Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 28 artiklit
elajas elaj|
as R eP Hls KodT,
-ass Pal Äks TMr, g -a;
eläj|
äs spor R,
Mar Mär Vig Khn Saa Juu Kod MMg KJn Kõp Vil Hls,
-äss T,
-ess Krk Hel, g -ä, g -e Hls Krk Hel; pl jelajad Aud,
elat van Hää1. koduloom, eriti veis kui elajad siis oo ärjad, lehmad ning sönnid Khk;
Kadakas pole puu, kitsi pole elajas, sörulane pole mees Kaa;
Elajal ikka elaja aru Pöi;
teil o ühna palju elajud Muh;
aea elat `karja Hää;
aga nied pidu-padu elajad (pudulojused) söövad inimese `vaeseks Kei;
paksud metsad olid, ei saa jo elajaid kätte. kümme peret, igas peres oli mõni kolm elajast Ann;
lehem ja ärg oo eläjäd. obene one ike obene. lammas tuleb ike lahun `üeldä;
eläjäd `seisid vallali kaŕjaaian. nüid seesäväd eläjäd laadan pulgan Kod;
`veissed `üeldi enne, nüid on elajad Ksi;
elaja `söötmise riie - - sellega `kańtsime `einu ja `põhku, riśtikud ja Lai;
siis on tuld `kõiki `loomi kokku, obusid ja `lammid, elajid ja Plt;
Elateaid (karjaaed); Elateõue (karjaõu) pidi ikki talus olema SJn;
oolik karjane kurdab `püsti eläjäde ehen Hls;
sääl om eläde vesi ~ soĺk;
eläjess and sammasspoolikut ku `mü̬ü̬dä läät ja eläjess röögäts, si̬i̬ om esäne sammasspoolik;
ku eläje edimest kõrd `vällä aet, `anti `leibä;
ku eläje `vällä `aeti, siss pandass kirvess läve ala, et siis eläje kurdave `terve ku teräss, ei jää `jalgust ärä Krk;
egass Muśt `mu̬u̬du‿i jätä, arinu eläjäss ametit;
aja eläjä `lauta! `kange kuumaga eläjä ei püsi mõtsan;
ega sia eläjidega üten es `käivä [karjas]; ta‿lli serände alb eläjäss, es saesa karjan Nõo2. muu loom, elusolend kas oli midagi elajas tal (ussil) suus vai;
aga tema (hüljes) on `ingaja elajas Jõe;
mida elajas sie one, kas `kärbälaine voi sitta`sundilaine VNg;
Ta (hunt) riu oli ju `söuke elajas, et - - siis ta `murdis [karjas] nii pailu maha kui sai Krj;
`murdjad elajad (naaritsad) Rid;
eläjäkotos (kull) seal ülevel puu `otsas;
nahkiir jo `tiibega eläjäs;
kana tuleb eese elajadega (poegadega) Mar;
üks va must elajas oo, teeb ronk ronk ronk Mär;
möir, `kiskjas elajas Tõs;
üks elajas on obokiil, suur elajas, `kärpsest ikka kolm kord suurem;
`kammisin ta piad ja `ot́sisin elajaid (täisid) siis Ris;
rot́id vöi ma ei tia mis elajad söid uad ää HMd;
uśs on libe elajas;
kobrased koa ühed elajad JõeK;
kiĺk on üks elajas Kad;
elajad (kärbsed, parmud) on `luamade kallal Iis;
mäletäjäl eläjäl ike õlema kõrdmagu Kod;
om ehk kurjast eläjist ukka saanu, ei tule esi, ei kirjuta kah Nõo3. (asjast, nähtusest) see kreeps on ikke üks kuri eläjäs Mar;
sedä (kratti) ma‿i teä mis eläjäs see on Mär;
mool põle `seokest elajast (roosihaigust) olnd Mih;
Ei jõudnuvad [veski] võlvi peale panna - - Niisugune elajas õlnud kõhe, et ära mine ligi;
Õli mõnel kuuevakane kott [vilja jahvatada] ja ütle mis nüid ütled, kui niisuguse elaja peale lasid ja tuul ära jäi Trm 4. pej (võrdlustes; halbu omadusi märkivalt) no siis panin `rüökimä ja `karjusin ku eläjäs Kuu;
Ei old sial enam midagi, tühi keik, `jälle `ilma kui elajas Hlj;
On ikka elajas oma tegudega Pöi;
kiisk pisigene, roog kut elajas Emm;
ühed `ermsad elajad oo `paerguse aja naeste`rahvad Rid;
No neokest elajast, nii lakku täis põle enne nähä olnd PJg;
metsa tööl ta võt́tis ka `irmsaste [riiet], niikui üks kole elajas ole Kos;
sa õled kui eläjäs. aad `sisse. eläjä `viisi sü̬ü̬d Kod;
sa olet periss eläjess oma tembuge Krk;
nüid om jälle sitaga ku̬u̬n nigu eläjäss;
sü̬ü̬p ku eläjäss, ti̬i̬p ku tigu;
vana igäne lakkõkrańts, ju̬u̬b nigu eläjäss jälle Nõo;
`väega suuŕ säǵä, ta ollu ku eläjäss Võn;
elaja moodi väga palju või tugevasti `Kargas eläjä `muõdi `rüekmä;
Tänäve kasvab eläjä `muõdi `lutsu Khn Vrd elaja,
elukas1
hing ing g `iŋŋe,
`inge R(
h- Kuu),
inge hv Hi,
L K I,
iŋŋe S(
h- Phl)
JõeK KuuK VJg;
ińg Vän hv San, g ińge Kod Pal Ksi; (
h)
ińg, (
h)
ing g (h)
ińge, -ng- V;
eng g `eŋŋe,
`enge hv Kuu,
RId(n -i VNg Vai,
-e Vai),
enge ?
Rei spor L(-
ńg- Mih Khn);
eńg g eńge,
enge M(
eng)
Krl,
eńge T(g eńgu, -ng- Puh)
Lei(
j-;
eńd) (tähendusrühmade piirid pole alati selged)1. (hingatav) õhk a. õhk; gaas Toropill - - puhuti `inge täis Lüg;
pudeli `prunti on `liiga `arva, `lasko `enge läbi Vai;
pumbitase `toukrile `inge käde mere `pöhja;
töömes pudelis iŋŋe all (õhukindlalt) Khk;
maki orgiga torgiti makki, et ing `välja `tulli Muh;
orika põied `aetasse `inge täis Vig;
meri tahab `inge saada, [lahvandusest] aeab `sooja `õhku `väĺla Aud;
ing lööb pudeli puńni ää Tor;
tema ti̬i̬b `õlle ära ja paneb pudelitesse inge `alla Pal;
vaat ei peä `inge;
Mõned kuevatasid soolikad ärä, ajasid `inge täis KJn;
Küll on õllel `kange ing (gaasisurve) sees SJn;
nina `sõ̭õ̭rme om `kinni, mitte `piuksu ei tule `enge `vällä Hls;
piip kõvast täus topit, ei anna `enge läbi Krk;
õlu peäb eńge all `saisma Puh ||
fig Tütart oli inge (järelevalve) all oitud, aga na kui linna läks, kohe ukkas oli Han b. sisse- või väljahingatav õhk; hingeõhk Inimene eläb, sis eng käib `sisse ja `vällä Lüg;
ing ep taha kenasti läbi `kεia (raske hingata); selle ing piab eluaja `aisma, kis pisiselt lapselt sitta söönd on Khk;
`lastel `ööda, et ärge mette sööge mona ilma leivata, ing akkab `aisema Emm; Värskest lihast öeldi, et iŋŋe mekk on sees Käi;
`issa meie palve, lued ära nenna et sa mette ei `eńga, `eńge `väĺla‿i lase `minna Aud;
ei sua kõnelda. ing tuleb `väĺjä. kõri `kat́ki;
kas ta ingegä (söömata) eläb Kod;
paha ing käib suust `väĺlä KJn;
kel eńg aiseb, ütelts et ni̬i̬ `süäme kõrva lasev läbi mao `luhti Hls;
kellel kurgu liṕp `väike, sellel eńg aisess; [surija] tõmmaśs `seäsi `eńge üless poole, `alla poole ei lase suguki, vaaḱs `eńge üless poole Krk;
kui sa (rase naine) läät `mü̬ü̬dä [sõnnikuhunnikust], vahit pääle ja `süĺgät, siss latsel eńg aesana - - elu aig alb ais eńgel man;
ülesspoole kisub `eńge ~ `õngu - - nigu sureja vai `aige Ran2. hingamine; hingetõmme hing puhuduksis (hingeldades); Ing `kurgus id Kuu;
`eŋŋega puhub rakkule `õhku `sisse;
vahel `ummistab `nõnda `eŋŋe `kinni, et `muudku käriseb vaid Lüg;
Tuba on suitsu täis, oja ing kinni. Katsu iŋŋest kinni pidada Jäm;
paneb iŋŋest `kinni Vll;
ing jäeb pakile (ei saa hingata) Muh;
ojad `inge tagasi, et äi `inga mette Emm;
`Jooksis nenda kut ing `andis Rei;
joose nõnna et [ei] saa `inge takkagi (hing kinni) Mar;
ing karjub sees [astmahaigel] Kul;
eng oo `rindus `kinni Tõs;
Poiss akkas `naõrma ning `tõmbas engegä levä tükü `kurku Khn;
mool matab inge `piale Pär;
inge sees on nii koledasti, matab inge `kinni Ris;
painakas - - käis `üesse kohe `tallamas, ei saand `inge edasi ega tagasi (hingata) VMr;
siis akas ińg `rohkem `käimä (hingamine muutus kergemaks) Kod;
ińg jäi `kurku `kinni Ksi;
lämmatav ilm oli palav, nigu inge `piale akkas; [kitsad rangid] `võt́sivad inge obusel `kińni Lai;
ing `kińni, ei saa `inge tagasi KJn;
taht iĺläksi minnä, enge nõal (hinge kinni pidades); enge `matmise `aiguss (astma); nüüd ta `tõmbass joba viimäst `enge (hakkab surema) Krk;
tu̬u̬ kes loeb nikerduse sõnu, piäb `eńge `kinni Ran;
engu mat́t `kinni, `astu es `saaki Puh;
juuśk nii et hingeldäʔ (hing kinni) Vas;
ju̬u̬śk niguʔ hińg rinnost väĺäh Se;
hinge kiskuma ~ vedama raskesti hingama; viimseid hingetõmbeid tegema (surija) viab viel `enge edesi tagasi, on juo menemise pääl Lüg;
`pouslahis obu vä˛ab `inge Khk;
Või ikka `viimaks vädas iŋŋe ää koa (suri) Pöi;
kut inimene soreb, veab `inge tagasi, äi saa `sesse änam `luhti vedada Käi;
ing on `kinni, kisub `inge PJg;
keha on siit paks, siis lõõtsu ja kisu `inge Äks;
viab `ińge nigu `paela läbi Ksi;
taa (vanamees) ei joua umma `hińge `kisku õiʔ Har;
hinge tõmbama 1.
(raskesti) hingama; viimseid hingetõmbeid tegema (surija) akkas `enge `tõmmama, edesi ja tagasi. akkab surema Lüg;
iŋŋe `tömbamine lihab `raskemaks Ans;
`tõmbab `inge, kui ing oo `kinni;
`inge takka `tõmbama (lõõtsutama) Mar;
`aige `tõmmas `inge viimast `korda Juu;
mea tulli ärä, miust jäi ta `enge `tõmbam Krk; [surija] naasi `hinge `tõmbamma Plv; 2.
(pisut) puhkama las `tembab vähä `hinge Kuu;
obosed `tõmmavad `enge tagasi Lüg;
ma‿s saa mette `inge tagasi tömmata Khk;
kus sa nii rutto `jälle lähäd `tõmma `inge takka vähä Mar;
lase natuke `inge tõmmata [hobusel] Kos;
es saa `engegi tagasi tõmmade nõnda `kangest mea joosi Krk;
kudass sa sääl `eńge `tõmbat, kui ärrä niidäp oolega i̬i̬n Puh;
Istu no ja `tõmba˽sa˽ka veidikenegi `hinge Urv Vrd hõng3. fig (puhkepausist, puhkamisest pärast pingutust) mies ise ka tieb `suitsu `põllu pääl. obone `tõukab `enge tagasi Lüg;
Sa ei `anna `mulle mitte `inge `mahku;
Ma ei õle tänä mitte `inge `mahku saand Jõh;
mette‿b saa `inge taga, nii tiius töö Khk;
Ka vanade inimeste eest olid jöulud kenad - - sai vähe `inge tagasi lasta Krj;
oled käind, siis pörmu `aega `puhkad, vetad `inge taga;
Raske töö juures peab vahest inge taha vetma Emm;
Nüüd peab küll natust `inge taga vedama, muidu äi `jäksa änam Rei;
võtab vahest `inge takka ja akkab otst `peale karima `jälle;
joose nõnna, et saa `inge takkagi Mar;
`uutkõ veid́okõsõ, `laske `hińge haardaʔ Se;
ühe hingega korraga, puhkamata; pidevalt, järjest `juosin kohe ühe `eŋŋega VNg;
kaks jaama vahet `söitas `ühte `inge ~ ühe iŋŋega Jäm;
räägib ühe iŋŋega `terve jutu εε;
virts tömmab ühe iŋŋega ennast täis Khk;
paastu `maarjabe omingu pidid ühe iŋŋega pinust `laasta tuppa `tooma, siis sui `leidsid mune Muh;
Ma pesi üheingega lounani pesu Han;
seĺg on nii valusaks jäänd, ma ühe ingega olin kõveras [kartulivõtul] JJn;
ühe ingega `kuanis kohe tuobi täie vett `nahka Kad;
ühe ingega `tehtud KJn;
ma joosi periss eńgpuhult ulga maad, üte engege Krk4. elu(avaldus) a. elu, eluvõime, -jõud (inimene, loom) Ing `oieti siess `kuiva `kuorigu ja `lahja vesi`kördi najal;
Kas olete jo oma sia ottand `iŋŋeld ärä (tapnud); `Hiŋŋe`vaara (eluohtu) enämb nüüd ei old Kuu;
tüö akkab juo `eŋŋe (tervise) `pääle `käimä Lüg;
ma võdin oma `iŋŋe pihusse (olin suures hädas) Jõh;
siä vihastud oma `eŋŋe siest `vällä Vai;
niid ing jähi `sisse (pahandades lapsele, kes sai oma tahtmise) Jäm;
see suits vötab iŋŋe εε;
pool `inges kala paadist `vöötud Khk;
vanaeidel pole iŋŋe `ilpu (elunatukest) sihes olnd Mus;
on‿se `inges alles Pöi;
surm o ühna suu `juures, a iŋŋe põrmuke (elunatuke) alles sehes;
visa kassi `persest ing menema;
nii kaua kut mul ihus o `inge, ma täna `teitid;
kaks kolm `päeva `piikus iŋŋega ja `surri ää Muh;
valvaskala püid peab väga hiŋŋe pεεl (elukardetav) asi olema Phl;
`inges pärast pannakse uśs [õnge] `otsa Rid;
tä aas `eese `inge `jälle (paranes); tänä akatse neid `ingsid `vällä `tõmbama (sigu tapma) Mar;
ega ma teda `inges peast (elusalt) änam `näindki;
nutab inge seest `välla ~ nutab `surnuks Mär;
Vedelad leeme`lörtsi sai mõne `luśka `inge pidada;
`Kange küha `aegas oo kua ing minemas Han;
nüid `peetakse inged sees nende `aŕstega Tõs;
Angõrjas nda vjõsada engegä Khn;
`inges anid;
inge vaemuga (elusalt) sain ära [sõjast] PJg;
Jusku vaim, et si̬i̬ eng aga vi̬i̬l si̬i̬s seisab;
Jalg sureb ära ja käsi sureb ka. Siis jusku sipelgad joosevad, kui ing (liikumisvõime) `jälle `sisse tuleb;
pole enge `põrmugi (elunatukest) sehes Hää;
kas sa saad vähä ehk `paĺlu [raha] aga ing sa saad ikka sees pidada Ris;
maha tapetud ehk `ingest peast `viidud [vasikad] - - turu `peale või `linna Rap;
`võt́sin ommiku ühe jänekse ingelt ära (tapsin) JJn;
madisepävast tõusevad `inge kõik loomad, kas `kärpsed ehk uśs Tür;
me küĺmetsime `paĺlalt nõnna et kas või ing `väĺla siest Koe;
ia miel et ing sies (öeld, kui küsitakse naeru põhjust) Iis;
kisendä kas ing ihoss jäägu;
kisendäs kas ińg (täiest jõust) Kod;
jäi ikki vi̬i̬l `inge ~ inge `sisse KJn; [lehm] tapeti ärä viimätse inge mineku aeg Vil;
kannatlik kavva eläs ja viletsil visa eńg Trv;
ka (kas) engest peräst tõid [sea] Hls;
sääl om eng kaalu pääl (elukardetav); ei võta mitti kübent [toitu], enge pidäde;
mis tast sitast nõnda kirut (nurud), ega ta mõni enge eläts ei oole;
pikken lei maja palame, `paĺle eńge saive `vällä;
mõni laits satass maha, om ilma engete tüḱk `aiga Krk;
see lämmi leib ja `värske või om meie eńge `tapja Hel;
mia rabeli nigu eńg oless `väĺlä `lännu Nõo;
visa minekiga hińg seehn Rõu;
ku jo [rase] om poolõh aoh, sis üĺdäss: [laps] om jo hińgeh Se ||
elamine, elu ülespidamine teenib `palja iŋŋe (söögi) eest Khk;
`Osta `kuskelt ei saa, `kaarisi inimestel põle, vabrikus tiha‿i saa - - eng päris `kińni Hää b. (taim jm) see puu töuseb veel `inge;
lassid `inges (kasvavad) puud pöllu ajaks Khk;
ing oo sees, aga edasi ei lähä (viletsast männist) PJg;
mud́u põle `inge soand `sisse [pisuhännale] kui pidi inimese verd `andma Kad;
puul om eńg [kohe] vällän – lase puul auk `sisse - - ja `peoge `su̬u̬la `sisse Hls;
kõŕs om pehme, juśt ku `enge ei ole sehen Krk c. (mitmesuguseis väljendeis) Saõmõ paha engegä (hädavaevu) `laidõ `alla torma`varju Khn;
är `pääsi vi̬i̬l kurja ~ poole engege (poolsurnult) Krk;
hingega 1.
eluga, elus(alt) kut potermańn `paĺjalt ära lihab siis [laeva]mihed aenult iŋŋega `pääsevad;
neid (vähke) saab ingega `katla `pandud Jäm;
nägi [meest] viimist kord vel iŋŋega Muh;
ta tuli tagasi ikka ingega sialt (sõjast) Ris;
engege latsek ollu ka joba - - kuus kuud [vana] Hls; 2.
(raskest olukorrast, hrl retoorilistes hüüatustes) koes sa iŋŋega lehed, piab `pεεle sii olema Khk;
kus sa lähäd oma iho engega Tõs;
kus sa iŋŋega pääsed piad elama VJg;
vilets on elädä, aga kus sa ikki ingegä lähäd KJn; 3.
kiiresti, hoogsalt Mis sa longid, astu engega;
Ära viida `aega, asu engega asja `juurde Hää;
engel 1.
elus `viĺjä `ańti, et sa aga ingel `seisid Kod; [põua ajal kängunud viljast] mis ike engel om, si̬i̬ akkass `viskame [kasvada vihma järel] Krk; 2.
(retoorilises hüüatuses) kus sa engel läät – miul ei oole `mintävet aset Krk;
poole hingega 1.
poolsurnud, -surnult poole iŋŋega `pääses `randa Khk;
`Näetsa kui vigaseks [teder] ennast ti̬i̬b, poole iŋŋega naagu oleks olavad `poegade `aegu Krj;
pole hiŋŋega vana loom Phl;
poole ingega jähi veel Mar;
mõrtsukste kähen ollu - - är `pääsi vi̬i̬l poole ~ kurja engege Krk; 2.
vaikselt, omaette Räägi väga, mis sa sedasi poole ingega podised KJn;
sooja hingega eluga, elusalt `pääsin soja ingega veel `lahti Mar;
saeme soja engega `kalda Tõs;
sooja ingega `piases viel kääst ää Kos5. elusolendi, hrl inimese surematu osa; ant ihu, keha `Ennevanast õlivad `valged `vorstid, veri õli ing, seda `süüä ei `tõhtind Jõh;
Ihu iŋŋega (täiesti) ukkas Khk;
Kui ing akkas ihust ää minema, siis `pöörti inimene seliti Krj;
Inimese ing `öötakse `peale surma veel nelikümmend ööd `päeva sii moa peal `rändavad;
Kui inimene surema akkand, `tehtud uks `lahti, siis ing soand `välja Pöi;
ing ja ihu väriseb sehes Muh;
hing on ema ihust juba so `sesse `pandod, aga vaim on hiljem;
nee (sandid) palusid `jälle `nende `hingede eest, kis raha `antsid Phl;
venelased olid selle viina järele nigu kurat inge järele Noa;
eńg ei `minne siiss ukka, kui ihu arida saab (peksust) Mih;
inimese ing ei `surrõ Khn; [enesetapja] `Ańdis oma inge kuradil Hää;
kalal ei ole `inge, temal on elu sies Ris;
vaim käib kodo, aga ing kodo ei käi;
kui ing lähäb juuress ärä, siis [inimene] oo `surnud Kod;
ega sa `enge omal ei saa, et sa puret Krk;
raha rikkus, eńge ukkus Puh;
jumala peräld eńg, kurja peräld kondi (ebameeldiva inimese surmast); inimesel om eńg ja eläjäl om eńg Nõo; [puugitegemisel] sünni selle eńge `pääle, kessi `sinnu enne tennu rhvl Kam;
sa ikõt nii et ińg lätt iire`mulku (öeld pilkavalt) Urv;
eläjäl om toss, inemisel hińg;
Opõtaja püünd inemiisi `hinge patust pöördäʔ;
poiśs oĺl vällä˽kooluʔ, hińg hiire `urgu, toss tuhatõrikõistõ lännüʔ Har;
imä õ̭ńniśt minno iho ja hińge poolõst Rõu;
ĺätt `põrguhe kõ̭õ̭ iho hingegaʔ Vas;
mi timä hingega `jeie üteh ja `seie (öeld kaotsi läinust); jummaĺ anna tälle `tu̬u̬hhu `ilma hinge ette (hingerahu); koes‿sa uma hingega `läädeʔ, patu`kuurma (patukott); last hoia˽ku `hińge (väga), a raputa ku `uibot Se;
ku ińemin kuolõss, sõss jeng lätt muidõ `jeńgi munu Lei;
kolʔ `päivä vahḱ hińg havva man; [surnust rääkides öeld alati enne või pärast nime] hing jumala `peŕrä;
hüä hing lätt `taivalõ;
luuʔ koolõsõʔ, a hińg koolõ‿iʔ; [hingedeajal] pallõldass `hińgi iist jumalalõ Lut;
hinge mäletama ~ pärima ~ ülendama (õigeusu kombe järgi) surnut mälestama ja õnnistama `tarvis `lassa oppetajal `surne `enge ülendä Vai;
jumal ülendagu tä `inge ning alandagu tä pattu Khk;
inge ülendus (surnu mälestuspalve kirikus) Pal;
jumal ülentegu esi temä `enge Hls; `
keŕksänt peränd [surnu] eńge jumalale;
`ütle jumala peräld miu suguvõsa eńg, ülendä suguvõsa `eńge, siss jääp pilli`puhkmine vakka [kõrvas]; ku kõru aap `pilli, siss ülendädäss surnu `eńge Nõo;
seh no sullõ seo, siss sa ülendät ka ta `heńge (öeld päranduse jagamisel) Rõu;
kas kadonu hing ärʔ om peritüʔ (surnu nimi kirikus teatatud); hinge perimine ~ peritsemine (2–3 kuud pärast matust) Plv;
`hińgi mälehtedäss;
kuvvõ nädäle `aigo `ku̬u̬ĺja umadseʔ õks `andva˽määnest `ku̬u̬ĺja `kraame määńtselle läsile naisilõ `hińge üleńdädä ja sandõlõ andass jah; [ema] pääle kerigo ao lõiḱ muna neläst`kümnest raasakõsõst ja jagi sandõlõ puja `hinge mälehtädäʔ;
jumalõ peri hińg täl, timä om `ku̬u̬luʔ Se6. fig (millestki kesksest või olulisest) a. (inimesele elutähtsast) See asi keis mul otse ööda, oort iŋŋepöhast läbi Kaa; [palderjani] Juurel on nii vahe erk ais et käib oort iŋŋest läbi Pöi;
nüid viśt lää eńg laiali, kõtt om tühi; [lapsel] `väikest viga midägi om, sõss rü̬ü̬ḱ nindagu eńg laiali Krk;
eńg nii tühi, et vahi `persest `siśse, am̀ba paestava (söömata inimesest) Ran;
hińgega `kauplõmma (liigkasu võtma) Se;
hinge alla ~ ette ~ sisse, hingele panema ~ võtma jne; hinge all olema sööma; jooma ei oda (
`viina)
`hiŋŋe sise Kuu;
`Viskas kõik kalad `inge `alle Lüg;
Küll sel õli juba asunik `inge all Jõh;
ta‿b vöta [toidu]raasustkid iŋŋele Khk;
Ma pole `meskid iŋŋe ligi vötnd Mus;
Pane see (õlu, viin) oort iŋŋe `alla Pöi;
ei tä võta mette `miskid `asja inge ette Mar;
muud `asja mette [raasugi] `toitu enge ette ei taha Tõs;
Miul ei lää si̬i̬ sü̬ü̬k eńge `sisse ka mitte Hls;
lassi `piimä ja karbi võid ma oma enge `sissi ei võta;
miu eńg es võta tat (vastumeelset toitu) `vastu Krk;
`aige ei maedsa, ei võta eńge `siśsegi midägi Ran;
Heedä hinge ala (öeld viinajoomisel) Räp;
hinge seest sööma ~ võtma kiusama, tüütama Vana`eide `lorbutamine süöb `iŋŋe siest Kuu;
Noored söid vanadel inge seest εε Emm;
sa võtad mo inge seest `vällä `eese riioga Mar b. eksistentsiks oluline nähtus, tegevus jm Pajud kasuvad `seikste nögude vesiste maade peel - - Vesi on ikka paju ing Kaa;
tä (lõng) oo mõnest kohast nii peenike, et põle `ingegi sees Mar;
küll aga `ketrab peenikse [lõnga]. ära ikki `enge `väĺla võta Hää;
mehil o nagu ing, tubak ja viin Kod;
obone oli minu ing kohe. taĺlitasin ala neid Plt c. korrasolek; töökorda panek; tegutsemishoog Eit saa ega saa `tüöle `hinge sise Kuu;
tuuligul on ing `välja minemas (laguneb); p‿saa piibule `inge `sisse (tõmbama); ma‿b saa obusele `inge `sisse (korralikult tööle või sõitma); p‿saa rakule `inge `sisse (korralikult valmis tehtud) Khk;
torupill `mud‿kui `üidis, ma `tõmmasi tale ikke koa `inge `sisse küll Aud;
ta ei saand `kangalle `inge `sisse (ei osanud kududa) VMr;
Tuulikuid põle vist rohkem kui veel kahel on ing sees Trm;
Mina `esti ei osand [võid] tehä, siis isä lõi inge `sisse. Temä osas nii `järsku üles-`alla `lüiä männäga, siis ku̬u̬r võttis kohe inge `sisse ja läks ruttu kokku KJn;
tulel om eńg `vällä lännu, ärä `kistunu;
puhass engege tuli `palli ümmer (lõi kõvasti välku) Krk 7. fig (viletsast või põdurast olendist) a. (väga kõhnast või viletsast olendist) `eŋŋe ei vie `kiegi (normiks ei võeta kõhna siga) Lüg;
muku sai si̬i̬ ing ärä räesätud (lahjana tapetud); nägid et, muku ińg (väga lahja) õli sul talleke, tagasi tuada Kod;
mis sa `seantse surmak ti̬i̬t, `paĺlalt si̬i̬ kuri eńg luie vahel sehen;
Kadri om ka nõnda är kadun (kõhnaks jäänud), et paĺlass eng vi̬i̬l Krk;
Niguʔ hingetsänk (pikk ja kõhn inimene) Vas b. (väga vaesest või tühisest inimesest) `Andas `krundi ära - - Pärast vahi et omal ing `paelaga `kaelas IisR;
taal pole muud kut türa ning tühi ing Khk;
Sool pole muud kui süda, saba ja soe ing Rei;
se mees põle muud kui tühi ing ja türä taga Juu;
mes suss tappa! tühi ing, suala tüńn ja vana pindsakutükk Kod;
kehväl ike [muud ei ole] ku ihu ja eńg Hls;
vana inimesel ei ole mitte ku midägi, `paĺlald ihu ja eńg Puh;
nii jumalõpaĺlass, tel ei olõ mitte medägi muud ku hing ja `hammõ rüpp Har;
Esiʔ um hińg nööriga kaalan, a˽`tõisi um virk nägemä Rõu;
hing langagaʔ kaalah (täiesti vaene) Vas;
Ei olõ muud ku titt ja hing Räp;
täl mudgu paĺass hińg;
hińg om śeeh, silmä pääh, muud olõ õi täl midägi Se c. (kehva tervisega; väga haige, suremas) Omal ing `uule tukkames, aga viel `vannub `kurja Kuu;
veda juo kolm samu `henge `niidiga taga ja ka veel `uhke ike VNg;
sene eng on `justku `niidi `õtsas Lüg;
nii vilets, mis ing löŋŋaga `kaelas;
`umbest ing on `kontide vahel veel, nii `otsas `aige Khk;
kõik peab `jääma maha kui ing o keele peal Muh;
Ing niidiga `kaelas, sitaauk nööriga `seĺgas Han;
ing piiksub vel `kontide vahel, see sureb varsi;
mis sa teed ing ja elad (viletsa tervisega) Vän;
Eng niidiga ~ `viltse lõngaga `kaelas ~ eng minekul Hää;
kakestab üksinda `paĺke `tõsta nõnda et ing lõngaga kaalas Saa;
ing `niiti pidi sies;
ing paelaga `kaelas Kad;
ing ripub niidi õtsas Iis;
kõńd tõine, juśt ku eng oless londige kaalan ollu ~ londige näpu otsan;
mis sa `seantse surmak ti̬i̬t, `paĺlalt si̬i̬ kuri eńg luie vahel sehen;
nõnda `aige ja ärä lõppenu, eng liigub kurja luude vahel vi̬i̬l;
si̬i̬ kuri eng paĺt keele perä pääl vi̬i̬l Krk;
eńg om täl niidiga kaalan, aga muku eläb;
mes mä elä, eńg om `persega `riibu, `mõtli et ma ärä koole Nõo;
Esiʔ um hińg niidiga jo˽kaalan, a udi vi̬i̬l tü̬ü̬d tetäʔ Rõu;
hińg nööräga kaalah Plv;
hinge heitma surema minu `sõprad on kõik juo `enge `eitaned Lüg;
Eile omiku `eitis iŋŋe ää Pöi;
lehm raband `jalga ja eitnd `inge LNg;
tema tuld tüölt kojo ja eit `inge Kad;
`tuńdi kaks on `aega kui eit́ `inge Kod;
eits `enge Hls;
tõist last kabelin `matse, tõene kotun `eitse eńge Nõo; [hobune] hiit́ hinge sial är, `pillu `maahha;
`hirmu ar, õt `tahtse hińge `väĺlä `heitäʔ Se;
hinge vaakuma 1.
pikalt põdema; suremas olema Õli juba `inge `vaakumas, aga ärä `püäräs (sai terveks) Jõh; [inimene, loom] vaagub eese `inge, ei tä sure ega elä Mar;
Lehm sõi vist `naelu `sisse, nüid vaagub `inge Han;
si̬i̬ one juba `inge `vuakman Kod;
ammu joba vaagup `enge Krk;
vana pernańe `vaakse `eńge San; 2.
u majanduslikult alla käima Mõni kolloo·ś vaagub kua `inge Han;
hinge (välja) viskama surema, kärvama kuer `viskas `enge `vällä Lüg;
enge juba `väĺla `viskanu Hää;
üks nuare ärrä (oiniktall) one ärä inge visanud Kod;
kevädi pidi kaśs inge `väĺlä `viskama KJn; [laadal hobune] iluss ku lihamägi, ku kodu saave, `viskab enge Krk d. (väsimusest; suurest pingutusest) eng oli kohe `kontide vahel `ninda `niidin `eina ärä VNg;
Kas vai rukki`leikuss, päiv palav, ing `ambas, oi küll sai `auvet;
Sai `tulla `ommiku `mõisast `reielt, ing niidiga `kaulas, ei `sõisand jalal Lüg;
`juokseb `ninda et eng `ambas Jõh;
`Juoksime `nindat `irmus, ing oli `paelaga `kaelas IisR;
`lintsi nenda mis ihu ing kisendas sees Khk;
karjob ühnä inge põhast (kõigest jõust) ja röögib Mar;
Kus poiss lidus lõõtsutades, vata et eng paelaga `kaelas;
Ing niidiga kaelas, ingeldab - - nägu tü̬ü̬ `raske või joosuga tuleb Hää;
kui kiire töö - - siis tehasse nii et ing `ambus Lai;
et hing armas sees kõigest jõust siis ta `panni naa `lingama et ing armas sihes Muh;
Joose naa‿t ing armas sees Lih;
Suure `tü̬ü̬ga `tõmma nii et eng armas si̬i̬s Hää8. (surnu) vaim a. vaimolend, kummitus sedä (kuusikut) `kartas `enne igä mies nagu `enge Lüg;
Kui `inged tulevad (hingedeajal)`riega, siis tuleb pikk ja külm kevade, kui `vankriga, siis soe ja varane kevade Jõh;
`ingede pää oli `talve olnd, siis oli `pandud `ingedele pudru Khk;
neli nädält sedä `enge `aiga om. võet `engi `vastu;
pimme udsu, sõss enge tulev `taevast;
enge tuleku päeväl olli viit `süvvä engedel ja mineku päeväl kah. enge saadeti ärä, tapeti siis üits lu̬u̬m, kas kana või;
ma oodi tat (teda) ku `enge, es tule‿s tule Krk;
keedetu `paksu jahu `putru, `pantu või `siĺmä, siss `viidu tareotsa pääle `engile `süvvä Puh;
eńge siss teǵevät toda `ilma alvass – ku na ulguva Kam;
pulkšti (kella) katõ`teiš́šüme `aigu `üöse jengeʔ `ḱäülese maa päl, t́egeva taad ež́ tü̬ü̬d, mia t́ekki jelleden Lei;
hingeʔ lastass `täämbä (hingedepäeval) vallalõ puolõst üüst puolõni päväni Lut ||
hingedeaeg Mihkle päeväst üits nädäl `eńgi, eńgist nädal märti Trv b. vaimuks maskeeritud inimene (hingedeajal) ku ma nu̬u̬r oli, siss ma käüsi ka engen. enge käüsiv vagaviisi - - mõnel olli piĺl man, mäńgs kannelt - - `laulsiv iki:
enge omma siiä saanu. `antke `engil ańnakiida, `antke `engil kanaliha, `katske karaskiida. kui ei ole aniliha, siss `antke `engil sia `ändä;
`võtsiv `enge aja `algusen, üits kolm `õhtud käüsiv - - mõni pańd kirmi suu ette. `ütliv iki:
lääme nüüd enges;
enge es tandsi, käüsiv üte mant tõise manu, [tahtsid] iki:
käkki, karaskid ja liha Pst9. elusolend a. inimene või loom, hingeline Üks väsümädü ing tämä oli;
iga ing toi kolm-neli `tündri `silku `kaasa `palgaks [kalapüügilt Soomes] Kuu;
küll on mones `vallas pali `vaisi `engesi Vai;
mis sa `piinad `ilma `süüta `inge Khk;
`Mihklipää `laupa `öhta siis karjased `otsisid ja ajasid veel `viimpse kui looma iŋŋe metsast koju Krj;
Piikund ing (väsinud, nälginud, poolhaige inimene) Pöi;
Mis teised ütlest seda ta tegi - - oli üks saamata ing Emm;
oo sool `põrsa ing maeas, põle sool `nälga `karta Mar;
Või säl sõjas neid `engi vähe `otsa saab Hää;
kõik viimane kui ing (inimene) oli kadund Juu;
siis käind külas `õmblemas kus põle mieste `ingegi old JMd;
`ükski ing ei tiand aimata VMr;
minä tulin kõege `enne. `tõisi ei õle mitte `inge Kod;
miul ei ole elävet `enge kodun;
üit́s `eńgig ei liigu (väga vaikne) Krk;
ma ole õnnetu eńg, ei ole omakest Hel;
turbavva, kammar om pääle kasunu, ku pääle läät olet kadunu eńg Nõo;
ta oĺl siss ärä lännüʔ kotust ilma hinge `ti̬i̬dmäldä Har;
ka taal hingel (joodikul) püsü üi midägi;
kotoh olõ õi ütte jumalõ `hingegiʔ Se;
meele (meile) katõlõ hingele saa viländ Lut || (hrl kiriku- või usklike terminoloogias) `Nõrkend ing (vähese aruga) Lüg;
ära kadund (patune) ing Jäm;
üks ära valitsedud ing Emm;
ärgand inged, kis akkavad jumalad paluma Los; äratud inged Plt;
patanõ ińg Krl;
nu̬u̬ omma kõiḱ `õnsa hingeʔ, kiä `taivadõ saavaʔ Har;
riš́tit (
j)
eńg Lei b arvestusühik (elusolendite, hrl inimeste loendamisel, maajagamisel, maksude määramisel) `eŋŋede vili õli sääl (magasiaidas), mehe`eŋŋe pääld õli juo ikke kuli rukkid `sisse `kasvand Lüg;
kui `palju neid inimese `ingesi teil on? viis `inge peret Vai;
`veisid viis `inge `lautas Khk;
`kirkonna iŋŋed (kihelkonna inimesed) Jäm;
vallamaks oo viis sada iŋŋe pealt Muh;
meite kihelkonnas kolmsada `inge Emm;
`ingede kirjudus (rahvaloendus) Rei;
kolmteist `ingsid kano Mar;
kas ingete järele on neid (koolilapsi) pailu Var;
No `metmes `enges (mitu) sul‿s neid (sigu) on Tõs;
metu `lamma `inge sa ületalve jätad Aud;
kodu `kasvasin, oli `kümme `inge pere JJn;
vallan eläb kolmtuhat `ińge;
pere õli kaheksa `vaimu – `inge Kod;
viie inge `pääle saab viis kilu `suhkurt Vil;
engede mass pannass engede `pääle Hls;
meil iga `aasta piät vallavalitsuse kätte engede aru [viima], kui paĺlu `eńgi sul sel `aastal talun om Hel;
egäl eńgel `olli viisteistkümme vakamaad. kutsuti Kääni eńge Nõo;
inemiisi `loeti õks hinge `kaupa, eläjeid `loeti tossu `kaupa Har;
suuŕ kruńt nelä hinge maa Se;
nääd́e hinge pääle (nimele) Kra ||
fig `meskesed suured pühäd. kolm `inge (päeva) peräkuta Kod10. inimese sisemine olemus a. sisemaailm; sisetunne, südametunnistus; teadmus Ei sen mihe inge uks `naljald irvagille lähe (ei avalda oma saladusi); `kuidagi on nie sügüsü `ehtud ka nii sügävälle igä `hinge vajund Kuu;
sedä (maagilist rohtu) piab `andama `ninda et tämä eng ei tia Lüg;
ing kiheles sihes (mingi mõte ei andnud rahu); oo sul midagi iŋŋe `teatavas Muh;
Joudnd seda ingest (iial osanud) arvata Emm;
Mo ing-vaim on sellest asjast küll `lahti Rei;
mo emä ei võind [teda] inge all (üldse) näha Kir;
Oleks ma engest või vaimust seda `täädnu;
Mis ta eng ja vaim küll `mõtles, ku ta `seukse pääteu ära tegi Hää;
jäta mu ing rahule, kuradi naakmańn Sim;
õleks ma seda ingest tiand ~ õleks mu ing seda tiand Iis;
ma ei saĺli teda inge `sisse (üldse mitte) Trm;
ilma inge `tiädmätä saen äbi Kod;
ta tahap rahu saia, et eńg ütel pu̬u̬l om;
ma es või engest arvade, ega mõtest mõtelte, et miul `seante küläline tulli;
miul es tule engest (sugugi) `mi̬i̬li Krk;
miä es tiiä eńgestki Nõo;
võit kõ̭nõlda nii paĺlö kui hing himostass Kan;
ku˽hińg `haigõ om, siss om hingel halu;
ma is tiiä tu̬u̬st aśjast medägi, mu˽hińg om tu̬u̬st vaga Har;
Taal naa˽hińgeaasaʔ umma˽lõdvaʔ (kergeusklikust) Rõu;
mi̬i̬śs tiiä äi˽hińgegagiʔ, mia naańõ tah kammandass Vas;
sul inäp `hińge ka olõ‿i seeh, ar olt uma hińge `andnuʔ, õt hooli‿i tõisist sukugiʔ;
kost saʔ mu hinge `sisse tiiät;
sa kui `hińge kaalut (usutled), sa usu‿i tõist;
proosta kõ̭nõlõss perämätsest hingest kõ̭õ̭ `vällä Se b. (meelepahast, vihastamisest) täis `iŋŋega (vihasena) Hlj;
ing täis sappi Lüg;
siis olid mehed `inge täis teise `pεεle;
tegi mo iŋŋe nii täis Khk;
Mees aes selged möga suust välja ja siis mool ing kerkis Emm;
aga mo ing `kerkis sees Mar;
aga mo ing oo täis ta `peale Mär;
Vaname ing karand täis Kei;
mis ei `meeldi, si̬i̬ aab üsna ińge täis Pal;
eńg saa ~ lää täis Trv;
eńg läits täis, vihast Ran; [tal] Karaśs hińg `hirmsahe viha täüś Rõu;
timäl siss lät́s jo hińg `väega tävvess Vas;
hinge all 1.
enda teada; südametunnistusel tämä piab oma `tieda, piäb oma `eŋŋe all sedä `asja Lüg;
eńge all mul ei ole saladust Ran; 2.
varuks, omanduses olõ õi `tingä hinge all Vas;
ar˽kõ̭õ̭ and mis hinge all om õnõ Se;
hinge peal(e) ~ pealt 1.
enda teada; mureks; südametunnistusel(e), -tunnistuselt `Räegi ära `inge pialt, läheb `kergemast IisR;
see‿b jöva midagid oma iŋŋe pεεl pidada;
komveki kot́t kipitses taal iŋŋe pεεl Khk;
tä (tema surm) läks teise inge `peale Mar;
sel on inge peal pakil kedagi Jür;
kiḱk na kõnelev mul ärä enge päält puha Krk;
mia ei naka enämb vanan `endä eńge pääle `võĺtsma Nõo;
`jäie esi `haigõss - - mul oĺl siss pu̬u̬ĺ [kudumata] sukka hinge pääl Har;
timä ar tuńnistass kõ̭õ̭ uma eho-hinge päält Se; 2.
varuks, omanduses mul ei oole `sentigi enge pääl Krk;
hinge peale käima süüdistama; kiusama; vihale ärritama käib `iŋŋe `pääle (ajab vihale) Hlj;
tä köib mo inge piäle, `kiusab mind Tõs;
si̬i̬ käup miul periss enge pääl, ku tõine miut `sõimass Krk;
hinge `pääle `käümä (süüdistama) Vas;
hinge taga ~ taha ~ tagant 1.
enda teada; südametunnistusel(e), -tunnistuselt Minu enge taga `seukest `aśsa ei ole, et ma `vargil läheks Hää;
see asi kipitäs `piäle inge taga Juu;
no pajata `välja mis sul inge taga on Kad;
ei olõ midägi hinge takah (südame pääl) Vas; 2.
varuks, omanduses(t) Pole `iŋŋe taga punast `krossigi;
`Viimase kobikani `ansin `iŋŋe tagant `väljä Kuu;
killel pole `miigid sugust iŋŋe taga, selle kääst pole `maksusid ka vötta Khk;
mitte vilja ega toidu ivakest põle enam inge taga Mär;
viimane `kopkas inge taga Kos;
nad norisid viimase peńni inge tagant `väĺla Sim;
tämäl ei õle inge taga `seńti raha, ei tükki `leibä Kod; [ta] Annass või eńge tagat ärä Trv;
eńge taga ta ei piä `endäl, nii `elde Ran;
`Väega˽`helde `käegaʔ, tiä `andsõ kas vai viimädse hińge takast ärʔ Urv;
mul ei olõ mitte medägi hinge takan süüäʔ Har;
Jätä‿iʔ hinge taadõge (mangub kõik kätte) Räp11. iseloom; tugev tahe; visadus on sel ka `inge seda `valmis teha Hlj;
`valju `eŋŋega obone Lüg;
Ise pisike, aga ing on ikka nii suur (väikesest ja väga tigedast koerast) Mus;
ergu engega, see‿i seesa pudelis ka vakka Aud;
Ma oma enge ja vaimu poolest ju ti̬i̬ks, aga ma‿i saa Hää;
si̬i̬ om üit́s ää engege inimene, eläve vaimuge Krk;
väegä visa eńgega, ei jätä enne `järgi, kui ärä om tettu;
siss ollit nu̬u̬r, eläv eńg seen Ran;
taa (viin) võtt iho`tervüse ni hińge rikk Vas;
hingele (südamelt) om hüä ineminõ;
pehme˽ki̬i̬ĺ pett, hää hińg and Se;
elust ~ ihust (ja) ~ hingest, hingest südamest, hingega, ihu (ja) hingega, ihul(t) hingel(t) jne kõigest väest; innukalt, agaralt Ei ole parada `meeste `korval `soudajes, ku pead elust hingest igä `tembama Kuu;
ühe tüö `küljes ole ihu ja `eŋŋega, et sais `valmis VNg;
tegi kõhe tüöd ihu `eŋŋe puold Lüg;
`jooskes keigest iŋŋest äga äi äs jöva Khk;
`Mõisnikkude `vastu ta oli kõigest iŋŋest Pöi;
seda õlut `aetse õte iŋŋega takka Muh;
on aśsa `juures ihu ja ingega, süle ja seĺlaga Tor;
tämä tast iho ingegä mennä;
mina saen `vandu iho-enge pualess (kõvasti vanduda) Kod;
tegi kõigest ihust ja ingest ~ ihu ja ingega Lai;
ta on ihul-ingel sääl `juures KJn;
ihuld engeld püünäb tüdrukut;
ma avitess kige ihu ja hingege tedä Trv;
ta püünäp nindagu ihust ja engest;
sellel ma os lännu, ihul engel (meeleldi) Krk;
püis kogu eńgest, aga es jõvva;
me nüpeldäme kõegest ihust ja eńgest ärräle `jäŕgi Ran;
temä ois Juhani poole kõ̭ige ihu ja eńgega Nõo;
ma‿less ihust ja eńgest tullu sinnu `kaema Rõn;
`tahtsõ ka perremihe pojalõ [naiseks saada], teḱk tu̬u̬d tü̬ü̬d `vaesõkõnõ kõ̭gõ ihu-hingega Har;
timä `väega taht, umast ehost-hingest;
kõ̭õ̭st hingest-`süämest `väega himostass;
tü̬ü̬d tege hingest ni `süämest;
hingest `süämest tä ikk `väega Se |
timä perämätse hingega vi̬i̬l haard tetäʔ vai püüdäʔ, perämätsest hingest haard tetäʔ Se12. midagi väikest või õhukest, kübe, raas; (eitavas lauses) sugugi, üldse mitte `naarid `kasvasid nönda suured, mineva sui‿s saa mette `inge ka;
pole söö `ingesid `liitis Khk;
Tedremadar on `söuke pisike peenike rohu ing;
Nee mõned männi ja kase iŋŋed mis seal (rabas) on nee‿b kasu puuks koa Pöi;
ei taha teisega `reaki, mitte iŋŋe sõna‿p lausu Muh;
suhkurt andass väga inge`ohtu (vähe) Kir;
sa `tohtind `ingegi ütelda Vig;
nied ühed enged (ühed ainsad) tal olidki, uiõd ljõnna `riided Khn;
akkasin `vaatama kas on pluomi `inge peal ka Ris;
ei õle `üste sõrmusse `inge minu majan;
minä ei õle ühelegi `inge `annud (kõnelnud), aga jutt oo väĺjän Kod;
nagu rida läks [puravikke] - - aga nüid, mitte üks ing Äks;
nii lambi laasi ei pia mitti `enge (purunevad kergesti) Krk || (võrdlustes) Nii peeniksed naelad just kut iŋŋed Pöi;
Minu [kedratud] lõng `oĺli ikki peenike ku ing Hää; [peenike koelõng] nagu üks ing `sisse kududa HJn;
sõgelased on ühed ullud – üsku ing ise, pienike Sim;
mõni kirp nagu ińg. tiĺlokene nõnnagu ińg Kod;
lõng on peenikene nii ku üks ing Ksi13. ujupõis kala ing. `niisuke ele rakk kala kohus VNg;
kala iŋŋeks kutsutess `säinasel keige `rohkem. iŋŋed kahe jätkuga;
Kui kala puhastad ning kala ing viŋŋub, siis saab kala veel Khk;
avi ing käib `mööda seĺg`roodo;
torsal on suur petk hing sees. `leika peege `katki, hing toleb `välja Phl;
kala ing, mis selgroo `külges on Rid14. (hüüatustes) a. (retoorilistes hüüatustes või küsimustes) appud `piimä ja `suolast `kammilast `korva ja, `leibä ja, mes sa viel ing `nouad Kuu;
kus sa eng lähäd. õled mul näppis Lüg;
No mis‿sa ing oleks `kostand, kut äkist oleks immu tulnd ületsitpidi `minna Ans;
Kus ta `vaene ing `sõukse ilmaga lihab Pöi;
kus `silda põle, `sinna ikke pannasse jalabud `piale. kuda sa ing ikke üle saad Kad;
oh ing alassa küll, si̬i̬ mi̬i̬s on ukan Kod;
kohe sa eńg lääd Trv;
oi armassińg, na˽saluvõ valusdõ San;
Vanast ummõldi, mõtlõ˽hing kõ̭iḱ `käegaʔ Urv;
Kui sa˽kulla hińg pant toolõ tiĺlu latsõkõsõlõ˽`kahrõ `rõiva `ümbre Rõu;
no mis sa, hińg, `mõtlõt ka, õt nii tiit Se || (viinajoomisel) Hing alt, uputus tuleb Trm;
Hińg hoiaʔ, huputuss tulõ Räp b. (kirumis- või sõimusõnana) `saadana ing, elu on jo `sellest `saate täis tema `pääle Hlj;
Ah sa katkend ing;
Oh sa arg ing, või pole `julgend `ööse `surnuaja juurest läbi `tulla;
Poiss kuri ing `toetas tagant `aknast ennast `sisse Pöi;
oh sa `põrgu ing Tõs;
kurat su iŋŋe `sisse JõeK;
katsu et sa va `prohvuse ing siit minema suad JMd;
oh sa `saadlase eńg Ran;
`ossa koradi eńg, kos‿sa lähät Nõo;
oh sa kuradi `saadani iho hing, `ütless muni kiä `hirmsahe vannuss Plv;
kurat, vehmer lät́s `kat́ski, ah sa hing Se15. Vähis`iŋŋes (hingpakkis) ruttasin kogu tie Kuu;
mes sa õled siäl masina all? surma ing (surmale määratud) Kod
ivane iva|
ne Kod Plt Äks Hls, g -se Saa,
-tse Krk Kam;
ivä|
ne KJn, g -tse Trv Ran Nõo1. tuumakas; viljaollusega koos ivane om küll si̬i̬ levä jahu Hls;
täo om `äste ivatse kaara Krk;
vili `kaśvi ää ivatse sitaga Kam2. jahune, jahuga koos kui jahu pannas supil `pääle (sisse), siss on supp ivane. ivane sü̬ü̬k on rammune toit;
muist ivast vett andas sigadelle ka Saa;
kauśs on ivane, toiduga koos Plt;
Siis (pärast leivasõtkumist) said käed ärä `pestä ja vesi, si̬i̬ `oĺli ivane, läks `lu̬u̬madelle KJn;
sa‿lt ütte`viisi ivätse joogi seen, käe om ligeda Ran;
iväne tüńn Nõo Vrd jüväne
jutt2 jut́t g jut́i (
juti)
spor eP(
jüt́t Var Kõp),
jut́ti IisR;
jutt g juti Emm Phl,
juta Jäm Pöi Vig VJg Trm,
jutta Hlj RId(n jutta),
juda Kuu Jõh Vai; n, g jutti VNg Vai1. a. joon, triip, kriips, viirg, vööt; soon; juga; vorp, verme punetavad juttad [taevas], sie `tiedä sadu VNg;
sedine `laiklik riie, suured jutad käivad üle Jäm;
laua pεεl oo rasva jutid ja lekid Khk;
`peksis last nii et jut́id jäid järele Mär;
kaardi`mängmese `juures sai juti (kriipsu) Tõs;
sellel palakul on `kootud `veerde sinitseid jut́te Saa;
oraksel on jut́id sies JMd;
Tolmujutt õli aga taga kui [veski] kiviga tulid Trm;
nagu üks pääväjut́t (hele joon) on lähnud `taeva all `lõuness põhja puale;
jut́id on [käsi] kivil siden, pikaga `taotud suaned Kod;
lõng ei ole ühe tasa, mõni jork on jämedam, saavad jutid `kangale `sisse Lai;
`itsmed `veetud, jut́id `veetasse üle mulla Pil;
pikka jutti köŕt Pst;
puha üit́s su̬u̬ jut́t, siit akkass `Karksist `pääle, lää iki Tõrva poole Krk;
varaga tõmmati palgi `pääle jutid, `raoti `päälmätse palgile õõst `siśse Ran;
`valge suka, kõllaste jut́tega Puh b. (hele v tume) seljajoon, vööt, laik [loomal] `tuhkur on `iire`karva obune, `musta jutti käis üle `selja VNg;
must koer, `valge jut́t `seĺgas Hää;
eläjel om `valgõ jut́t üle köhmä Har;
jutiga tsiga, lehm;
kiŕriv jut́t sälä pääl Se c. (naha-, koore-)riba; tahutud koht palgil, pehkimise vältimiseks laiguti v ribana äralöödud kooreosa palgil `raiuta juttad `sisse `palgile. neli jutta juttati `pääle;
ajab `kuore juttad `vällä, `justament kui `rihmad Lüg;
labastamene on kui koore jut́id [puulati] pealt ää ajad PJg;
puudele `aeta jutad `sisse VJg; ?
inimeste seĺjast `kiśti [vanasti] jutasid Trm;
aa juti `pääle `paĺkel, et uisa ei lää koore ala Krk;
lõegati paar jutti `siśse [õunapuu] tüvele, väedsega tõmmati üleväst `alla, ku̬u̬rd `mü̬ü̬dä Ran Vrd jutt1 d. (metsa) siht mine säält mõtsa jut́ti pitti Kam2. hoop, löök `tõmman soole paar jut́ti üle `pükste Mär;
ma `ańtsin `talle ühe tulise jut́i Sim;
isa oli `mõisa `teomes, oli kakskümmend viis jut́ti saanud Pal;
`andsi obesele paar ääd jutti `küĺge `müüdä Hel;
ku üte juti `andsõ, sõ̭ss puu sattõ praksatadõn `maaha Kan;
ma tallõ kuradille vei üte juti Räp3. hoog, kiirus Pörudasd laeva täve jutiga mätta (s.t madalikule) Emm;
`Mindi igävese jut́iga Khn;
`kange jut́t oli sies;
tuli jut́iga Jür;
koleda jut́iga pani `metsä tagasi Kod;
kihutas tulise jut́iga hv Lai;
Läits kui‿t́s sitapuru jut́t Trv;
Ku siss ära mõst sai, siss tulli lammas `vi̬i̬rte kut́s jut́t;
Koer läits ku‿t́s udsu jut́t Hls;
(ühe) jutiga ühe hooga, ilma vaheajata, peatuseta; vahetpidamata, ühtsoodu, järjest ma `mõtlesin, et jut́iga tulite kohe Pai;
kupatad [lõnga] `asple `piale ühe jut́iga;
viis nädalid jut́iga olin seĺla pial Plt;
jutige tapeti puha ärä, siss ürjäti `nüĺgmä Hls ||
ärä enne ärä minnä lääme jutige (kohe, õige varsti) üten Krk;
jutilt ~ juti pealt id täis kolm nädäläd õlin minä jut́ilt eenäl Kod;
jut́i päält kohe `puhtast ja puhass `korvi Äks;
ühes juttis id Lase‿nd ühes jut́tis `piedivaud ka läbi, kord juba obuse ja `atraga `väĺjal IisR;
ühest jutist id Taa anna õi rahu ütelegiʔ mugu jorisas ja jorisas, ütest jutist õ̭nnõ Rõu;
(ühte) jutti id üks nädäl `aiga pidänd `ühte jutti, vai `ühte jutti kohe uduss old `aeva `ilmad Kuu;
laps magan kolm `tundi `ühte jutti Var;
mitusetu kilu`meetert `ühtejut́ti Tor;
Mees joob `ühtejut́ti nädal `aega Jür;
aher [lehm] kes lüpsab paar `aastad `ühte jut́ti Tür;
kolm `pääva jut́ti olin `talgusel Lai;
Tää `kiusas tedä joʔ ütte jut́ti Rõu;
üks jutt id oli seal neliteist `aastad üks jut́t Tõs;
tulist jutti kiiresti Muri pańd tulist jut́ti jänesel takan;
Silvi pańd ka hummugu tulist jut́ti ajama Rõu4. äkiline hoog, sööst, vahk valu jüt́t käis läbi Var;
tuulispask läks. mets nõnnagu laenetas. nõnnagu üks jut́t läks läbi Kod;
`seante kuum jut́t tulli `pääle, kuum u̬u̬g;
küĺm jut́t käü ammastest läbi Krk ||
puhk, kord kramavońn on tuadud ja `raadio. tõene jut́t lastasse tõiss Kod5. lühike, pisike asi lina on löhike jut́t, ei soa `kiskuda;
kui löhiksed `juuksed:
pisike jut́t oli taga Jür6. vigurimees `niiskesed jut́id, teeväd tükkä Kod7. (imestust v rahulolu väljendavas hüüatuses) oh sa jut́t, kui kenasti keik läks Khk;
oh sa jut́t mis tore! Kse;
ui sa jut́t, kui mool paraègu olass seokst `piima olad Mih;
ah sa jut́t, küll lippas `joosta Lai;
Ai sa jut́t, kül olle väle Nõo
kantsitama kań(
t)
sitama KJn SJn,
`kantsi- Kuu,
kansi- Juu,
kańdsitõmõ Krl lööma, peksma, piitsutama Vade `lohkuja huost `täüdü jo ka `kantsitada, ku sie viel nuor, et saiss täst `säälise `luoma Kuu;
kui ma obust kansitan, küll ta siis mind `kuulab Juu;
Ku‿ma ot́sin ühe ea kańtsiku ja kańtsitan su läbi SJn ||
käsutama, sundima, õpetama Sõeaväes kańtsitadi poiss nii väĺla, et `oopis teene mi̬i̬s kohe nüid SJn Vrd kantseldama,
kantsima2
kilda `kilda Kuu Hlj Lüg Vai spor eP(
`kelda Mar)
eL 1. adv sekka, hulka, kampa löövad `ühte `kilda Hlj;
ju nad `sinna `kilda läksid Hää;
sai sitaga `kilda akatud Lai ||
fig ei usu `niiskese `tü̬ü̬gä `kilda akada et rikub ärä Kod2. postp sekka, hulka, kampa `Langes `juodikute `kilda IisR;
b‿lehe teiste `kilda,
ojab ennast üksi Khk;
tee peal `käies `öötakse,
ma tule `sooga ühes ehk ma tule eida so `kilda Vll;
Mind arvati siis veel noorde `kilda Pöi;
ei tä akand tä `kelda üht Mar;
me oĺlime metsas tü̬ü̬s,
kui mede `kilda tuĺli üks joodik mi̬i̬s Saa;
mine sa koa nooremade `kilda Ris;
mina nende `vargate `kilda küll ei löö end Juu;
õled täitsa kadund mees,
kui `neskese karmańt̀siku`kilda ennast annad Trm;
näväd one sitad mehed,
näie `kilda ei taha `ki̬i̬gi `mińnä Kod;
temä ei eidä `kaklejede `kilda Krk;
meie poiss om kah `endä `sõpru `kilda `annu,
enämb `valla ei saa Nõo;
ma sai timä `hindä `kilda Räp ||
ma `tahtsi eese `kelda (enesele naiseks) tätta saha Mar Vrd killas1
koon4 koon Kod MMg San Urv Rõu;
ku̬u̬n hv Kod,
M T VLä;
ku̬u̬h, kuuh VId(
kooh Vas Se);
ku̬u̬hn, koohn Har RõuI. adv1. rühmana ühes kohas (kokkukogunenud või -kogutult) a. (elusolendid) neli, viis, kümme obess pidi koon olema [vooris] Kod;
kun kait́s naist ku̬u̬n, sääl om kolmass suun Krk;
kui om ää kraam sul, siss om `ostjit unnikun ku̬u̬n Puh;
ku `peijit `peeti, siss kõ̭ik suguvõsa `oĺli ku̬u̬n Nõo;
puha saksa olluva sääl koon kõ̭iḱ Urv;
eläje`rõipõ lättävä laḱka, nu̬u̬ ei˽püüsüʔ `ülhlen ku̬u̬n Har;
kuuh ummaʔ mehidseʔ, veleʔ Lut ||
nõu pidamas, aega viitmas komisjon olli alla ku̬u̬n;
pühäba `õhtu käesi rahvass kõrdsin ku̬u̬n Hel b. kobaras; tihedalt koos (hunnikus, lademes, rõugus) kas sul õmad puud on koon (kokku pandud); palju `tästi ku̬u̬n nigu kähärik Kod;
kubjass rü̬ü̬ḱs sedäsi [viljakoristamise ajal]: ku kolm terä ku̬u̬n om, piat üless `võtme Krk;
pü̬ü̬rkaarin `olli kate kaari ain ku̬u̬n Ran;
kos seräne keerästik, seräne sõõrikene mõtsan, sääl om na (seened) kimbun ku̬u̬n Puh;
põemetu ua olliva ütsipäädi ku̬u̬n, `panti `pisti maha;
kõ̭ik vili om ku̬u̬n (koristatud) Nõo;
kolm neli suurt tallo, mis tah ku̬u̬h olõvat Räp;
kua kasuss kuuh, tsauk kutsutass Lut c. (kaasasolu rõhutavalt) ühiselt, üheskoos kui täl tu käik äste läits - - [öeld] et õnnega ku̬u̬n;
siss latiked lätsivä - - kudema, na läävä suuren pardin ku̬u̬n Ran;
ku̬u̬n lätsime `keŕkude, ku̬u̬n tullime kodu kah Nõo;
vot olõ ma õ̭nnõga ku̬u̬h. olõ kuradi sitaga ku̬u̬h (hädas) Se;
veleʔ, kuoni kuuh, sieni saa sagõhhõp putr Lut2. tervikuna koos a. ühes tükis, tervena `uassa peräss õli vi̬i̬l `surnul iho koon, ei õllud ärä lagunend Kod;
telle kiilu, telle ei seisa mud́u ku̬u̬n ku neil `kindlust ei ole Trv;
puidik `panti `pääle, tu̬u̬ ois `rõiva ku̬u̬n ja `lämmä Ran;
kääri om neediga `kińni `pantu - - siss na saesava ku̬u̬n Nõo;
sõ̭ss tet́ti köüdse˽ja tet́ti ohja˽noist leḿmikist, `pańti linnu ka manuʔ, muidu es püüsü˽koon;
pot́i sinine `saisõ värvin, seeniku [rõiva] tüḱü˽koon Krl; [puukiil] Pidi tu̬u̬ säńgü koohn Rõu;
kanarigu leib püsünü es kooh Vas b. üheks tervikuks liidetud või segunenud piäluu one kolmess tükiss koon Kod;
kama om rammuss toit, sääl om kõ̭ik vili ku̬u̬n Ran;
üsädse `olli aganõ ja vili koon Urv;
kat́s `langa ku̬u̬n;
taa leib om kõ̭iḱ sõkõldõga˽koohn;
no‿m putr`kapstõidõga ku̬u̬n Har3. (väga) lähedal a. lähestikku; vastamisi sügisene päiv om nigu lühike inimene, pää ja perse ku̬u̬n Ran;
ku käe om sääl `põlvi man, käe ja põlve ku̬u̬n;
Kiriläl om [teise] taluga `pi̬i̬ri ku̬u̬n Nõo;
küll om kala iluste `lihti `pantu tünnin – nii üits ütega ku̬u̬n Kam;
ja `rasva `panti suure paatävve `kapstile serände `väike tükikene, nigu miu kaits `väikest `ruśkut ku̬u̬n Ote;
sa˽ka muud ei˽tii˽ku tooli pääl istut, käe˽nii samadõ ku̬u̬n Krl; `
täü om `süämega ku̬u̬n, mass om alhpu̬u̬l Har;
Kagu pooli perä˽koohn ummaʔ [varda peal], sõ̭ss `loidu õi˽lang `iśkin tagasi Rõu b. suhtluses; füüsilises kontaktis kas õled koon ollud tämäga Kod;
naene om mehega kaalatside ku̬u̬n, `aava juttu;
aga ütte `viisi nõ̭napidi ku̬u̬n, ega midägi tettuss ei saa;
kaits `aastat, ku ma [temaga] peräkõrd ku̬u̬n olli Nõo ||
(kaklemisest) kui `kaklema läävä, siss om karvpidi ku̬u̬n, kisuva `juussist ja Ran;
poesi olliva jälle arjatside ku̬u̬n;
karvutside ku̬u̬n ütte `viisi, kisuva tõene tõist `arjapidi Nõo;
nigu tapukikkakõsõʔ alati `harju pite riiun kuuhn Rõu4. (millegagi) määrdunud või kaetud paŕgine riie, lepä paŕgigä koon Kod; [ma] olli porige ku̬u̬n Hel;
mõnel periss vana inimesel `oĺli kõik rinna edine röǵäga ku̬u̬n Ran;
suu joosep tatti, rätinuka kõ̭ik ku̬u̬n;
iks mugu anna sedä ja toda, ma‿le temäga nigu tõrvaga ku̬u̬n, ei saa `valla kah Nõo;
ku˽hobõsõ higitsäseʔ, `hi̬i̬ga˽koon, sõ̭ss käüdäss järven ojutaman Urv;
`saapaʔ omma˽`täütägä˽ku̬u̬hn Har;
timä oĺl `muaga˽kooh nigu t́siga Vas;
sa olt `jauhhõga ku̬u̬h Se Vrd kool55. korras a. valmis, lõpetatud tõmmati silmäst läbi lang ja `olli ku̬u̬n (suka ahendamisest) Ran;
emäkańep kakuti sügise `mihklipävä `aigu, ku kõ̭ik põim `olli ku̬u̬n Puh b. kokkulepitud, kindel poiss lännu kõrdsi manu ja `olligi sehvt ku̬u̬n Ote;
kośakaubaʔ oĺliva joba koohn Rõu;
kaup om ku̬u̬h Se6. muiduki köögi uśs oĺl koon (kinni, suletud) San;
ta om nii uńnine, et taa ei˽saa˽jaku, miś tä tege, om unõga˽koohn HarII. prep ühes Mõnest talust läits terve pere ku̬u̬n lu̬u̬mega mõtsa Nõo;
Siist kaalatorust um terve˽talu koon elävä ja elulda inventääriga alla lännüʔ Rõu Vrd koos1
kupal, kupale kupal Jõe Mar Tor Ris Juu Jür JMd JJn Koe VMr Kad VJg Urv, kuppal Kuu Hlj; kupale Pöi Vän Juu JMd Koe Kad VJg, kuppale Hlj
1. kupla(s), villi(s) nahk on kuppal Kuu; Va sääsed on lapse kõik kupale söönd Pöi; läks kupale nagu tede käevarred Vän; `rõuged löövad üles, võtab na kupale kõik ihu Juu; kui kodu saand, old üle keha kupal JJn; kui küĺm on, siis on ihu kupal Koe; siased süevad näu ja kääd kohe kupale Kad; ihu on kupal kui nõeksed kõrvetavad VJg
2. a. keema hakkamas vesi on kupal, kupud `kerkivad Jõe; [vesi] läheb jo kuppale Hlj; vesi oo kupal, suured kublad peal Mar; vesi on kupal, pole viel `kiema akkan Ris; vesi akkab `keema, on juba kaniste `easte kupal Juu; Siatapu vesi pidi ainult kupal olema Jür; piim on kupal, akkab `kiema JMd; vesi olgu `äśti kupal, kui sea `karva akata `võtma VJg; Mõhkõ valõti kupal vesi, klopiti püürüsega jahu sisse Urv || hädas vahest ole [lastega] nii kupal et `aitab; tüdrukud olivad pulmas pośte kääs aina kupal Kad b. keema(s) `kaapsad oo kupal Tor; juba `kapsad kupal, soab `varsti karduled koa `sisse `panna Juu; panime [seened] kupale VMr
kupu|raud väike kirvekujuline raud haavade tegemiseks Mis `sõukse sitaga koa tehakse, see (kirves) on ju nii pisike kut kupu raud Pöi; kupu raud o suure vahe kõvera nooksuga Muh; `veedriga kupuraud, `sohke press, `tõmbad `veedri ülese ja `kärtsti `alla Var; kupu raud on - - `mitme teraga, lööb metu `krammi korraga Juu; kupuravvage `lü̬ü̬di ni̬i̬ rammi `siśsi, et veri `vällä tule Krk; ma pańni uma kupuraua kah `karma·ńni, vahest taht mõ̭ni verd `laskõʔ Har
kõik kõik g kõige (-
õe-),
kõigi Pöi Muh L K I Trv Hel/-
ḱ/;
kõik,
kõ̭ik,
-ḱ g kõge,
kõ̭- spor T(
kõkk Ote Rõn; g kõõge Nõo),
kõgõ,
kõ̭- Võn Ote San V(g kõõ,
kõ̭õ̭,
kõkõ);
keik g keige Sa Hi Noa Rid Saa Ris HMd hv Jür Amb Trm Vil,
`keige R(n keig Vai);
köik g köige u Sa Rei Phl LNg (tähendusrühmade piirid pole selged)1. a. (substantiivselt) igaüks, viimane kui üks ku minu laps juo `kasvas - - õlivad ikke `püksid juo `lastel `kõikil jalas ikke;
Kõik `lähvad üht tied `mulla`toidule Lüg;
Äga me‿b vöi keik kodund ää `minna Khk;
Keik oo ikka keigiga igatipidi nöua Kaa;
Kõik jähid nii vagusi just kut kaera küli aeg. `Kaeru külitakse vaa ilmaga,
sellepärast `öötakse nönda Pöi;
kõik ei ole saama päävad Kul;
`lindudel `kõikel oo pood (pugud) Vig;
kõigidel [jääradel] sarvesi ei ole mette Tõs;
Mio päräst `kõikõl `ruumi elädä Khn;
keigel korraga `puhkus Ris;
linased [kangad] olid enamani kõik kaks`piilised Amb;
ikke kõik `seĺtsis said mihed ja naesed [sõnnikukoorma] piale ja se läks `koormaga väĺlale Pee;
varessid arakid no neid on mud́uki,
kõigidel `tuntavad ja `tiada ja Äks;
ja sis pruudi pult pulmalest üheskos läksid kõik laalatselle ja KJn;
kõegil `oĺli süia ja juua Vil;
sa‿let nigu kõ̭igist põletu Ran;
miu lastel om kõ̭igil mehipuid Puh;
me jäeme `vaesenlatsen maha,
aga meist kõ̭igist `kasviva inimese Nõo;
Siss `oĺli laia säńgi,
kõik magasiva üten Rõn;
nii ütte `vällä kõ̭ik tegive˽tüü San;
kõik ummaʔ ärʔ `lännüʔ Krl;
Nu˽nakaśs kõ̭igil hirm ja kõ̭iḱ pagõsi˽tarõst `vällä Rõu;
timä oĺl kõ̭igilõ `helde `andma Vas;
Vaihhõl pakute ka toobiga kõ̭õ̭gilõ [juua] kõrrast läbi Räp b. (adjektiivselt) kõik luam jo ot́sib [toitu], kui tal kõht tühi on Hlj;
`ülpad ära keik asjad Ans;
Keik pulmalised puhas kenad,
ruudi vend pole üksi olnd,
oli vana laul Khk;
sügise läkku köik kuhad täis Krj;
Köik linnud `lindast ää `louna`maale Rei;
taal keivad kõik viis last korraga `koolis LNg;
Vanaema oo köntsis jään,
kõik asi võtab ta kää pailu `aega Han;
`Kõikõl tüdrikätel `käüäjäd Khn;
ät́t tõmmas keik lauakaśtid peräni Saa;
Alt einam,
küla kõigi peredel HMd;
kõik obused olid kodo köie `otsas Kei;
`olla nii kit́sik kõige aśjaga Juu; [kevadel] kõik kohad `oistuvad ää Amb;
kõik kolm suurt õle `virna põlesid ää Ann;
aga aru soab kõigist jutust Tür;
niisukesed kõik ned `juhtumised on old Koe; [juudasitta] `antasse kõigi `luomadelle Sim;
kõegiss kõhuss õli lumi ärä suland Kod;
kas meie ei saa paremad `leiba,
kõik test naaravad meie leva kanikad Vil;
kõ̭ik `lamba ja lehmä ja `vaśka lännuve `järve Ran;
nu̬u̬ kolm tütärd nu̬u̬ vedäsivä mu `kõ̭iki `paiku Nõo; [jäätükid] `lü̬ü̬di `katski,
siss sai lämmi kõ̭gile küllile manu;
vana inemese põse,
kõkk `körtsu jäänuva Rõn;
kõ̭ik inemise `ütlese˽tuda et,
ta‿m `mõistlik mi̬i̬ss San;
ja sõidõti minno `tramvaigaʔ `kõ̭iki kotussehi Vas;
aga no mõtsanõ kotuśs siss väega heläśs `kõ̭iḱe `paiko `vasta kah Räp;
siss timä tennüʔ riśti põh́a ala kõigilõ anomillõ Se;
kõigel ~ kõiges ~ kõigil(e) pool(e) ~ kõigilt poolt ~ kõigist poolist kõikjal(e), kõikjalt końdid ei `oigagi mitte,
aga `nõrkus on keiges pool HMd;
kõigilt poolt viisid kivid [ära]; [tänapäeval] on kõegel pu̬u̬l nuad `kahvlid ja KJn;
ni lämmi,
et vesi kõ̭egil puul [lume] all Ran;
kärmäss inimene,
tedä saap kõ̭igile poole Nõo;
nii ku lätt kõ̭igist poolist - - ka ku vesi `ju̬u̬skma Lut Vrd kõikipooli2. a. (substantiivselt) kogu kõne all olev, kõik mõeldav, võimalik `kärruga `aeta `keiki,
mis paned `kärru `peale Jõe;
Kui kõik oli `sisse `vietu akketi [vilja] `vihkusi `parsile panema Lüg;
ages oma käde keik Jäm;
Keik äi ole mette kuld mis `iilgab Khk;
Noh,
niid keik see mees maast lahti,
vikatid käde ning ärjabed äigama Kaa;
kui [hoone] `nöubud on `sisse `vaibund,
siis on köik lämmakil Pha;
iga `laupa sai keik `puhtaks `küirida Vll;
Rugid,
nisud odrad kõik kogu oli kaks vakka;
Seal pole `kahtlust,
poiss pani ise selle (raha) akkama ja see on kõik Pöi;
ää aa `kõiki suust `välja Muh;
keik on tösi mis rahvas rεεgib Emm;
keik oli ni `plaakas puhas Rei;
kuuled ükskord [hanede] äält natuke ja on sellega keik,
nii ää ermutud et Noa;
mis `nüitse aa inimestel viga oo,
vabrikud tegevad `kõiki Mär;
suured `vaangad ja kõik oo `puhtas `tehtud Kir;
võta kõik Kse;
Kui raha ond,
siis suab `kõiki `osta Khn;
ega mul `kõikega tegimest põle Vän;
ma ei saa aru õieti keigist,
mul jääb `paĺlu `kuulmata HMd;
ei anna teisele kedagi,
ehk tal küll `kõiki on Nis;
ma usun `talle `kõiki `rääkida Kei; [tal] oli ea laulu eal,
käis `kõrgesse üle kõigi kohe;
üks on alam ja teene ülem,
se on kõigist ülem Juu;
ära jäga `kõiki oma kääst ää,
jäta omale ka Ann;
kui inimene on ike kõik maa pial läbi eland siis tiab tema ka,
kus ia on ehk kus sańt on Pee;
tema `aitas mul `kõiki kohendata VMr;
kõik pistetud `nahka,
`mulle jäend kedagi Kad;
jumal tenätud,
`kõike one Kod;
pika `veoga,
`kõike teeb pikka `mööda Plt;
lehtain tapeti kõik ütte kokku raudaenaga,
tolle vahet es teta Ran;
mul ei ole `kõ̭iki meelen,
mes sääl lehe pääl `olli Puh; [ta] om ää jutu mi̬i̬ss,
ta võip vi̬i̬l kõnelda kõ̭igest ja kõ̭igest Nõo;
raseda viĺlä koti olliva,
kõ̭iḱ nõu `kaudu temä ütsindä `puńse Ote;
ma˽kai et,
tel om kõkõ külänt San;
ta murõtass henele talvõ jaoss kõ̭gõ `vaĺmiss Har;
na ummaʔ `püüdligu inemiseʔ,
`püüdvä iks kõgõst `saaki;
`Talguliisilõ `ańti mõ̭ni võidleeväkõ̭nõ ja tu̬u̬ oĺl kõ̭iḱ Rõu;
`kõ̭ikõ saat ilmah `vahtsõlt,
a ello inäp saa aiʔ Vas;
kõ̭iḱ om otsah vara,
hää Se;
kõik ja puhas kõik viimseni; kogu Nee panid siit minema keik ja puhas;
Kokk oli ja öde oli ja üks sanitar,
see oli keik ja puhas [haigla personal] Rei;
ma pani sealt mõnekad õunad `taskosse,
see oo kõik ja puhas Mar;
see oli kõik ja puhas mu palk sügise (väiksest palgast) Kul;
kõik kui kõik keik ku keik räägib ära,
räägib viimase ku söna mis teab Mus;
ta rεεgib keik kui keik asjad ära Emm ||
ti̬i̬ nüit tigedale ääd ehk kaedsa kadeda `karja,
üits `juudass kõ̭ik (ükskõik) Nõo || (rõhutavalt) meil olid `valged `riided `seljass,
`valged `püksid jalass ja keik Jõe;
`maarjapäiv oli - - peris püha päiv,
kerikus `jutlus ja keik;
ja siis nägivad `tontisi ja,
ise olivad nie `tondid ja keik VNg;
si̬i̬ oli me ü̬ü̬ `korter ja kõik Ksi b. (adjektiivselt) kogu, terve keik minu särk ja keik `saivad kala sodiseks Hlj;
ei sie `keiget `aastat õle siin;
siis `tantsisivad kõik sie üö Lüg;
männi kasudest `tehti patti,
`vanni,
keige ihuga vöis ka `sisse `menna Jäm;
Kui oostega rehte tambiti,
siis pidi üks mees keik see aeg rehe äärt ülespoole tõstma Kaa;
taal (loomal) o magu,
kus ta köik pöhu sööb Jaa;
Kes köik könsid könsib,
see köik marjad maitseb Pöi;
Meidel on juba keik `kardulid ülal Rei;
kõige see `õńtsa kebade oli `aige Mär;
sedasi ta on kõege minu määlestuse aea `otsa olnd Vig;
kui mina lapselik oli,
kõik vald `peksis [käsitsi reht] Kse;
kõik vili loob Tõs;
Keväde akkab kõik `süemine vähäks `jäämä Khn;
kedagi kärsub,
kõik ilm `aisu täis Hää;
keik vili leigati käsil Ris;
kõik nahk oli punasetipuline KuuK;
keigel ajal (kogu aeg) JJn;
kõige `õhta `keśtis [pulmas] sihuke raha `loopimine Ann;
seisavad vahel teised (linad) kõige sügise muas Koe;
kõik pääv tuli `olla `leikuväilal küirakille VJg;
kui sügise `küńti,
siis jäi ta (põld) kõigess talvess `ingama Trm;
oh sedä juttu ja elinäd kõik ilm täis Kod;
ma olin kõik selle öö `otsa elevil,
ei soand magada Pil;
kõ̭ik kraam piap elämise jaoss `ostma;
ma ole kõ̭ik si̬i̬ aig kotu ollu Nõo;
karu oĺl tõmmanu kõik taguotsa maha tõesel (taltsutajal) küistega TMr;
siin na võtava,
et kõkk maailm rägisess;
plu̬u̬ḿ (ploomirasv) om sisen,
om üle kõ̭gõ tsia küĺle Ote;
ja ku‿ma säält kodu tuĺli,
sõ̭ss oĺl kõ̭iḱ hirm `kaonuʔ Urv;
Ma üt́li sa‿lt sõ̭s õ̭ks `tolvań külʔ,
ku‿sa˽kõ̭gõ raha telle ärʔ annat Rõu;
ma otsõ `täämbä kõõ köögi läbi,
es lövvä˽ma umma `kruusi Vas;
hõõratass kõkõ ihoga;
Kõ̭gõl küläl oĺl sitt `talgedega˽veetüʔ;
kõnõĺ kõ̭gõ ü̬ü̬ Räp;
voki pink mink pääl vokk sais,
kõik vokk ta pingi pääl sais Lut;
kõik viimane iga viimane; kõik viimseni võt́t˽seo raha kõik viimäne omale San;
Ja mi˽tei innevanast käsitü̬ü̬ ja koi kõ̭kkõ viimäst Urv;
tu `mõistsõ kõkkõ viimäst tetäʔ;
Taal piat kõ̭ik viimäne värmit olõma Har;
noh sõ̭ss nii sõ̭ss `naksit kõ̭kkõ viimäst tegemä Plv;
säĺg oĺl timäl kõ̭iḱ viimäne `pestü arʔ `haudlikatsõss,
hanguga oĺl kõ̭iḱ tuu säĺg `haudlikatsõss arʔ `pestüʔ Vas;
kõigest hingest ~ jõust ~ väest ~ kõige ihu hingega ~ kõigelt jõult kõigest väest, innukalt `kõigelt jõult vai `kõigelt ramult piad `tõstama Lüg;
`jooskes keigest iŋŋest äga äi εs jöva Khk;
Keigest vääst tuleksi sulle abiks Kaa;
tegi küll keigest jõust Ris;
`vehkle sääl [tööl] kõ̭ge ihu eńgega päiv `otsa Ran ||
`karjusid kõigest kõrist Plt3. igasugune, igat laadi, liiki ouvi kalast sai ning ahvenast ning `saadi kenad suppi,
ega keigest kalast sa‿p saa ju Ans;
`keikidel puudel on `mähka mis `kasvavad Khk;
ta on `keikes `asjas ni viisakas Rei;
keik `töösid tegin,
mis majas `tehja `olle Phl;
küĺm on änameste kõigi `aigoste ema Kul;
plekk plaskuga tuuakse eli ja kõik niisukest `aśja Mär;
see rohi pidädä `kõike `kärne vasta olema Vig;
`Ljõnnõs `kõiki `kaupa `suaja Khn;
meil käis `enne talu perenaene (ajakiri), sial `mustred sies keik HMd;
ta on `liiga eidand,
kis `kõiki `tühja reagib Jür;
`kõiki suppi võib piimaga `keeta Ann;
`kõike `marju oli,
jõhvikaid neid oli,
et `tõmma rehaga kokku Pai;
kõik asi aĺlitab,
nagu piim,
leib Kod;
noh `peigme emäle `ańti niisammati ka,
ja nii et tekk ja säŕk kõik siukst `väŕki KJn;
Sellege (mõrraga) saap `kõike kala võtta,
paĺlast kiisa lääve läbi Trv;
sul om rõevast `kõ̭iki ja,
`süvvä ja `juvva,
tõesel ei ole Ran;
tulilind laolap kõege keelde pääl Puh;
temä sõõmass miu kõ̭igess ja kõ̭igess Nõo;
siin om nüid kõ̭kke,
istutamist ja kõ̭kke seräst tü̬ü̬d;
Nüid tetäss kõkke `mu̬u̬du,
puukatusse,
kivikatusse ja plekk-katusse Rõn;
tõnõ om kõ̭gõ tüü man `väege virk San;
`täütäga määritäss `saapit,
hobõsõ `riistu ja kõ̭kkõ säänest naha `kraami Kan;
neil oĺli alati kõ̭iḱ rohu˽kotun Urv;
ta `naarõ neid rumalass ja uĺliss ja venne paṕpi ta sõimaśs kõ̭gõss Har; [männist] saasõ `paĺke ja lastupakka,
kõ̭õ̭d `eh́tüss`materjaa·le Räp;
ośt `leibä `kõ̭ike rõõvast,
`lehmi,
`kõike Lut;
kõkõ `karva (mitmevärvilisi asju) om Kra ||
mitmel viisil, kõigiti sa `ütlet tõesele rumalit sõnnu ja kõege moodu pääle noogutat tõese läbi Puh;
tiä oĺl jo inemine,
kõ̭gõ mu̬u̬ ala olõss olnu abi Urv;
`reńti inne sukatass `pääle kõ̭gõl mu̬u̬l rahaga ja viĺaga;
peremi̬i̬ss sõ̭ss, [karjast] pingut́ kõ̭gõ moodo ala,
söögiga ja Plv 4. üleni, tervenisti, täiesti üsna kilu`meeter maad oli keik lahve vee all Vll;
See `sõuke `aigus,
suu `lõhkus kõik ää,
keele kida valutab koa Pöi;
särgi piht oo kõik tahmane sool Mär;
Puust aid oo nagu räätsakas,
kõik maha kukn ja mädan Han;
aeab naha maha,
`kestab kõik PJg;
õue kõik `parka täis Hää;
kerstul on pial põen,
üks laud `kõrgemal,
aga `kohvrel on kõik üks sile kaas;
kää nahk kõik maraskil JJn;
jalad on kõik paestetanu ja ihu on mul `raske Äks;
nii küĺm,
kõik alasti,
`kińdid egä kedägi KJn;
ti̬i̬ om nii `õige kõ̭ik ja siledä Nõo;
tu̬u̬l `pernaasõl oĺli valu sitaga kard kõ̭iḱ ku̬u̬n Har;
lasõ no˽hiĺlokõìsi,
mud́o lätt `ku̬u̬rma kõ̭iḱ `ümbre Räp;
üle kõige üleni, täiesti ihu lü̬ü̬b üle kõege igisess,
kui palav one Kod;
serände nahuk `tulli [vihma], et ma‿lli üle kõ̭ge like Nõo;
ma palasi üle kõ̭gõ,
kõ̭iḱ mu `rõiva˽palasi Urv;
siiĺ om üle kõ̭gõ uhakanõ,
ta nõelaśs nii et Har 5. koos, ühes läks keige oma kraamiga Jäm;
`tuhlid soab keige koorega moal keedetud Vll;
Vana jumal on köige kutsikatega `latsis (sajab ja tuiskab vahetpidamata) Pöi;
mine köige oma mehega Rei;
ma nägi põdra kõege vasikaga Aud;
tule keige perega Ris;
kõege oma `tütrega oli seäl Juu;
ma panen [kartulid] kõige pisikestega `kiema JJn;
ümmargune mätas kõige rohuga,
`süötind maa pialt `võeti Sim;
`tõmmas [ohaka] kõige juurega `väĺja Trm;
obene läits kõege ri̬i̬ga [vette] `siśse Ran;
põrut `akna `kõiki `raamega puruss Nõo;
siis see püt́t `ańti pruudi kätte kõege viinaga TMr;
lepp `pańti `kõ̭iki `ossega aiass Kam;
kahru `aardsõ mihe kõ̭ki `kaarugõ `üskä San;
ussõ `leie kõ̭iki `piituga mahaʔ Har;
`kohvri `võeti är˽`kõ̭iki rättegaʔ Rõu;
kõ̭gõ uma keelega lää `hauda;
ma jäi ti̬i̬ pääle kõõ kraamigaʔ;
opõtaja tuĺl kõ̭õ̭ naaśõgaʔ Vas;
mõ̭nõl saiś mesi kõ̭õ̭ vahagaʔ kõ̭õ̭ talvõ pot́ih Räp;
kõ̭gõ `tütregaʔ Se Vrd kaikine,
kigen; kõige täiega ~ kupatusega täielikult, koos kõigega ning teine obu pani tese `järge ka ning löid ülegali mind keige kupatusega ning,
koorm `ümber ning Khk;
keige täävega läks [koorem] `ümber Vll;
laeb läks kõege täiega `põhja Mär;
tuul `tõśtis küini kõige täiega üless,
`viskas - - puruks Sim;
mi taśs sattõ kõ̭gõ täüvega põrmandu pääle maha Urv ||
säńg `paĺli kõ̭gõga `puhtass Urv; (
ilma)
kõigita ~ kõigeta lisanditeta siis sai `jälle `panna [pesu] lopputuse vesi,
`ilma `keigita VNg;
me Miinaga joome `kohvi ilma piimätä ja kõ̭igeta Nõo Vrd kaik,
kiik5,
kikk10,
kõikse
käiama `käiama (-
ämä),
käiata (-
ätä)
eP(
`keiama,
keiata Khk LNg Mar)
Hls,
`käiada (-
ädä)
R1. käial teritama `käiä pääl `käiän,
kõvistan `luisu pääl [nuga]; `enne saab `käiädä,
peräst kõvistatta Lüg;
`uuved vikkastid `tarvis `käiada õhukesest,
`kergemb `jälle `lõikada Jõh;
`sirpi sai käiatud Kär;
Sui oli aida ees vilu vikatid käiata Pöi;
`käias noa vaheks Muh;
käiaga käiada (käiatakse) Rei;
`keia vekat vahedaks LNg;
nugasid ja `kervid ja piirunuge,
`kõiki käiätässe Mar;
Ma ei `oska käiata,
ikka käia [tera] lakale Han;
`käiasime vikatid vahedase Tor;
`kirvi käiatass Hää;
`kerve `käiamisel käiatakse tera `vaasi Nis;
nuga tahaks käiata `suada JMd;
lähän `käian `kirve teravast Iis;
kui nuad ei lõigand,
kas õlid kõvad vikatid või,
siis käiati Trm ||
fig hõõrduma, hõõrutama ratas akas rougu `vastu `keiama Khk | peksma Koer karjub,
üks vist `käiab `koera Emm Vrd käiatama2. fig (kokku) määrima Täna ratas `raske,
ta `käiab kõik ää (pori kleepub rataste külge) Pöi;
laps eese riided ää `keiand Mar;
veis on end sitaga nii ää `käiand,
juśt kui va käi,
sitane `ümmer `ringi Juu;
ma `ütlesin te tüdrukule ka,
et mis sa veeretad sial põrandal,
`käiad ennast ukka;
istud `vankri pial ooletult,
`käiad õlma `vasta ratast porisest Lai
käias `käias Hlj(-ss) Jõh IisR Muh Amb Plt, `käiäs Kuu(-ss) Vai Mar KJn mustusega koos, paakunud Nie `riided on sul kohe nää `käiäss, mes sa sis ei pese Kuu; Jalad mudaga `käias; Lusikas `putruga `käias IisR; nenä on `käiäs Vai; sarabu lehed o ühna `käias, mee kastet täis; riistad o lumega `käias Muh; lodin inime, [seeliku]sabad üsnä `käiäs, tä ei või sabasid ülesse võtta ku tä porist läbi lähäb Mar; õled on sitaga `käias Plt
käima `käima (-
mä), da-inf `käia (-
ä)
R eP(
`käejä KJn;
käe-,
kää|
dä Kod)
Trv Võn,
kävvä,
`kävvä M(ma-inf -me)
T; ipf käisi- (
käe-,
kää|
si-)
R eP M T;
`keima (-
mä), da-inf `keia (-
ä), ipf keisi- Sa spor L,
KJn Vil;
`köima (-
mä), da-inf `köia (-
ä), ipf köisi- (
köe-,
köö|
si-)
Muh spor L;
`käü|
mä Kuu Vai Khn eL(-
me San Krl,
-mäde Har;
`ḱauma Rõu Se); da-inf `käüä Kuu Vai Khn;
`käüvüʔ San,
kävväʔ,
`käv|
väʔ, -vüʔ V(
`käü˛ü,
`käüvüʔ Har,
`käüve Lei); ipf käüsi- Khn Hls Krk Ote;
kävi- Kuu;
käve- Võn(
`käie)
Ote V;
kävve- San hrl intrans1. (liikumisvõimelisena) a. kõndima, astuma, sammuma; ant jooksma laps tuline `käimä,
teräsed jalad Lüg;
ma `käiksin küll kerikus,
aga ei `jaksa `käia,
jalad ei `astu enamb Jõh;
Käib üöd kui `päevad,
aga edasi ei `jõuva = kell IisR;
üks käüb `kiirest,
`toine käüb `illukaiste Vai;
käi sa mo `järgi;
vahel suka `pöisil käi `talve tuas Jäm;
nii süa lumi,
saa üksteise `körvas `kεia mette;
tahad salaea kohegi `minna,
kεid tipi `varbul;
obu keib `sammu Khk;
üsna jumala äda oli `käia Pha;
lume valul näeb `keia;
Kui sa ikka `rohkem [lehma] nina eest läbi käid (söödad), ikka lüpsab koa;
Kahe `roandaga sai kaju vahet `käidud Pöi;
sui `käidaks `palja jälu Käi;
ta ni‿samma kepi nöal kεib ka Phl;
mina olin `vahva `niitja elu `aeges,
läksin `kεies vikati järel Rid;
ma kein üsna kepi varal;
vana inimene keib juba `küüros ja `köhmis;
päterdab mud́u,
ei saa `õiget `keima `keidud Mar;
mulgu koh́ast `köidässe üle Vig;
kui mu jalad `terved oleks,
siis keiks kõik kohad läbi Kir;
nagu puu obu,
ei saa `köidud Han;
laisk obune,
köib pikkä Tõs;
`Käües akkab soe Khn;
köib `peale limpa lompa Aud;
ma‿i saa `käitud,
mul on `astma Hää;
ei `oska tie raja peal `käia Ris;
ma käisin sukkis Hag;
käib kikadi käkadi (taarudes); läks ree pealt maha ja käis moas;
mis sa käid mu järel Juu;
`käieski paneb inge `kińni,
kus ma vel `joosta saan Ann;
nüid `klömpsab karguga `käia VMr;
ma ikke sugu sialt `müöda käisin,
kus [kõneldi] seda saksa kelt (pisut oskan) Kad;
ta käib mu järel,
mu kannul VJg;
`kińni jalu ränk käädä;
tämä akab käede (käies) tulema;
sõedavad keriku alate käede (sammu), ei ruatsi obess ajada Kod;
kaśs käib järel nigu koer;
kepi naeal toksib `käia kah;
`aige käib üleval Plt;
pangad all,
ta ei saa ju `käejä KJn;
ma käisin seda tuba üks sada `korda SJn;
siss lääp sul paelu `aiga käiän Pst;
`täempe sai paĺlu maad maha käüt Krk;
laseme nüid obesel `sammu kävvä,
ega ta kiḱk si̬i̬ ti̬i̬ joosta ei jõvva Hel;
sina käi joodikul perän Puh;
pikkä ti̬i̬d kävven nakass `lämmi;
käenu `paĺla jalu,
`astnu kannu `otsa;
ärjäl piava sõra `liikuma,
muedu ta‿i saa kävvä Nõo;
jala olliva `aige,
ma kate tokiga käisi Ote;
tu̬u̬d kõvva `hangõ pite om kõ̭gõ paremp kävväʔ Kan;
Ütte puhku käü,
a edesi ei saa = kell Krl;
lat́s nakass ka jo `käümä,
joba pand `sammõ edesi Har;
ma‿kka käüśsiʔ ja ti̬i̬śsiʔ Plv;
naańõ ja veli käve peräh;
jovva as ma˽`kävvüʔ,
üt́s naańõ võt́t käe`vangu muʔ Vas;
kõik mis nelä jala pääl kääse om eläjä nime all Räp;
last opatass `ḱauma Se;
varsakõnõ käü peräh Lut;
ümber käima tiirutama [neeruhaiged] `lambad käivad `ümber Rei;
vasikad,
kui nende neerud maha oo peksetud - - sis näd keiväd `ümber `rinki Mar;
kui lammas `ümber käib,
on nierud `lahti Kad;
lammass käib `ümbre,
neerule `aiged saanu MMg;
lammass käi ümmer,
ku tõine rahu olevet mahan Krk;
lammass käüse `ümbre `tiiru,
rauh um maah Plv || (vanusest) Käün `seitse`kümme `neljät [aastat] Kuu;
mina `käisin `seitset `aastat (olin kuuene), kui akkasin `veljaga kaheke·s̀te `karjas `käima VNg;
Mari on juba sadant `aastad `käimas Jäm;
seitsekümmend seitse `selgas,
kaheksandad käin Vll;
Laps oo viis aastad vana,
köib kuiendad Han;
juba kaheksakümmend viis vana,
kuuet käin Rap;
Leenu sai kaheksakümmend,
käib `ühte `peäle Juu;
viimäss `uassat,
üheksäkümmend käin Kod;
akkass viiedet `aastet `käimä (sai neli täis) Krk |
naane käve viiedät kuud (rasedast) Se b. (muudest liikumisviisidest) kala`parved `käisivad pikki `serva `ühte lugu VNg;
`pietri`päivä ajal akka lohe `käimä;
vareksed käviväd nokkimas Vai;
oomiku vara `akvad [mesilased] `väljas `keima Kär;
`päästlased käivad madalast läbi (maadligi), siis tuleb `vihma Pha;
tuid,
neid keib vahel sii koa Rid;
`kambli kala käib lapiti Trm;
egass `varblase ütsikuld ei käi Nõo;
kihulase survava,
ku ńa nii `ümbre `tsõõri käevä Kam;
kakk käi kahru`persest `sisse Ote;
li̬i̬mik om vasõ `karva,
käü vingõrdõn `mü̬ü̬dä maad Har ||
fig Teab mis sellest [tüdrukust] öle käind on,
põsed nii kahvatud ja `aukus Pöi;
`uhkus käib `eeli ja `vaesus takka järele Juu;
õnnetuss käib inimesi `mü̬ü̬dä,
ega õnnetuss puid ja `kande `mü̬ü̬dä ei käi Nõo;
hädä käü‿i˽puid piteh,
hädä käü inemiisi piteh;
kaih käü ei üt́sindä puid piteh,
tu̬u̬ käü inemiisi piteh kah Vas || (müütilistest olenditest ja tavatutest nähtustest) `luomidel `käisite `painakad `seljas Jõe;
`marras käis kodo Lüg;
ühekorra räägiti,
noid kεind `loksperi pεεl Khk;
`käidi `painajaks Krj;
`koolja käib kodu,
akkab kodu `käima Pha;
loomal ja inimesel keis `tallaja peal LNg;
muĺgi eit olnd uńt,
ike köind uńdis Kir;
mere piäl `käüe tuliännäd Khn;
ikke tońdid pidan `käima ja kodo`käijad ja Ris;
surmad `olla kodo käind Juu;
nisukesed vaimud mis `enne käisivad,
ja nied siis `üiti paenakad KuuK;
kodu `käima akand ike ainult kurjad inimesed Rak;
ükskord nägin unes nisukest `aśja,
et minu isa käis kodu Plt;
luupaene käüb `talve `seĺga Pst;
peninuki sõa `järgi ütelti käüved Hls;
si̬i̬ käi tõisel luupainen;
nüid oo ku katk üle käinu,
kiḱk `puhtess tett ja lahastet Krk;
tä käinu `soendin Hel;
ni̬i̬ olnava Lapima vana`tütrigu,
kes alliss käenava Puh;
ku koolu millegiga rahu ei ole,
siss nakap kodu `käimä Nõo;
`eńgi päiv - - ega na (hinged) nüit enämp ei käi,
vanarahvass iks `ütlivä,
et käenävä Kam;
Otebä `keŕkude ta `oĺli matetu ja‿ss säält `oĺli nakanu kodu `käimä oma provvat `kiusama Ote;
Tast olõsi nigu katsk üle käinüʔ,
kõ̭iḱ om tühi ja paĺlas Urv;
Mõ̭nõl eläjäl käü `ü̬ü̬se jäl˽`painaja `säĺgä Rõu;
halb poig käve kodo ja vaav́ass külärahvast Räp;
tagasi käima (kodukäijast) surm akkass tagasi `käima;
ku miul nõnda ei ti̬i̬,
kudass ma tahass,
siss ma akka tagasi `käümä Krk;
maʔ olõ tu̬u̬d `kuuldanu,
et mõ̭ni käü tagasi,
vana Tikudi Juhan `käübev (käivat) tagasi Har c. sõitma 1. sõiduvahendiga liikuma `uiskudega kεisid siit `Sörvest,
kevade läksid,
sügise tulid ära Jäm;
akkas merd kaodu `keima Kaa;
nüid ikka köivad muidu alustega,
põle midagid peal Muh;
käib saaniga Rei;
peaks tulema nii `paĺlo lund,
et saaks regi `keima Mar;
köid rattaga seält kaada Tõs;
sui käib ikka `vankrege Juu;
käib saaniga väilas VJg;
suksed,
kellega möda lund käivad Lai;
pulmarongi ihen käis nõnami̬i̬s `ratsa obesege Hel;
vanast `käüti mere pääl tuulõ abil;
`väikese parvõkõsõga kah käüdäss vii pääl ja sõidõtass üle Har;
`rohkõp [ma] ei olõ rońgiga käünüʔ Vas;
`tu̬u̬ga (hobusega) kõ̭gõ käudass,
tu om kõ̭gõ `vehmrih (üha rakkes) Se 2.
kurseerima, regulaarselt sõitma ega siis käünd `omni`pussi ega `autusi midägi Kuu; [tuhande kaheksasaja] `seitse`kümme `viiendal `aastal vist akkas rautte `käima VNg;
`Praegusõl aal `käüväd puśsid `kõikis Khn;
kui rong akkas `käima - - [siis] mina käisin juba karjas Rak2. a. mingil eesmärgil kuhugi minema (ja tagasi tulema); mingit tegevust või ametit harrastama mei `käisimme ikke `mardiss ja `katriss;
vanad inimesed `käined `mõistatamas,
ikka jägu `aegadel Jõe;
Tänä käün `metsäst rüsä`vitsu `tuomas Kuu;
õles käind `omme `veskil;
`käisin `mustikes (
`mantsikas,
`pohlas)
Lüg;
meil `kävvä `tõrvaksiga `tuulal `kallo `püüdämäs `üöse;
eks varas `käündki `üöse `vargal Vai;
ma kεisi `pähkel;
peab korra `öite targa juures `käima Jäm;
vanad inimesed kεind `ratsa `oostega `kerkus;
ruudid kεisid laulatusel,
sariligud mütsid pεεs;
kalamed kεivad `toosel Khk;
ma keisi ühe öŋŋega tursal;
`toomapääval keisid mehed `toomaks;
kui öpetaja `juures oli `keidud,
siis aketi maha `itlema Mus;
viderikul `käima Vll;
siis sai rehel `keidud;
Tüdruk,
sa oled kaju `ääres kusel käind (öeld luksujale); `Lamrine käis siis küla `korda Pöi;
kemmerg on se,
kus kükidamas `käidags Käi;
need keivad `marti `aamas (mardisandiks); vanal aeal `keidi valla `küütis Mar;
nad sillutasid `maanded,
ta käis koa sillul;
püksi korral `keima Mär;
enne `puĺmi `köidi `kimpa kokku panemas Vig;
mehed keivad tulel,
`püidvad kala Kir;
talve `köidud viina `vooris;
köis `soldatis Tõs;
`Saunõs ammu käömätä;
mutimeres ~
`õngõs `käümä Khn;
noored käisid pühaba `õhta `kõrtsis;
`enne sai pidude peal `köia;
köisid arsti all Pär;
köib oma asjal;
`talgutel sai `keia ja PJg;
`käiti räimelaadal;
`käitaks `tuuksel (tulusel) Hää;
`enne `käidi `iides jüribä `öhtu Ris;
meil `paĺlu `loomi,
tuleb `ühte `puhku `veśkil `käia Nis;
sa oled täna tapu `aedas käind (purjus) Juu;
meie käime juba einamal,
tieme `eina JõeK;
`käiksin `vielgi jahil,
aga jalad ei võta JMd;
seenel `käies `eksisin kahel korral ää;
Paides ma käisin kohe `tihti,
kui ma `käija olin alles Ann;
tedrejahil `käedi kujudega Kad;
käisivad võrgal ~ nuodas Trm;
`vaata kõhe abi suab,
ku aŕsal (arstide juures) käedässe;
ma akan vi̬i̬l `käimä rehidel Kod;
sai turuss käia küll kah Äks;
olen `tohtril käind;
soola `voorides käinuvad,
kui seda raudteed ei old Lai;
käid pasal KJn;
`käiti seal `jutlust pidamas SJn;
toona me käüsime surnuaial Pst;
Käü ommen Sarja `veskel ärä,
sea jahu om otsan Hls;
nooren iki käesime mõtsan `pähknil;
na käesivä kavvõtõ aenale Ran;
egä kate nädäli peräst käi iki sannan;
su̬u̬n käesit kure marjul Puh;
üd́se `viidi sepäle,
ku sepil `käidi;
vanast `olli `ü̬ü̬se tu vähjul `käimine Nõo;
ütsvahe oĺl ta kirmassõ pidämine `väega tukõv,
nüüd käüvä seldsimajadõ Võn;
ku tulissel `käüti,
siss `lü̬ü̬di `västraga [kalu]; esä emäga käisivä laadel;
mina `veśkil es käi;
kui mina `naksi liinan `käümä,
kui suurõkõnõ tu liin siss `oĺli Ote;
näet,
sannan jäi käümäde San;
mul sai mitu `vu̬u̬ri `lehmi `tõistõ `paika `panman `käütüss Kan;
`käüti kerikun;
tõrvassil käüdäss `väśtrega Urv;
ku sannan es saa˽`kävvü,
oĺl `kirpõ ja `täie paĺlu;
`tütriguʔ `kävveʔ kerikul Krl;
mi˽käve sinna su̬u̬ pääle kurõ`maŕju `ot́sma;
`käügega (käigu) siss pidul,
ku˽pidul `käüjäss saa;
Mi‿sa˽käüt `sańtin (kerjamas), sul om `tervüss käen Har;
`pähkmihn `käümä;
esä käve tedre`jah́ti Rõu;
hulgahna sai sannah `käüdüss Plv;
keväjä nakami niidseh `käümä ja `viisa kudama;
tulil käüdäss `västrägaʔ;
`Riiga `käüti talvõl `su̬u̬la `tu̬u̬ma;
Pilve Juula käü `sańti (kadrisandiks) Vas;
keśk iätseʔ iks kääväʔ kerikohe Räp;
kokku käima kogunema `võerama saadikud `käia seal koos Mär;
`lambad köisid kokku na ku üks tuul Tõs;
ehälised käesid `sinnä kokko tämäle Kod;
`meie kotta käis külä pośt kokku;
külä pääl om paĺlu `naisi,
käivä kokku,
lõkerdava ja `aava `tühje jutte Nõo;
täl oĺl sääne isokõnõ et kõ̭iḱ poisi˽käve sinnä˽kokko Plv ||
fig lõppema Meite einatöö akab juba änam kogu keima Kaa;
väljas käima euf asjal käima käib `tihti `väljäs,
sie tähändäb et läks sittale Jõh;
seest üsna `aige,
ma köisin täna `öösi metu `korda `väĺlas PJg;
ta käis `väĺlas oma aśjal Juu;
käisin mineva `üösse mitu `korda väelas VJg;
käisin `korda kolm väĺlas Ksi;
ku kõtt valuts,
siss piat `ü̬ü̬se vällän `käimä Krk;
ma‿lä `vällä `käuma Se b. ringi liikuma, läbi käima; ära nägema, üle vaatama `Palju käind ja `palju näind;
ma õlen kõik nied talud ja majad läbi käind Lüg;
se on talost talo alalde `käimäs Vai;
ma ole keik kohad läbi kein Mus;
Kõik maailm on läbi `käidud Pöi;
paelo köind `rööblid ja mõrtsukid Vig;
arja vened või arjakad köesid kaubaga Aud;
lähän kodust ära natuke `käima Pal;
nooren es saa koheki,
nüid vanan olen kõ̭ik liina ja laane läbi käenu;
nooremba käevä kõigin pu̬u̬l,
üits piäb iki kodu olõma Ran;
`käimise pääl tulep `mõndagi ädä nättä;
veli käis nigu sandikene,
kai kost leeväpalakese `saie;
mõni suur inimene ka käib ütest üless tõesest `alla,
ei püsi `kossegi Nõo;
nemä `oĺli kõ̭iḱ kotusse läbi käinüvä Ote;
kes nii `laembide käip ja näeb,
si̬i̬ tiiäp kõnelda Rõn;
`saie mõts kõ̭iḱ läbi `käütüss Har;
ma˽käve kõ̭iḱ kraaviʔ läbi,
es `hämmä `kongi `jalgu ärʔ Rõu;
haŕokõsõʔ,
nu̬u̬ iks kävevä˽kormu säläh Plv;
vanast poisi˽käve˽kõõ `huĺkih Vas c. (regulaarsest õppe- või kutsetööst) Ega `ranna `naisel midägi avitand,
`muudku `täüdüs alade merel `käüä Kuu;
`käidi `oustega `eitsis VNg;
`käisin sius (seakarjas) Jõh;
`teulised kεisid `möisas tööl Khk;
Vana Jüri keina niid lehma`lautas öövahiks Kaa;
`talve lapsed `käivad `koolis Käi;
isa akkas `mõisas teol `keima Kul;
poesid käevad `karjas Mär;
`kuõlis ma ei käüss (ei käinud) Khn;
köesime mõlemad veel töös Aud;
enne käisid lapsed `lammus Kei;
vanad ja vaevased inimesed käivad `karjas Juu; [isa] käis sulaseks Pee;
`eśtiks ma akkasin anede karjas `käima Koe;
taĺvite käib `metsas tüel VJg;
käis lapselt `kuolis;
käisin õitsis Sim;
ise taśt käedä kualin;
mi̬i̬s `käimä vabriku tüäle Kod;
päiviti käib tüüs KJn;
õetsel `käiti Kõp;
juba mitu `aastet koolin käünü tüdruk;
teol `käüti,
olli siirseḱk seĺlän Krk;
temä ennembi käis tü̬ü̬l,
lõegass `kraavi Ran;
mi̬i̬s käib `raudi pääl tü̬ü̬n;
mehe rõõbe ei käi `koskile tühü Nõo;
naine om kotu,
ei taha tühü kävvä Ote;
vanast `käüti hobõstõga öüd́sin;
liinan koolin kävven oĺl mu poig säändsess ants`laagriss lännüʔ Kan;
ma käve suvõ `otsa karjan Urv;
latseʔ käävä `ku̬u̬li Krl;
hädäline pää um,
ei saaʔ koolih kävvä Plv;
timä oĺl vigalanõ,
meelekeist oĺl `puuduss,
a kaŕah käve Vas;
kolm `talvõ ma kävegi˽koolile;
pääviline,
päävite kääse `tü̬ü̬hü Räp;
ja pidi `aaśtaka `tiinmä tuu iist,
egä päiv teol `käümä Se d. külastama, (koduseid) vaatama, võõrusele tulema või minema Nüüd `lasti [sõjaväest] kodu `käima;
`poisid `käüsid meil `käümäs Kuu;
kävi `illote `minnu `katsomas Vai;
tuled sa vahel meite `poole ka `käima Khk;
`iilasi (hiidlasi) käib sii `ühte `puhku Krj;
Jõulu `käidi sugulaste tuttavate `juures `võõraks Pöi;
`aitehh köemast Muh;
tule siss meie `poole koa `keima Mar;
keisin `naabert `vaatamas Kul;
ma keisi `Laasneri Riinu `juures Vig;
tänä o jõulu pühä annepäev,
köidetse viil küläs ja juudetse mis järile oo jäen Var;
üks küsib:
käisid sa katsel? –
teine `ütleb:
jah,
käisin kat́sikul Kei;
sõdur tuli kojo `käima JMd;
käin vahest `noabri naise juures Tür;
tuld linnast koju emale `käima VMr;
`võõrsis `käima Iis;
kui jõulus käisivad kośtis `kossegi,
siis `ańti iki `õunu Lai;
lääme veĺlele `käima Trv;
käüsive sugulistel käümän Hls;
väümi̬i̬s ja tüdär tulev pühäbe `käümä miul;
ma käisi `tütrel käimän Krk;
ma käesi üle eelätse üten paegan külän;
Mańn ei ole `jalgagi siin käenu;
poig olli saanu mõne päevä `puhkust,
`tuĺli kodu `käimä;
ma ennist käesi sääl,
es ole kedägi kotu Nõo; [ta] käve alati siin minno kaeman;
nu̬u̬ lät́sivä tädi `poole,
käävä sääl kośtil ärä Võn;
mul poig käve suvistõ pühi˽külän Kan;
Tu̬u̬ ollõv ka üt́sindä nigu susi,
Seńni `käübev tedä iks kaeman;
suvistõpühi sai iks `käütüss Liine pu̬u̬l kah Urv;
nädäli peräst `mińti,
nu̬u̬ŕmiiśs `mõŕsaga `käümäde `mõŕsa kodu Har;
tulõʔ miʔ poolõ `käümä pühiss Plv;
ma˽käve ka `kaajat́sil;
ma `jätnüki is su˽pu̬u̬l käämäldäʔ;
unotütäŕ oĺl ka käämäh tah Vas;
ma käve timä pu̬u̬l śeeh;
tõõsõ talo pu̬u̬l oĺl käämäh Se || (ehalkäimisest) õli oma `naise `juures ehal käind Lüg;
poisid kεivad `kootis Khk;
poisid käin tüdrukutes ~
öö`ulkumas ~ putsal;
mo `noores `pölves `ööti ikka `neitsis `käima Krj;
putsul `käima Emm;
`jälle poesid köesid küla kaada Aud;
käis `kośjas [öeldi], ku käis `ööse tüdrukute `juures Kei;
`lauba `õhta poisid käisid lakas tüdrukute `juurdes;
`käidi nuoremates,
suvel,
kui tüdrukud magasid lakas HJn;
suvel käedi ehäl üle `õhtate Kod;
jõmp jahed ja `sõńnimas `käimesed kõik said `käitud SJn;
poesi käiva ü̬ü̬`jahti Trv;
meil `käüti iki tädirannan Krk;
noh,
nüit om na util käenuva Kam;
poisi käävä ehal Ote;
`aeleva `ü̬ü̬se `ümbre,
käevä `tüt́rigede man Nõo;
poisiʔ kääväʔ külä pääl `ulkman Kan;
poisi˽käävä˽jõõsa pääle Plv;
`tütrikka mano kääväʔ Se 3. minema, kasima (hrl imp; ka kirumisena) käi asemelle,
`Kirju VNg;
käi kuo ~
kodo;
käi `lauta Lüg;
Ah `käigu sie oma `loĺli löraga kus kurat IisR;
käi ruttu minema Pha;
Käi `välja Pöi;
käi potile Emm;
käi kuradile Mär;
käi kus kurat Tõs;
Käi kaśsi saba `alla Hää;
viss käi koeo,
käi koeo Juu;
käi `persse kui tuul,
tule `väĺla kui välk VJg;
käi lõale (öeld lehmale) Puh;
ma anna tälle üte vuraku,
siss käib nigu kera siist minemä;
ku mi̬i̬s õdagule tullu,
ütelnu [naine]: käi litade manu Nõo;
Käü persede Ote;
Käüʔ siva (jookse ruttu) Räp4. käiku sooritama (kaardimängus) mida mies maha käind ehk midä ülevell [tuleb meeles pidada] Lüg;
Käi lagele ~ `välja!
Pöi;
kei aga `trumpi,
sul neid kees küll Rei;
piab `maśti `käima Iis;
riśti äss käib `väĺlä KJn;
Käü˽`maśti,
ärtuʔ omma˽põrõ˛õllaʔ,
sa˽käüt pot́ti Urv;
Käüʔ `maśti,
ärʔ `müüdä˽käüʔ Plv5. suhtlema a. läbi käima, sõbrustama nad keivad teineteisega läbi Mar;
me põle pahased,
me oleme ikka läbi käind Juu;
tõene tõesega käeväd läbi,
sõbrad one;
nii läbikäemätä pualemehed,
et matusselegi ei lähä,
ei käi läbi tõesega Kod;
aga läbi nad käesid ja sugulased nad oĺlid Vil;
ni̬i̬ ei käi läbi,
ni̬i̬ om pahatse tõene tõse `pääle Trv;
mea käüsi tast läbi,
miu `vastu olli ta `kangest `lahke Krk;
käesime käsi käest läbi,
es ole meil sõna vahet;
kes äste sõbra olliva ja läbi käesivä,
nonde kottale üteldi et,
ni̬i̬‿m nigu ame ja perse Nõo;
veneläse oĺliʔ esiʔ,
miʔ esiʔ,
es käü˽kokko sukugi Räp;
läbimisti ~ läbi|seg(amin)i, -segami(s)ti, -seite ~ läbisti(kku) käima suhtlema, sõbrustama `käidi läbi segamitte Kuu;
`meie `käimä `ühte `puhku läbimiste Lüg;
me oleme ammu läbisegamini köin Muh;
näd keiväd ikke läbi segamesi,
üks `aitab üht ja teine teist Mar;
me põle läbi`seite käind Kul;
nad oo `naabrid,
köivad läbistikku läbi Kse;
keisid teeneteesega läbistikku Tor;
nad on `kaugele läind elama,
põle änam nendega läbisegamini soand `käia Rap;
käime teiste inimestega läbistiku Iis;
kas te teste `rahvaga koa läbisegämine `käete KJn;
talu `rahvaʔ käivõ läbistikku Krl;
tõ̭nõ tõsõga läbitsikku `käümä Plv;
segamini ~
segami(s)ti käima suhtlema, sõbrustama `meie oleme ikke eluaja segamiste `käinu VNg;
keivad segamini,
ükstese jures `joomade pεεl Khk;
tää mina mette,
et nad sugolast olid,
aga segamini käisid Rei;
näd keiväd segamesi,
näd oo ikke sugulased Mar;
käivad segamine,
kes vastakute käivad VJg;
vaheliti ~ vasta|kuti, -misi käima suhtlema, sõbrustama `vassassutte `käimine,
`tõine käib `tõisel ja `tõine `tõisel [külas] Lüg;
ema vennaga käivad änam vaheliti Khk;
`naabrid käivad `vastamisi JMd;
meie käisime alati vastakute,
käisime vastakute avis,
tüel Iis b. kurameerima; liiderdama, vahekorras olema täis `õtsekõhe inimine,
ei käi `poistega `ümber ei kenegagi Lüg;
Ei tia `kellega se `meie `lapsuke käib;
`Tantsul näed kes `kellega käib IisR;
akkas `laia tied `käimä Vai;
tüdrek köib laialt `ümmer,
aeab meestega `ringi,
köib meestega läbi PJg;
ta on selle naese `juures käind ja on `talle tite teind;
`öösse käib üks mees mitu naist läbi;
see on nii kaŕsk [tüdruk], see ei aja mehi taga ega käi nendega `ringi Juu;
kas sel mehel kellegi aru on,
se käib jo `loomadega `ümber Trm;
si̬i̬ [naine] käib va lojustega segamene Ksi;
see `käima seda tüdrukud moalutamas Pil;
ta om poistege käünü ümmer,
siss om `laskunu `näoge Krk;
mis aru sul onde om,
et sa serätse kaabakuga käid;
siss tulliva kuu`rõiva `küĺge ja nigu mi̬i̬s man käis,
nii `olli laits kah;
naesel `oĺli laits `varsti tulekil,
ike vana Juhan käis naesel säĺlän Nõo;
nakass üte opetejege `ümber `käima litsi `viisi,
`tahtsõ mi̬i̬st ärä võtta naisõ kääst;
ta ei˽käü˽muidõgõ,
taal om eiśs nu̬u̬r nańõ San;
tu̬u̬ naasterahvas üteĺ tolle mihe man käävät Plv;
mi̬i̬śs käve ilma `naisi piteh Vas || sugutama, paaritama kas õleta nähnd kuda kurg `mäŋŋos käib Lüg;
`uikil oled käenu ja `põrsi ei tuu Hää;
lehm on puĺli juures ära käind Ksi;
me lehm käis ärjä man ärä Krk;
meil om kiḱk `lamba `sõnnel ärä käenu Hel;
kas sul lammass om `oinil ärä käenu Nõo;
lehm `aelap pulliga ega kuu,
ei saa ärä käenuss Kam;
õhvakõnõ om puĺlil käümäldäʔ Urv;
no `jääski meil ta vana suuŕ lihm vana piimäga,
mitte ei saa timä `käünüss Har;
lehm ot́s `pulli,
käü pulliga;
tsiga käü pahral;
kaśsi˽kääväʔ ŕavvõl (indlevad) Rõu;
lehm käve jo `varra keväjä arʔ;
lehm ḱau häril;
määńtse härägaʔ ta käve Se 6. a. (riietuse kandmisest) vanad inimesed kεisid `paksude riietega Khk;
`talve `käidaks kinnastega Käi;
toredad tüdrukud,
käisid toredasti `riides Noa;
see `näikse üsnä `easte `riides keiväd Mar;
need tüdrekud köesid põlled ees Aud;
käib alasti (halvasti rõivastatult) Trm;
ta käib `siidis ja sametis KJn; [nad] tahav õige toresti eläde ja `rõõvis käiä Hls; [ta] käi mustan `rõõvan,
`leinäss Krk;
miu veli olli kolme `aastane ja iki käis ilma pögsetä Puh;
tõene ei taha alatude `rõivil `kävvä Nõo;
Ta käü ka `väega nirõlin `rõivin Urv;
käü ku vana raganõ,
mõista ei parembade hinnäst `rõivihe kah sõss `panda Räp b. (kantavast riietusest) neil `käisite `püksid `ühtelugu jalas Jõe;
kalave·nt̀skid - - esiteks kεisid `koltselt,
pärast tegid mustaks Jäm;
`kindad keivad `talve külmaga kää Khk;
Püksid keivad jalgas Kaa;
mo keige uuem kuub pole veel `selgas `käindked Käi;
`riided köivad `seĺgas Kse;
`soapad on mul juba mitu `korda `jalgas käind Juu;
ku särk `selgä akab `käimä,
lähäb pehemess Kod;
ni̬i̬ om joba är käünü `saapa,
pu̬u̬ĺkulunu Krk;
jalan käenuva suka Puh;
neidega (sukkadega) `võ̭idõ `ḱävvu,
olõ õi vi̬i̬l `kat́ski Se ||
fig temä tõśte `silmi i̬i̬n `olli vagane,
käis lammaste `rõivil,
aga sehest `olli `kiskja mõtsaline Nõo7. a. asetuma, (läbi) minema; (end) seadma Mihed kävid magama `paadi `pohja;
tule `väljäst,
käü kohe pikkeli;
kävin asemelle sirula Kuu;
käün `uuralli (viskan end pikali); `pääle `süömist `käüdi külite lesimä;
`naised käviväd `ehta magama Vai b. kukkuma, langema Küll siel o `järsküne `kallas,
ei mina tohi `mennägi,
et käün `viimaks kuger`pallu ala Kuu;
Ma keisi nenda otseti vastu maad et üsna `laksus Kaa;
nõu oo nii ääre `tassa vett täis,
et telgad keiväd ühnä maha Mar;
ei saa kepiga `käidud,
käin kummuli maha HMd;
käis ninali maha Koe;
miul küll ein käis maha ku suitseb Krk;
nii iile iä,
et käesit säliti maha Ran;
regi jõõrast ja visass `ümbre,
käesivä mõlemba pääld maha;
ma‿less kukõr`paĺli käenu;
karass mulle `ruśkuga `rindu,
miä käesi nigu mürätäp sinna tema sängi `säĺgä; [mul] jalg mõtsan väärätusi,
ma käesi säliti Nõo;
jassik `olli `väega `väike,
lätsid `ümbre ütte `viisi,
nigu kerä käesit pikäli `lumme;
lehm virutanu pullile jalaga,
puĺl käenu pikäli maha Rõn ||
tasemelt viletsamaks muutuma; põhja käima `Alle käind inimine varastab,
`räägib rumalast Jõh;
söast saadik inimessi jäi väheks, [elu] akkas ala `kεima Khk;
ta on maha käind JJn;
Kõrralik inime nakab alla käimä Nõo;
Pätt om üts alla käünüʔ inemine,
kes varastass ja valõtass Vas c. fig mingis olekus, seisundis olema või kulgema käib kui kass palava `putru `ümber,
`katsub siit ja `katsub sield (ääri-veeri jutust) Hlj;
Käib `ringi kui munas kana (saamatuna) IisR;
`oska εnam `kuskilt otsast `pεεle akkada,
kei `ümber kut `pεεta kana Khk;
Käib `ömber noagu oleks `lambal neerud asemest äe olavad (hulkurist) Pöi;
käib nina seilas Koe;
alati käib `vingus,
parem ei `märka `ollagi Pal;
lai pomm,
`käibki nina `püśti Plt;
akkame ei saa,
käi ku kaśs palave pudru `ümbre;
te käit ku ärjä ikken (aeglasest töömehest); Käi ku munavalun kana (edasi-tagasi) Hel;
mia käesi mitu `tunni essitust (äraeksinuna); peremi̬i̬ss `ku̬u̬li ärä ja `pernane käis mehekeerun (mehevalus) Nõo;
Käip ku nõklu pääl (erutatult) Kam;
Käip nigu tigu,
aga süüp kui karu Rõn;
Ku tel rahahädä oĺl,
sõ̭ss käve nigu keerun Urv;
lat́s paigal ei˽püüsüʔ,
käävä nigu `piprõid `surhun Har;
Tulõ `õigõl aol kodo,
muido imä nakkas kärsitüisil `käümä (närveerima) Vas;
tõõne kääse kibõvallaʔ (kärsitult), kunass saa tu̬u̬ tü̬ü̬ tettüss Räp;
Kääse perseh är ja ei olõ sitaga kah (eriti osavast inimesest); käüse pää `piśtü kui hüäl hobõsõl (uhkelt); Jaań hiit jahe kivi vette,
siss naka‿i eläjä kiinih `ḱauma Se || (rasedast) ta on last käemäs KJn;
temä akab juba tõist ti̬i̬d `käimä Krk;
sääl ḱau jo kat́s tüḱkü Se d. (välja või üles) paiskuma, (laiali) pritsima, lendlema 1.(nt tolm, suits, sädemed, vesi) `müürüst käüb `suoja Kuu;
lahve tuli keis `korssnast `välja Mus;
kui tuld liigutad,
käivad kirred üles Vll; [ahju] Rinnaaugust käis tuluke `välja kut obuse änd Pöi;
sild (tee) `tolmab,
tuul `keerab,
justkut `suitsu köib üles Muh; [vee] pullid keiväd ülesse kui `sõutasse Mar;
küla alede suitsud käivad `siia Juu;
ahju paaś pial,
et sädemed ei käi `vasta lage JõeK;
teine oli alt uks,
kust suits käis `väĺla (rehetarest) JJn;
vesi käis `varba vahelt ülesse ku `virtsti Sim;
ahi lõkkab nõnna et tuli käib `kummi Kod;
meie suits käib ukse `kaudu Plt;
siiva ollive koŕv`vankre man,
kost pori üless es käi Hel;
maea `olli palanu,
tuli `olli karu `persest `väĺlä käenu;
kui ta kõneleb,
siss süĺg käib suust `väĺla Ran;
sõ̭ss tulõ kibõna˽käve˽ku˽tsärisi Urv;
`väŕski oluʔ `kiŕjäss alt ku kibõnaʔ (õhumullid) kääväʔ üless Se ||
fig tuli käis silmist `väĺla Kei;
pańd mulle serätse kähvi siiä kindsu pääle,
`õkva tuli käis silmist `väĺlä Nõo;
Vana paneb vi̬i̬l selle päävarjugi `käima (põlema) TMr;
kihuta `kimmõdõ hobõsõga tõisist `mü̬ü̬dä,
et tuli käü ratta `mutrist `ussõ Har 2.
(vihma-, lumesajust) vihma piisad käivad Jäm;
lume `kaabed akkavad `kεima;
sajupuru keib Khk;
lume peldad keivad Jaa;
eele mõni piisk köis;
lume `elbed köivad Muh;
vihmapihu käib Rei;
vihm keis läbi rätiku Mar;
vihma tibad juba käeväd Juu;
vihm käib riietest läbi VJg;
vihmapiisad käivad `vasta akent Plt 3.
(tuulest) tuul käib tua `pääle,
puhub tua `külmäst;
panema - - `kuue [selga], siis tuul ei käi läbi Lüg;
`kange tuul keib parand kattu;
tuul keib liidi ala,
tuli‿p aka pölema Khk;
tuul keib täna pagiti Mus;
Vähe `nuhka ikka käib,
aga see‿b tee tuulingule veel teist mõtetki Pöi;
kena tuul akkas uksest `sisse `köima Muh;
suur tuule hilling käis üle Phl;
tuul keib `lõunest Mar;
täna käib ea tuul `sisse,
täna saab tuulata Mär;
ku tuul pääl käib,
oo külm Hää;
tuul käib meie toa peal Juu; [märjad heinad] pannakse kärbistisse,
siis tuul käib sealt alt läbi Kad;
täna käib `kange tuul VJg;
tuule iilid käivad ühte lugu Iis;
tuul käib uksess `sisse Kod;
kuhja põhi oli alt õõnes,
et tuul alt läbi käis Äks;
ommuku ku tuul käis,
sõss [hakati vilja] tuulutama Trv;
neĺlä küĺle pu̬u̬lt käü tuul Krk;
ait tetti `kõrgõdõ,
alt jäi tühjäss,
et tuul alt läbi käib Ran;
tuul käip läbi saena `sisse; [mees] lõegass poole kuuse maha,
nüid käip tuul majale `pääle;
katuss om lagunu,
tuul käib `säĺgä Nõo;
tuuĺ käü lävest `sisse Har;
tõõsõst lävest käve tuuĺ läbi Vas;
tuuĺ ḱäu läbi saina, ḱjulm om Se ||
hum kut tuul läbi käib,
εεld teeb,
siis on peer Käi 4.
(lõhnadest) Orava`marjad `kasvavad siin,
hüä hais käüb Kuu;
kärtsu ais keib,
kui riiet `kuskil pölemas on Khk;
inimese ais käis ta käde (loom haistis inimest) Vll;
viina ais käis suust `väĺlä Nõo8. a. liikuma (mitte kõndimisest) jää käis,
`üösse akkas `käima tiad;
`vanker juhab `teine `puole voi `teine `puole,
käib `viltu Jõe;
pilve`rünkäd akkavad `käimä;
`suoled akkasivvad `alle `käimä;
mina ei usu sedä,
et maakerä `ümbär käib,
mina usun ikke et `päivä rattas `ümbär käib Lüg;
Õlut `tuadi `lauale kadakase kappaga ja sie käis `ringi Jõh;
uued rattad ei käi `ümber Jäm;
`augusti kuu löpul kuu kεib irm madalast läbi;
kuue sülla vee pεεl,
sεεlt vöivad laevad läbi `käia Khk;
Kust kõue pilved `korda akkavad läbi `käima,
sealt käivad `terve sui Pöi;
na suur toŕm köis üle Muhu Muh;
köho peege `katki ja sooled käivad läbi,
käivad kubes Käi;
jää akkab `keima,
tuleb tagasi ja akkab `mördo rädima;
pää (päike) keib `lõunest `alla Mar;
üks suur kuĺp köis meil sedasi kauda küla,
kus pulmad olid,
`kardulid `tõsta Lih;
päe ei kei,
ike maa keib Tor;
Sua lagi käib ju ikki oma `mu̬u̬di Hää;
`vanker juhab,
ei käi tied Kos;
`kerged `pilved käivad,
taevas `sõõnas Jür;
sooled käivad kubemes Sim;
üks `uassa kuu käis eden ja ele täht järel;
meil käesid kotid ku tuul `vankrile Kod;
kella trikkel käib edesi tagasi KJn;
vanast olli järve käünü Krk;
sul käip vene kole sügäväst,
mul käip paĺlu õhemalt Ran;
nii `kange `tõstja et,
nigu `tuudsatap käenu kot́t masina mant obese `pääle;
taguots käib ike töörä töörä; [tal] sooliku käenävä kihel`konda (kubemesse) Nõo;
silmä terä eläss,
käü pää sisen üten `valgõga nigu väĺk Krl;
ratass käü viriläst Har;
t́sipa um `muutunu˽päävä `ḱaumine,
tuust põh́a`pu̬u̬lsest `aknast es paista˽kunagi päiv `sisse,
a no˽käänd Rõu;
ku jalassõʔ ei oolõʔ ütel `kot́sil - - siss nakkass regi `viltu `käümä Räp;
tõ̭nõ käüse ku maśsina,
pia‿i määnegi tüü kińniʔ; pilve˽kääväʔ,
muni vihmapisu jo tulõ Se ||
veri ei käi Lüg;
süda paneb vere `köima PJg;
`kamper paneb koledass vere `käimä Kod;
viin aab vere `käima Ksi;
veri akkap `käümä jälle Hls;
kui käed küĺmetivä,
siss `tuĺli lämmitämä - - käib jälle Ran || (peapööritusest) Pia käib `ringi,
`silmide ies lähäb `mustast Jõh;
pää akkas `ümber `käimä Vai;
Pea käib `otsas `ömber Pöi;
pea kεib nii `kangest `rinki Rid;
pia uemane,
keib `ümber JMd;
pia aga käis `ringi,
terve saunaga käis `ringi Kad;
piä käib ümmer,
ilm lähäb mussass Kod;
pea käib `ümmer,
ei kanna üleval `olla Plt;
miul käüś pää `tiiru Krk;
Pää seen nigu hällütäss `täämbä,
pää käü `ümbreʔ Urv b. (kiirest töötamisest) minu kääd enamb - - `kärmest ei `käined Jõe;
`toine `jälle `laskes sene `sarja aga `käia `ühte `puhku VNg;
lase omad käbäräd `käiä Vai;
Paneme rehad `keima Kaa;
paneme aerod `keima Rid;
lase käed `köia,
ää `laiskle Tõs; [eestniitja ütles:] `kõikide kääd käigu,
aga meie tüö `jõutku JõeK;
lahe kätel käedä,
et ei jää `uimama Kod;
küll temä olli usin,
käe käisiv ninda ku üit́s libin Krk;
lase kätel kävvä,
ärä suul `laske kävvä Hel c. (ukse, sahtli vms avamisest ja sulgemisest) `kuulen,
uks kävi ja [keegi] tuleb kohe sise Kuu;
uks äp kei,
`rüüstab parandad Khk;
Üks tuli teine läks,
kõrtsi uks see käis alati Pöi;
lova `sahtel käib `prεεgu tugevaste Emm;
Liida `siiver oli tahmane ja nõgine,
ei köin iaste Han d. lainetama meri käib vai `lainetab,
`valges `kopros kõhe Lüg;
meri kεis nii `kangesti kui me lainete vahel olime Khk;
Eele oli edäläst igänes vali,
täna viel käüb `laugjas laenõ maha Khn;
suured `lained kääväd nagu müürid Kod;
`väikset `lainõt käevä `vi̬i̬rde Ran e. saabuma (postist) Mool käi `lehte mitte - -
ela just kut kottis Pöi;
Männal käib koa aealeht Tõs;
kas teil Virulast ei käi Juu;
mul käib ikke omal leht kua VMr;
nüid ei käi meil enäm `seitungi `lehte KJn;
peräst nakava kirjä `käimä (algab kirjavahetus) Nõo;
elopäävä˽käve mul leht;
sõ̭a `aigo - - kiŕa˽kävevä˽talo nimmi `perrä Räp;
`t́seitina ~
kasedi kääväʔ;
leht käu Se f. fig ühe valdusest teise valdusse minema laada loomad,
nee keivad ühä kääst teise käde Khk;
töö käib ühe kääst teese kätte Juu;
Käib ühe käest teise kätte kui mustlase püksi nööp Pal;
tüdruk käind käest kätte Plt9. a. ringlema, pöörlema; töötama (masinatest, kellast vm seadmetest) `mootur jääb `seisu,
sa‿i saa teda enam `käima Jõe;
`kellod `käiväd vahel ede Vai;
keribud keivad Khk; [veski] tiivad käivad `ühte `vääri Krj;
Ratas akkab rõugu peale `käima (hõõrduma) Pöi;
kell kεib tikk takk Emm;
kell köib `ühte Tõs;
kell käib taha,
ei jõua edasi `ühti Juu;
`veski tiivad käivad `ümbar VJg;
`õhta käis mõni neli vokki nõnna et kella `kümneni Trm;
tuule `veski ku tuult ei õle,
longib käedä Kod;
katal käis,
aga masin veel `seisis Lai;
`veśke pannass `käimä,
akats jahvateme Krk;
voḱk pidänu nii `tassa `käimä,
et `kiägi es kuule Puh;
serände `väike tuul,
si̬i̬ tuule`veśkit `käimä‿i pane Nõo;
`tõuka kell `käimä Kam;
mi˽kell käü üüpääväga kat́s `tuńni ette Har;
kell käü kuvvõda pääl ~
kuvvõdat;
pannõl piat [koodi] varrõ otsah `üḿbre `ḱauma Se b. toimima, funktsioneerima [siis] Hakkas küll juba äri `käümä `Suomega Kuu;
Küll oleks kena,
kui maailmas keik keiks sedati kut peaks keima Kaa; [veisel] oo keelika viga,
`antse `rasva,
et mälu `jälle `keima akkab Jaa;
meiereid akast `köima Muh;
koolid akkavad `oome `käima Rei;
`tih́ked `juused kui kamm läbi äi käi Khn;
nüid pöial käib ilusti,
annab `liikuma Kei;
see lukk on rikki läind,
see ei käi `easte Juu;
ing ei taha `käia,
jääb `kińni VJg;
lukk ei käi KJn;
`juussed om ärä vanunuva,
kaḿm kah ei käi läbi Ran;
taba hukka `lännü om, ḱäu‿uiʔ Se ||
fig Kääse ku Andso viiol (on heas korras) Räp 10. a. (äkki) tekkima; järsku läbistama (aistingust, tundmusest, mõttest vms) Külm kävi vähä läbi ja kohe löi mogad kaik rakku Kuu;
naba `aigeta,
`käivad nisukesed valu `iilid kohe VNg;
`külmä värinäd ja palava `iilid `käiväd Lüg;
`luksud `kävväd Vai;
körvedised käivad Jäm;
möne obusel kεivad iirid ülal;
lehmal kεivad puhudised,
kut köht `liiga täis oo;
juba pεεst läbi käib see kisa Khk;
lahk kεis läbi,
`tömmas suu `kiiva Mus;
Sii akkab nõnda kõhe,
käib nõnda abudest läbi Pöi;
`jalge sees käivad krümbid Käi;
jälistus käis läbi Rei;
see keis mul nii `irmsaste kerest läbi (ehmusin) Kul;
kõõksud käevad,
üks räägib sind takka Mär;
valu ood köevad,
se `öötas kirm oleved Kir;
va külmad kivi parandad,
`jalgel akab külm,
jalgest köib läbi Mih; [vastumeelne jutt] Käib läbi nagu vile sia pääst Hää;
röhatesed käivad üle Ris;
lapsel kluksud käävad Kei;
`aigus käib kallal `ühte `puhku Juu;
teine räägib taga kui nõksud käivad JõeK;
mul krambid käivad `jalgus Tür;
laulab väga eledast,
käib läbi pia Ann;
`väituse iilid akkasivad `käima `kange `väega Kad;
ku [laps] akab `sündimä,
siis kääväd kinnitused Kod;
külm kõrvust läbi käind Lai;
valu jooned käeväd südäme `alla;
temal käeväd `tihti `rõuged KJn;
rambida käeva `jalga Trv;
aigu kävve ja uni tükip `pääle;
kõrvetse käüve `rindu,
ku viga sehen om Hls;
värin käis üle ihu,
surm läits üle `avva aseme Ran;
`õkva valu ju̬u̬n käiss südämest läbi Nõo;
Tu̬u̬ käve jo˽kõ̭gõst lihast ja˽luust läbi;
ki̬i̬ĺ `pańti kińniʔ,
kõ̭nõlda as saaʔ,
muidu‿gu `süäme `puhkusõ˽käveʔ Rõu;
`rüöhkeʔ kääväʔ pääle söögi Vas;
jumõʔ kääväʔ üle iho Räp;
`naksi latsõ haluʔ `ḱauma Se;
peal(e) käima aeg-ajalt hoogudena esinema tämäl käib `langev `aigus `pääle Lüg;
nii `kanged aigud käivad peal Pöi;
sennel käib laŋŋe `aigus pääl Emm;
aĺltõbi peab oo `kaupa `peale `käima Vän;
kae mitu `korda siĺma pial käind Kad;
tõbi käib `pääle Puh ||
regulaarselt esinema tal käivad naiste asjad Rei;
kuu `rõivaʔ,
mis õga kuu kääväʔ Se b. esinema, tekkima (ilmast, loodusnähtustest) `tuule `iilid `käiväd `vihmä ies Lüg;
vihm akkas mere peelt pagidega `keima Mus; [ilm] vahel üsna vaga,
vahel suured tormi joonid käist Emm;
sado keib ilinga aaval Mar;
suured torma ilingud käivad Var;
oli varjolese `kohtes,
kos kevadi külm ei käin peal Ris;
sügise käevad öökülmad;
kuevad välgud käevad `õhta `aegu Kei;
kui tulispaśs `käima akkab,
siis tuleb teisel kolmandal pääval `vihma Juu;
aned lähvad,
allad `käivad Amb;
sügise akkavad `allad `käima Iis;
vihmad akkavad `käima jaanipäeva `ümber Trm;
`uassa läbi rajod kääväd Kod;
üks välk käis teese järele;
kui juba iilid käivad,
siis on vihm tulemas Plt;
välgud käevad,
toodustab,
sügisese öödel,
toodused käevad SJn;
laoritspäevä ja `pärtlispäevä vahel käesivä alled Ran;
akan om `katski,
säält käip küĺm `sisse Nõo;
`piḱne käve päiv `aigu, `taiva alunõ oĺl nigu üt́s tulõ meri Krl;
nakasõ halla˽`käümä;
välgüʔ nu̬u̬˽`kävve tsihh ja tsähh Har;
`piḱne käve ku kärdsäh́ti Rõu;
`piḱne käü,
mugu müristäss ja,
lü̬ü̬ `väĺkü;
naaśõl oĺl hulga `hainu kuivada˽kotoh,
vihmasagara˽käveʔ Vas ||
sui köib talve järele Muh;
sui käip `talve järel,
`talve käib sui järel Juu;
suvi käib talve järele VJg;
suvi käu talvõ `perrä Se 11. suunduma, kulgema, (üle või läbi) ulatuma [karu] `jäljed `käisid üle tie `põigite Lüg;
vana tie kävi `enne läbi külä joe `äärest `müödä Vai;
`kerve silmast keib `kerve vaŕss läbi Ans;
pisine rada keib metsast läbi;
`valged pilve kiud keivad üle `taeva Khk;
paet obune oo iire`karva,
must sooń keis seĺja pεεlt läbi Mus;
Üks `üüdis tuule aga,
teisel oli noa laev,
`sõuksed joonilised pilved käisid öle `taeva;
Oli ikka pidu ja oli pidu laud ka,
öle toa käis;
vee tori,
enne keis kaolt rehala Pöi;
kut köho all `valge tükk käib öles,
siis on pugo lehm Käi;
silla aampaĺgid käevad kaśti pealt kaśti `peale Mär;
vanasti [sohu] köis tamme pakudest tee `sesse Mih;
rie kaust käib paku `otsade pealt läbi Ris;
`talve põle `jäĺga `käimas,
siis on `umbe,
lumi sügav Ann;
polgu adjudant,
suured ma˛i·lma nöörid käisid `risti siit rinna eest läbi Pee;
`lantspu käib `vankri alt läbi Sim;
tee käib ukse alt läbi;
räśsik o `vaĺkjas,
juaned käeväd `mü̬ü̬dä `selgä Kod;
viisul on ormad - - kust paelad läbi käivad Lai;
`purded ehk tõkked kääväd oeast üle KJn;
tii käib kiverdi kõverdi Trv;
massal kävve soone läbi Hls;
ihu `ümbre `panti talje,
ta käis `ümbre `rindu Ran;
`keŕkuti̬i̬ käis `mõisast `mõisade;
suur tannum käis `ümbre külä Nõo;
si̬i̬st `Leipsi palost käve kaŕati̬i̬ Vas ||
fig, hum Pilk kävi läbi `nindagu kali `mustlasest Kuu12. a. paiknema, asetsema; (kuhugi) kuuluma, määratud olema `paadi `seuras kävi `enne üks viistoist ja kaks`kümmend `verku Kuu;
korop käis rie pial;
aam`palgid `pannasse `este,
siis `käivad venitused,
siis sarikad Lüg;
laba`kindad,
nämäd `käüdi `nahkasi `kindo sies;
kus kaks ovost käviväd ratta ies,
siis `tiisel oli kesk`paigas Vai;
vanadel meestel `piipudel kεisid kaaned Jäm;
ake keib `ingede `kaelas,
siis ta liigub Ans;
telgas käib obuse seĺjas;
alus kot́t keib all magada Khk;
see küla keis Mustjala möisa ala Mus;
Piip keib suus Kaa;
`pealmene kivi käis [veskil] ikke kõva,
alumene kivi peab `pehmem olema;
aerud keivad `tollide vahel Pöi;
vammussel köis pussakas `peale Muh;
linad käivad sii kappis Rei;
`pärled käevad `kaeles Mär;
liiämür - - köis `ümmer ah́o Vig;
murispuu `piäle köiväd paarid Var;
jalaste `sisse köivad kodarad Tõs;
paĺgi kelk käib ree taga,
paĺgi otsa all Juu;
Säŕk käib kõige all Jür;
põld ein käib `jälle `rõukudes puude pial Pai;
linutamise aal käis põll ies VMr;
obused käivad `trengidega ies VJg;
trepil käeväd lavvad `piäle Kod;
Kalmumäe oli üks koht - - Ellakvere küla `alla ta käis Lai;
see järi käib `kamrisse,
toop käib naela `otsa;
`kartul ja oder käisid ühe põllu pial Plt; [talu]koha `kõrva käis suur mets;
riiv käib ukse ette;
tallukad keisid sukkade `otsa KJn;
`viina pit́s käü ehen ja saiapala pääle Krk;
soolikad ja magu,
südä ja kops,
ni̬i̬ kõik käevä sisikonna `alla Ran;
`kampsunil käis verrev nü̬ü̬r `ümbre kaala;
saena `sisse olli `raotu nigu akan,
aga laud käis ette Nõo;
`olli serände `vanduss,
kos piibu pää ja vaŕss `sisse käis Nõo;
ega kaara maad es kõrrata,
`kartlimaa käis jälle `kõrdamise ala Kam;
puu annum,
ku ta paar kõrd `olli piimä all ärä käenu,
pidit `ki̬i̬tmä Rõn;
`Tõrdulõ käve kaas pääle Urv;
Su̬u̬hara käü Tśolgo `kerko ala Räp ||
`ukse `aagil on obadus,
sie on kuhu aak `kinni käib VNg;
sie `priesi käis vel lugus Vai;
kui uks oo `niisked saand,
oo ää `pahtund,
siis äp kei `eesti `kinni änd;
`pastli paelad - - keivad jala kurgu peelt kogu Mus;
nõela tooś on nagu priĺli tooś,
keib `lahti kesspaegast Kul;
Levaahe `oĺli ka rihituas,
ahjusuu,
`siivrega käis `kińni Hää;
preesil oli tilgut,
sellega käis `kińni Juu;
aeda uks käis lukku Äks; [kanga] sõĺg käis kokku,
tal olid tihvtid ots,
tõmmas `riide pinguli Plt;
egä sõrme sehen om kolm `końti ja kos kondi kokku käevä,
nu̬u̬ om jaku kotusse Ran b. kehtima, käibima, esinema; kasutusel, kombeks, tavaks olema sie on `ranna`rahva sana,
maa`rahval seda sana ei käi Jõe;
vanad [pere] `märgid `käivad edesi Hlj;
südä on `suurest `kasvand,
sie [ütlus] käib tigedä inimise `kõhta;
kilimittud `käivad `kõige `rohkemb `külvamise `juures Lüg;
`paljo ei `käigi ühes kuos neid ribilaid ja `ruopisi Jõh;
kεib teil ka `naarid maas Khk;
ega see‿s käi so `kohta mette kui ta nönda `ütles Vll;
Si̬i̬ käib `jälle sööma aśja `kohta;
Poomakas on niisama `käidav sõna ku `tu̬u̬kam või kaigas Hää;
see sõna Kaiu `keeles nii ei käi Juu;
klubid pidid - - `käima ajutiselt raha ase`täitjaks,
olid papist ja nahast Kad;
`rahval käib sie pruuk;
`rahva suus käib sie jutt VJg;
üks moenasjutt käis,
minu emä kõneles Kod;
`kõŕkjas mees,
tema `tahtmine käib Pal;
mõni raha ei käi enam Plt;
anijalg käip vedru asemal Kam;
tu̬u̬ [sõna] om mõ̭nõl tõsõl nukal käümän;
tu̬u̬ käü kõiḱ üte põhja `pääle (tähendus on üks) Krl;
kas se raha käü vi̬i̬ĺ,
see om `väega vana Har;
meil ḱäu śjo sõ̭na nii,
sedä`väŕki Se;
maha käima tarvituselt kaduma `Kõiki `eńdisi sõnu ei räägita nagu `luibu ja poogat́s või,
`vaata `seuksed sõnad käivad meelest maha Hää;
si̬i̬ vana kuńts om maha käünü,
sedä ei `peetä änäp nüid;
si̬i̬ mu̬u̬d om joba maha käünü Krk ||
sisaldama, mahutama vakkamaid käis vist `tiinus kuus tükki Vai;
kümme pöo keib kärajas Pöi;
neli `korteld käis `toopi Emm;
kaks käib `kümnes viis `korda Käi;
veerandikkusi käis kolm tükki `tündre peal Kos;
viis `vihku käis `sõnna `parmasse Tür;
kaheksakümmend `vihku käis `kuormas VMr;
paelu sihuksid [nagu sina] naela `peale käib (teist halvustav küsimus) Pil13. a. (vastu) puutuma, põrkuma, (ära) lööma `ammastega ei ole [hüljes] `külge käind,
aga [on] käppadega `piigistand;
kork`pendrid `käivad `laeva ja `silla vahel,
nad `oiavad,
et laev ei käi `vastu `silda Jõe;
`Ninda käsi`päidi suruss kogu sen [lapse] pää `ümbärt`ringis läbi,
`ninda et mitte üht `ainusa `kohta ep ole jäänd `käümättä (puutumata) Kuu;
`kirves käib kive (kivvi), terä maas;
`luomad juo `kεiväd lage,
`sõnnik on nii `kõrge Lüg;
Tämä mõttel,
et `milla nüüd `vankri rattad kokku `käiväd Jõh;
`küüner`pohja käis `vasta `lauda,
`irmus valus oli Vai;
Aisad olid lühiksed,
regi akkas [hobusele] `kandu `käima;
Lase obu `sõnna puu `varju,
siis sadu‿b käi peale Pöi;
`pialmesed `ammad köivad alumeste ammaste `vastu PJg;
siis akati `lüöma kahe kolme pindaga ikk,
nõnna‿t `korda käis Koe;
laua tükk käib lati `vasta Kad;
pea käis `vasta ust;
puud kulund takule,
mis `kuskil teineteise `vastu käivad VJg;
kui kaegass `küĺge käis,
siss [koer] niutsat üits kõrd ja pühk mińemä Ran;
varvass käis `vasta kivi Puh;
tu̬u̬ om irmuss ku oss käiss kas `suvve vai `siĺmä Rõn;
pää käve `vasta `tulpa Se;
kallal ~ man käima fig sööma; (vargsi) puutuma neid putakuid o koa,
mis `kapsa `lehtede kallal köevad Kir;
vanames köis uie kardulde kallal Mih;
kui varas oo kallal köin,
kuevab [koirohi] ää Aud;
Nää,
iir on jo siin või kallal ju `käintki JJn;
poiss `oĺli üitskõrd kasti man käenu ja raha ärä `võtnu Nõo ||
fig ei käind tänä `üöse nahk minu `silmide pääl,
ei saand magada;
nädälä `päiväd mitte üks `toidu `eine tämä suus ei käind Lüg;
mitte üks jumala tang pole mu `kiele peal käind VJg;
`jooksis nii et jalad käisid `kukla Lai b. ulatuma, küündima; külgnema `süksül kävi vesi vahest üle tie Vai;
see Soege nina,
üks va kivi rümp,
kεib mere `sisse Khk;
`meite `loomde karjama kεib `senna `vastu Kär;
mei pöld käib Putkaste `maades `kenni Käi;
mere löugas käib maa `sisse Phl;
`Lainõd `käüväd üle muuli Khn;
`Seuke maanurk,
käib `merre,
si̬i̬ on maanina Hää;
kevadete käis siin vesi JJn;
paisetus käib jua südame alla VJg;
tule ülesse,
mul käib redel senigu aŕja `alla Vil;
Paistus käü süäme ala Vas ||
fig anna nii et - - valu süd́ämede käib (nii et aitab) Ran14. mõju avaldama, mõjuma Käüb `jalgule kohe sie `tärdäelemine (askeldamine) Kuu;
käüb `iŋŋe `pääle (ajab vihale) Hlj;
kõik tööd köevad käte `peale Muh;
möni toit käib södame `pεεle Käi;
`raske töö käib kere `peale Vän;
sańt asi,
käib `mulle südame `peale Juu;
sie tüe oli ikke `raske tüe,
käis nii käte ja jalte (jalge) `piale Rak; [ketramine] akkab `pihtade `piale `käima kua Sim;
Käib tervise piale Trm;
`letre (elektri) `valge kävvet `silme pääl Hls;
si̬i̬ käüp miul periss enge pääl,
ku tõine miut `sõimass Krk;
tü̬ü̬ käib jõvvu `pääle Puh ||
fig (kaetamisest) on `aige üks luom,
siis on `tõise kade silm käind üle Lüg;
teise inimese kuri silm on siit üle käind,
kurja silmaga `vaatand Jäm;
`põrssad jäid kõik nii pasale ja - - sis oli sańt sõna tal üle kεind PJg;
kade silm käis üle ja pani loomale täid `seĺga Kos;
vahel lapsed jäed `aigess,
`üeldi,
kuri silm üle käänud Kod;
kui latsel midägi viga,
üteldi et kuri siĺm üle käenu Ran;
kuri siĺm om üle käenu,
lehma om ligeda nigu `mõstu Nõo;
ette käima altkäemaksu andma olid selle asja pärast ede keind Khk;
(kaela) peale käima paluma, manguma, keelitama; nõudma Käüb `pääle `jüskü luu`painajas Kuu;
käib kõhe `pääle kui `mustlane Lüg;
mis sa käid `ühte `jooni nii pailu mo `peale Vll;
Äi sealt soa ilma peale käimata midagi Pöi;
küll käist pεεl,
aga ma pole mette joond Käi;
akkas `moole `peäle `käima,
anna koht kääst ää Juu;
perele käisin [tööga] kõvaste `piale,
ei soand sis `keegi `armu Kos;
jusko `painjas käib `piäle,
anna ja anna Kod;
nigu `mustlane käib kaela `piale - -
ikke anna `talle Plt;
käib kui uni `pääle Puh;
Nika käve pääle ku ma˽`tääga üten lät́si Rõu15. (midagi) järgima; (millelegi vastavalt) toimima, talitama usu `nööri `mööda kεib kuni elu otsani Jäm;
mis viha vaen tal Kuti `vastu on,
`ühte `jooni käib teise kohe (vastu); ne käivad egas `asjas nönda kut käsikääs üksteisega Vll;
ta peab ikka `öiget `säädu `keima Jaa;
ma pian ikka `seaduse järel `käima Juu; [kui] laps vanemate `jäĺgedes käib [öeldakse:] kudaśs känd,
nõnda võsu JõeK;
sie käib mu kielu `vasta VJg;
vanass kualin `testi eel`kiŕja. ku̬u̬l`meister kiŕjutas ette,
sa kiŕjutasid ärä et käsi käis ku̬u̬l`meistri õmaga `üste Kod;
si̬i̬ [laps] om joba käsu käijä,
ta käü mõne käsu ära joba Krk;
ta käib vil emä `jälgin Nõo;
ta pidä `säädüist, ḱäu `säädüse `perrä, ei ḱäu `vasta `säädüist Se;
kohut käima õigust nõudma, protsessima `aksid kohut `keima,
tεεb millal see `otsa saab Khk;
ma pole kenegiga kohut käind Käi;
keisid ikke kohot,
aga ei sest tulnd `ühti Mar;
akkas - - landrahiga kohut `köima Mih;
ärraga käisime kohut VMr;
käisid kohot ka ike natuke KJn;
`vannu ikki vi̬i̬l nakassiva [vennad] kohut `käimä;
kaits `paari käenuva kohut kaits `aastat,
siss keŕk lahutanu [abielu] ärä Nõo;
nii tark poiss oĺl et,
käve vi̬i̬l herräga˽kohut kah Vas;
käüse kohut uma külä mehegaʔ Se16. a. toimuma, teoks saama Minu esimäne `Suome reis kävi hüäst Kuu;
`ninda on käind,
`ninda käib edesi;
sie vana jutt käib `põlvest `põlveni edesi;
sõda on `käimäs Lüg;
paneme töö `käima;
kuidas see laul keib Khk;
Üksi koari `niitmine käis nõnda,
aketi kohe äärest `niitma;
rebasejaht käib `talve läbi Pöi;
meil on `metsas juba tööjärg `käimas Emm;
rehepeksud,
need kεisid ikka käsil Phl;
tants köis edasi;
eenätöö see köib ike `endist `moodi Vig;
teada küll,
kudas need asjad köebad Mih;
rukki `lõikus käis sirbiga;
rehepeks käis vardaga Tür;
mõesa moonamestel sel käis `küindlapää üless `ütlemene Pee;
vihu `leikasid `vaĺmis,
ega sis,
sie käis nõnna mis `välkus kohe Koe;
kos sinä õlid,
ku lahing käis ranna jäären Kod;
pośte aśsad käivad laialt Plt;
nigu `riibmine ja sugimine,
tu̬u̬ käis iki rehägä Ran;
`aiga`mü̬ü̬dä asja käevä,
ripa rapa rista `kat́ski; [sünnipäev] käip kõik nätäl Nõo b. muutuma minu `muistamisest `saadik on sie laht `käünüd `palju pisemmaks;
kui lähäd `puosta `pääle,
peräst kui tugevaks käüb,
saab `oite ala valatada; [kiluvõrgud] olid juo vähä `käüned `pehmeks Kuu c. edenema, laabuma tämä kääs `käiväd kõik tüöd,
midä kätte võttab Lüg;
lase kaup `keia,
mis sa tiŋŋid Khk;
mis se ärja küńd oo‿s - - ega se na ruttu köi [kui] obustega Lih;
mida `rohkem sa teed seda tööd,
seda parem ta käib Ris;
töö akkab tagurpidi `käima,
ei lähä edasi `ühti,
ei soa ärjapead väĺlalt ää Juu;
sie käib `kähku kui käki tegu JõeK;
`vaatab kuda ni̬i̬d elod akavad `käimä Kod;
tü̬ü̬ käis ku soras Kod;
tü̬ü̬ käip täl käen nigu käki tegu Nõo;
tü̬ü̬ kääse mul nii virgast nigu tuli püśs Räp;
las(k)e käia ergutus-, heakskiiduhüüd lase vade `käüä! [hüüti] ku midägi `lähte hüäst Kuu;
lase aga `köia,
mis tal oo Aud; [üks] tahab `riakida,
teine on `valmis `kuulama,
`ütleb et lase `käia Lai;
mis sa kurvasted,
muud ku las aga kävvä Krk;
`laske nüid käiä,
nüid ei massa `aiga `viitä Hel;
herr üteĺ oma kutsarilõ:
las kävvä Räp || (erilise leksikaalse tähenduseta) nisuke juomakalts et lase `käia Kad d. (käekäigust, hrl küsimusena) kuda käsi käüb Kuu;
kuidas käsi keib;
kuidas käpad keivad Khk;
nönda küsitakse ka,
kudas käbarad käivad Vll;
Soldati käsi äi käind sõjaväljal mette `easti Pöi;
kudas käsi keib koa sis Mar;
kudas käbäläd köivad koa,
küsitse teese käest Tõs;
kudas so käsi käib koa nüid,
põle sind kaua näind Kos;
kudas käsi käib,
kuis elad Puh;
vanast üteldi et,
murra `murtust ja anna `antust,
siss käib su käsi äste;
käsi käip periss äste,
rõevass om säĺlän ja sü̬ü̬k om kõtun;
tõene küsip,
kudass käsi käib,
tõene `ütleb mes tä käib,
`käissest `sisse,
`käissest `väĺlä Nõo;
täl `höste käsi käu,
tä om õ̭nnõlinõ mi̬i̬śs Se17. kostma, kõlama käräkäs käis äkkist Lüg;
`Järsku käis `irmus `raksatus IisR;
köhimise ääl keib `kaugelt käde;
keis `irmus röögatus Khk;
Kurgede ääl keib soost ää Kaa;
vali `öilamise ääl käib metsast Krj;
Pisike kabin käis korra kaudu akent;
Irmus nina norin käis teisest toast Pöi;
suur kõve kärgatus köis Muh;
Üks vali kärts köis ja tuul lõi ukse `ingede pialt maha Han;
sel on kõva kops,
eal on nii vali,
käib üle kõigi;
mõni sõna käib tal nii ulluste;
krapi kõbin käis kätte Juu;
käis üks plaks Trm;
akasid paagud `käimä,
`püśsi `laśti;
ele särdsäk käis Kod;
suuretüki paugud käisid Vil;
laksu käüsive Hls;
kuuli ku tu kärts käis Ran;
suur kärävüss käis Kam;
sääne käŕäk käve kuʔ Se || (kuulujutust) Jutt keib,
et meite `koloo·si tulne jälle uus esimees Kaa;
jutt käib nii Puh;
jutt köib suust suhu Tõs;
ja mehe kah olliva paraja praava mehe,
naĺlajutt käis Nõo;
ütevahe käve˽jutuʔ et,
kel paĺlo rõivast um,
tu̬u̬l võõdass rõivass arʔ Rõu18. a. püsima, kestma, vastu pidama õlekattus,
kes ikke `oskas tiha,
käis sada `aastad Hlj;
see käib mo põlveks küll,
jääb järälegi Mär;
nied raag`nahka `pasled jälle `ütlesid et,
ega nied ei käind midagi Amb;
panin kinnastelle uued lapid `piale ja käisivad `jälle VMr;
teine paĺk käib,
teine `pehtib ruttu. maltspuu ei käi `kuigi kaua VJg;
pehme vikat́,
ühe suve käis Kod;
`päätedu `saapa käevä tõenekõrd nigu `vastsegi Ran;
tu ei upu˽vette,
ei pala˽`tullõ,
käü alasi alalõʔ Har b. kõlblik olema tegin alusse `einä,
`luomad ei süö,
aga alussest käib küll Lüg;
`Mulle käib minu `naine küll,
mis `teistel tämaga tegu IisR;
See kivi käib just sönna kohta Jäm;
seda kεib mäledä noordel ning vanadel Khk;
`Meite asema `riided käivad veel Pöi;
nee käivad mõlemad,
rumalus ehk loĺlus Kei;
sina ei tea,
mis meil käib ja mis ei käi VJg;
sarap̀ust [saab] ikke kõege paremad vitsad,
paju,
si̬i̬ ka käib Pal;
prae rasu käib igäle `poole KJn;
sukass ja `kindass kõlvass,
sinna käis [lõng] küll,
aga `kangade es `kõlba Ran;
meil serätse söögi ei käi;
iluste ei mõśta `nõklu - - esi `ütleb,
et küll tä käib Nõo;
kae,
kas tu̬u̬ piim kääse kohvile vai om mürre Võn;
säärän madalik hopõń om,
talu hobõsõss õks käü Har;
su mõttõ˽käüvä˽kõiḱ `mõtsa,
na mõttõ ei käü˽kohegi Se || (tehakse) se [reha] varss käib kuusest JJn;
lepapuust käib `kapsa tõrss VMr; [kuhja] malgad käisid kase vemmaldest Sim19. käärima (hrl õllest) õlut akkab `käimä,
lüöb `alli `kõrra `pääle juo Lüg;
oluve `aami `panna olut `käimä Vai;
ölut kihiseb `keia;
ölut kεib suurde `kelladega,
suure `körge vahu ajab üles;
ölut läks kihe `keima,
kui ta pailu palavaks leheb ning `keema akab Khk; [õlu] akkab `keima,
linakord pεεl juba Mus;
õlut `lastasse köia `tõrdes Muh;
see oo verre,
kui ta alles köemätä oo;
verre pannasse `köimä,
siss lääb jälle õlless Vig;
õlut juba köin,
`tarvis vaadisse aada Tõs; [õlle] ramm käib ää. [kui] `lasvad `liiga ära `käia,
ta siis viha ja segane keik Ris;
kui õlut paelu käib,
siis käib rammu `väĺla Juu;
Kali `käima ei akka `ilmaski Jür;
nüid on õlut käind,
võib `ankrusse `panna Ann;
õlu tahab käedä ja seessä õma aja Kod;
virre on käimata õlu Ksi;
õlut on käemäs KJn;
õlu es lää `käime,
juśt ku rokk ollu;
peris tävveste ei lasta är kävvä Hls;
`tu̬u̬brin läits õlu `käimä ja vatutama Nõo;
virel ei ole `pärmi sisen,
kui käi joba,
siss om õlu Ote;
kui õlluʔ nakass `käümä,
pandass kõva pütü `sisse Räp;
oluʔ om ar ḱaunu,
maidsat kas tä om ka kõva (kange) Se;
külma käima 1.
puudulikult käärima kui ta kuidagid `sooja saab vöi loksudud,
siis akab uuest `keima,
seda `üitasse siis [et] ölut keib `külma;
`külma kεind ölut kut udu leheb lage,
ta nii pönevil sεεl sees Khk;
`Külma keind öllel seisab keima kord ikka peel Kaa;
Õlut läks külma keima Pöi;
`küĺmä käind [õlu] siis oli `äśti magus ja Juu 2.
(vallasemast) va `külma käind tüdruk,
`värdja ema Pha; [tüdruk] läks kodu `külma köima;
see [tüdruk] oo koa `külma köin Muh20. (ihade või himude kohta) Meeste isaldused keivad veini pudelite järge Kaa;
käib imu tämä järele juba `mitmed ajad Kod;
temä imu käi selle tüdruku `järgi Hel21. (lausenäited, mis ei sobi eelnevatesse tähendusrühmadesse) Tämast `saamatuma ei `käigi (polegi olemas) IisR;
kaŋŋas ei kεi kenast Khk;
Seda tuli vähe ette,
et ta (kangas) pole käima akkand Rei;
löng on kibas akkan `käima (kangaveast) Ris;
ta laseb ikke köened `käiä teese vara üle Juu;
ole kõigin paegun `leṕlik,
käi alt varvaste teistel,
sis saat iluste läbi Puh;
kusi om kinni,
ei käüʔ kusi Krl;
tütär üteĺ et,
ega ma üle imä ei˽käüʔ,
mis imä otsustass,
tu̬u̬ um Plv;
mõ̭ni (taskuvaras) käsegiʔ `laato piti,
karmanit piti Se;
käes ~ käsil käima kasutusel, kasutada olema ärjad pole täna kää keind Khk;
See ju vana kää keind (kasutatud) riist juba Kaa;
see obune peab alati kää `käima,
ei soa rahu `ilmaski;
mis seesäb,
se on `liikumata vara,
mis kääs `käia on,
se on `liikuv vara Juu;
kääs `käidavad asjad,
nõud,
mis alati pruugitavad on VJg;
si̬i̬ raud mes käsil käib,
ei ruasseta `ilman;
`suapad akavad kõhe käsil `käima Kod;
läbi käima 1.
(proovi) läbi tegema, läbi minema nied on kõik minu kääst läbi käind VMr;
üks mehine mees,
kui ta kõigist aśjust läbi käib Pal;
raamat käis `enne `sensurist läbi KJn;
siss `olli loosi alt läbi käenu Hel 2.
(seedimisest) köht oo ummussis,
äi käi läbi mette;
paljas vesi käib läbi,
kut sehest `lahti on Khk;
Kase karba vett `joodi - - kui sihest läbi keis,
siis vöttas köhu `jälle `kinni Kaa;
köhutöbi oli,
köht käis läbi,
paĺlas vesi oli Pha;
Kui köht läbi keis,
siis [mustikamoos] `tõmmas `kinni Pöi;
kõht on ummuksis,
ei anna läbi `käia Vän;
pihta ~ sisse käima pilkama, nöökima; taga rääkima Olga on `valmis ikka teiste `pihta `käima Khk;
Akkas `korda teise `sisse `käima ja käib;
`Kange teiste `pihta `käima Pöi;
Möne mihel aa sihane sant mood,
et käib teistel sisse Emm;
Ära katsu si sisse käie midaged,
sa mötled et ma ni tolgus ole et ma‿p saa aru end Käi;
üle käima 1.
ületama, üle olema, parem (tugevam, tähtsam vm) olema `tõine käib ramuga `tõisest üle;
mina‿n käi sest tüöst üle,
mu jõud ei `kanna üle Lüg;
ta söna pidi ikka teistest üle `keima Khk; [laps] Lihab ju nii `raskeks,
jõud äi käi änam öle Pöi;
eks tervis kõege parem ole,
üle selle‿i käi `keegi Var;
kubjas köis meeste üle Aud;
valla talitaja peab kõigist üle `käima,
mis tema `ütleb see peab olema Juu;
kasu pidi kuludest üle `käima VJg;
naene käib üle mehe,
ku mi̬i̬s lähäb väimehess Kod;
jumala käsk käib üle kõigi Puh;
si̬i̬ asi käib üle miu `mõistuse Nõo;
timä helü piat õks tõisist üle `käümä Har;
mu joud ḱäu sust üle;
`uhkuss käüse üle rikkusõ Se ||
ta ḱäu üle sõ̭na,
`kullõ õiʔ (on sõnakuulmatu) Se 2.
vaatama `laskes silmad üle `keia (vaatas üle) Khk;
ma olen seda `aśja näind,
mu silmad on sealt üle käind Juu;
mu silm käu üle,
s‿ma näe kõ̭iḱ arʔ Se 3.
(kogu tervikut hõlmama) lademest `üieti,
siis sai `vartaga üle `käia VNg;
Vanasti said viljapöllud kohe peele ösumist uiesti üle keidud Kaa;
Lahing käis öle,
tegi maatasa kõik Pöi;
Pole sii einamal `seaste suurd `niita midagid,
aga ma pea ikka vigadiga üle `käima Rei;
lademed `kiera viel teisip̀idi - -
siis [sai] `jälle kord üle `käidud (pindaga pekstud) JJn;
va kase põngastik - -
eks ta vikatiga pia ikke üle `käima VMr;
kui lade oli püeratud,
siis sai teist pidi `jälle kaks `korda üle `käidud Sim;
kui vihm üle läits,
said iki `viĺlä,
aga kui põud üle käis,
es saa midägi Ran;
ümber käima käituma, kohtlema; tegemist tegema `katsuga tulega ilust `ümber `käiä Lüg;
mönega tä üsna kenasti käib `ümber,
aga teist tä `kiusab `jälle Khk;
`Voata kudas sa loomaga `ömber käid Pöi;
tä na suurest sugust,
tä nagu ei taha alama `rahvaga `ümber `keiä Mar;
ei `oska mängu riistaga `ümmer `käia Mär;
lapsega tuleb õrnaste `ümmer `köiä,
ei tohe kuri `olla Tõs;
`loomadega piab `ümmer `käima,
`söötma ja `jootma ja `kõike tal `andma Juu;
õli kolm ja pu̬u̬l `uassad vangin,
üväss `käidud ümmer Kod;
poiśs kanseldab obostega,
ta käib nendega `vahvasti `ümmer Plt;
mea ole `seantse `asjuge [nagu ravitsemine] ümmer käünü Krk;
temä ei mõesta serätse masinaga `ümbre `kävvä Nõo;
ega sa˽noorõ hobõsõga kuŕjaga `kõrda ei˽saa,
paremb käü õks timäga `hääga `ümbre Har;
`haigide inemistegaʔ om paĺlo vaia `ümbre `kävvü,
kua taht juvvaʔ,
kua `ussõ viiaʔ Se ||
fig liialdama tämä käüb `liiga `laialt `ümber Vai;
see käib oma toiduga väga laiald `ümber,
kevadi `puudus Emm;
ta keib selle va kepega (kibedaga) `paĺlo `ümber Mar;
ta käip selle va kipe mõrruge ümmer (joodikust) Krk Vrd käülema
käsi käsi g käe (
kää,
kεε), p kätt üld (
käži Lei)
1. inimese ülajäse; labakäsi, kämmal suola`tüükad on pisikesed `nüplikud inimese kätel Jõe;
Ega sa oma `rakvere (vasema) `käägä minu parema kää `vasta küll tüöd ei tie;
Käsitä `kiskub,
valuta `vingub,
jaluta `juokseb = tuul; Kääd kui `käiä `vändäd (lühikesed ja kõverad) Kuu;
võttab kää ~
käside `pääle;
`Lõikab `lääväku `kääga `leibä;
Kääd `komparas (sõrmed kronksus); pisikesel `lapsel `prisked kääd ku kakkud Lüg;
`nuored inimised `ulguvad ikke kää alt `kinni Jõh;
`Rahvast oli vähe kuos,
ühe käe `sõrmedel lugeda IisR;
kääd on `kohmas;
midä sa `plaksudad alalde oma käsi Vai;
kuulab (konutab) käsi pöse all pool `pääva renni `juures;
`sääma kää kinnas Ans;
käsis nii külm Khk;
Kääd on nii pakatand,
nahk on nii kõva ja `karme;
Äi siis saa änam toas käte vahel `miski teha kui juba adr `väljas;
Mõne lapsel oo kääd `sündides `randmest sandik `valged,
`ööti:
surma `kindad kää,
sureb noorelt ää või soab pailu teisi matta;
Käsi nagu suur lasn Pöi;
pisike käsi nagu `varblase jalg Muh;
oh taal oli ää meel,
pani kaks kätt kogu ja tänas ninda et Emm;
kääd vaheliti Kul;
ja mõned olid siis `tehtud naĺlakad,
sured vasakkää `luśkad,
et siis ei param`kääga ei `saagi seda `süia Lih;
Käed nagu küpse karduled ~ lehma nisad (saamatu) PJg;
lapsele õpetase `käśsa `risti panema Tor;
Käed jusku sia sõrad (mustad) Hää;
mehed `trampisid sis pärastiku puha,
ikka ükstese kääst `kinne Ris;
`ańdis (lõi) lapiti `kääga Kei;
käesime temaga käsi oli kääs;
oli `vandund sedasi:
kui ta piaks `süńdima,
olgu ta ilma käsita ja ilma jaluta Juu;
kui `kanda sai kokku `teisi (viljavihke), siis ikke sai üks `kaendla ja teene kää `otsa Amb;
tema kääd on alati rusikas (ihnus) Koe;
mul lõi nari kätte VMr;
kui pahem käsi sügeleb,
siis saad raha,
kui parem käsi sügeleb,
siis annad raha `väĺla;
tugeva `käega mies,
`raske rusikaga Sim;
Meister laiutas kua käsi,
mõistus õtsas Trm; [külm] nõnnagu su̬u̬lvesi `lõikab,
akab kätte;
kui lapsele esimess kõrd `särki `selgä `panna ja pahema käe kädis enne `pantse,
suab pahema ~
pahama käe mi̬i̬s;
kisendäs ja palus käed-küüned `püśsi Kod;
siul oo kardule pudrust käe,
ei viisi nõud näpu vahel `kinni oida;
käe musta ku kooberti;
kate käe kanik ~
kikk (õhuke leivaviil) Krk;
kui karvatse käe,
siss olna ää mesitse õńn;
käsi puusan nigu potil kõru küllen;
kõnnib nigu parun,
käe `perse pääl,
oless ta `lilligi liigutass;
kõ̭ik peeniksed ärräd,
ja tuleva miu inimese`mulda käest kätte teretämä Ran;
sul om ni̬i̬ käe nigu lehmä nisa jälle,
ei pia midägi `kinni Puh;
mul käe om sandiss lännuva,
ei jõvva enämb `lehmä `nüssä;
pua `olli kaalan ja muhve `olli `ümbre käte;
miu käsi om jakust väĺlän;
temä kätel oĺli nii suur käbedus;
võta nüid sääld kate `käega,
kos sa üte `käega `pannu oled (öeld, kui miski on kadunud) Nõo;
pane käe ruhmikule Võn;
ei ole `jõudu käte seen Rõn;
ma `tõmpsi tedä `käega,
et tulõ˽siiäʔ Kan;
Kel laǵa hääkäe päḱk om,
tu̬u̬ saa `ausa mehe Urv;
kes ää suuväŕgige - - tu̬u̬ oĺl käśsigõ kõva `tühvü kah;
ma ti̬i̬ uma katõ käe ja `kümne sõrmõga Krl;
käe`ju̬u̬ni pääl ollõv kõ̭iḱ inemise elu `ülhlen;
miiśs `ku̬u̬li mul käśsi vahõlõ;
ma ei või enämb medägi tetäʔ umist käsist Har;
Esi˽`peeti [vikati] kandsust kura `käega˽kińniʔ ja hüä `käega tõmmati lastuga vikadi terrä;
ku `paĺla `käega [söögilauda] pühit,
tulõ `puuduss;
Es hää käsi tohe ei˽teedä˽miä kura käsi tege;
käśsi otsahn um rassõ [kanda]; ei olõ˽kätt ei˽`jalga,
esi ilmamaa tark =
kell Rõu;
mõ̭nikõrd oĺli˽käeʔ nii ärʔ ramõhtunuʔ,
et või es üless `nõstaʔ;
ei ti̬i̬˽käeʔ inäp midägiʔ,
vana olõdõʔ;
käsildä ja jaluldaʔ,
a üle ilma tark =
kaal,
`minka kaalutass Vas;
täl om `kangõ˽käeʔ ku soel (abitu, saamatu); taa‿m käsist vigalanõ;
kuŕakäe tü̬ü̬miiss (vasakukäeline või oskamatu); `suuga tege suurõ liina,
käśsiga ti̬i̬ ei käo pessäge Räp;
ma˽lätsi - - `paljide kässigaʔ;
kid́si käeh;
ḱäut pümehhuisi,
kumbit käśsiga i̬i̬h;
tuĺl ilmalõkiʔ käeʔ kulakuh;
võt́t latsõ käśsi pääle Se || [kui liiga palju nõutakse, vastatakse:] egä mul `kaksi käsi ei õle Lüg;
äga mool pole kahed kääd et ma nii pailu pidi `jöudma Khk;
ega mol põle kahesid `kässa mette Mar;
ega mul ometi `neĺla kätt ei ole KJn;
ega mul katte `paari käse ei oole Krk;
ega `mullegi `kolme kätt ei ole Ran;
ega mul ei olõ `kat́si käśsi eiʔ,
üte˽käe ennede Har;
kätt andma kättpidi teretama või jumalaga jätma; kokkuleppe kinnituseks, leppimiseks kätt ulatama tule anna külale kätt ka Vll;
Ole mees,
anna käsi,
lepime ää Pöi;
ta `ańdis kätt ja lubas `kińdlasti KJn;
anna mul käsi,
siss jääp `kindless,
et sa miul tulet Krk;
sääl om kolm `keisret lepitust tennuva ja üitstõstele käe `annuva Ran;
Ei anna ma sullõ kätt,
sul om käsi kärnäh hum Plv;
Tuu jutu pääle maʔ anni uma käe ja kaup oĺl kuuh Vas;
jät́t jumalaga,
ańd mullõ käe Räp;
teretät,
annat käe Se;
kätt laksama ~ lapsama patsi lööma tule onul kätt `laksame,
onu and `saia Krk;
kiä medä ańd latsõlõ,
siss `üĺti et `lapsa kätt kah Har;
käden ~ käe ~ käeh(n) ~ käen ~ käes ~ kähen 1.
peos, käe otsas Kui vähägi igä nuga `oskas joba kääss pidädä siis hagati vähikäsi `paatisi `vestämä Kuu;
Ää otsi vetit,
veti on mo käe Rei;
suur pitk vits `olle kεε;
kui `vörku kududakse,
siis oo kalas ühes kääs ja hui `teises Phl;
kubjal ja `keltrel oli paju tümikas käe PJg;
mul oli veki kibo kää,
natoke `marjo ka sies Ris;
nää,
kaks naist lähvad,
pakid kää Ann;
igal oma puulusikas käe Kõp;
mõõgad on neil kee sis `tahtnd mõõgaga `lüia Vil;
`oitke,
`pernane tulep,
vemmel om käen Puh;
tõesen käen om vikati lüsi,
tõesen käen om käsiläne,
siss keerutat Nõo;
ari om pengi küĺlen `kinni ja [lina]peo om kähen Ote;
ma˽tuĺli lehmägaʔ,
lõ̭ig oĺl käehn Rõu;
väits um alati kurah käeh Plv;
vaŕs oĺl puust,
tu̬u̬d hoiete käeh Räp;
krandaśs om käeh Se 2.
labakäe, randme või käsivarre ümber, labakäe või käsivarre katteks olema kui `kindad on kääs,
sis on sue Jõe;
kää võru on kääs Jõh;
`antskad kääs Vai; `
käised olid kääs,
nied olid vist `väĺla õmmeldud Kos;
ohakaid kitkuti kinnas käes Trm;
käetuĺbid one käen,
tuul ei lõhu nõnna käe `selgä ärä,
kui võtad kardulid Kod;
mul˽`kinda käeh,
mullõ ḱulm ei olõ Se;
käde ~ kätte 1.
pihku, käte vahele, käe otsa üks läks `parsile,
`toine ans maast [viljavihke] kätte ~
käde VNg;
ei saand midägi käde,
`miska oliks `viskand Vai;
kui kena `kaika käde saa,
lähe [ussile] kallale ja anna `pihta ka Mus;
vöttis ohjad tugevast käde Vll;
aerud kätte ja `tõmbama Muh;
näppaja inimene,
tea mis käde kahmib Rei;
võtame rähäd käte Vig;
võta laps oma kätte,
oia süles iluste PJg;
ma võtan korvi kätte Kei;
isamees `ańdis viinapudeli pruudi kätte Juu;
ma‿i või anguvart kättegi võtta VMr; `
murtsin metsast ia madjaka kätte,
muidu kuerad tulevad kallale Kad;
tämä ei võta kurikad kätte Kod;
nii `paĺlu kihulaisi `olli et,
mia es saa muedu tulla ku `võt́si lepäossa kätte,
tollega `laŕpse Nõo;
pruudilõ `ańti siss luud kätte,
siss `pańti pruut́ tarrõ `püh́kmä Võn;
murrõti säält [leiva] küllest `peoga egäle ütele oma tükükene kätte ja sü̬ü̬di Ote;
`mõtle laits võtap luśka kätte ja mulistap pääle `sü̬ü̬ḱi Rõn;
Üt́s nakass [kangast] `nitsele pandma,
tõnõ and takast `langu kätte Urv;
võta nui kätte,
ussõn om `nilbõ,
muud́u satat mahaʔ Har;
väits ei˽saa˽`häähä kätte kunagiʔ Plv 2.
labakäe või randme ümber, labakäe või randme katteks panema mie panen täguskad kätte Vai;
`palju käsi `ollid `kirkus,
seal es `panda `kindud kätte Muh;
tämä ei tee sukka ei kinnass,
õmal ei õle `kindid kätte `panna Kod;
käe tuĺbi,
ku kohekil ti̬i̬ pääl läits,
siis `panti kätte Krk;
`surnu meesterallõ alasi [pandi] `kinda˽kätte ja küpäŕ pään Har Vrd kätte; käest 1.
peost, käe otsast püt́t kukkus käest maha Muh;
`tõmmas kääst `lahti ja pani `irmsa valuga teśte rukkisse VMr;
tuul viis rätiku kääst Plt;
kivi `anden üitstõśte käest üits üte kätte tõine tõise kätte sõni ku lossi manu Krk;
kaśs tõmmass mul `karna·psti lihatüki käest ärä;
poosil `olli raamat käest ärä `võetu Nõo;
`katlakõnõ libahtu käest `maaha,
lät́s `kat́skiʔ Rõu 2.
käte ümbert Ta vettas `kindad kääst Kaa; [võtad] `kindasõrmist `kindi,
kui sa kääst ää `tõmbad Muh;
ma `tõmpsi `kinda käest mahaʔ Har 3.
(lisasöötmisest laudas) sie (lehm) on kääst `süödetud Lüg;
keda nied `luomad `karjamalt `saavad,
käest `anna muudkui `juure IisR;
loom ep toida ennast karjamalt,
ikka aeavad `öhta kεεst Khk;
loomad oo käest saand,
karivad ja keppovad kojo Mar;
sügise saavad loomad käest Tõs;
kui `rohkema `jälle kääst anna,
eks siis suab napi pärast üheksa [liitrit piima päevas] KuuK;
lehmäd saed käess,
ańnid üväss `piimä Kod;
kaśs on `õppinu käest `saama Äks;
ku na (sead) muan käüsiv,
käest `anti ka vähä lakatsit Krk;
käest andass ommuku varakult ärä Hel;
miul om niipaĺlu käest `anda,
et ei ole vaja `lu̬u̬me nii vara `väĺlä `aada Nõo;
vanast `laśti `lu̬u̬me kah keväjä kulu `pääle,
kui enämp midägi es ole käest `anda Kam;
śjoo elläi õ̭ks om saanu käest,
śjoo olõ õi `huupi illośs Se 4.
(koos adjektiiviga viisiadverbina) ei sie ole `raatsind `kergest kääst raha ärä `anda Kuu;
`kangru kaŋŋaspuid `eetase nönda vähest kääst olavad Khk;
Mis kergest kääst saadud,
see kergest kääst läind ka;
See reha oo ka üsna jämest kääst tehtud;
jahu oli püsut napist kääst Kaa;
Kergest kεεst tehet (kiirustades, lohakalt) Emm;
käest saanud napsi võtnud Jutt soras hüäst,
sie oli vist vähä kääst saand Kuu;
ta täna käest saand Mar;
käest kätte ühelt teisele suur kepp käis käest käte Vig;
kiva `antud kääst kätte,
kui kedagi ehitatud Lai;
tüdruk käind kääst kätte Plt;
ega meil tunnistajat es ole,
miä käest kätte anni tolle raha;
kudass meie vanast eläsime käest kätte (üksmeelselt) Nõo;
tiiät küll,
ku üt́s asi käest kätte käüse,
sõ̭ss täl ei olõʔ `õigõt `kõrda Plv || [rukist]`lõika käess kätte,
siis‿o tasane si̬i̬ esi Kod;
ei tohi üitsütest ette minnä,
piäp käest kätte `põimma Nõo;
peost ~ suust suhu, käest kätte 1.
(laristamisest) suust suhu ja kääst käde ja palavald `perse Emm;
see läks üsna peost suho ja käest kätte Mar;
eläsiv nindasa·ma peost suhu ja käest kätte Krk 2.
(üksikasjalikult) räägi ehk `näita soole suust suhu ehk kääst kätte,
aga sina aru ei saa Mär;
ta räägib `talle suust suhu ja käest kätte KJn;
omast ~ oma käest 1.
endal olemas Iess ora,
`keskel kerä,
taga `käärid omast kääst = pääsuke Kuu;
`astri `taimed õlid oma kääst võtta Lüg;
si‿`
asta (tänavu) omast käest leib Vai;
Koorm `oksi `talve koju tuua,
regi omast käest Pöi;
Obo `raskõ pidädä,
aga üsä iä kua,
ku ta omast käest võtta ond Khn;
Egas vanasti kedagi ostetud,
kõik suuremad assad olid omast kääst Kei;
mis viga `süia kui suu omast kääst Trm;
saeva rubla kaitskümmend kopika päeväss,
sü̬ü̬k `olli omast käest Ran;
oĺl iks `hindäst vai umast käest võtta Räp 2.
enda poolt `kieräb `tõisite `uopis sene juttu,
paneb omast kääst `juure Lüg;
Omast käest ma‿i `anna punast koppikatki IisR;
linnast `toodi vörgulinad,
käbid tulid omast kääst `panna Pha;
ta lubas `mulle `soola omast kääst `anda Juu;
`tehti ise oma kääst `küünlad VMr;
säŋŋi pidi peigmes oma kääst tegema Kad;
poiss lubass omast käest `suhkru `tuvva,
et keedäme `mu̬u̬si Nõo;
omast käest ma `masse siss iks `rätsebäle tu̬u̬ `kaska ummõlusõ raha Ote 3.
oma kogemusest Omast käest tiad,
`paĺju suppile `suola `panna IisR;
`tiatsin seda juba omast käest Plt;
käega ~ kätega 1.
käsitsi egä siis õld `angusi egä siis õld midägi,
me käsidega lahutasima [sõnnikut] Lüg;
se on käsigä `kuotu ja `poimitu Vai;
rukiõled [katuse tegemiseks] `peavad olema kätega niidetud,
et `vihku võtta saab Mih;
jahve kividel pidid `jahvama käsiga Hää;
ega ennemalt masinad old,
kõik `kääga õmmeldi Ann;
esi`otsa sai [sõnnikut] ikke `kääga `laotada,
a pärast akati argiga Pee;
erne kisuti `käega Trm;
pidi kikk kätega `niitmä ja `riismä Trv;
leevä juur klopiti kätega `enne `kastmist läbi Nõo;
Ku mina `lat́ske ja nu̬u̬r oĺlin siss puha `käedega tet́ti sedä tü̬ü̬d TMr;
vanast `peśti kõ̭iḱ rihe˽käśsigaʔ;
kõ̭iḱ `hammõ ummõldi käśsiga Har;
käśsiga˽`peśti vili Rõu;
mu `aigu `umbliva `rätsebä˽ka vi̬i̬l `käegaʔ Vas ||
sul om õks lihm paĺlu rammutsõp ku mul,
sul om nigu konagi `üt́si käśsiga peet́ Har 2.
kättpidi `jätsid `kääga jumalaga Jaa;
Tennäs käega Räp;
oma käega ~ kätega 1.
ise; enda tahtmise järgi joulute aeg saab oma `kääga liha vötta,
muul ajal `anti ikka jau pärast Ans;
oma kätega tehtud Khk;
tal ikke `leibä oma `käega võtta (on teistest sõltumatu) Mar;
liha `ańti nagu kuke noka täis,
ega oma `kääga `tohtind võtta Juu;
ta on kõik nied `uoned oma `kääga teind VMr;
surm ei ole oma `käega võtta Ran;
panõ noʔ uma `käega paigalõ,
säält om sul hää võttaʔ Har;
Võtaʔ õkva uma käega,
sõ̭s ei olõ peräst nurisõmiist Räp;
oma käte (ja) pihaga ~ pihtega füüsilise tööga tämä õma käte`pistegä (pihtadega) tiänib `leibä Kod;
oma käte `pihtega tegime [kõik tööd] Vil;
mõni leśk naene käte ja pihage toit ennäst,
kel `kustki muud `sissetulekut ei ole Hel 2. fig Asi `olgu aus,
käsi `olgu puhas ja inimene `otsekohene;
Käsi `puusass,
täi `pungass (laisast inimesest) Kuu;
Kui käed `käivad,
siis vats `naurab Lüg;
kääd `tieväd südäme järele,
`eigä südä tie `kässi järele Vai;
käte varal,
oma `kümne küisega piab `toitama oma peret Khk;
Kuidas sa ometi nii `ilma kätteta oled,
äi sa `jäksa mitte üles `tösta,
mis sool maha kukub Rei;
Kelle käed sitaga,
selle suu saiaga Hää;
Mis ma annan,
käsi tühi,
teine paljas Ris;
mina ei soa `sõnna kedagi parata ega kätt ette `panna (takistada) Juu;
Kellel kääd,
sellel kalad,
kellel jänu,
sellel jalad Amb;
käsi on `kergem kui kohus (hõlpsam lüüa kui kohtusse minna) Trm;
ärä pühi õma käsi minu `külge (ära puutu, ära löö); `ju̬u̬mine läks nõnna suuress,
et tämäl aga kaks kätt (jäi vaeseks) Kod;
käsi avits kätt ja jalg avits `jalga [öeld] ku tü̬ü̬ manu `rohkep inimesi tuleve Krk;
käsi olgu puhass `võõra varast ja suu võlsist tühi Hel;
südä täis lääb,
siss `tõmbap käest (lööb) Nõo;
Käsi puusan,
täi pungan Urv;
Käsi enda poole kõvvõr (ahne); `pernaasil om kõigil käe tü̬ü̬d täüś;
käeʔ `tü̬ü̬ga kińniʔ Har;
aitu·mma,
küll mä küünü,
mul pikk käsi Räp |
Mis pahemb käsi tieb,
paremb käsi ei pia `tiadama (mehele ei ole vaja igast asjast aru anda) Lüg;
ega vassak käsi seda või teada,
mis param käsi teeb Juu;
Kural käel olõ õi˽vaja teedäʔ,
miä hüä käsi tege Rõu;
Mis ää käži teǵe,
taad kura käži ei tejä Lei | [Omatehtud esemest öeld] Mes käsi tege,
sen kaul `kanda Kuu;
midä käsi tieb,
sedä suu süöb Lüg;
kudas käed kärnatsed teevad,
nii perse `vaene piab Aud;
Mis käed kärnased teevad,
küll perse peenuke piab Hää;
kuda käsi ti̬i̬b nõnna kaal kannab Kod;
kud́ass käsi käänäb,
nõnda piht piäb Ran;
Nigu uma käsi käänd,
nii uma perse pedä Urv;
Miä uma käsi käänd,
tu̬u̬d uma kaal kand Rõu;
käsi täis keretäis mia nakassi `vasta,
siss `olli miul käsi täis;
laosut sa sõna `rohkemb,
om käsi täis Nõo;
käsi pikän (mangumisest, norimisest) opetaja oodap kirjutuseraha,
käsi pikän Puh;
ega joodik ei `keelä et,
ärä anna,
iks käsi pikän et anna Rõn;
Käsi pikäh (tahab igalt poolt midagi saada) Räp;
käsi peseb ~ mõseb kätt ~ teist (vastastikusest abist) `Toine käsi peseb igä toist Kuu;
Käsi `pesso kätt,
siis `saavad molemad `puhtast Vai;
teine käsi peseb ikka teise kää `puhtaks Vll;
üks käsi peseb tõiss Kod;
käsi mõsep kätt,
ku sa tõesele ääd ti̬i̬d,
siss ti̬i̬p tõene sulle ka ääd Nõo;
käsi kätt mõsk,
mõlõmbaʔ oma üte `valgõʔ Se;
käed kõhus laisk siruta kääd kõhust `väĺla (liiguta kiiremini), siis lähäb töö Lai;
temä oiab käed kõhus KJn;
ei saa käse kõtust `vällä Krk;
käed ~ kaks kätt kõrvas ~ töllus ~ vaheliti tööta, tegevuseta `Töllus kättega `seisab IisR;
Mis sa vahid kääd vaheldi,
kut va laisk inimene Kaa;
võiks jo kaks kätt vahelutte seista Muh;
seisab `peale käed `kõrbas,
eks sa tee koa kedägi tööd Mar;
`varda kot́id olid kellega `vardu sai kududa,
ega sedasi põln,
et sa köisid kaks kätt `kõrvas Aud;
seesab mutku kääd kõrvas,
ei tee kedagi Plt;
käed taskus ~ karmanis id rahvas pańd kat́s kät́t `tasku,
lätsivä˽Venne`maalõ Räp;
ḱäu käeʔ karmanih,
naańe tege [tööd] Lut;
käed kihelevad ~ sügelevad 1.
(virgast) kääd sügelevad töö järel Han;
Temäl käe nigu sügelevä tüü järgi Nõo 2.
(riiakast) Käed sügelevad,
tahaks `sellele pikki `kõrvi virutata IisR;
Kääd kihelevad,
äi või `olla Pöi;
Kui kääd sügelevad,
siis tahvad teise kallal `minna Han;
(nagu) teine ~ oma ~ hea ~ parem käsi (abilisest, ka tarvilikust tööriistast) sie laps on mul nagu `tõine käsi Lüg;
Koduväi - - on `mulle paremast käest IisR;
See [inimene] on ju änam kut oma käsi Pöi;
mo param käsi läks ää kõrvast Mar;
laps on mulle juba teisest kääst VJg;
miu esä `olli `väega laisk,
mia olli nigu tõene käsi täl Nõo;
tütäŕ om mul alasi kuʔ ää käsi `käskõ Krl;
śjoo lat́s om mul kui uma käsi;
tuĺl mullõ kui tõõsõst käest Se;
kätt pikem ~ pikemaks abiks Sa oleks juba kätt pikemaks olnd,
aga lähed `jälle ära Rei; [
lat́s]
um joʔ pikemb kätt Plv;
niguʔ uma käsi olõss uman käen (hea läbisaamine) Räp;
kätt (koos adjektiiviga) 1.
võitu, -poolne vabadikku `naised,
nied olivad `kehva kätt (vaesed); sie oli `piendlast kätt (väikesevõitu) VNg;
rumala kätt inimine;
`vaivast kätt (viletsavõitu) mehed oma `tüögä,
`uhket kätt mies;
sie `naine õli ka ise `niskene vähä `kerget kätt (kerglane) Lüg;
`uonuke inimene,
`veikest kätt,
`lahja Jõh 2.
(viisi- või hulgaadverbina) `Laapima,
sie o `kerget kätt `vaide üle `tembama,
`olgu `pühki˛ess vai `pessess;
`Lüüä heneläss `külgi vai `puusi˛e `müädä tugeva kätt üks hüä plaks;
`Esteki [vajutas] tasa`hilja,
sis vähä`haavalla tugevamba kätt;
Vade neid `norssisi o küll meress `oitegi tugeva kätt ja kohe ilusad `suured ka `teised Kuu;
kätt ~ käsi (ära) andma kihlama annab kεεd εε,
`kehlab ennast Emm;
keisid kirikus kätt `anmas Mar;
sel pruudil on ju käsi ~
kääd ära `antud VJg;
kätt lööma ~ vedama 1.
kihla vedama `lüöväd kätt kõhe,
`kumma valitsus `õigest jääb,
`kumma valest Lüg;
`löömi kätt kas korvi ölle `pääle vöi poole toobi viina `pääle Emm;
`viame kätt,
et õige on Hää;
lööme kääd selle `piale,
et sa võedad Kos;
muidugi `jälle käśa lõivad,
et tema ujub nii `kaugele Lai;
löönuva käe,
et temä sü̬ü̬b konna ärä Ran;
Ants üteĺ:
olguʔ sõ̭ss toobi kulla pääle ja `leiväʔ käeʔ kokko Räp 2.
kokkuleppe, tehingu kinnituseks kätt andma kaup on `kindel,
lööme kääd kogu Vll;
obo oo ostetud,
käed oo `löödud,
liik oo `joodud Mar;
me lõeme selle `peale kätt,
et ta lubas `truuste `anda Juu;
`tõutasin kätt `lüies,
et sedamaid ma tien VJg;
käeʔ `lüüdi joʔ kokku,
kaup om tett Krl;
`lü̬ü̬di käsi kokku,
siss maśs `ośtja `müüjäle raha kińniʔ Har;
jutt om aet,
käsi ĺüüd Se 3.
kihlama keisid kirikus `kässa `löömas Mar 4.
(imestamisest) Seike asi paneks igaühe käsi kogu lööma Kaa;
Löid kahte kätt kogu Emm;
tu̬u̬ löönu ike katte kätt kokku,
et või õnnistegijä inimesekest Nõo;
käsi kokku panema kihlama nüid on kääd kokku `pandud,
`ööldi siis kui isamees `issameie `loetud sai,
siis akati `viina `jooma Juu;
käsi lahti ~ valla ~ koost ära lööma (kihlveo, kokkuleppe, tehingu tunnistaja poolt) üks lööb käed koost ää Muh;
kui `kihla lõid,
siis lõid kääd kokku,
käämees lõi kääd `lahti Juu;
Me leime käe. Ants om tunnistaja,
temä lei käe valla Hls;
kui millegi `pääle lepiti,
siss `oĺli tunnistaja man,
kes käe `valla võt́t Nõo;
kätt kaema ~ katsuma ~
vaatama ennustama `mustlane `katsub kätt, `ütleb kas saad mehele Lüg;
siin oli üks Tuavet,
tema `voatas käsa Kad;
küll `õlpsa raha`ti̬i̬nmine,
kaeb kätt ja,
jälle viis rubla Nõo;
ma kai su kätt,
kas sul om `õnnõ Krl; `
aŕbda kaie ḱätt kah Lei;
käed ~ käel ~ kätel ~ käsi käia ~ liikuda laskma kiiresti töötama `kõikide kääd käigu,
aga meie tüö `jõutku Jõe;
`naised lasevad kääd `liikuda Lüg;
Kes ikke jõudis kässa käia laska,
see korjas ikke õhtasse ulga marju PJg;
`laske aga nüid `easte kääd `käia,
et jõuame selle töö ää teha Juu;
lase käsi ~
kääd `käia,
tie `kärmemast VJg;
lahe kätel käedä,
et ei jää `uimama Kod;
ti̬i̬ ti̬i̬,
lase kätel kävvä Hel;
tu̬u̬ käsi käib sul,
`õkva nigu üits lind `lendäb Nõo;
lasõ˽`ḱävvu ḱäel Se |
Kätel valu `anma Han;
käed käima ~ tööle panema tööle hakkama mis sa muidu kuulad,
pane kääd `tööle Khk;
ma panin oma kääd `tööle ja akkasin `peale,
nõnna et see töö pidi `tehtud `soama Juu;
Pane aga käed käima,
mis sa ootad Tür;
Pange käe `käimä siis saade ennembide õdagule Nõo;
käsi ~ kätt (töö) külge ~ manu panema ~ pistma tööst osa võtma, abistama akka `juoma ja ei pane kättki tüö `külge Vai;
Pole teist-kolmat oma kätt sönna külge pand Kaa;
ei tema eese `käśsa töö `külge pista Mär;
sinä ike pissäd käed `külge ja `aitad minuda Kod;
pane käe `küĺge,
mis sa vahit;
ega `seismine ei massa midägi,
pane käe tü̬ü̬ manu Hel;
ma viĺläteräkse niidi,
`kartuli võti,
aga temä kätt `küĺge es pane Ran;
laisk ei panõ kätt ka tü̬ü̬ manu Har;
pane˽käeʔ `külge,
naka˽`tüühü Räp |
ei hakkagi sen kääd kuhugi `kinni (ei sobi ükski töö) Kuu;
Nimepidi et ta tü̬ü̬s on,
aga kätt `sirgu ei aja (ei tee) Hää;
minu südä one nagu külm tämä pu̬u̬lt,
ma en taha käśa `panna tämä aśja `külge Kod |
Mu käe ei olõ vi̬i̬l võ̭õ̭ra vara külge lännüvä (ei ole varastanud) Räp;
käsi külge ajama käperdama; lööma aab käed tõesele `külge,
ei jätä tõiss rahule Kod; (kellegi) peale ~ vastu kätt tõstma lööma ma põle küll kätt tä `peale tõstnd Mar;
mina ei ole tema `vastu kätt tõst VJg;
umma kätt ma timä `vasta `tõstnu ei olõʔ Räp;
nagu käega ära võtma hetkega vabastama (millestki) nagu `käega valu ää `võetud Muh;
nõnna nagu `kääga võt́tis ära [valu] VMr;
nagu kätega tehtud ilus, korralik lill nagu kätegä testod Kod;
kõik obese ilusa nigu pildi,
`juśtkui kätega tettu Puh;
taa‿m nigu käśsiga tett Räp;
kätega selgeks tegema peksa andma Kui `muidu ei saa,
siis `tiema vai käsidega `selgest Jõh;
Teeme kätega selgeks Kaa;
kätega rääkima lööma, kaklema –
Kaa;
käega heitma ~ (takka) lööma ~ viskama ükskõikne olema; millestki loobuma lei `kääga sene juttu `pääle,
sie jutt ei õle `õige jutt Lüg;
Ta pole sest oolind midagid,
eitis `kεεga sene `pεεle Emm;
ää pane tähelegi,
mes nad `rääkväd,
löö `käega takka Mar;
`Kääga ei või `lüia kui `alguses mõni töö ei lähä Han;
pärast lõin `kääga,
ei tia,
mis sie minu asi on VMr;
tõene lü̬ü̬b `käegä ja lähäb õma ti̬i̬d Kod;
ma `viska `käege ja lää ärä Krk;
mes sä sitta kahitsed,
lü̬ü̬ `käega,
las läits Ran;
`viska `käega,
asi tettu,
sulle temä `kraami vaja Nõo;
ku midägi `halva um,
hiidä˽`käega,
neeläʔ `alla Rõu;
ma hiidä `käega‿nõ Se;
käega ~ kätega kaeda ~ kobida ilmne, päevselge si̬i̬ oo `käege kaia,
et si̬i̬ võle om Krk;
mitte ülekohuss kotin ei saesa,
temä‿m `õkva kätega `kaeda ja `silmiga nättä Puh;
Si̬i̬ om jo käega koppi Räp;
käega katsuda 1.
lähedal Puod on kohe nüüd meil `käägä `katsuda,
ega `sinne menu midägi `aiga oda Kuu;
Surm õli kõhe juo `kääga `katsuda Lüg;
Kui kalad vee peal pesevad,
on vihm `kääga `katsuda Pöi;
oh see oli üsna `kääga `katsuda,
pole mitte `kougel olnd end Emm;
silmaga `nähtav ja `kääga katsotav LNg 2.
ilmne, päevselge sie on `õige `käägä `katsuda,
et näväd `vargad `onvad Lüg;
see on `kääga `katsuda,
et ta on varastand Juu;
see on jo `kääga `katsuda vale Plt;
nagu ~ kui käega äkki, otsekohe Nuo oli ia `tohter,
nigu `käega `mõistas valu ära võtta IisR;
nagu käega valu ää `võetud Muh;
Tukkujatel õli uni kui käega pühitud Trm; (kahe) palja ~ tühja käega, paljaste ~ tühjade kätega 1. kingituseta, külakostita; pistiseta Ega sis `sinne peresse,
kus titt on,
kahe `palja `käägä `mennä Kuu;
tämä ei tule `palja `käägä,
alati tuleb kimp kääs,
komps `kainlas Lüg;
äi `meiteld saadeda `tühjade kättega kedaged εε Käi;
Mis sa saksu tüh́ja `käega teretad,
sellest põle abi Hää;
ega ma siis ka tühjä `käägä mend,
ma vein sinne värsket kala KuuK;
ega tüha `käega ei `mintud [pulma], `võetas `kõike:
liha ja `leiba ja võid ja `kõike mis `oĺli SJn;
ma tulli si̬i̬kõrd periss `paĺla `käege,
mul es oole midägi tuvva Krk;
poig tuĺl kate `paĺla `käega,
mitte midägi es tu̬u̬ Nõo;
ma˽lätsi paljalt `paljide kässigaʔ Se 2.
varanduseta mugu käsutedi inimese suure masina `pääle,
mine kate `paĺla `käega Ran;
siss `paĺssi küll,
et jummaĺ saada˽tedä ka˽nii `paĺlõidõ käśsigaʔ,
niu˽timä mi˽saat́ `paĺlõidõ käśsigaʔ Har;
`paĺlidõ käśsiga saadõti inemiseʔ `võ̭õ̭ralõ maalõ Rõu 3.
(kaitse)vahendita, relvata; tööriistata mis sa `paĺla `kääga `kuertele teed,
kedagi kää ei ole Mär;
lähäb `paĺla `kääga tigeda puĺli `vasta,
võtt ometi `miśkid kätte VMr;
`paĺja `kääga võttis [metslooma] kinni VJg;
ma `paĺla kätega kaabiss ta üless mulla sehest Ran;
kahe käega 1.
kõvasti, tugevasti laits ois kate `käega emäst `kinni Puh;
Tu̬u̬ um sul hää kotus,
tu̬u̬st piä˽katõ `käega kinniʔ,
`küüd́si ja˽hammastõgaʔ Rõu |
mõni om nii ahne,
kui mustikil om,
siss kate `käega roobib `marju kokku Nõo 2.
meeleldi, lahkelt katõ `käega˽võt́t `vasta Se;
kahel käel 1.
südamlikult jättis mind kahel kεεl jumalaga Rei 2.
meeleldi, lahkelt Akuraad töömeest vetab egaüks kahel kεεl vastu Emm;
see inime võtaks mo kahel kääl `vastu,
kui ma läheks Ann;
võtab katel käel `vastu Trv;
kätel käsitsi paĺlalt kätel om [rukkilõikus] `raske tüü Trv;
kätel ~ käte peal kandma hoidma, hellitama nii armas,
et kannass kätel,
pärast jätab maha,
mine kus juudas Pal;
ta kannass või kätel tedä ütte lugu Trv;
ois oma `pruuti,
oless tedä vai käte pääl `kannu Ran;
kätes, kätesse 1.
hoole, meelevalla all(a) tema kätes veel töö kasvab,
aga teised ei soand akkama Kei;
talu jäi päriselt `võerasse kätesse JJn;
süda kohe rahul,
kui tiad,
et [loom] ikke `iades kätes on VMr 2.
käte vahele, sülle Lat́s harinass sul `käśsi,
sõ̭ss ei˽saa˽mant kohegiʔ;
Ta‿m õigõ˽vaga `lambakõnõ,
`käśsi harinuʔ Urv;
kiä `käśsi harinu kaśs om,
tu̬u̬ käü alasi inemiisil `riśti jalun `ńaugun Har;
võtaʔ lat́s `kässi Se;
käe all, käe ala ~ alla ~ alle 1.
läheduses, lähedusse, hoole all(a); teadupärast ta on arsti kεε all Emm;
tä suri ühnä mo kää all ää Mar;
tükib [sirbiga lõigates] tõese käe `alla,
ei taha kõvass tü̬ü̬d tehä Kod;
uma käe ala panõ,
`hindä tiiu (teadu) ala Se 2.
ülevõimu, juhtimise, eestkoste all(a), vastutusel(e) `tõise kää `alle ma ei `anna `ennast;
mies on `naise kää all,
ei saa oma `rehknoga akkamaie Lüg;
naine on ju ka mehe kää all Vll;
ta sai ta käe all `vaeva näha küll Mar;
tõõsõ käe ala olõ saanuʔ noʔ Se 3.
tarvitusel, kasutusel see [tünn] `ammu juba kää all olnd,
`kuskis vee all Vll;
käe järele ~ järgi ~ perrä teadmist, tahtmist mööda; käepärast, kättesaadavale pane oma kää järele Lüg;
pane eese käe järele ää Mar;
Kodu mul kõik oma kää `järgi ja tuttav,
mõjal kõik võeras Jür;
kuolitasin ta oma kää järele `väĺla VMr;
Ristiema on teda oma käe järele kasvatanud Trm;
sääsi kõik oma käe `perrä Ran ||
tämä (lahke müüja) käe järele lähäb lu̬u̬m edesi (areneb), annab `lahke `käegä,
kellel vali kade käsi one,
ei lähä lu̬u̬m edesi Kod ||
`Õmlus on mul `nüidki viel kää `järgi,
aga eegeldus ei paśsi Jür;
käe peal(e) ülevõimu, meelevalla, hoole all(a), vastutusel(e) `tallitaja kää pääl õli sie asi,
tämä vei `aamid ja tõi rattad Lüg;
Teine mees `maksis `kautsjoni `sisse ja võttis mehe oma kää peale [vangist] `välja;
Kõigi kää peal äi kasu loomad Pöi;
puu`meister oo kes nõnna töömehed ette võttis ja maja [ehitamise] `kauples `eesä kää `peale Mar;
ma usun seda sinu kää peale VJg;
ma võt́i uma ḱäe pääle `vällä Se;
omal käel, oma ~ enese käe ~ käte peal(e) ~ pealt, oma ~ enda käele, käelt oma tööga; iseseisvalt, teistest sõltumata isa surd ärä ja poig siis akkand ka oma kää‿päl elämä;
Külä eli henesä kääll - - sis jo `käüdi salamiste alade `Suome vahet Kuu;
eläb oma kää pääl ja `toidab ise`ennast;
lüöb oma kää `pääle,
lähäb isa `juurest `vällä Lüg;
lapsed olid oma kää‿pel `välja läind Khk;
Noored pidada see kevade ka oma käe pεεle akkama Kaa;
eks poeg `tahtend koa oma `käele elama akata Pha;
käte pääl elama,
ennast `kümne küinega `toitma Rei;
ta elab eese kätte ~ käe peal,
eks ta `nõnna saab,
kuidas ta ise jõuab `teenida;
ennäst käte peal `toetma Mar;
lapsed on kõik oma kää peal,
mul põle neist muret Juu;
kes omal käel elas,
eks see õld ikke omaette peremees;
Kui õli sepatöö `seĺgest õpitud,
siis akkas oma käe pial tööle Trm;
mina ole arinu oma käe pääl elämä Nõo;
Oĺl ka `rätsepä käealunõ,
seenis ku joba uma käepäält nakaśs `umblõmma Urv;
uma käe pääl õks eläde,
kui päiv üle saa,
ega tu̬u̬d `kiäki ei ot́si eiʔ Har;
naaśs umal käel elämä Plv;
Mari nakaśs `hindä kotsõlt elämä vai `hindä käelt Räp;
timä eläss ummi käśsi päält,
uma `ḱümne sõrmõ päält;
uma käe‿pält sü̬ü̬t hinnäst Se3. (iseloomust, käitumisviisist, toimekusest) hea ~ hüva käsi usk positiivse mõjuga, edu tagav tegutsemine Ma valitsen `sulle `põrsa,
mul on ia käsi Jõh;
menel inimisel on εε käsi `loomi `sööta Khk;
võta sa kõige `enne,
sul on ikke ia käsi old Sim;
kel one üvä käsi,
selle käe järele lähäb egä asi edesi Kod;
helde käega helde üks väga `elde `kεεga inimene Emm;
anna `elde `käegä,
et põrsas edesi lähäb Kod;
tõene tütär om `eldede kätega Kam;
Tiä om nii `helde `käega,
et kõ̭iḱ viimätseni jaga `hindä käest ärʔ,
sõ̭ss esi om nällän Urv;
jõudsa käega kärme sie one `joudusa `kääga inimene,
`kärmest tieb ja `kärmest lüöb VNg;
kerge käsi ~
käega 1.
kakleja, riiakas `kerge käsi `keiki `lööma Khk;
Ta oli noorelt ikka `söukse `kerge `kääga Pöi;
Ilmast `ilma käsi seĺlas,
alati lü̬ü̬b `teisi,
`kerge käsi Hää;
ta on nii `kerge `kääga teist `lööma Juu;
`kerge `käegä ja äkise vihaga Kod;
Karla om `kerge `käega,
pańd Jaanilõ katõltpuult näh́vi ar,
es olõʔ asigi Vas;
Mul om kerge käsi (ähvardavalt) Räp 2.
virk täl oma˽`kergeʔ käeʔ tööle;
tü̬ü̬ man piävä `kerge˽käeʔ olõma Räp 3.
helde oli `kerge `kääga `andma Kos 4.
kergemeelne, mõtlematu `ansi `kerge `kääga oma varanduse `vällä Vai;
`kerge `käega `andis raha `väĺla Mar;
kinnine ~
kinniline ~ kinninane käsi 1.
ihnus Sie `kinninase `käega vanames,
`uota sa,
et `selle käest `keśki kedagi saab IisR 2.
tal on kinnine käsi (töö ei edene) Kad;
tõne saesap man ja ei piśtä kätt koheki,
tol ommava vana kinnilise käe (saamatu, oskamatu) Kam;
kinni(se) käega ~ kätega, käsi ~ käed kinni 1.
saamatu üks `kinni kätega inime Jäm;
Tal oo käed `kińni,
ti̬i̬b tü̬ü̬d küll,
aga si̬i̬ tü̬ü̬ ei lähä ta käe edasi Tor;
ei saa akkama ühe `tüöga,
`aeglane,
nigu kääd `kińni Sim;
si̬i̬ `seante `pehme `tü̬ü̬ge,
`kinni kätege Krk 2.
ihne, kitsi on üks `kińnise `kääga inime,
oma kääst ta teese kätte terä ei anna;
teese käsi põle `ilmaski `kińni ja on tal `kõike küll Juu;
Mõnes talus õlid jälle peremees kui perenaine nii kinnise kätega Trm;
teine on `elde `kääga inimene ja teine on `kińnise `kääga Lai;
ei `ihnu `anma teeśele,
temä käsi on `kińni KJn;
temä käsi oo kinni,
temä ottigi midägi tõisel anda ei taha Krk 3.
tegevuses takistatud Poariks `oastaks `jälle süle täis,
käed `kinni,
soa teha midägi (sündis laps) Pöi;
naesel käed `kinni Trm; [Naisel] käe kinni keidetu (laps sündinud) Trv;
Käed süles kinni Hls;
kitsa ~ kitsi käega ihnus Tõńõ om `kitsa `käega,
innembi lask hukka minnäʔ,
a tõsõlõ ei annaʔ Urv;
kõva käsi 1.
range juhtimine, ülemvalitsus `sulle oleks kõvemad kätt `tarvis Sim 2.
ihne, kitsi sellega ei pia käsi kõva olema Kad;
kuri käsi pahasoovlik, halb inimene Kuri käsi on kallal käind (midagi on varastatud) Pöi;
räägidi et pöleks mette uppond,
seal oli kuri käsi käind Rei;
kõva käega ihne, kitsi kui sa teise `vastu va kunnatu oled,
et sa‿p anna midad,
siis sa oled köva `kääga mees Vll;
kes kõva `kääga,
see on ihne Lai;
kõvera käega ~ käsi kõver midagi käes, kaenlas kandes `Pulma või `ju̬u̬tu ja matustel ikki `tuĺti kõvera `käega,
ikki `oĺli oma padajäńn ligi;
Ku naśteinimese `kohta `öeldi:
`senna tuleb `varsti kõvera `käega `minna,
siś [tähendas see] titte `vaatama Hää;
kui perenaine tuleb,
on alati käsi kõver Plt;
või te tulede kõvere `käege siiä,
`arvad et miu naisel esi süvvä `puuduss om Krk;
laabus käsi (töö edeneb) ta teǵe,
aga tal [
tü̬ü̬]
ei `laabu,
tal ei olõ `laapsa käsi Rõu;
lahke käega helde(lt) Kui oli `miŋŋestki `puudu,
tä igä `lahke `käägä avit Kuu;
annab `lahke `käegä Kod;
perenaine oli `lahke `kääga inimene,
ei tema jätt `ühtki vaest ilma Plt;
`tütre emäl `piava `lahke käe olema Nõo;
lahkete kätega 1.
nobe, kiire ta `lahke kätega,
saab iast akkama kõigega Jõe 2.
kääd `lahked `löömise `juures (kaklejast) Pha;
lahti(se) käega ~ lahti(ste) kätega ~ 1.
helde Ei tä `ihnus old,
igä ühe `vasta oli `lahtise `käägä Kuu;
Oli üks lahti kätega miis Pha;
Lahtise kεεga inimene Emm;
`lahtise kätega,
se on `elde inimene Sim ||
anna niipaelu kui sa annad,
tee käsi `lahti Mih 2.
osav, töökas On `lahtiste kättega,
kõik asi täma kääs läheb Lüg;
`Lahtised käed,
ta on osav tegima,
tü̬ü̬ on tema käes `lah́ti Hää;
oli `lahtise kätega,
tema kääs iga töö läks `korda Plt;
käed lahti (osavast, abivalmis inimesest) sellel on kääd ägas `pooles `lahti,
ikka käsipidi `külge `akmas Khk;
teise inimese kääs on `lahti iga töö külles Sim ||
naesed kudusid,
kui käed `lahti (tööst vabad) olid,
ika kudusid sukavarrast Mih;
osava käega osav, oskuslik Uugu oli väga osava `kääga,
tema `aitas mul `kõiki kohendata VMr;
raske käsi, raske käega 1.
ihne, kitsi –
Sim 2.
(töös, ettevõtmistes ebaõnnestuv) `väega rassõ `käega;
taal om `väega rassõ käsi,
ku‿ta midä and,
siss timä käe päält ei lääʔ mitte edesi Se;
rohke käega heldelt annab `rohke käega Tõs;
täis käsi hea majanduslik olukord, küllus Sõ̭ss om rahval kõ̭kkõ tävvemb käsi,
hää praasnikka vai pomkit pitä,
kel tu̬u̬l aol tulõhus Se;
täie käega heldelt, rohkesti Tävve käega andja;
Õige tävve käegä pant [soola] Trv;
käed valla ~
vallalised käed (osav, töökas) ta käe om nii `valla kõege tü̬ü̬ man Puh;
küll om mõnel inimesel vallalise käe,
mes tä ette võtap,
si̬i̬ edesi lääp Nõo;
tõsõl ommava vallalisemba käe kui tõsel,
täl tü̬ü̬ lätt kah Kam;
vallalise käega 1.
helde Vallalitse `käega,
om virk `andma Urv 2.
kergesti kallale tulev ta om vallalise `käega,
tükib `küĺge `kergede tõsele Ote;
altkäe mitteametlikult, tutvuse poolest, pistise eest ma `laśsin omal koa altkää `kroasida;
se oli nihuke altkää tegemene,
põld `truuste vabrikus `ühti Juu;
sain selle `kuskilt alt kää `osta Kos;
ku sa saat sedäsi alt käe `pistä (pistist anda) Krk |
alt käega teretama (pistist andma) Mih;
ühekäe poiss (nõrgajõulisest, vähese jõuga inimesest) Amb;
käed ~ kaks kätt (risti) rinnal ~ rinna ~ rindade peal ~ rindul surnud Ei tüö `enne loppe kui kaks kätt `rinnal Kuu;
kut kaks kätt `rönna `pεεle saab,
siis on keik kεε,
mes tahtnd ja igatsend Käi;
ega tä `enni rahole jää,
kui kaks kätt `rõnde peal Mar;
Juhanil oo kah käed `riśti rinna pial Tor;
`vehkle ja `vehkle,
ühe kõrra one käed `rinde piäl Kod;
egä inimene enne rahu ei saa,
ku käe `risti rinna pääl om Krk;
mu˽tü̬ü̬ lõpõ õiʔ inne arʔ,
ku kat́s kätt `rindu pääl Rõu;
Aigo om sõ̭s ku kats kätt rinna pääl Räp;
pańd kat́s kätt jo rinna `pääle,
`kõ̭ikõ jo viländ Lut;
käed külmad id Tal omma joba käe külmä,
tuust ei olõ inämb midäge tegijät Räp;
ku midä saa ai `anda `lämmä käegaʔ,
siss tu külmäga jo `saaki‿iʔ (kui tahad kinkida, tee seda eluajal) Se |
külm käsi (surm) Krk;
käsi-jalg, käed-jalad Peksab käte-jalgega kohe (vaidleb vastu) Kaa;
Loĺl pea on ikka käte jalge riuks,
kes midagi äi mõista,
ta peab kõik `jõuga tegema Pöi;
Äga nee enne jäta kut mönel käsi-jälg kaalas (luu katki) Emm;
Käte ja jalgadega vastu raiuma (energiliselt vastu vaidlema) Tür;
emal olivad isegi kääd-jalad tüöd täis VMr;
es liiguta kätt ega `jalga,
nigu surnu Ran;
karanu käte ja `jalguga `appi Puh; käe ~ käe-jala juures ~ man lähedal, käepärast `präigus on `einamad kää jala `juures,
ei õle kuhugi `kaugelle `mennä Lüg;
Panin omal keik kεε-jäla juure valmis Emm;
Mis siis sel viga õli,
kui `veski käe-jala juures õli Trm;
tütär õli mul lähiksen ja juuren,
peris käe juuren Kod;
laps on emä käe-jala juures KJn;
oless ta vi̬i̬l `kaugel ollu,
siin saman käe-jala man Nõo;
käsist (ja) jalust kõigest hingest, kõigest väest; täiesti ma püia käsist ja `jälgust,
ei saa edasi Rei;
käsist-jalost `seotud LNg;
käsist-jalust `tüöga `siutud VMr;
naene võta `naabri talust,
seda tunned käsist-jalust SJn;
ma oli nende (laste) man käsist jalust `kinni,
ma ei saa kohekil `liiku Krk;
`jalgust ja kätest sa olet nigu kammitsen,
ei ole `võimu kohegile minnä ei midägi tetä Puh;
võta˽naańõ `naabritalost,
toda tunnõt käsist jalost Rõu;
ei käsist ega jalust mitte kuidagi, mitte mingil kombel ei `joua käsist ega jalust Kuu;
ei saa käsist ega jalust edesi (töö ei edene) Mar;
ei saa enämb kohegi,
ei käsist ega jalust,
ei pääst ega `persest Ran;
kätt-jalga mööda lohakalt, hooletult, pealiskaudselt, venitades [midagi tegema] Sa otsid na kätt jalga mööda,
eks sa otsi ikka leivatüki viisil Mär;
on selle töö kõik kätt `jalga `mööda teind,
küll tema on aga laisk Juu;
nii kätt `jalga müöda tieb,
ei uoli tüöst VJg;
ei kätt ega jalga mitte midagi Viab sia`nahka,
ei sie `viitsi kätt ei `jalga siin `liigutada Lüg;
sie `aigus võt́tis mehe nii maha,
et ei suand nädal `otsa kätt ega `jalga liigutata Sim;
käsil jalul ~ käsi-jalgupidi usinalt, kogu energiaga üsna käsi `jälgu pidi on sεεl `juures tööl Emm4. a. inimene midu suud renni juures söömas on,
midu kätt `vaanast `vötmas on Jäm;
vöta käsi juurest vöi pane `juure (iga kätepaar on töö juures oluline) Mus;
`paljo käsi `tahtmas Emm;
`mitmed käed kallal keind juba;
meitid oli koa neĺlad käed `külgis Mar;
talus oo `tarbis paelu `kässa Mih;
ulk käśa abist Kad;
selle tüö jäust on pailu käśa vaja,
ei sie nii `kergesti lähe Sim;
sial on palju käsi küll,
`ükski ei `tüöta Iis;
siss on se naene omale `korteri leind kooli maeast,
kus tedä `lahkest kätest on `vasta `võetud KJn;
käsi avits kätt ja jalg avits `jalga [öeld] ku tü̬ü̬ manu `rohkep inimesi tuleve Krk;
aga `ulka käśe `oĺli man,
vahel teevä õge peenikesess tolle `ku̬u̬rma Ran;
`rohkõmp tü̬ü̬käśsi olõssi vaja Räp b. osaline kaardimängus `kaerta mängitasse nella käe pärast Mar;
`mäńgisid neĺja käe pial Sim;
nelja kää pialt `kaardi `mängima Trm; `
saasskoppi lüvväss ka neĺlä käe pääl Krk5. ülevõim, meelevald; õigus see on kaniste `kange [iseloomuga], tema käsi jäi nüid `peale Juu;
kui vägi`pulka `vieta [öeld] tema käsi jäi `peale VJg;
pulmas lapitasse `põlle,
pannasse raha ja `ööldasse:
`peidme käsi jääb `peale. kes pruudi poolt paneb `ütleb:
pruudi käsi jääb `peale Plt;
surm [välgulöögist] on ike inimesele vaĺmistet või jumala käsi ehk kuuĺ `juhtub `sinna Pal6. pikkusmõõt a. labakäe, kämbla laius sie pael on üks käsi lai Vai;
`austria vikat oli kuus kätt ja seitse kätt Sim;
vikadi olli kuus kätt ja ütese kätt Krk b. käsivarre pikkus sõrmeotstest õlani Käepikkussed kalad,
`augikalad jões Lüg;
rõevast sai `käega kah `mõõta - - käsi om ola nukast sõrme otsani Ran7. a. suund, pool, külg toistkätt `Ristimatu,
toistkätt `Risti`pellu [talu] Kuu;
majad on keik paremal kääl [tee ääres] VNg;
mene `vassaku kätt;
`kiera paremalle `kääle Lüg;
parema kää (parempoolne) piht on `aige Jõh;
Ma olin täna kerikus `mieste käel (paremal pool) IisR;
pööra `säämad kätt Jäm;
See oo ette üsna ükskeik kumba kätt sa lähed Kaa;
vassaku käelt perenaine `surri ää Muh;
Esimene pere pahemat kätt nuka taga on tema kodu Rei;
kui sa `undrehti kätt lähäd,
siis oo oma süi,
kui [auto] so `alla ajab Mar; [tee] `pöörab maanteest natuke `kõrva,
parampool kätt,
kui siit lähäd Tõs;
panin ärjad `undrati ikkesse,
teeńe oli teist kätt Nis;
adra õlm lükkab vagu paremale `käele VMr;
läksid neĺja kää poolt `vaenlase kallale Trm;
oia pahemad kätt Kod;
paremal kääl on mets Äks;
Mede ti̬i̬otsest mini kohe seda äädkätt ti̬i̬dpidi Vil;
mine üä käe poole ~
üät kätt Hls;
ku `õkvalt käe päält tuul om,
siis om [purjekal] kõge kiiremp sõidu jõud Ran;
kui ti̬i̬`lahkmede saad,
siss `käänä ääd kätt Nõo;
käänä sa ääd kätt Ote;
tu̬u̬ maja om sääl hää käe pu̬u̬l tii veeren Har;
Mõtsast läbi,
kurrakätt siss tulõ käändä Vas;
tõõńõ kolm [hunti] lät́s hääd kätt ja tõõńõ kolm lät́s `kuŕja ḱätt Räp ||
`nüöri `lüüja (lüüakse) teiskätt (vastupäeva) Jõe;
`hüvvä ḱätt (päripäeva); `kurra kätt (vastupäeva) Se b. (kangakudumisel) `kangal `teine käsi kisub ette VNg;
pane kangas nõnna,
et kangas ette ei kasva,
et ei kasvatand teist kätt ette VMr;
liidutasse järele kui `kangal lähäb käsi ette Kod;
tõne käsi ihen (kangal teine serv hõredam) Trv;
tõist vi̬i̬rt pidi teĺle kasvatev kätt ette Krk;
rabandus lü̬ü̬b `kangale `sisse,
tõine käsi kisub ette,
siss tõine pu̬u̬l jääb õrres Ote;
Nii lät́s tõnõ käsi ette ja˽kangas tuĺl vildak Har;
Kui [kangapalmiku] tõõsõ poolõ nõrgõmbidi `paĺmset,
sõ̭ss oll kuta˽`väega halb,
nakass tõist kätt ette vidämä Räp8. a. käekiri `selge käsi nago trikk (trükk) Mar;
temal on ea käsi,
tieb ilusa kirja VJg;
kańni `selge käsi Plt;
ää käsi,
ää käekiri tal Krk;
tu̬u̬l om illuss käsi Har b. allkiri `Kirjutasid kääd `alle,
`mitmest `aastast `annab `rendi `pääle Lüg;
`Ilmama pikk protukuĺl oli,
käed all ja kõik IisR;
Kaks käämeest oli,
kes kääd `alla kirjutasid Pöi;
tie `seia käsi `alla JMd;
pane käsi `alla VMr;
kirjuta nüid `siiä paberi `pääle käsi Puh;
ku joba `purju sai,
kirjut käe `alla Nõo;
kätt kirotaʔ õ̭ks `mõistsõ Se9. (koos numeraaliga väljendab liiki, sorti, järku) saa `kolmõ ḱätt jahuʔ,
kolmõsugutsõʔ,
kolmõ sordilitsõʔ Se;
linaʔ lätsiʔ kolmandalõ kätte;
Edimäist kätt [takud olid] laaskadsõ paklaʔ;
mu linaʔ är lätsiʔ edimäist kätt Lut10. usk nõidus, kaetamine vanast `veiga peĺäte,
õt eläjeĺle saa käsi vai kadõhhuśs;
kae ko kiä sul kotost mõ̭nõ eläjä ost vai kui muid́o `väĺlä veese,
siss või [väga] rutto käsi saiaʔ;
lammaśs `veiga `peĺgäss kätt ja kana ka `peĺgäss kätt Se11. (vormelid) (Küsimusele) kuidas käsi käib kuidas läheb? kuidas elad? (vastatakse) mo käsi käib nüid `εεsti Käi;
käsi käib kehvast Lai;
käsi käü hüäste Vas;
täl `höste käsi käu,
tä om õnnõlinõ mi̬i̬śs Se ||
hum käsi käib `kät́sess `sisse,
tõesess `väĺjä Kod;
käsi käü ütest `käüssest `ussõ,
tõsõst `käüssest `sisse,
mis käel hätä Har;
noh veli,
kuis sul käsi ḱäu? – ḱäu veli,
käsi `käussehe ja `käussest `vällä Se;
kui ḱäži ḱäüles? – nei kui kuži d́uuśk Lei |
su käsi `easte `käima ei pea Mär;
nii ta om si̬i̬ ilma asi,
nii ta käip si̬i̬ ilma käsi Nõo12. mitmesuguste esemete osa a. pl adra käsipuu adra pää om tu tagumane jagu,
kos käe küĺlen Kam;
Adra käeʔ olli ravvast,
vabrikoh valõt,
otsaʔ olli puust Vas;
haŕkadral om pääpuu,
a pluugal käeʔ;
adra käeʔ,
midä pite kinni piät Se b. pl kangastelgede niieplokid `nitse käeʔ;
tsõõri omma `kanga kässi seen Võn;
`kanga käeʔ Plv Vas Räp Se c. risti haru Punikvere riśsil on tõene käsi ärä. siäl one kaks `pulma `vassamiisi tullud. tõene peig on tõese õla või käe ärä `raidnud,
selleperäss tõene käsi riśsil õli lühike Kod d. semafori liikuv haru `vaksalis on kua,
tõstetasse käsi üles Ksi;
Simavori käsi Nõo e. vikatilöe käepide Vikati löe külen om kõvvõr käsi kost käega niitmise aigu kińni oietas Võn Vrd käsiline f. voki käsipuu –
Jõh Võn San V Voki käe küllen om ku̬u̬dslelaud San;
si̬i̬ puu `kõlbass voki käest Räp;
Suur käsi;
voḱi käsi,
`kuut́slilaud om küleh;
Oina saŕv rasvaga oĺl voḱi käe otsah Se g. pl voki aisad –
V Vokil om kats kätt,
mille vahel ommaʔ siivaʔ Urv;
pooli käeʔ;
käenahaʔ Plv;
Vokil om kats kätt ja puul juusk käe vahel Vas;
Väikse käeʔ Se h. katuseräästa tugipuu pandass käsi,
`käekäne mano,
lastass piḱebähe tud kaarõht;
käeʔ pandasõ `tulpõ pääle,
tetäss katust kavvõbahe Se i. varrukas [kaenlaaluse] lapp oli nii `kolme`nurka `senna ilusti `alla [pandud], siis `ańdis särgi käsi `tõusma pikemalt Amb j. käpaliste haraline juur jumalakäpal oo koa päkk ja käsi Mar
lehma- lehma- `lehma`eina `saime kodund, aga obuse `eina sis tuli `väljast tiha Kuu; `lehmä laut õli ise, sia laut ise Lüg; Tiumehele ja kuumehele tuli märss `panna iga `ommiku, aga `lehma`karjatsele ja `lamba`karjatsele ja sia`karjatsele, `neile tuli `panna `arvemast, näväd `käisivad `kõrda, `mitme külä `päälä õli `palgatud Jõh; aeab lehma `lautast sönnigud `välja Khk; Pael oli `umbest kut ligund lehma änd Kaa; Nendel `olla lehma einad juba `otsas; Ta äi soa `päeva `tulla, toal on `päeva lehma lüps; `Tallesi lakutati ikka lehma piimaga Pöi; lehma lüpsi aeg oo vist kää juba Mär; kevade‿pole magasime lehma `lautas. lehmad said rõiale `viidud ja siis tüdrukud kolisid `sõnna lehma `lauta `eńdid Kos; lehmakarjane sai iga lehma pialt `küindra linast riiet Amb; ket́id lehmil küĺjen, lehmä ket́id Kod; pane sa lehmälaada uks `kińni Vil; meil om lehmä`lauta kanadele õrre üless `säetu Hel; palanut kah lehmä sitaga määriti Ran; `oĺli ta‿ss pühäpäiv vai `oĺli äripäiv, ikke tu lehmäaena `ot́smine ja avvutamine; kes lehmäkarjan käis, tollele `anti lehmä pääld kubu `linnu ja külimit rükki; lehmä kell `oĺli nisuke nellä nukeline, nigu vase `karva; emä nisa ei ole ta (laps) `tilkagi saanu, lehmäpiimäga `kasvi; vanast kupusarve olliva kõ̭ik lehmä sarve Nõo; tu̬u̬ karjamaa `oĺle kitsass nigu lehmä ki̬i̬ĺ Võn; lehmäaiaʔ ja `kapstaaiaʔ, kõ̭iḱ oĺli˽rohelidse aiaʔ ehk rohtaiaʔ Vas
limama limama Sa Muh Käi,
-me Krk1. a. ära määrima, mäkerdama, ligaseks tegema nilvagad `roinind kampsuni `pεεle,
limand puhas kampsuni `valgeks Khk;
laps o suu puhas `vöiga ää limand;
söö kenasti,
ä lödrig ja limag sedati toiduga Mus;
sitaga vöi mis asjaga ta oli end ää limand Vll;
ma pesi just `puhtaks,
nüid ta limand selle oort `jälle ära Pöi b. katki, puruks tegema, lömastama limas `eese sörme ää sääl kivide vahel Khk;
äe limag neid `marju nii `kangest äe mitte Muh c. oskamatult midagi tegema naised muudku limavad pesu kallal,
ei `oska pesta Ans;
See es ole villa pesemine,
see oli muidu üks limamine Khk;
mis sa muidu limad,
sest äi tule `aśja `väĺja Vll Vrd lomama 2. a. lipitsema, meelitama si̬i̬ om üit́s limaje,
limap iki ümmer `tiiru;
mõni poiss tulep tüdrugu manu limame Krk ||
mis sa muidu limad (lobised) Pha Vrd limasteme b. silitama, paitama sa limad lapse pead Kaa
lõksutama lõksutama Pöi Muh Mär LäLõ Pä Hag Juu JMd Koe Sim I(-
mma Iis)
Plt Pil KJn(-
gs-)
Trv TLä(-
gs-)
Kam,
-eme Hls Krk San,
-õmmõ Krl,
lõksotama Mar Kod;
`lõksutama u Jõe,
Kuu/
`le-/
Jõh IisR,
-mma Lüg Jõh;
löksutama Khk Krj Pha Käi Ris,
-dama Emm;
lõksutõ- Vas1. lõksatusi tekitama, lõgistama vanamor `lõksutab `kangest kududa Lüg;
`poisid `lõksutasid `ukse `linki IisR;
mis sa löksutad selle sitaga (püssist) Khk;
see lõksutab nõnna kaŋŋast kududa,
liks ja laks Muh;
Kui aga pool aega ja änam peab pumpa löksudama,
see aa juba pumba piinamene Emm;
kuĺt lõksutab `lõugu Mär;
lõksuta aga `piale [lõugutiga] Lih;
tuul lõksutas akant `vastu `seina Saa;
mis ta ometi lõksutab seal ukse kallal Juu;
poiss lõksutab nuga Koe;
kes kiirest kudus,
et kääved `plõksusid kääs - - see muudku lõksutab aga Sim;
üks asi akkas `vankri all lõksutama Iis;
poisid tahavad `püśsi lõksutada Pil;
pööräne obene lõksutep `lõuge,
nagu võtas iki `kinni;
temä lõksuteb `ämbid,
ku ta vihane om Hls;
püśs `olli täis laaditu ja `poiske võt́t saańa pääld ja lõgsut,
lõgsut ja laśk tüdrukese maha Nõo;
peni lõksutõs `ambid Krl ||
närima, krõmpsutama küll obene lõksutap `kaaru;
roti viĺlä ärä lõksutanuva Kam2. a. latrama; taga rääkima Et sel `lõksutajal kiel `kurku `kuivaks IisR;
Niid löksutasid sääl oma ambaid,
muidugi teiste inimeste kallal Pha;
ea lõuames,
kis `ästi lõksutas Vig;
Ta oo mind kouda küla taga lõksutan Han;
Paras,
ää suagõ enäm `teisi `perse tagant lõksuta Khn;
ma lõksutan paelu,
paelu räägin PJg;
Pia suumulk kord kah kinni,
sul juba lõksutud küll Tor;
juosseb ühest uksest `sisse ja teisest `väĺla,
lõksutab aga `piale Hag;
mis sa lõksutad nii paelu ja kulutad seda suud Juu;
ken paĺlu kõneless - - si̬i̬ lõksutess `lõuge Krk;
temä käib ütest `tõisi ja lõgsutap Puh;
Mis sa lõkalaud käüt küllä pite lõksutõh Vas || (luksumisest) Mis asi sie ajab `lõksutama Jõh Vrd lõksutõllõma b. riidlema, tänitama No mis ta `õmmete `lõksutab Jõh;
küll tä lõksutas neid `ambid,
tõreles Kod;
teiste tegemisele `leidis viga,
siis selle kallal lõksutas Lai Vrd klõksutama3. laksutama ööbik lõksotab `peale juba lepa `metse sees Mar;
`üöbik lõksutab `laulu Koe Vrd loksutama4. ringi jooksma, hulkuma Mes sa `leksutad kogu `onnetuma `päivä `ringi Kuu;
ta võib lõksutada `terve pääva läbi Tor
lämmima1 `lämmima VNg Pha Aud, (ta) lämmib Khk Kse
1. rikkuma a. määrima,
mäkerdama jo tä ennast ää määrib, lämmib sitaga kogu Khk b. lõhkuma,
hävitama söda `lämmis keik ära, äävitas vöi nönda Pha || peksma `lämmis ta naa täis et Aud Vrd lämmutama2 2. lällutama `purjus mees lämmib Kse
maigutama maigu|tama hajusalt Sa, Kse Han Hää Saa Ris/maigo-/ KuuK Amb JMd VJg Iis Trm Plt Trv Puh Kan Vas, -tamma Kan Har Rõu Vas, -dama Emm Rei, -teme Hls Krk, -tõmmõ Krl; `maiguta|ma Kuu VNg IisR, -mma Lüg Jõh; maegu|tama Muh Mär hajusalt Pä, Juu KJn Nõo, maego- Vig Kod; tgn maigutaja Urv; (ta) maigutas Lei
1. suud, huuli korduvalt avama ja sulgema `Maigutab suud `nindagu kala `kuival Kuu; kuer `maigutab suud, tahab `süia `saada Lüg; küll õli ia - - paneb `maigutamma Jõh; tεεp mis ta söönd on, maigutab veel suud Khk; Vintis pεεga saab möni söhuke temp ää tehtud, et pärast vetab kas ennastkid maigutama Kaa; koer maigutab `suuga, kui ea maitseb Vll; Oli maas vagusi, siis akkas suud maigutama ja `tõusis öles (vasikast); Võttis mehe korra maigutama, katsu `olla üksi, naine läks lastega minema Pöi; Sii ta käis, pole ta `ühtegid söna `ingand, maigudas suud ja `vahtis suu ammuli, tää mina, mida `tahtis Rei; korraga kukkus maha, maigutas kord suud ja `olli rahu Hää; kaśs maegutab mokki, sai `piima teene Juu; maigutas apult suud Trm; surija maegotas vi̬i̬l suud ja õligi ärä lähnud; kala vi̬i̬l maegotab suud ja lü̬ü̬b `lipso Kod; laps maigutab suud, tahab süüja Plt; küll ta nüid sääd ja maiguts neid mokke Krk; Nakap vist lõpma, maegutap viil suud Nõo; Aŕk all, paun pääl, pauna pääl riśt, riśti pääl maigutaja, maigutaja pääl nuusutaja, nuusutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mägi, mäe pääl mõts = inimene Urv; meil oĺl säärän kaśs, ku˽ta konh hiire `haisu `tundsõ, siss `naksi joʔ suud maigutamma, no˽saat pala Har; Maʔ jäi tühä kausi mano suud maigutamma Vas
2. maitset proovima, maitsma; näksides või isutult sööma ära `maiguda, vaid süö VNg;
sańt maik küll, aga kui sa jood, ei maegota mete, siss põle kedägi Vig;
maegutan, mis maik tal oo Tor;
Maegutap ja kaeb, et vast om viil vaja suula manu panna;
mes sä maegutat, ku sa‿i sü̬ü̬ Nõo;
mi‿sa˽tan maigutat, sü̬ü̬ʔ innembi, saa kari `mõtsa Kan;
Kõ̭gõ sitaga oĺli˽kalaʔ `olnu˽patta pant, mi̬i̬˽raass oĺli˽mugu˽maigutanu˽man, olõ õs sü̬ü̬ḱ `sisse lännüʔ Rõu 3. piltl jokutama, viivitama Ära `maiguta, võtta juba [viina] IisR; Koua sa selle kallal maigutad, et valmis ei soa Han
meele|hõng mõistuseraas täl iks - - inäp meele`hõ̭ngu olõ õs, saina˽kõ̭iḱ ai sitaga Vas
mettima mettima, (ma) meti Han, medin Kuu/ma-inf -mä/; met́tima Tor Sim Plt, `met́mä Kod KJn, (ma) met́in; mättima, (ta) mätib Khk Mus Kaa Pöi Muh Var
1. metiga katma linast riiet met́itase lina`seemne `veega Tor; kui kangas on laug ja villane (karvane), met́imä tämädä piimägä või lambieliga; `lõngu met́itässe lina`si̬i̬mne eliga ehk rõõsa piimägä Kod; lõngad on abrad, peab met́tima Plt; kangast met́itasse lina`seemne met́iga, ku kangas pude KJn
2. määrdunuks tegema mättind ennast `jälle sitaga kogu;
sa oled leidi ää mättind Mus;
poiss mättis oma kooli asjad tindiga ää Pöi;
äe mättig roamatud - - äe mitte Muh;
Jakk eest na metitud Han;
porine tee mätib ärä Var || minkima oli ennast nii ära met́tind, uuled olid ära väŕvitud ja silma kulmud olid mustad Sim 3. mätsima Kus täna pani lund varpima - - mätib suud-silmad otse pümeks Kaa; ma mäti selle - - sauega `kinni Pöi
märrama `märrama, da-inf märrata Ksi Plt SJn Kõp; `märrämä Trv, da-inf märrä|tä KJn T, -täʔ, -däʔ V(-mmä; -mõ, -dõʔ Krl), märädäʔ Se(-ŕ-); `märräme Pst, da-inf märräte San
1. marutsema, märatsema (enamasti ilmast) talve `tuiskab, `mässab ja `märrab Plt; Juba kolm `pääva `märrand, nõnna et maa ja `taeva vahet ei näe SJn; ilm nakass `irmsade `tuiskama ja `märrämä Puh; serände ta‿i ole, et `mässäb ja `märräb - - aga ta‿m napak, `puuduss om ike man Nõo; ilm om nakanu `märräme jo San; Ilm `väega `märräs vällän, `tuiskas ja `tormas `hirmsallõ Urv; no om jo kolmass päiv, ku ilm `märrämmä `naksi, ei˽tasahu vi̮i̮l välläʔ Har
2. hullama, mürama latse joosiva ja märrässivä ussaian;
mes sä `märrät, ole rahu Ran;
nüid [
lapsed]
`märrävä ja `piävä pilla`k̀aari, seeniss ku mõnele `aiget teevä Nõo;
seeni sa `märrät, kui piĺl perän Kam;
tä `märräs nii hullustõ, et pää otsan likõss lät́s Kan;
Latsõtüḱü˽nu̬u̬ `märśsiʔ ja `kirsõ ü̬ü̬d ku˽`päivä Urv;
mis‿ti nakat `märrämmä jälle, püüsüge õmõta paigal Har;
latsõʔ ummakiʔ nu suurõʔ `märräjäʔ Rõu;
suur inemine, aga muud mõistakiʔ tetä, ku lastõga märrätä Räp Vrd märhämä 3. jändama, vaeva nägema siss Oskar `ulka `aiga märräss temäga (õmblusmasinaga)- - enne ku ta `kõrda sai Nõo; [mis sa] sitaga `märrät Urv
nukk1 nukk g nuki S Lä Khn PJg Vän Tor HaLä Jür Jä VMr VJg Sim Trm VlPõ, nukki Jõe Kuu(nugi) Lüg Jõh, nuka Jõh/-kk-/ hajusalt S, Lä Mih Tõs Aud Tor Hää Saa Ris Tür VJg TaPõ VlPõ eL, nuku Var PJg
1. a. nurk siin `selle nukka‿päl majas Jõh; möned [jakid] olid ülal `kraega, teised olid nukid ala `keerdud, maas`kraega Jäm; akab jälle rihaltse nuki kuhast `pälkama Khk; männiku nuki tagant tuli uńt, jäi `seisma meite tee `pεεle Kaa; nüid käib otse Keiguste `kopli nukist tee Vll; Tikud on ölal kapi nuki peal Pöi; tulejalg `olli müiri nukkas Muh; Ojab ennast rohkemb nuka taha piltl Emm; Esimene pere pahemat kätt nuka taga on tema kodu Rei; tänäbä nuki peal oo uus maja Mar; jänes `joosis just aida nukkis `vastu Kse; `istus `vankre nuka `peale Tor; üks maja on sääl nuka pääl Hää; Pane see kate nuka taha Tür; ta `seisis nukkas VJg; See kõne käib nii ümber nuka piltl Trm; leib jäe pimedikku, nuka taha ahaju, esin näe (ma ei näinud); veĺje naene minemä vaŕsi nukka (hakkab sünnitama) Kod; tulnd krabinal [katuse] nukka pidi maha Pal; kui nuka taga (tagaselja) riagib, siis on `kange ja suureline küll Lai; isi nuka taga `laśsis (jõi) kulinal Plt; mis sä vahid sääl nukan Trv; enne es ole `saagi, siis `kirvege tetti kik nuka Krk; kesk taret laabip ja nuka ja kolga jätäp kõ̭ik `pühkmädä Puh; sulun oenast kätte kudagi ei saa, jooseb ütest nukast `tõisi Nõo; ega vanast puhast nukka `kiäki es ti̬i̬, siss kutsuti kalasaba nukk Kam; laǵavuss `oĺli üle vakamaa, sääl om jo käänäkit ja nukke seen Rõn; lat́s `pańti nukka Kan; ku meil päiv talvõĺ lätt, siss vaivalt pilulõss üle mäe, a suvõĺ paistuss `taaha nukka Rõu; hainarõivass, tollõlõ `pańti nööriʔ vi̬i̬l nukkõ `külge, siss sai `rohkõmp `hainu pääle `pandaʔ Vas b. koht, kant kas maal (mujal) kohas ka nii on, kut sii nuki pεεl Khk; Sii nukkis pole `vihma olndki Pöi; sild `tehti `kuivi nukki kaudu Muh; Möne kivise madala nuka pεεle aeb vahel sihantse suure jääkahva üles, et erm Emm; Kasepä nuka tuul tuob ikke kala Trm; näväd one ühe nuka inimesed Kod; tulid ära `seia nukka Äks; meie nukas olid `veiksed talud Plt; Rõngu nukan `oĺliva suure sao olluva Ran; ega ta siist nukast ei ole, ta‿m `kaugelt Nõo; esi nukan esi moodu ja viisi Kam; tu̬u̬ `oĺle `väega hõel inemine, kes säänest umah nukah `tahtsõ Plv; Rasina nukah `peetass paĺlo taĺvnissu Räp c. tükk, osa ma `katsusi ka üht loo nukki kaarutada Mus; `pehmemad nukad lõegati ää (lihast) Muh; üits nukk maad om jäänü ilma sitata Ote; mina haŕe ka mõ̭nõ nuka maad tast Räp
2. a. millegi väljaulatuv kõrgem või eenduv osa (kühm, ots vms) obu kopistab, kui kabja εεr akab kivi nuki taa `kinni Khk; ep saa öieti `käia mette, nukid jäävad üles, konarik maa Vll; Sõuke kivi kali, mis kõliseb `vastu adra, adr `kargab öhe nuki otsast teise `otsa Pöi; tondikäpäd kasvavad `kõrgema nuki peal Mar; taal vist `saŕva ei tule, muidu `väiksed nukid oo Mär; põndak, `siuke `kõrge nukk, kasva sial kedagi PJg; see on tasane moa, põle nukkisi ega kiva Juu b. neem, maanina ega `Virve mies üle `Kolju nukki `väljä ei lähä Kuu; jääb mere nukka valju mere käde Mus; `Soela nukk, see käie `sõnna Iiumaa `poole mere `sisse Pöi; `laidud ei ole siit `kaugel, üle mere nuku Var; Liu säär - - üks kaljune nukk köib `väĺla tükk maad Tõs; kuńdi nukk, lähäb `järve `sisse üks nukk Kod; terräv nukk om, maa lätt `järve `sisse Ote c. pätsi otsatükk, kannikas Lämmrokk keedeti kövadest leva nukkidest Krj; tütarlapsed saavad leva nukud, siis kasvavad rinnad ilusad PJg; `lõikan leeväl nuki peält ää Juu; ku leevä`pätsi alustat, siss edimäne tüḱk om `päälmäne nukk Nõo d. vankri teljeots ikke nuka `otsa köib pulk ette Kse; seal oo `seoke raba soo, ei ole kuidagi läbi saand, `vanker old nukadeni sees Mih; Ära sõeda värati`pośti `vankert `kińni, sõedad nukid maha SJn e. krunn `käüdi lediss `hiustega, nii`kaua kui lieriss `käüdi. kui sai `lierist `lahti, siis hagati nugiss pidämä Kuu
3. liigesekoht vm luumoodustis Sul kohe `palge nugid punased, ei sul ole viga midägi Kuu; kui käe kokko paned rusika, siis on rusika nukkid; `Õtsaedise nukkid mõnel kõhe `kõrged Lüg; löi sörme nukad veriseks, nukad `katki Ans; löi `eese kää küinaspe nukist nenda ää Khk; tagumisel jalal on loomal teravad nukid - - koodi nukid; anna sule nukkide `pihta Krj; Akkas poisil [õla] nukast kinni ja viskas välja Emm; mitu `pöidla nukki on soki pöid pikk LNg; käsi oo nukide kohast jõmerene PJg; löön sõrme nukiga `pähkle pooleks Kei; Õlaluul omal on nukk `külges, õla`pialse pial Jür; [pardid] päris `kiskusid, tiivad, tiiva nukid, jalad, kõik `võeti appi VMr; näpu nukad on kat́ti SJn; sõrme nuki lei ärä Hls; põse sarna om siin katel pu̬u̬l - - ni `kõrge nuka Ran; si̬i̬ ola nuḱk om `väega valluss Nõo || sõrme lülide pikkus mõõtühikuna kui pitkad sukad `ollid, siis kojoti kümmekond nuḱka Muh; viis nukki teen seda `pöida Pai
4. kasteet nukkidega `tõmmas mu vennal pale maha Jür
paakuma `paakuma Han Hää Lai KJn Trv Võn Plv Se; nud-kesks `paakonu Räp paaka, kõvaks kuivama, paatuma Paakun ja kõba moa künd tapab obused ää Han; Kaua `kündmata oiad, lased maa ära `paakuda Hää; vahel olid kiud `piĺved nagu loor üle `taeva - - siis tegi maa `kergelt `niiskeks, maa ei `paakund ära Lai; muld om kokku `paakunu Trv; verega kokko `paakunu Võn; Timahavva om maa nii ärʔ paakonu, et adõr lätt nigu kolisõss õnnõ Räp; sitaga `paakunuʔ kokko, kasimadaʔ, sitaga kuuh Se Vrd paaguma
palanu palanu Krk Ran Võn Har Räp Se
1. põlenu palanut kah lehmä sitaga määriti; palanule olna rüä jahu kõ̭ige suuremb rohi Ran; sis `naati kingitüsi `koŕjama - - kõ̭iḱ kingiti Piirissaarõ palanusilõ Võn; kõiḱ tammõtõhva li̬i̬ḿ ja kõ̭iḱ ku̬u̬ŕ ja või, mis toolõ palanulõ jalalõ opati Urv; palanu pääle (tulekahjus kannatanule) mõ̭ni tulõ `koŕjass `viĺjä Se
2. põlendik sääl mõtsan palanu pääl om jo noorõ mõtsa üless ajanu Har
perse perse g `pers(s)e eP(g `persi Mar) M T; perseʔ g `perse V(-ŕ- Vas Se); n, g `perse R(-ss- IisR)
1. a. tagumik nägu punane kui viheldud `perse Jõe; mul on `püksid `katki, tuul puhub `perse kõhe; pidägä `perset `kinni, `ärgä `pierestägä Lüg; `istusin treppi pääl, `ninda et `perse jäi kõhe treppi mago nalj Jõh; Sie ei `mõistagi `paigal `seista, alati `keksib ja `kargab kui kirp `persses IisR; Poisid `lasksid `persse pεεl määst ala Jäm; suur `koltse kirju `persega örilane; so perse ep pea aga ka mette `pörmu (muudkui peeretad) Khk; Mette pole aega perset maha püsta, seike tuline tiidus ühtlast taga Kaa; liba läin lehma `perse, söön süsikonna seest ää Krj; Kukkusi nõnda perseli, et `perse peńn `raksus Pöi; mis ta seal teeste `perse taga vahib Muh; Pane vehe perse maha ka Emm; Lapsed lasid palja persega ringi Rei; ma tee so `persi kepeks (annan vitsa) Mar; nad on koos nagu säŕk ja perse Kse; `andis vitsaga `perse `pihta Tõs; Pista perse `penki, mis sä `püstü seesäd Khn; perse lariseb paegal, larin kuulda jah PJg; Lehmad saavad kevadi esimest `korda `lautest `väĺla, sis lustiga pilluvad perset, üppavad ja `kargavad Hää; `persse peal (istuvat) tüöd tegema Ris; `juuksed kohe `persse peal, `mööda `pihta laiali HJn; laps kukkus `perse piale maha JMd; löö põlvega `persse, las näru lähäb Pee; ise käib, perse lödiseb taga Sim; kui ei `kuula, peksän `perse puro; käib aga käed `perse piäl nagu ärrä Kod; kui määst `alla läks, obene `oidis `persega `vasta Äks; püksid kukuvad `varsti üle `persse maha Lai; kui perse sügeleb, siis peremees kiidab nalj Plt; mis sa maas kikerdäd, võta pink `perse `alla KJn; kärsitu nagu tuli `persen, ei seisa `kunnigi Trv; Küll ni tüdruku om sõbra nagu püks ja perse kateksi, neid ei saa tüllü kah aada Pst; latse perset ja peni ammast ei või usta vns Hls; ei‿ol `pihta ega perset, kere ega kõttu Krk; latse ilbassiva `paĺla `persega lumeange otsan; sügisene päiv om nigu lühike inime, pää ja perse ku̬u̬n Ran; rammun nigu vana püt́t jälle, perse takan ku pada; jõgi om nii kuju, et istu `persega jõkke, ei saa persegi likess Nõo; töŕk om poolõni `perseni Võn; `kartulimaa pääl sügise t́siga tsongib nii, et perse `paĺlald näḱküss Rõn; Naa omma ütte alasi koon nigu hamõ˽`persegaʔ; ma tu̬u̬ kipõ˽vitsa˽`sisse, kibõidõ `vitsuga lahu su `perse kuumas Urv; sul om taa pää nigu pini perseʔ üless kohvõrdõt Har; mi‿sa taal `persel iks alati last joostaʔ (pidevalt peeretad) Rõu; pasatsõ `persega vaśk aaśe kaŕa `kiini Plv; susi su̬u̬h, sarvõ˽pääh, piḱk hand `perseh = `leibä pandass `lapjuga `ahju Vas; t́sia˽kõ̭õ̭ magasevvaʔ, üt́el pää, tõõsõl peŕseʔ Se; tuhmadsi (laia) `persega üldäss baaba vai `tütrigu `pääle Lut b. (halvustavates ütlustes, ka sõimusõnana) `haista `koera `perset Kuu; kasi `kuera `perse Lüg; Pole mul vaja su `vankert, `pista sie omale `persse IisR; mine ede `persse Khk; Veid perset lakkuda, äi saa sa siit mette midagid Kaa; Va perse ikka on oma tegudega Pöi; Sihane kölba mette kuera persegid Emm; Mine üsna `perse oma jütuga Rei; pistä se `perse, ma ei tahagi änäm Mar; oh sa va lagund perse - - lagund `riided `seĺgas Mär; käi `persse, kuradi `rentsel Sim; mes sina ajad õmad sitased `ambad minu `puhta `persse Kod; pista `persse oma `tarkus, eks ma tia ise, kud́a ma teen Lai; mine `perste `kellä `lü̬ü̬mä; laku perset ja piä lõvva Ran; pistä oma `tarkus `persede San; saʔ olt iks perse˽kah Krl; käśk minnu vanna inemist `persehe Rõu; `laonu perseʔ Plv; Mis sä, perse, pelgät Räp; ta om üts hellik perseʔ; timä teḱk ka sedä `mu̬u̬do, a midä perst, avida‿ss midägeʔ Se
2. kõht, magu kanul kõik `persed on `lahti tänä Lüg; Sel isegi `perse iad ja paremad täis IisR; on‿s so perse juba tühi `jälle Khk; Nüüd äi lähe supp persse, mu eesele aitas, sa äi taha Kaa; No kaua sa tüha persega niidad, rinnaalune lihab nõrgaks Pöi; kõik paremad suutäied peavad tämä `persis olema Mar; nüid oo sul perse täis, see toit ei lähä sool nüid `sisse Mär; Aab omalõ sia `muõdi liha `perse Khn; Nüüd on tal perse ele Tor; pole siin änam midagi, maŕjad on laste `perses puha Saa; oravaid, neid süöb [ilves] `perse kohe KuuK; perse on täis VJg; Kas sul omal ei lähnud need vorstid persse, et ilma rahvale veel söötma akkasid Trm; mis sa ike vasige `perse selle piimäst topit Krk; mes soe suun, si̬i̬ soe `persen vns Ran; paŕõmb põrss `persehn, ku perän vitäʔ vns Rõu
3. piltl (väljendites, ütlemistes) `Perse märg, aga kobikka pole näht (töövaev ei anna tasu); `Perse `kiidäb peremiest (peeretamisest pärast söömist) Kuu; tegi puol `päivä, siis õli `perse `õhtal (väsis ära) Lüg; `Miski tieb, siis sie on ka kõik `puale `persega (hooletult); Pera tuli küll miel `persest pähä, aga siis õli juba `ilja Jõh; Obuste paristamisega on `teine küll `vasta `perset (kahju) saand; Mis sie isa viel `puega `aitab, sel omal `perse `paĺjas (on vaene) IisR; Selle rahmimisega on sul varsti perse öhtal (tervis otsas); Terve mees, kes persest köhib (peeretab), aige sii, kes rinnust rögiseb Pha; Selle perse‿b seisa ju `kuskil (on rahutu) Pöi; perse `olli lastel üle`antust täis; ju su silmad `perses `ollid, et sa‿s näe mette Muh; Löi teisel perse viluks (kasutas ära); Üppas persega näkku (süüdistas alusetult) Emm; Ea perse leiab ikka omale `istumise koha (ettevõtlik jõuab elus edasi) Rei; küll `andis tal `perse sõnu täis (sõimas); see oli nii ea toit, pidin keele `persi `neelma Mar; kahe `perssega rebane, ees ea, seĺla takka `lõikab `kaela Mär; Mis sa kelgid, omal perse maa küljes kinni (kogenematu) Vig; ei tiä piäst egä `persest (mitte millestki) Tõs; Sõpõr kuõrib `naabri `perse (kasutab ära) Khn; Läks `persega `mulda `sööma (suri) Tor; poole `persega `tehtud, põle kellegi asi Hää; vanudust mul `persses küll HMd; tahab `mulle pulga `persse `aada Koe; `sulle vaja nii kaua sugeda `anda, kui aru `perssest pähä tuleb VJg; ei lase ennast `persse `alla `panna (kamandada) Sim; tämä õli õege `kange `tü̬ü̬le akkama, aga nüid one perse `kolden (hädas); nõnnagu tumm, ei piäss ei `persess ei laasu tämä `mussa Kod; `oskab oma perset `oida, ei tiku nõnna `tööle; ma olen `mõisaärra `tuaski perset last (peeretanud) Lai; `sõimas ta `perse täüs; `püksen enämp ku `persen (kõhulahtisusest) Hls; es saa munadest täit `inda, nüid sai munadege `vastu perset; ta emä `perse taga üless kasunu, si̬i̬ ei tää kedägi elust; kos ta muial jäi, temä `persen iki (vargusest) Krk; võta ää malk, kae kas aru tuleb `persest pähä; nakass tegemä ihän ja õnnen, aga `varsti `oĺli perse piḱkä (tüdinenud) Ran; nii löönuva `sakslase oma maa`ostmisega `liivläste `perse üle; mes mä elä, eńg om `persega `riibu (surm tulekul); kõ̭ik, mes teenib, kõ̭ik ju̬u̬b `persede (joob raha maha); ega ma perst `süiten ei ole rikkass saanu; mes viga tõese `perse pääl `liugu `laske, ega `endä perse ei kulu Nõo; ta nut́t (mangus) `vällä kas vai pini `persest Urv; anna˽perse˽tõsõlõ sittu, eśs lasõ˽läbi küĺgluiõ (annad teisele, jääd ise kitsikusse) Krl; nüüd om perse˽`kat́ski (häda käes) Har; olõ õi˽taal ao `raasu, taal üt́s raud `perseh, tõõnõ tulõhn, kolmass `tsuskamisel Rõu; tä ei˽püsü˽peoh ei˽`perseh; kas sul silmäʔ `perseh omma, et ei näeʔ Plv; Kavva siin ilmah inämp ollaʔ, tulõ arʔ `peŕsegaʔ `mulda `sü̬ü̬mä minnäʔ; Taa upin vii ärʔ keele `persehe (väga maitsev on); kuld lõṕpi `hiiri `persehe, hiire˽vei˽kulla arʔ Vas; Kääse perseh är ja ei olõ sitaga kah (tuleb kõigest puhtalt välja) Räp
4. (ühendeis) perse minema ebaõnnestuma, millegi nahka minema koledast jõi, aga `sinnä `perse tämä nüüd läkski, `juomise `perse Lüg; see tüö läks `perse Vai; See läks nüüd küll kεεst `perse Emm; mu töö ei õńnista täna `ühti, `jällä läks `persse Mär; miu töö ja vaev läks `perse puha Saa; tema läks selle `aiguse `perse Koe; käis `ulka `aega ära, see aeg läks `sinna `persse Lai; si̬i̬ tü̬ü̬ läits `perse Trv; olli kaits pu̬u̬l `tu̬u̬pi tinatuuri ärä joonu, läits viina `perse iki Krk; paatäis `puskari läits `perste Ran; ma olõss võenu rikass inemine olla, aga oma rumaluse `persede lät́s kõ̭iḱ Võn; perse panema 1. ära sööma Talgulised oo keik söömad, ölled perse pand Kaa; `sahvrest on kikk parem `perse `pantud Saa; ta on kõik puha `persse pand, teise jao ka ära söönd Lai; kaositävve suppi pańd `perste Ran 2. ära rikkuma, ära raiskama `Persse pani vihm ia `kuiva luo IisR; Muidu üks perse panija, kasu pole tast mette üht Kaa; asi on ära lõhutud - - on `persse `pandud Lai; si̬i̬ valitsuss paneb periss `persde ni̬i̬ inimese Puh; tu̬u̬ om kõ̭gõ vara `persehe pannuʔ Rõu; taa viinakõnõ, taa pańd `persehe inemise˽kah Vas; perse pugema ~ tükkima lipitsema, libe olema `selja taga `räägib tõist - - aga saab kokko, siis pueb või `perse Lüg; ära poe ike `perse teeśele Pal; libedä jutuga, tahab kõegile `perste tükki Ran; võõrastele tükib `persede, oma elust ei kae midägi Nõo; suu iih, siss tüküss `persehe, a sälä takah `lõikass kaala `maaha Se; perses olema (millestki ära rikutust, nurja, untsu läinust) Tänane päev on `persses, kedagi ei `jõudand teha IisR; Üljest ep `tohtind `laskmisel nimetada, siis oli pεεv `persses Jäm; Perses on keik puud ja laevad (laev läks puukoormaga põhja) Emm; kaĺla raba oo nii kuib, lähäb üsna põlema, nüid oo kali `persses Mär; Mia oma `tervisegä üsä perss Khn; pueg on eluga `oopis `persses Juu; akan lõõtsutama, siis on kua `persen si̬i̬ minek (ei jõua edasi minna) Kod; pasuna`puhkuja `riakind, et mul on mokad `persses Lai; nüid si `vastne masin om `persen Ran; `täämbäne päiv om `persen nigu rüän jälle Nõo
6. millegi taga- või alaosa, ka põhi kui `kartulid sies `seisavad, kotti `küljed ja `persed `tohkevad kohe maha; vesi on mere `perses VNg; pani vie`ämbri sedamodi tagurpäri, `ämbri `perse üles`puole Lüg; kot́t`perssega püksid, kottis perse taga Jäm; pane adrale vedemed ala, et adra perse ära ep kulu; odrad jεεnd lühiseks, `persed maas `kinni Khk; ahju `perse taga oli kuru Jaa; Vana rehe ahul oli perse toa seinast `väljas Pöi; mõrra perse oo `sõuke suur pitk, tihasse `viimaks nii `kitsaks, et kalad ep sua välja mitte Muh; paadi perse oli üsna madalas Emm; See vannas äi lähe sisse, lohiseb perse pääl Rei; pot́i `persses auk, pot́t ei kanna änam Mär; lõugeti perse oli seena `küĺge kinni `siotud Vig; piibu perst kistatse `tuhka `vällä Tõs; Laenõ lüeb tagant `tullõs `vasta laeva perset Khn; elab kiriku `perse taga Hää; tegin ea laia kuhja `persse; akkame nüid kodo minema, päävä perse ei paesta enam `ühti Juu; pane aga `oamre `perssega `pihta Kos; paa perse läks `vasta tuld, [supp] akkas `liiga kõvaste `kiema JJn; pane pudelille pauk `persse ja ju̬u̬ ärä si̬i̬ põhi; linapihud issutatse mua piale, perse laiali Kod; sarika `perse ase tehässe `kandealuselle `vaĺmis KJn; Lükka söed ah́u `perse, seesab kauem soe SJn; Sääl küüni perse taga lepikun om varesejalgu ja raavin kõllatsid kanakoole Hls; `amme perse katik kulunu Krk; kale perse `oĺli `katski, kala `oĺli tagast `väĺlä lännu Ran; siss `anti mulle ka `viina, klaasi `perse sehen `olli Nõo; ku˽sääre `iäne om - - sõ̭ss jõ̭õ̭rd regi, sõ̭ss lätt perse ette Urv; kesvil ommaʔ hii hannaʔ `persen Har; pöks `lühkene kui töbu, perseʔ `lühkene ja seereʔ `lühkeseʔ Räp
prostoi `prostoi, prostoi· Kuu RId(`prosto Vai) Jäm Khk Kaa Muh Käi Rei hajusalt Lä, Tõs Khn Tor Ha JJn Koe VMr Kad TaPõ Plt KJn Kõp Trv Puh Nõo Ote San hajusalt V; `rostoi, rostoi· Khk Kär Vll PäPõ Trv Hls Krk lihtne; lihtlabane; ropp nisused `prostoimad `püksid `tehti, suvel olid jalas, kui `moisas `käisivad ja `vieti `sonniku VNg; tõi `siia `piipusid `müia, üks õli ia piip, aga `tõised õlid `nuore mehe `kõhta `liiga `prostoid Lüg; Ega tal `muidu viga õld, aga - - kole `prostoi oma juttuga Jõh; `prosto `ihmine, tämä ei piä `itsed `uhkest Vai; vanast see `prostoi viin `üiti karja jaaguks Khk; See riie oo ikka väga prostoi ruutleidiks osta Kaa; mokad, see on päris `prostoi keel, aga `üitakse uuled ka Käi; Ma ole va prostoi inimene, mis mina neist saksa kommetest tää Rei; teeb väga prostoi· tööd Mär; Ää aag `siokõst prostoi· juttu Khn; sitaauk, se oo kõege `rostoim sõna PJg; Moaelu on prostoi· kõik Kei; Mat́s oli ise `prostoi ja mat́si jutt ka Jür; sõduritel olid jalas, padinkad, päris juhtnahast, `prostoi nahast JJn; `riide palitud `prostoid olivad, ega nad mue `järgi old VMr; ärrä õli prostoi· vanami̬i̬s ja valitseja õli ärrä Kod; maaviin, si̬i̬ on si̬i̬ `prostoi kibe viin Äks; toores inimene ei ooli kellegist, lükkab teist, lööb, `toorelt räägib, `ütleb `prostoi sõnu Plt; tuhk om va `prostoi asi, si̬i̬ṕ om iki‿si kige paremb Trv; mõni inimen om `rostoi, `rostoi om rumalep ku `lihtne inimen Krk; Si̬i̬ om `väega prostoi·, ei ole illoss sugugi Puh; nu̬u̬ om `prostoi naese, mia ole ike kõ̭ige sagsemb Nõo; va `prostoi talumat́s San; Vana˽`prostoi inemine, seere˽sitaga jaʔ `üńdrigu tu̬u̬t́ ripõndass Urv; ta om vana `prostoi püksirõõvas Har; ma olõ vana `prostoi inemine, mis ma õigõ tiiä Plv Vrd prosta
pärakas1 pärak|as g -a Jäm Khk Vll Pöi Käi Mär Kse Ris Kei Juu JMd Koe Kad VJg Trm Plt; pärä|käs Mar, perä|käs Lüg KJn, perä|gäs Kuu, g -kä; pära|k JõeK, -ku Phl Ris; perä|kö g -gö Vai; perak- Jõh, peräk- Kuu pärak; pärasool peräkä `haigused‿o ka `oitegi pahad; Vanad mihed `vahtisid ige alade `luoma `lahti`leikamise ajal, kas peräksuol on `ümber`ringi `üästi `rasvane Kuu; Peräkäs venis `alle vanal ial Lüg; miul on peräkö `aige Vai; sea pärakas oli eesti jäme Khk; Looma pärakad pole söödud, `pandi seebi `roamide sega Pöi; pärakas see sitaauk on Käi; mõni üiäb päräkä soolikas koa - - `persi soolikas Mar; pärakast tuleb must `väĺla Kei; välimine on kannikad, mis varjatud, sie on pärak JõeK; pärakas tuli `väĺla VJg || tagumik `Eesel pärakas raksub taga, mis `süüa `sõuksele taris on (peeretajast) Pöi; laps kukkus päraka piale maha JMd