[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 11 artiklit

kordadv

1. (ajaliselt:) ükskord, kunagi. a. millalgi minevikus. Elasid kord eit ja taat. Kord ennemuistsel ajal. Kord on siin põllud olnud. Ka meie olime kord noored. See oli kord lapsepõlves, kord kevadel. Tahtsin seda juba kord varem teha. *Minagi mõtlesin kord, et mis oleks, kui keegi võtaks ja puhastaks Vargamäe jõe ära.. A. H. Tammsaare. b. millalgi edaspidi, tulevikus. Kord tuleb kõigil nagunii surra. Sellest poisist tuleb kord kuulus mees. Usun, et see ennustus kord täitub. Küll sa veel seda kord kahetsed! *Särgid tahaksid küll paigata ja võib olla, et kord ta selle töö ette võtabki.. K. A. Hindrey.
2. (rõhutavana:) ükskord, ometi; viimaks, lõpuks. Jäta mind ometi kord rahule! Hakka juba kord minema! Et see ometi kord lõpeks! Kas sa jääd juba kord vait! Et ilm juba kord ka soojaks ei lähe! Ütleksid kordki tõe välja. *Kuid kulus lõpuks öö ja koitis kord hommik ja hakati jälle edasi sammuma. F. Tuglas (tlk).
3. rõhusõna, kinnitab mingit paratamatut asjaolu, mille vastu v. mida muuta ei saa. Nii see juba kord on. Elu, inimene on juba kord selline. Niisugused need emad kord on. Ma olen kord säärane arg, mis parata. Kui see juba kord jutuks tuli, siis.. Mänd on kord nii vähenõudlik puu. *Katsume nendega hakkama saada, kui nad kord siia on sattunud. M. Sillaots.
4. kõnek korraks. *Aga ära mind kauaks magama jäta, ma lähen lasen ainult kord silmad kinni. A. H. Tammsaare.
5.korduvana, sidesõnalaadselt seob eri lauseosi v. lauseidmärgib olukordade vaheldumist. Kord nii, kord naa. Kord juhtus seda siin, kord seal. Kord sadu hõrenes, kord tihenes. Kord oli tal üks, kord teine põhjus. Koerad jooksid kord laste ees, kord taga. Töö takerdus: kord polnud bensiini, kord jälle tõrkus mootor. *.. väljas oli kord lörtsine, kord külmetas, kord sadas vaikset kerget lund. K. Kivi (tlk). *Kord rõõmutund, kord muretund, / kord oled halb, kord pai. E. Enno. || vahel võib teise kord asemel olla teinekord v. sõna siis. Kord on üks jooksja ees, siis jälle teine. *Kord on pahandusi toomkapiitliga, teinekord raega. G. Helbemäe.
Omaette tähendusega liitsõnad: iga|kord, mõni|kord, see|kord, teine|kord, too|kord, ükskord

