jalaladv < jalg 1. jalgadel, püstiasendis ei `sõisa jalal, `ninda `purjesLüg; `Ommiku vara jua jalalJõh; niipaĺlo ikke ma olen et ma teist `pääba jalal oleMar; sa pidid `oidma neid jalal (s.t lehmi hästi toitma) Vig; laps seesäb juba jalalKJn; mia niipaĺlu konagi [viina] es võta, et ma pikäli lätsi, mia olli ike jalalNõo; [tõbine] ei olõ viil jalalVas; omal jalal iseseisvalt akkas jo oma jalal `käimaVai; juba `aige on jalul, juba saab omal jalal edesiKJn; mia jumalale tenu saa iks omal jalal sitaleNõo; jalal olema 1. liikvel; kohal obused olid saha ees nii jalal; kui erk ilm on, siis oo mesilased jalalKhk; tsika tapat ennedä, sis omma haraga jalal. naa ka õks `tahtva taat toorõst liha; `lõukõso omma jo jalal, no nakass kevväi tulõmaHar; 2. käsil, päevakorral, kehtivusel sie jutt on `täiest jalal, igä ühe `kõrvis juoLüg; ja siis oli rahu jalalPlt; ku esi `lähkün olõt - - a˽ku kauõn olõt, siss om `varguss jalalHar; oĺlgi `ri̬i̬de ua`põimmine jalalRõu; `ju̬u̬mine `omge jalal `väegaRäp 2. jalgsi siist või jalal üle minnäʔPlv; jalal `aeti näid tõist puult `järve Peeter`purkiRäp Vrdjalul