[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Leitud 2 artiklit

elaja elaja Vai hv Khk, Var Tõs Aud Saa Ann Pai Tür, -äjä Krk/-e/ Hel Nõo Har Räp (hrl 1. tähenduses); eläi, eläj Trv, elläi, elläj, elläij Hel T V, g eläjä, g -e Hel San Krl Har; (j)ellai g (j)elaja Lei; -elai Lei
1. tgn < elama a. s see, kes elab; elanik minust ole enamb parandaja ega elaja Vai; vares ja arakas, ei tema lähe [talveks] `kuśkille, tema siit elaja Ann; sial kedagi elajad ei ole muud inimest Tür; siss olli `ende i̬i̬st eläje joba jo (elasin omaette) Krk; vana eläjä ta meil om Hel; ma‿le `õigusega eläjä (ei ahnitse); Minul om põlitse eläjä, aga Soel om väĺläst tullu Nõo; ma olõ siinsa·mman eläjä Har; Õdagotsõl ü̬ü̬l olõvat õi sukuge hüä kooltaʔ, tu̬u̬ olõ‿i peräheläjellege hüä Se; maja jela˛it (inimesi) täüs; `vahtsõ jelajaʔ Lei b. a elav, elunev `saarmas oo - - jõgedes elaja loom Var; `praegust ikke elajad inged sees. kolm vana sial oo Tõs; tühi saun, elajasi inimesi sii põle Aud; ma‿lõ ka sääne kotoh elläij inemine, ma˽tiiä äiʔ Vas
2. loom, elajas a.  igasugune loom, elusolend narits om sääne `väikene elläi Kan; lihalõ tulõva eläjäʔ (ussid) `sisse; `päästläse˽`püündävä õhust eläjeid; mul om `väega hää hari, tu̬u̬ tuu viimädse eläje (täi) pääst mahaʔ Har; muial pu̬u̬l um no˽kah `kiśkjit eläjit Rõu; huśs om jumalal jo är˽vannut elläj Vas; kalkuna ja kuranaʔ, üt́s elläi ja kat́s nimme Se; uran ka om `särtse jelajaʔ Lei b.  koduloom, eriti veis polnd palju ju `loomi ka - - möni elaja Khk; ma vii eläjile `einu Trv; elade vi̬i̬ tõrike om laudan Pst; obõsõt ei sü̬ü̬ leht`aina, si̬i̬ om iki eläjide jaoss Ran; eläjätüḱk kõhnass jäänu nigu koĺep Nõo; tõbrast nüid ei nimitädä, üteldäss elläi Ote; Eläjeʔ `oĺli lehmä˽puĺl, vasigaʔ - - `Lambõid ja tsiku is üldäʔ eläjess; Latsõʔ, ajagõ noʔ eläje˽`mõtsa! Sääl `oĺli õks `lamba˽kah Har; Kas timä ka `lõpnuisi eläjä`rõipiid tõõsõtarõ tanumihe vei, tu̬u̬d ei tiiäʔ; kunass ma suvõl maka, kaeʔ aia`viĺjä, kae eläjiid Rõu; eläjide hulgah oĺli˽`tõpraʔ, ja˽t́siaʔ, ja `lamba˽kah Vas; Talo pääle oĺl [vanasti] tu̬u̬ kolm neli eläjä luud Räp; osa kaŕussit eläjidõ man, osa tsiko man; kas ti eläjilõ `mõśkmit ka viil annat Se c. hrl pej (võrdlustes) Aie `sisse `sü̬ü̬ki ku elläi (liigsööjast) Hel; no olõt karvanõ nigu elläj Har; Timahhava om ubinit niguʔ elläj `sitnuʔ (väga palju) Vas; ämmerdäss kui elläi, rü̬ü̬ḱ ja tõrõlõss Räp; ah sa vana elläi (öeld halvale inimesele); sa olt laisk kui määne elläi Se
Vrd elajas
3. teat nahahaigus latsõlõ leiväʔ käe `sisse eläjäʔ, nigu jõõh́eʔ. keedete maket `rasva ja siäte moromuna `tolmo `sisse, võiete `paisõ `pääle Räp; elläi sõrmõ śeeh vai jala śeeh - - sääne verine mädä tulõ, nigu hiusõkõsõ tulõva `vällä, karvakõsõʔ; elläi om, kui käsi mädäness ja veretäss ja leemetäss Se
elaja-
1. (kari)loomale kuuluv ne olid ikka siis elaja nahad [mida kodus pargiti] Khk
2. (kari)loomadele määratud eläjä `ermed one pelu·śsid Kod; kariaid ~ eläjä tara TMr; mu eläjepõhk (õled) om suurõmb jagu kõ̭iḱ `riihjega pest Har; noid agandõga teŕri kutsuti eläjä terä, `oĺlgi eläjä terä saĺv Rõu; ku eläjäteŕri tet́ti `veśkele viiäʔ, sõ̭ss `laśti suurõst saŕast läbi, olõʔ `võ̭õ̭ti `vällä Räp; eläjäjahuʔ (kliid) Se

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur