[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit
jalgse, jalgsi `jalksi Jõe Jõh eP(`jälksi, `jälgsi Emm Rei, `jalgsi Pöi Rei Han Hää Saa Plt) eL(`jaĺksi Se, `jalkši Lei[`d́aĺkši] Kra), `jalkse Kuu Ris VJg Kod Lai Hls Räp, `jalgse Ann VMr; `jalgasi R
1. jala käies, mitte hobuse ega sõidukiga [paat jäi madalikule kinni] tulin `jalgasi `randa Kuu; obosega väsitabki `rohkemb kui `jalgasi Lüg; jalg`noota `väetse `jalksi Muh; kui jõe põhi on madal ja kõva, siis võib `jalksi läbi `minna Kad; lätsime `jalksi `keŕkude, võtime käńgä näpu `otsa Ran; nakaʔ katõkümmend kilu`meetrit `jalkse kõlgutamma Räp || põle `jalksi mees, [töötab] massina peal Pha; kas sul on päris `jalksi ratas või `mooturratas Vän; `aeti `mõisa tühi, kas `jalksi `teole vai `tõpra `teole Hel; `jalksi inimesele `anti `paĺlald üits tuńn lõun`aigu Puh; Jalksi rahvas käevä iks jalgrada müüdä Nõo; si̬i̬st lätt `jalksi tiirada, si̬i̬st läävä `jalksiinemise Har; Ku `jalkse olõt sõ̭ss tulõ˽`jakma (naljaütlus söögiajal tulnud inimest sööma kutsudes) Räp || fig jalgsi õitsi ehale [minema] mi lähe `jalksi öitsi Rõu Vrd jalgeits; Vrd jala, jalal, jalalt, jalapidi, jalaratsa, jalatsi, jaluti1
2. jalg-jalalt, sammu, aeglaselt obone `sõidab `jalgasi, vähe `aavali Lüg
3. jalgupidi, jalgadega ära mine `jalksi `sängi Kos; lu̬u̬m ike `jalksi ei sua `minnä `viĺjä, kui aid one eden; vahel naarab mõni [enda taga niitjale:] no sina tuled `jalksi `perrä Kod; temä taht `jalksi manu minnä, `astun maad `mü̬ü̬dä (kanapoegi hiilivast varesest) Krk Vrd jaluli, jalutsi
4. lausa, suisa; otsejoont, kiiresti Ta üsna `jälgsi valedab; üsna kurat on `jälksi ta `juures, nii ull inimene Emm; ma võiks `jalksi `taebasse `menna, aga mena sest `süidlane ei ole Mar; vanadus tuleb `jalksi Vig; `jalkse varastab, nagu vägise varastab kohe VJg; näväd `taśtsid kõhe `jalksi naiss `väĺjä `aada Kod; sa tahad `jalksi rikkast `saada, kos veel kopiku saab sial tirib teise inimese töö küllest Lai; tu̬u̬ om nii pühä, tu̬u̬ saap periss `jalksi `taivade Nõo || sie on `jalksi `vargus JMd; `jalksi `varguss om siss nii nigu sala`varguss Har Vrd jalu
1. jala käies, mitte hobuse ega sõidukiga [paat jäi madalikule kinni] tulin `jalgasi `randa Kuu; obosega väsitabki `rohkemb kui `jalgasi Lüg; jalg`noota `väetse `jalksi Muh; kui jõe põhi on madal ja kõva, siis võib `jalksi läbi `minna Kad; lätsime `jalksi `keŕkude, võtime käńgä näpu `otsa Ran; nakaʔ katõkümmend kilu`meetrit `jalkse kõlgutamma Räp || põle `jalksi mees, [töötab] massina peal Pha; kas sul on päris `jalksi ratas või `mooturratas Vän; `aeti `mõisa tühi, kas `jalksi `teole vai `tõpra `teole Hel; `jalksi inimesele `anti `paĺlald üits tuńn lõun`aigu Puh; Jalksi rahvas käevä iks jalgrada müüdä Nõo; si̬i̬st lätt `jalksi tiirada, si̬i̬st läävä `jalksiinemise Har; Ku `jalkse olõt sõ̭ss tulõ˽`jakma (naljaütlus söögiajal tulnud inimest sööma kutsudes) Räp || fig jalgsi õitsi ehale [minema] mi lähe `jalksi öitsi Rõu Vrd jalgeits; Vrd jala, jalal, jalalt, jalapidi, jalaratsa, jalatsi, jaluti1
2. jalg-jalalt, sammu, aeglaselt obone `sõidab `jalgasi, vähe `aavali Lüg
3. jalgupidi, jalgadega ära mine `jalksi `sängi Kos; lu̬u̬m ike `jalksi ei sua `minnä `viĺjä, kui aid one eden; vahel naarab mõni [enda taga niitjale:] no sina tuled `jalksi `perrä Kod; temä taht `jalksi manu minnä, `astun maad `mü̬ü̬dä (kanapoegi hiilivast varesest) Krk Vrd jaluli, jalutsi
4. lausa, suisa; otsejoont, kiiresti Ta üsna `jälgsi valedab; üsna kurat on `jälksi ta `juures, nii ull inimene Emm; ma võiks `jalksi `taebasse `menna, aga mena sest `süidlane ei ole Mar; vanadus tuleb `jalksi Vig; `jalkse varastab, nagu vägise varastab kohe VJg; näväd `taśtsid kõhe `jalksi naiss `väĺjä `aada Kod; sa tahad `jalksi rikkast `saada, kos veel kopiku saab sial tirib teise inimese töö küllest Lai; tu̬u̬ om nii pühä, tu̬u̬ saap periss `jalksi `taivade Nõo || sie on `jalksi `vargus JMd; `jalksi `varguss om siss nii nigu sala`varguss Har Vrd jalu
jalu jalu üld, jalo Käi Rei spor L, Ris Plv; jälu Hi
1. jalgadega (paljude instruktiivsete adverbide teise komponendina) saab `kuivi jalu läbi; `kiŋŋis jalu Kuu; `lahti jalu kõik `väljäd `tõmmand läbi ovosed; Paremb `palja jalu kui jaluta Lüg; `Õhta `uade `süädi kui tüä `juures, siis `sõisujalu Jõh; `palju jalu oo külm Muh; tulise jalo Vig; tikitsi jalu (kikivarvul) Aud; vähil siĺmad `persses, temä aab tagu jalu (tagurpidi) edasi Juu; läks `lahtisi jalu; kus sa lähäd `kinni jalu Kos; ega `sõnna `paĺla jalu `julge `minna, sial `uśsa Ann; õietse jalu (jalad õieli) Koe; lahevad obesed vallali jalu (kammitsata) rükki `jääre Kod; läks jooksu jalu; läks tulise jalu (kiiresti, ruttu) Lai; mõni obene käüb `terve suvi `paĺla jalu (ilma raudadeta) Ote || fig käsi jalu agaralt, kogu jõuga käsi jalu ägas `pooles abis Khk; `eńtsed lapsed – pidid olema käsi jalu tüe küĺles VMr; Kül ta (töö) saab tettu kah, kui kõik käsi-jalu manu asume Nõo Vrd jalgu2
2. jalgadel, püstiasendis miu sõ̭sar jalu põdess, temäga ess ole merästegi `vaiva Nõo; `põśsi jalo Plv Vrd jalul, jaluli
3. lausa, suisa; otsejoont, kiiresti vägi jalu läheb rikkast, kõhe vägise läheb Lüg; lähäb jalu rikkast Trm Vrd jalgsi
1. jalgadega (paljude instruktiivsete adverbide teise komponendina) saab `kuivi jalu läbi; `kiŋŋis jalu Kuu; `lahti jalu kõik `väljäd `tõmmand läbi ovosed; Paremb `palja jalu kui jaluta Lüg; `Õhta `uade `süädi kui tüä `juures, siis `sõisujalu Jõh; `palju jalu oo külm Muh; tulise jalo Vig; tikitsi jalu (kikivarvul) Aud; vähil siĺmad `persses, temä aab tagu jalu (tagurpidi) edasi Juu; läks `lahtisi jalu; kus sa lähäd `kinni jalu Kos; ega `sõnna `paĺla jalu `julge `minna, sial `uśsa Ann; õietse jalu (jalad õieli) Koe; lahevad obesed vallali jalu (kammitsata) rükki `jääre Kod; läks jooksu jalu; läks tulise jalu (kiiresti, ruttu) Lai; mõni obene käüb `terve suvi `paĺla jalu (ilma raudadeta) Ote || fig käsi jalu agaralt, kogu jõuga käsi jalu ägas `pooles abis Khk; `eńtsed lapsed – pidid olema käsi jalu tüe küĺles VMr; Kül ta (töö) saab tettu kah, kui kõik käsi-jalu manu asume Nõo Vrd jalgu2
2. jalgadel, püstiasendis miu sõ̭sar jalu põdess, temäga ess ole merästegi `vaiva Nõo; `põśsi jalo Plv Vrd jalul, jaluli
3. lausa, suisa; otsejoont, kiiresti vägi jalu läheb rikkast, kõhe vägise läheb Lüg; lähäb jalu rikkast Trm Vrd jalgsi
keipara `keipara otse(joones), mitte teed pidi peni auk, vist mõni läits `keipara Kam
kohalt koha|lt Rei Hää HJn Amb Sim M Kam Har Räp, -ld Jõe Trv, kuhalt VJg Pst Krk, kõhalt Kod
I. postp
1. juurest, lähedalt; suunast, samalt joonelt ku akkas tulema `Elsingi kohald; sie oli `veskartorm - - `umbes siit `Praŋŋli kohald vai Jõe; tule ukse kohalt ära Rei; enne käis ti̬i̬ mede kohalt määst üless Hää; meie `eńdi põllu kohalt on meie `õigus `aeda teha HJn; sie maja paśtab üst selle arva kuuse kohalt Amb
2. kohaselt, vastavalt krahvid, parunid, ärrvońnid, kõik õlid suured ja `kanged, egäüks õma nime kõhalt Kod
II. adv
1. (ajaliselt) kohe kloppisime rukijahud palava `veega, `pańnime vana taari `paksu `juure, läks apuks, `kõlbas kohalt `juua Hää; Lehmalüps on kohalt käes; kohalt jala pialt kukkus ja suri Sim; ma tuusi (tundsin) kohald koodi riha ärä Trv; ku rüä ärä olliva tuulutedu, siss jahvatedi kohalt üit́s `ku̬u̬rma ärä Pst; `kastja tund kohalt är, ku leib sikke om Hls; tõine olli jäänu küll kohalt magame Krk Vrd kohelt, kohtas2
2. otsejoones, -suunas siit lääb ti̬i̬, kohalt meieris; tõisspu̬u̬l jõge olli kuhalt ni̬i̬ mäe Pst; purimise `amba kävve tõine tõisel `risti kohalt `pääle Hls; mine kohe `mü̬ü̬dä `aida, si̬i̬ lää kuhalt `sinna Krk
3. päris; väga si̬i̬ om kohalt ää inimene Hls; sa sait kuhalt `parrel aal `sinna Krk; ta om kohalt rikass mi̬i̬ss Kam; noʔ om kohalt tõnõ ilm Har; si̬i̬ om hää, ja om kohalt hää Räp Vrd kohalde
Vrd kohast, kohe2, kottalt
I. postp
1. juurest, lähedalt; suunast, samalt joonelt ku akkas tulema `Elsingi kohald; sie oli `veskartorm - - `umbes siit `Praŋŋli kohald vai Jõe; tule ukse kohalt ära Rei; enne käis ti̬i̬ mede kohalt määst üless Hää; meie `eńdi põllu kohalt on meie `õigus `aeda teha HJn; sie maja paśtab üst selle arva kuuse kohalt Amb
2. kohaselt, vastavalt krahvid, parunid, ärrvońnid, kõik õlid suured ja `kanged, egäüks õma nime kõhalt Kod
II. adv
1. (ajaliselt) kohe kloppisime rukijahud palava `veega, `pańnime vana taari `paksu `juure, läks apuks, `kõlbas kohalt `juua Hää; Lehmalüps on kohalt käes; kohalt jala pialt kukkus ja suri Sim; ma tuusi (tundsin) kohald koodi riha ärä Trv; ku rüä ärä olliva tuulutedu, siss jahvatedi kohalt üit́s `ku̬u̬rma ärä Pst; `kastja tund kohalt är, ku leib sikke om Hls; tõine olli jäänu küll kohalt magame Krk Vrd kohelt, kohtas2
2. otsejoones, -suunas siit lääb ti̬i̬, kohalt meieris; tõisspu̬u̬l jõge olli kuhalt ni̬i̬ mäe Pst; purimise `amba kävve tõine tõisel `risti kohalt `pääle Hls; mine kohe `mü̬ü̬dä `aida, si̬i̬ lää kuhalt `sinna Krk
3. päris; väga si̬i̬ om kohalt ää inimene Hls; sa sait kuhalt `parrel aal `sinna Krk; ta om kohalt rikass mi̬i̬ss Kam; noʔ om kohalt tõnõ ilm Har; si̬i̬ om hää, ja om kohalt hää Räp Vrd kohalde
Vrd kohast, kohe2, kottalt
noolilt otsejoones noolilt pańds `seĺgä, pańds ku nu̬u̬ĺ `seĺgä Krk
otseti otseti Hlj/`o-/ S Lä hajusalt Pä K, Pal Trv Hls TLä TMr KodT Rõn San Krl, õtseti Lüg/`õ-/ Iis Trm
1. otsapidi, otsaga ette- või allapoole; kummargil, otsekil(e) palk `panna `püsti ja `lüia siis `õtseti maa `sisse Lüg; ühekorra ma jähi ägi taga magama, siis pidi ma ägi `pεεle otseti kukkuma Ans; selle `vehmriga `kiskus mind otseti maha Khk; Otseti olemisest jähi pεε `aigeks Kaa; kisu juurdega odrad ülese, ole otseti kummuli odra pöllal Pha; kepp pistetakse otseti muha Vll; kuu oo otseti `taevas; katsu et sa otseti `oetel soad Muh; Vaarus otseti toori Emm; Ma ösusi pääle otseti maas, nüüd selg nii `aige et Rei; see vanaemä sii ninä nii otseti maas et; naga oo otseti seal `aśta sees Mar; pea `aige, ei või otseti `laske ega `olla Mär; `kutser teind, et tää oo koa maha `lastud, olle otseti olnd Vig; ei või otseti `olla, silmad lähvad pimedase Aud; `juused otseti `silme ees PJg; kardulid kisun otseti Tor; kukkus otseti vette ku sulpsatas Hää; kui nii otseti moas olen ja tõusen, siis võtab aga `tuikuma Juu; obune oli otseti `sõimes Jür; kukkusin otseti maha kardule vau `sisse Ann; lein `teiba õtseti `moasse Trm; mia otseti ei või `laske, pia kahiseb Pal; puutäid, kui saab inimese ligi, naha sees kohe otseti Pil; ku ma otseti midägi ti̬i̬, sõss nakass pää `ringi `käimä Trv; mia put́te otseti maha `silmi pääle Hls; ku‿tu `matmine, siss tu̬u̬ naene sadanu maha otseti tolle `rü̬ü̬kmisega; oia pird otseti, siss lääb ta palama; Ma‿i taha otseti nakata kartult võtma, sooliku jooseva kurku Nõo; `lõika sina päiv `otsa otseti selle sirbiga sääl TMr; tõugaśs muʔ otseti maha Krl Vrd otselti, otsete, otsiti
2. otsejoones, sirgelt tulioks kasvab otseti üles puu tüvega, teesed kasvavad nagu `longu Tor; kabi kasvab `kõrge, otseti `alla, siest alt õenes `äśti VJg; säe pink otseti, et ta ei liigu JMd; tõene ois `sarja otseti, tõene visass anumaga `siśse Ran; väĺk löönu otseti kana `pessä Nõo
Vrd otsite
otsite `otsite Kuu VNg Vai, `õtsite Lüg
1. otsapidi, otsaga ette- v allapoole; kummargil, otsekil äkkitseld paat tegi ühe `müksäükse, ma `otsite kohe `sinne kala`hunniku; `paadi viend [tuulispask] `eina`maasse - - sie jäänd `otsite siis kohe maa sise; Kui kogu `päivä igä `otsite `täüdü `olla, siis `ehtul valutab pää kohe `ninda et Kuu; `jaala on `ninda `otsite vies VNg; emä `tõmmas `poisi `õtsite Lüg; `langis `otsite `maaha; lüö `teiväs `otsite maa sise Vai Vrd otsete
2. otsejoones, sirgelt `ärgä tuli `otsite minu `pääle VNg
pisti `pist|i (-ś-) Hel T, -ü Võn San V, -ö Räp Se
