[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 5 artiklit

rahuadv
kõnek
1. rahus, rahulikult; paigal. Ole nüüd natuke rahu! *Poiss, kuram, mis sa vehkled, kas sa ei saa minutitki rahu olla. A. Kaskneem.
2. rahule. Jäta mind rahu! *Kui sa rahu mind ei jäta, / kaeban kohtu korraga! K. E. Sööt.

rahu111› ‹s

1. riikide vahekord, kus kumbki riik ei rakenda teise suhtes vägivalda; ant. sõda. Kogu maailmas peaks valitsema rahu. Rahu saavutamine Lähis-Idas. Püsiva rahu kindlustamine, säilitamine. Meie oleme rahu poolt ja sõja vastu. Me tahame elada rahus. Rahu kestis 30 aastat. Rahu on kasulik kõigile rahvastele. See juhtus rahu ajal. Tuvi on saanud rahu sümboliks. Rahu teeb rahva rikkaks. *.. aga tema [= Aleksander II] püüdis kõik rahuga, ilma verevalamiseta korda saata. J. Kõrv.
2. rahusõlmimine, rahutegemine; rahuleping. Õiglane rahu. Häbiväärne, alandav rahu. Rahu sobitama. Sakslased olid sunnitud rahu paluma. Sõjariistade rahu. Vaenlasega sõlmiti, tehti rahu. 1721. aastal Rootsi ja Vene vahel sõlmitud rahu. Kirjutati alla rahu Jaapaniga. Tartu, Versailles' rahu.
▷ Liitsõnad: relva|rahu, sund|rahu, separaat|rahu, vaherahu.
3. riiu, tüli, vaenu puudumine, leplikkus. Perekondlik rahu. Rahu naabrite vahel. Tahtis kõigiga rahu pidada ja hoidis end tülidest eemale. Elasime rahus, kellegagi tülitsemata. Meil on leplikud elanikud ja majas valitseb rahu. Püüdsime neid lepitada ja rahu jalule seada. Rahu kosutab, vaen kaotab. Parem lahja rahu kui rammus tüli. Parem pisut rahuga kui palju pahandusega. *Rusikad tõusid ja välkusid. Tüürmann katsus rahu sobitada. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: klassi|rahu, kodu|rahu, perekonnarahu.
4. rahulik ümbrus, rahulik keskkond; rahulik häirimata olukord. Looduse, suveõhtute vaikne rahu. Ei kära ega müra – missugune sügav rahu metsade süles. Majas, ümbruses valitses täielik rahu. Alalõpmata üks trall ja mürgel, ei rahu kusagil. Ants kiusab ega anna mulle rahu. Boss ei andvat nägusatele tüdrukutele rahu 'tükkivat neile ligi'. Hambavalu ei anna rahu. Mitte kunagi ei saa ka sinust, jutulesoovijatest rahu. Parmud ei anna loomadele rahu. Haige, väsinud inimese närvisüsteem vajab rahu. Ma ei tahtnud su rahu rikkuda! Miski ei häirinud puhkajate rahu. See on kõrvaline paik, siin võib rahus, rahuga puhata. Siin pole rahu ei päeval ega ööl. Igavene rahu (surma, suremise kohta). Ta puhkab, hingab juba mitu aastat Issanda rahus 'on juba mitu aastat surnud'. *.. kui hea oleks olnud, kui tugevad lapsed tööd teeksid ja tema vanadele kontidele rahu annaksid. R. Roht. *Sellest päevast peale ei ole õmblusmasinal enam rahu. R. Kõvamees. | (hüvastijätusoovides elavale v. surnule). Kallist rahu teile, härra Luugus! Rahu tema põrmule! Puhka rahus, kallis isa! || vaikus. Palun rahu! Kõnelejale hüüti vahele, nii et juhataja pidi korduvalt rahu nõudma. *Klassis oli hauavaikus, ainult Teele nuuksumine ja tema kooliõdede kahjurõõmus kihistamine segas rahu. O. Luts.
▷ Liitsõnad: jõulu|rahu, maja|rahu, tänava|rahu, töö|rahu, une|rahu, õhtu|rahu, öörahu; haua|rahu, surmarahu.
5. rahulikkus, meelerahu. Teda on vallanud sügav rahu. Vaatas kõike külma rahuga pealt, võttis teate külma rahuga vastu. Ütles seda suure, suurima rahuga. Mehe stoiline, filosoofiline, tasakaalukas, kõigutamatu, näilik, tehtud rahu. Valetas täie, teadliku rahuga. Need mõtted ei andnud mulle rahu. Ta ei saanud enne rahu, kui oli emale kõik ära rääkinud. Ma ei leia kuidagi rahu, ikka tuleb üleelatu meelde. Nüüd su süda saab ehk rahu! Ema süda ei saa, ei leia rahu, kui poeg kauaks ära jääb. Ta südamesse asus rahu. Elsa südames, hinges valitses rahu. Ma imetlesin venda tema rahu pärast. Ta on sootuks rahu kaotanud. Raske on vahel oma rahu säilitada. Juhan oli lahingus rahu ise. Mine rahuga koju, halvasti ei ole midagi! Tulge jumala rahus 'täie rahuga, täiesti rahulikult'. Sellest mehest õhkus kartmatust ja rahu. Rahu asendus ärevusega. Mehe näost paistis kindel rahu. *„Pääasi – rahu,” räägib ta. „Mitte lärmitseda ega ärritada.” B. Alver.
▷ Liitsõnad: hinge|rahu, meele|rahu, südamerahu.

rahu (on) majas
millegagi on kõik korras, sellega pole vaja enam tegelda ega muret tunda. Kartulid on võetud ja seega sügistöödega rahu majas. *Õpi õhtul ära ja rahu majas. S. Truu.

rahu211› ‹s

1. hrl. kivine v. aluspõhja kivimeist koosnev, paguvee ajal enamasti kuivale jääv merepõhja kõrgendik. Veealused rahud. Laev möödus rahudest, jooksis rahule. Meri saare ümbruses on täis ohtlikke karisid ja rahusid. Rahusid moodustavad korallid elavad ainult soojades vetes. *Kajakaid piirlemas alati loksuva ja keerdlaineist pulbitseva rahu kohal, mida kutsuti „Hullumättaks” .. A. Mälk.
▷ Liitsõnad: korall|rahu, vallrahu.
2. väike kivine püsiva taimkattega saar Lääne-Eestis. Madal rahu. Matsalu lahe saared, laiud ja rahud. Ramsi rahu.

rahu311› ‹s
kõnek neer. *„Rahud maas [lambal], mis haigus see niisugune on?” uudistas Volli. – „Mis muud, kui neerud lahti ..” K. Ader.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur