Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

MORFOLOOGIA

TÜVEVAHELDUSED

Astmevaheldus

Astmemuutus

Pikkusmuutus on vältemuutuse alaliik. Teatud ehitusega tüvede korral, mis sisaldavad sulghäälikut või s-i, võib astmemuutus reali­seeruda kahte moodi. Sõnades, mille kolmandavältelises algvormis on k, p, t või ss, võib II välde astme nõrgenemisel realiseeruda ilma sise­häälikute fonoloogilise muutuseta, nt `tank : tanki. Teistes samasuguse ehitusega sõnades kaasneb välte nõrgenemisega sulghääliku või s-i lühenemine, mida kirjapildis kajastab k, p, t või ss-i asendumine g, b, d või s-iga (`pank : panga, `kaup : kauba, `vaata/ma : vaada/ta,`poiss : poisi). Sõnades, mille teisevältelises algvormis on g, b, d või s, võib III välde astme tugevnemisel realiseeruda samuti ilma sisehäälikute muutuseta (rõngas : `rõnga, seade : `seade). Teistes samasuguse ehitu­sega sõnades kaasneb välte tugevnemisega sulghääliku või s-i fono­loo­giline pikenemine, mida kirjapildis kajastab g, b, d või s-i asendumine k, p, t või ss-iga (põrge : `põrke, saabas : `saapa, vaade : `vaate, põrsas : `põrssa ). Vältemuutust, millega kaasneb sulghääliku või s-i pikkuse muu­tumine, nimetatakse pikkusmuutuseks.

nõrgenev pikkusmuutus: (III) k, p, t, ss→ (II) g, b, d, s

tugevnev pikkusmuutus: (II) g, b, d, s→ (III) k, p, t, ss

Pikkusmuutus saab tüves toimuda siis, kui sulghäälikule või s-ile eelneb pikk vokaalaines (`kaapi/makaabi/b, hõige`hõike), eelneb heliline konsonant (`marssi/mamarsi/b, torge`torke) või järgneb heliline konsonant (`kõpla/makõbla/ta).

Nõrgenev pikkusmuutus toimub peaaegu alati, kui tüvi vastab kirjeldatud tingimustele. Ainus sõna, mis sobivale struktuurile vaa­tamata allub ainult vältemuutusele, on `tank  : tanki. Enamasti alluvad uued laenud alguses vältemuutusele, kuid keelega kohanedes hakkavad alluma pikkusmuutusele, nt alguses `grant : granti, nüüd soovitavalt `grant : grandi. Ainult vältemuutusele alluvad ka võõrisikunimed, mille struktuur võimaldaks pikkusmuutust, nt `Kant : Kanti, ning enamik võõrkohanimesid, nt De`troit : Detroiti; sagedamini kasutatavad kohanimed alluvad pikkusmuutusele, nt New `York : New Yorgi.

Tugevneva astmemuutuse korral on olukord keerulisem. Pikkus­muutuseks sobiliku ehitusega omasõnad võivad alluda nii pikkus- kui ka vältemuutusele, vrd võnge : `võnke, aga pinge : `pinge, raibe : `raipe, aga vaibe : `vaibe. s-i sisaldavad sõnad ongi normitud paralleelse kasu­tusega: põrsas : `põrssa ~ `põrsa.

Pikkusmuutuslikke sõnu on ligi 1800 (neist umbes 170 käändsõna allub tugevnevale pikkusmuutusele).