käsilinekäsili|neJõeVaiKhkVllMuhTõsKadVJgSimIisMT(g -tseSan) RäpLut(g -dse), -le|neEmmMarPäKadPlt, g -se I.a 1.osav, oskaja sie on viel käsiline inimene, tieb tüödVJg; laps akkab jo käsileseks `suamaPlt 2.kätega tehtav tule `miule `tüöle, miul on vähäne käsilist tüödVai; `rätsepa amet o käsiline töö Muh 3.käepärane, tarvitatav üks on mo käsilise `kirve εε viind ning suure `seie toond; nääps üks marras söna, see pole paiguline, `tasku ikka käsilisem (harilikum) Khk II.s 1. a.abiline, päeviline iga perel oli saun, sauna sees olid vabad naised, kutsuti neid `tööle, `üiti neid käsilesedMar; Aga olid `jälle suurõd muad, oli `siokõsi käsilisi kua taris Khn; iidlastel oo [kalarannas] igal öhel üks käsilene, `räpvad `räimi Aud; käsilene `tuĺli `eina `niitmaTor; käsilesed `aitasid `võrkusi teha, said `räimi selle iist Hää || kiriku käsiline, kis alati kirikus köib, näid oo kolm tükkiTõsb.käskjalg `keisre tendsiku ja käsilise; temä om nindagu käsiline miul, nindagu sõna `ütlet, sõss om lännuKrkc.tunnistaja, käemees – PuhRäp Vrdkäeline 2.sõrmiline, klahv torupiĺli käsilesel on seitse `aukuSaa; `veiksel lõõtsa`piĺlel om käsilise pääl või lahviPst; `sõrmige mängitse käsilise pääl, nagu pulk, kaits rida sõrme `auke sehen, egä sõrme jaos aukHlsVrdkäsilits 3.löömariist nukid on ead käsilised Jõe; sain aupinust ia käsilise kuerteleKad; mul oli aga ia käsiline, kui talle ühe `vianasin, ega teist `tahtkiSim 4.vikatilöe käepide – NõoKamNiitmise aigu oietas ää käega käsilisest kinni ja niidetässi, kura käega oietas vikati varrest kinniNõoVrdkäsiläne