Autoriõigus: Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
- SÕNALIIGID
- VORMIÕPETUSE PÕHIMÕISTED
- TÜVEVAHELDUSED
- M 21
- M 21a
- Astmevaheldus
M 22 - Astmevaheldus
M 23 - Astmevaheldus
Missugused sõnad on astmevahelduslikud - Astmevaheldus
Missugused sõnad on astmevahelduslikud
M 24 - Astmevaheldus
Missugused sõnad on astmevahelduslikud
M 25 - Astmevaheldus
Astmemuutus
M 26 - Astmevaheldus
Astmemuutus
M 27 - Astmevaheldus
Astmemuutus
M 28 - Astmevaheldus
Astmemuutus
M 29 - Astmevaheldus
Astmevaheldusmallid
M 30 - Astmevaheldus
Astmevaheldusmallid
M 31 - Astmevaheldus
Astmevaheldusmallid
M 32 - Astmevaheldus
Astmevaheldusmallid
M 33 - Astmevaheldus
Astmevaheldusmallid
Pöördsõna astmevaheldusmallid
M 34 - Lõpuvaheldus
M 35 - Lõpuvaheldus
M 36 - Lõpuvaheldus
Missugused sõnad on lõpuvahelduslikud - Lõpuvaheldus
Missugused sõnad on lõpuvahelduslikud
M 37 - Lõpuvaheldus
Missugused sõnad on lõpuvahelduslikud
M 38 - Lõpuvaheldus
Lõpumuutus
M 39 - Lõpuvaheldus
Lõpumuutus
Käändsõna lõpumuutus
M 40 - Lõpuvaheldus
Lõpumuutus
Pöördsõna lõpumuutus
M 41 - Lõpuvaheldus
Lõpuvaheldusmallid
M 42 - Lõpuvaheldus
Lõpuvaheldusmallid
Käändsõna lõpuvaheldusmallid
M 43 - Lõpuvaheldus
Lõpuvaheldusmallid
Pöördsõna lõpuvaheldusmallid
M 44
- MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD
- MORFOLOOGILINE PARADIGMA
- MUUTTÜÜBID
- Kirjandust morfoloogia kohta
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA
MORFOLOOGIA
TÜVEVAHELDUSED
Astmevaheldus
Missugused sõnad on astmevahelduslikud
Käändsõnade korral piisab tavaliselt sellest, kui võrrelda ainsuse nimetavat ja omastavat, ning vaadata, kas nendevaheline erinevus sobib kokku astmevahelduse olemusega. Nt vormide `siil : siili ja taevas : `taeva võrdlemisest piisab otsustamaks, et need sõnad on astmevahelduslikud.
Mõnikord ainsuse nimetava ja omastava võrdlemisest siiski ei aita. Nt vormide nali : nalja ning sõber : sõbra omavaheline suhe ei mahu astmevahelduse mõiste alla: välde küll erineb, aga vastanduvad I ja II, mitte II ja III välde; sisehäälikud erinevad samuti, kuid erinevus ei puuduta sulghäälikut või s-i. Astmevahelduslik erinevus tuleb ilmsiks alles siis, kui haarame võrdlusesse ka ainsuse osastava: nali : nalja : `nalja, sõber : sõbra : `sõpra. Niisuguseid sõnu, mille algvorm on määramata astmes ning mille tegelik astmeerinevus ilmneb alles ainsuse omastava ja osastava võrdlemisel, on keeles umbes 70, ent eksimise vältimiseks tasub astmevahelduse määramisel ainsuse osastavat alati silmas pidada.
Käändsõnade hulgas on astmevahelduslikud tavaliselt /1 C/-sõnad ja /`ik/-sõnad, nt `siil : siili, õnne`lik : õnneliku. Teistsuguse algvormi ehitusega sõnad on tavaliselt ilma astmevahelduseta, nt `koi : `koi, roosa : roosa, õpetaja : õpetaja, kanal : kanali, termos : termose. Siiski leidub ka teistsuguse ehitusega sõnade hulgas üksikuid astmevahelduslikke muuttüüpe, nt /1 V/-sõnadest `sai : saia, /2 I~II C/-sõnadest küünal : `küünla, sõber : sõbra : `sõpra, /2 I~II V/-sõnadest mõte : `mõtte, nali : nalja : `nalja. Üksikud /1 C/-sõnad ei allu astmevaheldusele, nt `õel : `õela. /2 III/-sõnad ning kõik kolme- ja enamasilbilised käändsõnad on alati astmevahelduseta, nt `aasta : `aasta, `kringel : `kringli, taltsutamatu : taltsutamatu.
Käändsõnadest alluvad astmevaheldusele:
/1 C/-sõnad | tavaliselt (v.a õel-tüüp) |
/`ik/-sõnad | alati |
/1 V/-sõnadest | sai-tüüp, erandsõna loe |
/2 I~II C/-sõnadest | küünal-, ratas-, armas-, manner-, |
| sõber-tüüp | |
/2 I~II V/-sõnadest | pada-, sõda-, lagi-, käsi-, nali-, |
| mõte-, pääse-tüüp |