[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aara ‹6› ‹s›
zool pikasabaline kirju troopilise Ameerika papagoi, meil puurilind (Ara)

kara ‹11› ‹s›
ripnev, väljaulatuv ese, näit. kellatila || härjakara. *.. härra kõrval astus mõisa turjakas kubjas, pihus hirmuäratav kara. F. Tuglas (tlk).
▷ Liitsõnad: kellakara.

lara ‹11› ‹s›
kõnek loba, plära. Naiste lara. Ajab niisama lara. Tema lara ei jõua keegi ära kuulata. Kirjutab mingi lara kokku ja arvab, et on kirjanik.

maa ‹15› ‹s›

1. ‹suure algustähega› (astronoomilise nimena:) Päikesest kauguselt kolmas Päikesesüsteemi planeet, maakera. Planeet Maa. Maa kuju, läbimõõt, mass, tuum, kese. Maa tehiskaaslased. Teooriad Maa ning Päikesesüsteemi tekkest. Kosmosest paistab Maa helendava sinaka kettana. Maa tiirleb ümber Päikese. Kuu on Maa looduslik kaaslane. Kas ainult Maal on elu? || ‹väikese algustähega› hrl kõnek selle planeedi pind kui kõige elusa asupaik vastandina atmosfäärile, taevale v. (usulistest kujutelmadest lähtunud väljendites) taevariigile ja põrgule. Sõda lõppes, jälle on rahu maa peal. Kas siis maa peal enam õigust polegi? Milleks on maa peale loodud igasugused putukad ja mutukad? Ähvardas kogu vaenlaste soo maa pealt hävitada. Kalle on mu kõige parem sõber maa peal 'üleüldse kõige parem sõber'. Tuiskab nii, et ei näe maa ega taeva vahet. Piibel räägib, et alguses loonud jumal taeva ja maa. Kalevipoeg käinud põrgus ja tulnud jälle maa peale tagasi. Kinnitas, et kõneleb tõtt, kutsus taevast ja maad tunnistajaiks. *Kuu paistab, tähed säramas, / öö katab ilma, maad .. E. Enno. || piltl (kaine reaalsuse, tegelikkuse kohta). Unistused kiskusid ta mõtted maast lahti. *Ta võis unistada, kuid sealjuures siiski maa peale jääda .. E. Krusten. *Kuid keemiakombinaadi tegelikkus tõi Georgi [mõtetest] kiiresti ja valusalt maa peale tagasi .. A. Valton.
▷ Liitsõnad: ilmamaa.
2. maismaa (vastandina merele vm. veekogule). Kas tuul on täna maa või mere poolt? Laev, paat lähenes maale. Dessant saadeti maale. Hüppasin esimesena paadist maale. Pärast pikka merereisi oli hea jälle kindlat, kõva maad jalge all tunda. Vahimadrus märkas kaugusest mingit maad. Saarmas elab nii vees kui kuival maal. *Nägemisulatusse ei satu ühtki laeva ega ühtki märki maa lähedusest. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: mais|maa, mannermaa.
3. maismaa pind, maismaa pindmine osa. Mägine, tasane, künklik, lage maa. Madal, kõrge, lausk, soine, vesine maa. Mätlik, kivine, konarlik maa. Maa on märg, kuiv, porine. Metsaalune maa on niiske. Lumine, must, paljas maa. Maad kuivendama, dreenima. Maa on sula, kahutanud, külmunud. Lumi katab maad. Kevadine maa lõi peagi haljendama. Maa väriseb, põrub, kõigub jalge all. Vajutas labida maasse. Siga songib kärsaga maad. Vesi imbub maasse. Nõlvakul immitseb, keeb põhjavesi allikana maa seest välja. Torm rebis puud juurtega maa seest välja. Sõduritel tuli mööda maad roomata. Surub end, liibub vastu maad. Hoidis end roomates maad ligi. Pääsukesed lendavad madalalt maa kohal. Põlevkivi kaevandatakse maa all. Maast kerkis udu. Väeosa kaevus kõrgendikul maasse. Vanad varemed tehti maaga tasa. Plahvatus lausa pühkis hoone maa pealt. Võtsin leivatüki maast üles. Kust sa selle kivi said? – Maast leidsin. Vajugu ma maa alla, kui see tõsi ei ole! (ütlus mingi väite kinnituseks). Hääl kostab summutatult nagu maa alt. Leian su kas või maa alt 'ükskõik kust' üles. Poiss on nagu maa alla kadunud, vajunud 'jäljetult, teadmata kadunud'. Järsku oli ta meie ees, nagu maa alt kerkinud. Ta seisis nagu maa külge naelutatult paigal. || mõnedes ühendites märgib ka põrandat vm. aluseks olevat pinda. Ruum oli maast laeni paksu suitsu täis. Maani 'väga pikk, peaaegu aluseks oleva pinnani ulatuv' kleit, talaar. Seelik on liiga pikk, lohiseb mööda maad. Ta tegi maani 'väga sügava' kummarduse. Põrutas jalga vastu maad. *Pildid seintel, paksud vaibad maas, kardinad akende ees. E. Männik. || viljeldav pinnas. Liivane, kruusane, savine, paene maa. Hea, rammus, lahja, vilets, hästi väetatud maa. Viljakas, viljakandev maa. Põllumajanduslik maa 'põllumaa, heinamaa, karjamaa jm. kasutatav maa'. Maad kündma, väetama. Maad tuleb äestada, kultiveerida. Kaevab aias maad. Metsast, rabast tehti, hariti maad juurde. Kõrgematel maadel alustati kevadtöödega, madalamad maad on veel pehmed. See on meie maade kohta rekordiline viljasaak. Maa nõuab põllumehelt ränka tööd. Põldu hari korralikult, ära narri maad. || (kellegi omandina). Riigi metsafondi maa. Seal algasid juba naabertalu, Oru talu maad. Maade mõõtmine, krundistamine, piiristamine. Mõisnik kihutas talupojad nende maadelt minema. Suurtel taludel oli mitukümmend hektarit maad. Nad ostsid, müüsid, rentisid tüki maad. Maatarahvale anti, jagati maad. Suurtaludelt võõrandati osa maad. Nõukogude Liidus oli maa riigi omand. *Kas neil maad on, ja kui on, siis: kuipalju sellest maast on kapsaaia all? R. Janno. || kõnek (üldisemalt:) ruum, koht, paik, võimalus millekski. Buss on nii täis, et pole jalale maad. Tema hinges polnud halastusele, kaastundele maad. *Kahel jalal seistes jätkus meile maad ikka kõigile, aga pikali heitmiseks oli enam ruumi vaja. A. Kitzberg.
