jalgse, jalgsi`jalksiJõeJõheP(`jälksi, `jälgsiEmmRei, `jalgsiPöiReiHanHääSaaPlt) eL(`jaĺksiSe, `jalkšiLei[`d́aĺkši] Kra), `jalkseKuuRisVJgKodLaiHlsRäp, `jalgseAnnVMr; `jalgasiR 1. jala käies, mitte hobuse ega sõidukiga [paat jäi madalikule kinni] tulin `jalgasi `randaKuu; obosega väsitabki `rohkemb kui `jalgasiLüg; jalg`noota `väetse `jalksiMuh; kui jõe põhi on madal ja kõva, siis võib `jalksi läbi `minnaKad; lätsime `jalksi `keŕkude, võtime käńgä näpu `otsaRan; nakaʔ katõkümmend kilu`meetrit `jalkse kõlgutammaRäp || põle `jalksi mees, [töötab] massina pealPha; kas sul on päris `jalksi ratas või `mooturratasVän; `aeti `mõisa tühi, kas `jalksi `teole vai `tõpra `teoleHel; `jalksi inimesele `anti `paĺlald üits tuńn lõun`aiguPuh; Jalksi rahvas käevä iks jalgrada müüdäNõo; si̬i̬st lätt `jalksi tiirada, si̬i̬st läävä `jalksiinemiseHar; Ku `jalkse olõt sõ̭ss tulõ˽`jakma (naljaütlus söögiajal tulnud inimest sööma kutsudes) Räp || figjalgsi õitsi ehale [minema] mi lähe `jalksi öitsiRõuVrdjalgeits;Vrdjala, jalal, jalalt, jalapidi, jalaratsa, jalatsi, jaluti1 2. jalg-jalalt, sammu, aeglaselt obone `sõidab `jalgasi, vähe `aavaliLüg 3. jalgupidi, jalgadega ära mine `jalksi `sängiKos; lu̬u̬m ike `jalksi ei sua `minnä `viĺjä, kui aid one eden; vahel naarab mõni [enda taga niitjale:] no sina tuled `jalksi `perräKod; temä taht `jalksi manu minnä, `astun maad `mü̬ü̬dä (kanapoegi hiilivast varesest) KrkVrdjaluli, jalutsi 4. lausa, suisa; otsejoont, kiiresti Ta üsna `jälgsi valedab; üsna kurat on `jälksi ta `juures, nii ull inimeneEmm; ma võiks `jalksi `taebasse `menna, aga mena sest `süidlane ei oleMar; vanadus tuleb `jalksiVig; `jalkse varastab, nagu vägise varastab koheVJg; näväd `taśtsid kõhe `jalksi naiss `väĺjä `aadaKod; sa tahad `jalksi rikkast `saada, kos veel kopiku saab sial tirib teise inimese töö küllestLai; tu̬u̬ om nii pühä, tu̬u̬ saap periss `jalksi `taivadeNõo || sie on `jalksi `vargusJMd; `jalksi `varguss om siss nii nigu sala`vargussHarVrdjalu