[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kahtši Kett. Set. K L P M Kõ S Ja-Len. J-Must. I (Pi Po) kaχtši P kaschke Kr Кахчи Tum., g kazgõõ K P M kazgyõ L P kazge J-Must. kask, kasepuu | vn берёза
Po troittsann tuotii metsäss kazgõᴅ nelipühade ajal toodi metsast kased (tuppa)
M kazgõssa toož tehtii puis̆sia aŋkoita kasest tehti samuti puuhangusid
L karjušši viskazi ruozgaa kaskyõ karjane viskas piitsa kase otsa
P varõz on kazgõza vares on kase otsas
M täm on mokom nõdrukkõin niku noor kahtši ta on niisugune nõtke nagu noor kask
P jätšerikas kahtši krobelise koorega kask
P käre kahtši on hoikka iĺi lühüᴅ vaevakask on peenike või lühike
P maarja kazgõll on niku kukat puuza, rizuŋkaᴅ maarjakasel on nagu õied puu(süü)s, mustrid
P tehäss vihat kupoĺo-kukkõissa, karu-kaattarõissa, kazgõõ õhsõissa tehakse vihad jaanililledest, sõnajalgadest, kaseokstest
P kahtši puu on jäkärikko, tätä pitääs kõikkõa kõvõpassi puussi kasepuu on vintske, teda peetakse kõige kõvemaks puuks
Kõ kahtši lehoᴅ kaselehed
Kõ kahtši vittsa kasevits
Kõ kahtši õhsa kaseoks
P läämmä läämmä naizõd i tüttäreᴅ mettsää kahtši mahlaa juomaa i kahtši koltšit kotuo tuomaa lähme, lähme, naised ja tüdrukud, metsa kasemahla jooma ja kase(mahla)kappasid koju tooma.
Vt. ka emäkahtši, jurakahtši, kärekahtši, maarjakahtši, sookahtši, taikakahtši
Vt. ka kahtšipuu, koivu, koivupuu

koivu Lu Li Ra J Ku, g koivuu Lu J kask, kasepuu | vn берёза
J nütt on nõissu noori mettsä, kazvonnu kommiat koivuᴅ rl nüüd on tõusnud noor mets, kasvanud toredad kased
Lu meill jutõltii, što mahlaa on sünti juuvva, koivu kuivaʙ meil öeldi, et (kase)mahla on patt juua, kask kuivab (ära)
J koivu jo on lehoᴢ, lähemme vihtaa kask on juba lehes, läheme vihtu tegema
Lu aŋgod enne õltii koivuss tehtü hangud olid ennemalt kase(puu)st tehtud
Ra rautain koivu, neiss tehää vihtoi, migäkaa tšülpessää saunaᴢ raudkask, sellest (neist) tehakse vihtu, millega saunas viheldakse
J maaria koivuss tehä kurasõõ päit maarjakasest tehakse noapäid
Lu koivuu õhzaᴅ kase oksad
J nii on seellä kõrvaa maaza niku koivuu lehtüizii rl nii on seal kõrvu maas, nagu kaselehekesi
Lu koivuu pupušk kase pung
J koivuu toho kasetoht
Ra koivuu algoᴅ kasehalud
J koivuu võsa ~ Ra koivu võsa kase võsu
Lu siäl on koivu mettsä seal on kasemets
Lu kumpa vihta vizgattii üli pää, sihee vihtaa pantii koivu õhsa, jaanikukka i štanajalka missugune viht visati (jaanilaupäeval) üle pea (sauna katusele), sellesse vihta pandi kaseoks, jaanilill ja sõnajalg
Lu starikka tšülpees koivu i kataga vihaakaa vanamees vihtles kase- ja kadakavihaga
Lu veero värttenät teχ́χ́ää tammi puussa i koivu puussa rattakodarad tehakse tammepuust ja kasepuust
J kuivõt koivu algot kõikkas parõpõssi põlõvõd ahjoᴢ kuivad kasehalud põlevad ahjus kõige paremini
Lu koivu pahkõ kasekäsn, -pahk, -torik.
Vt. ka leinäkoivu, maarjakoivu, sookoivu
Vt. ka kahtši, kahtšipuu, koivupuu

maaŕa- Vt. maarja-

päivä Kett. K L P M Kõ S V Po Lu Li Ra J I Ku (R U Ja-Len. Ko) päive Lu J-Tsv. päiv Lu J Ku päivᴀ̈ Ku peive ~ paiva Kr Пяйва Tum. Пэйва Pal₁ Tum. Пэивэ Pal₁ Пэйвя Pal₂ Пэ́йвэ K-reg₂ Ii-reg₁, g päivää Kett. K U P M Po Lu Ra J I Ku päivεä L päivä Lu J
1. päev; tähtpäev, mälestuspäev, püha | vn день; знаменательный, поминальный день, праздник
Lu tüütä teeb üüd i päiväᴅ teeb tööd ööd ja päevad
Lu mõnikkaal kana üli päivää muniʙ mõnel muneb kana üle päeva
L braatšinoit piettii kõlmii, nellii, viizii päivii külapidu peeti kolm, neli, viis päeva (järjest)
M liha õli jõka päivii lavvalla liha oli iga päev laual
J tämä tetši tüütä päivässä päivää ta tegi tööd päevast päeva
M täm̆mää päiväd on eeᴢ tema (elu)päevad on (veel) ees
I pappi tuli vassaa – paha päivä papp tuli vastu – halb (= õnnetu) päev (ees)
Li küll sill on kurjaᴅ päiväᴅ küll sul on viletsad päevad
M tänän õli mokom põlo päivä, palava päivä täna oli niisugune palav päev (= oli palju tegemist)
Lu vai kannii piäʙ ellää nooriᴢ päiviᴢ või niiviisi peab elama nooruspäevil
Lu müü õlõmma nütt vanoilla päivillä, tüütä emmä tee meie peame nüüd vanaduspäevi, tööd ei tee
Lu miä süntüzin õnnõlikkaajõõ päiviijee ma sündisin õnnelikesse päevadesse (= õnneliku tähe all)
K sünnitid minuu suurilõ päivilee (itkust:) sünnitasid mu suurteks päevadeks (= raskeks eluks)
L talvõlla lievät tuizguᴅ i tšülmät päiväᴅ talvel tulevad tuisud ja külmad ilmad (külmad päevad)
Kõ üvä tšülvü päivä hea külvipäev (= -ilm)
J artši päivenne teh́h́ää tüüt argipäeval tehakse tööd
J tšehs päiv keskpäev
M täm tuli poolõza päiväzä ta tuli keskpäeval
J süntümizee päiv sünnipäev
J nimi päiv ~ iimenikko päivä nimepäev
J süümätöim päivä paastupäev
M pominaa päiväll ep paratattu mit̆tääᴅ surnute mälestamispäeval ei parandatud midagi
M ennee juhanusõõ päivää enne jaanipäeva
L iiĺiä päivällä tšihutõttii õlutta eliapäeval pruuliti õlut
K lazarii päivä õli tšerikkopäivä laatsarusepäev oli kirikupüha
J jürtšinn õli naisii päivä jüripäev(al) oli naiste püha
Lu jouluu päiviil vätši ookaᴢ ja üvvää sei jõulupühadel rahvas puhkas ja sõi head (rooga)
M kui tultii tõisõõ tal̆loo, nii annõttii üv̆vää päivää kui tuldi teise tallu, siis öeldi tere päevast
L jumala teitä varjõlõp kõikõss pahass päiväss jumal kaitseb teid kõige halva eest (viletsuspäeva(de) eest)
M kazee od́d́an musassi päivässi selle hoian musta(de)ks päeva(de)ks
J ain tšäimmä päivää issumaᴢ aina käisime päeval koos istumas (= tööd tegemas)
M karjušši tuli millõõ päivilee karjus tuli minu juurde (sööma)päevadele (= tuli minu kord karjust toita)
2. päike | vn солнце
K meneb kuu izä-mehenä, meneb päivä pää-mehenä (Ahl. 93) rl läheb kuu isamehena, läheb päike peamehena
P pilvi tuli päivälie etie pilv tuli päikese(le) ette
Lu päivä on matalall, ohtogo tuõʙ päike on madalal, tuleb õhtu
J meevät päivää tšättee makkaama lähevad päikese kätte magama
Lu päivä räkiteb jürüü eeᴢ päike kõrvetab äikese eel
M päivä avvoʙ päike hautab (vihma)
Lu päivä häikeäʙ, paap silmät piurullaa päike pimestab, paneb silmi kissitama
L päivä kummittõlõʙ, päivä meneb bĺednõissi i valkõassi, i kauniissi, kyõs kummittyõʙ päike heitleb, päike läheb kahvatuks ja valgeks ja punaseks, kui heitleb
L kahs kõrt vuvvõs päivä vait mändžiʙ, enipεän i kupoĺonn kaks korda aastas vaid päike mängib, lihavõttepühal ja jaanipäeval
Lu päivä pilkahtaaʙ päike vilgatab (pilvede vahelt)
M päivä tširkostaaʙ päike helendab (= päev koidab)
Lu päivä pakkõõʙ päike läheb pilve varju
P M päivä nõizõʙ päike tõuseb
L päivä issuuʙ päike loojub
M päivä issuz jumalallõ päike läks looja
M päivä on laskuulla päev on loojumas
Lu päivä lazgull on taivas kauniᴢ, se tääb üvvää ilmaa (kui) päikeseloojangul on taevas punane, see ennustab ilusat ilma
P päivää lasku päikeseloojang; lääs, läänekaar
P päivää nõisu päikesetõus; ida, idakaar
■
I miä õõ päivizä, niku aaduza tših̆huu mul on palju tööd, nagu põrgus keen
L piεp tüötä tehä palaviss päivii peab palehigis tööd tegema
M oi ku häärääʙ, palavas päivinää oi, kuidas askeldab palehigis
K õhsinaa päivinää toomma puu kotoosõõ kõige täiega (okstega koos) toome puu koju
M koko lehmä nahkoinaa päivinää mahsõ kahtšümmett viis rubĺaa (kogu) lehm naha ja karvadega maksis kakskümmend viis rubla.
Vt. ka artšipäivä, blaagoveššapäivä, famin-päivä, emopäivä, enipäivä, enimpäivä, esimeinpäivä, esimespäivä, filippa-päivä, heŋkäpäivä, hlaaripäivä, iiĺapäivä, iimnikkapäivä, ilopäivä, jaani-päivä, jalkapäivä, joulupäivä, jovanapäivä, juhanuhsõõ-päivä, juli-päivä, juukkipäivä, jürtšipäivä, kadrinapäivä, kallis-päivä, kasjana-päivä, katopäivä, koolõpäivä, kupeĺa-päivä, kupoĺopäivä, kursipäivä, kõlmaispäivä, künttilpäivä, lahtopäivä, laukopäivä, laulupäivä, likopäivä, liukupäivä, lõunatpäivä, maaentšäüspäivä, maarjapäivä, mallaspäivä, miihkeli-päivä, miihlapäivä, miikkulapäivä, mäleehtüspäivä, nastassiapäivä, nelläispäivä, nimipäivä, nätilpäivä, ogru-päivä, ohtogopäivä, oomnikkopäivä, palopäivä, pedro-päivä, peeĺĺiukupäivä, pesupäivä, petospäivä, pomiluspäivä, pominapäivä, pomiŋkapäivä, pominoispäivä, pominuspäivä, poolpäivä, post-päivä, praaznikkapäivä, pulmaa-päivä, puust-päivä, pädräpäivä, pöörüpäivä, pühäpäivä, raadonittsa-päivä, rissimä-päivä, samsonipäivä, saunapäivä, sikoipäivä, strookkupäivä, surmapäivä, süntüpäivä, süntümäpäivä, süäpäivä, šabaššu-päivä, talvi-päivä, troitsaa-päivä, trudopäivä, tšehsipäivä, tšerikko-päivä, tšesäpäivä, tševätpäivä, tšülmäpäivä, tšülvüpäivä, tuhkapäivä, tuŋkopäivä, tuskapäivä, tõinõpäivä, tõis-päivä, tõiznapäivä, tõizõnpäivä, tööpäivä, ulaskaa-päivä, ulassa-päivä, urpopäivä, utu-päivä, veerisseepäivä, vihm-päivä, vijjespäivä, öö-päivä
Vt. ka päivikko, päiväᴢ, päivüᴅ, päivükkõin, päivükkäin

pühä Kett. K R L P M Kõ S Ja-Len. Lu Li Ra J I Ku, g pühää K Kõ Lu Li Ra J
1. paast | vn пост
S ku bõllu pühä, söötii rokkaa lih̆haakaa, a suurõs pühäs, sis seimmä võikaa kui polnud paast(uaeg), (siis) söödi kapsasuppi lihaga, aga suure paastu ajal, siis sõime taimeõliga
M siis tuli suur pühä, seitsee näteliä enipäiväässaa siis tuli suur paast, seitse nädalat lihavõteteni
Lu maarjaa pühäz on paĺĺo tšärpäss maarjapaastu ajal on palju kärbseid
Lu miikkula pühä alki sütšüzüssä pühäpanekissa ja jouluussaa nigulapaast algas sügisest, paastu algusest ja (kestis) jõuludeni
Lu pädrää pühä peetripaast (= peetripäeva-eelne paast)
P ŕäštogaa pühä jõulupaast (= jõulueelne paast)
Li pühää panõkki õli ennee miikkulaa paastu algus oli enne nigulapäeva
Li ku pühää lõppu on, se on pühää pagõttõma kui on paastu lõpp, see on paastu {p.}
Kõ mokom pühää söökki niisugune paastutoit
M kõlmaispäivä i vijjespäivä õlivat pühät päiväᴅ, piimää i lih̆haa ep söötü kolmapäev ja reede olid paastupäevad, piima ja liha ei söödud
2. (rahvapärane v. kiriklik) püha | vn (народный или церковный) праздник
J kadrinapäivä on mokoma pühä sütšüzüllä kadripäev on niisugune püha sügisel
Ra maa entšämüz on ennee troittsaa, siiz on maa pühä, ep tšästü võttaa i ublikass maassa taevaminemispüha on enne nelipühi, siis on maa püha, ei lubatud oblikatki maast võtta
J pärnäspääll õli nastassiapäivä suur pühä Pärspääl oli nahtsepäev suur püha
3. pühapäev | vn воскресенье, воскресный день
Li kuus päivää on ärtši-päivä, a seittsemäz on pühä kuus päeva on (nädalas) argipäev(ad), aga seitsmes on pühapäev
J ohto artši päänn sai tüüt, pühänn võip oogõt küllalt sai argipäeva(de)l tööd (tehtud), pühapäeval võib puhata
4. adj püha | vn святой, священный
M palvõõrõukku on tšasovnaa tüvenn, sinne tšäütii, veetii rah̆haa, pellättii roittaa vällää, sitä pühäss peettii ohvrikivivare on kabeli juures, seal (sinna) käidi, viidi raha, kardeti välja kaevata, seda peeti pühaks (paigaks)
K pihlaga õli pühänn puunn pihlakas oli (= pihlakat peeti) pühaks puuks
Lu tšüzüttii pühä miikkulaa paluti püha Nikolaust
L tulõ pühässä neittsüüssä maarjassa rl (loitsust:) tule pühast neitsi(st) Maarjast
J pühä jürtši püha Jüri.
Vt. ka jõulupühä, maarjapühä, miikkula-pühä, põdro-pühä, pädräpühä, suurpühä, tšerikko-pühä, välipühä
Vt. ka praaznikka, pühäpäivä

raju P, g rajuu torm, raju | vn буря, ураган
viiženiää rajut tulõvaᴅ, sis pääzgod lentävät suojiilyõ mailyõ (kui) tulevad viissenjapäeva (= ristiülendamise päeva) tormid, siis pääsukesed lendavad soojadele maadele.
Vt. ka maarjaraju, pokrovaraju, viižińaraju
Vt. ka rüiskü