▷ Liitsõnad: aia|maa, ale|maa, aru|maa, ava|maa, heina|maa, juurvilja|maa, jäät|maa, kapsa|maa, karja|maa, kartuli|maa, kruusa|maa, kultuur|maa, kõnnu|maa, kõrve|maa, künni|maa, kütise|maa, liiva|maa, lina|maa, lodu|maa, luha|maa, marja|maa, metsa|maa, mulla|maa, mustmulla|maa, peenra|maa, puustus|maa, põllu|maa, raat|maa, raba|maa, rohu|maa, rukki|maa, savi|maa, soo|maa, sõõru|maa, sööda|maa, turba|maa, uudis|maa, õue-aia|maa, ääremaa; era|maa, hinge|maa, kiriku|maa, kogukonna|maa, kroonu|maa, mõisa|maa, pärus|maa, rendi|maa, reserv|maa, riigi|maa, talu|maa, vaku|maa, ühismaa; jaos|maa, kooli|maa, kuhja|maa, lapimaa; kilt|maa, kuppel|maa, küngas|maa, lausk|maa, lava|maa, mägis|maa, ranniku|maa, vooremaa; hoonestus|maa, jahi|maa, pinu|maa, töömaa; songer|maa, tallermaa; adra|maa, taalri|maa, tündri|maa, vakamaa.
4. ruumiline vahemaa. Sinna on meilt hulk, tükk, palju maad. Natuke, väheke, veidike maad eemal. Käisime ära hulga, hea tüki, jupi maad. Hakkame astuma, pikk maa on minna. Lähen selle lühikese maa jalgsi. Siit mereni on päratu maa. Linna oli maad oma paarkümmend versta. See viis kilomeetrit nüüd mõni maa! Pool maad on käidud, sõidetud. Meil on natuke, tükike maad ühist teed. Kauge maa tagant saabunud külalised. Selle maa pealt sa märki ei taba. Ta hääl kostab kauge maa taha, kostab kus maale, on kust maalt kuulda. Ta astus kärmesti, kuid maa ei edenenud. Ta on nimekirjas tükk maad minust eespool. *Eks sealt Õismäelt „Estonia” teatrisse ole ka pirakas maad .. O. Kruus. *Bret mõõtis sammudega ukse- ja aknavahelist maad: seitse sammu. E. Tegova. || kõnek (hrl. koos sõnaga tükk ka ajalise vahe, teat. määra vm. kohta). Kevadeni on veel tükk maad. Sa oled minust tükk maad noorem. Lund on tükk maad üle põlve. See ader, jalgratas on eelmisest tükk maad parem. Tema juuksed on tükk maad tumedamad kui minul. *Seda kõike võis hulk maad kergemini taluda kui endist läilat ükskõiksust. A. Kaal.
▷ Liitsõnad: edu|maa, vahemaa; kesk|maa, võistlusmaa.
5. ant. linn. (1. täh.) Kas ta elab linnas või maal? Maalt linna, linnast maale elama asuma. Pühadeks, koolivaheajaks sõidame linnast maale. Käisin maal onu juures. Suve veedame maal. Osa noormehi oli maalt pärit. Linna ja maa erinevused.
6. (ka geograafilistes nimedes:) riik v. selle osa; teat. füüsilis-geograafiline piirkond. Maailma maad ja rahvad. Lääne-Euroopa, Kagu-Aasia, Vahemere-äärsed maad. Baffini maa 'teat. saar'. Arnhemi maa 'teat. poolsaar'. Koloniaalikkest vabanenud, kolmanda maailma, blokivälised maad. Demokraatlik, okupeeritud, ikestatud maa. Ihkab näha kaugeid, eksootilisi, troopilisi maid. Elab võõral maal võõra rahva hulgas. India on iidse kultuuriga maa. Norra on ta unelmate, unistuste maa. Ta saadeti ebasoovitava isikuna maalt välja. Rahutusi oli kõikjal üle terve maa. Võõraid maid vallutama, anastama. Iga rahvas armastab oma maad. Vaenlane tungis meie maale. Ta on tuntud üle kogu maa. Ükski prohvet pole kuulus omal maal. Tervitan sind siit maade ja merede tagant. Linnud lendavad sügisel soojale maale. Sünnimaa on igaühele kallim kõigist teistest maadest. Norra on fjordide maa. Tuhande järve maa (Soome kohta). Tõusva päikese maa (Jaapani kohta). Ameerikat on nimetatud piiramatute võimaluste maaks. Tsaarivõimud saatsid vange külmale, tühjale maale 'Siberisse jm. kaugetesse väheasustatud piirkondadesse'. Saarte elanikud käisid suurel maal 'mandril' tööd otsimas. Tal ei ole kindlat elupaika, vaid hulgub mööda maad ringi. Pariis oli kõigile kunstijüngritele omamoodi tõotatud maa 'unistuste, ihalduste paik'. *Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt / käib Läänemere rannale .. M. Veske.
▷ Liitsõnad: agraar|maa, arengu|maa, asu|maa, ema|maa, hommiku|maa, ida|maa, industriaal|maa, isa|maa, kapitali|maa, kapitalismi|maa, krooni|maa, kultuur|maa, liidu|maa, liikmes|maa, lõuna|maa, lääne|maa, mandaat|maa, naaber|maa, piiri|maa, polaar|maa, põhja|maa, põllumajandus|maa, päritolu|maa, sotsialismi|maa, sünni|maa, troopika|maa, tööstus|maa, vasall|maa, välis|maa, õhtumaa; sise|maa, süda|maa, taga|maa, ääremaa; jalgpalli|maa, jäähoki|maa, kergejõustiku|maa, male|maa, olümpia|maa, spordi|maa, suusa|maa, talispordi|maa, tennise|maa, turismimaa; kohvi|maa, kulla|maa, nafta|maa, veinimaa; muinas|maa, muinasjutu|maa, noorus|maa, une|maa, õnnemaa; eikellegimaa.
7. ‹hrl. väliskohakäänetes pl.› teat. maakoht, kant, ümbrus. Sõitsime Palamuse, Vargamäe maile. Olime Mahtra, Pühajärve mail. Tulime just Rõuge, Emajõe mailt. Muusikarahvas käis Hüpassaares – Mart Saare mail. Kui palju looduskauneid maid ja paiku leidub meie väikesel Eestimaalgi! Kauaks sa meie maile jääd? Linda talitas lauda mail. *.. kes see ette teab, kuhu maile elu sind võib viia ... L. Kibuvits. || (üldisemalt hrl. ajaliselt). *Kell võis olla üheksa mail, kui Toomas kohale jõudis. H. Sergo.
8. hrv muld. *.. võttis vaolt peotäie värsket mulda. Maa oli külm ja elutu. M. Traat.

(ei) maast ega ilmast, (ei) maad ega ilma; (ei) ilma ega maad; (ei) maast ega taevast; (ei) maad ega taevast, (ei) ilmast ega maast
‹eitavas lauses› (taipamise, arusaamise, märkamise kohta:) mitte vähematki, mitte midagi, mitte millestki midagi. Pole mõtet küsida: tema ei tea maast ega ilmast, (sellest) maad ega ilma. Sa magasid kui kott, ei teadnud maast ega taevast. Ta ei mäletanud eilsest pidutsemisest maad ega taevast. *Sest sageli lamas vana Sokupill ise koorma otsas joobnuna ega hoolinud ilmast ega maast. R. Roht.

(ei) puus ega maas, (ei) puis ega mais vt puu

kahe jalaga maa peal
oma tegevuses kindlalt reaalsuse pinnal. Ei mingit fantaseerimist, ollakse kahe jalaga maa peal. *.. nähtub, et läti kirjanduskriitikud seisavad kahe jalaga maa peal, on loobunud üldsõnalisest teoretiseerimisest .. K. Aben.

kas (või) malk maast püsti ~ lahti vt malk

maa alla ~ maa põhja vajuma ~ pugema
(suure häbi-, piinlikkustunde kohta). Nii häbi, piinlik, et vaju (kas) või maa alla. Varsti teavad seda kõik, ma oleksin häbi pärast, häbist maa põhja vajunud. *Vellu oleks piinlikkusest kas või maa alla pugenud, sest Liia kuulis kõik .. O. Tooming.

[millelegi] maad andma
millegi ees taanduma, kõrvale tõmbuma; millelgi tekkida, kujuneda laskma. Kõrgemal annab segamets pikkamööda maad kuuskedele. Öö hakkas andma maad kahvatule hommikule. Ootusärevus andis maad väsimusega segatud pettumusele. Esialgne ehmatus andis maad vihale. Argimured ei taha vaimsetele huvidele enam maad anda. Ära anna maad süngetele mõtetele! *Ehmatusele ja ahastusele ei andnud tema kaine, võimukindel loomus maad. E. Vilde.

maad ja taevast kokku vanduma
hirmsasti vanduma, sajatama. Oli maruvihane, vandus maa ja taeva kokku. *Kah asi, mille pärast nüüd maad ja taevast kokku vanduda .. V. Gross.

maad kuulama

1. (ääri-veeri) millegi kohta teateid hankima, millegi üle selgust muretsema. Käis töökoha suhtes maad kuulamas. Oota natuke, ma lähen kuulan maad, kas meid üldse jutule võetakse. *Rikkale peretütrele ei sõidetud kosja maad kuulamata. M. Metsanurk.
2. hrl van luurama, luureandmeid koguma. *Neil säravail kevadpäevil tulid roomlased. Esmalt tulid maad kuulates nende eelpostid .. A. Sang (tlk).

maad leidma
van võimust võtma, maad võtma; aset leidma, esinema. *Et need kurjad tundmused mu südames maad leidsid, on tunnistus, kui paha inimene ma olen. E. Vilde. *Kui Mart joobnud oli, ei leidnud rahu ka süda-ööselgi majas maad. J. Sandra.

maad võtma
levima, võimust võtma. Hämarus võttis pikkamisi maad. Ümberpiiratud linnas hakkasid nälg ja haigused maad võtma. Teatrisaalis võttis maad vaikus – kõik ootasid eesriide avanemist. Ärge laske segadusel, korralagedusel maad võtta. Lootus hakkab kaduma, meeleheide võtab maad. Imelik rahutus, nukrus, apaatia kipub minus maad võtma. Antsu südames võttis maad viha. *Hall kõrva ääres võtab maad, / kuid naervais silmis noorus elab. T. Lehtmets.

maa ja ilm
ilmatu palju, küll ja küll. Aega, tööd, toitu on meil (veel) maa ja ilm. *Tõusis aga hanekari lendu enne, kui sa jaole said, oli pahandust maa ja ilm. A. Kaal.

maa läheb tuliseks ~ põleb jalg(ad)e all
olukord on (kuskil viibimiseks) ohtlik v. selliseks muutumas. Okupantidel läheb maa jalge all tuliseks. Tal pole seal enam asu, maa põleb ta jalgade all.

maa põhja (~ maapõhja) vanduma ~ kiruma ~ needma ~ manama
kedagi v. midagi hirmsasti, kõvasti kiruma, sajatama. Sulane vandus ihnet peremeest, rasket elu maa põhja. Kirusin oma ettevaatamatust maa põhja. *Üks kiidab mind taevani, teine neab maapõhja. L. Metsar (tlk).

maa sool vt sool [-a]

maast ja ilmast, maast ja taevast; maad ja ilmad kokku; maad ja taevad kokku, ilmast ja maast
(rääkimisaine, jututeemade kohta:) sellest ja teisest, väga paljudest asjadest. Rääkisime tüki aega niisama maast ja ilmast. Ta on suure jutuga, seletab, vatrab maad ja ilmad kokku. Luiskas maad ja ilmad kokku. *Me lobisesime maast ja taevast, mängisime neljal käel klaverit .. E. Bornhöhe. *Ise lobas sealjuures maad ja taevad kokku, armastusest ja muust prahist ... E. Rannet.

maast lahti ~ üles
kõnek magamast üles (äratamise v. magamast tõusmise kohta). Poisid, maast lahti, kell on juba seitse! Ta raputas magajat õlast: „Maast lahti!” Lapsed aeti, löödi hommikul vara maast lahti. Poiss kondab õhtul ringi, nüüd ei saa kuidagi maast lahti. *Mine tea, mis paha vaim need poisid ka nii vara maast üles ajas. K. Ristikivi.

maast madalast
lapsepõlvest, varasest noorusest peale, väikesest peale. Ta on maast madalast rasket talutööd teinud. Poisike paistis maast madalast silma erilise andekusega, oma huviga muusika vastu. Lapsi õpetati maast madalast vanemaid inimesi austama. *Jantsiks hüüti teda juba maast madalast, kuigi ta pühas ristimises Jaaniks nimetatud .. M. Metsanurk.

maid ~ maad ~ puid ja maid jagama
(kellegagi) jagelema, tülitsema, vaidlema, vahekordi klaarima, õiendama. Tal on alailma naabritega millegi pärast maid jagada. Mis nad nägelevad, mis puid ja maid neil jagada on? *Julius heitis seekord käega – hakka nendega maad jagama. L. Promet.

nagu maast leitud
ilma vaevata, ilma pikemata. *Kinni nabiti. Oma kaks aastat on nagu maast leitud. O. Luts.

(nii) et maa must
(kirumise vms. erilise ägeduse kohta). Mehed vannuvad, sajatavad, kiruvad nii et maa must. *Nojah, pikk möirgab vihast, et maa must, ja tõstab uuesti noa. V. Pant.

tundmatu maa
kellelegi tundmatu, arusaamatu, mõistetamatu valdkond, nähtus vms. Mitmed loodusnähtused on uurijailegi veel tundmatu maa. *Armuasjad olidki mulle veel 20-aastasena .. täitsa tundmatu maa. H. Prants.

maha ‹adv›

1. maapinnale v. mingile muule aluspinnale (v. selle lähedale). Isa pani lapse sülest maha. Hüppas, kukkus kiigelaualt, põhukuhja otsast maha. Roni koorma otsast, autokastist, hobuse seljast maha! Tuleb, kobib sadulast, vankrilt, jalgrattalt maha. Õled laotati põrandale maha. Paneme uue vaiba maha. Pane puusületäis pliidi ette maha! Laadisime koorma, tõstsime kastid maha. Viskas kivi käest maha. Pillas tassi, kohvikannu, noa maha. Võti libises käest, sõrmede vahelt maha. Õun potsatas puu otsast maha. Ära pillu pabereid, prahti maha! Ettevaatlikult, et sa midagi laua pealt maha ei aja! Kallab, valab vee maha. Natuke kohvi loksus üle tassiääre maha. Leivaraasukesi pudenes maha. Astusime bussist, vagunist maha. Selles peatuses, jaamas ei läinud keegi maha. Vikatid toodi lakast maha. Talv jõudis kätte, lumi tuli maha. Kaste, udu langes maha. Ehitusgeodeedid märgivad rajatavad hooned maha. Saia ei saja taevast maha. || allapoole, madalamale, alla. Marjade kättesaamiseks painutasime pihlaka, oksa maha. Poiss laskis püksid maha. Õmblus triigitakse, pressitakse maha. Ära noruta, ära löö, lase pead maha! Ants ohkas ja vaatas maha. Lööb häbelikult silmad, pilgu maha. *.. ta väljasirutatud käsi langeb lõdvalt maha. E. Vilde. *.. ostis endale punase ning läikiva auto, millel katus maha käis. A. Beekman. || püstiasendist pikali, siruli vms. asendisse. Istusime, kükitasime põrandale, kraavipervele, kuuseheki äärde maha. Tuleb maha istuda 'istet võtta' ja tööle hakata. Paiskas, rabas, tõukas, lõi teise pikali maha. Heitsin, viskusin murule kõhuli maha. Ta kukkus selili maha. Mees prantsatas, vajus täies pikkuses maha. Kogupauk niitis esimesed ründajad maha. Mis sa tormad, jooksed teise jalust maha! Ta joob end lausa käpuli maha. Vedasin õhtul oma kere koiku peale maha. Jooksis, kuni varises jõuetult maha. Viruta talle nii, et maha jääb! Pani jõukatsumisel oma vastase maha. Haigus võtab, murrab tugevadki mehed maha. Kaamelid heitsid maha. Hunt langes lasust surnult maha. Torm murdis mitu puud maha. Auto ajas väravaposti maha. Rohi on maha tallatud. | piltl. *Elu surus maha, kippus tülbistama, ära väsitama. R. Sirge.
2. mullasse, maa sisse (näit. kasvama, peitu). Kartuleid maha panema. Tulbisibulad pannakse maha sügisel. Kapsataimed istutati maha. Kui palju otra, lina maha teete 'külvate'? Rukis sai õigel ajal maha. Koer matab kondi maha. Laip, surnud maeti maha. Majaperemees matnud oma kulla ja väärtasjad sõja ajal aeda maha. *Matusepäeva hommikul pani ta enese riidesse ja sõitis Jussi maha viima. A. H. Tammsaare. | piltl. Mine linna, mis mõtet on sul end sellesse maakolkasse maha matta! *Hea on vahel, kui on raske, / mure maha matta. L. Seppel.
3. küljest, otsast v. pealt ära. Jalg tulevat amputeerida, pealtpoolt põlve maha võtta. Vargal raiuti käsi, tapjal pea maha. Nülgis, võttis rebasel naha maha. Nahk tuli kestendades turjalt maha. Ajab habeme, vuntsid maha. Pea aeti paljaks, juuksed aeti masinaga maha. Hakkas tapetud seal karva maha võtma. Põder, sokk ajab aasta lõpupoole sarved maha. Puu laseb sügisel lehed, okkad maha. Saagisin palgil, latil tüki otsast maha. Viljapuudel tuleb kuivanud oksad maha lõigata. Väejooksikul kisti pagunid maha. Trellid võeti akende eest maha. Traktoril tuli roomik maha. Kruvis aparaadil paar detaili maha. Siit tuleks paari millimeetri jagu maha viilida. Seintelt, laualt on värv kohati maha koorunud, maha tulnud. Hõõru, nühi rooste maha. Pühkis jalanõudelt suurema pori maha. Hakkasin riietelt tolmu maha rapsima. Pesin duši all päevase higi maha. Kustuta tahvlilt need kritseldused maha! Sukasilm jooksis maha 'hargnes'. | piltl. Kes suudab seda häbiplekki enam maha pesta! Oma kõnega rebis ta vastaskandidaatidelt maskid maha. See komme harjuta endast maha! *Meid kujundab kollektiiv, lihvib liigse maha, annab puuduva juurde. J. Smuul. || (riiete v. jalanõude äravõtmise kohta:) ült, seljast, peast, jalast. Võta mantel, pintsak, kampsun, särk (seljast) maha. Ajab püksid jalast maha. Võtsin üleriided, kasuka maha. Koorib endal paksud vammused maha. Müts maha söögilauas! Kisub, sikutab, tirib saapad, säärikud maha.
4. kõnek hulgalt, määralt vähemaks. Peremees võttis palka maha, mitu krooni palgast maha. Tingib, kaupleb hinda maha. Hinnast ei jäetud kopikatki maha. Honorarist arvati maksud maha. Peaksid vähem sööma, et kaalu, kaalust maha võtta. Ma olen haiguse ajal mitu kilo maha võtnud. Hoogu, kiirust, tempot maha võtma. Ära kihuta, võta gaasi maha! Kui õnnestuks endalt kümmekond aastat maha raputada! *Kaheksast kolm maha arvata, üheksa juurde panna ... Palju see on? M. Traat. || (seoses tunnete talitsemisega, nende vaigistamisega). Hirmu, pahameelt, ärevust, erutust, viha, vastikustunnet maha suruma. Püüdis valutunnet, iiveldust, haigutust maha suruda. Surusin endas maha soovi, kiusatuse pikali heita. Lugu tegi talle nalja, ent ta surus muige maha. Mees oli algul äge, kuid rahunes pikkamööda maha. Kähvanud oma pahameele välja, jahtus osakonnajuhataja maha. Püüdsin vihamehi, sõnelejaid maha rahustada. Mehe viha jahtus peagi maha. || mitteväärtuslikuks, kehvaks, kõlbmatuks. Ma laitsin tal selle kavatsuse, plaani, mõtte maha. Arvustus tegi, laitis teose, lavastuse täiesti, maani maha. Ta ei kiitnud ennast ega teinud ka teisi maha. Ettepanek, kandidaat hääletati maha. *Teiste tööd materdab maha, ise ei oska midagi teha. E. Tennov. *Veel sajand-kaks tagasi elasid tõelised mehed – miks ometi on nad meie ajal nii maha käinud? V. Lattik.
5. kellestki v. millestki (sellega mitte kaasa jõudes) tahapoole. a. (ruumiliselt). Ta tuleb koos minuga ega jää sammugi maha. Ta oli juba minust tüki maad maha jäänud. Astu kiiremini, ära jää maha! Voor oli polgust maha jäänud. b. (tegevuses, arengus, võimetes, tasemes vms.). Kippusime põllutöödega, põllutöödes naabritest maha jääma. Poiss jääb õppimises, aritmeetikas teistest maha. Inglise keele oskuses jättis ta klassikaaslased kaugele maha. Meie võistleja jääb turniiri liidrist maha poole punktiga. Sa oled ajast, elust maha jäänud. Ants ei jää sõbrast julguses ja ettevõtlikkuses sugugi maha. Mõned taimed jäid teistest kasvus maha. Hotell ei jää millegi poolest maha suuremate keskuste omadest. *Vallak kui sotsioloog või filosoof jääb tunduvalt maha Vallakust kui psühholoogist. H. Puhvel.
6. osutab rõhutavalt millegi sooritamisele, läbitegemisele, teostamisele; lõpuni, täielikult, ära. Käisime, kõmpisime, vantsisime, marssisime paarkümmend kilomeetrit maha. Autoga sõideti maha üle kahesaja kilomeetri. Kas sa jõuad nii pikka maad maha käia? Magasin tervelt pool päeva maha. Logelesin pühapäeva niisama maha. Peeti maha künnivõistlused, kõnekoosolek. Piim tuleb korralikult maha jahutada. Pidasime maha väikese peo. Keerutasin minagi peol paar tantsu maha. Giid vuristas oma seletuse kiiresti maha. Rääkisime, ajasime temaga pikad jutud maha. Pidasime maha tulise vaidluse. Kell oli maha käinud. || (hrl. hävimisega v. hävitamisega ühenduses). Maja, saun põles maani maha. Aegade jooksul on osa müüri maha varisenud. Vaenlane põletas linna, mitu küla maha. Kuur, ahi lõhuti, kisti maha. Tõmbas, kriipsutas sõna, terve lõigu maha. || (mõnikord osutab kasvavate puude v. taimede langetamisele raiumisega v. lõikamisega). Raius, võttis, saagis mõned puud maha. Mets võeti, raiuti, saeti maha. Võsa, põõsastik tuleb maha raiuda. Niitsin eile osa kaera, heina maha. *Laupäeval oli Maret ristikupõllu masinaga maha niitnud .. R. Sirge. || ‹ka ühendverbi osana› (tapmisega, surmamisega v. suremisega ühenduses). Vaenlane tappis, nottis küla elanikud viimseni maha. Hundid murdsid põdra maha. Ta on nii armetu, et võib tänapäev maha surra. Mitu vangi, kurjategija lasti maha. Laskis, kõmmutas paar ründajat maha. Ähvardas varga nagu marukoera maha lüüa. Röövlid koksasid mehe maha. || ‹ühendverbi osana› ka piltl esineb müümist, ka raiskamist, kulutamist märkivates ühendverbides. Müüs maja, loomad, auto, kõik viimseni maha. Laohoidja äritses, sahkerdas osa kaupa maha. Ta parseldas, äris hobuse laadal maha. Mees jõi, laristas, prassis raha, kogu teenistuse, varanduse maha. Parun mänginud oma mõisa kaartidega maha. Ta on reetur, vaata et müüb veel meid kõiki maha. *Niiviisi mängid maha sellegi usaldusenatukese, mida sinu vastu veel on tuntud! V. Lattik. || osutab aja, mingi olulise momendi v. sündmuse märkamatult, tegutsematult mööduda laskmisele. Passi peale, et sa õiget momenti maha ei maga! Lähme, sellist võimalust, juhust ei tohi maha magada! Väärtuslik aeg jookseb kasutult maha. *Armas jumal, kui elu on antud, kuidas ma ta maha magan! H. Raudsepp.
7. ‹ühendverbi osana› osutab vabatahtlikule v. sunnitud loobumisele millestki v. kellestki. a. (ühenduses ameti v. töökohaga). Kustas pani õpetajaameti, treenerikohustused maha. Ta otsustas vanuse, haiguse tõttu oma ameti maha panna. Kui sa ülemustega vastuollu lähed, võetakse sind (kohalt) maha! Mehed maksti laevalt maha 'vallandati ja neile anti lõpparve'. b. hrl. ühenduses verbiga jätma osutab kellegi v. millegi hülgamisele. Mees jättis oma perekonna, naise ja lapsed maha. Ta olevat leidnud uue kallima ja jätnud vana pruudi maha. Kõik sõbrad on Villemi maha jätnud. Jättis maha oma kodukoha ja läks võõrsile. Üksus jättis oma positsioonid maha. Linn jäeti taganemisel maha. Hoone, veski on ammu maha jäetud ja pooleldi lagunenud. Jätsin suitsetamise, kaardimängu maha. Niisugused mõtted jäta küll maha! Uni jättis mu täna varakult maha. Õnn on mind maha jätnud.
8. osutab kellegi (v. millegi) tegutsemast, toimimast lakkama sundimisele (vahel ka ilma konkreetse tegusõnata). Kõneleja karjuti maha. Maha türannid, okupandid! Maha sõda! Ülestõus, mäss, vandenõu, vastuhakk suruti julmalt maha. Tsaarivalitsusel õnnestus 1905. a. revolutsioon maha suruda. Kõik rahva protestiavaldused suruti maha. Suurtükitulega suruti vaenlase tulepesad maha. „Jama,” suruti seegi oletus maha.
9. ‹hrl. koos verbidega jääma, jätma› kellegi (v. millegi) lahkumisel endisesse paika püsima, sinna alles. Vanemad surid noorelt, neil jäid maha väikesed lapsed. Jättis surres maha korras talu, suure varanduse. Tal jäi perekond kodumaale maha. Lehvitasin veel sõpradele, kes perroonile maha jäid. Miia läks emaga kaasa, ei tahtnud vanaema juurde maha jääda. Põgenemisel jäeti osa asju teele maha. Ma unustasin oma käekella maha. Jäin eile rongist, bussist maha. Teekäänaku taha kaduv buss jättis maha tolmupilve. Lumme jäid jäljed maha.
10. osutab, et midagi tehakse millegi järgi, midagi jäljendades. Poiss kirjutas matemaatikaülesanded pinginaabrilt maha. Kirjutasin valemi tahvlilt maha. Joonistage see pilt raamatust maha! Kust sa selle loo maha vehkisid, viksisid, treisid? Kas ta rääkis peast või luges paberilt maha?
11. arvelt (3. täh.), arvestusest ära, nimistust v. koosseisust välja. Amortiseerunud masinad, lõpnud loomad kanti aktiga maha. Riknenud kaup, puuvili tuli maha kanda. Ma ei tule, tõmmake mind nimekirjast maha! Küsimus tuleb päevakorrast maha võtta. *.. mõis peab mind uppunuks, arvab hingekirjast maha, mina ise kaon aga metsa! A. Hint.
12. ‹hrl. koos verbidega salgama, vaikima› olematuks, mitteesinevaks v. -esinenuks. Juhtunut polnud võimalik maha salata. Ta räägib puhast tõtt, ei salga midagi maha. Parem, kui me selle fakti, loo maha vaikime. Partii lõpul mängisin oma paremuse maha.
13. ‹koos verbiga saama› toime, valmis, midagi sooritanuks. Naine sai lapsega maha 'sünnitas lapse', sai enneaegu maha 'sünnitas enneaegu'. Kirjanik sai maha uue romaaniga, filmistsenaariumiga. Kuidagi saime selle eksamiga maha. Mis tembuga, rumalusega sa nüüd oled maha saanud!
14. kindlaks, otsustatuks, kokkulepituks. Tingimused olid vastuvõetavad ja mehed tegid kaubad maha. Mul oli Antsuga maha tehtud, et lähen tema asemel karja. *.. aga mina tegin endamisi maha, et olgu jonniga, kuidas on, Hansu-Tooma lugemistele ma küll enam ei lähe. J. Rannap.
15. ‹hrl. koos verbiga kuulutama› avalikult teatavaks (eriti abiellu astumise eelteatena). Maali ja Tõnis kuulutati pühapäeval esimest korda (kantslist) maha. *Mäletan veel selgesti, kui alles hiljem kirikust maha öeldi: nüüd olla luba ka ilma mõisakirjata lugema ja laulatusele tulla. A. Kitzberg.
16. ‹hrl. koos verbiga viskama› osutab millelegi, mida on kulutatud asjata, tulemusteta. Ravimitest polnud abi, ainult hulk raha maha visatud. Kui nüüd ka ei õnnestu, siis on meie vaev maha visatud.

aega maha võtma vt aeg

keret maha keerama ~ tõmbama vt kere

[kellelgi] kõri maha võtma ~ tõmbama vt kõri

mokk maha vt mokk

mööda külge ~ külgi maha jooksma vt külg

[kellegi, millegi ees] mütsi maha võtma, müts maha vt müts [-i]

[kelle(l)gi] nahka maha võtma ~ tõmbama vt nahk

[kellelgi] pead maha võtma vt pea

relvi maha panema vt relv

sarvi maha jooksma vt sarv

tähti taevast maha tooma vt täht

maia1 ‹6› ‹s›
tekst kerge labase sidusega merseriseeritud puuvillriie

maia2 ‹6› ‹s›
maaja

maja ‹7› ‹s›

1. (elu-, töö-, teenindus- jne.) hoone. Väike, suur, kõrge, madal maja. Mitme-, paljukorruseline maja. Palkidest, (silikaat)tellistest, (väike)plokkidest maja. Vooderdatud, kollaseks värvitud maja. Sammaldunud katusega vana maja. Maja vundament, seinad, trepp, katus, uksed, aknad. Asula, sanatooriumi majad. Hakkas maja ehitama. Tahab maja osta, müüa. Kolisime, asutus kolis uude majja. Majas on apteek, mitu korterit. Me elasime temaga ühes majas. Trügis uksest sisse, tungis kohe vägisi majja. Kogu maja otsiti läbi. Rahvaloendajad käivad majast majasse. See üle linna kõrguv betoonist ja klaasist maja on hotell. Lapsed möllavad, vaata et võtavad maja selga. || piltl (eluaseme, asupaiga kohta). *Ta [= kask] on pajulinnu / varjuline maja. K. J. Peterson. *Ta hing lendas oma mullasest majast üles igavese õndsuse ja rahu riiki .. A. Saal.
▷ Liitsõnad: aguli|maja, aia|maja, alevi|maja, aresti|maja, eksperimentaal|maja, elu|maja, era|maja, gildi|maja, hoovi|maja, härraste|maja, individuaal|maja, isa|maja, jahi|maja, karkass|maja, kast|maja, kivi|maja, klaas|maja, kodu|maja, kohtu|maja, kommunaal|maja, kooli|maja, kuup|maja, kõrval|maja, linna|maja, maa|maja, metsa|maja, moonaka|maja, mõisa|maja, naaber|maja, nurga|maja, palk|maja, paneel|maja, panga|maja, plokk|maja, popsi|maja, posti|maja, puu|maja, raadio|maja, ranna|maja, rida|maja, riigi|maja, savi|maja, sektsioon|maja, standard|maja, suurpaneel|maja, suve|maja, sünni|maja, talu|maja, teatri|maja, tele|maja, telliskivi|maja, tolli|maja, torn|maja, vahi|maja, vanemate|maja, vastas|maja, õue|maja, üürimaja; haude|maja, kasvu|maja, katla|maja, leht|maja, linnu|maja, pumba|maja, supel|maja, tuvi|maja, võrgumaja; leina|maja, pidu|maja, pulmamaja; öömaja; piparkoogimaja.
2. pere koos talle kuuluva(te) hoone(te)ga (v. ruumidega) ning majapidamisega. Kes on majas peremees? Poeg tõi minia majja. Majja võeti kasulaps, koduabiline. Majas valitses sageli puudus. Elati vaeselt, vahel polnud leibagi majas. Kõik on lohakil, korda ei ole majas. Ära vii tüli majast välja! Mamsel on teeninud rikastes majades. Perenaine on maja lukk. *Pritsu ema oli väike, tasane, vähese jutuga eideke, kellel majas vist palju ütlemist ei olnud. E. Vilde. || (üldisemalt ka majarahva kohta). Karjub, nii et kogu maja jookseb kokku. Ajad oma pasunapuhumisega terve maja üles. *Kogu maja viis, üks varem, teine hiljem, oma vanad jõulupuud välja hoovile .. A. H. Tammsaare.
3. teat. asutus (enamasti koos vastava hoonega). Heliloojate Maja. Loodusesõprade Maja. Mängude Maja. Tallinna Ohvitseride Maja. Avalik maja 'lõbumaja'. || kõnek (teatri-, kontserdisaali vm. publikule määratud ruumi kohta). Publikut oli vähe, etendus läks pooltühjale majale. Sümfooniakontsertidel oli maja viimase kohani välja müüdud.
▷ Liitsõnad: haige|maja, hullu|maja, joogi|maja, kainestus|maja, kasvatus|maja, kauba|maja, kohvi|maja, kultuuri|maja, litsi|maja, lõbu|maja, moe|maja, mööbli|maja, palve|maja, pandi|maja, parandus|maja, pesu|maja, pordu|maja, pritsi|maja, rahva|maja, seltsi|maja, söögi|maja, sünnitus|maja, tapa|maja, tee|maja, teenindus|maja, töölis|maja, vaeste|maja, valla|maja, vangi|maja, võõrastemaja; täismaja.
4. (Muinas-Eestis:) vanemate nõupidamine. *Kui sa oled õige pärija, siis paneb vanemate maja pärast sõja lõpetust su muidugi [vanemana] ametisse. A. Saal.
▷ Liitsõnad: nõumaja.

korda majja looma ~ lööma ~ tegema ~ saama, kord on majas vt kord [korra] [2]

maja pidama
majapidamisega tegelema, seda korras hoidma. Mees käis tööl, naine pidas maja. *.. suurepärane perenaine. Eks ta ole ju väikesest peast harjunud maja pidama. A. Valton. *Hristonja naine pidas maja üheksa-aastase pojanatukesega .. A. Kurfeldt (tlk).

rahu (on) majas vt rahu

makra ‹1› ‹s›
kok peam. tursast valmistatav krabimaitseline kalatoode

mana1 ‹11› ‹s›
müt (eriti Okeaania rahvaste uskumustes:) inimestesse, loomadesse, loodus- vm. esemeisse koondunud üleloomulik jõud; erakordne mõjuvõim

mana2 ‹11› ‹s›
hrv surm, surmahaldjas; surnu. *Mana oli Liina ära viinud oma kodadesse. H. Ranna.

mana3 ‹11› ‹s›
hrv manamine. *.. lärm ja mana leti juures olid hoos. J. Mändmets.

maral ‹-i 2› ‹s›
zool Siberi hirv (Cervus elaphus sibiricus)

maran ‹-a 2› ‹s›
bot kollaseõieline põhjaparasvöötme rohttaim v. poolpõõsas (Potentilla). Lamavavarreline roomav maran.
▷ Liitsõnad: hõbe|maran, kevad|maran, põõsas|maran, tedremaran.

mari indekl
maride. Õpib mari keelt. Mari murdetekstid, rahvalaulud, kirjandus.