EESTI KEELE KÄSIRAAMAT
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
- SÕNALIIGID
- VORMIÕPETUSE PÕHIMÕISTED
- TÜVEVAHELDUSED
- M 21
- M 21a
- Astmevaheldus
M 22 - Astmevaheldus
M 23 - Astmevaheldus
Missugused sõnad on astmevahelduslikud - Astmevaheldus
Missugused sõnad on astmevahelduslikud
M 24 - Astmevaheldus
Missugused sõnad on astmevahelduslikud
M 25 - Astmevaheldus
Astmemuutus
M 26 - Astmevaheldus
Astmemuutus
M 27 - Astmevaheldus
Astmemuutus
M 28 - Astmevaheldus
Astmemuutus
M 29 - Astmevaheldus
Astmevaheldusmallid
M 30 - Astmevaheldus
Astmevaheldusmallid
M 31 - Astmevaheldus
Astmevaheldusmallid
M 32 - Astmevaheldus
Astmevaheldusmallid
M 33 - Astmevaheldus
Astmevaheldusmallid
Pöördsõna astmevaheldusmallid
M 34 - Lõpuvaheldus
M 35 - Lõpuvaheldus
M 36 - Lõpuvaheldus
Missugused sõnad on lõpuvahelduslikud - Lõpuvaheldus
Missugused sõnad on lõpuvahelduslikud
M 37 - Lõpuvaheldus
Missugused sõnad on lõpuvahelduslikud
M 38 - Lõpuvaheldus
Lõpumuutus
M 39 - Lõpuvaheldus
Lõpumuutus
Käändsõna lõpumuutus
M 40 - Lõpuvaheldus
Lõpumuutus
Pöördsõna lõpumuutus
M 41 - Lõpuvaheldus
Lõpuvaheldusmallid
M 42 - Lõpuvaheldus
Lõpuvaheldusmallid
Käändsõna lõpuvaheldusmallid
M 43 - Lõpuvaheldus
Lõpuvaheldusmallid
Pöördsõna lõpuvaheldusmallid
M 44
- MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD
- MORFOLOOGILINE PARADIGMA
- MUUTTÜÜBID
- Kirjandust morfoloogia kohta
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA
MORFOLOOGIA
TÜVEVAHELDUSED
Lõpuvaheldus
Lõpumuutus
Pöördsõna lõpumuutus
Pöördsõnade muutmisel tuleb esile ainult paar lõpumuutuse liiki, nimelt:
| lõpumuutus | sõnade arv | näide |
|---|---|---|
| le → el | 190 | `võimle/ma |
| 0 → V | 98 | |
| a) 0 → a | 86 | `laul/ma |
| b) 0 → e | 12 | `tund/ma |
| V → 0 | 48 | kõnele/ma |
Asendus le → el iseloomustab vestlema-tüüpi sõnu, nt `vestle/ma : vestel/da, `võimle/ma : võimel/da, `kauple/ma : kaubel/da. Ühe sõna korral on muutusel kuju re → er: `vähkre/ma : väher/da.
Lisandumine iseloomustab /1 C/-sõnu. Tavaliselt on lisanduvaks vokaaliks a, nt `laul/ma : laula/n, `taht/ma : taha/n, harvem lisandub e, nt `tund/ma : tunne/n, `kuul/ma : kuule/n.
Kadu iseloomustab kõnelema-tüüpi sõnu, kusjuures kaolistel vormidel on alati ka lähtetüve kasutav paralleelvorm, nt kõnele/ma : kõnele/da ~ kõnel/da. Kaoga on kirjeldatav ka kolme erandliku /2 III V/-sõna ja kahe /2 I V/-sõna muutetüve moodustamine: `kisku/ma : `kis/takse, `käski/ma : `käs/takse, `usku/ma : `us/takse, pese/ma : `pes/takse, kuse/ma : `kus/takse.
Siinjuures ei ole lõpuvaheldusena käsitletud kõrgstiilse paralleelvormistiku esinemist esitlema-tüübis, kuivõrd selles tüübis võib ka algvorm ise olla kahesugune, vrd esitle/ma : esitele/ma (vt M 168).