kord-i 21› ‹s
tehn tekst koort

kord1korra 22› ‹s

1. märgib millegi toimumise korduvat v. korduvana käsitletavat ajamomenti. Kord nädalas, kuus, aastas. Üks kord suve jooksul. Puudusin koolist kaks, mitu korda järjest. Olen seal käinud korra või paar. Käis toas mõned korrad edasi-tagasi. Näidendit kanti ette esimest, teist, kolmandat korda. Mind võeti iga kord lahkesti vastu. Seda juhtus korra, mitte rohkem. Ma ei ole kordagi tööle hilinenud. Olen seda juttu kuulnud juba korda kümme, paaril korral. Tule mõni teine kord! Kui palju kordi olid nad õnnest unistanud! Nägin Tiitu viimast korda mais. Ta on käinud Helsingis viiel korral. Mitmendat korda sa seda raamatut loed? Kohtusime vaid üksikutel kordadel. Sel korral me kinno ei läinud. Asja arutamine lükati edasi järgmiseks korraks. Kord, korra kasutatud nõud. Probleem on olnud kõne all juba kümneid, lugemata arv kordi. Ole sa tuhat korda tänatud! (teat. tänuvormel). Narri põldu üks kord, põld narrib sind üheksa korda.
▷ Liitsõnad: lüpsi|kord, püksi|kord, söögi|kord, sööma|kord, söötmis|kord, toidukord.
2. juht, puhk. Mis niisugusel korral teha? Seis! Vastasel korral tulistan! Mul on raha häda korraks kõrvale pandud. *Viina just ... ei tohi säärastel kordadel võtta. A. Jakobson. *Ta [= kokk] oli käinud veel valvetõkkele õhtust korda süüa viimas. A. Kivikas.
3. järjekord, järg. Kelle kord on täna lõunasööki valmistada? Nüüd jõudis, tuli vastamise kord minu kätte. Triinu kord oli täna karja minna. Ta arvas, et nüüd on tema käes kord surra. Veskilised ootasid kannatlikult oma korda. Rukis oli koristatud, nüüd tuli kord suvivilja kätte.
▷ Liitsõnad: järje|kord, keedu|kord, küla|kord, külvi|kord, küüdi|kord, mineku|kord, vahi|kord, valvekord.
4. koos arvsõnaga osutab võrdlevalt millegi suurenemise v. vähenemise astmele (sageli koos komparatiiviga). Neli korda suurem, väiksem. Viisteist korda kiirem. Kümneid kordi odavam, lihtsam. Põldu oli rohumaadest kolm korda rohkem. Teenin sinust mitu korda vähem. Olen kaks korda nii vana kui sina. See luup suurendab kaks ja pool korda. Elatustase on tõusnud poolteist korda. Järve pindala vähenes kuivendamisel enam kui kolm korda, üle kolme korra. || matemaatikas korrutamise tehtemärkide (näit. x) sõnaline väljend. Seitse korda üheksa on kuuskümmend kolm. Toa põrand oli ruut: neli korda neli meetrit.
5. ring, tiir. Poiss jooksis kolm korda ümber maja. Andis päris käia, enne kui külale korra peale sain.

kord2korra 22› ‹s

1. ühiskondliku, riikliku korralduse süsteem. Ühiskondlik, riiklik kord. Ürgkogukondlik, orjanduslik, feodaalne, kapitalistlik, kodanlik kord. Demokraatlik kord. Sugukondlik, pärisorjuslik kord lagunes. See juhtus nõukogude korra ajal. Astus oma esinemistes välja kehtiva korra vastu. Oskas end iga korra ajal sisse seada. *Ega maa või tühjaks [= külvamata] jääda! Olgu valitsus või kord missugune tahes. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: agraar|kord, feodaal|kord, ilma|kord, maailma|kord, riigi|kord, tsunfti|kord, ühiskonnakord.
2. seaduste, määruste, eeskirjade v. tavadega kehtestatud toimimisnormid; nendele vastav häireteta normaalne olukord. Laagris kehtestati karm, kõva, vali kord. Sõjaväes kehtib range kord. Asutuses valitseb eeskujulik kord. Sõjavägi seadis mässulises piirkonnas peagi korra jalule. Sagenesid tööõnnetused: kord ehitusplatsil oli mäda. Kord nagu Viiburi sõjakoolis. Noorukid rikkusid avalikku korda. Ta on eksinud seaduse ja korra vastu. Kord on kord! Politseinik valvas laadaplatsil korra järele, pidas tänavail korda. Kord on käest ära, on lonkama hakanud. Poiss rikkus tunnis korda. Meil on selline kord, et õpilane tõuseb vastamisel püsti. Korrapidajad püüdsid saalis korda luua. Ei hoolitud korrast – kes ees, see mees. Meil on kõik kõige paremas korras. Nüüd hakkan kindla korra järgi elama. Mis kord see on, ons see kellegi kord, et keegi külalistele vastu ei tule! Kord on teil siin käest ära! *Rannakülas valitsesid oma kord ja kombed, mis võõrale võisid üsnagi pentsikuina näida.. A. Uustulnd. || millegi eeskirjad, reeglid vms. Seaduse kehtestamise kord. Haigushüvitise väljamaksmise kord. Teadusnõukogu valimise kord on järgmine. Raamatute laenutamise korrast tuleb kinni pidada.
▷ Liitsõnad: eri|kord, kasarmu|kord, kloostri|kord, kohtu|kord, kooli|kord, püügi|kord, õiguskord; eksami|kord, kasutus|kord, kodu|kord, päeva|kord, sisekord; lahingu|kord, rivi|kord, rännakukord; olu|kord, seisu|kord, vahekord.
3. nõuetekohane, normaalseks eluks ja tööks vajalik seisund; ‹sisekohakäänetes kahea, korralik, hoolitsetud seisund. Haiglas valitses piinlik puhtus ja kord. Siin majas pole korda ollagi. Puhastasin ja pesin, püüdes tubades korda luua. Agnes seadis toad külaliste vastuvõtuks korda. Tee oma laud korda! Tänavad, park on heas, eeskujulikus korras. Vanad hooned tuleb korda teha. Restauraatorid seavad vanalinna korda. Korras, võime minna! Mu riided olid kehvas korras. Jalgratas, pliit on korrast ära. Vanainimesed ei jõua enam aeda korras hoida. Õhtuks saadi kraana korda. Küll ma asjad korda ajan. Kas said oma paberid eile korda? Ole mureta, kõik on kõige paremas korras. Neiu seab oma juuksed korda. Seab, paneb end peoleminekuks korda. Poisiga on midagi korrast ära. Tervis, kõht sai korda, on (täiesti) korras. Närvid on pisut korrast ära. *.. ta on võtnud otsuseks oma isiklik elu korda seada. A. Beekman. || van järg, olukord, elujärg. *See'p see viga ongi meie peremeeste juures, et nad kohtasid hea korra peale ei jõua tõsta. Kiratsevad kõik.. M. Metsanurk. || süsteemipärane, mittejuhuslik esinemus, süsteemsus. Esitas oma tähelepanekud läbimõeldult, kindlas korras. Hakkasin oma materjale, kartoteeki korda seadma. *.. piklikud, madalad, räämas krohviga kasarmud ilma kindla korrata kidural nõmmel kobaras koos .. E. Tennov. *Korda luua mõttetulvas, mida uue hea teose lugemine vallandab, pole kerge. P. Viiding.
▷ Liitsõnad: heakord; sõidu|korras, töökorras.
4. korras kujul, teel, viisil. a.koos (ühilduva) adjektiivse täiendiga, mõnikord asendatav vastavast omadus- v. asesõnast tuletatud adverbiga›. Heinategu tuleb lõpetada kiire(ma)s korras 'kiiresti'. Seda tehti tasuta, vabatahtlikus korras. Esitage oma kaebus ametlikus korras! Süüdlast karistati seadusega ettenähtud korras. b.omastavalise nimisõna järel postpositsioonilaadselt›. Töö tehti talgute korras. Artikkel avaldatakse mõttevahetuse korras. Asi lahendatakse töö, kohtu korras. Tegin seda käsu korras 'käsu peale, käsku täites'.
▷ Liitsõnad: administratiiv|korras, distsiplinaar|korras, haldus|korras, kriminaal|korras, sundkorras.

korda majja looma ~ lööma ~ tegema ~ saama, kord on majas
(milleski ettenähtud v. normaalse olukorra loomise, millegi sellisesse olukorda viimise, selle saavutamise v. millegi korrasoleku kohta). Valitseja käskis rahutused maha suruda ja riigis korra majja luua. Uus juhataja lõi, tegi töökojas korra majja. Saalis puhkes lärm; koosoleku juhataja sai vaevu korra majja. Raamatute laenutamisega on meil nüüd kord majas.

korda minema

1.hrl. adessiivigaõnnestuma, sellisel määral edukas olema, et võib rahule jääda. Katse läks korda. Politseil läks korda murdvaras tabada. Vastasel läks korda mõningast edu saavutada. Mul ei läinud korda pahandust ära hoida. „Kuidas minu kirjutis on?” – „Läheb korda”. *Oli põhjust ka rõõmustamiseks. Esimene rukis läks toredasti korda. H. Lepik (tlk).
2.allatiivigakellessegi puutuma; kellelegi huvi pakkuma. Mis see mulle korda läheb! Teiste arvamused ei läinud talle põrmugi korda. Maie tegi näo, nagu ei läheks Julius talle vähimatki korda.

korda saama
van toime tulema, hakkama saama. *Loomulikult ei saa sina selle ametiga korda. Jak. Liiv. *Seda, mis sina teed, võib teha igaüks, aga mis mina teen, sellega ei saa sina juba enam korda .. A. Hint.

korda saatma
sooritama, (teoks) tegema, toime panema. Ta on suuteline suuri asju, imesid, vägitegusid korda saatma. Kes küll võis selle kuriteo korda saata? Sa võid elus veel palju korda saata. Püüdsin midagi kasulikku korda saata. *Pärast ei mäleta ta kunagi, mida joobnuna korda saatis. P. Kuusberg.

korrale kutsuma, korrale saama
normaalse, hea, eeskirjadekohase olukorra juurde tagasipöördumist, korrarikkumise lõpetamist nõudma; seda saavutama. Seaduserikkujad, kiiruseületajad tuleb korrale kutsuda. Käis pidutsejaid, lärmajaid korrale kutsumas. „Jätke lõõpimine, praegu on koosolek,” kutsus juhataja mehi korrale. *Naama sõna maksis, ta sai ka poisid korrale. A. Hint.

nagu kord ja kohus
nii nagu peab v. peaks, nagu on ette nähtud, nagu on tavaks; korralikult. Minu eest hoolitseti nagu kord ja kohus. Ülesanded täideti nagu kord ja kohus. Ma ei jõudnud võõrustajatega nagu kord ja kohus hüvastigi jätta. *Küll ta siis puhkab välja nagu kord ja kohus, paneb jalad seinale ega liiguta terve nädal lillegi. L. Promet.

kord3korra 22› ‹s

1. (õhuke) kattev ainekiht. Tolm kattis raamatuid halli korrana. Hommikul oli veeloikudel õhuke kord jääd. Lumi kattis maa paksu pehme korraga. Leivalt lõigati hallitanud kord ära. Määris leivale paksu korra võid. *..enda teada olin ka seekord sõrmekõrguse korra õlut jätnud iga kannu põhja. G. Helbemäe. | piltl. *Nõnda kogunes tõetera ümber paks kord luulet, nii et seda enam ei nähtudki. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: alus|kord, asfaldi|kord, halla|kord, hallitus|kord, härma|kord, jahu|kord, jää|kord, kaste|kord, kriidi|kord, krohvi|kord, kõntsa|kord, laki|kord, lima|kord, lume|kord, muda|kord, mulla|kord, mustuse|kord, nafta|kord, nõe|kord, pealis|kord, peki|kord, pori|kord, rahe|kord, rasva|kord, rooste|kord, sambla|kord, savi|kord, soola|kord, tahma|kord, tolmu|kord, tuha|kord, vaaba|kord, vaha|kord, värvi|kord, õlikord.
2. kõnek korrus. Elab alumisel, ülemisel, kolmandal korral. Läksin mööda treppi teisele korrale. Majale ehitati peale teine kord. *Käin selle maja kõik korrad läbi.. K. A. Hindrey.
▷ Liitsõnad: keldri|kord, maja|kord, mansard|kord, pööningu|kord, ärklikord.
3. tekst kirjakord

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur