[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 75 artiklit

peaadv

1. peatselt, varsti; kiiresti, ruttu. Rändurid uinusid pea. Õige pea taipas ta kõik. Lubab võimalikult pea tagasi olla. Kui pea te teele asute? Pea pärast sööki võõrad lahkusid. Halb tuju ei paranenud nii pea. Pea need aastad ei lähe 'need aastad lähevad ruttu'. Kaua tehtud kaunikene, pea tehtud pilla-palla. *Pea mustub lõikuskuine eha, / öö salamahti avab ust. J. Kärner. *Tõug juba kollane, ja kui pea vihma ei tule, ega ole ka sealt võtta midagi. J. Mändmets. || (millegi kiiresti vahelduva v. muutuva märkimiseks:) kord ... kord, küll ... küll. Lained pillutavad parve pea siia, pea sinna. Töötab pea siin, pea seal linnas. Seda sõna muudetakse murdeti pea nii, pea teisiti. Mürin pea tugevneb, pea nõrgeneb. Pea paistab päike, pea rabistab vihma. *Pea kõneles eit võõrast hädast, pea jälle nuttis ise oma viletsuse üle. L. Koidula.
2. peaaegu; ligikaudu, umbes. Pea iga päev on vihma tulnud. Näen teda pea iga nädal. Pea igas peres oli noori inimesi. Teade ilmus pea kõigis tähtsamais lehtedes. Sellest pole pea mingit kasu. Temal polnud pea kunagi raha. Tol ööl ei maganud me pea sugugi. Mantel ulatus pea põlvini, maani. Vaidlus kestis pea hommikuni. Pea alati nähti neid koos jalutamas. Õde on vennast pea kolm aastat vanem. *Peetri naine oli varakult surnud, aga temale järele jätnud kolm pea ühevanust tütart.. A. Kitzberg.

peaillat peasse e. pähe pl. part päid e. peasid pl. illat peadesse e. päisse 15› ‹s

1. inimese keha ülemine ajude ja meeleorganitega varustatud ning kerest kaelaga eraldatud osa. Piklik, ümar, kõrge laubaga, suur, väike pea. Pead pöörama, (üles) tõstma, kummardama, langetama. Pead käte vahele võtma, õlgade vahele tõmbama. Noogutab tervituseks peaga, pead. Raputab, väristab eitades pead. Vangutas, kõngutas laitvalt pead. Pea vajub norgu, langeb rinnale. Kõnnib, pea maas, norus päi.. Vanakese pea tudiseb, väriseb (otsas). Ajasime pead ülespidi vahtides selga. Lõi pea uhkelt püsti, kuklasse, selga. Käib pea püsti, kuklas, seljas. Põrkasid pimedas päid pidi kokku. Naised pistsid pead kokku ja sosistasid salajuttu. Osutab peaga ukse poole. Hüppas pea ees vette. Pane padi pea alla. Poiss oskas pea peal seista ja käte peal käia. Hoidis vihmavarju pea kohal. Pea kohal kärgatas äike. Pea kohal ripub 'on otseselt ähvardamas' oht tööta jääda. Vanaema silitab lapse pead. Uudishimulikud pistsid pead aknast välja. Vesi käis kukkujal üle pea. Hoopi pähe, vastu pead andma, saama. Lõi pea valusasti ära. Kannatanul on pea seotud, side ümber pea. Sai peast haavata. Kukkus endal pea lõhki, endale suure muhu pähe. Mütsi pähe panema, vajutama, tõmbama. Mütsi peast võtma. Tõmbab pluusi, kampsuni üle pea selga, seljast ära. Poiss tiris teki üle pea. Tööd on meil praegu üle pea 'väga palju'. Kübar, rätik on peas. Rippus, pea alaspidi. Meie pea peal 'korrus kõrgemal' korteris tantsiti öö läbi. Vend on õest poole pea jagu, pool pead pikem. Poiss on oma teadmistelt teistest pea jagu, pea jao 'tunduvalt' üle. Kuidas pea, nõnda kübar. | piltl. Süüdistusi langes talle pähe nagu rahet. ||sisekohakäänetesrõhutab millegi pea juurde v. külge kuulumist. Lastel olid näod kriimud peas. Silmad põlevad, on pungis peas. Kõigil on naerul, hädised näod peas. Nägu peas väsimusest hall. Küsigu ise, tal endal ka suu peas. Juuksed peas kui harjased, nagu takukoonal. Silmad peas kui tõllarattad. Tal on endal silmad peas, et õiget välja valida. Teevad lahke näo pähe. Silmad läksid valust pahempidi pähe. Külm tahtis kõrvad, nina peast ära võtta. Hoolas ettevaatamine pistab õnnetuse silmad peast. *Pärast vastati talle haiglast, et silm on [mehel] peas, ohtu pole.. M. Traat. || kasut. peas kajastuva tervisliku vm. kehalise seisundi kirjeldamisel. Töötab nii, et pea aurab, suitseb (otsas). Väsinud, unine, joobnud, purjus, vindine pea. Meestel oli õllest väike kilk peas. Oli purjus peaga, joobnud päi jõkke kukkunud. Kaine, targa, selge peaga 'kainena' ei oleks niisugust asja juhtunud. Lähme pead lahutama, pea on õppimisest juba paks, paistes (otsas). Puhanud, värske peaga läheb töö paremini. Pea kumiseb, kohiseb, valutab, lõhub (otsas). Terve eilse päeva valutasin pead. Pea tuikab, lõhub valutada. Pea on raske, uimane, haige. Pea lausa hõõgus palavikust. Tema pea ei kanna(ta) kõrgust. Joob vahel (viina) rohkem kui (nõrk) pea kannab. Viin hakkas, lõi, tõusis pähe. Ving, leitsak, karm hakkab pähe. Tundis, kuidas vihast lööb, tõuseb veri pähe. Magas hommikuks pea selgeks. Haigel hakkas pea pööritama, ringi käima. Kiitus on ta pea ringi käima, pööritama pannud 'eneseimetluse tekitanud'. Haige kaebas pead 'peas oli valu vm. halb tunne'. *Ka Karin tundis, et tema peas sumises ja palged hõõgusid. A. H. Tammsaare. || selle juustega kaetud osa; juuksed, soeng. Valge, linalakk pea. Sassis, salkus, kräsus, kammitud, lokitud pea. Heleda, musta, punase, värvitud peaga naine. Pead sugema, kammima, kratsima. Pea kõõmetab, hakkab paljaks minema. Ema otsis laste päid, lastel pead 'peast täisid'. Poiste pead aeti nulli pealt, nulliga paljaks. Ema peas on juba halli. Tuul sasib laste päid. Mehed seisid paljastatud päi 'mütsid austusavalduseks maha võetud'. Halli pead austa, kulupead kummarda. *Teised juuksurid .. saavad auhindu, teevad ilusaid päid, pildid pannakse lehte. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: laada|pea, pidu|pea, pulmapea; lagipea; poisi|pea, siilipea; vesipea.
2. muu elusolendi vastav kehaosa. Pühvli, karu, kitse pea. Vaala, kala, linnu pea. Sisaliku, mao pea. Mesilase, mardika pea. Suurte sarvedega, kõvera nokaga pea. Nudi peaga lehm, oinas. Koer paneb pea käppadele, tõmbab kõrvad ligi pead. Kutsikal tulevad silmad pähe, on juba silmad peas. Loomad rapsivad parmude käes peaga. Hobusele pannakse päitsed pähe. Varss loobib pead, lööb pea hirnatades püsti. Kärbes puhastab jalgadega pead. Kašeloti pea moodustab umbes kolmandiku ta kogupikkusest. *„Maas peaga härg on tugeva veoga,” arvas Simmu. A. Mälk. || looma pea toiduainena. Ema ostis turult süldi keetmiseks päid ja jalgu.
