[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

jalal adv < jalg
1. jalgadel, püstiasendis ei `sõisa jalal, `ninda `purjes Lüg; `Ommiku vara jua jalal Jõh; niipaĺlo ikke ma olen et ma teist `pääba jalal ole Mar; sa pidid `oidma neid jalal (s.t lehmi hästi toitma) Vig; laps seesäb juba jalal KJn; mia niipaĺlu konagi [viina] es võta, et ma pikäli lätsi, mia olli ike jalal Nõo; [tõbine] ei olõ viil jalal Vas; omal jalal iseseisvalt akkas jo oma jalal `käima Vai; juba `aige on jalul, juba saab omal jalal edesi KJn; mia jumalale tenu saa iks omal jalal sitale Nõo; jalal olema 1. liikvel; kohal obused olid saha ees nii jalal; kui erk ilm on, siis oo mesilased jalal Khk; tsika tapat ennedä, sis omma haraga jalal. naa ka õks `tahtva taat toorõst liha; `lõukõso omma jo jalal, no nakass kevväi tulõma Har; 2. käsil, päevakorral, kehtivusel sie jutt on `täiest jalal, igä ühe `kõrvis juo Lüg; ja siis oli rahu jalal Plt; ku esi `lähkün olõt - - a˽ku kauõn olõt, siss om `varguss jalal Har; oĺlgi `ri̬i̬de ua`põimmine jalal Rõu; `ju̬u̬mine `omge jalal `väega Räp
2. jalgsi siist või jalal üle minnäʔ Plv; jalal `aeti näid tõist puult `järve Peeter`purki Räp
Vrd jalul

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur