[VOT] Vadja keele sõnaraamat

päivüᴅ L P M Kõ Po Lu Li Ra J I (Kett. R-Reg.) päivüt K-Ahl. J-Must. peivüd ~ peivitt Kr Пяйва Tum., g päivüü L Kõ Lu Li
1. päike | vn солнце
I päivällä päivüt paisaʙ, a üüllä kuu paisaʙ päeval paistab päike, aga öösel paistab kuu
Li pilvi tukkaap päivüü pilv katab päikese
Lu päivüᴅ laskõõᴢ loojaa päike läks (laskus) looja
Lu ümperi päivüttä välissä on varo, a välissä päivüü tšültšiᴢ õllaa sapiᴅ, kahs sappia, ühs on ühel poolõl päivüttä, tõin on tõizõl poolõl päivüttä, se tääʙ vihmaa iĺi tormia päikese ümber on vahel rõngas, aga vahel on päikese külgedel sapid, kaks sappi, üks on ühel pool päikest, teine on teisel pool päikest, see ennustab vihma või tormi
Li päivüüssä mennää villuu päikese käest minnakse villu
M per̆rää päivüttä ku tuõp tšülmä, siz jäättüäz jääkilikaᴅ kui pärast päikes(epaiste)t tuleb külm, siis tekivad (jäätuvad) jääpurikad
M päivüd ilmall on üvä einää kuivõttaa päikesepaistelise ilmaga on hea heina kuivatada
2. koidik, varahommik | vn рассвет, раннее утро
Lu mentii päivüül kallaa püütämää mindi koidikul kala püüdma.
Vt. ka tševätpäivüᴅ
Vt. ka päivä, päivükkõin