1. vertikaalses(se) asendis(se) a. jalgadel(e) es küüni jala jalgpuu `pääle, siss `pisti kudasi; üits kõ̭ik, kuda nu̬u̬ latse sääl pengi man olliva, kas põlvili vai `pisti, pääasi kui kõtt täis sai enne Puh; karaśs `pisti ja läits minemä Nõo; tuul om nii suur, et tsia aap `piśti; `piśti tü̬ü̬d ma ei saa tetä (seistes töötegemisest) Kam; ma olõ kõ̭iḱ päiv `piśtü jala pääl olluʔ, ei olõ˽kibõnat ka `istu saanuʔ Har; piat alati pääle `pistü man `saisma Plv; ma˽kapõrdõĺli - - `Aivaŕ haaŕd kińniʔ, tõmmaśs `pistü; mul saa kõ̭igildõ `oltuss, piḱäle ja `pistü Vas b. (loomadest:) tagajalgadel(e) obene - - edimest kõrd `panti ette, ai `pisti üless Hel; kaśs kah aab kate jala `pääle `pisti Nõo; peni - - `soega `pistü purõlnuva iks Võn; sa paness kas vai looma `piśti `tańdsma, aga sa‿i mõesta Rõn; t́akk ai katõ jala pääle `pistü ja `rü̬ü̬ḱe Vas c. otsaga ülespidi kõevul `oĺli kaits `argu `piśti kasunuva - - juśt ku oless kätega tettu Ran; olli serände lina ari, nigu väedse `pisti paku sehen Puh; kae kassil saba pisti, laseb nigu vuhinaga; siga ku vihane om, siss om arjasse `pisti Nõo; ommogu `lät́se emä `lauta, lehm laadan sälile maan, jala `taiva poole `piśti; alati oĺl sul toḱk `piśti käen Võn; mõnel tsial om kõrva `piśti Kam; üits `oĺli parsil, kes rüä `vihke `vasta `võtse ja `pisti `pandse Ote; eass rüäriiht kiä pusi es, viläriiht pusiti, rüäʔ oĺliʔ `eśki `pistü; Es jää muud mitte midägi, ku tu̬u̬ ahervaŕs inne jäi `pistü Urv; tühi kot́t ei˽saisa˽`pistü vns Krl; hańel pää˽`põ̭hja aeduʔ, perse˽`piśtü nigu koŕgi vi̬i̬ pääl; ku ma - - `näie, et susi `astõ ti̬i̬d `mü̬ü̬dä, siss `lät́si külh `juusõkarva˽ ka `piśtü piltl Har; ku ah́oluud aia nõ̭al `pistü om, siss kuĺl ei˽näe˽kannu Rõu; räśtik maka pää `pistü Vas; ku linaʔ ilosahe om kakut, peo `pistö lü̬ü̬t, siss ommava˽kukuʔ nii hurmah lajah Räp; munõl `vińdläsel om sääne `piśtü `saŕviga lehm Se || (uhkeolekust) ta käü alasi `hirmsa `uhkõdõ, nõna `piśtü, pää sällän Har; käüse pää `piśtü kui hüäl hobõsõl Se
2. esile ulatumas eläjätüḱk kõhnass jäänu nigu koĺep, kondi `piśti nigu `saiba Nõo; vannul omma jala kõvõrõ ja seereluu `pistü San
3. otsesuunas, otsejoones siss kääni `pistü üle söödü; `vihma satass õka `piśtü `taivast maha San; sa ajat hobõsõ `piśtü mäkke üless, mine mäe kallast `mü̬ü̬dä; ah sa latsõrõibõ, lät́s `piśtü vette `sisse; nii `vaiki om `täämbä ilm, et sau lätt `koŕsnast `õkva `piśtü üless Har; Aja no˽süü `õkva `pistü mullõ `kaala Rõu
4. täiesti, päris, väga aŕkadraga lätsivä mättä `pisti segi - - sagsamaa ader lu̬u̬b äste; peremi̬i̬s käib `Elvän ja müib aia`kraami - - no ta lääp jo `pistirikkass Nõo; sul pedi kat́s `siĺmä `piśtü häpü täüs olõma; ma oĺli `piśtü hädän ta peru hobõsõgaʔ; sa olõt `piśtü piniss lännüʔ Har; tu̬u̬ om jo `pistü `koiruss Vas; `väikäne tarõkanõ, `pistü täüś oĺl [inimesi]; `pistü hädäh olõt Se
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|