lomamalomamaJõeRId(-maieLüg) SaMuhKulKeiJõeKKadIis 1.(katki) suruma, muljuma, pigistama; maha, ära sõtkuma lomas ussi pea äraJõe; siga õli `ommikust ühe `põrsa `vällä lomand; `Luamad vana `eina ei süä, lomavad vaid maha; Mis sest `korvi `saŋŋast nüüd lomad; Kull lomas kana maha ja tappas äräJõh; `Vihma `kallas kui `ämbri `servast, lomas keik `viĺjad mahaIisR; sörm puha ää lomatudMus; Ma püsut loma seda naha tükki Pöi; alasi lomas kõik tese jala äe Muh; masin lomas ära linaKul; Ära loma raamatuidKei; vesi lomas kõik `kõrkjad jões pikali; lumi tuli `ammu `enne `mihklipäeva maha, viljad olivad `leikamatta, lomas kõik mahaKad; Mis sa Jüri lomad sest tüdrukust seal Iis || lööma, peksma ma loma ees ära (löön suuremad laastud), sa tasu (silu) takka `järgi Mus; ta lomand `taale nönda - - lomand läbi Jaa; lomas mind nõnna läbi etMuhVrdlömama 2.halvasti tegema, ära rikkuma ep osa [palki] tahuda, lomab ära, pole sile mette; kui sa ühe tüö ära lomad, mis sa siis kostad. tee korraligult `valmis Khk; Akkas ka ühe korra sii akna `raame kogu lomama - - lomas nagadega nurgad puhas äeKrj Vrdlomima