3. piltl pea psüühiliste protsesside ja tunnete asupaiga ning võrdkujuna. a. (normaalne, selge) mõistus, mõtlemisvõime, mõtlemine; pea mõtete asupaigana; arusaamine, taibukus. Peaga poiss, tüdruk. Ta on hea, targa, kõva, tuima peaga õpilane. Ta pea on puust, aganaid, saepuru, takku täis 'rumal'. Teos annab midagi nii peale kui südamele. Ehitajal läheb vaja nii käsi kui pead. Tema pea ei suuda sellest aru saada. Matemaatikat ta pea jagab (hästi). Pea töötab nagu kellavärk. Tal ei jätkunud õppimiseks pead. Hakkab peaga leiba teenima. Pea on täis suuri kavatsusi. Peas küpses kindel plaan. See mõte käis, välgatas mul tõesti läbi pea, peast läbi. Lasksin peast läbi (käia) kõik võimalused. Viska niisugune mõte, kavatsus peast! Pähe tikuvad veidrad mõtted. Teeb, mis aga pähe tuleb. Tal(le) tuli pähe kampsun roheliseks värvida. Tuli pähe minna ja läksingi. Mis tal(le) pähe tuli, et ta niimoodi minema pistis? Mis sulle pähe tuleb – nii ju ei tohi! Pane sina ka pea tööle, mõtleme koos! Mõistust pähe panema, võtma. Mõistus tuleb pähe. On hulludel aru peas! Viin võttis meele, mõistuse, viimse arunatukese peast. Läks, jäi suure mure pärast peast segaseks. Niisuguseid asju võib ainult peast ogar teha. Rääkisin rumala peaga, rumalast peast saladuse välja. See on mul omast peast mõeldud muster. Omast peast ta sinna ei läinud, keegi ikka käskis. Ära teisi kuula, otsusta, mõtle oma peaga. Olime ehmatusest peata 'segaduses, ähmi täis'. Ema pistab lapsele rinna suhu, aga ei pane meelt pähe. *„Poeg, minu vana pea ei saa hästi sinu asjust jagu,” rääkis isa.. A. H. Tammsaare. *.. näljas inimene ei mõtle enam peaga, vaid kõhuga.. A. Hint. b. pea teadmiste talletajana, talletuskohana; mälu, meelespidamine; miski mälu abil tehtav. Pähe õppima, tuupima. Sõnad ei jää, ei hakka pähe. Õppetükid on hästi, sõna-sõnalt, otsast lõpuni peas. Mitte ei mäleta: justkui auk peas, justkui peast pühitud. Pea on hõre (nagu sõel), ei pea midagi kinni. Tüdruk teab peast palju luuletusi. Peast lugema, ütlema, arvutama. Peast ununema, minema. Kas oskad meie koolimaja peast joonistada? Kui pead ei ole, siis peab jalgu olema. Mis sa õpid noores eas, seisab eluaeg sul peas. *Toite peaks ta kokaraamatuta, peast keeta mõistma. H. Raudsepp. c. pea tunnete ja tahte asukoha v. sümbolina. Kuuma peaga seda küsimust ei lahenda. Rahulik, külma peaga võistleja. Pead jõudsid juba vaidluseägedusest jahtuda. Ainult tema võib sõbra pead pöörata. *Jutukal minial oli õigus ainult rääkida; tegutseda ja talitada võis ta ainult ämma pead mööda. A. H. Tammsaare. *„Juhanil oli,” ütles ema, „juba maast-madalast natuke kange pea, kes kord ettevõetud tujust ei tahtnud lahkuda..” F. R. Kreutzwald.
4. inimene v. loom. a. (hulga märkimisel). Farmi piimakarjas on üle 100 pea. Lambaid oli tuhande pea ümber. Veiste arv kasvas mõnekümne pea võrra. *Üks jõuab õhtuks sülla klombitud kive paika panna, teine ei saa poolegagi valmis, raha aga jaga peade järgi. P. Kuusberg. b. kellegi isik, keegi ise. Inimkonna, rahva parimad, helgemad pead. Õpetatud, valgustatud pead. Küsi mõne targema pea käest nõu. Noorukite seas oli andekaid päid. Tema kuulub ärksamate peade hulka. Puudust tuntakse iseseisvalt mõtlevaist peadest. Seal soovib rändur kord puhkama panna pea. Tal on koht, kuhu vanas eas panna pea 'kus elada, asuda'. Vaenlane purustab oma pea vastu meie kaitset. *Ohvitseride seas on ausaid ja mõtlejaid päid. J. Kross. c. (inimese) elu. Kurjategija pea eest lubati kõrget tasu. Põgenikul õnnestus oma pea päästa. Vastuhakk võis osavõtjatele pea maksta. Riskis põgeniku varjamisel oma peaga. *Minule on surmaotsus mõistetud, minu pea peale kümme tuhat tsaarirubla pandud. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: hall|pea, kahu|pea, kiilas|pea, kräsu|pea, kulu|pea, kähar|pea, linik|pea, nudi|pea, paljas|pea, puna|pea, sasi|pea, tanu|pea, valge|pea, ümarpea; jahu|pea, juhm|pea, kaval|pea, kummi|pea, kõlu|pea, lamba|pea, loll|pea, nüri|pea, oina|pea, pudru|pea, puu|pea, põik|pea, põrund|pea, rumal|pea, tai(g)na|pea, tark|pea, tola|pea, tuisu|pea, tuli|pea, tuule|pea, uljaspea.
5. piltl juht, valitseja, ülemus; eestvedaja, pea- v. ninamees. Kroonitud pead. Katoliku, luteri usu kiriku pea. Rahva ilmalik, vaimulik pea. Peremees oli söögilauas pea. Kapten on laeva(l) pea. Lasterikka perekonna pea. Suurte riikide pead tulid nõupidamiseks kokku. Kunstikoolkonna pea. Temast sai selle kamba pea. *Kui on kord juba olemas vabariik, küllap siis sellele ka pea leitakse. P. Kuusberg. *Siis asus Atta laev jälle ta [= juhtinud laeva] kõrvale ja pisut ettegi, sest Atta oli selle tee pea. A. Mälk.
▷ Liitsõnad: kiriku|pea, linna|pea, perekonna|pea, riigi|pea, sugukonnapea.
6. miski kujult, asendilt v. ülesandelt pead meenutav. a. taime (jämedam) ülaosa; latv, tõusme ots; õis, vili. Kapsas hakkab juba pead keerama, kasvatama, moodustama. Sel kapsasordil kasvab kõva, tihe, kore, piklik, ümar, lapergune pea. Teravili loob pead. Pika, jämeda, raske peaga rukis, nisu, oder. Tänavu on viljal nii kõrt kui pead. Ostsin paar lillkapsa pead. Ulatas mulle poole päevalille suurest, seemneid täis peast. Juurvilja pea 'ülaosa, kust kasvavad välja lehed'. Punase, valge peaga ristikhein. Lumikelluke on pea mullast välja pistnud. Kurgitaimedel on juba pead väljas. b. hari, tipp; lagimine, pealmine osa. Rukkihakkidele pandi pead otsa, rukkihakid kaeti peadega. Oskan kuhja pead teha, kuhja teritada. Majakale, tuulikule tehti uus pea. Kõrge korstna pead ei olnud udus nähagi. Mahlapudeli lakiga kaetud pea. Mägede lumised pead, lumiste peadega mäed. Aiapostidel on lumemütsid peas. Villi, vistriku pea. Rindade pead 'nibud'. Jätab kirjutades tähtedel pead 'punktid, täpid' ära. c. eesmine, (liikumisel) ettepoole jääv osa. Ree, saani pea ja pära. Komeedi pea ja saba. Spermatosoidi pea. d. (pikliku) eseme jämedam v. laiem ots. Tuletiku, naela, nööpnõela pea. Võimlemiskurika, reketi pea ja vars. Kandilise peaga polt, kruvi. Kullatud peaga täitesulepea. Merevaigust peaga mansetinööbid. Kübaranõelal oli linnukujuline pea. Laskis saapasäärtele uued pead 'labaosad' panna. e. tööriista vm. eseme osa, millest kinni hoitakse, käepide. Noa, kahvli, naaskli, viili pea. Sae leht ja pea. Pöörleva peaga kruvikeeraja. Kirjapressi nikeldatud pea. Luust peaga jalutuskepp. Poiss tegi pussile ise pea taha. *Juhan tõmbas taskust liigendnoa, avas selle, ulatas, pea ees, tütarlapsele. M. Metsanurk. f. tööriista sõlm v. detail, kuhu midagi kinnitatakse. Oherdi, puuri pea. Fotoaparaadi statiivi pea. Kepsu ülemine, alumine pea. Tuuliku tiivad kinnituvad võlli pea külge. Reha saarepuust pea, sirelist pulgad ja kuusest vars. Kitarri, mandoliini peas on häälestusvirblid. Õnge pea abil kinnitatakse õng nööri külge. g. töötamiseks vajalik(em) osa. Harpuun koosneb vardast ja avanevate kidadega peast. Vasara, noole pea ja vars. Treitera kinnitusosa ehk keha ja tööosa ehk pea. Priimuse, õlilambi pea. Mootoriklapi pea ja säär.
▷ Liitsõnad: kapsa|pea, maisi|pea, nisu|pea, odra|pea, rukki|pea, tolmuka|pea, viljapea; küünar|pea, nisa|pea, näärme|pea, reieluu|pea, rinna|pea, sugutipea; frees|pea, heli|pea, jaotus|pea, kopeer|pea, kruvi|pea, lambi|pea, lõhke|pea, lõike|pea, magnet|pea, naaskli|pea, naela|pea, noa|pea, noodi|pea, nõela|pea, oherdi|pea, peitli|pea, pistiku|pea, poldi|pea, priimuse|pea, puuri|pea, pöörd|pea, ree|pea, rist|pea, saapa|pea, sae|pea, silla|pea, sule|pea, süüte|pea, tugi|pea, tuuma|pea, viili|pea, viimistlus|pea, ühenduspea; juustu|pea, suhkrupea; tuulispea; taimenimedes härja|pea, kobar|pea, villpea.
7. piltl algusosa. a. (inimeste rühmal). Kolonni pea. Rongkäigu pea jõudis juba lauluväljakule. *Jaamahoone esisel seisis .. täies varustuses väeühik, ülemad iga allüksuse peas. R. Sirge. *Udu voogas ja muutus paiguti nii tihedaks, et .. paarikümne ree pikkuse voori saba pead ei näinud. E. Rannet. b. (loomakarjal, linnu- v. putukaparvel). *Veidi aega keerelnud, venis elav [mesilaste] pilv koonlakujuliseks, suundudes peaga .. uudismaa kohale. O. Tooming. c. (sissejuhatav andmestik). Ajalehe pea 'nimi koos järjekorranumbri jm. ilmumisandmetega' on sellel aastal uudse kujundusega. Tabeli pea 'lahtrite pealkirjad' on ülevaatlik. Meie sõnaraamatu artikli peas on märksõna koos tema kohta käiva grammatilise infoga. Filmi peatiiter ehk pea.
8. van põhihind. *Nad tasusid vaevalt ostuprotsendid ära, kapitali või pea maksmisest polnud juttugi. J. Mändmets.
9. kõnek kasut. elatiivis seisundi märkimiseks (mida eelnev sõna täpsustab); kellenagi v. millenagi, nii ja niisugusena; teatavas seisundis olles, teataval kujul. Lapsest, noorest, väikesest, vanast peast. Elusast, surnud peast. Keedetud, küpsetatud, praetud peast. Ei saanud unisest peast esialgu arugi, kus ta on. Joobnud peast läheb ta riiakaks. Langes haavatud peast vangi. Poisikesest, tüdrukust peast oli ta nii hea laps. Ägedast peast võib ta lüüagi. Läks haigest peast tööle. Küpsekartul on kuumast peast kõige maitsvam. Seened ei kõlba toorest peast süüa. Mis see vile uuest peast maksis? *.. Ott meeldib Tiinale rohkem kui Oskar, seda ei annagi Oskar Otile surnust peastki andeks. A. H. Tammsaare. *Lüüakse [sõjas] vigaseks ja asi vask. Aga kus sa sandist peast lähed... A. Jakobson.
vt pähe

aru peast võtma vt aru [1]

aru pähe panema, aru pähe võtma vt aru [1]

aru tuleb pähe, aru on peas vt aru [1]

[kellelegi] auku pähe rääkima vt auk

(endale) tuhka pähe raputama vt tuhk

heast peast
niisama, ilma (mõjuva) põhjuseta. Hakkas teist heast peast kiusama.

juukseid peas püsti ajama, juuksed tõusevad peas püsti vt juus

juuksekarvu peas püsti ajama, juuksekarvad tõusevad peas püsti vt juuksekarv

[millelegi] krooni pähe panema vt kroon

kruvid logisevad peas ~ on peas lahti, üks ~ mõni kruvi logiseb peas ~ on peas lahti ~ puudub peas vt kruvi

kõrvu pea alla panema
surema. *.. vanad mullakesed, kes teadsid, et nad täna-homme kõrvad pea alla panevad .. E. Vilde.

käppi pea alla panema
surema. *Mind matke ka ookeani, kui peaksin käpad pea alla panema .. H. Sergo.

[kellelegi] kärbseid pähe ajama vt kärbes

naela pea pihta, naela pead tabama vt naelapea

nagu (~ kui) peata kana vt kana

nagu puuga pähe lööma, nagu puuga pähe saama
(millegi ootamatu, rabavaga seoses). *Jahmatusest oli ta nagu puuga pähe saanud ja peatas hobuse. O. Jõgi (tlk).

(nii) et silm valge ~ sinine peas vt silm [-a]

nina (alles ~ veel) tatine peas vt nina

(oma) pead painutama
kellelegi alistuma, järele andma; alandlikkust v. lugupidamist väljendama. See mees võõraste võimukandjate ees oma pead ei painutanud.

(oma) pead pakule panema
end (surma)ohtu saatma, hukutama. Tema on alati valmis teiste eest oma pea pakule panema.

(oma) pead (pandiks) andma, (oma) pead pandiks ~ panti panema
midagi väga kindlalt väitma. *Ja kes võib pea anda, et see Haraka erakorraline puhkuski midagi tõsisemat tähendab? V. Saar.

(oma) pead silmusesse pistma

1. end üles pooma. Ja niisuguse tühise vahejuhtumi pärast hakkab inimene oma pead silmusesse pistma!
2. end ise täbarasse v. ohtlikku olukorda panema. Nii kaval mees juba oma pead igasse silmusesse ei pista.

(oma) pead toitma
van end ülal pidama, endale ülalpidamist teenima. *Elasid .. ja toitsid oma pead, kui Väino veel kodus oli, – miks ei peaks nad endid nüüdki vee peal hoidma. O. Luts.

(oma) pead tulle pistma ~ panema, peaga tulle jooksma
(mõttetult) riskima, end (asjata) hädaohtu saatma. *Ema .. arvas veidike teisiti. „Päris võõra eest pead tulle pista pole ka mõtet ..” H. Pukk. *Sind on kogu aeg teraselt valvatud .. Kas siis on õige, kui sa jooksed peaga tulle? E. Männik.

(oma) silmi peast häbenema vt silm [-a]

(oma) silmi peast (välja) nutma vt silm [-a]

[kellelgi] on kinnine pea, [keegi] on kinnise peaga
kellelgi puuduvad eeldused edukaks õppimiseks, keegi on vähese taibuga. Poiss on kinnise peaga, peale selle veel laisk ka.

[kellelgi] on lahtine pea, [keegi] on lahtise peaga
kellelgi on arusaamist, taipu v. suurepärane mälu, eeldused edukaks õppimiseks. Nad olid seal rühmas kõik lahtise peaga.

pead-jalad koos
väga kitsikult, ruumipuuduses. Perekond elas pead-jalad koos ühesainsas väikeses toas.

pead kaotama

1. kaotama võimet kainelt otsustada; enesekontrolli kaotama. *Staabid kaotasid pea ja andsid ühe ristikäiva käsu teise järele .. A. Jakobson.
2. kellessegi (meeletult) armuma, kiinduma. *Mehe iga, aga poisikese aru. Igas külas kaotad sa pea. P. Kuusberg.

[kelle(l)gi] pead kirjuks ajama ~ tegema ~ võtma, pea (on) kirju; kirju peaga, pea läheb kirjuks
kedagi segadusse viima, nõutuks tegema; keegi jääb nõutuks, satub segadusse; on nõutu, segaduses; (ka:) purjus. Mõtles ja mõtles, kuni pea hoopis kirjuks läks. Tuli kõrtsist kirju peaga koju.

[kelle(l)gi] pead kuumaks kütma
tundeid ja kirgi lõkkele puhuma, ärevust tekitama; kedagi üles ässitama. Oskas oma kõnedega teiste päid kuumaks kütta.

pead liivasse peitma ~ pistma
tegelikke olusid v. raskusi aralt v. saamatult mitte näha ega endale tunnistada tahtma. Oleks naiivne tekkivate raskuste eest pead liivasse peita.

[kellelgi] pead maha võtma
kedagi surmanuhtlusega karistama, hukkama. Neil segastel aegadel võidi igaühel kõige tühisemalgi põhjusel pea maha võtta.

pead murdma
pingsalt millegi kallal juurdlema, mõtlema; midagi (visalt) lahendada v. ära mõistatada püüdma. *Ikka enam ja enam hakkas ta oma pead murdma, et miks või kust on saanud Kivimäe oma kivid ja mulla .. A. H. Tammsaare.

pead norgu laskma
julgust kaotama, lööduks muutuma. Rasketele katsumustele vaatamata ei lasknud ta pead norgu.

pead parandama
pohmeluse leevenduseks uuesti alkoholi tarvitama. *Poiss oli pead parandades enda nähtavasti uuesti täis joonud. A. Kaal.

[kelle(l)gi] pead pesema
van kedagi tublisti noomima, kellelegi peapesu tegema. *„Minu sõna, ma tahan poisi pead pesta,” tõotas vana ladus tohter .. E. Vilde.

[kelle(l)gi] pead pulki täis ajama, pea (on) pulki täis
kedagi segadusse ajama, kellessegi eksitavaid v. erutavaid mõtteid sisendama; keegi on segaduses v. ärevil, erutavaist mõtetest haaratud. Naabrid ajasid tal pea oma ärevate juttudega pulki täis. Peremehel on pea pulki täis, ei oska kuskilt peale hakata.

[kelle(l)gi] pead segi ~ segamini ajama, pea läheb segi ~ segamini
kedagi hullutama, segadusse viima, petma v. kainelt mõtlemast segama; keegi ei suuda (enam) kainelt v. selgelt mõelda. *See naistekütt ajab sul pea samuti segi, kui teistel enne sind. A. Antson. *Vaidlustes vähem vilunuil läks sellest [ülitarkusest] pea segi. A. Kaal.

pead soojaks võtma, sooja peaga, pea on soe
end purju jooma v. purjus olema; joobnuna, ebakainena. Kes sul käskis pea soojaks võtta! Pea oli mehikesel varsti soe otsas. Kes neid jutte uskuda võib, mis sooja peaga räägitud.

pead tõstma

1. elavnema, millekski (uuesti) jõudu koguma, (julgemalt) tegutsema hakkama. Järjest sagedamini hakkasid pead tõstma dissidendid.
2. endast märku andma, end ilmutama hakkama; mõjule pääsema, kedagi haarama. Huvitavat murrakut kuuldes tõstis temas taas pead keelemees. *Aga .. siis hakkas Kirstis pead tõstma ka rahutus ja mure. H. Väli.

pead täis võtma ~ tõmbama, täis peaga, [kellelgi] on pea täis
end purju jooma v. purjus olema; joobnuna, ebakainena. Mees oli sõprade seltsis pea täis võtnud. Ei need oska piiri pidada, tõmbavad kohe pea täis.

pea ei võta (kinni)
keegi ei taipa, ei saa aru; kellelgi puuduvad eeldused edukaks õppimiseks. *Ta tahtis küll paremini õppida, aga pea ei võtnud. H. Mänd. *Rumalad inimesed ei saa sellest aru, pea ei võta kinni. O. Tooming.

peaga vastu seina ~ müüri jooksma vt sein vt müür

[kedagi] pea jagu lühemaks tegema
kedagi maha lööma, tapma. Ähvardas teist pea jagu, pea jao lühemaks teha.

pea laiali (otsas)
hajameelselt, mitte midagi tähele panemata, millelegi mõtlemata. Tormab terve päeva, pea laiali otsas, mööda linna ringi. See on juba tema mood, pea laiali läbi elu tuisata.

pea (on) õige koha peal ~ õigel kohal ~ õigel paigal
kellelgi on arusaamist, nutikust, taipu. Sellel poisil on pea õige koha peal, tema juba hätta ei jää.

[kellegi] pea peale, [kellegi] pea peal
van kellegi süüks, kellegi peale langema; kellelgi lasuma. *Miki kahetses kibedalt, et oli täna puudunud ega saanud võtta öise seikluse tagajärgi ainult oma pea peale .. E. Tennov. *.. tema pea peal on kahekordne mõrtsukasüü. A. Saal.

pea peale kukkunud
lollakas, segane. *Sõber näis tõesti olevat veidi pea peale kukkunud. R. Roht. *Sa pole pea peale kukkunud ja soodsas olukorras suudad sa ehk veelgi rohkem .. A. Jakobson.

[midagi] pea peale pöörama ~ keerama

1. segi paiskama, (tundmatuseni) muutma. Sõda pööras elu ja inimeste vahekorrad pea peale.
2. (tõde, fakte) moonutama, vassima. *„Ära pööra minu sõnu pea peale,” vastas Karin ägestudes. A. H. Tammsaare.

peast põrunud ~ soe olema
aru kaotanud, arust ära olema. *Lauri ei olnud sugugi kella palliga tagunud – ta oleks pidanud siis ju peast põrunud olema! I. Maran.

peast ära minema, peast ära olema
van aru kaotama; arust ära olema. *„Kuule, vana,” noomis Aadu, „sa lähed vana ea sees ka peast ära ..” E. Särgava.

pimedast peast
pimesi, ainult (hea) usu peale; ise nägemata; järele kontrollimata v. kaalutlemata. *Mõnel naisel on seesugune viga, et tervet ilma usub pimedast peast .. A. Mälk. *Egas ma pimedast peast maatükki vastu võta. Ma pean ometi näha saama .. M. Metsanurk.

pähe andma ~ valama ~ panema, pähe saama

1. karmilt, materdavalt kritiseerima, läbi noomima; sellise kriitika, noomituse osaliseks saama. Põhjuseta puudujatele anti kõvasti pähe. *Mis aga siis, kui saame pähe, / ja jälle käi kanossa-teel? A. Sang.
2. (võistlustel) kedagi võitma; lüüa saama, kaotajaks osutuma. Naaberkoolile andsime peaaegu igal võistlusalal pähe. Korvpallimängus said vastased meie käest õige kibedasti pähe.

pähe kuluma
sagedasest kordamisest meelde jääma. *Melanie .. silmitses kümneid kordi nähtud eksponaate, mis olid juba pähe kulunud, kuid ei muutunud kunagi tüütavaks. A. Valton.

pähe lööma ~ hakkama ~ tõusma
kedagi joovastama v. pimestama; reaalsustunnet kaotama. Edu on talle pähe löönud. Noormehele on esimesed kirjanduslikud saavutused tugevasti pähe tõusnud. *Aga seesama maa võrsutab ka võimutunnet, mis pähe hakkab ja joovastab. R. Sirge.

pähe mahtuma
hrl. eitavaltmillegagi mitte leppida, midagi mitte uskuda suutma v. tahtma. Talle ei mahu pähe, et nende rühm pidi viimasele kohale jääma.

[kellelegi midagi] pähe pistma ~ panema ~ toppima
kellessegi midagi sisendama, kedagi midagi uskuma panema. Kes küll sellele tuulepeale pähe pistis, et temast peab lendur saama? *Sina oled neile [= talumeestele] pähe toppind, et abitegu enam ei ole, ja nüüd näed, mis vilja su ässitamine kannab! ... E. Vilde.

pähe torkama
(äkki, juhuslikult) mingile mõttele sattuma, millegi peale tulema. Siis torkas pähe, et seda võimalust pole me veel proovinud.

pähe võtma
midagi (kindlalt) nõuks võtma, otsustama. *Meie õde Juliana võttis äkki pähe, et tema läheb mehele. V. Ilus.

päitseid pähe panema ~ ajama ~ tõmbama vt päitsed

sarvi pähe panema ~ tegema vt sarv

silmad (on) püsti peas vt silm [-a]

silma pähe saama vt silm [-a]

[kellelgi] silmi peast kratsima vt silm [-a]

[kelle(l)gi] silmi peast sööma vt silm [-a]

silmi peast vahtima vt silm [-a]

sooja pätsiga ~ saiaga pähe saanud
lollakas. *.. sa tahad minna pühapäeval basseini ..? Kas oled sooja saiaga pähe saanud või? P. Viires (tlk).

tuliseid süsi (oma) pea peale koguma vt süsi

valjaid pähe ajama vt valjad

üle pea ja kaela

1. tormates, kiiresti, paaniliselt; uisapäisa, läbi mõtlemata, hooletult. Sellisest üle pea ja kaela rabistamisest tööle kasu ei tule.
2. täielikult, üleni, jäägitult. *.. üle pea ja kaela oma töö ja majapidamismuredega koormatud, polnud ta varemgi suuremat hoolinud üldisist asjust. R. Sirge.

[kellelgi] üle pea kasvama

1. kellegi käsule v. kontrollile mitte enam alluma, kellelegi kuuletumast lakkama, kellelegi vastu hakkama. *Tüdruk on mul üle pea kasvanud, mõtles Taniel sagedasti murega. M. Metsanurk.
2. kellegi üle võimust võtma v. saama. Mured kasvasid üle pea. *Tekkis töövõlga, kohustused kippusid tal üle pea kasvama .. E. Vilde.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur