Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

MORFOLOOGIA

MORFOLOOGILINE PARADIGMA

Morfoloogiliseks paradigmaks nimetatakse kategooriate alusel kor­­ras­tatud sõnavormide hulka. Sõna paradigma koosseis sõltub sellest, mis­sugusesse morfoloogilisse sõnaklassi sõna kuulub. Sel alusel võib eristada käändsõna, pöördsõna ja tingimisi ka võrdlussõna paradigmat. Ühe sõnaklassi paradigma koosseisu määravad morfoloogilised kate­goo­riad, millega see sõna seostub. Paradigma maht ehk liikmete arv ole­neb sellest, kui palju omavahelisi kombinatsioone vastavate kategooriate liikmed annavad. Konkreetse sõna sõnavormide hulk võib paralleel­vor­mide võrra suurem olla.


Käändsõna paradigma

Eesti keele käändsõna paradigmas on kahe arvu ja 14 käände kombinatsioonina 28 liiget. Nt sõna kala paradigma on järgmine:

käänearv
ainsusmitmus
Nimetavkalakalad
Omastavkalakalade
Osastavkalakalasid ~ kalu
Sisseütlevkalassekaladesse
Seesütlevkalaskalades
Seestütlevkalastkaladest
Alaleütlevkalalekaladele
Alalütlevkalalkaladel
Alaltütlevkalaltkaladelt
Saavkalakskaladeks
Rajavkalanikaladeni
Olevkalanakaladena
Ilmaütlevkalatakaladeta
Kaasaütlevkalagakaladega

Vajaduse korral võib kindlast kategooriast lähtudes rääkida ka all­para­digmadest. Näiteks käändsõnal võib arvukategooriast lähtudes eris­tada ainsuse paradigmat ja mitmuse paradigmat (kummaski 14 liiget).


Pöördsõna paradigma

Pöördsõna paradigma on palju keerukama koosseisuga kui käänd-sõna paradigma, sest pöördsõnal on rohkem kategooriaid ning nende võime omavahel kombineeruda on erinev. Pöördsõna paradigma koos­seisu teeb keerukaks seegi, et pöördsõna vormide hulka arvatakse infi­niitsed vormid, mis ei pruugi pöördsõna kategooriatega seostuda, ning liitvormid.

Pöördsõna paradigma võib olla täis- või põhiparadigma. Täis­paradigmaks nimetatakse paradigmat, mis sisaldab kõiki pöördsõna vorme, st nii liht- kui liitvorme. Sõna morfoloogia kirjeldamisel pole liitvor­mi­de arvestamine enamasti vajalik, sest liitvormid moodustatakse liht­vor­mide alusel kõikidest sõnadest ühtemoodi. Seetõttu esitatakse pöörd­sõnade morfoloogia kirjelduses tavaliselt niisugune paradigma, mis sisaldab ainult lihtvorme – põhiparadigma. Pöördsõna paradigma kee­ru­­kuse tõttu pole selle esitamine ühe tabelina võimalik. Enamasti jaotatakse pöördsõna paradigma allparadigmadeks kõneviiside kaupa, sest kõneviisiti on erinevused muutevormides kõige ülevaatlikumad. Kategooriate kaupa korrastatud paradigma lõpus esitatakse loendina infiniitsed vormid.

Lk 291–294 on toodud sõna ela/ma täisparadigma kõneviiside kaupa.

Kindla kõneviisi paradigma

Tegumood Pööre Kõneliik Aeg
Jaatav Eitav
Ains1 elan
Ains2 elad
Is Ains3 elab ei ela Olevik
Mitm1 elame
Mitm2 elate
Mitm3 elavad
Umbis elatakse ei elata
Ains1 elasin
Ains2 elasid
Is Ains3 elas ei elanud Lihtminevik
Mitm1 elasime
Mitm2 elasite
Mitm3 elasid
Umbis elati ei elatud
Ains1 olen elanud
Ains2 oled elanud
Is Ains3 on elanud ei ole elanud Täisminevik
Mitm1 oleme elanud ~pole elanud
Mitm2 olete elanud
Mitm3 on elanud
Umbis on elatud ei ole elatud
~pole elatud
Ains1 olin elanud
Ains2 olid elanud
Is Ains3 oli elanud ei olnud elanud Enneminevik
Mitm1 olime elanud ~polnud elanud
Mitm2 olite elanud
Mitm3 olid elanud
Umbis oli elatud ei olnud elatud
~polnud elatud
Tingiva kõneviisi paradigma

TEGUMOOD PÖÖRE KÕNELIIK Aeg
JAATAV EITAV
Ains1 elaks(in)
Ains2 elaks(id)
Is Ains3 elaks eielaks Olevik
Mitm1 elaks(ime)
Mitm2 elaks(ite)
Mitm3 elaks(id)
Umbis elataks ei elataks
Ains1 oleks(in) elanud
~ elanuks(in)
Ains2 oleks(id) elanud
~ elanuks(id)
Is Ains3 oleks elanud ei oleks elanud Üldminevik
~ elanuks ~ poleks elanud
Mitm1 oleks(ime) elanud ~ ei elanuks
~ elanuks(ime)
Mitm2 oleks(ite) elanud
~ elanuks(ite)
Mitm3 oleks(id) elanud
~ elanuks(id)
Umbis oleks elatud eioleks elatud
~ poleks elatud
Käskiva kõneviisi paradigma

PÖÖRE KÕNELIIK
JAATAV EITAV
Ains2 ela ära ela
Ains3 elagu ärgu elagu
Mitm1 elagem ärgem elagem ~ ärme ela(me)
Mitm2 elage ärge elage
Mitm3 elagu ärgu elagu


Kaudse kõneviisi paradigma

TEGUMOOD KÕNELIIK AEG
JAATAV EITAV
Isikuline elavat ei elavat Olevik
Umbisikuline elatavat ei elatavat
Isikuline olevat elanud ei olevat elanud
~ elanuvat ~ polevat elanud
~ ei elanuvat Üld minevik
Umbisikuline olevat elatud ei olevat elatud
~ polevat elatud


Möönva kõneviisi paradigma

TEGUMOOD KÕNELIIK AEG
JAATAV EITAV
Isikuline elagu ärgu elagu Olevik
Umbisikuline elatagu ärgu elatagu
Isikuline olgu elanud ärgu olgu elanud Üldminevik
Umbisikuline olgu elatud ärgu olgu elatud


Infiniitsed vormid

Tegevusnimed:
da-tegevusnimiIs tgmUmbis tgm
Olevikelada
Minevikolla elanudolla elatud
vat-tegevusnimi
Olevikelavattehtavat
Minevikolevat elanudolevat tehtud
~ elanuvat
ma-tegevusnime vormid
ma-vormelamaelatama
mas-vormelamas
mast-vormelamast
maks-vormelamaks
mata-vormelamata
KesksõnadOlevikelavelatav
Minevikelanudelatud
des-vormOlevikelades
Minevikolles elanudolles jäetud

Võrdlussõna paradigma

Võrdlussõna võrdlusastmed on ühtlasi võrdlussõna paradigma liik­meteks. Seega on võrdlussõna paradigmas kolm liiget. Võrdlussõna para­digma on täisparadigma, sest ta sisaldab ülivõrde näol liitvormi. Nt sõna suur paradigma on järgmine:

    Algvõrre

    suur

    Keskvõrre

    suurem

    Ülivõrre

    kõige suurem ~ suurim


Formatiivivariandid

Formatiivid, mis sisaldavad erinevate morfeemivariantidena väljen-duvaid tunnuseid, varieeruvad järelikult ka ise. Järgnevates tabelites on toodud käänd- ja pöördsõnade võimalikud formatiivivariandid (VT = vormitüvi).


Formatiivivariandid

Käändsõna formatiivivariandid

KÄÄNE ARV
AINSUS MITMUS
DE-MITMUS VOKAALMITMUS
Nimetav - d
Omastav - te, de VT
Osastav t, d, 0, da sid id, VT
Sisseütlev sse, 0, VT, de, hV tesse, desse isse, VTsse
Seesütlev s tes, des is, VTs
Seestütlev st test, des ist, VTst
Alaleütlev le, lle tele, dele ile, VTle
Alalütlev l tel, del il, VTl
Alaltütlev lt telt, delt ilt, VTlt
Saav ks teks, deks iks, VTks
Rajav ni teni, deni VTni
Olev na tena, dena VTna
Ilmaütlev ta teta, deta VTta
Kaasaütlev ga tega, dega VTga

Formatiivivariandid

Pöördsõna formatiivivariandid

Pöördsõna formatiivide puhul on olulised ainult lihtvormid, mistõttu järgnevalt on esitatud pöördsõna põhiparadigma formatiivid.



Kindla ja tingiva kõneviisi formatiivid

TEGUMOOD PÖÖRE KÕNEVIIS AEG
KINDEL TINGIV
Ains1 n ks(in)
Ains2 d ks(id)
Is Ains3 b ks Olevik
Mitm1 me ks(ime)
Mitm2 te ks(ite)
Mitm3 vad ks(id)
Umbis takse, dakse, taks, daks
akse
Ains1 sin, in, VTn nuksin
Ains2 sid, id, VTd nuksid Liht-
Is Ains3 s, i, VT nuks või
Mitm1 sime, ime, VTme nuksime üld-
Mitm2 site, ite, VTte nuksite minevik
Mitm3 sid, id, VTd nuksid
Umbis ti, di


Käskiva, kaudse ja möönva kõneviisi formatiivid

TEGUMOOD PÖÖRE KÕNEVIIS AEG
KÄSKIV KAUDNE MÖÖNEV
Ains1
Ains2 0
Is Ains3 gu, ku vat gu, ku Olevik
Mitm1 gem, kem
Mitm2 ge, ke
Mitm3 gu, ku
Umbis tavat, davat tagu, dagu
Is nuvat Üld­minevik


Infiniitsete lihtvormide formatiivid

da-tegevusnimida, ta, a
des-vormdes, tes, es
ma-tegevusnimi
Isma
Umbistama, dama
Seesütlevmas
Seestütlevmast
Saavmaks
Ilmaütlevmata
Oleviku kesksõna
Isv
Umbistav, dav
Mineviku kesksõna
Isnud
Umbistud, dud

Vormidevahelised analoogiaseosed

Analoogiaseosed käändsõna paradigmas

Käändsõna põhivormideks on ainsuse nimetav, ainsuse omastav, ainsuse osastav, lühike ainsuse sisseütlev, mitmuse omastav ja mit­muse osastav. Nendest on ainsuse nimetav, ainsuse osastav ja lühike sisse­ütlev indi­viduaalsed vormid, mille analoogial teisi vorme moo­dustada ei saa. Ainsuse omastava, mitmuse omastava ja mitmuse osas­ta­va analoogial moodustatakse paradigma ülejäänud vormid. (Vt M 20.)

Ainsuse omastav on aluseks kõigile ainsuse käänetele alates sse-sisse­ütlevast ning mitmuse nimetavale: `jalg : jala → jala/sse, jala/s, jala/st, jala/le, jala/l, jala/lt, jala/ks, jala/ni, jala/na, jala/ta, jala/d; saabas : `saapa → `saapa/sse, `saapa/s, `saapa/st, `saapa/le, `saapa/l, `saapa/lt, `saapa/ks, `saapa/ni, `saapa/na, `saapa/ta, `saapa/ga, `saapa/d.

Mitmuse omastav on aluseks kõigile de-mitmuse vormidele (v.a mit­­muse nimetav): `jalg : `jalga/de → `jalga/desse, `jalga/des, `jalga/dest, `jalga/dele, `jalga/del, `jalga/delt, `jalga/deks, `jalga/deni, `jalga/dena, `jalga/deta, `jalga/dega; saabas : saabas/te → saa­bas/tes­se, saabas/tes, saabas/test, saabas/tele, saabas/tel, saabas/telt, saabas/teks, saabas/te­ni, saabas/tena, saabas/teta, saabas/tega.

Mitmuse osastav on aluseks kõigile vokaalmitmuse vormidele. Kui mitmuse osastavas on ainuvõimalikuks formatiiviks sid, siis sõnal vokaal­mitmus puudub, nt auto : auto/sid. Kui mitmuse osastavas on formatiiviks id, siis moodustatakse selle analoogial vokaalmitmuse vormid (hrl kuni saava käändeni): saabas : `saapa/id → `saapa/isse, `saapa/is, `saapa/ist, `saapa/ile, `saapa/il, `saapa/ilt, `saapa/iks.

Kui mitmuse osastavas on formatiiviks mitmusetüvi, on olukord kee­rulisem. Paljudel sõnadel on mitmusetüveline osastav kääne tege­likus keelekasutuses ainuke vokaalmitmuslik vorm ning ülejäänud mit­muse käändevormides kasutatakse de-mitmust, nt `siil : `siile, aga ainult `siili/des­se, `siili/des, `siili/dest jne (vt M 70). Üksikutes sõnatüüpides on mit­muse osastava analoogial moodustatav tüvemitmus siiski täiesti tavaline ka kõigis analoogiavormides. Kui sõna on astme­vahel­duseta, moodustatakse analoogiavormid mitmuse osastava käände järgi lihtsalt käändetunnuse lisamise teel: inimene : inimesi → inimesisse, inimesis, inimesist, inimesile, inimesiks. Kui sõna on astmevahelduslik, tuleb analoogiavormide moodustamiseks tavaliselt asendada tugev aste nõrgaga: õnne`lik : õnne`likke → õnnelikesse, õnnelikes, õnnelikest, õnnelikele, õnnelikel, õnnelikelt, õnnelikeks, õnnelikeni, õnnelikena, õnneliketa, õnnelikega. uus–küüs- ja käsi-tüüpi sõnades jääb aste samaks, kuid uus–küüs-tüübis on analoogiavormid välteteisenduslikud: `pars : `parsi → parsile (ronima), `küüs : `küüsi → küüsist (pääsema), käsi : käsi → käsil (olema).

    Ains nim → individuaalne

    Ains os → individuaalne

    Lüh sisse → individuaalne

    Ains om → ainsuse käänded alates sse-sisseütlevast ja mitmuse nimetav

    Mitm om → de-mitmuse vormid alates sisseütlevast

    Mitm os → vokaalmitmuse vormid (võib esineda teisendusi)

Loetletud põhivormide ja analoogiareeglite abil ei ole kirjeldatav reeglipäratute asesõnade vormistik (vt M 159).


Vormidevahelised analoogiaseosed

Analoogiaseosed pöördsõna paradigmas

Pöördsõna põhivormid on ma-tegevusnimi, da-tegevusnimi, kindla kõneviisi oleviku ainsuse 3. pööre ja kindla kõneviisi umbisikulise tegu­moe olevik. Pöördsõna põhivormide hulgas ei ole individuaalseid vorme. Kõik neli vormi on aluseks mingitele teistele lihtvormidele (vt M 20).

ma-tegevusnime alusel moodustatakse tema käändevormid, isi­kulise tegumoe kindla kõneviisi lihtminevik, kaudse kõneviisi olevik ja isi­ku­lise tegumoe oleviku kesksõna: `kinki/ma → `kinki/mas, `kin­ki/mast, `kinki/maks, `kinki/mata, `kinki/sin, `kinki/sid, `kinki/s, `kin­ki/sime, `kinki/site, `kinki/sid, `kinki/vat, `kinki/v; `vestle/ma → `vest­le/mas, `vestle/mast, `vestle/maks, `vestle/mata, `vestle/sin, `vestle/sid, `vestle/s, `vestle/sime, `vestle/site, `vestle/sid, `vestle/vat, `vestle/v.

da-tegevusnime järgi moodustatakse des-vorm, käskiva kõneviisi ainsuse 3. pööre ja mitmus, möönva kõneviisi olevik, isikulise tegumoe mineviku kesksõna ja tingiva ning kaudse kõneviisi minevik: `kinki/da → `kinki/des, `kinki/gem, `kinki/ge, `kinki/gu, `kinki/nud, `kinki/nuksin, `kinki/nuksid, `kinki/nuks, `kinki/nuksime, `kinki/nuksite, `kinki/nuksid, `kinki/nuvat; ves­tel/da → vestel/des, vestel/gem, vestel/ge, vestel/gu, vestel/nud, vestel/nuksin, vestel/nuksid, vestel/nuks, vestel/nuksime, vestel/nuksite, vestel/nuksid, vestel/nuvat.

Kindla kõneviisi oleviku ainsuse 3. pöörde järgi moodustatakse tei­sed sama allparadigma pöörded, käskiva kõneviisi ainsuse 2. pööre ja tingiva kõne­viisi olevik: kingi/b → kingi/n, kingi/d, kingi/me, kingi/te, kingi/vad, kingi, kingi/ksin, kingi/ksid, kingi/ks, kingi/ksime, kingi/ksite, kingi/ksid; `vestle/b → `vestle/n, `vestle/d, `vestle/me, `vestle/te, `vest­le/vad, `vestle, `vest­le/ksin, `vestle/ksid, `vestle/ks, `vestle/ksime, `vest­le/ksi­te, `vestle/ksid.

Kindla kõneviisi umbisikulise tegumoe oleviku järgi moodustatakse kõik ülejäänud umbisikulise tegumoe vormid: kingi/takse → kingi/ti, kingi/taks, kingi/tavat, kingi/tagu, kingi/tama, kingi/tav, kin­gi/tud; vestel/dakse → vestel/di, vestel/daks, vestel/davat, vestel/dagu, ves­tel/dama, vestel/dav, vestel/dud.

ma-tegevusnimima-tegevusnime käändevormid;
kindla kõneviisi lihtmineviku pöörded;
kaudse kõneviisi olevik;
isikulise tegumoe oleviku kesksõna
da-tegevusnimides-vorm;
käskiva kõneviisi ainsuse 3. pööre
ja mitmus;
möönva kõneviisi olevik;
isikulise tegumoe mineviku kesksõna;
tingiva ja kaudse kõneviisi minevik
Kindla kv ol ains3kindla kv oleviku ülejäänud pöörded;
käskiva kõneviisi ainsuse 2. pööre;
tingiva kõneviisi olevik
Kindla kv umbis
tgm olülejäänud umbisikulise tgm vormid

Loetletud põhivormid (ja analoogiareeglid) ei ole piisavad kirjelda-maks 27 pöördsõna vormistikku. Nendeks ebaregulaarseteks sõnadeks on: laskma, pidama, pesema, kusema, tegema, nägema, tulema, panema, sure­ma, olema, minema ja 16 välteteisenduslike vormidega ühesilbilist vo­kaal­lõpulist sõna (I pöördkonna võima-, saama-, käima-, jooma-tüüp).