Sõnastikust • Kasutusjuhend • Pilt ja heli • Mängime • |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut. aru nimisõna 〈aru , aru , aru 〉 mõistus, võime mõelda Kas sa oled aru kaotanud? ● täie aruga (= selline, kelle mõistus on korras) Ükski täie aruga inimene ei usu seda juttu. ühendid: aru andma, aru saama muide määrsõna 〈muide 〉 kasuta siis, kui tahad öelda midagi, mis pole eelmise teemaga seotud sama mis muuseas Muide, palju kell on? Mul on muide uus töökoht. muuseas määrsõna 〈m`uu+s`eas 〉 kasuta siis, kui tahad öelda midagi, mis pole eelmise teemaga seotud sama mis muide Muuseas, sul oli õigus. mõistus nimisõna 〈m`õistus , m`õistuse , m`õistust 〉 võime mõelda ja aru saada Inimene on mõistusega olend. Tal on terav mõistus. ● terve mõistus, kaine mõistus (= tegelikkust arvestav, praktiline mõtlemine) purju määrsõna 〈p`urju 〉 selliseks, et ei suuda joodud alkoholi tõttu enam selgelt mõelda või rääkida Ta jääb kiiresti purju. võrdle purjus purjus omadussõna 〈p`urjus (ei käändu) 〉 selline, kes on joonud nii palju alkoholi, et ei suuda enam selgelt mõelda või rääkida vastand kaine Ma ei saanud aru, kas ta oli purjus või mitte. võrdle purju saladus nimisõna 〈saladus , saladuse , saladust ; mitmus saladused, saladuste, saladusi 〉 miski, mida teavad ainult vähesed inimesed ja mida ei taheta teistele öelda Avaldasin sõbrale oma suure saladuse. ■ kelle ees Mul ei ole sinu ees saladusi. ● saladust hoidma, saladust välja rääkima Ära sellest talle räägi, ta ei oska saladust hoida. ● saladuses hoidma Lugu polnud võimalik saladuses hoida. segadus nimisõna 〈segadus , segaduse , segadust , segadusse; mitmus segadused, segaduste, segadusi 〉 1. see, kui asjad on segamini, korrast ära või vale koha peal; segane olukord Tema toas valitseb suur segadus. Uus seadus tekitas palju segadust. 2. seisund, kus inimene tunneb, et ta ei saa millestki aru või ei suuda selgelt mõelda Olin segaduses ega teadnud, mis suunas edasi minna. ● segadusse viima, segadusse ajama; segadusse sattuma Esineja sattus ootamatust küsimusest segadusse. vabadus nimisõna 〈vabadus , vabaduse , vabadust , vabadusse 〉 1. õigus või võimalus midagi teha või öelda, ilma et keegi sind takistaks Riik piiras inimeste isiklikku vabadust. ■ mida teha Igaühel on vabadus otsustada oma elu üle. 2. vaba, iseseisev olek Rahvas võitles vabaduse eest. ● poliitiline vabadus, majanduslik vabadus 3. vaba, mitte vangis olek Kurjategija pääses vabadusse. |
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |