kohastkohastIisR(ku-) KhkPöiMuhMih(koe-) TõsJuuHJnJJnTrv, ku- JämKhkVJg; kõha|stLügIisTrm, -ssKod; kohjastMuh; kohestMar 1.postplähedalt; sihist, suunast; samalt joonelt mine körvale ukse kuhast εεKhk; varssi akkab pää Tolla küla kohast `tõusma; kui suured tulekahjud olid, linna kohast `paistsid suured tule leegidJuu; mõisa kohast olid läind, kui jälile `jõudisJJn 2.advsuhtes, osas; (mingist) seisukohast või olukorrast lähtuvalt eks sääl `linnas õle mõnest kõhast ia elädä Lüg; Ega minagi omast kohast nannipunn oleIisR; taal on ikka omast kuhast `öigus kaKhk; ja kui oli `meitid `rohkem, siis müttasime koa omast koehastMih; egä üks `aitas teist omast kohast, oma `jõudu möödaTõs; Omast kohast olid (naerid) `iad ikke kua Amb; tämä one nõnna `kange iseenese kõhassKod Vrdkohalt