisaegsed maiustused: präänikud ja siirupikompvekid
I miä tah̆hoo kõrjataɢ gasnitsaᴅ lahsiloilta poiᴢ ma tahan maiustused laste eest ära peita
Po joulunn tuotii jolka, ripusattii gostintsaᴅ jõuludeks toodi kuusk, riputati maiustused (otsa)

juvva Kett. vdjL K L P M Kõ S Po J (R U Ja Ku) juuvva P Ke M Lu Li J (Ra) juuvvõ J juuva Ra juua M-Set. juuaɢ I jooaɢ vdjI I Ювва Tum. Ювва Pal₂ Ю́вва K-reg₂ Iоакъ Pal₂ Îoakъ Ii-reg₁, pr joon K M S Lu J-Must. juon P Kõ jùon Po juun Lu Li Ra J juu vdjI john Kr, imperf jõin K U L P M Kõ Po Li J jõi I jein K U P M Ja Lu Li join K Lu Ra Ku
1. juua | vn пить, выпить
P miä janoss jõin tervee kruužgaa vettä ma jõin janu pärast terve kruusi(täie) vett
P elä sültšie iezaikaa kaivuosyõ, tulõb vettä juuvva vs ära sülga enneaegu kaevu, (sealt) tuleb (veel) vett juua
K ai ko millõ juvva janotaʙ oi küll mul on janu!
I viiʙ tällee süüäs sinneɢ da juuaɢ viib talle sinna süüa ja juua
P ko lieneb vihaa viinaa juoja da b lie leivää tuoja rl (ema itkust tütre pulmapäeva hommikul:) kui temast saab viha viina jooja ja ei saa leiva toojat
K punaa jootii blagoveš́t́š́enn paastumaarjapäeval joodi puna (= punast veini)
M mõni suv̆vaab juuvva uusia munnõõ mõni armastab juua tooreid mune
Lu ärtšä müütii i tõinõ õsõttii, siz juutii liidgõᴅ härg müüdi ja teine osteti, siis joodi liigud
Lu juutii tubakaᴅ pühitseti kihlust, joodi kihlaviina
J juup tervessi joob terviseks
K juokaa tervüüzessi (Al. 30) jooge terviseks!
K terve juvva, laŋko i vävü (Al. 13) (joome teie) terviseks, lang ja väimees!
K tere juvva teilee (Al. 34) teie terviseks!
2. (viina) juua, purjutada | vn выпивать, пьянствовать, напиваться
Li kabakka, enne õli, siäl tšäütii juumaᴢ kõrts, ennemalt oli, seal käidi joomas
J kui va saap polutška, nii algõb juuvvõ kui vaid saab palga (kätte), nii hakkab jooma
J kõig õllõiz üvä, ku va tämä ep jõisõiz nii kõvassi kõik oleks hea, kui ta (= poeg) ainult ei jooks nii kõvasti
J juuvvaa pikariittaa joovad napsiklaaside kaupa
J holostoi on juunnud ene umalaa noormees on enese purju joonud
J sõtamees jõi ene vešolahsi (Must. 147) soldat jõi enese lõbusaks
J iimnikkoill on ene purussi juunnu nimepäeval on enese maani täis joonud
3. maha juua | vn пропивать, пропить
Lu meijjee tšüläz on paĺĺo juumarättejä, kummad juuvat kõig rahaᴅ, juuvat štanad jalgassa i kõik sõvat päält meie külas on palju joomareid, kes joovad maha kogu raha, joovad püksid jalast ja kõik rõivad seljast
J a rahad jo juutu aga raha(d on) juba maha joodud
■
M iko-lookka jooʙ vettä vikerkaar joob vett (vikerkaar on taevas)

klattšina K M Kõ Lu, g klattšinaa Lu
1. naistepidu | vn складчина (женский праздник)
K naisiill õli klattšina: viinaa õsõttii, munõi veetii, munavõita tehtii, leipää õli, söötii ja jootii; kahs kõrtaa vovvõz õli klattšina, jürtšin i kupoĺonn naistel oli (naiste)pidu: viina osteti, mune viidi, munavõid tehti, leiba oli, söödi ja joodi; kaks korda aastas oli naistepidu, jüripäeval ja jaanipäeval
M õlivat klattšinaᴅ, ühed naizõd õlivat klattšinaza olid naistepeod, ainult naised olid (naiste)peol
2. külapidu, kogu küla ühispidu | vn складчина (пиршество всей деревни)
Kõ iiĺää päivä õli klattšina eliapäeval oli külapidu
Lu vätši koppiub ühtee parvõõ i jutõllaa: davai, teemme klattšinaa (küla)rahvas koguneb ühtekokku ja öeldakse: teeme ühispeo
M klattšina õli, kõõs tahottii rahad ühtee panna i juuvva ühispidu oli (siis), kui taheti rahad kokku panna ja juua

kofta M Kõ Lu koft J-Tsv., g koftaa M Lu J (naiste)jakk, pluus; kampsun | vn кофта
M emäle õsõttii sarafana koftaakaa emale osteti sarafan (koos) jakiga
M kuttsuas kofta i kuttsuas kamaĺka (naistejakki) kutsutakse {k.} ja kutsutakse {k.}
Kõ sääl om plat́jaᴅ, koftaᴅ, ühezä kõik on ehteeᴅ seal on kleidid, jakid, kõik üheskoos on peorõivad
J õmpõõ koftõlõ kruužõvõd ala õmble pluusile pitsid alla
M per̆rää pes̆sua meni aivo kok̆koo kofta pesus (pärast pesu) läks kampsun päris kokku.
Vt. ka kauhta

kopittaa Set. K L P M Kõ S Lu Li Ra J kopitta J-Tsv. kopittaaɢ I, pr kopitan Set. K P M Lu Li Ra J kopitõn J, imperf kopitin Set. P M Lu Li J korjata, (kokku) koguda (ka impers) | vn собирать, собрать, копить, накопить
Lu koivuu pupuškaa kopitõttii, pantii viinaa sekkaa kasepungi korjati, pandi viina sisse (sekka)
Lu menimmä gribbaa kopittamaa läksime seeni korjama
Li mee kopita katikõssõ, teemmä tulõõ mine korja kuivi oksi, teeme tule (üles)
Lu tšimolaizõd eläväd mesisampaaᴢ, kopittavad mettä mesilased elavad mesipuus, koguvad mett
L esimeizell enipäivεä tullass munõi kopittamaa esimesel lihavõttepühal tullakse mune korjama
Kõ rah̆haa kopitattii i õsõttii linnahsia koguti raha ja osteti linnaseid
I kaijee või kopitaᴅ lännikkoo selle või kogud lännikusse
Lu kuhõõ kopitab lumõõ, sitä jutõllaa haŋki kuhu koguneb lumi (kogub lume), selle kohta öeldakse hang
M tällee piäp kopittaa ram̆moa, etti kazvaizivad luud i lihaᴅ ta peab koguma rammu, et kasvaksid luud ja liha(d)
P kopita õmad aźźaᴅ korja oma asjad kokku
Lu kopitõttii suku kõik koguti terve suguselts kokku
L leivää murut kopitõttii dai süötii leivaraasud koguti kokku ja söödi ära
■
Lu kahtõõtšümmettä vootõõssaa elittä, meelt ep kopittanuᴅ kahekümneaastaseks (kahekümnenda aastani) elasite, mõistust ei kogunud (pähe)
M kopita meeltä ole mõistlik!
Vt. ka korjata, kovittaa, kõrjata²

korjata M Kõ S Ja-Len. Po J Ku (K-Ahl.) korjataɢ I, pr korjaan K M Kõ S Po J korjaa I, imperf korjazin M Kõ J
1. korjata, koguda | vn собирать, собрать
Po nùorikko pühib maata i ain korjaab rahhoi (pulmakomme:) noorik pühib põrandat ja aina korjab raha(sid)
Ku repo hüppäs päältᴀ̈ vällää, korjaz ne kai hailiᴅ (muinasjutust:) rebane hüppas (ree) pealt maha, korjas kõik need räimed (kokku)
M korjaamma maazikkaita korjame maasikaid
J mitä tüü minuu marizikoss tulitta korjaamaa miks te minu marjamaalt korjama tulite?
M papillõõ korjattii võita da mun̆nõ preestrile koguti võid ja mune
2. (üles, kokku) osta | vn скупать, скупить
M varogaa korjattii, torgoftsat korjazivaᴅ kohupiima osteti (üles), kaupmehed ostsid
3. (toitu) lauale panna, lauda katta | vn накрывать, накрыть, собирать, собрать на стол
M miε korjaan süüvvä ma panen toidu lauale
M korjattii zakuskaa pandi suupisted lauale
I sis piti lauta korjataɢ siis tuli laud katta.
Vt. ka kopittaa, kovittaa, kõrjata²

kõlmii K-Ahl. L M Lu Ra J-Tsv. kõlmi J-Tsv. kolm; kolmekaupa | vn три; по три
J kahs kõrta kõlmii tuõp kuus kaks korda kolm on (tuleb kokku) kuus
M tehtii kupoja paĺĺo, saattoi kõlmii nellii (hao)kubusid tehti palju, hunnikuid kolm, neli
M kastralla jõka poolõᴢ kõlmii palikoo, kõlmii kepii (lamba)sõimel on igas küljes kolm pulka, kolm varba
Lu õsõttii miskoi kõlmii, nellii, ühzii osteti kausse kolme-, nelja-, ühekaupa.
Vt. ka kõlmõᴅ, kõlmõõ²

kõrraakaa K P J kõrrakaa J-Tsv.
1. ühe hooga | vn одним взмахом, на одном дыхании
J koira johsi kõrraakaa kottiisõõ koer jooksis ühe hooga koju
2. korrapealt, kohe | vn сразу
P menin müümää, en jõutunud näüttää, ühie kõrraakaa kõikk vietii läksin müüma, ei jõudnud näidata(gi), korrapealt viidi (= osteti) kõik (ära)
3. korraga, äkki | vn вдруг
P ühie kõrraakaa johsi jänez üli tie korraga jooksis jänes üle tee
■
J mizee tähee piäb izee·nellees tehä .. stramua, mokomass pazgass, ühee kõrraakaa juõlla pazgassa, viinassa mispärast peab tegema endale .. häbi niisuguse halva (asja) pärast, lihtsalt öeldes halva pärast, viina pärast.
Vt. ka kõrraza

kõõᴢ Kett. K R P M Kõ S Po Lu J I kyõza P kyõᴢ L P kõs K-Ahl. kõnsa ~ kõnᴢ Lu Ra kõns Lu J kooᴢ J kons Ku Кыгзъ Ii-reg₁ Кыгзь ~ Конза Pal₂ Ко́нза K-reg₂
1. kunas? millal? | vn когда?
K kõõs siä tahod nõisa pulmõita pitämää kunas sa tahad hakata pulmi pidama?
Lu kõnᴢ leeväᴅ meile üväᴅ ilmaᴅ millal tulevad meile ilusad ilmad?
2. adv kunas, millal | vn когда
J tšenni ep tää kõns maailm on alkunnu keegi ei tea, kunas maailm on alguse saanud
P nõisi esimeiss kõrtaa milt tšüsümää, kyõz miä õlõn süntünnü hakkas esimest korda mult küsima, millal ma olen sündinud
Po elä ùottõõ kõõz ämmä nõsõtaʙ (mõrsjat manitseti:) ära oota, millal ämm üles ajab
Lu tšihutattii rooppaa i kallaa, kõns mitä keedeti putru ja kala, millal mida
K kõõz millin päivä mentii mistahes päeval mindi
Ra tulõ hot́ kõnsa tule millal tahes
M täm vähä kõõz on siitiä ta on väga harva (vähe millal) kaine
3. millal .. millal, vahel .. vahel, kord .. kord | vn то .., то ..; когда .., когда ..
Kõ õsõttii linnahsia, kõõs kuĺa, kõõs kahs, kõõs kui osteti linnaseid, millal kuli, millal kaks, millal kuidas (juhtus)
I õzraa kõõz verstattii, kõõs tapõttii priimuzloill otra vahel tallati pahmas, vahel peksti kootidega
Lu meri kõnz on emä, kõnᴢ emintimä vs meri kord on ema, kord võõrasema
P herra antõ kyõs kõm rubĺaa, kyõz viiᴢ härra andis kord kolm rubla, kord viis
4. temp kui | vn когда
L kyõs tämä õmpõli ain laulõ kui ta õmbles, (siis) aina laulis
K kõõz algõn mälehtää, viistõ·ššõmõtta taloa õli kui hakkasin mäletama, (siis) viisteist talu oli
I kõõᴢ miä õl̆lii noori, suvazii tanttsiaɢ kui ma olin noor, (siis) armastasin tantsida
P kunnii tšihutaʙ, ain maissaaʙ, kõõz lavvalõ tuoʙ, siz jo tämä on süönnüᴅ kuni keedab, aina maitseb, kui lauale toob, siis on ta juba söönud
Po sis pominoitattii, kõõz ühesää päivää õli siis mälestati (surnut), kui üheksa päeva oli (surmast möödunud)
5. (mitte) kunagi, (ei) iialgi | vn никогда
K õlen kassenna mõnta vootta, oposia en kõs veelä nähnü (Ahl. 119) olen siin (juba) mitu aastat (olnud), (aga) hobuseid pole (ma) veel kunagi näinud
Lu noottakallaa kõõz eb mitattu noodakala ei mõõdetud kunagi
Lu laizgal eb õõ kõnsa pühäpäivää vs laisal ei ole kunagi pühapäeva
■
J kõns ni ~ kõns ni buit (Tsv.) kunagi.
Vt. ka ko¹, ku, kui, kõnsaa, kõnsaiᴅ, kõrtaiᴅ, kõõzniiᴅ

laafka K-Ahl. P M Kõ Lu Li I (Al. J) laafkõ J-Tsv. lafka Lu I (Al. K-Ahl. Ja-Len.), g laavgaa Al. P M Lu laafkaa Lu J lavgaa Al. K-Ahl. I lafkaa Lu-Must. pood, kauplus | vn лавка, магазин
M laavgass taas siittsaa õsõttii poest osteti taas sitsi
I laafkaa meemmäɢ läheme poodi
M tämä teep töötä laavgaᴢ ta töötab poes
Lu ajõi lafkaa tüvene õposõ (Must. 158) ajas hobuse poe juurde
J laafkaa tavar poekaup.
Vt. ka lihalaafka

laatto Lu J, hrl pl laatoᴅ Lu Ra J = laatta
J paĺĺo mahsõvõd opõizõd laatoll (kui) palju maksavad laadal hobused?
Ra laatod õltii kuza õpõziit õsõttii ja müütii, ja lehmiiᴅ laat oli (see), kus hobuseid osteti ja müüdi, ja lehmi
Lu ühs kõrd vuuvvõz õltii laatod jõgõperäll, i narvaa laattoil tšäütii üks kord aastas oli laat Jõgõperäl, ka Narva laadal käidi
J ajamm laattoilõ sõidame laadale

laattõõᴅ Li pl t = laatta
õpõziita õsõttii narvaa laattõõlta hobuseid osteti Narva laadalt
õltii rakkoveree laattõõll oldi Rakvere laadal

lamppa M I, g lampaa M I lamp | vn лампа
I eb õllul lamppoo, päreh põl̆lii (vanasti) ei olnud lampe, peerg põles
I rihezä on latši, lagõza lamppa ripuʙ toas on lagi, laes ripub lamp
I i sis pantii põlõmaa kase lamppa, i .. kõikkõa rihta müü näütti kase lamppa ja siis pandi see lamp põlema, ja .. kogu tuba (tuba mööda) näitas (= valgustas) see lamp
I süt̆tii lampaa süütasin lambi
I lampaᴅ õsõttii sis jo klasiloikaa siis osteti juba klaasidega lambid
I piäp põlõmaa pannaɢ karassi lamppa petrooleumilamp tuleb põlema panna.
Vt. ka elektra-lamppa
Vt. ka lamppi, lamppu

liitka: liitkõ Li ĺiitkõ J-Tsv., hrl pl liidgaᴅ M Lu J liidgõᴅ Li J ĺiidgõᴅ J liitkõᴅ Li liigud | vn вспрыски, магарыч
Lu ärtšä müütii i tõinõ õsõttii, siz juutii liidgõᴅ (kui) härg müüdi ja teine osteti (asemele), siis joodi liigud
J putõl liitkoi, siz on kalat sinuu pudel liiku (liike), siis on kalad sinu
M möö jo liidgat piimmä (~ jõimma) me pidasime (~ jõime) juba liigud
Li liitkõita juutii joodi liiku(sid)
J jo sinuu linnuu liidgad juutu rl juba sinu, linnu, liigud (on) joodud
J lähemme ĺiitkoilõ läheme liiku (liike) tegema

likopäivä M
1. linaleoaugu puhastamise päev | vn день чистки мочила (ямы для мочки льна)
likopäiväll aj̆jaas kõikk naizõd lik̆kua puhassamaa, õsõttii viinaa, mentii puhasattii liko, a sis tultii guĺattamaa linaleoaugu puhastamise päeval aetakse kõik naised linaleoauku puhastama, osteti viina, mindi puhastati linaleoauk, aga siis tuldi pidutsema
2. pesutiigi puhastamise päev | vn день чистки пральнища (пруда для стирки и полосканья белья)
kõlmõttomall jürtšiä õli likopäivä kaks päeva pärast jüripäeva oli pesutiigi puhastamise päev

makarona Lu (I) makaroon J-Tsv., hrl pl makaronaᴅ I makaronid | vn макароны
Lu makaronassa tšihutõtaa suppia makaronidest keedetakse suppi
I makaronaᴅ õsõttii makaronid osteti

mamka P M, g mamkaa P M amm | vn кормилица, мамка
M meiltä tšäütii petteriisee mamkann, imetättii lahsaa herrolt meilt (= meie külast) käidi Peterburis ammeks, imetati sakste lapsi
M mamkalõõ õsõttii jõka päivä puteli õlutta, etti õl̆lõis enäp piimää ammele osteti iga päev pudel õlut, et oleks rohkem piima

meno K M Lu Li Ra J (R-Reg.), ka pl. -oᴅ M Lu I
1. minek; käik, kulg | vn отъезд, уход; ход
Lu kõik tšiiree tuli meno tuli lausa kiire minek
Lu botsmani katsop parahodaa mennoa pootsman jälgib (= juhib) tööde käiku aurikul
M sluužbaa meno jumalateenistuse käik
2. väljaminek, kulu | vn расход
Lu õli paĺĺo mennua oli palju kulu(sid)
3. asi, lugu; asjandus, värk, tegemine; juhtum; sepitsus, temp, vigur | vn дело, занятие; событие, происшествие; проделка
Li mikä meno siin on mis siin toimub (mis lugu siin on)?
M õltii kehnod menoᴅ olid kehvad lood (= asi oli halb)
M täm on nii tolkutoo inehmin, vertaap sillõ kõig ööttömät-päivättömäd menoᴅ ta on nii arutu inimene, heidab sulle igasuguseid asju ette
M noorrahvaz neitä menoja evät tää (kangakudumise kohta:) noored neid asju ei tea
J voᴅ ii kõittši menoᴅ vaat, ongi kogu lugu
I kõittši menod jo menivät poizõɢ selle asjaga on nüüd korras
M pojoilla õli õma meno poistel olid omad tegemised
M mill on tänän mäŋkovad menoᴅ mul on täna (ainult) pisiasjad (ajada)
Lu nüd on kõik kolhozaa meno, kolhozaa aźźa nüüd on kõik kolhoosi värk
M sitä ain juõltii kaŋgastöözä, kaŋkaa men̆noiza seda öeldi ikka kangatöö juures, kangaasjanduse puhul
M kase on meh̆hii meno, en tää, kui tuõʙ tõtta see on meeste asi, ma ei tea, kuidas on õigesti
M meil eb õõ kala men̆nua meil (sisemaa pool) ei tegelda kala(püügi)ga
M eb õõ meil meri men̆nua meil (sisemaa pool) ei ole merega tegemist
M tšerik̆koo meno kirikuasjandus, kirikuga seotud asjad
J mitä kuulub ted́je tšüllää, ebko õõ mitä uutta menoa mis teie külas kuulda on, kas pole midagi uut juhtunud?
Ra see on kõik viholizõõ menoᴅ see on kõik vanakurja sepitsus
4. komme, tava; kombestik | vn обычай, обряд; обрядность
M meil on üvä meno, etti oomniz var̆raa nõissa üleᴢ meil on hea komme, et hommikul vara tõustakse üles
M veel õltii mokomad menoᴅ, etti saunannaissa üφsnää eb jätettu veel oli selline komme, et sünnitajat (nurganaist) üksi ei jäetud
Lu niku uuz meno ilmauʙ nagu uus komme tekib
K karjaa meno karjaga seotud (uskumuslik) kombestik
Ra ennee kõik jumalaa menookaa tehti ennemalt tehti kõik usukommete (jumala kommete) järgi
5. asi, ese; tööriist | vn вещь, предмет; инструмент
M siäl õsõttii kultazia menoja seal osteti kuldasju
6. toit | vn пища, блюдо
M siεll õltii kõik üväd menoᴅ seal olid kõik head toidud
7. haigus, häda | vn болезнь, беда
Lu lahzõl õli kõvassi meno laps oli väga haige
M rautaroho, täm avitab naisii menolaissa raudrohi, see aitab naistehaiguste puhul
■
Li tänäpä on niku pühä meno, emme tee tüütä täna on nagu püha moodi, me ei tee tööd
J õmad menod õllaa pääl (tal) on menstruatsioon
M varkau menolla varastades, varguse teel
K kui nüd meiĺee jumal avittaisiissi kõikõll üvällä sovulla da menolla kui nüüd jumal annaks meile igati head läbisaamist ja õnne.
Vt. ka artšimeno, hätämeno, javomeno, laiva-meno, linameno, lõŋka-meno, puumeno, pühä-meno, rautameno, siittsa-meno, suurimomeno, suvimenoᴅ, sõittõluzmeno, sõpameno, süükkimeno, talvimenoᴅ, tara-meno, tuluzmenoᴅ, villameno

miska M Lu, g mizgaa M miskaa Lu kauss | vn миска
Lu õsõttii miskoi kõlmii, neĺĺii, ühzii osteti kausse kolme-, nelja-, ühekaupa
Lu kana munaa rikoᴅ, paaᴅ miskaa teed (kana)muna katki, paned kaussi
M suurõd mizgaᴅ suured kausid

nellii L M Lu neli; neljakaupa | vn четыре; по четыре
L braatšinoit piettii kõlmii, nellii, viizii päivii külapidu peeti kolm, neli, viis päeva
M tehtii kupoja paĺĺo, saattoi kõlmii, nellii (hao)kubusid tehti palju, hunnikut (hunnikuid) kolm, neli
Lu õsõttii miskoi kõlmii, nellii ühzii osteti kausse kolme-, nelja-, ühekaupa

no¹ K U L P M Kõ Lu Ra J I Ku noo M nu Kr noh, no | vn ну
K no mentii nävät tõin kõrt võõrazii noh, läksid nad teine kord võõrusele
P no laa miε issuun noh, las ma võtan istet
I no kõittši noh, (ongi) kõik
M no vot sis siunattii noorõᴅ no vaat siis õnnistati noorpaar(i)
L no ka vaatamma tšell juttyõb on enäp voimaa no vaatame õige, kellel, ütleb, on rohkem jõudu
Lu no nii, õsõttii, õsõttii nojah, osteti, osteti
■ (liitunult järgneva adverbiaalse sidesõnaga в составе композиты:) J noku müü kiittsõzimm lõõkull nii ah-hah no kui meie kiikusime kiigel, siis – ahhaa! (= siis alles oli kiigutud).
Vt. ka naa¹, noh, noka, noko, nooᴅ, nõh

nännä P M Kõ Lu Li I (Kett. L Ma) nänne M Lu J (Ra) nänn J-Tsv., g nännää Lu J nännee M Li nän̆nää [sic!] Ma
1. (naise) rind | vn (женская) грудь
P itkuri-laχs enäp nännää imeb mamalt ko vait-tši laχsi nuttur laps imeb emalt rohkem rinda kui vaikne laps
Lu pojokkõizõlõ ain nännää imetettii poisikesele anti aina rinda (imeda)
Lu miä annan lahzõl nännää ma annan lapsele rinda
Lu miε jo võõrotin lahzõõ nännässä poiᴢ ma juba võõrutasin lapse rinnast (ära)
M on naizikko rihezä, a nännät kujal (Len. 267) mõist naine on toas, aga rinnad õues? (– Aampalk)
L nuorikkõ on ilma nänniittä pruudil on madal rind (pruut on ilma rindadeta)
M nännää pää ~ J nännää nuppu rinnanibu
2. nisa (loomal) | vn сосок (у животных)
Li utaraza on nellä nännää udaras on neli nisa
J nänne verte, tõinõ vettä rl nisa verd, teine vett
M mõnikkaal sigal on neĺĺitõššimii nännii, kahstõššimii i tšümmenii i kummal kui mõnel seal on neliteist nisa, kaksteistkümmend ja kümme ja kuidas kellelgi
M neĺĺä meessä ühtee aukkoo kusõvat. lehmää nännät (Set. 18) mõist neli meest kusevad ühte auku? – Lehma nisad
3. lutt | vn соска
Lu nännä laafkass õsõttii lutt osteti poest
■ P M Lu Ra koiraa nännä ~ Lu koira nänne odraiva
I koiraa nännää kakulla lutisattii i annõttii kas kakku koiralõõ odraiva vajutati kakuga ja (siis) anti see kakk koerale.
Vt. ka koiranännä, reziŋka-nännä
Vt. ka nänni, nännü

paĺtoo Kõ (M) paĺtuo P, g paĺtoo M Kõ = paĺtto
Kõ vaataʙ, ripup kaĺidoraz naglas χerraa paĺtoo vaatab: ripub koridoris varnas härra palitu
P siᴢ, sütšüzün õsõttii millyõ saappu-gaᴅ, kauniš tšiutto, vüö, paĺtuo i saappugaᴅ siis sügisel osteti mulle saapad, punane särk, vöö, palitu ja saapad
Kõ leeb naizõlõõ üvä kaglus paĺtoolõõ (sellest rebasest) saab naise(le) palitule hea krae
M miä pantii makaamaa, katõttii spako·ina paĺtool mind pandi magama, kaeti rahulikult palituga
M miä paraikaa purgan van̆naa paĺtoota ma harutan parajasti vana palitut

paska¹ Kett. K L P M Lu Li (Ränk U Ra) pask Kett. J-Tsv., g pazgaa P J
1. pask, kõnek. sitt | vn кал, испражнение, простор. дерьмо
J mitäle kõig lehmed ajõ pazgõlõõ miski ajas kõik lehmad pasale
Lu siä et tää ni paskaa sa ei tea (mitte) sittagi
2. adj., subst halb, paha, vilets; kuri | vn плохой; злой; плохое, зло
J meet siä kazell pazgõll ilmõll mettsä lähed sa selle halva ilmaga metsa?
K õlivad üväd i pazgad altiaaᴅ olid head ja halvad haldjad
J arga opõizõka om pask tšüntä kartliku hobusega on halb künda
P mill on elämine paska mul on elu vilets
P täll on paska silmä tal on kuri silm
K mitä miä sillõ nii paĺĺo paskaa tein että siä minua nõõd lõikkaamaa mida ma sulle nii palju halba tegin, et sa hakkad mind tapma?
K nõita võisi tehä üvää i paskaa nõid võis teha head ja halba
P sein obaχkoi, nõisi millõõ paskaa tetšemää sõin seeni, mul hakkas halb
3. pl räbu, (raua- jne.) puru | vn шлак, лом
M siεll on süed i rav̆vaa pazgaᴅ, paj̆jaa siha on siεll seal on söed ja rauaräbu, (sepa)paja koht on seal
4. kurat, paharet | vn дьявол, чёрт, чертёнок, бес
M kukkõ laulastii, mentii nee pazgad väĺĺää (kui) kukk laulis, (siis) läksid need paharetid välja
■
M pir̆ruu paska õli pahuutta vassaa juudavaik (kõnek. juudasitt) oli (kõige) paha vastu
M pir̆ruu paska õsõttii tšerikossa juudavaiku osteti kirikust
Ku piruu paska juudavaik.
Vt. ka ravvaa-paska
Vt. ka pagana, paganikko, paha, pahain, pahalain, pahamutka, pahan, pahapoika, pahapooli, paharätte, paholain, pahõlainõ, paskapooli, perkele, piru

piiru K L P M (Kõ), g piiruu
1. pidu; peokraam | vn праздник, пир; праздничные кушанья
L räštoganna piettii piirua jõulu ajal peeti pidu
P naizõd menivät piiruusyõ naised läksid peole
K sinne menivät kokoo piiruukaa (nad) läksid sinna kogu peokraamiga
2. peoraha (peo korraldamiseks kogutav raha) | vn складчина (деньги для проведения праздника)
Kõ korjattii piirua, piiruᴅ õlivaᴅ, siz õsõttii viinaa korjati peoraha, (kui) raha oli (koos), siis osteti viina.
Vt. ka piira, piruška, pito¹

plat́je Lu (I), g plat́jee Lu = plat́t́i
Lu naiz-elokkaall õsõttii plat́je naisele (naisterahvale) osteti kleit
I i meilee õmmõltii kaŋkaizõᴅ kane plat́jeᴅ meilegi õmmeldi need linased kleidid

põrzaᴢ Kett. K-Ahl. M Kõ S Lu Li Ra J I põrsaᴢ K-Ahl. põrzõᴢ J-Tsv. porzaᴢ J Ku, g põrsaa Kett. M Kõ Lu Li J põrzaa Lu J porsaa J põrsas | vn поросёнок
J emikko sika tõi paĺĺo põrsai emis tõi palju põrsaid
Li meillä põrzaz eb etene ühtäiᴅ meil põrsas ei edene (= ei kasva, ei kosu) sugugi
Lu siis põrzaz on terve, ku änt on tšikkaraᴢ siis põrsas on terve, kui saba on rõngas
Li põrsaat tootii laattõilt põrsad toodi (= osteti) laatadelt
J elka viŋkuga niku põrsaaᴅ ärge vinguge nagu põrsad!
J põrsaad rökissää põrsad röhivad
J karjõ on suuriõ sikojõ, a tõin on sigaa põrsait rl on kari suuri sigu, aga teine on seapõrsaid.
Vt. ka kullipõrzaᴢ
Vt. ka peensika

savvipilli M savvi-pilli L savipilli Li (M) savi-pilli J savipill (piilupardikujuline savist vilepill) | vn глиняная свистулька (в виде уточки)
M savipilliᴅ, neet tehtii sõmõrulla savipillid, need tehti Sõmerul
M savvipilliᴅ õsõttii lahsalailõ savipillid osteti lastele

seili Lu Li, g seilii Lu Li puri, seil | vn парус
Lu tuuli ko õli mukkaa, siis seili pantii venneell pääll kui tuul oli päri, siis pandi paadile puri peale
Lu aluz on seilijekaa laivõ alus on purjedega laev
Lu vennee seilit kotonn õmmõltii, alusõõ seilid õsõttii valmiiᴅ paadi purjed õmmeldi kodus, purjelaeva purjed osteti valmina (valmistehtuina)
Lu kahs õli suurt seiliä, esiseili ja takaseili oli kaks suurt purje, ees- ja tagapuri
Lu seiliᴅ on tiukall purjed on pingul
Lu ilata seiliᴅ purjed maha võtta
Lu nõsõtaa seilid üleeᴢ tõstetakse purjed üles
Lu õikõa seili neljakandiline puri
Lu kosso seili kliiver-, kahvelpuri
Lu liika seili tagavarapuri
Lu alusõõ seili purjelaeva puri
Lu vennee seili paadi puri
Lu seili nigla purjenõel
Lu seili snaasti taglas
Lu teimme seili alussijõ tegime purjelaevu
Lu aluz on koko seiliᴢ laev on täispurjes
Lu seilill ajjaa purjetada.
Vt. ka ahtõriseili, boomiseili, esiseili, kliiveriseili, taakkaseili, takaseili, toppi-seili, topseli-seili, tormiseili, vööriseili

seldi K-Ahl. M Lu J seĺdi P seĺd́i P M (I) seld́i (I) siĺd́i K, g seldii J seld́ii I heeringas | vn сельдь
I makaronad õsõttii ... praaznikkana, seĺd́iä praaznikkana (endisest elust:) makarone osteti ... püha(de) ajal, heeringat (samuti) püha(de) ajal
K hailia annõttii da siĺd́ia zakuskassi anti silku ja heeringat suupisteks
J maamum piirg seldikaa on õikõõ makuᴢ kartulipirukas heeringaga on väga maitsev
J seldii niisk on liikaa soolõin heeringa niisk on liiga soolane
J nätelii päiviille perennain tšähsi millõõ seldiä puhassaa pühapäeviti käskis perenaine mul heeringaid puhastada
J a tämä ku repäš tšäesse de seldii mordaakaa alki minnua haaŕaa torkkimaa aga tema (= perenaine) kui rebis (heeringa mul) käest ja hakkas heeringa peaga mind näkku torkima
J nõsakk millõ vilgõll seldii tagr tõsta (ometi) mulle kahvliga tükk heeringat
I ainõ süütii seemvõita da seld́ii roossolaa da õunaa da up̆paa da ernehtä da mokomaa süütii (paastu ajal) söödi aina taimeõli ja heeringasoolvett ja kartuleid ja ube ja herneid ja niisugust (toitu) söödi

talopoika K L P M Po Lu Li I (Ja-Len.) talopoik J-Tsv. talupoeg, talumees, talunik | vn крестьянин
Lu tšell õli talo i maa, jutõltii talopoika kellel oli maja ja maa, (selle kohta) öeldi talupoeg
J talopoigõll tšäed on ittšää viĺĺiiᴢ talupojal on käed aina (tööst) rakkus
J see bõõ talopoik, kummõll põlto metsitüʙ see pole (õige) talupoeg, kellel põld kasvab võssa (metsistub)
Lu algod õsõttii talopoigilt halu(puu)d osteti talupoegadelt
Lu pappi ja talopoika mentii suutoo papp ja talupoeg läksid kohtusse
J talopoigaa leipää or raŋkk teeniä talumehe leiba on ränk teenida
J talos piäb õll kõik talopoigaa riisõᴅ talus peavad olema kõik talumehe tööriistad
J talopoiga maad on kõlmõs palaᴢ talupoja maad on kolmes (põllu)tükis
Li talopoigaa ińeehmizeᴅ talupojad
J talopoigaa suku talupojaseisus
J talopoikiiss talupojaseisusest
J talopoigaa poik taluniku poeg

tarksina M, g tarksinaa Torgsin (eri liik kauplusi NSV Liidus 1930ndail aastail, kus defitsiitseid toiduaineid sai osta väärismetallist esemete ja vääriskivide eest) | vn Торгсин (объединение особых магазинов в СССР в 1930-х годах, где дефицитные продукты продавались за изделия из благородных металлов и драгоценные камни)
M targsina õli, siäl õsõttii kultaisia menoja Torgsin oli, seal osteti kuldasju
M mill toožõ õltii kultazõt peltuškaᴅ, per̆rää sõt̆taa õltii nälkä-vuuvvõᴅ, siz miä näväd vein leningradii tarksinaasõõ i siäl vajõltin nävät suurimoi päälee ka mul olid kuldsed kõrvarõngad, pärast sõda olid nälja-aastad, siis ma viisin need Leningradi Torgsini ja seal vahetasin (need) tangude vastu

tšivi Kett. Set. K R L P M Kõ S Po Lu Li Ra J I (vdjL U Ja Ma) kivi Ku keiwi ~ kiwwe ~ kiwwi ~ schkihwi Kr Чи́ви Pal₁ K-reg₂ Ци́ви Pal₁ Ii-reg₁ Ки́ви Pal₁ Чиви Tum., g tšivee M Lu J tšivie L tšiv̆vee M Kõ I tšivvee Po tšive J tšiv̆vii I kivee Ku
1. kivi | vn камень
J issuzin meree tšivellee rl istusin merekivile
I põltoloja puhasõttii tšivilöissä poiᴢ, štop tšivilöjä eb õõsiɢ põlde puhastati kividest, et kive poleks
Kõ tšiväi on paĺĺo kive on palju
M kõik rozoritattii i tšiv̆viä eb jäännü kõik (hooned) lõhuti, kivigi ei jäänud (järele)
Lu vaŋkkurijõõkaa ku ajõtaa tšivviä müü, kõvassi rätizeväᴅ kui vankritega sõidetakse mööda kiviteed (= mööda kive), (siis rattad) põrisevad kõvasti
M põlõnut tšivi murõnõʙ, sitä kuttsuaz rapatšivi põlenud kivi mureneb, seda kutsutakse rabedaks kiviks
M õludaŋko õli kuumõzia tšiv̆vää vartõõ, kõõš tšihutattii õlutta õllehang oli kuumade kivide (tõstmise) jaoks, kui õlut pruuliti
J üvä pöör tšivi piäb õll heenoss liivõss hea käi (käiakivi) peab olema peenikesest liivast
Lu sini tšivi se pannaa ku kraazgataa sõppaa silmakivi (= vaskvitriol), seda tarvitatakse (pannakse siis), kui värvitakse riiet
Lu muilaa tšivi õsõttii seebikivi osteti
J tšive takojõ kiviraiuja
Kõ tšivi koko kivihunnik
Lu tšivi kaĺĺo (kivi)kalju
Lu tšivi looto kari
R tšivi õvvi jäi (pärast tulekahju) jäi järele kividest siseõu (= siseõue kivimüürid)
Lu tšivi süsi kivisüsi
2. tulekivi | vn кремень, огневик
Kõ kokit tulta tšivell lööd tulekiviga tuld
3. pl keris | vn каменка
M saunaa soojaavat tšiviahjoᴅ. tšiväje päälee viskaad vettä, sis tuõp soojaa sauna soojendavad kerised. Kerise peale viskad vett, siis tuleb sooja
Lu vihta kasõttii tšülmäz veez i pantii varijee tšivijee pääl viht kasteti külmas vees (märjaks) ja pandi kuumale kerisele
M Lu saunaa tšiveᴅ sauna keris
4. käsikivi | vn ручные жернова
Ra ebõõ tšiirettä tšivelle, epko hoolta ummarõllõ sel võõnoizõl rl ei ole kiiret käsikivile ega hoolt uhmrile sel venivillemil
J tšiinitti tšivee kõvassi, pani paaγõõ raskaassi rl kinnitas (käsi)kivi kõvaks, pani pae(kivi) raskeks
I kahsi tšiv̆viä õli, i keppi tšehsipaikkaza (käsikivil) oli kaks kivi, ja kepp (= käsipuu) keskpaigas
J lazz linnõsõt tšäsi tšivell jahvata (lase) linnased käsikivil
J mee vähäize pöörütte javo tšiviä mine keeruta natuke käsikivi
5. veskikivi; fig veski | vn жёрнов; мельница
I sis tämä meep tšivilee i javaʙ siis ta läheb veskile ja jahvatab
J müllüü tšivi veskikivi
6. liivapugu, lihasmagu | vn зоб, мускулистый желудок (у птиц)
Lu kanal i kukol on tšivi, mikä javaʙ kanal ja kukel on liivapugu, mis peenendab (jahvatab) toitu
Lu kana tšivi kana liivapugu.
Vt. ka iho-tšivi, javotšivi, kototšivi, lava-tšiveᴅ, liiv-tšivi, luisk-tšivi, maatšivi, munatšivi, paasitšivi, pajatšivi, piitšivi, põltotšivi, pöör-tšivi, rajatšivi, rapatšivi, sala-tšivi, satulatšivi, saunatšiveᴅ, sinitšivi, sõmõrtšivi, tšerištšiveᴅ, tšäsitšivi, tulustšivi, tulõõtšivi
Vt. ka tšiviahjo, tšivikko, tšivilõuka¹, tšivinärä, tšivirõukko

viina K U L M Kõ S Po Lu Li Ra J I (R P Ko Ja-Len.) viinõ J viinᴀ Ku viin J wihna Kr Ви́гина K-reg₂ Pal₂ Ви́гъна Pal₂ Ii-reg₁, g viinaa Lu J viina Lu Ra J viin; vein | vn водка; вино
Lu se inemin ain vaa viinaa juuʙ, ep kehtaa tüütä tehä see inimene joob ikka va viina, ei viitsi tööd teha
K tšüzüb niku jumalaa: hülkää poika juomass viinaa, kõikii nagrassa palub nagu jumalat: jäta, poeg, viinajoomine, kõik naeravad
Lu viina tehoos päh́h́ää viin hakkas pähe
J ajaʙ viinaa ajab viina
K tšetvertti viinaa õsõttii osteti veerand pange viina
Po ŕumka viinaa pits viina
Lu tämä õli õssannu sorokuška viinaa ta oli ostnud sorokovka (= veerandtoobise pudeli) viina
S joottaaᴢ viinall i õlluul joodetakse viina ja õlut
J putõĺi viinaa pudel viina
Lu viina zavodad õltii, tämä siält õssi butelii viisii viinavabrikud olid, tema (kõrtsmik) ostis sealt pudeli(te) viisi
Lu karkia viina ~ valkaa viina valge viin
Lu pupuškaa viinaa pantii päälle, ku inemin tšäe vai jalgaa lõikkaᴢ, sis pupuškaa viinall praavitõttii (kase)pungaviina pandi (haavale) peale, kui inimene lõikas (endale) kätte või jalga, siis raviti pungaviinaga
Lu makkia viina on laha, eb vii umalaa vein on lahja, ei pane purju
J kauniᴢ viina punane vein
Lu luki viinaa luges nõiasõnu viina peale
J viinasõõ pökköömä viinasurma surema.
Vt. ka marja-viina, perttsuviina, pipperiviina, traŋkki-viina

ühzii K L M J-Tsv. ühsii K ühzi Kõ J-Tsv. ühsi Ja Kõ
1. ükshaaval, ühekaupa | vn поодному, поодиночке
M panidoraa taimõd isutamma ühzii tomatitaimed istutame ühekaupa
Lu õsõttii miskoi kõlmii, nellii, ühzii kausse osteti kolme-, nelja-, ühekaupa
Lu kutsumma naizõd ühzii kõrraᴢ kutsume naised ühekaupa (üks korraga)
M suk̆kua kuttsuaz ühzii sugulasi kutsutakse ükshaaval
2. üksi, üksinda, ainult | vn один (только)
K piti ühzii möötä kalmoi tulla pidi üksi surnuaiast mööda tulema