[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

nükk1 nükk Khk Saa, g nüki Emm Käi Kos Amb JJn ViK IPõ MMg Äks Ksi Plt, nükki RId, nüka HJn KuuK Kad, nükka Hlj VNg, nügä Kuu; nükki g nügi VNg Vai(nükkä)

1. a. muhkjas liigesekoht vm luumoodustis Ola nügäd on monel inimisel kohe `oite `püstüsed Kuu; obune läks `lauke, `polve nükkad `jäivad kova maa `pääle VNg; `ansin `sorme nügigä `vasta `silmi Vai; konna silm on see, mis kasob `varba nüki pεεle, kut king on pisigene olnd ja pigistand Käi; `raske oli sõtkuda, nied [sõrme] nükad õhutasid `sõtkumisest KuuK; suur muhk siin [sõrme] nüki peal JJn; just jala nüki `piale ta (konnasilm) ajas, kui kingad `väiksed olid VMr; lõi nükiga vasta `lauda Iis; `pöidlal kua omad nükid Ksi b. sõrme lülide pikkus mõõtühikuna Nügä `mietu `tarvidetti suga kudumisel Kuu; kaks ja puol nükki, siis one paras suga `kanda VNg; `Laua pikkus on `seitse `vaaksa ja kaks nükki IisR; `pöidla nükk on toĺl Amb; sie on nükkadega `mõetmine Kad; laud õli üheksa nükki lai Trm; sina võta ka niipalju nükkisid, siis aka kahandama (sukakudumisest) Ksi
2. a. kühm, ots `Vergu korendad pidi olema silejäd, et siel `oksa nükki ega `kildu `lahti ei olis; siel‿o `oite sügäv meri, vade nie kive nügäd `paistuvad sedä`viisi merest `välja Kuu b. neem, maanina nükkes olid `valgamid, igal perel oli oma `valgam ja `vergumaja Hlj
3. kasteet poiss ole teind omale `jälle kohe sepa‿pas raud nükid, et tulgu viel kallale Kad
Vrd nukk1

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur