[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

alp, albi 'edev, edvistav; (rumal)uhke, narr' < kasks alver, alwer 'töricht, dumm', sks albern 'närrisch'

• Esmamaining: Kullamaa 1524
• Vana kirjakeel: (Kullamaa 1524: 136)? Albi Peter;? Halbi Peter; (Hornung 1693: 28) Halp, Halbi / Acc. pl. Halpa 'ein Quackkelhaffter Mensch'; (Vestring 1720-1730: 32) Halp 'Närrisch (Reval)'; Halpima 'Narrisch thun (Reval)'; (Helle 1732: 91) halp 'närrisch'; halpima 'närrisch thun'; (Helle 1732: 347) Mis sa halbiga teed 'Was kann man mit dem Narren anfangen'; (Hupel 1780: 152) halp, -i (auch: alp)r. 'närrisch'; (Lunin 1853: 13) alp, -i 'глупый, дурацкiй'
• Murded: al´p L K I M T; alp S; `alpi R; hal´p V (EMS I: 293-294)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 30 hal´p, hal´bi 'albern, närrisch'; hilbu-hal´p 'Putznärrin'; hal´plane, -ze '= hal´p'; Wiedemann 1893: 26 hal´p, hal´bi (hal´plane) 'albern, närrisch'; hilbu-hal´p 'Putznärrin'; ÕS 1980: 39 alp;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben alf '(böser) Geist, Elf'; MND HW I *alf, alp 'böser Geist'; *alver, alvern, alwer 'töricht, dumm';
• Käsitlused: < vrd sks albern ~ ee deskr (EEW 1982: 62); < vrd asks alf '(alp naisisik)' (Raun 1982: 4); < ee deskr (EES 2012: 49)
• Läti keel: lt alveris ein Ausgelassener, Alberner < mnd. alver, alwer 'einfältig, albern, töricht, dumm' (Sehwers 1953: 2); alveris ein Ausgelassener, Alberner < mnd. alver 'töricht, dumm' (Jordan 1995: 53);
• Sugulaskeeled: lv ǭlpatõks alp, narr; āksts; ǭlpatõ alpida, narrida; ākstīties (LELS 2012: 217)

amet, ameti 'kutse-, tööala; teenistus-, töökoht' < kasks am(m)et 'Amt'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 40-41) A͠meti, Ammeti, A͠metist; (Müller 1600/2007: 70) tæma A͠meti prast (18.12.1600); 80 Kuÿ tæma oma A͠meti siße astis 18.12.1600; (Rossihnius 1632: 45) Se Inimene ei the sedda ... essi, enge Ammeti perrast; (Stahl 1637: 36) Ammet, ammetist 'Ampt'; Ammetist erratöstma; [Ammetist] erraheitma 'Vom Ampt verstossen'; (Stahl HHb II 1637: 57) ammetit töitada 'Amt zu erfüllen'; (Gutslaff 1648: 206) Ammit 'Ampt'; (Gutslaff 1647-1657: 171) ammit; panni - - kelri ammite pähle; (Göseken 1660: 283) Ammet, -i 'Ambt'; (Göseken 1660: 314) Ammet 'Ambt; Beruff; Handwerck'; (Helle 1732: 86) ammet 'das Amt'; ammet-mees 'der Handwerksmann'; (Helle 1732: 356) Temmal on hea küne-ammet 'er läst die Finger gerne kleben'; (Hupel 1766: 118) öppiwad monnesugust tundmist, teggemist, ammetit, kunsti, maiapiddamist; (Hupel 1780: 142) ammet, -i r. d. 'Handwerk, Amt, Dienst, Verwaltung; ueble Gewohnheit'; (Lunin 1853: 13) ammet, -i r. d. 'должность, ремесло, служба'
• Murded: am(m)et eP(amõt Khn, aamet Kaa); amet M; `ammet R; `ammõt´ V; anep L (EMS I: 321-323); am(m)at, -t´ 'amet' Saa Kõp M San Har Lei; aamat, -t´ Vas Se Lut (EMS I: 315)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 33 amet, ameti (SW, S) = ammet; Wiedemann 1893: 29 amet, ameti (SW, S) = ammet; Wiedemann 1869: 34 ammet, ammeti 'Amt, Geschäft, Dienst'; Wiedemann 1893: 30 ammet, ammeti (amet, annep) 'Amt, Geschäft, Dienst'; Wiedemann 1869: 39 annep, annepi (W) = ammet; Wiedemann 1893: 34 annep, annepi (W) = ammet; ÕS 1980: 41 amet;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 amt, ambt, am-bet, am-mecht, -micht, -met, -mit 'Handwerk; Handwerkszunft; Geschäftsbetrieb jeder Art'; Schiller-Lübben ammet 'ein Handwerk, die Handwerkszunft, Amt'; MND HW I ambacht, ammecht, ammet, ambet, ampt, amt 'Amt, Dienstverrichtung';
• Käsitlused: < kasks ammet (EEW 1982: 69; Ariste 1963: 87-88; Liin 1964: 50; Raag 1987: 324; EES 2012: 50); < kasks am(me)t (Raun 1982: 4)
• Läti keel: lt amats (1585 ammate) Handwerk, Amt, Beruf, Zunft, Gewerbe < kasks ammet, amet '(zünftiges) Handwerk' (Sehwers 1918: 70, 141); amats Handwerk < mnd. ammet, amt, ambacht (Jordan 1995: 53);
• Sugulaskeeled: sm ammatti [n. 1580] virka, toimi, jnk henkilön pääelinkeino / Beruf, Amt, Gewerbe < kasks ambacht, ambecht, ammecht, ammet, ambet usw. 'Amt, Dienst' (Bentlin 2008: 61); sm ammatti [n. 1580] virka, toimi, jnk henkilön pääelinkeino < germ, vrd gt ambaht(i), küsks ambe(h)t, kasks ammet, sks Amt 'käsityö, ammatti, virka'; is ammatti; krj ammatti ammatti, työ; vahinko, vaikea asia, pula < sm (SSA 1: 73); vdj ammatti, ammõtti, ammatši ammatti, työ < sm ammatti ~ ee am(m)et (SKES: 17; SSA 1: 73; VKS: 129); lv amàt̀ handwerk, amt (Kettunen 1938: 9); lv amāt käsityö, toimi < lt amats ‹ kasks (SSA 1: 73); lv amāt amet, käsitöö; amats, profesija (LELS 2012: 29)

ankur2, ankru 'puunõu; vedelikumõõt' < kasks anker, vrd sks Anker

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 464) wijhna oem 'weinfas'; (Hupel 1780: 142) ankur, -kro r. 'der Anker'; anker, -kri r. 'der Anker'; (Lithander 1781: 652) Kuida marja-wina ehk wee tarwis jöhwi riet peab ankrude sisse seädma; (Hupel 1818: 26) ankur, ankro r. d.; anker, ankri r. d. 'Anker, Schiffsanker; kleines Fäßchen'; (Lunin 1853: 14) ankur, ankro r. d.; anker, ankri r. d. 'якорь; маленькiй боченокъ'
• Murded: `ankur Lüg eP(`ankor MMg); `ankur M TLä; `ankru T V(`hankri Plv); `ank|ur, -ri Lüg Vai; `ankuri- Kuu Jõh (EMS I: 367-368)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 41 aṅkur, aṅkru 'Anker (sowohl Schiffsanker als Fässchen)'; aṅker, aṅkri '= aṅkur'; aṅkri, aṅkri (d) '= aṅkur'; Wiedemann 1893: 36 aṅkur, aṅkuri (aṅker, aṅkri) 'Anker (sowohl Schiffsanker als Fässchen)'; aṅkri, aṅkri (d) = aṅkur; ÕS 1980: 46 ankur '(väheldane) vaadikujuline puunõu; endisaegne vedelikumõõt';
• Saksa leksikonid: Niedersächsisches anker 'Flüssigkeitsmaß, 30-40 l enthaltend; Gefäß, aus dem man Bier trinkt';
• Käsitlused: < rts ankare ~ kasks anker ~ sks Anker (EEW 1982: 80; EES 2012: 51); < kasks anker 'Anker' (Viires 1960: 102; EKS 2019); < ? sks Anker (SSA 1: 76)
• Läti keel: lt eñkurs Anker < mnd. anker (Sehwers 1918: 147); enkurs Anker (als Flüssigkeitsmaß) < mnd. anker 'Anker' (Jordan 1995: 62);
• Sugulaskeeled: sm ankkuri [1738] vanha vetomitta (n. 40 l), pieni tynnyri / altes Hohlmaß (ca 40 l), kleines Faß < rts ankare (‹ asks ‹ lad) (SSA 1: 76); sm ankkuri Flüssigkeitsmaß; Holzgefäß < vrd sm ankkuri 'Anker' (kein nd. Lehnwort) (Bentlin 2008: 62)

apostel, apostli 'Kristuse jünger; mingi õpetuse kuulutaja' < kasks apostel 'Apostel'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 44) Apostel, Apostlit, Apostelix, Apostlill, Postlilt; (Müller 1600/2007: 102) sē Pöha Apostle Pauluße kaas (28.12.1600); (Rossihnius 1632: 49) omma Apohstlide söamet lebbi o͠ma pöha Waimo ollet leutnut; (Stahl HHb II 1637: 87) Apo∫tlide auwus kogko 'die ehrliche ver∫amlung der Apo∫teln'; (Gutslaff 1647-1657: 281) neihnde KatteToistKümmend (postlide) kahn; (Göseken 1660: 283) Postel, -i 'Apostel'; (Göseken 1660: 316) Jnger, postel 'Junger Schüler'; (Hupel 1780: 142) apost|el, -li r., d. 'der Apostel'; (Lunin 1853: 14) apostel, -tli r. d. 'Апостоль'
• Murded: `aabostel R; `apo·stel ~ `abo·stel eP(`aabo·stel JMd, aabostel Koe Iis Trm); `apoo·stel ~ `apoo·stli eL(apostol Se Lut) (EKI MK); `poostel, `poostle 'nõid; keelepeksja' Hää Saa M San VLä(`pu̬u̬s´tli) (EKI MK); `pu̬u̬stli (-ss-) 'pühakupilt' Se Lut
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 68 āpostel, āpostli, āpostle (d) 'Apostel'; Wiedemann 1893: 37 apostel, apostli, apostle (d) 'Apostel'; Wiedemann 1893: 854 pōstel säh! (S) 'Ausdruck der Verwunderung' = tohoh nurjatu!; Saareste III: 693 apostel 'evangeeliumi kuulutav Kristuse saadik'; ÕS 1980: 50 apostel 'Kristuse jünger';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben apost 'Apostat'; MND HW I apostel, appostel(e) 'Apostel, Sendbote';
• Käsitlused: < sks Apostel ~ kasks apostel (EEW 1982: 84); < kasks apostel 'Apostel, Sendbote' (Ariste 1963: 88; Liin 1964: 40; Raun 1982: 5); < sks Apostel (SSA 1: 79)
• Läti keel: lt apustulis [1585 Apo∫telle] Apostel < mnd. apostel (Sehwers 1953: 4; Jordan 1995: 54);
• Sugulaskeeled: sm apostoli [Agr] Apostel < mrts ap(p)ostol, apostel; is apostoli; vdj apostoli; krj apostola < vn апостол (SSA 1: 79); vdj apostoli (VKS: 136); lvS apustil, -d Apostel (SLW 2009: 47); lv ap̆pùstə̑ĺ, āp̆pustə̑ĺ Apostel (Kettunen 1938: 12, 19); lv apostõl apostel; apustulis (LELS 2012: 32); vdj apostola apostel (VKS: 115)
• Vrd jünger

arst, arsti 'meditsiinilise haridusega ravija' < kasks arste 'Arzt'

• Esmamaining: Awerbach 1589
• Vana kirjakeel: (Awerbach 1589, ‹ EKVTS 1997: 102) Reÿede artzte '[haavaarstide]'; (Müller 1600-1606: 47) Hėė Arst woÿb heed Nouwo andada; se eike Arst; sesama Arst; syß pañeb se Arzt; (Müller 1600/2007: 94) eb nente terwelle v̈chtekit Arste waÿa olle (28.12.1600); (Rossihnius 1632: 38) Neile kangedaile ei olle mitte vaya sedda arsti abbi; (Rossihnius 1632: 52) kea omma loja wasta pattu theb, se peab se Arsti kette langema; (Stahl 1637: 37) Arst, arstist 'Arst'; (Stahl HHb II 1637: 183) üx ar∫t on meile andtut 'Ein Artzt i∫t vns gegeben'; (Gutslaff 1648: 198) Temma tulleb .. Arstilt; (Göseken 1660: 283) Arst, -i 'Arzt'; (Göseken 1660: 317) Arst, -i 'Barbier'; Arsti Rijht 'Barbier Gerethe'; Arst 'wund Arzt (chirurgus)'; (Vestring 1720-1730: 21) arst, -i 'Ein Barbier; Medicus'; (Helle 1732: 87, 321) arst 'der Arzt'; (Hupel 1780: 143) arst, -i r., d. 'der Arzt'; (Lunin 1853: 15) arst, -i r. d. 'лѣкарь'
• Murded: arst ~ aŕst eP eL; `arsti R (EMS I: 444)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 50 ar´st, ar´sti 'Arzt'; ar´stinna 'Doctorin, Aerztin'; Wiedemann 1893: 44 ar´st, ar´sti 'Arzt'; ar´stinna 'Doctorin, Aerztin'; ÕS 1980: 54 arst;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben arste 'Arzt'; MND HW I arste (arcet, arzet, arzate, arzste, erste) 'Arzt';
• Käsitlused: < kasks arste (EEW 1982: 98; Raun 1982: 5; Ariste 1963: 88; Liin 1964: 58; EES 2012: 53)
• Läti keel: lt ãrsts, ãrste [1587 Ar∫tz] Arzt < mnd. arste (Sehwers 1918: 142; Sehwers 1953: 6); ārste, ārsts Arzt < mnd. arste (Jordan 1995: 54);
• Sugulaskeeled: lv ar̄´št Arzt (Kettunen 1938: 14); lv aŗšt arst; ārsts (LELS 2012: 35)
• Vt arstima. Vrd tohter

hurtsik, hurtsiku 'väike vilets maja' < kasks hurt

• Esmamaining: Stahl LS I 1641
• Vana kirjakeel: (Stahl LS I 1641: 58) omma hürtzikode ∫iddes 'bey den Hürten'; (Göseken 1660: 351) Hurzick 'Baurhütlein'; hurtzick 'Baur haus'; (Vestring 1720-1730: 40, 270) Hurtsik, -ko 'Eine kleine Hütte'; Urtsik 'eine Hütte, ein klein Häuschen'; (Helle 1732: 96) hurtsik 'die kleine Hütte'; (Hupel 1780: 158) hurtsik, -ko r. 'eine kleine Hütte'; (Arvelius 1787: 35) ühhes urtsikus; (Lunin 1853: 31, 213) hurtsik r. 'маленькiй шалашъ, лачужка'; hurtsik, -o r. 'маленькая хижина, шалашъ'
• Murded: urtsik S L K; `urtsik R(`hurtsik Kuu, `urtsikko Vai); ursik, ur´sik L K I; urdsik M T(urtsk Rõn); hurtsik V(-rds- Har) (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1393 hur´tsik, hur´tsiku; hur´tsikas, hur´tsika 'Hütte, Hundehaus'; Wiedemann 1893: 1260 hur´tsik, hur´tsiku; hur´tsikas, hur´tsika 'Hütte, Hundehaus'; ÕS 1980: 168 hurtsik;
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hort, hurt 'Flechtwerk von Reisen'; MND HW II: 1 hōrt (*hurt) 'Hürde, Reisiggeflecht, Darre zum Trocknen und Wolleschlagen, Faschine, Flechtzaun'
• Käsitlused: < ?... [etymol. unklar] (EEW 1982: 411); < kasks hort, hurt 'haopõimistik' (Ariste 1963: 90; Raun 1982: 14); < asks hort, hurt, vrd ee urdas, vurt (EES 2012: 81)

härtu, härtu 'pai, armas (hrl rahvalauludes)' < kasks hert(e)

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `hertane 'erk; elav' Kuu (EMS I: 797); `härtu 'lehma nimi, kel täht otsa ees' Phl (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 113 hertu, hertu '= hertsu'; hertsu (D) '= pai (Schmeichelwort)'; Wiedemann 1893: 103 hertu, hertu '= hertsu'; hertsu (D) (hertu) '= pai (Schmeichelwort)'; EÕS 1925: 109 härtu 'pai; kaardimängus (Coeur, Herzfarbe)'; ÕS 1980: 173 härtu 'folkl. pai, armas';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 herte, harte, *hert 'Herz, als menschliches und tierisches Organ'
• Käsitlused: < kasks herte 'Herz' (EEW 1982: 457; SSA 1: 158; EES 2012: 85); < asks (Ariste 1937: 139)
• Sugulaskeeled: sm hertta [1786] sydämen muotoinen kuvio; pelikorttilaji / Figur in Herzform; Herz (Farbe im Kartenspiel) < rts hjärta (SSA 1: 158)
• Vrd ärtu

häärber, häärberi 'mõisa härrastemaja' < kasks herberge 'Herberge'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 95) ninck töstis tedda omma töppra pähle, ninck weye tedda se Herbergi sisse, ninck teggi temmale hähd; (Gutslaff 1647-1657: 249) Kesk Herbergin; (Göseken 1660: 287) Herpergi 'Herberge'; (Göseken 1660: 343) Herpergi 'Herberge (Losament)'; (Hupel 1780: 150) härber, -i r. d. 'Herberge, ein deutsches Haus'; (Hupel 1818: 36) härbär od. häärber, -i ~ -e r. d. 'Herberge, kleines deutsches Wohnhaus ausßer dem größern'; (Lunin 1853: 22) härbär r. d. 'пристанице, гостинница'
• Murded: `äärbär 'mõisahoone; elumaja' Muh L KJn M; `häärberi Kuu; `jäärber Trm Kod; `ärbel Sa; `ärbän, `ärbäl T; `härbän´, `härbäl´ V(`äärbli Lei) (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 77 hǟrber, hǟrberi 'Herberge'; Wiedemann 1869: 112 herbel, -i; herber, -i; herbern, -i (d) 'Herberge (kleineres Wohngebäude auf Gütern)'; Wiedemann 1893: 101 herbel, -i; herben, -i (d); (härbän); herber, -i; herbern, -i (d) 'Herberge (kleineres Wohngebäude auf Gütern)'; ÕS 1980: 174 häärber 'härrastemaja';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 herberge, harberge 'Unterkunftsort, Wohnung, Gasthaus'; herbergehûs 'Siechenhaus, Armenhaus'
• Käsitlused: < Bsks Herberge (EEW 1982: 463); < kasks herberge (Liin 1964: 52; Raun 1982: 16; SSA 1: 154; EES 2012: 86)
• Läti keel: lt ẽrbẽģis, ẽrbẽķis die Herberge, das Wohnhaus, das Nebengebäude < mnd. herberge (Sehwers 1918: 44, 147; Sehwers 1953: 33); ērbeģis, ērbēģis, ērberģis Herberge, Nebengebäude, (herrschaftliches) Wohnhaus < mnd. herberge 'Herberge' (Jordan 1995: 62);
• Sugulaskeeled: sm helperi (Agr) majapaikka, asunto / Unterkunft, Wohnung < mrts härbärghe, härberghe, herberge 'maja, vierassuoja, majatalo' (SSA 1: 154); lv ēbriɢ, ērbiɢ Herberge (Nebenwohngebäude auf dem Hofe) < kasks herberge (Kettunen 1938: 48)

jänn, jänni 'ummik, kitsikus' < ? asks jan

• Murded: jän´n 'kimbatus; kitsikus; kaotus(seis) kaardimängus' sporeP eL; jänn hvR (EMS II: 307-308)
• Eesti leksikonid: VSS 1917: 54 jänn 'murt. soperrus'; keel jääb jänni 'kieli kangistuu'; EÕS 1925: 147 jänn; ÕS 1980: 211 jänn 'ummik, väljapääsmatu seisund, kimbatus; ka kaardimängus'
• Käsitlused: < asks Jan(n) (Ariste 1937: 133; Raun 1982: 23); < asks jan 'jänn, kitsikus' (‹ asks isikunimi Jan) (EES 2012: 105)
• Läti keel: lt janis › palikt jaņuos Schneider, sein, werden < nd. jann (Wenn einer im Spielen ein doppeltes Spiel verliert, so sagt man in Bremen: He hett Jann verlaren.) (Sehwers 1953: 43); lt palie̯g jan´es (beim Kartenspiel) (Kettunen 1938: 84);
• Sugulaskeeled: lv ja’ńńə̑z im Stich, in Verlegenheit (Kettunen 1938: 84)

jünger, jüngri 'õpilane, järgija' < kasks jünger 'Jünger'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 121) wött temma se Leiba, tennas, ninck murdis, ninck andis ommile Iüngrill, ninck laus; (Stahl HHb I 1632: 39) Agkas nedt Jüngrit keelsit neit erra 'Die Jünger aber fuhren die an'; (Stahl HHb II 1637: 28) Christus omma Jüngrit on oppenut 'Je∫us ∫ein Jünger lehrt'; (Stahl HHb II 1637: 226) keickel o͠mal Jüngril 'allen ∫einen Jüngern'; (Gutslaff 1647-1657: 225) Jüngrit tullit; (Gutslaff 1647-1657: 234) Jüngride Kah; (Göseken 1660: 289) Jünger, -i 'Jünger'; (Göseken 1660: 378) Jünger, postel 'Junger Schüler'; (Vestring 1720-1730: 54) Jünger, -ri 'Ein Jünger, Nachfolger'; (Helle 1732: 101) jünger 'der Jünger, Nachfolger'; (Hupel 1780: 164) jünger, -gri bl., r. d. 'der Jünger'; (Hupel 1818: 58) jünger, -gri bl. r. d.; jüngri d. 'Jünger'; (Lunin 1853: 39) jünger, -gri r. d. 'ученикъ, Апостолъ'
• Murded: `jünger 'õpilane; pooldaja' Hi L K I; `jõnger Pöi Muh; `jönger Sa Lä I; `jungri VId (EMS II: 370)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 192 jüṅṅer, jüṅgri, jüṅgre (bl) 'Jünger'; Wiedemann 1893: 174 jüṅṅer, jüṅgri, jüṅgre (bl) 'Jünger'; ÕS 1980: 214 jünger;
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 jünger(e) (juncgher), jonger 'der jünger ist, Jüngerer; Schüler, Anhänger'
• Käsitlused: < sks Jünger (EEW 1982: 610); < asks Jünger (1599) (Ariste 1963: 90); < kasks jünger (Liin 1964: 40; Raun 1982: 24; EES 2012: 106)
• Vrd apostel

kahvel2, kahvli 'purjepuu' < kasks gaffel 'Gaffel'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660) kaffel(ken) '?Gaffel'
• Murded: `kahvel, `kahveli 'kahvelpurje ülaäärt hoidev puu' R Pha Pöi Hi Rid Hää Ris; `kahvõl Khn; `kahver Hlj Mus (EMS II: 535)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 205 kahwel, kahwli 'Gaffel (zum Aufziehen des grossen Segels)'; Wiedemann 1893: 186 kahwel, kahwli 'Gaffel (zum Aufziehen des grossen Segels)'; ÕS 1980: 223 kahvel 'kahvelpurje ülaäärt hoidev puu'; VL 2012 kahvel '(hol gaffel)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 gaffel-schip 'navis rost so munita'; Schiller-Lübben gaffel 'große, hölzerne oder eiserne Gabel'; MND HW II: 1 gaffel(e), gafle, ○gefle, geffele 'große hölzerne oder eiserne Gabel, Kornforke, Fleischgabel; (Waage)Gabel, mit der man die Gewichte aus dem Kasten hebt'; gaffelschip 'navis rostro munita'; Niedersächsisches Gaffel, Geffel 'Gaffel, Segelstange; das gabelförmige Ende des Segelbaumes od. auch die Segelstange, bz. Raa, welche mit einem gabelförmigen Ausschnitt um den Mast liegt, um das Oberleik des Gaffelsegels zu tragen' (mnd. gaffel(e), gafle, gefle, geffele);
• Käsitlused: < kasks gaffel(e) 'Gaffel (zum Aufziehen des grossen Segels)' (EEW 1982: 655; SSA 1: 274); < asks gaffel 'am untern Ende gabelförmig gestaltetes Rundholz, das um den Mast in schräger Richtung drehbar zur Segelführung dient' (GMust 1948: 5, 44, 76); < hol gaffel 'purjepeel masti tagaküljel' (Mereleksikon 1996: 128); < asks gaffele 'hark; purjekahvel' ~ sks Gaffel 'purjekahvel' ~ rts gaffel 'kahvel (söömiseks); hark; purjekahvel' (EES 2012: 117)
• Läti keel: lt † gapelzẽģelis Gaffelsegel (Sehwers 1918: 147); gafele Stange, an welche der obere Rand des Gaffelsegels angebunden ist < nd. gaffel 'unten gegabelte schräge Stange oderhalb des großen Segels' (Sehwers 1953: 35);
• Sugulaskeeled: sm kahveli [1863] maston yläosasta haarautuva purjeenkiinnityspuu / Gaffel < rts gaffel (1691) ~ sks Gaffel, vrd hol gaffel (SSA 1: 274); lv gaffõl kahvel; gafele; gaffõl kahvelpuri; gafelpura (LELS 2012: 62); vdj gaaffali kahvel (laeval), kahvelpuri; гафель (VKS: 228)

kamber, kambri '(väike) tuba' < kasks kamer 'Kammer'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 122) Meÿe Kambrit omat tews hüÿdt; tæma Ricka warra Kambre ette; (Müller 1600/2007: 88) v̈che Pißokesse Kambre echk tubba (28.12.1600); (Rossihnius 1632: 130) Kaje, temma om se kambre sissen; (Stahl 1637: 63) kamber, kambrist 'Gemach'; (Stahl HHb II 1637: 1) Temma lex omma∫t Kamri∫t welja 'Er ging auß der Ka͠mer ∫ein'; (Gutslaff 1647-1657: 188) temma - - letz Kambrihe; (Göseken 1660: 289) Kamber 'Kammer'; (Göseken 1660: 597) Rohga Kammer (sahver) 'speise Kammer (panarium)'; (Göseken 1660: 562) pichtka͠mer 'Sacristey (sacrarium)'; (Göseken 1660: 715) wohdikamber (magamistuba) 'Schlaffkammer (dormitorium)'; (Göseken 1660: 387) kammer 'gemach [conclave]'; (Helle 1732: 106) kamber 'die Kammer'; (Helle 1732: 308) puntkamber 'die Pfund-Cammer'; (Helle 1732: 371) Üks tubba kindlas kambris 'eine Stube in einer festen Kammer (d.i. eine Nuß)'; (Hupel 1766: 62) Agga se kamber, kus sa sedda wisi higgistad, peab kütmatta ollema; (Hupel 1780: 171) kamber, -bri r., d. 'Kammer'; kammer d. 'die Kammer'; (Hupel 1818: 69) kamber, -bri r.; -bre d. 'die Kammer'; (Lunin 1853: 47) kamber, -bri ~ -bre r. d. 'комната, каморка, чуланъ'; kammer, -i r. d. 'комната, камера'
• Murded: `kamber R S Lä K I; kammer L Ha VlPõ M T; `kammer R; `kammõr Ran Ote San; `kammõr´ V; `kambrõ V (EMS II: 618)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 216, 217 kamber, kambri, kambre 'Kammer, Zimmer'; kammer, kambri, kambre '= kamber'; Wiedemann 1893: 196, 197 kamber, kambri, kambre (kammer, kambre, hōne) 'Kammer, Zimmer'; kambre, kambre (d) '= kamber'; ÕS 1980: 230 kamber;
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kāmer, kāmere, kammer 'besonders geschützter und gesicherter Raum des Hauses, Privatzimmer, als Schlafraum, Altenteilsraum, auch Gesindekammer benutzt'
• Käsitlused: < kasks kamer (EEW 1982: 679; SSA 1: 294; EES 2012: 125); < asks kamer, kamber (Ariste 1963: 91); < Bsks Kammer (Raun 1982: 29); < kasks kamer, asks cammer (Liin 1964: 52, 61)
• Läti keel: lt ka͠mbaris (1587 exkam Kammer) Kammer < mnd. kamer (Sehwers 1918: 35, 80, 149; Sehwers 1953: 45); kambaris, kambars, kamburis, kamburs, kammuris Kammer; das Zimmer, die Stube < mnd. kammer (neben kāmer) (Jordan 1995: 65);
• Sugulaskeeled: sm kamari, kammari [Agr] vieras-, makuuhuone / Kammer, (Gäste)zimmer < mrts kamar(e), kammar(e) 'kamari, pieni huone'; lv kɔ̄mar´ < kasks; is kammari; krj kamari, kammari; vdj kamme̮ri, kammari < sm (SSA 1: 294; SKES: 153); vdj kammari, kammõri kamber, tuba (VKS: 376); is kammari kamber (Laanest 1997: 60); lvS kamer, kamär, kämär Kammer (SLW 2009: 77); lv kō̬maŕ, kō̬mar, kō̬mə̑r Kammer < kasks kamer (Kettunen 1938: 149); kǭmaŗ kamber; kambaris (LELS 2012: 132)

karp1, karbi 'laadik' < kasks karpe 'Kiste'

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 233) Karpekeñe 'Schachtel'; (Gutslaff 1647-1657: 221) teggit o[mm]a Nouwo Karpit wallales; (Göseken 1660: 289) Karpekenne 'Karpe (Schachtel)'; (Göseken 1660: 391) karpikenn 'büchs (darin man etwas leget)'; Karpeken 'Lädelein (Schrein)'; (Göseken 1660: 598) Rochto-karp / Rochto ladikas 'artzeney Schranck'; (Göseken 1660: 670) tulli karpecken (tulekustutusnõu) 'Feuwer Karpe'; (Hornung 1693: 28) Karp, Karbi / Acc.pl. Karpisid & Karpa 'ein Kästlein'; (Helle 1732: 108) karp 'die Schachtel'; (Hupel 1780: 173) karp, -bi r.; -pi d. 'Schachtel, liefl. Karb'; (Hupel 1818: 72) karp, -i od. -bi r. d. 'Schachtel; lf. Karp'; (Lunin 1853: 50) karp, -i r. d. 'ларьчикъ, коробочка'
• Murded: kar´p, karbi (-r´-) 'kast(ike)' Sa L K I eL; karp, `karbi R (EMS II: 761)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 234 kar´p, kar´bi 'Schachtel, (d) niedriger Schrank'; Wiedemann 1893: 213 kar´p, kar´bi 'Schachtel, (d) niedriger Schrank, Muschel'; ÕS 1980: 240 karp;
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 karpe, kerpe 'hölzernes Gefäß, Kiste (in den Ostseeländern gebraucht, eig. ein Hohlmaß, finn. karpi)'
• Käsitlused: < ? slaavi..., ? balti..., ? kasks... [von ungewissem Ursprung] (EEW 1982: 715); < ? kasks karpe 'kast' (Raun 1982: 32; EES 2012: 133); < kasks karpe 'puinen kirstu' (SSA 1: 316)
• Läti keel: lt kārba (LELS 2012: 46);
• Sugulaskeeled: sm karppi (1745) puinen laatikko, rasia / Holzschachtel < ee karp (‹ kasks karpe) (SSA 1: 316); sm karppi < ee karp (Bentlin 2008: 66-67); is karppa, karppi rasia; vdj karppi rasia, koppa; lv kar´p, kärp puinen rasia, kotelo (SSA 1: 316); lv kar̄´`p Kästchen, Büchse; kär̄`p, kar̄´`p hölzernes Kästchen, Schachtel < ee karp (Kettunen 1938: 107, 177); lv boks karp; kārba (LELS 2012: 46)

kast, kasti '(puust) täisnurkne mahuti' < kasks kaste 'Kasten'

• Esmamaining: Stahl HHb III 1638
• Vana kirjakeel: (Stahl HHb III 1638: 152 'laev') emmis se pehwa, kus Noa kasti sisse lex 'Bis an den Tag, da Noe zu der Archen eingieng'; (Stahl LS I 1641: 453 'laegas') kus üx o͠ma wilja Jummala Kasti sisse andis 'wenn einer seiner Güter an den Gottesdienst wendete'; (Göseken 1660: 289) Kasti 'Kaste'; (Göseken 1660: 394) kasti (vangla) '[Gefangnis]'; kasti pannema 'einziehen (ins Gefängnis)'; kasti sisse (heitma) '[Gefangen setzen]'; kasti [sisse pistma] '[Gefangen setzen]'; (Göseken 1660: 351) hullkasti (hullumaja) 'tollhaus'; (Hornung 1693: 23) Kast 'ein Baur-Gefängniss auff den Höfen'; (Helle 1732: 322) kast 'der Kasten'; (Hupel 1780: 175) kast, -i r. 'der Kasten'
• Murded: kas´t 'karp, laegas' Sa L K I eL; kast R Muh Hi Ris (EMS II: 810-812)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 218 kas´t, kas´ti 'Kasten'; Wiedemann 1893: 240 kas´t, kas´ti 'Kasten'; ÕS 1980: 244 kast '(pakkimiseks, asjade sissepanemiseks)';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kaste, kasse, kase 'Kasten, größerer Behälter; Truhe; Reliquienschrein'
• Käsitlused: < sks Kasten, kasks kast, kaste (EEW 1982: 724; SSA 1: 325); < kasks kast (Raun 1982: 32; Raag 1987: 323); < kasks kast(e) 'Gefängnis', vrd rts kast 'Laden' (Raag 1987: 336); < kasks kast, kaste (Ariste 1963: 92; Liin 1964: 45, 65); < asks kaste, kass 'hoiukoht või -kamber, mahuti' (EES 2012: 134)
• Läti keel: lt kaste, skaste Kasten, Kiste < mnd. kast, kaste 'Behälter' (Sehwers 1918: 57, 149; Sehwers 1953: 48; Jordan 1995: 66); lt skaste Gefängnis < nd. kaste 'Gefängnis' (Sehwers 1953: 105);
• Sugulaskeeled: sm kasti (1874) kehikko, laatikko; oven kehys, ikkunalauta, lokerolaatikko; sillan arkku / Kasten; TüreinfassungFensterbrett; Setzkasten, Senkkasten < rts kast ~ ee kast (‹ sks Kasten ~ kasks kast, kaste) (SSA 1: 325); lvS kast Kasten (SLW 2009: 80); lv kas̄t Kasten < sks (Kettunen 1938: 108); lv kast kast; kaste (LELS 2012: 107)

keiser, keisri 'riigivalitseja' < kasks keiser 'Kaiser'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 135) Kudt nüith se Keÿser oma Pæ|mehe Ramato ollÿ lugkenuth; (Müller 1600/2007: 72) Tæma olka Keÿser (18.12.1600); (Müller 1600/2007: 324) Sÿß kiriutas se Pæmees selle Keÿserille ielles ninda (14.10.1603); (Rossihnius 1632: 140) Andket selle Keysrille, mea se Keysri kohus om; (Stahl 1637: 77) Kei∫er, kei∫ri∫t 'Keiser'; (Stahl HHb II 1637: 144) Bapst ninck Kei∫er 'Papst / Käy∫er'; (Gutslaff 1648: 221) Keiser 'Keiser'; (Gutslaff 1647-1657: 269) selle kaiserille; selle kaisarille; mea se kaisari perral om; (Göseken 1660: 289) Keijser, -i 'Käyser'; (Göseken 1660: 400) Kayser 'Keyser'; Kaysri wald 'monarchy (Keyserthumb)'; (Piibel 1739) Paulus otsib kohhut Keisri jurest; (Hupel 1780: 177) keiser, -sri r., d. 'der Keiser'; (Arvelius 1787: 47) Keisri Proua; (Hupel 1818: 78) keiser, keisri r. d. 'Keiser'; keisri, keisri d. 'Keiser'; (Lunin 1853: 55) keiser, keisri r. d. 'Государь, Императоръ'
• Murded: `keiser, `keisri 'riigivalitseja' R eP; `keiser, `keisre Pä VlPõ M (EMS II: 961); `keisri T V
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 287 keizer, keiz´ri; keiz´ri, keiz´ri (d) 'Kaiser'; keizerina (keizerinna) 'Kaiserin'; keizri-prõua 'Kaiserin'; Wiedemann 1893: 259 keizer, keiz´ri; keiz´ri, keiz´ri (d) 'Kaiser'; keizerina (keizerinna) 'Kaiserin'; keizri-prõua 'Kaiserin'; ÕS 1980: 254 keiser;
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben keiser 'Kaiser'; MND HW II: 1 keyser (keser, keiser, keyzer, kayser) 'Kaiser'
• Käsitlused: < kasks keiser 'Kaiser' (EEW 1982: 764; Raun 1982: 34; Ariste 1963: 92; Liin 1964: 44; EES 2012: 142); < kasks keiser 'Kaiser' ~ rts kej-, kei(j)-, keysare, keiser (Raag 1987: 338)
• Läti keel: lt ķeĩzers, ķeizars (1586 tam Key∫eram) Kaiser < mnd. keiser (Sehwers 1918: 54, 80, 149; Sehwers 1953: 63); ķeizars, ķeizers Kaiser < mnd. keyser (Jordan 1995: 71);
• Sugulaskeeled: sm keisari [Agr] Kaiser < rts kejsare (‹ kasks keiser); krj keisari < sm (SKES: 178; SSA 1: 338); lvS k´eizer, k´eiser, t´eiser, t´eisar Kaiser (SLW 2009: 96); lv kēzar Kaiser (Kettunen 1938: 118); kēzar keiser; ķeizars (LELS 2012: 115)

kekk, keki 'alp, kerglane' < kasks geck

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 135) Inimeste keckide Sædtuße wasta (= narride); mitte üx Kecki|mængk; (Müller 1600/2007: 394) Moñikat omat muhdsarnast keckÿ mængku mottelnuth (20.07.1604) 'narrust'; (Rossihnius 1632: 111) Ken enge ütleb, sinna jeck Ächk nahr, se om selle pörkotullele wölgo; SEst teye sallite hähl mehlel needh jeckit ninck nahrit; (Stahl 1637: 94) Geck 'Narr'; (Gutslaff 1648-56) Kas peas Abner kui ütz jeck errakohlnu ollema?; (Stahl HHb III 1638: 65) O teije Geckit 'O jhr Thoren'; (Göseken 1660: 287) Keck, Jeck 'Geck'; (Göseken 1660: 369) Jeck 'Stocknarr'; (Göseken 1660: 400) keck 'thor'; keckistus 'thorheit'; keck 'Narr'; Keck (fanaatik) 'schwärmer'; (Göseken 1660: 507) Moisa keck (mõisa-, õuenarr) 'hoff Narr'; (Göseken 1660: 400) keckima 'Närren (einen Mensch)'
• Murded: kekk (kek´k), keki 'alp; eputis' Sa L Juu Kod VlPõ Ran Krl Lei Lut (EMS II: 964)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 287 kekk, keki 'Geck, Narr; schmuck, ausgeputzt'; Wiedemann 1893: 260 kekk, keki 'Geck, Narr; schmuck, ausgeputzt'; ÕS 1980: 254 kekk 'alp, edev';
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben geck 'thöricht, närrisch; Thor, Narr'; MND HW II: 1 gek, jek (-ck-) 'verdreht, töricht, närrisch, toll, wahnsinnig, wild'; gek, jek, (-ck-) 'Toll, Narr, Wahnsinniger'
• Käsitlused: < kasks geck, sks geck (EEW 1982: 765); < kasks Geck 'Narr' (Raun 1982: 35); < kasks geck (Ariste 1963: 92; Liin 1964: 59; Ariste 1972: 93; EES 2012: 142)
• Läti keel: lt ģeķis (1587 Jeckis) Geck < mnd. geck (Sehwers 1918: 80, 147); lt jeķis [1587 Jeckis] Geck, Tor, Narr < (Statt Geck kommt im 16. bis 18. Jh. nordd. Jeck auf, welche Form auch ins Lettische übergegangen ist (Sehwers 1953: 43); ģeķis Geck, Tor, Narr; Spötter < mnd. gek (Jordan 1995: 63);
• Sugulaskeeled: lv gek̄, pl. gek̆kìD Narr < kasks geck (Kettunen 1938: 56)

kelder, keldri < kasks keller, kelder 'Keller'

• Esmamaining: Kullamaa 1524
• Vana kirjakeel: (Kullamaa 1524: 136) Kelry Naen; (Müller 1600-1606: 136) Wina nīck Ollo Kelleri sees; (Müller 1600/2007: 612) Wina echk Ollo Kellere siße ioxma (20.09.1605); (Stahl 1637: 77) Keller, kelrist 'Keller'; (Gutslaff 1648: 221; 78) Keller 'Keller'; Kellri Poisz 'Cellarius'; (Gutslaff 1647-1657: 171) se kelri pähmehs; (Göseken 1660: 289) Keller, -i 'Keller'; (Göseken 1660: 402) keller 'keller'; Kelri Kaihl 'Hals (Keller Hals, das ist über der Keller Thür)'; (Göseken 1660: 749) üx kap kelri pehl (kapp keldris, õllekeldris) 'keller Schapff'; (Helle 1732: 322) keller 'der Keller'; (Piibel 1739) sa annad Warao karrika temma kätte endise wisi järrele, kui sa ollid ta keldri üllewataja; (Hupel 1766: 48) Jäa keltri peäle woib teda kül hoida puddeli sees; (Hupel 1766: 84) Sedda panne siis ommas keltris ülles; (Hupel 1780: 177) kelder, -dri d.; keller, -tri r. 'der Keller'; (Arvelius 1790: 15) aidad ja keldrid; (Hupel 1818: 79) kelder, -dri r. d. 'der Keller'; keller, keltri r. d. 'Keller'; keltre d. 'der Keller'; (Lunin 1853: 55) kelder, -dri r. d. 'погребъ'; keller, keltri r. d. 'погребъ'; keltre d. 'погребъ'
• Murded: `kelder, `keldri Kuu S Lä TaPõ; `kelder, `keldre KPõ Plt; `keller, `keldri RId; keller, `keldre L VlPõ M T VLä; `keldre V (EMS II: 971)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 287, 289 kelder, kel´dri, keldre 'Keller'; keller, kel´dri, keldre '= kelder'; Wiedemann 1893: 260 kelder, kel´dri, keldre (keller) 'Keller'; ÕS 1980: 254 kelder;
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben keller, kelder 'Keller, als Gefängnis'; MND HW II: 1 keller, kellere, kelner, kelder 'Keller, Balkenkeller oder Kellergewölbe, Vorratskeller; Bier-, Wein-, Trinkkeller; Kellergefängnis'
• Käsitlused: < kasks kelder ~ sks Keller (EEW 1982: 766); < kasks kelder (Raun 1982: 35); < kasks keller, kelder 'Keller, als Gefängnis' (Ariste 1963: 92); < kasks keller (Liin 1964: 52; SSA 1: 340; EES 2012: 142)
• Läti keel: lt ķelderis Keller < nd. kelder 'Keller' (Sehwers 1953: 63);
• Sugulaskeeled: sm kellari [Agr] Keller < mrts källare (SSA 1: 340); vdj kellõri kelder, panipaik; погреб, кладовая (VKS: 423); lvS keldar (1846) Keller (SLW 2009: 81); lv kēldar Keller (nur in einem Volkslied) (Kettunen 1938: 117); kēldar kelder; pagrabs (LELS 2012: 112)

kelm, kelmi 'petis' < kasks schelm 'Schelm'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Stahl HHb II 1637: 120) temma voip omma herriso töh 'kelmustükk' kaunist ehhitama 'er kan den schalck gar höfflich schmücken'; (Göseken 1660: 343) herrise töh (häbitegu, kelmus) 'schelm stück'; (Hornung 1693: 16) Herris 'ein Schelm'; (Helle 1732: 93) herris 'der Schelm'; herrine 'schelmisch'; (Hupel 1780: 154) herris r., d.; herrits r., d.; herritz d. 'der Schelm, Bube, Bösewicht'; (Hupel 1780: 178) kelm, -i r., d. 'Schelm'; (Arvelius 1782: 19) kelmide koerusse läbbi; (Hupel 1818: 79) kelm, -i r. d. 'Schelm'; (Lunin 1853: 55) kelm, -i r. d. 'плутъ, мошенникъ'
• Murded: kel´m, kel´mi 'petis; suli; üleannetu' L K TaPõ sporV; kel´m, kelmi Sa Muh Mih Iis M T; kelm, kelmi Muh Hi Mar; kelm, `kelmi R (EMS II: 981)
• Eesti leksikonid: Wied 1869/1893: 289/261 kel´m, kel´mi 'Schelm; (O) Schelmerei'; Wiedemann 1893: 261 kel´m, kel´mi 'Schelm; (O) Schelmerei'; ÕS 1980: 255 kelm;
• Saksa leksikonid: MND HW III schelm 'Schurke, Schuft'
• Käsitlused: < kasks schelm, schelme (EEW 1982: 768-769); < kasks schelme (Raun 1982: 35); < asks (Ariste 1933a: 11); < kasks schelm, schelmer, vrd rts skälm (Liin 1964: 45); < kasks schelme(r) 'Schelm, Betrüger' ~ rts skelm (Raag 1987: 338); < rts skälm ~ sks Schelm (SSA 1: 341); < asks schelm 'korjus, raibe; kelm, lurjus' (EES 2012: 143)
• Läti keel: lt šķel̃mis Schelm < mnd. schelm (Sehwers 1918: 56, 161); šķel̃mis, šelmis Schelm < mnd. schelme (Sehwers 1953: 129, 130); šķelmis Schelm < mnd. schelm(er) 'Schurke, Schuft' (Jordan 1995: 100);
• Sugulaskeeled: sm kelmi, kälmi [1637] veijari, konna / Spitzbube < rts skälm 'veitikka, velikulta, veijari, konna'; vdj škelmi < sks ~ ee; lv škel´m kelmi < kasks schelm (SSA 1: 341); lv škel̄´m Schelm < kasks schelm (Kettunen 1938: 395); lv blē'ḑ kelm, suli; bledis; keļm kelm; krāpnieks, šķelmis (LELS 2012: 113)

kink1, kingi 'kingitus' < kasks schenke 'Geschenk'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1570
• Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1570)? Kyncke, Andres; (Gutslaff 1648-56) Ja wöib kinckis anda; (Virginius 1687-1690) nink olli sedda oma Tütrelle, Salomoni Naiselle, kenkiks andnut; (Vestring 1720-1730: 79) Kinkitus 'Das Geschencke (Reval)'; (Helle 1732: 113) kinkitus 'das Geschenke'
• Murded: kink, kingi 'kingitus' Pöi L K Iis Trm; kink, `kingi R; kińk, kińgi Lei (EMS III: 165)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 318 kiṅk, kiṅgi 'Geschenk'; Wiedemann 1893: 286 kiṅk, kiṅgi 'Geschenk'; ÕS 1980: 266 kink;
• Saksa leksikonid: MND HW III schenke 'Schenkung, Geschenk, Gabe'
• Käsitlused: < kasks kenk (EEW 1982: 834); < kasks schenke (Raag 1987: 324; EES 2012: 158)
• Läti keel: lt šķiņ̃ķis; šķiņķis, šķeņķis Geschenk; Schenke (als Hofbeamter) < mnd. schenke (als Hofbeamter) (Sehwers 1953: 133); šķiņķis Geschenk < mnd. schenke (Jordan 1995: 101);
• Sugulaskeeled: lv škiŋ̄k̀ Geschenk < kasks schenke (Kettunen 1938: 396); lv škink kingitus; dāvana (LELS 2012: 312)
• Vt kinkima

kinkima, (ma) kingin 'kingituseks andma' < kasks schenken 'schenken'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 139) mea tæma meile schencknut on; (Müller 1600/2007: 194) suhrest rochkest Armust on andnut ninck schenckenut (25.12.1601) 'kinkinud'; (Rossihnius 1632: 145) awasit omma andet ülles, ninck kincksit temmale kulda, Wyroki ninck Myrrhe; (Stahl 1637: 106) kenckima, kenckin, kencksin, kenckinut '∫chencken'; (Stahl HHb II 1637: 8) omma arma poja kahs kenckinut 'mit ∫einem lieben Sohn verehrt'; (Gutslaff 1648: 234) kinckma /e 'schencken'; (Gutslaff 1647-1657: 79) ninck kinckis Abrahammille; (Gutslaff 1647-1657: 91) Minna kincke Sulle sedda; (Göseken 1660: 295) kinckima 'Schencken'; (Göseken 1660: 494) meeleheht kinckima 'bestechen (mit Gelde)'; (Göseken 1660: 412) kinckima 'Bescheren (verehren)'; (Vestring 1720-1730: 79) Kinkima 'Schenken'; (Helle 1732: 113) kinkima 'schenken'; (Piibel 1739) Ja Lea ütles: Jummal on mulle hea anni kinkinud; (Hupel 1780: 181) kinkima r. 'schenken'; kinkmä d. 'schenken'; (Arvelius 1787: 4) olli … wannad wöllad kinkinud; (Hupel 1818: 84) kinkima r.; kinkma od. kinkmä d. 'schenken'; (Lunin 1853: 59) kinkima r. d. 'даровать, дарить'
• Murded: `kinkima 'kingituseks andma' R S L K Iis Trm; `kin´kmä (`kinkmä) Khn Kod Trv T V; `kinkme Hls (EMS III: 165)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 318 kiṅkima, kiṅgin 'schenken'; Wiedemann 1893: 287 kiṅkima, kiṅgin 'schenken'; ÕS 1980: 266 kinkima;
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben schenken 'schenken, geben'; MND HW III schenken 'Geschenke machen, mit Geschenken bedenken, Gaben verteilen'
• Käsitlused: < kasks schenken 'schenken, geben' (EEW 1982: 834; Raun 1982: 40; Ariste 1963: 92; Liin 1964: 59; Ariste 1972: 92; EES 2012: 158)
• Läti keel: lt *šķiñķuõt schenken < mnd. schenken (Sehwers 1918: 162); šķiņ̃ķuôt schenken (geben) < nd. schinken (Sehwers 1953: 133);
• Sugulaskeeled: lvS sk´in´k, -ub schenken (SLW 2009: 176); lv škiŋ̄k̆kə̑ schenken < kasks schenken (Kettunen 1938: 396); škinkõ kinkida; dāvināt (LELS 2012: 312)
• Vt kink1

kool|meister, -meistri '(kooli)õpetaja' < asks scholemêster, -mêͥster koolmeister-sõna ei-diftongi lähtekohaks võib olla alamsaksa meister või saksa Meister

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 210) oma Arma Schoelmeistri wasta; (Müller 1600/2007: 372) ned nohret ScholÿPoisit oma Arma Schoelmeistri wasta Scholi siddes v̈tlewat (11.11.1603); (Gutslaff 1648-1656) tullewat sest suhre Kohlmeistri Koddust; (Göseken 1660: 297) Koolmester 'Schulmeister'; (Göseken 1660: 425) Koolmester 'schulmeister'; Koolmester 'Caplan'; Koolmeistri palck 'schul-Geld'; Kooli pehlene (koolmeister) 'unterlehrer (ludi magister)'; (Vestring 1720-1730: 91) Koolmeister 'Ein Schulmeister'; (Hupel 1766: 117) koolmeistril on kül teggemist et temma öppetab lapsi ramatut ning peatükkid luggema; (Hupel 1780: 189) koolmeester (koolmeister) r. 'Schulmeister'; (Arvelius 1787: 25) Kolmeister olli ölnud; (Arvelius 1790: 45) Kirriku öppetaja kitis koolmeistrit; (Hupel 1818: 97) koolmeester od. koolmeister, -tri r. d. 'Schulmeister'; (Lunin 1853: 69) koolmeester ~ koolmeister, -tri r. d. 'школьный учитель'
• Murded: kool`meister (kuol-, kuul-, koul-) 'õpetaja' R eP eL (EMS III: 603, 775)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 357 kōl´meisterdama 'schulmeistern'; Wiedemann 1893: 593 kōl´-meister 'Schulmeister'; ÕS 1980: 298 † koolmeister;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schol(e)-mêster 'Schulmeister'; Lübben 1888 mêster, meister 'Meister; bes. ehrenvoller Titel für Lehrer, Gelehrte, Ärzte etc.'; MND HW III schôl(e)mêͥster 'Titel eines Stifts- oder Domherrn, scolasticus; Rektor der städtischen Schule; Schulmeister, Lehrer; Dorfschulmeister, Dorflehrer'
• Käsitlused: < sks Schulmeister (EEW 1982: 940); < kasks schole-mester (Liin 1964: 61); (Ariste 1940)
• Läti keel: lt † skuõlmeĩsteris [1638 Skohl-mei∫ters] Schulmeister (Sehwers 1918: 55, 95, 158); skuõlmeisteris Schulmeister < nd. schōlmeister (Sehwers 1953: 108); skuolmeistars Schulmeister, Lehrer < mnd. schôl(e)mêster (Jordan 1995: 88);
• Sugulaskeeled: lvS skuolmeister Schulmeister (SLW 2009: 176); lv skùo̯lmeì̯stə̑r (Kettunen 1938: 373); lv skūolmēstar koolmeister; skolmeistars (LELS 2012: 296)

kopp, kopa 'suurem varrega anum' < ? kasks koppe, vrd sm koppa

• Esmamaining: VT 1686
• Vana kirjakeel: (VT 1686) Nink töine Engel kallas omma Koppa Merre; (Hupel 1780: 189) kop, -pa d. 'eine Schale, Kippe zum Schöpfen'; (Hupel 1818: 98) kop, -pa d. 'Schale; Schöpfgefäß; grosse Bauerlöffel'; tee kop 'Theetasse'; (Lunin 1853: 70) kop, -pa d. 'чашка, ковшъ'; tee kop 'чайная чашка'
• Murded: kopp, kopa 'puukauss' Saa KJn M San; kopp, kopa 'vahend vedeliku tõstmiseks' Pä VJg Iis TaPõ VlPõ eL (EMS III: 650)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 377 kopp, kopa (SW, S, SO) 'Schale, kleines Gefäss, (d) grosser Holzlöffel'; Wiedemann 1893: 342 kopp, kopa (SW, S, SO) 'Schale, kleines Gefäss, (d) grosser Holzlöffel'; ÕS 1980: 301 kopp;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kop, koppe 'Becher'; kope, kupe, kove 'grosses Fass, Kufe (= 110 stoveken)'; koppeke 'kleine Schale, Ober-Fasse'; MND HW II: 1 kop, koppe (Pl. köppe) 'rundes Gefäß, Trinkgefäß; Maßgefäß für Butter und trockene Ware; Schröpfkopf; Kopf als Körperteil'
• Käsitlused: < lms, vrd sm koppa (EEW 1982: 948; EES 2012: 177); < ? kasks koppe, vrd sm koppa (Raun 1982: 48); < kasks koppe (Viires 1960: 86); < kasks kop, koppe (Liin 1964: 53)
• Läti keel: lt kapa ein kleines Maß < asks kopp, koppe 'ein Hohlmaß' (Sehwers 1953: 47);
• Sugulaskeeled: sm koppa [1786] kanto- tai säilytyskori, vasu; ontto tai kupera esine; kupu, suojus, kotelo (Korb; Hohlkörper; Haube, Gehäuse < lms deskr (SSA 1: 400); sm kuppi (1637) Tasse, Napf; is kuppi; krj kuppi; vdj kuppi < rts kopp 'kuppi' (todennäk. samalta taholta erikseen myös ee kopp: kopa 'kauha, kippo; kuppi') (SSA 1: 446)

kramp1, krambi 'riiv' < kasks krampe, Bsks Krampe

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 591) Raud Rampi (sulgemisvahend) 'Eiserne krampffe'; (Helle 1732: 148) obbadus 'die Krampe'; (Hupel 1780: 190, 254) kramp, -i r., d. 'die Krampe'; ramp, rambi d. 'die Krampe'; (Hupel 1818: 100) kramp, -i r. d. 'Krampe, Kettel; Klamber'; (Lunin 1853: 72) kramp, -i r. d. 'пробой, скоба, щеколда'
• Murded: kramp, krambi 'riiv' Lä Ha Pee Sim I Plt San Har; kramp, `krambi R; kram´p, kram´bi T V; ramp (ram´p), rambi Sa Muh L M; ram´p, ram´bi Rõn San V (EMS III: 804)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 422, 1021 kramp, krambi 'Krampe'; ramp, rambi '= kramp'; Wiedemann 1893: 383 kramp, krambi (ramp) 'Krampe'; EÕS 1925: 275 kramp 'tehn. (Krampe, Kettel)'; ÕS 1980: 307 kramp '(sulgemisvahend)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 krampe 'Krampe, Haken'; MND HW II: 1 krampe, kramme 'zweiseitiger Haken, Krampe, Klammer in die der Türriegel oder Fensterriegel faßt'; Hupel 1795: 125 Krampe 'das längliche Eisen mit einem runden und einem länglichen Loche, vermitutelt dessen man die Thür mit einem Vorhängeschloß verwahren kan.'
• Käsitlused: < kasks krampe ~ sks Krampe (EEW 1982: 978); < kasks krampe ~ Bsks Krampe (Raun 1982: 50); < kasks krampe (Liin 1964: 52; SSA 1: 416)
• Läti keel: lt *kra͠mpis [1638 Krampis] Krampe < mnd. krampe (Sehwers 1918: 90, 151); kra͠mpis Krampe < nd. krampe (Sehwers 1953: 57); krampis Schließhaken; haken- resp. krampenartig gekrümmerter Finger < mnd. krampe 'zweiseitiger Krampe, Haken' (Jordan 1995: 68);
• Sugulaskeeled: sm kramppi, ramppi [1860] oven säppi, haka, oven tai sirpin kädensija / Türangel, Krampe, Tür- oder Sichelgriff < rts krampa, krampe, kramp 'sinkilä, aspi, eräänl. puuluistin'; vdj kramppi säppi < ee; lv krämp haka < kasks (SSA 1: 416); is ramppi (Hev) kramp (Laanest 1997: 164); vdj kramppi kramp, link, käepide; *дверная) скоба, ручка (VKS: 483); lv kräm̄`p Schliesshaken, Krampe < kasks krampe; kräm̄ptə̑ haken (Kettunen 1938: 158); lv krämp haak, kramp; krampis, āķis; krämptõ krampida, haaki panna; aizkrampēt (LELS 2012: 139)

kross, krossi 'rahaühik' < kasks grosse(n) 'Groschen'

• Esmamaining: Stahl HHb III 1638
• Vana kirjakeel: (Stahl HHb III 1638: 36) ninck ∫ait üx igkalick omma gro∫∫i 'vnd empfieng ein jglicher ∫einen Gro∫chen'; öhe gro∫∫i pehwa palckax 'vmb einen Gro∫chen zum Taglohn'; (Göseken 1660: 430) Rossi 'grosch'
• Murded: kross, `krossi 'rahaühik' R; kross, krossi Hi; kros´s, krossi Jäm Mar Tõs T V; kros´s, kros´si K I; ros´s, rossi Sa Kse Pä M
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 431 kros´s´, kros´s´i (ros´s´) 'Groschen (eine halbe Kopeke)'; Wiedemann 1893: 392; ÕS 1980: 312 kross 'rahaühik mõnel maal';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 grosse, grosche, krosse, krosche 'Groschen'
• Käsitlused: < sks Groschen, kasks grosse, krosse, vn грош (EEW 1982: 997); < kasks grosse(n) (Raun 1982: 52); < kasks grosse, grosche, krosse, krosche 'Groschen' (Ariste 1963: 93; Liin 1964: 48); < asks grosse, krosse 'kross' (EES 2012: 184); < asks grosse, grossen 'kross' (EKS 2019)
• Läti keel: lt grasis Groschen < mnd. grosse (Sehwers 1953: 36; Jordan 1995: 62);
• Sugulaskeeled: vdj groošša, groošši kross (endisaegne münt); грош (VKS: 238); lvS groš Groschen (SLW 2009: 58); lv groš̄ Groschen < slaavi [Endzelīns] (Kettunen 1938: 61); groš kross; grasis (LELS 2012: 65)

krussima, (ma) krussin 'kähardama' < vrd kasks krusen

• Esmamaining: Masing 1822
• Vana kirjakeel: (Masing 1822: 251) ning omma juuksed mitte krusida, ehk uhkust siin ilmas tagganoudma
• Murded: `krus´sima (-ss-) 'lokkima; kähardama' Kuu Hää Jür Koe VJg Trm Plt; `krus´ma Kod Ran; `rus´sima Han PJg; `krousima 'krookima; lokkima' R Hi Var Saa Ris Jür Amb; `kroussima Hää; `krousma Nõo; `kraus´ma San Kan Vas; `rousima Han (EMS III: 874, 882; Saareste IV: 574)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 423, 435 kras´s´, kras´s´i 'Rauhheit'; krus´s´, krus´s´i = kras´s´; kras´s´i wedama 'rauh, schrumpfig werden'; Wiedemann 1893: 384, 395 kras´s´, kras´s´i 'Rauhheit'; kras´s´i wedama 'rauh, schrumpfig werden'; krus´s´, krus´s´i = kras´s´; kras´s´i wedama 'kraus machen'; Wiedemann 1869: 435 krūz´, krūzi 'Krausheit, Gelock, kraus'; Wiedemann 1893: 396 krūz´, krūzi 'Krausheit, Gelock, kraus'; Wiedemann 1869: 436 krūzima 'kräuseln, lockig machen'; Wiedemann 1893: 396 krūzima (rūzima) 'kräuseln, lockig machen'; ÕS 1980: 312 krussima 'kähardama';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 krussen 'kraus machen, kräuseln'; krusemen 'kraus machen, quetchen, zerdrücken'; MND HW II: 1 krü̂sen 'kräuseln, in Locken, Falten legen'
• Käsitlused: < kasks krusen 'kruusima / kräuseln, lockig machen' (EEW 1982: 1001; EES 2012: 184); < vrd kasks krusen (Raun 1982: 52)
• Läti keel: lt † skrũzêt kräuseln (vom Haare) < mnd. krūsen (Sehwers 1918: 57, 158); krũzêt, skrũzêt kräuseln (vom Haare), kraus machen, locken < mnd. krūsen 'krausen, kraus machen' (Sehwers 1953: 60, 107); krūzēt kräuseln, kraus machen < mnd. krü̂sen (Jordan 1995: 70);
• Sugulaskeeled: sm kruusata, ruusata [1622] kähertää hiuksia, rypyttää; koristella / kräuseln, fälteln; verzieren < rts krusa 'kähertää, poimuttaa; koristella'; krj kruušata koristaa leikkauksilla < sm (SSA 1: 422)
• Vt kruss

kruus1, kruusi 'tass, kruuk' < kasks krûs 'Krug'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 158) Sähl ollit enge kuhs kiwwist wessi|krosi pantut se kombe perrast sest Iuda raghwa puhastussest; (Stahl HHb III 1638: 26) kuhs kiwwi∫et we∫∫i kru∫it 'Sechs ∫teinern Wa∫∫erkrüge'; Töitket needt we∫∫ikru∫it weh kahs 'Füllet die Wa∫∫erkrüge'; (Gutslaff 1647-1657: 95) teuwtis omma Krohsi; (Göseken 1660: 291) Ruusi 'Kruß'; (Göseken 1660: 430) Ruus 'Krug (Trinckgeschir)'; (Göseken 1660: 728) öli Ruus 'Ölkrug (lecythus)'; (Hornung 1693: 23) Kruus 'ein Krug'; (Vestring 1720-1730: 94) Kruus, -si 'Der Krug'; (Helle 1732: 121, 322) kruus 'der Krug'; (Hupel 1780: 191) kruus, -i r., d. 'der Krug'; (Lithander 1781: 541) Kalla need munna walged ühhe kiwwi krusi sisse; (Hupel 1818: 101) kruus, -i r. d. 'Krug (Gefäß)'; (Lunin 1853: 73) kruus, -i r. d. 'кружка, штофъ'
• Murded: kruus (-s´), kruusi 'joogianum' Hi KPõ I Hel Puh Võn San V; kruus, `kruusi R; ruus Sa L; ruus´ VlPõ M (EMS III: 887)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krūz´, krūzi 'Krug (Trinkgefäss)'; Wiedemann 1893: 396 krūz´, krūzi (krōz´, rūz´) 'Krug (Trinkgefäss)'; ÕS 1980: 312 kruus;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 krôs, krûs 'Kanne, Trinkkanne, Krug'; Schiller-Lübben krus 'Kanne, Trinkkanne, Krug'; MND HW II: 1 kros (kroes, krois), krůs (krues) 'Krug, Kanne aus Ton'
• Käsitlused: < kasks krûs, krôs 'Kanne, Krug' (EEW 1982: 1001; Liin 1964: 56; SSA 1: 422); < kasks krûs (Raun 1982: 52; Ariste 1963: 93); < asks krūs 'kann, jooginõu, kruus' (EES 2012: 185)
• Läti keel: lt krũze Krug, Krause, ein irgendes Gefäß < mnd. krūs (Sehwers 1918: 32, 151); lt kruoze [1615] Krug < mnd. krōs 'Krug' (Sehwers 1953: 60); lt krũze, krũza ein irdener Krug < mnd. krūs 'Krug' (Sehwers 1953: 60); krūze, krūza, kruoze irdener Krug < mnd. krôs (Jordan 1995: 70);
• Sugulaskeeled: sm kruusi, ruusi (Agr crwsi, crusi) ruukku, saviastia / Krug, Tongefäß < mrts krus 'kivi-, saviastia' (‹ kasks krus, kros 'juomakannu, ruukku') (SSA 1: 422; SKES: 1001); lvS krūs Krug (SLW 2009: 88); lv krūz Krug < kasks krūs (Kettunen 1938: 157-158); lv krūz kruus, kann; krūze (LELS 2012: 141)
• Vrd kruuk

kruus|tükk, -tüki 'kruustangid' < kasks schruwstück 'Schraubstock'

• Vana kirjakeel: (Masing 1823: 107) ehk minge omma kruustükki jure, ja tehke nenda omma töed
• Murded: kruustükk, -tüki (-tükki) 'kruustangid' Lüg Ris VJg I Puh; kruustükk, -tügü Rei; kruustükk, -tükü Har Vas; `kruustik, `kruustiku Kam Ote (EMS III: 891; EKI MK); `kruustikpin´k 'kruustükk' Urv (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krū(w)stük, krūwstüki 'Schraubstock'; Wiedemann 1893: 396 krū(w)stük, krūwstüki (krūs-taṅṅid, krūstük, rūz-taṅṅid) 'Schraubstock';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schruve 'Schraube'; stucke 'Stück'; Schiller-Lübben schrûvwerk 'Shraubenwerk'; MND HW III schrûvemêͥster 'Techniker, der das mit Schraubsätzen bewerkstelligte Verrücken von Gebäuden leitet'
• Käsitlused: < kasks schruwstück 'Schraubstock' (EEW 1982: 1002)
• Läti keel: lt skrũvstiķis Schraubenstock < nd. schrūvstikke 'ein Schraubstock; eine Art großer Zangen' (Sehwers 1953: 107);
• Sugulaskeeled: lv skre̮ùvstik̀ Schraubstock (Kettunen 1938: 373); lv skrõustik kruustangid; skrūvspīles (LELS 2012: 295)
• Vrd kruus|tangid

kunskopp, -kopi 'teade, teadaanne' < asks kun(t)schop 'Kundschaft'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 158) sÿβ thodi tæmalle se Kundschop; (Müller 1600/2007: 522) sÿβ thodi tæmalle se Kundschop (31.05.1605) 'teade'; (Göseken 1660: 291) Kundskoppi 'Kundschafft'; (Göseken 1660: 436) kundschoppi (maakuulaja) 'Kundschaffer'; (Hupel 1780: 195) kunskop d. 'ein Vorreuter bey Hochzeiten'; kunskop r. 'Plauderer, Stadtglocke'; (Hupel 1818: 107) kunskop 'r. Plauderer, Stadtglocke; d. Vorreiter bey Hochzeiten; Ob. Hexe'; (Lunin 1853: 77) kunskop r. d. 'форрейтеръ верхомъ (при свадьбахъ); пустомѣля'
• Murded: kunsskopp, -kopi 'riugas; nõks; keeruline asi' Kul JMd Plt; kunts- (-n´-) R Lä Juu Koe VJg Plv; krun´ts- Räp; unts- Jõh; kunskop Krk (EMS IV: 38)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 453 † kun´skop, kun´skopi (d) 'Vorreiter bei Hochzeiten'; Wiedemann 1893: 411 † kun´skop, kun´skopi (d) 'Vorreiter bei Hochzeiten'; Wiedemann 1869: 452 kundskop, kundskopi '(G) Späher, Kundschaffer'; Wiedemann 1893: 411 kundskop, kundskopi '(G) Späher, Kundschaffer'; Wiedemann 1869: 377 kun´s-kopp 'Plauderer, Schwätzer, Hexenmeister'; Wiedemann 1893: 342 kun´s-kopp 'Plauderer, Schwätzer, Hexenmeister'; EÕS 1925: 292 kunskopp '(lobiseja, pobiseja, nõid)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kun(t)-, kon(t)schop 'Kenntnis, Kenntnisnahme; mündl. und schrftli. Zeugnis über eine Sache, von der man Kunde hat, Bekundung, Beklaubigung'; Schiller-Lübben kun(t)-, kon(t)schap 'Kenntnis, Kenntnisnahme; Bekundung, Beklaubigung; die Gesammtheit der Leute, deren Zeugnis und Bekundung begehrt oder abgelegt wird'; MND HW II: 1 kuntschop, kunde-, kunschop 'Kunde, Wissen, Kenntnis; Nachricht, Botschaft; Zeugnis, Zeugenaussage; Kennenlernen, Bekanntschaft, Umgang, Freundschaft'
• Käsitlused: < ... '....' (EEW 1982: 1046); < kasks kun(t)schop 'teade' (Raun 1982: 56); < kasks kun(t)-, kon(t)schap (Liin 1964: 64); < kasks kun(t)-, kon(t)schopper 'Kundschafter' ~ rts kund(h)schapare (Raag 1987: 336); < asks kun(t)schop 'tundmine, teadmine, oskus' (EES 2012: 192)
• Vrd kunskoppi

kunst, kunsti 'oskus, meisterlikkus' < kasks kunst 'Kunst'

• Esmamaining: Awerbach 1589
• Vana kirjakeel: (Awerbach 1589, ‹ EKVTS 1997: 94) ohma kÿtusse kunste; kunste 'oskus'; (Müller 1600-1606: 158) Se on nuit se eike Kunst 'oskus, meisterlikkus'; (Müller 1600/2007: 120) Se on nuit se eike Kunst (23.01.1601); (Müller 1600/2007: 268) eb olle sæl muhd echk parrembat Kunsti mitte (19.08.1603); 272: Kochnretti Noÿakunstide iure ioxma (19.08.1603); (Stahl 1637: 82) Kun∫t, kun∫ti∫t 'Kun∫t'; (Stahl HHb II 1637: 113) ∫e on münno kun∫t 'es i∫t mein Kun∫t'; (Stahl HHb II 1637: 112) Jssand ... hoida münd kawwala kunsti eddes 'HERR ... bhüt mich für falschen Tücken'; (Stahl LS I 1641: 312) Se∫inna∫e kun∫ti ninck nouwo peame meije ∫e∫t∫inna∫est Nai∫e∫t oppema 'Die∫e Kun∫t vnd Rath ∫ollen wir die∫em Weibe ablernen'; (Göseken 1660: 291) Kunst, -i 'Kunst'; (Göseken 1660: 436) kunsti 'Kunst'; kunst oigkeste ninck wijsi perrast rehckida (kõnekunst) 'Rede-Kunst'; kunst tarckalist ninck öigkest könnelda (grammatika) 'Sprachkunst (grammatica)'; (Göseken 1660: 616) se kunst wahhust rehckida (kõnekunst) 'Disputir Kunst'; (Göseken 1660: 604) Rehckimisse kunst (kõnekunst) 'Redekunst (Logica)'; (Göseken 1660: 676) techti moistusse kunst (täheteadus) 'Sternkunst'; (Göseken 1660: 666) Tockerkunst 'artzeney-Kunst'; (Forselius 1694) kunst; (Vestring 1720-1730: 101) Kunst, -sti '1. Die Kunst, 2. Die Zauberey'; (Helle 1732: 124) kuns, kunst 'die Kunst, Hexerey'; (Hupel 1766: 91) sinno plaaster abbi satab, olgo kül et temma ei olle kunsti järrele tehtud; (Hupel 1766: 131) Se keige parrem nou on, et kunsti läbbi tehhakse lastele rouged; (Hupel 1780: 195) kuns, -i; kunst, i r., d. 'Kunst, Hexerey, Zauberey'; (Arvelius 1782: 122) tullus kunst; (Hupel 1818: 108) kunst od. kuns, -i r. d. 'Kunst; Hexerey'; (Lunin 1853: 77) kunst ~ kuns, -i r. d. 'искуство; колдовство'
• Murded: kunst, kunsti '(töö)võte, nipp; meisterlikkus; maagia' TLä; kunst, `kunsti Kuu VNg; kun´st, kun´sti Noa Iis Võn V; kun´ts, kun(t)si (-n´-) Sa Muh L K I M Rõn; kunts, kuntsi Hi Mih KJn; kunts, `kuntsi RId; konst, konsti San (EMS IV: 38-40)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 452, 453 kun´s, kun´si '1. Kunst; 2. Hexerei'; aptēki-kun´s 'Chemie'; kun´st '= kun´s'; Wiedemann 1893: 411 kun´s, kun´si (kun´st) '1. Kunst; 2. Hexerei'; kōlitamize-kun´s 'Pädagogik'; aptēki-kun´s 'Chemie'; Wied 1869/1893: 453/412 kun´st, kun´ts = kun´s; ÕS 1980: 319 kunst;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kunst 'das Können, sow. das Wissen, als die Fertigkeit'; Schiller-Lübben kunst 'das Können, sow. das Wißen, als die Fertigkeit'; MND HW II: 1 kunst 'Können, Vermögen, Fähigkeit, insbes. zu geistiger Tätigkeit; kunstvolles, handwerklich vollkommenes Werk, Kunstwerk'
• Käsitlused: < sks ~ kasks konst, kunst (EEW 1982: 1049); < kasks kunst (Raun 1982: 56; Ariste 1963: 94; Liin 1964: 60; EES 2012: 192)
• Läti keel: lt *skuñste Kunst, Geschicklichkeit < mnd. kunst (Sehwers 1918: 46, 158); lt kuñstĩba [1585 ta kun∫tiba] Geschicklichkeit < mnd. kunst 'das Können, das Wissen als Fertigkeit' (Sehwers 1918: 80);
• Sugulaskeeled: sm konsti (Agr) temppu, metku; keino, tapa, taito; tieto, ymmärrys / Trick, Streich; Mittel, Kunst; Verstand < rts konst 'taido, keino; taide; viisaus' (‹ kasks konst, kunst 'tieto; yaito, taide); is konsti keino, tapa, temppu; krj konsti keino, niksi, konsti; metku, temppu < sm (SSA 1: 397); vdj konsti temp, vigur; mustkunst, nõidus; шутка; фокус; колдовство (VKS: 463); lv kun̄´št, skun̄´št Kunst (Kettunen 1938: 162, 373); lv kuņšt kunst; māksla (LELS 2012: 146)

kuub, kuue 'pealisriie' < kasks schuwe 'Schaube'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1518-1544
• Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1518-1544: 189) Kuuesepp Tito; (Müller 1600-1606: 162) hallÿ kuwe kaas; (Müller 1600/2007: 534) ke v̈che hallÿ kuwe kaas keub (14.06.1605) 'halli kuuega'; (Stahl 1637: 101) Kuhb 'Rock'; (Stahl HHb III 1638: 190) Heita omma kuba henne∫∫e pehle 'Wirff deinen Mantel w͠m dich'; (Gutslaff 1648: 226) Kûb/ a; Mantel/ i 'Mantel'; (Gutslaff 1647-1657: 208) Temma mössub - - omma Kuhbe; (Gutslaff 1647-1657: 226) ietta sedda mantli (Kuhbi) Kah; (Göseken 1660: 442) Kuhb 'ein Rock'; kuub 'leib Rock, tunica'; (Hornung 1693: 41) Kuub, Kue, Kube / Acc. pl. Kubesid 'ein Rock'; (Vestring 1720-1730: 102) Kuub, kue 'Der Rock'; (Helle 1732: 125) kuub 'der Rock'; (Piibel 1739) hakkas sest uest kuest kinni, mis tema selgas,; (Hupel 1780: 197) kuub, kue r. 'der Rock'; (Arvelius 1787: 118) serkid ja kued
• Murded: kuub, kuue 'üleriie' eP; kuub, `kuue R; kuub, kuvve I sporM sporV; kuup, kuuba Har (EMS IV: 138, 166)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 463 kūb, kūe (kūwe) (Ob) 'Rock'; Wiedemann 1893: 421 kūb, kūe (kūwe) (Ob) 'Rock'; ÕS 1980: 323 kuub;
• Saksa leksikonid: MND HW III schûve (schuwe) 'langes Oberkleid, Schaube'
• Käsitlused: < kasks schube 'Benennung von irgendeinem Kleidungsstück' (EEW 1982: 1070); < sks, vrd küsks schūbe (Raun 1982: 57); < asks.... (lähtesõna pole registreeritud), vrd küsks schūbe (EES 2012: 197)
• Sugulaskeeled: lv kūbə̑ breiter Rock der Braut mit zwei Reihen Bänder als Garnitur < kasks (Kettunen 1938: 169)
• Vrd mantel

kärpima1, (ma) kärbin 'teritama' < kasks scherpen 'scherfen'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 453) kerpima (teravaks lõikama, teritama) 'schärffen (das Holtz)'; (Piibel 1739) omma raud-labbidast kerpima; (Hupel 1780: 168) hobbose raudu kärpma d. 'die Hufeisen schärfen lassen'; (Hupel 1818: 64) kerpima r. 'schärfen'; (Lunin 1853: 56) kerpima r. 'острить, точить'
• Murded: `kärpima (-mä) 'teritama, õhemaks tegema' R; `kär´pmä (-me) Kod eL (EMS IV: 507; Saareste II: 731)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 275 kär´pima, -bin 'schärfen (Hufeisen), abscheren, kappen, beschneiden (Bäume)'; Wiedemann 1893: 249 kär´pima, -bin (kar´pima, kerpima) 'schärfen (Hufeisen), abscheren, kappen, beschneiden (Bäume)'; ÕS 1980: 336 kärpima;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 scherpen 'schärfen, spitzen'; MND HW III scherpen, schirpen, scharfen '(Werkzeug, Waffen) scharf machen, schärfen an Schneide und Spitzen; (Pfähle) zuspitzen'
• Käsitlused: < ?... 'schärfen, abscheren, beschneiden' (EEW 1982: 1142); < kasks scherpen 'teritama' (Ariste 1972: 97); < ? kasks scherpen 'teritama' (Raun 1982: 63); < asks scharpen (Liin 1964: 54); < kasks scherpen 'teritama' (Uibo 2010: 373)
• Läti keel: lt šķẽrpêt schärfen, wetzen, kratzen < nd. scherpen 'schärfen' (Sehwers 1953: 132); lt šķērpēt schärfen, wetzen < mnd. scherpen (Jordan 1995: 101)

kört2, kördi 'jahusupp' < kasks görte 'Grütze'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 86) Kört 'Mehl-Suppe Welling Reval'; (Helle 1732: 117) kört 'die Meel-Suppe, Welling'; (Helle 1732: 380) koddo lakkuwad körti, leent ehk mis käes on 'zu Hauß lecken sie iht Grütz, Wassersuppen, oder was man denn hat'; (Hupel 1780: 185) kört, -i r. 'Mehlsuppe, dünner Grütz; Welling'; (Arvelius 1790: 74) küpseks keedetud körti; (Hupel 1818: 92) kört, -i r. 'Mehlsuppe; dünne Grütze; Welling'; (Lunin 1853: 65) kört, -i r. 'кисель; жидкая каша'
• Murded: kör´t, kördi 'jahusupp' Sa L sporK eL; kör´t (-r-), kör´di (-r-) Pä Kei Tür ViK I Plt SJn Pst Puh Har Rõu Räp; kört, `kördi R (EMS IV: 618)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 400 kör´t, kör´di 'Mehlsuppe'; Wiedemann 1893: 363 kör´t, kör´di 'Mehlsuppe'; ÕS 1980: 339 kört 'jahusupp';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 görte (grütte) 'Grütze (Buchweizen, Gerste, Hafer, Mannagras); Grützbrei (bôkwê(i)teng)'; Niedersächsisches Görte, Grütte 'Grütze, Graupen; die aus Görte zubereitete Speise'
• Käsitlused: < kasks gorte 'tangupuder' (Raun 1982: 64); < asks gorte 'kört, jahusupp' (EES 2012: 211)

laadik, laadiku 'laegas' < kasks lade, ladeken 'Lade'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 83) Ladick, ladicka∫t 'Lade'; (Stahl HHb IV 1638: 144) ninck omma lahdicko la∫ckma nehha 'vnd sein Lade sehen lassen'; (Stahl LS I 1641: 388) ∫e ∫ehdu∫∫e Ladicko 'die Lade des Bundes'; (Gutslaff 1648: 223) Ladick 'Lade'; (Göseken 1660: 460) Ladick 'Lade'; (Göseken 1660: 598) Rochto-ladikas 'artzeney Schranck'; (Virginius 1687-1690) paljo Rahha olli se Ladiko sees; (Vestring 1720-1730: 104) Laekas, Laeka 'die Lade'; (Hupel 1780: 197) ladik, -o r., d. 'die Lade'; (Hupel 1818: 111) ladik, -o r. d. 'die Lade'; (Lunin 1853: 80) ladik d. 'ящичекъ, коробочка'; ladik, -o r. d. 'ларь, сундукъ'
• Murded: laadik, -u Saa M Nõo V(laad´ Lei); `laadik R; laat´k Võn Rõn; laat´ Trv Har (EMS IV: 753, 755, 774)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 518 lādik, lādiku, lādike (d); lādikas, lādika 'Kasten Lade (= laegas)'; Wiedemann 1893: 469 lādik, lādiku, lādike (d); lādikas, lādika 'Kasten Lade (= laegas)'; ÕS 1980: 345 † laadik 'laegas';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 lade 'Kiste, Schrein; bes. die Lade der Aemter und Bruderschaften zur Aufbewahrung von Documenten'; Schiller-Lübben lade 'Kiste, Schrein'; MND HW II: 1 lāde 'kleinere Holzkiste mit verschließbarem Deckel, Truhe'
• Käsitlused: < kasks lade (eher mnd. als schwed.) (EEW 1982: 1189); < germ, vrd kasks lade, mrts la(a)dikka (Raun 1982: 66); < kasks lade 'Kiste, Schrein' (asks lade + ee -ik) (Ariste 1963: 95); < asks lade, ladeken 'kirst, kast; laegas' ~ mrts la(a)dika 'väike kast, karp' (EES 2012: 217); < asks lade, ladeken 'kirst, kast; laegas' (EKS 2019)
• Läti keel: lt lãde Lade, Kasten < nd. lāde 'kistenförmiger Behälter zur Aufbewahrung von Kleidern, Wäsche und allerlei andern gegenständen; der Verwahrungsort von Urkunden, Wertpapieren und Rechnungsbüchern' (Sehwers 1953: 69); lāde Lade, Kasten < mnd. lāde 'kleinere Holzkiste mit verschließbarem Deckel' (Jordan 1995: 74);
• Sugulaskeeled: sm laatikko, laatikka [1637 laidicka] Kasten, Kiste, Schublade < mrts lādikka (SSA 2: 33); sm laatikko Kasten, Kiste, Schublade < asks lade, lādeken ~ rts låd(d)ika, lädika (Bentlin 2008: 130); lvS lād, laod (1828) kleiner Kasten, Büchse (SLW 2009: 103); lv lō̬ᴅ́ Kasten < kasks lade (Kettunen 1938: 204); lǭḑ laegas; ladite, šķirstiņš (LELS 2012: 172)

laat, laada 'turg, laat' < kasks af-lât 'Ablass' Kunagisest indulgentside müütamisest kirikute juures kujunes alamsaksa sõnast aflât 'indulgents' eesti sõna laat 'indulgentside müük kiriku juures kirikupühadel'. Hiljem on laat-sõna saanud avarama tähenduse: 'kaubitsemispäev kiriku juures' ja 'kaubitsemispäev kaubitsemiskohas'.

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 34) Moñikat omat .. se Kurratÿ Afflate ninck Toiwotuße prast ioxnuth; (Müller 1600/2007: 394) eth næmat se Pawesti Afflate iure piddit ioxma (11.11.1603); (Vestring 1720-1730: 103) Laat, -dad 'der Jahrmarkt'; ladale minnema 'zum Jahrmarkt gehen'; (Hupel 1780: 197) lade r. d. 'Jahrmarkt'; (Berg 1811: 92) Tartus on üks suur kool ja iggal aastal Neäri-ku sees üks suur lade.; (Hupel 1818: 110, 111) laad, -a d. 'Jahrmarkt'; lade 'Jahrmarkt'; ladele, ladale minema r. d. 'zum Jahrmarkt gehen'; (Lunin 1853: 80) laad, -a d. 'ярмарка'; lade r. d. 'ярмарка'
• Murded: laat eP(loat Nis Juu Koe Trm, luat Khn JMd Kod) laat M V; `laata ~ `laada R; laat, laade TaPõ; laade T (EMS IV: 773)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 521 lāt, lāda, lāde, lādo (d) 'Jahrmarkt, Viehmarkt'; Wiedemann 1893: 472 lāt, lāda, lāde, lādo (d) 'Jahrmarkt, Viehmarkt'; ÕS 1980: 346 laat 'suur turg, rahvamass';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 af-lât 'Ablass'; MND HW I ablât(e) 'Ablassen'
• Käsitlused: < kasks afflate 'Ablass (der Sünden), indulgentia' (EEW 1982: 1195; Raag 1987: 324); < nd. aflāt 'Ablaß' (Hinderling 1981: 146); < kasks af-lât 'indulgents', vrd lv lōt 'jumalateenistus' (Raun 1982: 67); < asks afflate 'patukustutus, indulgents' (EES 2012: 218-219; EKS 2019)
• Läti keel: lt aplāts Jahrmarkt, ein kleiner Saufmarkt, Budenzelt auf dem Markte < mnd. aflāt 'Ablaß' (Sehwers 1918: 142); aplãgs; aplãts Abendmahl; Jahrmarkt < nd. ablāte (Sehwers 1953: 1, 3);
• Sugulaskeeled: vdj laatta, laatto laat; ярмарка (VKS: 557, 558); lv lō̬`t, lō̬t̆tə̑ Gottesdienst < ee laat (‹ kasks avlât 'das Ablassen, Loslassen = Gottesdienst') (Kettunen 1938: 205); lv lǭt jumalateenistus; dievkalpojums (LELS 2012: 174)
• Vt aablat

lamp, lambi 'valgusti' < kasks lampe, sks Lampe

• Esmamaining: Kullamaa 1524
• Vana kirjakeel: (Kullamaa 1524: 137) Lamp Oloff; (Rossihnius 1632: 182) ninck tulli sinna törwa kühnlede lampide, möhkade ninck oade kahn; (Stahl HHb III 1638: 217) ninck lampide kah 'mit Fackeln / Lampen'; (Stahl LS I 1641: 22) ölli ommas lampis 'Oel in vn∫ern Lampen'; (Gutslaff 1648: 224) Lampe 'Lampe'; (Gutslaff 1647-1657: 277) Kumbat o[mm]at lampet wötsit; meije lampet Kistwat erra; (Göseken 1660: 291) Lampi 'Lampe'; (Göseken 1660: 464) lampi 'lampe'; (Vestring 1720-1730: 109) Lamp, -pi 'Die lampe'; (Helle 1732: 128, 322) lamp 'die Lampe'; (Hupel 1780: 200) lamp, -i r. 'Lampe'; (Hupel 1818: 115) lamp, -i r. d. 'Lampe'; (Lunin 1853: 84) lamp, -i r. d. 'лампада'
• Murded: lamp, lambi eP; lamp, `lambi R; lam´p, lambi (-m´-) eL (EMS IV: 899)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 500 lamp, lambi 'Lampe'; Wiedemann 1893: 454 lamp, lambi 'Lampe'; ÕS 1980: 353 lamp '(valgustusvahend)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 lampe 'Lampe, Leuchte'; Schiller-Lübben lampe 'Lampe, Leuchte'; MND HW II: 1 lampe 'Lampe, Leuchte, Beleuchtungsgerät mit Öl'
• Käsitlused: < sks Lampe ~ kasks lampe (EEW 1982: 1226); < kasks lampe (Raun 1982: 69; Ariste 1963: 95; Liin 1964: 53; EKS 2019); < asks lampe ~ sks Lampe (EES 2012: 226)
• Läti keel: lt la͠mpa Lampe (Sehwers 1918: 152; Sehwers 1953: 68); lampa (Kettunen 1938: 184; LELS 2012: 159);
• Sugulaskeeled: sm lamppu [Agr] Lampe < mrts lampa (‹ kasks lampe); is lamppu; krj lamppu < sm (SSA 2: 43); krj lamp, lamppa; vps lamp < vn лампа; is lamppi; vdj lamppi < ee; lv lamp < ? ee lamp ~ lt lampa (‹ sks) (SSA 2: 42-43); is lamppu lamp (Laanest 1997: 96); vdj lamppa, lamppi, lamppu lamp; лампа (VKS: 574); lv lam̄`p Lampe (Kettunen 1938: 184); lv lamp lamp; lampa (LELS 2012: 159)

leng, lengi 'ukse- või aknapiit' < kasks slenge, Bsks Schlenge

• Esmamaining: Jannsen 1864
• Vana kirjakeel: (Jannsen 1864) 21.10: aknapostid (lengid) sissemüritud
• Murded: leng, lengi 'piit' Khk L Kei Juu; leng, `leŋŋi R; len´g, lengi (-n´-) Kam Ote V; lenk (-n´-), lengi Khn Ris Ha I KJn Trv Hls TLä Har; `lenki, `lengi Vai (EMS V: 100)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 527 *läng, längi = leng; Wiedemann 1893: 477 *läng, längi = leng; Wiedemann 1869: 538 *leṅg, leṅṅi 'Schlenge (an Thüren oder Fenstern)'; Wiedemann 1893: 487 *leṅg, leṅṅi (läṅg, pleṅg) 'Schlenge (an Thüren oder Fenstern)'; EÕS 1925: 379 leng 'uksel või aknal (Schlenge)'; ÕS 1980: 364 leng 'ukse- või aknapiit';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 slenge, slink 'Rand, Einfassung'; slengelse 'Beschlengung, Einfassung'; Schiller-Lübben slengelsche 'Beschlengung, Einfaßung'; slink, slenk 'Rand, Einfaßung'; MND HW III slenge 'Gitterstange, -pfosten; Pfahlwerk, bes. als Befestigung gegen das Wasser'; Hupel 1795: 207 Schlenge 'hört man zuweilen statt Schlinge'; S. 62 Fensterschlenge od. Fensterschlinge, die 'heißen die Fensterpfosten oder die Balkenstücke, welche das fenster umgeben.'; 2. 237 Thürschlenge oder Thürschlinge, die 'd. i. Thürpfosten, Thürgestelle (die 4 Balkenstücke, welche die Thür umgeben).'
• Käsitlused: < sks Schlenge (EEW 1982: 1281); < kasks slenge (Kobolt 1933: 154); < Bsks Schlenge 'uksepiit, -raam; aknaleng' (EES 2012: 236)
• Läti keel: lt sleņ̃ģis, sleņ̃ģe [1638 Slenghes] Fenster- und Türpfosten, Fensterladen, -rahmen < mnd. slenge 'Einfassung' (Sehwers 1918: 95, 158; Sehwers 1953: 110); sleņģis Fenster- und Türpfosten, Gerüste, Fensterrahmen, Schlengen, Fensterladen < mnd. slenge 'Gitterstange, -pfosten' (Jordan 1995: 89); lt sleņģis Schlenge, Fensterschlenge (VLV 1944: 449)

liht, lihi 'istelaud vene ninas või päras' < kasks plicht

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 43; 268) plichtanker 'peaankur'; (Müller 1600/2007: 712) se eike Plicht Anker ollema (05.09.1606) 'peaankur'
• Murded: liht, lihi 'istelaud paadis' Aud (EMS V: 166; Saareste III: 11)
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 plicht 'das Verdeck des Hinter- und Vorderteils eines (kleinen, sonst offenen) Fahrzeuges)'; plicht-anker 'Anker, der auf der plicht liegt, Notanker'; Schiller-Lübben plicht 'in einigen offenen Fahrzeugen das kleine Verdeck am Vordertheil, worunter man etwas vor dem Regen bergen kann'; plichtanker 'zweiarmiger Anker auf kleineren Schiffen, der auf dem plicht liegt'; MND HW II: 2 ○plicht 'Überbau, Verdeck am Bug des Schiffes'; plichtanker 'auf dem Verdeck am Schiffsbug gelagerter größter Anker des Schiffes, Notanker'
• Käsitlused: < asks plichtanker (Liin 1964: 49)
• Läti keel: lt blickta < nd. plicht 'Verdeck des Bootes' (Sehwers 1953: 15);
• Sugulaskeeled: sm lihti [1637] pieni laiva, proomu / kleines Schiff, Leichter < rts liktare 'proomu, lastauksessa käytetty apulaiva' (‹ asks resp. hol lichter) (SSA 2: 72)

link, lingi 'käepide, -raud' < kasks klinke 'Klinke'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) linck, -i 'Klincke'; (Hornung 1693: 29) Klink, Klingi / Acc. pl. Klinkisid 'eine Klinke an der Thür'; (Vestring 1720-1730: 83) Klink, -ki 'Eine Klincke'; (Hupel 1780: 183, 205) klink, -i r. 'die Klinke'; link, -i r., d. 'die Thürklinke'; (Hupel 1818: 88, 123) klink, -i r. d. 'die Klinke'; link, -i r. d. 'die Thürklinke'; (Lunin 1853: 62, 90) klink, -i r. d. 'защелка, ручка у дверей'; link, -i r. d. 'защелка, позвонокъ у дверей'
• Murded: link, lingi '(ukse) käepide' S L Ha Jä VJg I VlPõ Krk San Lut; lin´k, lin´gi (-n-) Khn Kod eL; link, `lingi R; klink, klingi Ris HMd Jür HJn JõeK Lei (EMS V: 244)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 556 liṅk, liṅgi 'Klinke, Hemmeisen an der Ankerspille'; Wiedemann 1893: 503 liṅk, liṅgi 'Klinke, Hemmeisen an der Ankerspille'; ÕS 1980: 374 link '(uksel, aknal)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 klinke, klenke 'Klinke, einfallender Thürriegel; Schlagbaum'; Schiller-Lübben klinke, klenke 'Klinke, der einfallende Thürriegel (oder Thüreisen), den man vermittelst eines Druckes hebt (wie noch jetzt in den geringeren Häusern)'; MND HW II: 1 klinke, klenke 'gewinkelter Hebel, von oben einfallender Türriegel, Verschlußklinke des Schlagbaumes, auch schon vorgeschobener Riegel'
• Käsitlused: < kasks klinke (an der Tür) (EEW 1982: 1320; Raun 1982: 76; SSA 2: 78); < kasks klinke, klenke (Liin 1964: 52; EES 2012: 242)
• Läti keel: lt *kliņķis (1638 Klinckis) Klinke; Gerät zum Drillen eines Strickes < mnd. klinke 'gewinkelter Hebel, von oben einfallender Türriegel, Verschlußklinke des Schlagbaumes, auch schon vorgeschobener Riegel' (Sehwers 1918: 89, 150; Jordan 1995: 66);
• Sugulaskeeled: sm linkku, klinkku [1637 klincko] (oven) kääntösalpa / Türriegel, Klinke < rts klinka 'säppi' (‹ kasks klinke 'salpa') (SKES: 296); is liŋkki oven pyörö < ee ~ sm (SSA 2: 78); vdj kliŋkki (ukse)pöör; дверная завёртка, клинок (VKS: 440); lv kliŋ̄k̀ Klinke < kasks klinke (Kettunen 1938: 140); lv akātõks käepide, link; kliņķis; klink ukse käepide, link; durvju rokturis, kliņķis (LELS 2012: 26, 127)